1.

6.

7. 1. TÖÖSTUS- REVOLUTSIOON 4.0

17. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED 2.

57. MASINTÖÖTLUSE PROTSESSID 3.

163. PRAKTILINE RAKENDUS 6.

185. 183 7. T ÖÖOHUTUS TÖÖOHUTUS 7.

93. DETAILI KVALITEET 4.

193. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE 8.

192. 190 7. T ÖÖOHUTUS

277.

278.

279.

111. CNC TÖÖPINKIDE PROGRAMMEERIMINE 5.

199. KAASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.

263. 10. ÜLDISED KOMPETENTSID

41. 39 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Tavalistel universaalsetel freespinkidel ja CNC-freespinkidel on palju ühiseid omadusi, kuid ka mitmeid spetsiifilisi omadusi. CNC-freespinkidel, töötluskeskustel ja universaalsetel freespinkidel on samad komponendid. Peamised komponendid on säng, spindli 2.3. Arvjuhtimisega frees- ja treipinkide komponendid Joonis 2.69. CNC-freespingi F150 (Optimum Maschinen Germany GmbH) peamised komponendid: 1 – tera vabastamise ja kinnitamise lüliti, 2 – spindel, 3 – teravaheti 16 või 24 teraga lõikeriistamagasiniga, 4 – terahoidik, 5 – laastukäru, 6 – töölaud, 7 – märgutuli, 8 – juhtpaneel, 9 – avariiseiskamisnupp, 10 – kaugjuhtimispult, 11 – puhastuspüstol, 12 – laastukonveier, 13 – säng, 14 – spindli pea pea, juhikud, töölaud töödeldava detaili kinnitamiseks, jõuülekanne, ettenihkekast, mootorid, lõikeriistamagasin (joonis 2.69). Nagu tavalised treipingid, on ka CNC-treipingid varustatud sängi, esipuki, tagapuki, pikikelgu, juhikute, spindli jms komponentidega (joonis 2.70). Joonis 2.70. CNC-treipingi L44 (Optimum Maschinen Germany GmbH) peamised kompo - nendid: 1 – padrun, 2 – märgutuli, 3 – juhtpaneel, 4 – avariiseiskamisnupp, 5 – käsiratas, käsitsi liigutamine Z-telje suunas, 6 – pedaal treipingi padruni vabastamiseks/sulgemiseks, 7 – revolverpea, 8 – tagapukk, 9 – X- ja Z-telje suunas liigutamise juhthoob, 10 – käsiratas, käsitsi liigutamine X-telje suunas, 11 – säng, 12 – pikikelk, 13 – lineaarjuhikud, 14 – esipukk

2. Industry 4.0 Challenge: Empowering Metalworkers for Smart Factories of the Future Erasmus + Program KA2: Cooperation for innovation and the exchange of good practices – Sector Skills Alliances Project No 575813-EPP-1-2016-1-LT-EPPKA2-SSA The European Commision’s support for the production of this pub - lication does not constitute an endorsement of the contents, which reflect the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may by made of the information contained therein. ISBNi 978-9949-01-596-2 (pdf)

84. 82 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Lõikamistegevuse sooritamiseks – eemaldada kiht materjali ja vor - mida laast – peaks lõiketeradel olema keele kuju ja need peaksid olema valmistatud tugevast, kulumiskindlast ja piisavalt plastilisest materjalist (joonis 3.40). 3.6.2 Lõikeriista geomeetria Joonis 3.40 Valtsitud terasest toodete näited Keel koosneb esi- ja otspinnast. Koos töödeldud tasapinnaga moo - dustavad need pinnad nurkasid (tööriista kalle ja tööriista kliirens) ning nende nurkade suurus mõjutab lõikevõimalusi ja töötlemise omadusi (minimaalne hõõrdumine, maksimaalne vastupidavus ja minimaalne lõikejõud). Iga lõikemeetod näeb ette lõiketasapinna ja spetsiaalse kuju ja suurusega nurgad (joonis 3.41), kuid keel peab jääma piisavalt tugevaks. Joonis 3.41 Lõikeriista peamised pinnad ja nurgad: a) treimistööriist, b) puur b a frees peitel abrasiivne tera kruvisüvis treitera lintsaag

162. 160 4. DETAILI KVALITEET 5. Pärast nimetatud juhiste täitmist lülitatakse kontroller ümber AUTO režii - mile. Pärast nupule vajutamist avatakse programmi täitmist kirjeldav tööaken (Joonis 5.69). 6. Vajutada „Cycle Start“ nuppu töötlemise alustamiseks. Seda on võima - lik teha ainult siis kui kontroller on eelnevalt lülitatud AUTO režiimi. (Joonis 5.70). CNC tööpink alustab programmi täitmist vastavalt juhistele mis on kirjutatud juhtprogrammi. Joonis 5.69. Joonis 5.70.

26. 24 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Lõikepunkti P ja etalonpunkti E vahekaugus tuleb mõõta (joo - nis 2.22) ja sisestada CNC-juhtseadme aseademällu seadeväärtusena õige märgiga ja seotuna konkreetse teraga. Seda saab teha treipingi juhtklaviatuuri kaudu käsitsi või andmesideliini kaudu sisestades. Kui tera on paigaldatud CNC-treipinki, joondub tera etalonpunkt E terahoidiku etalonpunktiga F (joonis 2.21). Töödeldava detaili treimisel peab terahoidiku asukoht olema selline, et konkreetse tera lõikepunkt P jõuab töödeldava detaili programmis näidatud koordinaadist kõrgemale. Tera seadesümbol ja seademõõtmed peavad olema valitud selliselt, et lõikepunkt P liigub terahoidiku etalonpunkti F asukohta. Mõned tänapäevased CNC-treipingid on varustatud mõõteseadmega (nt optiline jälgimisseadis), mis võimaldab mõõta seadmesse paigal - datud tera (tera seadmesisene mõõtmine) (joonis 2.23). Iga konkreetse tera lõikepunkt P paikneb optilise jälgimisseadise mõõteluubi all. See on tegelik asukoht, kuni treipingi nullpunkti M või lõikepunkti P väärtus on edastatud teraseademällu ja uuesti arvutatud konkreetse teraga töötlemise jaoks. Joonis 2.23. Tera seadmesisene mõõtmine Kui tera pikkust hoidikus (tööpunkti kaugus hoid - iku etalonpinnast) mõõdetakse, on väga oluline sisestada saadud väärtus treipingi andmebaasi. PRAKTILINE NÕUANNE revolverpea Joonis 2.22. Tera seadmise andmed: E – tera etalonpunkt, P – lõikepunkt terahoidik optilise jälgimisseadise mõõteluup väljatõmmatud või ümberpaigutatud luup

16. 14 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) Tänaseni pole piisavalt tähelepanu pööratud andurite, seadmete, kommunikatsioonivahendite energiasäästu aspektile. Neljas tööstusrevolutsioon toob uut jõudu nii indiviididele kui ka kogukondadele, ja loob uusi majanduslikke, sotsiaalseid ja oma - varustuslikke võimalusi. Samas võivad need muutused viia mõned inimgrupid uue ebavõrdsuse äärele, tekitada uusi turvaohte ja nõrgendada inimestevahelisi suhteid. Eksisteerib oht, et neljas töös - tusrevolutsioon võib pea peale pöörata traditsioonilised inimeseks olemise alused: töö, kogukonna, perekonna ja identiteedi. Peame jätkuvalt austama ja sallima teisi inimesi ning üksteise eest hoolt kandma. Meie tegevus peab põhinema inimeste jõustamise ja kaa - samise põhimõtetel. Neljas tööstusrevolutsioon võib viia avalikkuse uuele kollektiivse teadvuse ja moraali tasandile, kui me taipame, et vaid koostöös saavutame edu. Kuidas neljas tööstusrevolutsioon areneb, sõltub inimestest, kultuu - rist ja väärtustest. Uued tehnoloogiad, ükskõik kui võimsad nad ka ei tunduks, on inimeste loodud tööriistad inimestele. Tuleb meeles pi - dada, et innovatsioon ja tehnoloogia peab olema loodud inimestele, mitte vastupidi. Sellisel juhul stimuleerib tehnoloogiline läbimurre jätkusuutlikku ühiskondlikku arengut, millest võidavad kõik sootsiu - mi liikmed.

198. 196 8. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE ajaks. Määrimiseks sobivad ained mis on võimeliselt korralikult katma kontaktpindu. Peamiselt kasutatakse mineraal- ja sünteeti - lisi õlisid, määrdeid. Suurematel pöörlemiskiirustel sobib paremini kasutamiseks väiksema viskoossusega, vedelam, õli. Mida kõrgem on temperatuur, seda paremini sobib kasutada kõrgema viskoossusega , paksem, määre. Üks peamine mõjufaktor kuidas pikendada lõikeinstrumendi tööiga ning ühtlasi tagada töödeldud pinna kvaliteet on jahutus-määrde - vedeliku (jahutusvedelik, lõikeõli) olemasolu ning selle juhtimine vahetusse lõiketsooni. Lisaks lõikeprotsessi parendamisele juhitakse jahutus-määrdevedeliku abil lõiketsoonist eemale laast. Vältimaks soovimatuid tõrkeid tööpingi opereerimisel on oluline panna tähele, et vee-põhine jahutusvedelik sobiks keemiliselt kokku erinevate komponentide omavahelist liikumist hõlbustavate määre - tega. Tööpingi operaator või spetsiaalne seadet hooldav haldusfirma peavad olema teadlikud, et millised on parimad valikud, lahendused jahutus-määrdevedelike osas antud tööpingi juures kasutamiseks. Lõike - ja määrdeainete tuleb valida selliselt, et need ei oleks ohtli - kud tööpingi teistele komponentidele (erinevad metallid, plastid). Olulised omadused millest lähtuda vedelike valimisel on eeldatava tööea pikkus, töövõime püsimine ja keemiline püsivus (vastupanu käärimisele, hapnemisele jne.). Lähtuvalt DIN 51360-2 ja VDI 3035 standarditest ei tohi lõike - ja määrdeainete põhjustada korrosiooni, aga mõjuda kahjustavalt lakitud pindadele. CNC tööpingis on soovituslik vedelikud täielikult välja vahetada iganädalaselt. Siia hulka tuleb arvestada tööpingu seisuaeg. Oluline on ratsionaalselt hinnata vedeliku ph-väärtust, bakterite ja seente olemasolu.

40. 38 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Joonis 2.67. Tera koordinaatsüsteem Joonis 2.68. Tera pikkuse ja raadiuse R (F01–F03 seadeväärtused L1–L3) mugavam juhtida tera otsa trajektoori (punktis P, joonis 2.67), kui hoidiku etalonpunkti F trajektoori, mis järgib etalonpunkti E trajek - toori. Sellisel juhul ei ole programmis vaja arvestada terahoidiku pikkuse projektsiooni. Kui tera on sellisel viisil valmis pandud, puudutab selle tipp töödeldava detaili Z-telje nullpunkti. Seetõttu salvestatakse freespingi juhtseadme mällu freespingi nullpunkti ja detaili null - punkti vahekaugus, mis võtab arvesse ka tera pikkuse projektsiooni. Kui muudatused freespingis tehakse käsitsi, peab juhtseade arvesse võtma tera pikkuse, et lõikepunkt oleks programmeeritud punk - tis Z-teljel (joonis 2.68).Selleks tuleb iga tera mõõtmed sisestada juhtseadme teraseademällu. Tera telje nihutamiseks tera raadiust arvesse võttes (telg peab olema lõikekontuuri servast raadiuse võrra nihutatud) tuleb sisestada ka raadius R. See on vajalik ka töötlemisprogrammi töö imiteerimiseks. Automatiseeritud tootmises vahetatakse terasid automaatselt ilma kasutaja sekkumiseta. Sellisel juhul tuleb mõõta tera pikkus ja raa - dius spetsiaalsete mõõteseadmete abil ja saadud väärtused sises - tada freespingi terade parameetritabelisse vastavalt tera numbrile freespingi lõikeriistamagasinis. Tera seadmesisese mõõtmise korral salvestatakse saadud väärtused automaatselt tera parameetriaknas - se. Kui sama pinda töödeldakse erinevate teradega, tuleb teise ja järgmiste terade pikkust suurendada mõne sajandiku millimeetri võrra, et arvesse võtta töötlemisvigu. PRAKTILINE NÕUANNE

156. 154 4. DETAILI KVALITEET Märkus: Tööriistade laadimiseks töötlemiskeskusesse on erinevaid võimalusi. Näiteks, kui loodav programm ei ole veel salvestatud siis saab kõik andmed nullida kui alustada uue programmi loomist ikooni peale klikkimisega. Seadistatud tööriistu mis on ühtlasi kin - nitatud mingisse kindlasse tööpingi pesasse saab salvestada ühtse tervikuna, komplektina. Selliselt on neid tervikuna võimalik lisada uutesse projektidesse, samuti saab neid vajadusel muuta.. Aktiivne tööriist Hiireklahvi vajutamisega nupul kuvatakse kasutajale informat - sioon hetkel aktiivse tööriista kohta. Aken näeb välja selline nagu esitatud Joonisel 5.55. Aknas esitatakse kasutajale informatsioon tööriista diameetri kohta, lõikeosa pikkus, tööriista hoidjast väljaulatuva osa pikkus, tööriista pikkus hoidiku baaspinnast mõõdetuna jne. Selle akna saab sulgeda ikoonile vajutamisega. V. Seadistamise lõpetamine Pärast kõigi seadistuste ülevaatamist, muutmist on kindlasti vajalik muudatused salvestada ikoonile klikkimisega (Joonis 5.56). Vastasel juhul on võimalik nupuga tühistada kõik senitehtud sea - ded. Joonis 5.55. Tööriista informatsioon Joonis 5.56. Seadistuste määramine

157. 155 4. DETAILI KVALITEET VI. Juhtprogrammi loomine interaktiivse dialoog-programmeerimi - se režiimis Pärast seadistuste kinnitamist avatakse MTS Programmi TopMill järg - mine aken Joonis 5.58. Dialoog-programmeerimise režiimi sisse lülitamiseks tuleb vajutada või alternatiivse valikuna klaviatuuri funktsioonklahvi F4 (NC-Editor). Juhprogrammi loomiseks kasutatakse ettevalmistavaid funktsioone (G-käsud) ja abifunktsioone (M käsud) (Joonis 5.59). Pärast programmilause sisestamist saab selle käivitada nupuga . Kui kogu juhtprogramm on sisestatud saab selle salvestada nupule vajutamisega või teise võimalusena klikkimisega nupule . Juhtprogrammi simulatsiooni lõpetamiseks tuleb vajutada nuppu. Seejärel naastakse MTS programmi aknasse pärast nupule vajutamist. Joonis 5.58. juhtprogrammi loomise aken Joonis 5.59. Juhtprogrammi loomine

103. 101 4. DETAILI KVALITEET Tolerantside rühm Tolerantsi tüüp Sümbol Tähistused joonistel ja tolerantsitsoonid Pinna asendi- tolerants Telgede lõikumise tolerants Ava telje ja ava baastelje A tolerants 0,01 mm. Radiaal- ja/või otsviskumise tolerants. Määratud suunas viskumise tolerants Pindade A ja B radiaalviskumise tolerants 0,1 mm telje läbimõõdu suhtes. Pinna C otsviskumise tolerants 0,1 mm silindri pinna telje A suhtes. Pinna kuju- ja asendit - olerants Jooneprofiili tolerants Profiil peab paiknema kahe piirjoone vahel tolerantsiga 0,08 mm. Täisots- või täisradiaalvisku - mise tolerants Pindade A ja B radiaalviskumise tolerants 0,1 mm telje läbimõõdu suhtes. Pinnaprofiili tolerants Pind peab olema kahe piirpinna vahel tolerantsiga 0,03 mm. mistahes asendis baastelg

114. 112 4. DETAILI KVALITEET Juhtprogrammi kirjutamisel, koostamisel tuleb programmi laused üksteisest eraldada, Joonis 5.3. APJ/CNC tööpingi juhtsüsteem tunneb ära ja oskab „lugeda“ korrekt - selt koostatud ja vormidatud juhtprogrammi. Kood algab reeglina sõnast adressaadiga O ja selle järel olevast arvsõnast mis tähistab ühtlasi programmi numbrit. Programm lõppeb programmi lõpu tähisega. Programmi teksti saab lisada kommentaare. Need ei juhi tööpingi tööd, vaid on ainult informatsiooniks teistele programmi lugejale. Näiteks, pärast uue tööriista väljakutsumist programmis on mõistlik lisada selle juurde kommentaar koos tööriista kirjeldusega. Juhtprogrammi esmasel kasutamisel on soovituslik tööpingi kiirliikumise kiirus piirata vähemalt 25% peale ning programmi käivitada lausete kaupa. PRAKTILINE NÕUANNE Joonis 5.2. Sõnad juhtprogrammi lauses Programmi pealkiri/number Programmi laused Põhiprogrammi lõpp 5.1.2. Ettevalmistavad funktsioonid (G-käsud) Üldiselt, programmi sõnad mis hakkavad adressaadiga G on etteval - mistavad funktsioonid. Kõnekeeles kasutatakse nende kirjeldamiseks sagedalt terminit „G-koodi“ käsud. Programmis järgneb adressaadile G kahe-kolme kohaline arvsõna. Ettevalmistavate funktsioonidega seadistatakse juhtsüsteem järgneva töörežiimi tarbeks. Suuremas osas puudutavad G-käsud tööpingi liikumisi koordinaattelgedel. Näiteks, kood „G02“ häälestab kontrolleri täideviima liikumist ette - nihkega ringjoonel päripäeva; „G03“ programmeerib sama asja, aga vastupäeva suunas. Liikumistega mitte-seotud G-käskude näitena käsud G20 ja G21 mis häälestavad kontrolleri töötama vastavalt toll- või meetermõõdustikus. Enamus ettevalmistavad funktsioonid, G-käsud, on kontrolleritel samasuguse tähendusega sõltumata konkreetsest tootjast. Siiski, eksisteerib erisusi ja selles osas on oluline uurida konkreetse tootja juhtsüsteemi kasutusjuhendit. Samuti võib ettevalmistavate funkt - sioonide tähendus sõltuda tööpingist. Treimisel ja freesimisel on mõned funktsioonid sama kirjapildiga, aga erineva tähendusega.

246. 244 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED edastuskanalit (harilikult koaksiaal- või optiline kaabel) kasutades ühendatud ühise liiniga (joonis 9.42). Otsemagistraali topoloogiaga võrke iseloomustab lühike ja lihtne võrguhaldus. Ülekanne tehakse alati vahetult saatja ja vastuvõtja vahel oleval siinil. Sellise ühenduse peamine puudus on see, et ühes asukohas toimunud võrgurike põh - justab kogu võrgu rikke. Võrk võib koosneda eri seadmetest: arvutid, modemid, printerid jne. Võrgu ühendusringi puhul on kõik võrgukasutajad ühendatud ringi - kujulise võrguga, mis tähendab, et iga jaam on ühendatud vähemalt kahe naaberjaamaga (joonis 9.43). Ringis liiguvad andmed teatud suunas ja jõuavad lõpuks alguspunkti tagasi, st andmeid edastatakse ühes suunas. Ringitopoloogia nõuab katkestusteta ühendust kõigi arvutite vahel, sest nii nagu siinitopoloogia puhul ei toimi see juba enam ühes sõlmes toimunud võrgukatkestuse tagajärjel. Lubaringi kasutatakse selleks, et peatada ringühendusega võrk ilma info edas - tamist peatamata. Topeltliini kontroll bifilaarkaabli kasutamisega. Tähtvõrgu ühendamisega on kõik võrgukasutajad ühendatud kesk - jaama/sõlmega ja saavad otse üksteisega suhelda, suhtlus toimub läbi keskjaama (joonis 9.44). Kuna igal arvutil on konnektorid, sobib see ühendusmeetod väikesele kasutajate arvule. Tähetopoloogia ühendus kasutab siinitopoloogiast rohkem kaablit ja keskne sõlm nõuab edasist võrguseadet ehk jagajat (kommutaator). Selle ühen - duse eelis on see, et võrk jätkab tööd ka siis, kui üks ühendus arvuti ja kommutaatori vahel katkeb. Kui kommutaator on rikkis, siis võrk enam ei tööta. Selles võrgutopoloogias on vigade leidmine lihtne. Tähtvõrgu ühendamine on tavalisim ja kõige sagedamini kasutatav LAN-topoloogia. Joonis 9.42. Magistraalvõrgu topoloogia Joonis 9.43. Lubaringi topoloogia Joonis 9.44. Tähtvõrgu topoloogia Arvuti Arvuti Ringvõrk Arvuti Arvuti Arvuti Tähtvõrk Buss

102. 100 4. DETAILI KVALITEET Tolerantside rühm Tolerantsi tüüp Sümbol Tähistused joonistel ja tolerantsitsoonid Pinna asen - ditolerants Paralleelsuse tolerants Ava on paralleelne baasteljega A. Ava ja baastelje paralleelsuse tolerants on 0,01 mm. Pinnad peavad olema paralleelsed tolerantsiga 0,01 mm. Sümmeetria tolerants Väljalõike ja läbimõõdu baastelje A sümmeetri-lisuse tolerants 0,05 mm. Kalde tolerants Tolerants 0,2 mm, kui pind on lähte suhtes kaldu. Asukoha tolerants Ava telg peab olema 0,05 mm läbimõõ - duga silindri piirides. Silindri telgjoon peab olema võrdne ava telgjoonega tasanditel A, B ja C.

151. 149 4. DETAILI KVALITEET sisestada informatsiooni detaili ja kinnitusvahendite, tarvikute kohta (Joonis 5.41). Vajutage nupule määramaks tooriku mõõtmeid – pik - kust, laiust, diameetrit ja kõrgust. . Märkus: nende andmete sisestamine on kohustuslik kui kasutatakse programmi sisseehitatud standardseid tooriku mudeleid Järgnevate toorikut kirjeldavate suuruste sisestamine on vabatahtlik. Nendeks on näiteks tooriku materjali määramine, värvi omistamine jne. Tooriku materjali määramiseks tuleb vajutada nuppu . Avatakse programmi sisseehitatud andmebaas millest on võimalik valida eri - nevaid materjale (Joonis 5.42). Valiku aktiveerimisel kuvatakse selle konkreetse materjalimargi füüsikaliste omaduste väärtused (kõva - dus, tihedus, tõmbetugevus jne. Juhul kui kasutaja jätab materjali valiku tegemata, määratakse detaili materjali omadused automaat - selt MTS programmi poolt. Joonis 5.41. Tooriku informatsiooni aken Joonis 5.42. Tooriku materjali valimine

271. 269 10. ÜLDISED KOMPETENTSID oskust muuta ideed tegudeks viisil, mis loob väärtust kellelegi teise - le. 15 kompetentsi koos moodustavad ehitusblokid kõikide inimeste ettevõtluskompetentsidele. „Ideed ja võimalused“, „ressursid“ ja „tegutsemine“ on antud kont - septsiooni 3 valdkonda ja need moodustavad ettevõtluskompetentsi kui oskuse kasutades ressursse muuta ideed ja võimalused tegudeks. Ressursid võivad olla isiklikud (näiteks eneseteadlikkus, enesetõ - husus, motivatsioon ja sihikindlus), materiaalsed (näiteks vahendid tootmiseks ja finantsressursid) ja mittemateriaalsed (näiteks teatud teadmised, oskused ja hoiakud). Kompetentsidest lähemalt (McCallum E., Weicht R., McMullan L., Price A., EntreComp into Action: get inspired, make it happen (M. Bacigalupo & W. O’Keeffe Eds.) , EUR 29105 EN, Publications Office of the European Union , Luxembourg, 2018.)

60. 58 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Freesimine on materjalide mehaaniline töötlemine, kus tööriist (freeslõikur) eemaldab laastu seatud paksuses töödeldud pinnalt, samaaegselt pööreldes ja liikudes piki osa pinda (joonis 3.7). Freesi - misel kasutatakse mitmehambalist tööriista, mille mitu hammast teevad lõike üheaegselt. See on kõige tavalisem efektiivne pinna - töötlemise meetod. Freesimist saab kasutada erinevate osade pindade töötlemiseks: tasapinnad, vormitud ja spiraalsed pinnad, hammasrattad, pilud, sooned, stantsi kontuurid, lõikehambad jne. Joonis 3.8 Freesimist saab kasutada toorikule puhta pinna tekitamiseks, eri vormide ja soonte lõikamiseks, ääristamiseks ning sirgete ja kaarjate kontuuride tegemiseks. Freesimisel võib frees pöörelda ümber oma telje või pöörelda ja liikuda piki osa pinda. See sõltub freesi ehitu - sest. Freesitav toorik tuleb kinnitada seadmele või kasutades erisead - meid, lihtsalt kinnitada freesmasina töölauale. Harilikult kinnitatakse neljakandilised toorikud kruustangidega, silindrilised toorikud pad - runiga. Freesimisel võib see liikuda koos töölauaga või püsida paigal. Erinevalt treipinkidest ei ole iga freesi hamba lõiketera metalli pinna - ga pidevas kontaktis, seega kuumenevad need vähem üle. Nii saab suurendada freesimise kiirust. 3.2. Freesimine Joonis 3.7 Freesimine Joonis 3.8 Freesimise meetodid: a) pinnafreesimine, b) silinderfreesimine, c) kujufreesimi - ne, d) keermefreesimine, e) hammaslatt-freesimine, f) kopeerimine

147. 145 4. DETAILI KVALITEET V. Seadistamise lõpetamine Pärast kõigi seadistuste ülevaatamist, muutmist on kindlasti vajalik muudatused salvestada ikoonile klikkimisega (Joonis 5.30). Vastasel juhul on võimalik nupuga tühistada kõik seni tehtud seaded. VI. Juhtprogrammi loomine interaktiivse dialoog-programmeerimi - se režiimis Pärast seadistuste kinnitamist avatakse MTS Programmi TopTurn järgmine aken Joonis 5.31. Dialoog-programmeerimise režiimi sisse lülitamiseks tuleb vajutada või alternatiivse valikuna klaviatuuri funktsioonklahvi F4 (NC-Editor). Juhprogrammi loomiseks kasutatakse ettevalmistavaid funktsioone (G-käsud) ja abifunktsioone (M käsud) (Joonis 5.32). Pärast programmilause sisestamist saab selle käivitada nupuga . Kui kogu juhtprogramm on sisestatud saab selle salvestada nupule vajutamisega või teise võimalusena klikkimisega nupule . Juhtprogrammi simulatsiooni lõpetamiseks tuleb vajutada nuppu. Seejärel naastakse MTS programmi aknasse pärast nupule vajutamist. Joonis 5.30. Seadete aken Joonis 5.31. juhtprogrammi loomise aken Joonis 5.32. Juhtprogrammi loomine

148. 146 4. DETAILI KVALITEET VII Juhtprogrammi redigeerimine Olemasoleva juhtprogrammi redigeerimiseks tuleb kasutada nuppu ülemisel menüüreal või alumisel menüüreal. Juhul kui luuakse uut programmi siis nupuvajutus muu - dab alumise menüürea sisu. Vajutusega nupule avatakse dialoog-programmeerimise aken (Joonis 5.33). Siinkohal on võimalik kõigi programmi sõnade kohta leida täiendavad detailsed kirjeldu - sed. Pärast programmi redigeerimist tuleb muudatused kinnitada nupule klikkimisega. Vastasel juhul muudatusi ei salvestata. Juhul kui programmi ei muudetud või muudatusi ei soovita salves - tada saab kasutada funktsiooni selleks et programmi redigeerimisest väljuda. Joonis 5.33. Programmi redigeerimine 5.2.2. CNC töötlemiskeskuse juhtprogrammide loo - mine MTS programmiga Selleks, et alustada tööd töötlemiskeskuse (CNC freespingi) režiimis, tuleb põhiprogrammiaknas klikkida TopMill ikoonil (Joonis 5.34). Järgnevalt on võimalik määratleda programmeeritava kontrolleri tüüp. Selleks tuleb teha vastav valik Workspace väljal, valikus on erinevad kontrolleritüübid: PAL, FANUC ja SINUMERIC. Pärast kontrolleri tüübi kinnitamist kuvatakse informatsiooni aken (Information), milles antakse kasutajale detailne info valitud tööpingi kohta. Jätkates tegevust Simulator ikoonile vajutamisega on võimalik alustada uute juhtprogrammide loomist (Joonis 5.35). Joonis 5.35. freespingi juhtprogrammide virtuaalne koostamine Joonis 5.34. MTS programmi freespingi mooduli aken

59. 57 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID trugimisosadest lühikeste ja jäikade kujundite töötlemiseks (joonis 3.3e). Lihtsamaks tooriku töötlemiseks vormitreimisega kasutatakse universaalset treimise-kopeerimise masina šablooni, mille kontuur sobitub töödeldava pinna kontuuriga (joonis 3.4). Vaadeldes masintöödeldava tooriku paiknemist (joonis 3.5), saab treimise jaotada välimiseks ja sisemiseks treimiseks (joonis 3.5). Tööriista peamise lõiketera positsioon tööriista võlli suhtes määrab lõikamise suuna. Ettenihke suunda arvestades saab treiterad jaotada parempoolseteks R, vasakpoolseteks L ja neutraalseteks N (joonis 3.6). Parempoolne tööriist on tööriist, mis liigub treimisprotsessi ajal paremalt vasakule, ja vasakpoolne vasakult paremale. Neil saab ker - gesti vahet teha, asetades vasaku või parema käe peopesa tööriista - le. Parempoolse tööriista peamine lõiketera asetatakse parema käe pöidla poolele, vasakpoolne vasaku käe pöidla poolele. Sõltuvalt töödeldava pinna asetsemisest eristatakse treimist ja siset - reimist. Kuju, suurus, joondus ja lõikeotsaku konstruktsioon valitakse vastavalt osa materjalile ja kujule, ettenihke suunale ja laastu tüü - bile. Osadesse treitakse auke, kasutades ühe lõiketeraga tööriista, kahepoolsed tööriistad – kahe või enama lõiketeraga ja treipeaga. Tööriistadega treimise ajal võib pöörelda kas osa või tööriist. Kasu - tades treimistööriistu, treitakse harilikult umbseid, enam kui 40 mm diameetriga läbivaid või astmelisi auke; kui kasutatakse treipeasid, treitakse auke enam kui 150 mm diameetriga. Sõltuvalt töödeldava detaili kordustäpsusest ja pinna kvaliteedist, võib treimine olla raskelõike treimine, ettevalmistav, poolsiluv, siluv ja viimistlustöötlus. Sisetreimine võib samuti olla kare, sile ja viimist - lev, mida enamikel juhtudel nimetakse teemantpuurimiseks. Joonis 3.4 Treimine šablooniga Joonis 3.5 Töötlemise positsioon treimisel: a) välimine treimine, b) sisemine treimine Joonis 3.6 Juhised treitera ettenihkele a b Šabloon Välimine treimine Sisemine treimine

86. 84 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Tööriistad, mis liiguvad piki tööriista telge, peaksid vabalt materjali lõikuma. Selleks kujundatakse lõikeservale lisakalle: nina nurk ja keermesoone kaldenurk ω. Seda põhimõtet rakendatakse, et jagada puurid N-, H- ja W-tüüpi puurideks, millel on erinevad nina nurga ja keermesoone kaldenurga väärtused. Hõõritsate hambad võivad olla sirged või vasakpoolsed vedrukujulised. Viimati nimetatud tüübi puhul liigutavad vedrukujulised sooned laastu ettenihke suunas ja hõõrits liigub vabalt. See on oluline jooksva laastuga pehmete ma - terjalide töötlemisel. Seega valitakse tööriista tüüp vastavalt töödel - davale osale. Lisaks – valides kõige sobivamat geomeetriat tööriista lõikeservale, tuleb hinnata ka teisi tegureid: töö iseloom, ettenihke suund, tööriista materjal. Võtmaks kokku tööriista lõikeservade geomeetriat ja nende sõltuvust töödeldavast materjalist, saab öelda järgmist. • Kõvasid ja kergesti purunevaid materjale töödeldakse tugeva lõikamiskeelega (suur kiilunurk β), väike tööriista kallak γ (moo - dustunud laast on kergesti purunev) ja tööriista kliirens α (et vähendada hõõrdumist); • töödeldes keskmise kõvadusega ja plastilisemaid materjale, tuleks kasutada väiksema kiilunurgaga keelt, selle kallak peaks olema suurem, et paremini laastu vormida ja eemaldada, ja vas - tavalt väiksemat tööriista kliirensit, et säilitada keele tugevus; • pehmete materjalide lõikamiseks on vajalik suur tööriista kal - lak, mis võimaldab laastu tekkimist; suur tööriista kliirens, mis vähendab maksimaalselt hõõrdumist, ja minimaalne kiil.

152. 150 4. DETAILI KVALITEET Kinnitusvahendite kirjeldamine (kruustangide, pakkide ja tooriku omavahelise asendi kirjeldamine) Tööriista Workpiece Clamping saab avada vajutades ikoonile misjärel avatakse aken vastavate parameetrite määramiseks (Joonis 5.43). Siit saab kasutaja määrata järgmised valikud: kruustangide pakkide arv, näiteks 3 pakiga padrun või kahe pakiga kruustangid jne. Märkus: sarnaselt treimisele on siinkohal kohustuslik määrata toori - ku paiknemine pakkide sees, kinnitussügavus (ET) . Töötamine mitme toorikuga MTS programm võimaldab töölauale samaaegselt kinnitada mi - tut toorikut. Selleks tuleb teha klikk hiire parema klahviga ikoonil ülemisel tööreal. Seejärel avatakse uus tööaken (Joonis 5.44). Valides funktsiooni aktiveeritakse mitme tooriku kinni - tamise võimalus. Joonis 5.43. Kruustangi parameetrite kirjeldamine Joonis 5.44. Tooriku kinnitamise valikud

55. 53 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED CNC-freespinkides ja töötluskeskustes vahetatakse terasid erinevate meetodite abil. Neid saab asendada suunavaheti manipulaatoriga või spindli langetamisega lõikeriistamagasini pesale ja terahoidiku koonuselise varreosa sisestamisega spindli koonilisse avasse. Seejä - rel haarab spetsiaalne mehhanism spindli sees terahoidiku ja suunab selle spindlisse. Nii on tera kinnitatud ja ka tsentreeritud. Sisseliiku - mist piirab spetsiaalne tugi. Enne kasutamist ja hoiulepanekut tuleb tsang hoo - likalt puhastada ja kontrollida. PRAKTILINE NÕUANNE Joonis 2.84. Kolme pakiga puuripadrun (Gehring Technologies GmbH) Joonis 2.85. Kiirkinnituspadrun (Gehring Technologies GmbH) 2.4.3 Puuride, kroonpuuride, koonus-süvistuspuu - ride ja hõõritsate kinnitusrakised Alla läbimõõduga 10 mm spiraalpuuril on silindriline varreosa. Selle puuri kinnitamiseks tuleb kasutada kolme pakiga puuripadrunit (joonis 2.84). Puur kinnitatakse padrunisse hammasvöö abil, mida keeratakse spetsiaalse padrunivõtmega. Hammasvöö ja padrunivõti on standardiseeritud ja seetõttu kasutatavad erinevatel padrunitel. Kiirkinnituspadrunisse saab puuri kinnitada käsitsi pingutamisega (joonis 2.85). Puuri kinnitusjõud on väiksem, aga puuri kinnitamiseks kulub vähem aega. Erinevalt universaalseadmetest kasutatakse CNC-tööpinkides tera kinnitamiseks tavaliselt koonilise varreosaga terahoidikut (joo - nis 2.86). See tagab, et tera on tsentreeritud õiges asendis. Koonilisi ja silindrilisi süvistuspuure tuleb tootmisprotsessi ajal sageli vahetada, seega peavad need olema seadmesse kiiresti kinnitatavad ja spindlis täpselt tsentreeritud. Koonilised ja silindrilised süvistus - puurid kinnitatakse koonilise varreosaga ja tornis kohandamisega. Väikese läbimõõduga hõõritsad kinnitatakse padrunisse silindrilise varreosaga ja suurema läbimõõduga hõõritsad tööpingi spindlisse koonilise varreosaga. Käsihõõritsate varreosa on nelikantristlõikega. Joonis 2.86. Koonilise varreosaga terahoidik (Gehring Technologies GmbH)

83. 81 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Praktikas – reaalsete seadmete ja töötingimuste juures – võivad kasutatavad režiimid erineda soovituslikest, kuid vaja on valida seadme ja osa materjalilõikamise ühilduvad originaalväärtused. Tabel 3.13 Soovitatavad lõikerežiimid terase 1.4301 treimisel Tööriista tüüp Tööriista materjal Tööriista diameeter; lõike - laius b ja sügavus t, mm Lõikekiiruse vahemik v, m/min Ettenihe hambale sz, mm/hammas Pöörete arvu vahemik n, p/min Minuti ettenihke vahemik sm, mm/min Krooni lõikur 90 HSS 80 10–12 0,11–0,12 40–48 13–-17 Raskemetallsulam 140–270 0,15–0,14 557–1075 251–451 Krooni lõikur HSv Raskemetallsulam 80, b = 80, t = 2,5 160–200 3,5–4,5 637–796 6688–10 748 Jämetöötle - mise otsfrees HSS 10, b = 10, t = 5 14–36 0,024–0,032 446–1146 32–110 10, b = 10, t = 10 0,014–0,019 446–1146 19–65 Raskemetallsulam 10, b = 10, t = 5 45–85 0,04 1433–2707 172–325 10, b = 10, t = 10 40–80 0,03 1274–2548 115–229 Sileda töötle - mise otsfrees HSS 10, b = 10, t = 10 14–23 0,024 446–732 32–53 10, b = 10, t = 5 0,014 446–732 19–31 Raskemetallsulam 10, b = 10, t = 5 45–85 0,04 1433–2707 172–325 10, b = 10, t = 10 40–80 0,03 1274–2548 115–229 Märkus. Lõikuril on 3 lõikeserva.

183. 181 6. P RAKTILINE RAKENDUS Mõõtmise pilt Selgitus Korkkaliibril on tavaliselt kaks mõõ - tekomponenti – läbiv ja mitteläbiv kork (rahuldav ja mitterahuldav mõõt), mis vastavad mõõdetava ava mõõtude piirväärtustele. Mõõde - tavat ava tuleb kontrollida/mõõta kaliibri mõlema korgiga. Tulemuseks on hinnang, kas mõõt on lubatud hälbe piires. Peale lineaarmõõtude ja nende hälbe tuleb hinnata detaili osade pinnakvaliteedi vastavust joonisel esitatud nõuetele (nt pinnakaredust, mida saab mõõta pinnakareduse testri ja karedusetaloni abil). Tabel 6.4 Treitud detaili mõõtmine Mõõtmise pilt Selgitus Välismõõtmed mõõdetakse stan - dardsete mõõtevahenditega. Kindlasti tuleb mõõta üldmõõtmed ja hinnata ka geomeetriahälbeid, mille kohta võivad täiendavad nõu - ded. Iga mõõtme hälvet tuleb eraldi hin - nata, sest väärtusest olenevalt võib lubatud hälve olla erinev. Tootmise ajal mõõdetakse keermeid keerme-korkkaliibriga. Keerme-kork - kaliibril on kaks mõõtekomponenti – läbiv ja mitteläbiv kork (rahuldav ja mitterahuldav mõõt). Läbiva korgi saab kontrollitavasse keermesse ker - gesti keerata, mitteläbiva korgi ainult osaliselt, kõige rohkem kaks pööret. Tabel 6.3 järg

166. 164 6. P RAKTILINE RAKENDUS Joonis 6.2. Kinnitusrakise universaalkruustangid partiide tootmisel kasutatakse laialt universaalrakiseid (joonis 6.2), suurpartii- ja masstoodangus kasutatakse spetsiaalseid kinnitusra - kiseid, see aitab vähendada abitöödele kuluvat aega ja suurendada töötlemise tõhusust ja täpsust. Standardsetest komponentidest koostatud spetsiaalseid kinnitusra - kiseid kasutatakse niikaua, kui neid on vaja. Seejärel monteeritakse need lahti ja nende komponente saab kasutatakse teistsuguste kinnitusrakiste koostamiseks. Need võivad olla üksik- või mitmikra - kised. Detaili kinnitamiseks konkreetse tööoperatsiooni jaoks kasu - tatakse spetsiaalseid rakiseid, mis detaili ei riku. Nende kasutamine on kiire ja automatiseeritav, kuid kõrge hinna tõttu kasutatakse neid ainult suurpartii- ja masstootmisel. Kokkumonteeritud rakised on kaheosalised: põhiosa (mis on tehtud standardsetest materjalidest ja komponentidest) ning vahetatav osa (mis koosneb unikaalsetest komponentidest). Neid on mugav rakendada detailide rühma töötle - miseks, tihti kasutatakse neid keskmiste ja suurte partiide tootmisel. Väikeste ja keskmiste partiide tootmiseks kasutatakse universaalseid rakiseid, mille konstruktsiooni ei saa muuta. Täpsem info kinnitusra - kiste funktsiooni kohta on esitatud ptk 2.1.2 ja 2.2.2. Lõiketera valimisel tuleb arvestada töödeldavat materjali, detaili mõõtmeid, tootmise tüüpi, valitud tööpinki ning täpsuse ja pinna - kareduse nõudeid. Kõikide tootmise tüüpide korral on soovitatav kasutada standardseid lõiketeri (joonis 6.3), sest need on oluliselt odavamad kui spetsiaalsed lõiketerad. Väikeseeria tootmiseks kasutatakse spetsiaalseid lõiketeri ainult siis, kui pindade ettenähtud töötlemiseks ei ole võimalik kasutada standardseid lõiketeri. Suurpartii- ja masstootmise ning mõnikord ka keskmise suurusega partiide korral on mugav kasutada astmikpuu - re (astmeliste avade jaoks), kujulõike-treiterasid, freesikomplekte kombineeritult standardsete freesidega. Lõiketera materjal valitakse töödeldavast materjalist lähtuvalt. Lõiketera tüübi valikut mõjutab töödeldava pinna mõõtmete täpsusnõue. Vt täpsemalt ptk 3.6. Mõõtevahendite valikul tuleb keskenduda sellistele, mis tagavad mõõtmistäpsuse, töökindluse ja mõõtmise tõhususe. Ideaaljuhul saavutatakse detaili vajalik täpsus õige tehnoloogilise meetodi ra - kendamisega ja täiendavat kontrollimist ei ole vaja. Tänapäevastes tootmisprotsessides kasvab aktiivsete mõõtevahendite kasutamine. Joonis 6.2. Kinnitusrakise universaalkruustangid Joonis 6.4. Koordinaatmõõtepingi mõõtepea

74. 72 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Lehtmetalli külmstantsimist peetakse väga efektiivseks ja kergesti automatiseeritavaks. Vormstantsimisel kasutatakse ribasid, valtsitud profiile, sepiseid ja valuvorme. Lehtmetalli sepistamisel kasutatakse lehtmetalli, traati, õhukesi plaate. Lehtmetalli stantsimine sisaldab ka voltimist, puurimist, pikendamist ja laiendamist. Kõik stantsimisoperatsioonid saab jagada kahte rühma: eraldamis - operatsioonid, kus üks tooriku osa eemaldatakse teisest, ja ümber - vormimisoperatsioonid, kus tooriku üks osa liigub vastu teist osa. Eraldamisoperatsioonid on näiteks mahalõikamine, mulgustamine, raiumine, augustamine ja puurimine. Ümberkujundamine sisaldab voltimist, jämendamist, pikendamist, laiendamist, kokkusurumist ja graveerimist. Harilikult pole külmstantsitud toorikute masintöötlus vajalik, sest neil on täpsed mõõtmed ja nad on valmis kokkupanemiseks. enne tooriku seadmesse kinnitamist tehke kindlaks, et seal pole kraate, laaste või mügaraid, ning vaja - duse korral eemaldage need. PRAKTILINE NÕUANNE Kombineerimisel toodetud toorikud Mõnikord lammutatakse keerukad toorikud lihtsamateks osadeks, mis toodetakse tõhusate ja kulutõhusate meetoditega, seejärel kombineeritakse eraldiseisvad osad üheks toorikuks. Näiteks saab esialgu eraldiseisvaid toorikuid stantsida ja seejärel keevitada. Tulemuseks on metalli kokkuhoid, kergemad toorikud ja odavam masintöötlus. Lisaks lihtsustab tooriku kombineeritud tootmine kallihinnalise metalli kokkuhoidu. Näiteks, treipingil tootmisel tehak - se lõikeosa kallimast tööriistaterasest, tööriista vardad odavamast ehitusterasest. Metallokeraamilised toorikud Mõnedele eriliste omadustega spetsiifilistele osadele toodetakse toorikuid, ühendades metalle ja mittemetallist materjale. Selleks kasutatakse metallokeraamilist meetodit. Metallokeraamilisi too - rikuid toodetakse suure survega (kuni 600 MPa) purustatud aine - osade kokkupressitud segust, seejärel paagutatakse neid sideainet sulataval temperatuuril. Selle meetodiga toodetud toorikute karedus ja mõõtude kordustäpsus lubavad need jätta vähem töödelduks, mõnikord ei töödelda neid üldse. Selle meetodiga toodetakse hõõrd - plaate, püsimagneteid, seadmete kontaktelemente, laagripukse, lõikeriistade osasid jne.

144. 142 4. DETAILI KVALITEET valikutest: detaili tsentrijoonel; detaili otspinnast vasakul; detaili otspinnast paremal. Parameetri IZ sisestamine on kohustuslik, seda tuleb teha samaaeg - selt või vahetult koos nullpunkti määramisega (Joonis. 5.22). Parameetri IZ-1 märk ja väärtus tähendavad, et G54 väärtust nihuta - takse 1mm võrra Z-telje negatiivses suunas. IV. Tööriista valik (vaikesätte) Tool System tööriista ikoon asub ülemisel tööriista - real. Selle kaudu on võimalik valida andmebaasist leiduvaid tööriistu (Joonis 5.23). Olemasolevate tööriistade parameetreid on võimalik muuta ikooni taga peituva tööriistaga. Tööriista parameetreid tut - vustatakse õppevahendi järgmises lõigus. Tööriista kinnitamine, positsioneerimine Ikoonil klikkimine tööriistade andmebaasi aknas (Joo - nis 5.23) avab tööriista muutmist võimaldava akna (Joonis 5.24). Joonis 5.22. IZ parameetri sisestamine Joonis 5.23. Tööriistade andmebaas Joonis 5.24. Tööriista parameetrite määramine

145. 143 4. DETAILI KVALITEET Tööakna üleval olevast menüüreast on võimalik valida järgmised tööriistad: • Tööriista geomeetrilised parameetrid (joonmõõtmed ja nur - gad) (Joonis 5.25); • tööriista eemaldamine andmebaasist; • tööriista lisamine andmebaasi; • tööriista eemaldamine virtuaalsest tööpingist; • tööriista lisamine virtuaalsesse tööpinki. Uue tööriista lisamiseks tuleb esmalt eemaldada, kustutada olemas - olev tööriist . Uue tööriista lisamist tuleb alustada tööriistaga . Sellele vajutamisega avatakse järgmine aken (Joonis 5.26). Vastava tööriista tüübi peale vajutades avatakse täiendav aken koos tööriistade loeteluga (Joonis 5.27). Erinevat tüüpi tööriistad on võimalik koondada ühte aknasse (Joonis 5.27) ikoonile vajutamisega . Tööriista valik tuleb kinnitada nupule vajutusega misjärel laetak - se tööriist üles virtuaalsesse tööpinki. Joonis 5.25. Tööriista informatsioon Joonis 5.26. Tööriistad Joonis 5.27. Erinevad tööriistad koos kirjeldusega

154. 152 4. DETAILI KVALITEET Detaili, tooriku nullpunkti määramiseks tuleb teha valik avanenud dialoogiaknas, Joonis 5.48. Kasuta - jal on võimalus valida järgmiste variantide vahel: tooriku, detaili alus- või pealispind, selle kõik nur - gad ja keskpunktid nendel tasapindadel. Detaili, tooriku nullpunkti määramiseks tuleb kasutada parameetreid IX , IY ja IZ mis on esitatud kuvatud valikus. Nullpunkti nihutuse teostamiseks on olemas parameeter. IZ-1. IZ väärtuse sisestami - ne on kohustuslik (Joonis 5.49). Parameetri IZ-1 märk ja väärtus tähendavad, et G54 väärtust nihutatakse 1mm võrra Z-telje nega - tiivses suunas. IV. Tööriista valik (vaikesätte) Tool System tööriista ikoon asub ülemisel tööriistareal. Selle kaudu on võimalik vali - da andmebaasist leiduvaid tööriistu (Joonis 5.50). Olemasolevate tööriistada parameetreid on või - malik muuta ikooni . taga peituva tööriistaga. Tööriista parameetreid tutvustatakse õppevahendi järgmises lõigus. Tööriista kinnitamine, positsioneerimine Ikoonil klikkimine tööriistade and - mebaasi aknas (Joonis 5.50) avab tööriista muut - mist võimaldava akna (Joonis 5.51). Joonis 5.48. Detaili, tooriku nullpunkti määramine Joonis 5.49. IZ parameetri sisestamine Joonis 5.50. Tööriistade andmebaas Joonis 5.51. Tööriistade andmebaas

56. 54 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Joonis 2.87. Kahe pakiga keermestuspadrun (Gehring Technologies GmbH) Joonis 2.88. Vasakkeermega keermestuspad - run (Hoffmann Group) 2.4.4 Keermelõikurite kinnitusrakised Kahe pakiga padruni abil saab sise- ja väliskeerme lõikamisel keer - melõikuri etteannet tööpingis täpselt juhtida (joonis 2.87). Keerme - lõikuri ja kaitsehülsi õigesti valitud pöörlemissagedus väldib tööriista purunemist. Käsitsi etteandega ja suunavahetita spindliga (lauale paigutatava - tel ja statsionaarsetel) puurpinkidel võib kasutada vasakkeermega keermestuspadrunit (joonis 2.88). Padruni konstruktsiooni kuulub kaitsehülss keermelõikuri murdumise vältimiseks. Suunavahetiga pinkides võib kasutada standardset (joonis 2.89) või kiirkinnitusega keermestuspadrunit (joonis 2.90). Keermelõikuri murdumise vältimiseks on need samuti varustatud kaitsehülsiga. Keermelõikuri varreosal on ümardatud soon keermelõikuri kinni - tamiseks padrunisse. Käsikeermelõikurid kinnitatakse hoidikusse varreosa nelikantotsaga. Treipingis kinnitatakse keermelõikur tavaliselt tsangpadruni või tera - hoidiku abil. Joonis 2.89. Kahe pakiga keermestuspadrun (Gehring Technologies GmbH) Täppistöötlemiseks on soovitatav kasutada hüdraulilist või termilist terahoidikut. Enne tera hoidikusse asetamist tuleb hinnata tera ja hoidiku seisukorda. Pärast tööde tegemist tuleb enne tera hoiukohta paigutamist hinnata tera seisukorda ja sobivust edasiseks kasutamiseks. PRAKTILINE NÕUANNE Joonis 2.90. Keermelõikuri kiirkinnituspad - run (gehring technologies gmbh)

237. 235 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Standardsete arvutivõrkude andmeedastusprotokollid (tänapäeval peaaegu täielikult veebis) pakuvad suurte andmemahtude katkes - tusteta andmeedastust kaugete vahemaade taha. Tänapäevased põhilised võrguprotokollid TCP/IP (transmission control protocol/in - ternet protocol) pakuvad tööstusvaldkonnas laitmatut andmeedas - tust. TCP/IP on tavalisim vabavaraline, st sõltumatu prototüüpsüs - teem tootjatele ja inseneriprogrammide arvutivõrkudele. See sobib nii LAN-i kui ka WLAN-i ühenduste puhul. TCP/IP protokollid defi - neerivad andmevahetuse sama saatja ja vastuvõtja taseme vahel, kasutades võrgumudelit. Praegusajal domineerivad TSV-süsteemid Windowsi operatsioonisüsteemidel ja standardses kohtvõrgus LAN. Kui ühendatakse CNC-masinatega, millel on ainult jadaliides, siis kasutatakse andmekandjana andmeedastusega tegelevat võrguada - pterit (com-server, seadme server). Väga spetsialiseerunud võrgu - adapteritel on vahetud DNC funktsioonid ning need suudavad teha oma andmeedastusrakendusi ja filtrifunktsioone. 9.4.4. TSV-süsteemide võrgutehnoloogia Joonis 9.37. Juhtmevaba LAN (WLAN) WLAN-i juhtmevabad LAN-id kuuluvad tänapäeval standardvõrkude alla (joonis 9.37). WLAN-võrkude ajalugu ulatub aastasse 1971, kui Hawaii ülikooli professor Norman Abramson lõi esimese juhtmevaba andmevõr - gu ALOHnet, mis hõlmas seitset arvutit neljal eri saarel ja suhtles keskse arvutiga Oahul telefonivõrku kasutamata. Juhtmevabad võrgud hõlmavad andmevõrke, mis kasutavad elektromagnetlaineid andmete edastamiseks, seetõttu nimetatakse neid vahel ka raadio - kohtvõrkudeks. Juhtmevabad võrgud kuuluvad internetivõrkude hulka, mis kontrollivad andmevoogu koos TCP/IP internetiprotokolli komplektidega. WLAN-võrgud kasutavad tavaliselt litsentseerimata 2,4 GHz sagedusriba, mis suudab juhtmevabalt andmeid lugeda kuni kiirusega 11 Mb/s. Juhtmevabad võrguseadmed on näiteks jaotur, 9.4.5. Juhtmevabad kohtvõrgud WLAN Sissepääsupunkt DNC server

5. Nimelt seotakse tööstus 4.0 füüsilised objektid nagu targad masinad, konveierid, tootmistaristu ja tooted virtuaalmaailmaga. Tekivad nn „digitaalsed kaksikud“ kõikides tootmistegevusega seotud faasides: tootearendus, tootmine, tootmise jälgimine, logistika ja taaskasutus. Kaasajal ei insener ega seadme operaator ettevõttes ei saa enam läbi ühe kitsa valdkonna teadmistega. Integreeritud teadmised ja nende praktilise kasutamise oskused on eeldused edukaks toimetu - lekuks erinevates töökohtades ettevõttes. Tööstus 4.0 rakendused ja nendega kaasnevad teemavaldkonnad ainult võimendavad seda. Kiired tempod: tootmises lühikesed tarneajad ja teadmiste oman - damisel suured hulgad erinevaid teadmisi on ühelt poolt 21.sajani paratamatus ning teisalt kutsub esile paradigmade muutusi nii tootmises kui koolituses. Ka Erasmus + projekt 4 CHANGE on tugevalt suunatud integreeritud teadmiste omandamisele. Projekti üheks väljundiks on koostatud õpik Industry Challange 4.0 (originaal inglise keelne), mille tõlge on tehtud ka eesti keelde. Õpik käsitleb nii tootmistehnika baasteadmisi ja integreerib neid Tööstus 4.0 keskse moodsa tehnoloogilise arenguga. Raamatu lugeja – olgu siis õppur või tehnik tootmises leiab kindlasti nii käsiraamatulisi teadmisi, mida vaja oma oskuste arendamiseks kui ka uusi üldtehnilisi teadmisi, mida vaja oma kompetentsuse taseme tõstmiseks. Lisaks tehnilistele oskustele, on järjest väärtusli - kumaks muutumas arusaam meeskonnatöö põhimõtetest, oskused iseseisvalt vastu võtta tarku otsuseid, olla osaline muutuste juhti - mises, järjepidev iseõppimine ja ka vajadusel teiste juhendamine. Piirid traditsiooniliste „sinikraede“ ja „valgekraede“ vahel on kiiresti kadumas. Hinnatakse tehniliste, tehnoloogiliste (sh ka infotehno - loogiliste) ja majandusalaste teadmiste kombinatsiooni ja seda nii tehniliste lahenduste väljatöötamisel kui nende praktilise realisat - siooni tasandil. Teadmistes on väärtus ja kompetentsuses kapital. Edu ja jõudu raa - matu lugemisel.

54. 52 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED CNC-freespingi ja töötluskeskuse korral sõltuvad terahoidiku var - reosa mõõtmed pingi mudelist. Tüübid SK, HSK, BT, CAT (joonis 2.79) on tänapäeval kõige laialdasemalt kasutatavad terahoidikud. Freesitera kinnitamise komponendid tagavad täpse paiknemise ja tõhusa jõuülekande. Üks tera kinnitamise komponent on kooniline varreosa, mida kasutatakse tera fikseerimiseks ja lõikejõu edastami - seks. Koonilise varreosa korral on ühendus väga stabiilne. Seda tera saab kiiresti ja lihtsalt vahetada nii käsitsi kui ka automaatselt. Tänu suurele kontaktpinnale on pöördemomendi ülekanne terale stabiil - ne. Lõikurid paigaldatakse tavaliselt sisemise avaga hoidikusse ja kinnita - takse poldi või fiksaatorkruviga. Joonisel 2.80 ja 2.81 on näidatud silindrilisse või koonilisse avasse kinnitatud varreosaga või tsangiga freesiterasid. Silindrilisse või koonilisse avasse kinnitamise korral kantakse mo - ment terale üle paralleel- või koonuskiilu abil ja seetõttu on teradel liistusoon. Pindade freesimise otsfreese saab samuti kinnitada tsangi, koonilise varre või kinnitusmutriga terahoidikuga (joonis 2.82). Lõiketera kinnitamiseks kasutatav Weldoni liuglukustusega torn on jahutuskanalite ja väga väikese radiaalviskumisega (joonis 2.83). Veelgi enam, tera parameetrite kindlakstegemiseks ja talletamiseks on tehtud spetsiaalne ava mikroskeemi jaoks. Joonis 2.82. Lukustusmutri terahoidik (Gehring Technologies Joonis 2.83. Weldoni liuglukustusega torn HSK koonilise varreosaga (Hoffmann Group) Joonis 2.80. Lõikuri kooniline varreosa (Gehring Technologies GmbH) Joonis 2.81. Tsangpadrun ja lukustus - mutter (Techniks Industries) Joonis 2.79. Terahoidikute tüübid: a) SK (Laip, S.A.), b) lõikuriga ühendatud HSK (Seco tools), c) BT 40 (Maritool), d) CAT 40 (Techniks, Inc.) lukustusmutter tsang

85. 83 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Pöörlevate tööriistade puhul, mis on materjaliga kontaktis eri tasapindadel (näiteks otsafreesid, puurid, hõõritsad), on oluline määratleda lisalõi - kenurkade servad, mis mõjutavad laastu eemaldamist tööalalt ja jõu hajutamist, kui töödeldakse eri omadustega materjale (tabel 3.14). Tabel 3.14 Lõikeriista omadused Lõikeriist Tööriista tüübi märgistus Töödeldav materjal Faasifrees Diagonaalne hammas N Keskmise tugevuse ja kõvadusega materjalid H Kõvad, kõvastatud materjalid ja materjalid vabalt langeva laastuga Vedrukujulise hambaga W Pehmed, venivad materjalid jooksva laastuga Puur N Keskmise tugevuse ja kõvadusega materjalid H Kõvad, kõvastatud materjalid ja materjalid vabalt langeva laastuga W Pehmed, venivad materjalid jooksva laastuga Hõõrits Sirgete hammastega H Teras, mille tugevuse piir ületab 700 N/mm2, tugevad ja kergestipurune - vad materjalid (perforeeritud ja umbaukudega) Vedrukujulise hambaga W Teras, mille tugevuse piir on vähem kui 700 N/mm2, pehmed ja plastilised materjalid pideva laastuga (perforeeritud aukudele)

92. 90 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Paljud tööriistade tootjad arendavad erinevaid masintöötluse ja lõikerežiimi tuvastamise programme, mis on mõeldud töötamiseks nutitelefonis või tahvelarvutis. See teeb lõikamisrežiimi arvutamise ja tööriista valimise protsessi lihtsamaks ja kiiremaks. Paljud neid programmidest on allalaaditavad ja internetile - hekülgedelt. Näiteks Rootsi ettevõte Sandvik Coromant on arendanud eri programme tootmise majandusliku jätkusuutlikkuse; tööriista vastupidavuse tuvastamiseks eri materjalide töötlemisel ning treimi - se ja freesimise arvutamiseks. Treimisprotsessi kalkulaatorit ei kasutata vaid tootmisprotsessi, vaid ka töötlemishinna välja arvutamiseks (joonis 3.50). Jaapani ettevõte Tungaloy Corporation pakub Dr. Carbide programmi , mida kasutatakse mobiiltelefonides, ja programmi Tungaloy Tool Navigator (Tungaloy ettevõtte tööriista navigaator) töötamiseks virtuaalses keskkonnas. Tungaloy Dr. Carbide programm lihtsustab tööriista valimise protses - si ja töötlemisrežiimi hindamist (joonis 3.51). Romany’s ‘Tungaloy Corporation’ navigaatorit saab kasutada lõikere - žiimide arvutamiseks vastavalt valitud parameetritele. Lisaks pakub programm mõningaid sobivaid lõikeriistu valitud töötlusele (joonis 3.52). Lisaks ülalpool viidatud tootjatele saab valida ka teisi tööriistatoot - jaid, kes toodavad sarnaseid programme tootmisrežiimide arvutami - seks. 3.8. Masintöötluse programmid nutiseadmetes Joonis 3.51 Dr. Carbide Tungaloy programm (Tungaloy Corporation) Joonis 3.50 Treimisprotsessi kalkulaatori programmiaknad (Sandvik Coromant) Joonis 3.52 Tungaloy tööriista navigaator (Tungaloy Corporation)

232. 230 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED väheneb, sest väheneb tarbitava elektri ja samuti kasutatava lõike - vedeliku hulk. Nende kahe komponendi koosmõjul väheneb elukesk - konda paisatava süsinikoksiidi hulk. Sõltuvalt optimeerimise eesmär - gist saab parendada lisaks teiste komponentide utilisatsiooni. Sellisel juhul tuleb suurendada otseselt mõõdetavate suuruste arvu lisaks olemasolevale mürale, kiirendusele ja voolutugevusele. Optimeeri - mise protsessi kirjeldus on kujutatud Joonisel 9.31. Tootmisprotsessi optimeerimise ja simuleerimise süsteem koosneb kolmest moodulist: lõikejõudude simuleerimine, vibratsioonide stabiliseerimine ja modelleerimine ning protsessi parameetrite optimeerimine. Neist esimest kahte, lõikejõudude simuleerimist ning vibratsioonide stabiliseerimist ja modelleerimist ,ei ole võimalik käsitleda teineteisest sõltumatult. Samuti on need kaks lähedalt seo - tud kolmanda mooduliga ehk protsessi parameetrite optimeerimi - sega. Kolmanda mooduli ehk protsessi parameetrite optimeerimise mooduli voogdiagramm on esitatud Joonisel 9.32. Nutika CNC tootmissüsteemide võrgu jaoks on loodud spetsiaalne platvorm. See on teenus mis arvestab infovahetusega süsteemi komponentide vahel ning samuti sellega, et tegemist on teenusele fokuseeritud tootmisega. Üldkokkuvõttes koosneb platvorm kolmest alamsüsteemist: protsessi parameetrite optimeerimise moodul; mõõtmise moodul ja vibratsioonide stabiliseerimise moodul (Joonis 9.33) . Kokkuvõttes on loodud süsteem mis kasutab kõige kaasaegsemat tehnoloogiat arvutustehnika ja CNC tootmistehnika valdkondadest, selleks et ehitada nutikas CNC tootmissüsteem. Süsteemis on kolm alam-moodulit, esimesega neist mõõdetakse müra, kiirendust ja spindli voolutugevust; teises moodulist teostatakse vibratsioonide alalüüs ja simulatsioon, kolmanda mooduli väljundiks on protsessi parameetrite parandid. See on optimeerimise üks võimalus, süstee - mi on võimalik sellest seisukohast lähtuvalt veel edasi arendada. Joonis 9.32 Tootmisprotsessi parameetrite optimeerimine Joonis 9.33 Nutika CNC tootmissüsteemi opereerimine Kiirenduse andur Jõuandur Piire Piire Stabiilne protsess Andmebaas Pinnakaredus

153. 151 4. DETAILI KVALITEET Kruustangide dubleerimine Tööriistaga saab MTS programmis korraga kasutada kahtesid kruustange. Sellisel juhul tuleb teiste kruustangide para - meetrid häälestada eraldi sarnasest tööaknast (Joonis 5.45) Teiste kruustangide häälestamisel tuleb esiteks määrata nende asu - koht töölaual misjärel tuleb kasutajal defineerida tooriku asend ja kinnitus kruustangides Kruustangide asukoha ja tooriku kinnituse määramiseks on program - meerijal kasutamiseks vastav koorinaatsüsteem (Joonis 5.46). Sõltuvalt määratud kinnitustarvikust ja kinnitussügavusest (ET), ku - vatakse toorikud virtuaalses tööpingis erinevatele kõrgustele. Detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti määramine Valides Zero Register ikooni ( )saab kasutaja mää - rata detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti st. fikseerida nihutuse tööpingi koordinaatssüsteemi nullpunktist (Joonis. 5.47). Praktikas on laialtlevinud ettevalmistava funktsooni G54 kasutamine selleks otstarbeks. Peale selle on võimalik lisaks fikseerida nullpunktid teise, kolmanda ja neljanda detaili tarbeks kasutades G55, G56 ja G57 funktsioone. Joonis 5.45. Teiste kruustangide häälestamine Joonis 5.46. Kahtede kruustangide positsioneerimine töölauale b a Joonis 5.47. Nullpunkti määramise aken

47. 45 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Täpsemad andmed iga nupu ja lüliti ning nende kombinatsioonide kohta ettevõtte Optimum CNC-treipinkidel ja -freespinkidel on esitatud tabelis 2.4. Nupu funktsioon Nupu pilt Kirjeldus Töörežiimi nupud Töörežiim JOG (käsitsirežiim). Töörežiim REFERENCE POINT (lähe - nemine etalonpunktile). Töörežiim AUTO (automaatrežiim). Töörežiim MDA (lühikese program - mi käivitamine). Programmi käsitsi sisestamine, automaatne täitmine. Programmi juhtnupud Programmi katsetamise nupp. Keelab seadepunktide väljastamise telgedele ja spindlile. Juhtsüsteem ainult imiteerib liikumisi programmi õigsuse kontrollimiseks. Tingimusliku peatamise nupp. Pea - tab programmi iga ploki järel, milles - se funktsioon M01 on programmee - ritud. Juhtimise kiire ülevõtmise nupp. Tel - je etteandekiiruse juhtimine käsitsi. Ühe ploki nupp. Käivitab ühe ploki täitmise. Nupu funktsioon Nupu pilt Kirjeldus Kasutaja määratud funktsiooniga nupud Mistahes töörežiimis lambi kohe sisse või välja lülitamine. Märgutuli põleb: lamp on sisse lüli - tatud. Märgutuli ei põle: lamp on välja lülitatud. Mistahes töörežiimis jahutusvedeli - ku juurdevoolu kohe sisse või välja lülitamine. Märgutuli põleb: jahutusvedeliku juurdevool on sisse lülitatud. Märgutuli ei põle: jahutusvedeliku juurdevool on välja lülitatud. Terade pideva vahetamise käsu rakendamine (ainult töörežiimi JOG korral). Märgutuli põleb: tööpink alustab terade järjestikust vahetamist. Märgutuli ei põle: tööpink peatab terade järjestikuse vahetamise. Tabel 2.4. Tööpingi juhtpaneeli nuppude funktsioonid

100. 98 4. DETAILI KVALITEET Nurkmõõtmed ja kujuhälbed Nurkmõõtmete põhihälbed hõlmavad ainult joonte ja komponentide üldist suunda ega arvesta nende kuju- ja asendihälbeid (tabel 4.6). Kuju- ja asendihälbed on tähistatud nii kuju sümboli kui ka hälbe suuruse üldkirjelduses kirjeldatava pinna kõrval (tabel 4.7). Pinna kujuhälve on suurim erinevus elemendi tegeliku ja ideaalse geomeetrilise kuju vahel. Kujuhälve on normitud eelmääratud kuju - tolerantsiga. Pinna asendhälve on pinna, telje või sümmeetriatasandi asendi tegelik hälve nimiasendi suhtes. Asendihälbed on normitud asendit - olerantsidega. Kuju- ja asendihälvete summa koosneb nii kuju- kui ka asendihälbest valitud lähte suhtes. Tabel 4.6. Nurkmõõtmete põhihälbed Hälvete rühm Mõõtmevahemikud (lühema külje nimimõõtme suhtes) ja tolerantsivahemikud, mm Märgistus Täpsus Kuni 10 Üle 10 kuni 50 Üle 50 kuni 120 Üle 120 kuni 400 Üle 400 f peen ± 1∞ ± 0∞ 30 ± 0∞ 20’ ± 0∞ 10’ ± 0∞ 5’ m keskmine ± 1∞ ± 0∞ 30’ ± 0∞ 20’ ± 0∞ 10’ ± 0∞ 5’ c jäme ± 1∞ 30’ ± 1∞ ± 0∞ 30’ ± 0∞ 15’ ± 0∞ 10’ v väga jäme ± 3∞ ± 2∞ ± 1∞ ± 0∞ 30’ ± 0∞ 20’ Kuju- ja asendihälbed tekivad detaili töötlemisel lõiketera kulumise, masina elastse deformatsiooni, teisaldatavate masinakomponentide paigalduse ebatäpsuse, detailide kinnitamise, süsteemi osa, tööriista või seadme vibratsiooni tõttu jne. Pinna kuju- ja asendihälbed ning tolerantsid ja nende tavakohane märgistus on esitatud tabelis 4.7.

108. 106 4. DETAILI KVALITEET Sisekruvikut kasutatakse avade ja soonte sisemõõtmete mõõtmi - seks (joonis 4.11). Mikromeetreid kasutatakse detaili geomeetrilise kuju ja kontakt - pindade asendi ning muude pindade mõõtmiseks võrdlusmeetodi abil (joonis 4.12). Mikromeeter kinnitatakse raami või korpuse külge, olenevalt mõõdetava elemendi kujust. Mikromeetrite abil hinnatakse detaili radiaal- või otsviskumist, silindriliste pindade ümarust, koonilisust, sirgust ja pindade tasapin - nalisust. Kõige sagedamini kasutatavatel mikromeetritel on jaotise suurus 0,01 mm ja mõõtepiirkond on 0–2 mm või 0–10 mm. Osuti üks täispööre võrdub mõõtepea 1 mm nihkega mikromeetriskaalal. Sisemikromeetri ja digitaalse sisemikromeetriga mõõdetakse detai - li siseosade mõõtmeid ja kuju (joonis 4.13). Joonis 4.11. Sisekruvik: a) sirgskaalaga, b) diginäidikuga (Mitutoyo America Corporation) Joonis 4.12. Mikromeeter: a) ringskaalaga, b) digitaalne (Mitutoyo America Corporation) Joonis 4.13. Sisemikromeeter: a) ringskaalaga, b) digitaalne (Kroeplin GmbH) a b a b a b

160. 158 4. DETAILI KVALITEET Kuvatud failide loendis saab liikuda klahvide ja abil. Prog - rammifaili kopeerimiseks tuleb kasutada nuppu (Joonis 5.64). NC ikoonile vajutamine pärast kopeerimist avab uuesti NC tööakna. Nupule vajutamisega kopeeritakse programmifail kontrolleri mälusse (Joonis 5.65). Programmi käivitamine simulatsiooni režiimis Enne juhtprogrammi käivitamist tööpingis on rangelt soovitav seda programmi kontrollida simulatsiooni abil. Selleks tuleb tegutseda järgmiselt: 1. Määrata sobiv virtuaalne tööala. 2. Valida juhtprogramm mida soovitakse simuleerida. 3. Vajutada seda nuppu valitud juhtprogrammi avamiseks. Vajutada uuesti nuppu avamaks programmi muutmise tööakent (Joonis 5.66). 4. Lülituda ümber AUTO režiimi. 5. Vajutada sellele nupule avamaks spetsiaalset programmi simuleerimise tööakent. Vastav režiim käivitub automaatselt Juhul kui kontroller ei ole eelnevalt lülitatud AUTO režiimi, kuvatakse ekraani alla vastavasisuline teade. Sellisel juhul tuleb kasutajal korrata juhiseid punktist 4. 6. Vajutada „ Cycle Start “ nuppu simulatsiooni alustamiseks. Seda on võimalik teha ainult siis kui kontroller on eelnevalt lülitatud AUTO režiimi. Joonis 5.64. Programmifaili kopeerimine kont - rolleri mällu Joonis 5.65. Programmi salvestamine kontrolleri mällu Joonis 5.66. Programmi muutmise tööaken

168. 166 6. P RAKTILINE RAKENDUS 6.2. mCNC-programmide osade rakendamine Ptk 6.2.1 ja 6.2.2 on esitatud info CNC-programmide kohta (tabelid 6.1 ja 6.2) ning töödeldavate detailide joonised (joonised 6.5 ja 6.6) treimise ja freesimise tööoperatsioonide jaoks. 6.2.1. Treimise tööoperatsiooni näide Joonis 6.5. Korgi töötlemisjoonis Tabel 6.1 CNC-programm korgi töötlemiseks Programmi kirjeldus Programmi selgitus % O0001(CNC.DET-2, tööope - ratsioon 1) ;W – detaili nullpunkt ;X – detaili parempoolne ots ;Z – detaili telg Programmi algus. Programmi number. Sulgudes on detaili nimetus ja märkused. (Detaili tugi) T01 G0 Z100. G28 U0. Sulgudes on märkused. (Hoffmann Group) Toe rakendamine. Toe nihutamine ülespoole piki Z-tel - ge töödeldava detaili pikendamiseks. Toe nihutamine allapoole lõiketera vahetuspunktini.

229. 227 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED se ja voolutugevuse väärtused. Metalli lõikeprotsess on sedavõrd keerukas ja kompleksne, et ühe signaali väärtustest ei ole võimalik arvestatavaid järeldusi teha. Müra ja kiirenduse signaale tuleb pärast mõõtmist töödelda, filtreerimine on tehnika mille abil eralda - da erineva sagedusega signaali komponendid. Pärast mida töödeldakse mõõdetud signaali spetsiifiliste algoritmide abil: Wavelet Packet Transform (WPT) ja Hilbert-Huang (HHT-Hilbert-Huang Transform) signaa - litöötluse meetoditega. Tulemuseks on kaks peamist parameetrit: energia sageduse spekter ja tõenäosusti - hedus. Viimasena rakendatakse Fuzzy Support Vector Machine meetodit (FSVM) selleks et andmete põhjal luua Vibratsioonide Diagnostika Mudel (Joonis 9.28). Lisaks mõõdetakse voolutugevust tööpingi spindli ahelas. Selle analüüsimisel on võimalik anda hinnang tööprotsessi stabiilsusele. Joonis 9.28 Mõõtmine ja signaalitöötlus nutika CNC tootmissüsteemis CNC töötlemise andmebaas CNC mehaaniline töötlemine Jagatud andmed Signaalide kogumine Olemasolev kogum Müra ja kiiruse kogumine Signaali müratase ja rekonstrueerimine, mis põhineb WBT signaalitöötluse meetodil Rekonstrueeritud signaal HHT signaaltöötluse meetodil Hilbert-Huangi spektri keskmine ja halve Lainepaketi energiaspektri entroopia Iseloomulik tuletus Andmete normaliseerimine Säilitamine FSVMil põhinev ennustusmudel FSVMil põhinev klassifi - katsiooni mudel Stabiilne lõikesignaal Tööriistale kulunud signaal Suhtlussignaal Nõrk suhtlus Suhtlus Mudeli tuvastus

101. 99 4. DETAILI KVALITEET Tabel 4.7. Pinna kuju ja asendi ning nende summaarse tolerantsi tähistused Tolerantside rühm Tolerantsi tüüp Sümbol Tähistused joonistel ja tolerantsitsoonid Pinna kuju - tolerantsid Tasapinnalisuse tolerants Kahe paralleelse pinna vahekauguste tolerants 0,05 mm. Ümaruse tolerants Kahe kontsentrilise ringi tolerants 0,02 mm koonuse kogupikkuses/ lõikepunk - tides. Silindrilisuse tolerants Kahe koaksiaalse silindri pindadeva - he-line tolerants 0,05 mm. Sirguse tolerants Silindri telje sirguse tolerants Pikiprofiili tolerants Pinna kuju - tolerantsid Ristisuse tolerants Läbimõõdu tolerants 0,1 mm ristisuse suhtes pinnaga A. Pinna asen - ditolerants Samatelgsuse tolerants Telje läbimõõdu ja baastelje A läbimõõ - du samatelgsuse tolerants 0,1 mm.

27. 25 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Freespinke kasutatakse horisontaal-, vertikaal-, profiil-, spiraal- ja kaldpindade, erineva profiiliga tihvtide, soonte, eendite ning ham - masrataste töötlemiseks. Metallitöötlemisettevõtetes on freesi - mistööde maht suur, seega kasutatakse erinevaid ja erinevat tüüpi freespinke. Freesimisel kasutatakse piki-, karussell-, konsool-, konsoolita, ko - peer-, soone-, CNC- ja eriotstarbelisi freespinke. Pikifreespinke kasutatakse tasase pinna kujundamiseks ja suurte töödeldavate detailide keerukate profiilide tegemiseks, kasutades laupfreesi, silindrilisi, ketas- või profiilteri (joonis 2.24). Korraga töödeldavate pindade arvust olenevalt on pikifreespingid simpleks-, dupleks- või tripleksfreespingid. 2.2. Freesimisseadmed 2.2.1 Freesimispingid ja töötluskeskused Karussellfreespinke kasutatakse tasase pinna tõhusaks freesimiseks, tavaliselt seeriatootmisel laupfreesiga (joonis 2.25). Töödeldavad detailid kinnitatakse pöördlaual spetsiaalsetesse rakistesse ja neid freesitakse nii, et töödeldavad detailid liiguvad järjest ühe või mitme lõikuri juurde. Konsoolfreespinke kasutatakse laialdaselt masinaehitus- ja tööriis - tatehastes ning remonditöökodades. Konsoolfreespingi nimi tule - neb sellest, et selle töölaud on fikseeritud vertikaalselt liigutatavale konsoolile (joonis 2.26). Konsoolita freespingis on töölaud paigutatud statsionaarsele sän - gile, mitte konsoolile, ja see saab liikuda ainult piki- või ristisuunas. Freesimiskõrguse määrab spindli pea liigutamine piki vertikaalseid juhtpindu. Selline konstruktsioon tagab väga jäiga süsteemi. Seetõt - tu kasutatakse konsoolita freespinke eraldi pakitud raskete korpu - seosade freesimiseks suure lõikekiiruse, -sügavuse ja etteandega. Joonis 2.24. Pikifreespink MG10 (JOC) Joonis 2.25. Karussellfreespink RMW5H 1200 (Sakurai) Joonis 2.26. Konsoolfreespink UHM30 Joonis 2.27. Freespink OPTImill F150

187. 185 7. T ÖÖOHUTUS Keelumärgid on ümmargused punase ääre ja valge taustaga märgid, millel on punane diagonaalne joon. See taust näitab keelatud toi - mingut (joonis 7.2). Mitte sisse lülitada Mitte siseneda masina tööpiirkonda Mitte veega kustutada Juurdepääs keelatud Joonis 7.2 Keelumärgid Kohustusmärgid on ümmargused, sinise ja valgega, need osutavad spetsiifilisele käitumisele (jn 7.3). Kasutage kaitsvaid jalanõusid Kasutage kõrvade kaitseid Kasutage kaitseprille Vaadake kasutusju - hendit Kasutage kaitsekin - daid Kasutage respiraa - torit Kasutage kaitsekiivrit Joonis 7.3 Kohustusmärgid Ohutusmärgid on rohelise ja valgega ristkülikud või ruudud. Need võivad anda infot lühima evakuatsiooniteekonna, esmaabivahendite asukoha jmt kohta (jn 7.4). Esmaabi Evakuatsiooniväljapääs on tavaväljapääs Evakuatsiooni - väljapääs asub vasakul Evakuatsiooniväljapää - su suund Joonis 7.4 Ohutusmärgid CNC-masin on disainitud ja toodetud metallist jt mittesüttivatest materjalidest ja materjalidest, mis ei ole ohuks tervisele ega masin - töötlusele. Masina kasutamine teisel otstarbel peab olema koos - kõlastatud tootjaga. Masin peab olema paigaldatud ja kasutuses mitte-plahvatusohtlikus, kuivas ja hästiventileeritud keskkonnas. CNC-masinat võib kasutada ainult töökorras ohutusseadmetega. Kui ohutusseadmed pole paigaldatud või on vigased, tuleb CNC-masin kohe peatada. Kõik kliendi soovil lisatud lisamasinaosad peavad olema varustatud otstarbekohaste ohutusseadmetega. CNC-masina kasutamise ajal pole lubatud teha mugandusi ega muudatusi. See võib suurendada riski töötaja tervisele ja kahjustada masinat. Kõiki ülesandeid, mida viiakse täide CNC-masina töötamise ajal, peab teostama masinaoperaator või mõni teine volitatud töötaja. Ettevõ - te peab selgelt ja täpselt määratlema CNC-masina eri tegevustega (kasutamine, paigaldamine, hooldamine, parandamine) seotud vastutuse. Masinaoperaatori logisse tuleb sisestada vastutava isiku nimi ja perekonnanimi.

51. 49 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Paljusid CNC-tööpinke saab varustada kaugjuhtimispuldiga, millega kasutaja saab juhtida tööpingi kindlaid tegevusi (nt vajutada avariiseiskamis - nuppu ja peatada töötlemist) ka tööpingist eemalt (tabel 2.6). ötlemist) ka tööpingist eemalt (tabel 2.6). Nr Funktsioon Kirjeldus 1 Pöördlüliti Valikulüliti konkreetse telje juhtimiseks. 2 Pöördlüliti Valikulüliti etteandekiiruse juhtimiseks. 3 Käsiratas Käsiratas konkreetse telje liigutamiseks. 4 Avariiseiska - misnupp Avariiseiskamisnupp lülitab CNC-tööpingi välja. 5 Kinnitusnupp Kui seadistamisrežiimis on ohutus-liuguks avatud, tuleb kinnitusnupu vajutamisega erandkorras lubada konkreetse telje liikumine. 6 Ajami pinge SEES Ohutuslüliti tera seadistamise sisse-/väljalülitamiseks. 7 Võtmega lüliti Ohutuslüliti tera seadistamise sisse-/väljalülitamiseks. Lüliti asend 0 Seadistamisrežiimi ei saa kasutada. CNC-programmiga töötlemist saab lubada. 1 Seadistamisrežiim sisse lülitatud. Tabel 2.6 Kasutaja kaugjuhtimispuldi nuppude funktsioonid

50. 48 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Kasutaja juhtpaneeli ekraanil näidatakse töötlemisprogrammi, töö - pingi telgede asukohta, tera koordinaate, tera trajektoori jms infot (joonis 2.76). Peale selle on ekraani kaudu võimalik kirjutada uusi programme, värskendada saadaolevaid programme, valida keelt, vaadata diagnostikasüsteemi infot jne. Tüüpiline info, mida CNC-tööpingi juhtpaneeli ekraanil on võimalik vaadata, on esitatud tabelis 2.5. Tabel 2.5 Info kasutaja juhtpaneeli ekraanil 1 Aktiivne tööala ja töörežiim. 2 Hoiatuste/teadete rida. 3 Programmi nimi. 4 Kanali seisund ja programmi mõju. 5 Kanali tööteated. 6 Telgede asukoha tegeliku väärtuse aken. 7 Rakendatud tera (T), rakendatud etteande (F), pöörlemis - sageduse (S), spindli koormuse (%) andmed. 8 Töötlemisprogrammi aken. 9 Rakendatud koodide G (ettevalmistuskäskude), kõikide koodide G, erinevate funktsioonide sisestamise (nt vahele - jäetud plokkide, programmi juhtimise) aken. 10 Täiendava info dialoogirida. 11 Horisontaalne nupuriba ekraani servas. 12 Vertikaalne nupuriba ekraani servas. Muude tootjate tööpinkidel võib olla ka muu otstarbega nuppe ja lüliteid, kuid suur osa on samasuguste tegevuste tegemiseks. Muude tootjate tööpinkidel võib olla ka muu otstarbega nuppe ja lüliteid, kuid suur osa on samasuguste tegevuste tegemiseks. Joonis 2.76. CNC-tööpingi juhtpaneeli ekraan

140. 138 4. DETAILI KVALITEET tööradadena 3D ruumis. Erinevate tööriistade töökäigud esita - takse eri värvides (Joonis 5.10). Simuleerimine ehk sisuliselt juhtprogrammi virtuaalne testimine võimaldab märgata vigu koodis enne selle kasutamist tööpingis. Selliselt hoitakse kokku tööaega ja kasvab tootmise efektiivsus. 5. Mõõtmine ja testimine. Sõltumata hetkel aktiivset režiimist saab kasutaja alati aktiveerida funktsiooni < Measure /3D> (Mõõtmi - sed/3D). Selle tegemiseks tuleb leida ja vajutada tööriistarealt nupule (ülemine rida). Mõõtmiste funktsiooni/tööriista abil on võimalik igal töötlemise etapil mõõta pooltoote mõõtmeid. 6. Tööriista < Measurement /3D> alt avanevad mõõtmise või - malused mis on sarnased mõõtemasina omadele ning jäljenda - vad lähedaselt mõõtelabori tegevuste sisu (Joonis. 5.11). 7. Pinnakaredus. Pinnakaredust on võimalik hinnata kasutades tööriista mis avaneb ikooni alt ülemisel tööriista eral. Avanevas aknas on võimalik inspekteerida vastavaid parameetreid (Joonis. 5.12). Pinnakareduse mõõtmise tööaknas saab mõõta detaili erinevate osade, pindade pinnakareduse parameetrite väärtuseid (Joonis 5.12 üleval vasakul). Märkus: esmakordsel programmi kasutamisel on soovituslik alustada tööd automaatrežiimis Sealt edasi on kasutajal lihtsam liikuda erinevate teiste režiimide kasutamisele. Joonis 5.10. Tööradade graafili - ne esitamine Joonis 5.12. Pinnakareduse mõõtmise tööriist Joonis 5.11. Mõõtmise ja testimise aken

210. 208 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.2.2. 3D-printimise tunnusjooned • Individuaalsete kihtide ehitusprotsess tuleneb CAD-mudelist • Tööriistu ei kasutata • Mehaanilised-tehnilised omadused genereeritakse protsessi käigus • Andmekogumeid saab ehitada igasse võimalikku suunda • Stereolitograafia (STL) on standard kõigile masinatele 9.2.3. Põhimõte Joonisel 1 on illustreeritud tootmise kõik sammud CAD-mudelist füüsilise objektini.Joonis 9.18. Põhiinfo 3D-printimisest (Fastermann, 2012, lk 15–17) 1. CAD-mudel 2. viilutamine 3. CAD-mudel pärast viilutamist 4. Füüsilise objekti (a) ülesehitamine kihtidena ja kasutades toetavat/fikseerivat materjali (b). Joonis 9.18. Põhiinfo 3D-printimisest (Fastermann, 2012, lk 15–17) 9.2.4. Kasutatav materjal ja valmistusprotsessi alused Põhiline tooraine: Traat (plastmaterjal, söödav, metall,..) Muundamisviis: Sulamine ja tahkumine Tootmisviis: Pressimisprotsess (nt FDM, pinnakatmine) Põhiline tooraine: Pulber (plastmaterjal, metall, keraamika,..) Muundamisviis: Sulamine ja tahkumine Tootmisviis: Paagutamine, sulatamine (nt SLS, SLM, EBM, pinnakatmine) Esmalt luuakse toorik CAD-tarkvaraga (nt AutoCAD või Blender) ja salvestatakse STL-formaati. 1. Seejärel jagatakse virtuaalne mudel kihtideks, kasutades teist tarkvara (nt Slic3r või Repsnapper). 2. Tulemuseks on CAD-mudel, mis on lõigatud kihtideks, et seda saaks printida. 3. Kihtide paksus võib olla nii ühesugune kui ka erinev. Nüüd algab tegelik valmistusprotsess, objekti füüsiline tootmine. Seetõttu ehitakse mudeli kihid ükshaaval. 4. Protsessi käigus toodetakse ka tugimaterjali, et stabiliseerida materjali, mis ripub või ulatub välja. Valmistusprotsessi lõppedes on füüsiline mudel identne virtuaalse mudeliga ja tugimaterjali võib eemaldada. (Fastermann, 2012, lk 13–17) (Gebhardt, 2007, lk 11–15)

12. 10 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) 1.3. Neljas tööstusrevolutsioon tootmises 20. sajandil tegi 1970-ndadel tutvustatud arvuteid kasutav tootmine esimesi samme võrgustunud tootmise suunas. Esimene näide arvu - teid integreerivast tootmisest jääb aastasse 1986. Ameerika Ühend - riikides Detroitis näidati, kuidas integreeritud CAD/CAM-süsteem suudab täita mitmeid konstruktsiooni, tehnoloogia ja tootmisega seotud ülesandeid ühel ajal, kasutades arvuteid ja tarkvara. Sel ajal olid tootmises tavapärased isoleeritud rakendused, st süsteemid või programmid, mida sai kasutada tootmise piiratud osas. Joonis 1.4 Kommunikatsiooniliidesed standardses tootmisettevõttes Siiski olid sellised programmid, kus puudus side teiste süsteemidega, sobimatud kaasavaks kommunikatsiooniks. Andmed sisestati käsitsi, mille tulemuseks oli suur veavõimalus, mis on peamiseks põhjuseks arvuteid integreeriva tootmise tõrgetes. Selle probleemi lahendamiseks arvuteid integreerivas tootmises loodi kommunikatsioon nn üks ühele liideses, kuid see oli kogum juhitamatuid ja märkamatuid liideseid (joonis 1.4). Intelligentne andmeplatvorm (võrgukeskus, andmepank, andmeser - veri keskus) vähendab vajalike liideste arvu drastiliselt, kuid piirab ülekandekiirust (joonis 1.5). Joonis 1.5 Nutiandmeplatvorm Kvaliteedikindlus Ladu Tööriistaladu Kvaliteedikindlus Ladu Tööriistaladu Tehaseprotsessid Andmebaas Infosüs - teemid Infosüsteemid Tööriistamõõdik Tööriistamõõdik Seadmed Seadmed SEERIATOOTMINE Ühtne tootmine Ühtne tootmine SEERIA- TOOTMINE Master Master Tootekontroll Tootekontroll CAD / NC programmeerimine CAD / NC programmeerimine CAD CAD PPS-ERP tootmi - se haldamine PPS-ERP tootmi - se haldamine Hoolduse peatükid: tegevuskulud Hoolduse peatükid: tegevuskulud

113. 111 4. DETAILI KVALITEET Joonis 5.1. NC lause sturktuur Juhtprogrammi lausetele on võimalik, aga mitte tingimata vajalik lisada lausenumber. Programmi lause ülesehitust selgitab Joonis 5.1. Kood koosneb sümbolitest. Sümboliteks on numbrid, tähed, mär - gid. Programmi koostamisel tuleb kasutada suurtähti. Sümbolite abil pannakse kirja programmi sõna mis algab adressaadiga millele järgneb arvsõna. Adressaat esitatakse ladinatähestiku suurtähega ja sellele järgnevalt (ilma tühikuta) kirjutatakse arvsõna. Järjestiku - sed sõnad moodustavad programmi lause. Lugemise ja arusaamise hõlbustamiseks on soovituslik sõnad lauses eraldada tühikutega. Laused eraldatakse üksteisest spetsiaalse lauselõpu sümboliga. N G X Y Z F S T M G kood (ettevalmistav funktsioon) Lausenumber ttenihe ((mm/rev või mm/min.) sõltuvalt valikust) tööpingi lineaartelgede koordinaadid X, Y, Z tähis - tavaid adressaate Tööriista valik Spindli pöörlemissagedus M käsk (abifunktsioon) Joonis 5.2. Sõnad juhtprogrammi lauses Lausenumbrit tähistav sõna programmi koodis hakkab adressaadiga „N“ millele järgneb arvsõna täisarvu kujul. Numbrite arv täisarvus võib varieeruda. Arvsõna võimalik kümnendkohtade arv on mää - ratud juhtsüsteemis. Arvsõna aktiveerib spetsiaalse funktsioonis, seadistab parameetri, koordinaadi vms väärtuse. Näiteks, adres - saatidele G ja M järgnevad arvsõnad kirjeldavad ettevalmistavat või abifunktsiooni; adressaadile T järgnev arvsõna määrab tööriista numbri; adressaadile F järgneb ettenihke väärtus; S ja spindli pöörle - missagedus jne. (Joonis 5.2). APJ juhtprogrammis kasutatavate erinevate adressaatide kohta leiab täiendavaid selgitusi käesoleva õppevahendi peatükkidest 5.1.2 ja 5.1.3.

115. 113 4. DETAILI KVALITEET Tabel 5.1. Enamlevinud G koodid CNC töötlemiskeskuste juhtprogrammide koostamiseks G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G00 Kiirliikumine Koodi lause : G0 X-20 Y-20 G01 Lineaarne liikumine (ettenihkega F(mm/min)) Kood : G1 X0 Z-Y120 F... F – ettenihe G02 Ringjooneline liikumine päripäeva ettenihkega Kood : G2 X15 Y0 R40 F... R – kaare raadius Sihtpunkt P 1 Lähtepunkt P 0 Ringjooneline interpolatsioon Sihtpunkt P 1 Lähtepunkt P 0 Ringjooneline interpolatsioon G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G03 0,8 Ringjooneline liikumi - ne, vastupäeva ettenihkega Kood : G3 X65 Y40 R40 F... R –kaare raadius G04 Viivitus (aeg P sekundites) G09 Liikumise pidurdamine (täpne peatus). Mittemodaalne ettevalmistav funktsioon st. kehtib ainult ühe lause piires. G10 Korrektsioonide muutmine programmisiseselt G11 Andmete tühistamine G12.1 Polaarkoordinaadistiku sisse lülitamine G13.1 Polaarkoordinaadistiku väljalülitamine G17 XY töötasandi valik G18 XZ töötasandi valik G19 YZ töötasandi valik ZY tasapind (G18) XY tasapind (G17) YZ tasapind (G19)

121. 119 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G95 Ettenihe pöördele, mm/rev Kood: G95 F... G96 Püsiva lõikekiiruse programmeerimine, m/min G97 Püsiva spindli pöörlemissageduse programmeerimine, rpm Kood : G97 S... G98 Liikumine lähtetasandile Z-teljel Kood : G98 G81 X... Y... Z-12 R+3 F... G99 Liikumine vahetasandile Z-teljel Kood : G99 G81 X... Y... Z... R... F... G100 Koordinaatsüsteemi peegeldamise tühistamine G101 Koordinaatsüsteemi peegeldamine G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G102 Kehtivate koordinaatide väljastamine kontrolleri RS-232 porti G103 „ettevaatavate“ programmi ridade arvu määramine G107 Silindrilise koordinaadistiku aktiveerimine G110 - G129 Välise detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti määramine G136 Detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti automaatne määra - mine G141 Tööriista kompensatsioon (ruumiline) G143 Tööriista pikkuse kompensatsiooni määramine 5-teljelistes töötlemiskeskustes G150 Tasku freesimise tsükkel G153 5-teljelise tööpingi puurimise tsükkel G154 Detaili koordinaatsüsteemi nullpunkt G155 Vasakpoolse keerme lõikamine 5-teljelisel tööpingil G161 Puurimine 5-teljelisel tööpingil G162 Viitega puurimine 5-teljelisel tööpingil G163 Puurimine 5-teljelisel tööpingil G164 Parempoolse keerme lõikamine 5-teljelisel tööpingil G165 Hõõritsemine 5-teljelisel tööpingil G166 Hõõritsemine 5-teljelisel tööpingil G169 Peatamisega hõõritsemine 5-teljelisel tööpingil G174 Vasakpoolse keerme „jäik“ lõikamine 5-teljelisel tööpingil G184 Parempoolse keerme „jäik“ lõikamine 5-teljelisel tööpingil G187 Tööpingi täpsuse ja ümmardamise järgu seadmine G188 Programmi väljakutsumine vastavast tabelist Tabel 5.1. Järg

141. 139 4. DETAILI KVALITEET Joonis 5.15. Uue programmi seadistuste valimine Joonis 5.13. Uue programmi loomise aken UUE JUHTPROGRAMMI LOOMINE VÕI JUBA OLEMASOLEVA PROGRAMMI MUUTMINE, REDIGEERIMINE. Joonis 5.14. Programmi loomine I. Uue programmi loomine Tööriista tähistav nupp asub ülemisel menüüreal nagu näidatud Joonisel 5.13. Uue programmi loomist tähistava tööriista ikoonil vajutamise järgselt kuvatakse uus aken nagu näidatud (Joonis 5.14). Uue programmi loomisel tuleb esiteks anda sellele nimi, näiteks Test 1. See nimi tuleb sisestada dialoogiaknasse nimega Program Name , sisestuse kinnitamiseks tuleb klikkida OK nuppu. Märkus: Uue juhtprogrammi loomiseks on selle dialoogiakna kasuta - mine ainukene võimalus. Oma valiku kinnitamise ja OK nupule vajutamise järgselt avatakse järgmine aken. Selle akna ülemisel tööreal esitatakse järgmised vali - kud: General information , Workpieces and clamping devices ja Tool systems (Joonis 5.15). Olemasoleva juhtprogrammi muutmisel on võimalik sama seadistu - se dialoogiaknani jõuda ikooni kaudu . Uue programmi loomine

158. 156 4. DETAILI KVALITEET CNC tööpingi juhtprogrammi kirjutamiseks kasutatakse peamiselt ettevalmistavaid funktsioone (G-käsud) ja abifunktsioone (M-käsud). Masina liikumisi juhitakse põhiliselt G-käskudega, M-käskude abil saab programmeerida täiendavaid tegevusi. Praktikas kasutatakse tööpinkide juhtprogrammide koostamiseks erinevaid meetodeid. Käesolevas õppevahendis keskendutakse kaasajal kõige efektiivsema meetodi tutvustamisele. Selleks on juhtprogrammide koostamine spetsiaalsete tarkvaraprogrammide, CAM-programmide, abil. CAM – Computer Aided Manufacturing , eesti keeles raaltootmine, on programmikeskkond mille abil saab luua ja muuta detaili geomeet - riat, tööriistade tööradasid ning lõpuks automaatselt genereerida juhtprogrammi koodi. Tuntumad ja enimkasutatavad programmid on MasterCam, EdgeCam, MTS TopMill, MTS TopTurn jne. CAM-kesk - konna kasutamine hõlbustab märgatavalt töötlemistehnoloogia loo - mise protsessi. Programmeerijal on kasutada lai valik tööriistu detaili geomeetria töötlemiseks, erinevat tüüpi töötlemisoperatsioonide loomiseks, simuleerimiseks, koodi genereerimiseks jne. 5.3. Juhtprogrammi laadimine tööpingi kontrollerisse Pärast programmi koostamist ja juhprogrammi genereerimist tuleb kood laadida tööpingi kontrollerisse. Üks levinud võimalus selle teos - tamiseks on programmifaili kopeerimine USB-mälupulga abil. Esiteks kopeeritakse programmifail arvutist mälupulgale ja seejärel juba mälupulgalt juhtsüsteemi kontrollerisse. Enne töötlemisprotsessi alustamist on soovitav ja mõistlik juhtprogrammi sobivust kontrol - lida selle simuleerimisega tööpingi kontrolleris. Olles veendunud, et programm on vea-vaba võib alustada reaalse töötlemisega ning hakata valmistama detaile. Programmifaili salvestamine USB-mälupulgale Arvutis loodud tööpingi juhtprogrammi formaat peab olema selline, et see oleks kontrolleris arusaadav ja töödeldav. Enamlevinud faili - formaadid on NC, MPF, TXT (Joonis 5.60) Juhprogrammi edastamine tööpingi kontrollerisse USB-mälupulk ühendatakse, sisestatakse vastavasse pesasse, porti kontrolleris (Joonis 5.61). Joonis 5.60. Juhprogrammi kopeerimine USB-mälupulgale Joonis 5.61. USB-mälupulga ühendamine kontrolleriga (Optimum Maschinen Germany GmbH) USB

29. 27 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Lõikeriistamagasini asend sõltub selles olevate terade arvust. Teri saab vahetada töötlemise ajal, sest töötluskeskuse konstruktsioon tagab, et tera vahetamise ajal ei teki töötlemise täpsust mõjuta - vat ebatavalist vibratsiooni. Suure läbimõõduga laupfreese ei tohi töötluskeskuses kasutada, sest need võivad katta kõrvalpaiknevaid terapesi. Tänapäevaseid CNC-freespinke (töötluskeskusi) saab klassifitseerida järgmiselt: • korraga juhitavate koordinaattelgede arvu järgi – kaks, kolm, neli ja viis telge (joonis 2.31) • spindli paiknemise järgi – vertikaalne ja horisontaalne (joo - nis 2.32). CNC-freespinki ja töötluskeskust saab kasutada avade ja välispinda - de töötlemiseks tolerantsiklassiga 6–7. Töödeldava detaili saab pai - galdada täpsusega ±0,0025 mm ning töötlemisvea lineaarmõõt on ±0,01 mm. Neid freespinke saab kasutada eriotstarbeliste detailide töötlemiseks, mida ei saa suure kiirusega pöörlema panna ega kiires - ti liigutada (nt suuremõõtmelised, tasakaalustamata lisaosadega, ekstsentrilised, õhukese seinaga detailid), samuti lihtsustatud kujuga detailide korral, kui rakendatakse maksimaalseid lõikerežiime. Tüüpilise CNC-freespingi lõikeriistamagasinis võib olla 24, 40, 80 või 120 tera (on ka freespinke, mille lõikeriistamagasin sisaldab üle 300 tera) (joonis 2.33). Joonis 2.31. Viie teljega vertikaalne töötluskeskus OPTImill FU 5-600 HSC (Optimum Maschinen Germany GmbH) Joonis 2.32. Horisontaalne töötluskeskus HMX400 (HURCO) Joonis 2.33. Töötluskeskuse lõikeriistamagasini näide (DMG MORI freespingid DMU 50 ja DMU 70) Kui lõikeriistamagasini kõik pesad ei ole täidetud, tuleb terad lõikeriistamagasinis paigutada ühtlas - elt. Töötlemise ajal ei tohi lõikeriistamagasini pan - dud terad detaili töötlemist katkestada. PRAKTILINE NÕUANNE CNC-freespingi automaatse pideva töö tagab lõiketerade juhtfunkt - sioon, mis võimaldab kulunud lõiketera aegsasti asendada enne selle ulatuslikku kulumist.

37. 35 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Kinnitamisel tekitatakse detaili lähtepinna ja vaakumplaadi vahel vaakum. Kinnitatav detail peab olema sileda ja tasase põhipinnaga. Lähtepinna mõõtmetel, kujul ja pinnakaredusel on otsustav mõju kinnitusjõule. Maksimaalne kinnitusrõhk võib ulatuda kuni 10 N/cm2. Jagamispea korral saab töödeldavat detaili pöörata käsitsi. See sea - dis võimaldab mugavat kontuurfreesimist, sest töödeldavat detaili saab kergesti pöörata soovitud nurga võrra (joonis 2.56). Joonis 2.56. Jagamispea (Gehring Technologies GmbH) 2.2.3 CNC-freespingi ja detaili koordinaatsüsteem Freespingi koordinaatsüsteem Freespingi koordinaatsüsteem on sarnane CNC-treipingi koordinaat - süsteemiga, ka siin saab rakendada parema käe kolme sõrme reeglit (joonis 2.12). Kolmemõõtmeline ristkoordinaatsüsteem (X-, Y- ja Z-telg) joondatakse töödeldava detailiga (joonis 2.57). Freespingis on Z-telg peaspindli teljel. Seega tuleb vertikaalfreespin - gi koordinaatsüsteem määrata horisontaalfreespingi koordinaatsüs - teemist erinevalt (joonis 2.58). Joonis 2.57. Vertikaalfreespingi koordinaatsüs - teem Joonis 2.58. Horisontaal- ja vertikaalfreespingi koordinaatsüsteem VERTIKAALFREESPINK töödeldav detail HORISONTAALFREESPINK töödeldav detail

217. 215 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED võimsuse hoidmine st. püsiv valmistoodangu hulk. Tootmisprotsessi kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks tuleb teha tööd ja näha vaeva. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tootmisprotsessi iseloomustab võrdlemisi väike tootmisvõimsus, väike tootmismaht ja võimalikud eripärad organisatsiooni struktuuris. Üldiselt koosnevad ettevõtted väiksematest või suurematest üksustest mis on omavahel seostatud kas juhtimis- või tootmissüsteemiga. Väikeettevõttes on reeglina üksainus tootmisüksus, keskmise suu - rusega ettevõttes võib neid olla mitu. Tootmisüksusel on oma juht, ja üksuse piires tootmine reeglina pigem laabub. Tootmisprotsessi ülesehituse spetsiifika sõltub konkreetse tootmise eripärast ja ka - sutatavast tehnoloogiast. Tootmisprotsessi struktuuri ehk ettevõtte infrastruktuuri planeerimisel ja projekteerimisel on kasulik kohe al - guses arvestada võimalusega seda laiendada. Vajadus laienemiseks võib olla tingitud ettevõtte edukast majandustegevusest, ühinemi - sest teise ettevõttega või tegevusvaldkonna laiendamisest. Kõige väiksemaks üksuseks tootmises on töökoht. See on üldise tootmisprotsessi kõige väiksem diskreetne üksus mis on varustatud tööriistadega millega töötaja saab teostada vastavad tööülesanded. Töökoha korraldus ja haldamine on tootmise juhtimise seisukohast oluline asjaolu. Siit lähtuvalt kujundatakse välja töökvaliteet, ette - võtte sisesed standardid ja töökultuur. Erinevatel tööülesannetel on erinev tähendus ja sellest sõltuvalt ka vastav töökoha ülesehitus, töötaja kvalifikatsiooni nõue ja tööriistade mehhaniseeritus. Siia alla kuuluvad põhiprotsessi tööülesanded, abi- ja hooldustööd mis oma - korda jagunevad üld- ja eritöödeks. Täiendavalt saab tööülesandeid liigitada järgnevatesse kategooria - tesse: manuaalsed, pool-manuaalsed ja automatiseeritud. Lähtuvalt tööülesande täitmiseks vajalikust töötajate arvust kas meeskonna- või individuaaltööks. Töökoht võib olla ilma tööpingita (seadmeta), tööpingiga või mitme tööpingiga. Lisaks võib töökoht olla statsio - naarne või mobiilne. Töökoha planeerimise ja korraldamise kohta on olemas spetsiaalsed juhendid ja normid. Nendega kirjeldatakse metoodika mille järgi hinnata töökoha ülesehituse ja korralduse ratsionaalsust. Siinkohal kasutatakse töökohal opereeriva töötaja optimaalse haarde ehk liikumisulatuse mõistet. Tootmise efektiivsuse kasvatamiseks on oluline, et enimkasutatavad tööriistad, seadmed ja lülitid oleksid paigutatud töötaja optimaalse haarde ulatusse. Üks oluline töökoha ülesehituse, planeerimise põhimõte on tööliigutuste korraldamine. Sümmeetrilised liigutused on alati eelistatud, sest need tekitavad töötajale kõige vähem füüsilist stressi. Vertikaalsed ehk üles-alla teh - tavad liigutused on raskemad, energiakulukamad ja väsitavamad kui horisontaalsed tööliigutused. Üles-alla toimuvate tööliigutuste korral on soovituslik, et tööliikumise trajektoori horisontaalne projektsioon Joonis 9.20. Tootmisprotsessi väärtusahel Tootmistsüklid Pakkimine Tooraine Tooted Energia tootmise infrastruktuuri jaoks Tootmistsüklid

53. 51 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED 2.4.1 Treiterade kinnitusrakised Treipingi peamised lõiketerad on üksservlõikurid: välistreimiseks, lõikamiseks, sisetreimiseks jne. Universaalsetes treipinkides on lõike - terad kinnitatud nelja asendiga lünetti (joonis 2.77). Detaili töötlemi - sel saab hoidiku etteanne olla piki-, risti- või diagonaalsuunaline. Revolvertreipingis on terad kinnitatud revolverpea pesadesse. Lõi - keterad paigutatakse töötlemisjärjestuse kohaselt. Vertikaalsel sise- ja välistreimisel kinnitatakse lõiketerad vertikaal- ja külgkelkudesse. CNC-treipinkides ei kinnitata treiterasid otse revolverpeasse, vaid spetsiaalsetesse terahoidikutesse, mis pannakse revolverpea pesa - desse (joonis 2.78). Terahoidiku kuju sõltub tera kujust ja tööülesandest. Revolverpea pesa tüüp ja suurus sõltub treipingi konstruktsioonist, võimsusest ja tehnilistest omadustest (rakendatud terad, käsitsi või automaatne kinnitamine). Lõiketerad pannakse revolverpea pesadesse tera juhtprogrammis näidatud aadressväärtuste kohaselt. Enne hoidiku hoiulepanemist tuleb emulsiooni jäägid eemaldada. PRAKTILINE NÕUANNE Joonis 2.77. Nelja asendiga lünett treitera - de kinnitamiseks (PracticalMachinist.com) Joonis 2.78. CNC-treipingi revolverpea (Duplomatic Automation Srl) 2.4.2 Freesiterade kinnitusrakised Erinevalt CNC-treipinkidest ja treimisjaamadest, kus terad on kinni - tatud pöörlevasse revolverpeasse, paigaldatakse CNC-freespinkides ja töötluskeskustes terad lõikeriistamagasini. Suunavaheti mani - pulaatori abil võetakse lõikeriistamagasinist vajalikud terad ja pai - gutatakse spindlisse, mida kasutatakse kõikide terade korral. Kui ei ole suunavahetit, langetatakse revolverpea terahoidikule. Et kõikide terade jaoks kasutatakse sama spindlit, peab terade kinnitusosa ole - ma samasugune. Seda saab saavutada terahoidikute abil, mille külge kinnituvad tera ja spindel. Spindliga ühendatav terahoidikute osa on standardne ja teraga ühendatav osa võib olla erinev. Enne terahoidiku kasutamist tuleb hinnata selle seisukorda ning tera kinnitamise komponendid ja spindliga ühendatav kooniline osa puhastada suruõhuga. PRAKTILINE NÕUANNE

143. 141 4. DETAILI KVALITEET Järgnevalt kirjeldatavate parameetrite sisestamine on valikuline. Nendeks on: näidisdetail, detaili materjal mille järgi ühtlasi määra - takse edaspidine detaili kuvamise värv. Detaili materjali määramiseks tuleb klikata ikoonil . Avatakse aken detaili materjali määramiseks (Joonis 5.18). Siia kuvatakse ma - terjalide andmebaas millest saab kasutaja valida erinevaid materjale lähtuvalt selle füüsilistest omadustest – tihedus, kõvadus, tugevus jne. Juhul kui kasutaja jätab materjali valiku tegemata, määratakse detaili materjali omadused automaatselt MTS programmi poolt. Kinnitusvahendite kirjeldamine (treipadruni pakkide ja tooriku omavahelise asendi kirjeldamine) Tööriista Workpiece Clamping saab avada vajutades ikoonile , misjärel avatakse aken vastavate parameet - rite määramiseks (Joonis 5.19). Siit saab kasutaja määrata järgmised valikud: treipadruni pakkide arv, näiteks 2, 3 või 4 treipadruni pakki), treipadrun koos kinnitus stangega jne. Lisaks saab määrata treipad - runi mõõtmeid ja pakkide geomeetrilist kuju. Märkus: treipadruni ja pakkide kirjeldamise juures on kohustuslik määrata tooriku paiknemine pakkide sees, kinnitussügavus: . Detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti määramine Valides Zero Register ikooni ( ) saab kasutaja mää - rata detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti st. fikseerida nihutuse tööpingi koordinaatssüsteemi nullpunktist (Joonis. 5.20). Praktikas on laialtlevinud ettevalmistava funktsooni G54 kasutamine selleks otstarbeks. Peale selle on võimalik lisaks fikseerida nullpunktid teise, kolmanda ja neljanda detaili tarbeks kasutades G55, G56 ja G57 funktsioone. Vastavate väärtuste valmiseks tuleb tuleb funktsioonid valida ni - mekirjast ning anda neile väärtused nagu näidatud Joonisel 5.21. Tööpingi nullpunkti asukohta on võimalik määrata järgnevatest Joonis 5.18. Detaili materjali valimine Joonis 5.20. Nullpunkti määramise aken Figure 5.21. Tooriku nullpositsioon Joonis 5.19. Detaili kinnituse kirjeldamine

28. 26 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Arvjuhtimisega freespinkide tehnoloogilised võimalused sõltuvad tavaliselt koordinaatide arvust, mille suunas saab liikumist juhtida. Paljusid freespinke juhitakse kolme koordinaadi järgi. Tehnoloogiliste võimalustega saab freespingi võimalusi oluliselt suurendada, sest spindli pöörlemist ja terade vahetamist juhitakse automaatselt. Selle jaoks on freespingid varustatud revolverpea või lõikeriistamagasini - ga. Kui freespingil on pöördlaud, saab sellele kinnitatud detaili töö - delda palju keerukamal viisil. Sellepärast nimetatakse tänapäevaseid CNC-freespinke sageli töötluskeskusteks. Tasku- ja soonfreesimist on samuti võimalik teha erineva kujuga de - tailidele iga telje suunas. Kontuuride, avade ja keermete freesimine on võimalik igas aksiaal- ja radiaalsuunas, kui tera keerata soovitud nurga alla.uurida saab vertikaalselt, horisontaalselt või etteantud nurga all (joonis 2.30). Ka sügava ava puurimine on võimalik. Puuri - misel kasutatakse tavaliselt jahutusvedeliku ja määrdeaine sisemist etteannet (läbi tera avade) ning sügavate avade puurimise korral jahutusvedeliku eriti suurt vooluhulka (kuni 400 l/min). Kopeerfreespinke kasutatakse pinnale kuju andmiseks freesimise - ga nii, et pinda töödeldakse kindla vormi järgi, mida nimetatakse kopeeriks (joonis 2.28). Soonefreespinke kasutatakse liistusoonte, võllitihvtide ja erinevate süvendite freesimiseks, kasutades liistusoonefreese ja otsfreese (joonis 2.29). CNC-freespinkide konstruktsioon erineb oluliselt universaalfrees - pinkidest. Paljud neist on varustatud oluliselt jäigemate sõlmede, kõrgtäpsete hammasrataste ja veerepindadega (liugepindade ase - mel). Need muudatused tagavad arvjuhtimise võimaluste parema ärakasutamise, suurema töötlemistäpsuse ja tõhususe. CNC-frees - pingid on arvjuhtimisega ja suudavad korraga lõigata vähemalt kahe koordinaattelje suunas. CNC-freespingid ja töötluskeskused võimaldavad freesida, puurida, sisepindu töödelda, kroonpuuriga puurida, avasid hõõritseda ja keermestada, lõigata väliskeeret ning graveerida. Joonis 2.28. Kopeerfreespink (Bridgeport Machines Ltd) Joonis 2.29. Soonefreespink AJSL 200 (Ajax Machine Tools) Joonis 2.30. CNC-freespingiga avade puurimise näiteid (DMG MORI Company Ltd)

58. 56 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID 3. MASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Treimine on materjali lõikamine ringjate lõikamisliigutustega eelsea - distatud geomeetriliste teradega, st keerlevaid osasid töödeldakse teradega. Treimist saab kasutada detailide välis-, sise- ja otspindade töötlemiseks. See on kõige sagedamini kasutatud pöörleva töötlemi - se meetod (joonis 3.1). Harilikult treimise ajal toorik keerleb ja kinnitatud lõikur liigub nii pikisuunas kui ka põigiti mööda töödeldavat pinda. Treimist kasutatakse eri silindriliste, kooniliste, vormitud ja spiraalse - te pindade töötlemiseks (joonis 3.2). Vastavalt pinnalõikamise protsessile jaotatakse treimise meetodid piki-, külg-, otsa-, keerme-, soon- (joonis 3.3), koonus- (joonis 3.3f) või vormitreimiseks. Pikitreimisel töödeldakse toorikut piki keerlevat toorikut liikuva lõikeriistaga (joonis 3.3a). Otspinnatreimist kasutatakse lamedate pindade töötlemiseks, mis asuvad risti pöörlemistelje suhtes. Tööriistale saab ettenihke anda põigiti või piki (joonis 3.3b). Otspinna treimist saab jaotada ka külg - mise otspinna treimiseks, mahalõikamiseks ja pikiotspinna treimi - seks. Keermelõikamine on keermestatud pinna treimine sobiva profiiliga keermestamistööriistaga, kus ühe tooriku keerlemise ettenihe võr - dub keermesammuga (joonis 3.3c). Vormitreimise (profiilimise) kaudu kohaldatakse vormimistööriist töödeldavale toorikule. Vormimistööriistu kasutatakse harilikult 3.1. Treimine Joonis 3.1 Treimine Joonis 3.2 Treitud osade näited a d b e c f

68. 66 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID poolautomaatsetes treipinkides. Stantside nõrkused: madal efektiiv - sus, sest keermestamiskiirus on suhteliselt väike, ning samuti tuleb stants eemaldada keermestatavalt toorikult. Sise- ja väliskeermed rullitakse paralleelsete V-ploki valtsimisplaa - tidega või silindriliste pöörlevate valtside vahel, mis asuvad ükstei - sest teatud kaugusel. Keermeid rullitakse plastilise deformeerimise põhimõttel. Metall pressitakse keerme soonest välja muhuks. See - tõttu rullitakse keermeid ainult plastilistel metallidel. See on kõige efektiivsem keermestamismeetod. Valtsitud keermel on paremad mehaanilised omadused, sest selle pind muutub valtsimise tulemu - sel kõvaks ja metallikiht on volditud, mitte lõigatud. Kõvastunud osadel, kõvadusega vähemalt 40 või 42 HRC, keermed harilikult lihvitakse, sest keere paindub kuumtöötluse tagajärjel. Lihvimiseks kasutatakse lihvimiskettaid. Lihvimisketast valides (tera karedus ja jämedus) võetakse arvesse lihvitud keerme sammu. Jä - medaks lihvimiseks kasutatakse jämedamaid ja pehmemaid kettaid, viimistlemiseks – väiksemaid kõvema sideainega. Harilikult kasuta - takse keerme lihvimiseks mitmesoonelisi lihvkettaid, sest need on efektiivsemad kui ühe soonega kettad, kuid lihvimine mitmesooneli - se kettaga on vähem täpne. Joonis 3.25 Stantsid: a) ümar, b) kuuskant, c) ruut (Thürmer Tools) a b c Lihvimine on väga tähtis materjali töötlemise meetod saavutamaks korrektset ja siledat pinda (joonis 3.26). Lihvimine on jaotatud karedaks, siledaks ja viimistlevaks lihvimiseks. Viimistleval lihvimisel saavutatakse silindriliselt töödeldud mõõtmel tolerantsijärk 5 või 6 ja pinna karedus kuni Ra = 0,1 μm. Lihvimist teostatakse universaalsete lihvimismasinatega (joonis 3.27), millel on ühine omadus – lõikeriistaks on abrasiivne ketas, mis on tehtud lihvivatest teradest, mis on ühendatud omavahel side - ainega. Iga liikuv lihviv tera lõikab metalli, kui ta satub töödeldud pinnale. 3.4. Lihvimine jt pinna viimistlemise meetodid Joonis 3.27 Lihvimismasin: a) pinnalihvimismasin SCHLEIFPOWER FSM 30100 AHD (HESSE+CO Maschinenfabrik GesmbH), b) silindriline lihvimismasin AJG27 (Ajax Machine Tool Company, Ltd.) Joonis 3.26 Lihvitud osade näited (Gehring Technologies GmbH)

70. 68 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Protsessi, kus tööriist pöörleb ja liigub piki oma telge, nimetatakse hoonimiseks. Hoonimist viiakse läbi hoonimismasinatega (joonis 3.32). Seda kasutakse aukude töötlemiseks peeneteraliste abrasiiv - sete varrastega. Vardad paigaldatakse tööriista, mida nimetatakse hoonijaks (joonis 3.33). Vardad on iseterituvad ega vaja pinnatöötlust. Hoonimine on töötlus, mis tagab eriti ühetasase ja sileda pinna. Hoonija vardad surutakse vastu töödeldava augu seinu ja nende lih - vivad terakesed jätavad ainuomase jäljerea, mis lõikuvad teatud nur - ga alt. Suur hulk lihvivaid terakesi lõikavad üheaegselt, saavutades kõrge efektiivsuse, küllaltki madala surve ja lõikepiirkonna madala temperatuuri, seega püsib töödeldava pinna struktuur muutumatu. Selliselt hoonitakse sisepõlemismootoreid, kompressoreid ja pum - pade silindreid. Pärast hoonimist võib saavutada täpsuse tolerantsi - järgu 5. Suurendamaks osa pinna siledust, tuleb see pärast lihvimist poleeri - da. Harilikult teostatakse poleerimist paindlike ketaste ja lihvlindiga (joonis 3.34). Kettad on tehtud nahast, vildist, kangast või polümee - rist. Nende pind on kaetud abrasiivse ainega liimi või pasta abil. Poleeritud osa pind muutub peegelsiledaks. Joonis 3.32 Vertikaalne hoonimismasin HSV-250 (Creative Engineering) Joonis 3.33 Augu hoonimiseks kasutatav hoonija (GEHRING) Joonis 3.34 Poleerimismasin lihvlindiga Model-ZX-150-2 (Rohit Polishers) Joonis 3.35 Superviimistlemise masin Supfina MultiFlex (Supfina Grieshaber GmbH & Co. KG) Soveldamisega viimistletakse lamedaid, samuti silindrilisi, koonilisi, sfäärilisi välimisi ja sisemisi osa pindasid. Soveldamisega saavuta - takse parem pinnakvaliteet ja vormi kordustäpsus kui poleerimise või hoonimisega. Soveldamine tagab kõrgeima kvaliteediga pinna, mikrokareduse vähenemise kuni Ra = 0,01 μm, vähenenud suuruse ja vormi vea kuni 0,3 μm. Soveldamist teostatakse soveldiga. Need on valmistatud materjalist, mis on pehmem kui töödeldav materjal, nt malm, värviline metall, plast. Superviimistlemine on üks soveldamise meetoditest. Hälve kor - ral superviimistlemist ei tehta. Eemaldatakse vaid mikrokareduse pealispind. Seda meetodit rakendatatakse eri suuruses välimiste ja sisemiste silindriliste, kooniliste valtsimispindade ja tasapindade viimistlemiseks. Superviimistlemise korral vähendatakse mikrokare - duse taset Ra = 0,012 μm (joonis 3.35). Pinna plastilist deformeerimist rakendatakse osa pinna mikrokare - duse vähendamiseks, et suurendada pinna kontaktala ja kõvastada pinnakihi plastikat. Deformatsioon ilmneb, kui tööriista on pressitud ja lükatud või rullitud piki pinda või pinda on joaga pritsitud, nt polü - meerpärlitega.

209. 207 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.1.11. Manipulaatori lülid Enamikul robotitel on kas lineaarne (prismaatiline) või pöörlev (pöörduv) lüli. Lülid võivad olla aktiivsed või passiivsed. Prismaati - lised lülid on lineaarsed, pöörlemist ei toimu. Need on kruvimis-, ülekande- ja hammaslattmehhanismid, hüdraulilised või pneumaa - tilised silindrid või lineaarsed elektrilised ajamid. Neid lülisid kasu - tatakse portaal-, silinder- või teiste sarnaste lülikonfiguratsioonide puhul (SCARA ja PUMA robotid). Kuigi hüdraulilised ja pneumaa - tilised pöörlevad lülid on tavalised, veavad enamikke pöörduvaid lülisid stepper- või servomootorid. Sfäärilised lülid on tavakasutuses mitmetes süsteemides, sest neil on mitu vabadusastet ja seetõttu on neid raske kontrollida, robootikas kasutatakse sfäärilisi lülisid vähe, kui, siis teadustöös. Joonis 9.17. Manipulaatori lülid 9.2. 3D-printimine 9.2.1. Tootmisprotsessi põhiterminid See on aluseks uutele tehnoloogiatele, mis tegelevad automatisee - ritult toorikute või CAD-iga valmistatud ükskõik milliste 3D koopiate tootmisega. Seda tuntakse ka kui kiirprototüüpimist, kiirtehnoloo - giat ja genereerivat tootmist. 3D-printimine kujutab endast reprodutseerimise viisi, kus üksteise peale kuhjatakse nn kiudusid, peamiselt paljude õhukeste kihidena. Kasutatakse eri materjale, sh polümeere, metalle, keraamikat, pabe - rit ning isegi elusrakke. Seega on ka meetodi kasutusala lai: • Ehitusdetailid, nt lennunduses • Tööriistad • Mudelid • Muuseumikoopiad • Skulptuurid • Tekstiilid • Siiratav kude Tootmisprotsessi saab jaotada kolme kategooriasse: lahutav, vormiv, liitev. Lahutava meetodiga toodetakse objekte freesides või treides. Tootmisprotsess on vormiv, kui kasutatakse valamist. 3D-printides ehitatakse geomeetriline vorm või struktuur üles, kasutades kihilist arhitektuuri. Tihti sõltub terminoloogia protsessi eesmärgist. Nii kutsutakse töövahendite valmistamist „Kiirtootmiseks“ ja proto - tüüpide tootmist „Kiirprototüüpimiseks“. Valmistoodangu tootmise kohta on samuti käibel mitu terminit, nt „3D printimine“, „Kiirtoot - mine“, „Digitaalne koostamine“, „e-tootmine“, „Digitaalne tootmine“ või „Otsene tootmine“. Pöörduv Prismaatiline Sfääriline

228. 226 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Joonis 9.27 Nutika CNC tootmissüsteemi diagramm Joonisel 9.27 on kujutatud nutika CNC tootmissüsteemi diagramm millel on ühtlasi näidatud andmehõive osa, arvuti, kirjeldatud andmevahetuse toimumine ja illustreerivalt kujutatud CNC tootmiskeskuse raudvara. Lõikep - rotsessi üldine stabiilsus on oluline näitaja mis tagab töödeldud pinda - de kvaliteedi, tõstab lõikeprotsessi usaldusväärsust ja pikendab tööriista kasuliku eluiga. Füüsikaliselt on iga perioodilise liikumisega võimalik vib - ratsioonide teke süsteemis. Lühidalt selgitatuna on tegemist olukorra mil keha omavõnkesagedus ja sundiva jõu sageduse toimel võimendatakse keha liikumise ulatust. Vibratsioone tuleb vältida, nende esinemise tõenäosus kasvab eriti suurematel kiirustel. Laas - tutekkeprotsess materjalide lõiketööt - lemisel on keeruline mehhaaniline protsess milles osalevad mitmed jõud. Lõikejõud on otseselt lõikeriistale mõ - juvad jõud ja tööriista kasuliku eluea hindamise vajalikkusest lähtuvalt on lõikejõu mõõtmine oluline. Selle mo - nitoorimine, salvestamine ja analüüs võimaldavad hinnata vibratsioonide määra süsteemist. Vajadusel saab sellest informatsioonist lähtuvalt läbi tagasiside muuta tööparameetreid. Nutika CNC tootmissüsteemi kuulub andurite komplekt mille abil mõõde - takse ja salvestatakse müra, kiirendu - Tõhusate ja roheliste lõikeparameetrite optimeerimine Töö keskkond CNC töötlemise parameetrite hindamine Andmete kogumine Protsessi andmed CAM mudel CAD mudeli rekonstrukt - sioon CAD mudel CNC seadme tööriist 1 CNC seadme tööriist 2 CNC seadme tööriist 3 Te s t Masin Eraldamine Jälgimine

22. 20 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Joonis 2.11. Plaanseib (The Metalworkers Workshop) Joonis 2.12. Telgede suuna määramine ruumis parema käe reegli alusel: a) lineaartelgede suund, b) pööratud koordinaatsüsteem (treimisel) a b ka pikkade võllide toetamiseks otste treimisel, puurimisel või siset - reimisel. Liikuv lünett on kinnitatud seadme pikikelgu ja liikumatu lünett sängi külge. Aksiaalavaga rõngaste, pukside jne välisläbimõõdu treimiseks fik - seeritakse need erineva kujuga tornide abil. Tornid valmistatakse tavaliselt veidi koonilisena (koonilisus K = 1/200–1/400). Detaili kin - nitamiseks torniga kasutatakse pneumopressi, mis paikneb seadme lähedal. Kasutatakse ka laienevate elastsete komponentidega vedru - torne (laienevad tornid). Suuri ebareeglipärase kujuga detaile saab kinnitada plaanseibi abil (joonis 2.11). Plaanseib on kinnitatud padrunisse või spindli ääri - ku külge ja pöörleb koos sellega. Detaili paigutamise täpsus sõltub mõõtevahendi täpsusest. Tavaliselt kasutatakse sellist kinnitusviisi detaili sisepindade treimise korral. Plaanseibi ei saa kasutada suure pöörlemiskiiruse korral mõjuvate inertsjõudude tõttu. Treipingi koordinaatsüsteem Seadme tööalas konkreetse punkti asukoha määramiseks tuleb valida koordinaatsüsteem. Tavaliselt kasutatakse kolmemõõtmelist ristkoordinaatsüsteemi. See koosneb kolmest omavahel risti olevast (X-, Y- ja Z-) teljest, mis lõikuvad ühes punktis. Koordinaattelgede positiivse suuna määrab nn parema käe kolme sõrme reegel. Sel - le reegli järgi näitab parema käe pöial abstsisstelje (X) positiivset suunda, nimetissõrm ordinaattelje (Y) positiivset suunda ja keskmine sõrm aplikaattelje (Z) suunda (joonis 2.12 a). Koordinaatsüsteemi suund on seadmekohane ja sõltub pingi tüübist. Koordinaatsüsteemi saab orienteerida mistahes suunas (joonis 2.12 b). Koordinaatsüsteem sõltub töödeldavast detailist ja programmeeri - mine ei sõltu tera ega detaili liikumise suunast. Programmeerimisel eeldatakse alati, et tera liigub detaili koordinaatsüsteemi suhtes. See tagab ka programmi sobivuse juhul, kui tera asemel liigutatakse detaili. 2.1.3 CNC-treipinkide koordinaatsüsteemid ning detaili ja tera dimensioneerimine

23. 21 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Joonis 2.13 näitab, kuidas määrata treipingi koordinaatsüsteemi. Treipingi nullpunkt M on treipingi koordinaatide üldine nullpunkt (joonis 2.14). Treipingi koordinaatide nullpunkti M määrab kindlaks treipingi tootja ja seda ei tohi muuta. Joonisel 2.14 tähistab täht W töödel - dava detaili nullpunkti. See on pöörleva detaili telje ja otstasapinna lõikepunkt. Joonis 2.13. Treipingi koordinaatsüsteemi määramine Joonis 2.14. Treipingi nullpunkt M ja töödeldava detaili nullpunkt W treipink padrun töödeldav detail töödeldav detail töödeldav detail treipink treipink treipink töödeldav detail töödeldav detail töödeldav detail Telgede tähistus tuleb valida selline, et tera liigub treitava detaili telje positiivses suunas. Seega on treipingi tera asendist töödeldava detaili suhtes lähtuv koordinaatsüsteem erinev (joonis 2.15). Joonis 2.15. Treipingi koordinaattelgede ja liikumis - suundade tähistamine TERA PÖÖRLEMISKESKME EES TERA PÖÖRLEMISKESKME TAGA tera teoreetiline pöörlemissuund spindli tegelik pöörlemissuund

164. 162 6. P RAKTILINE RAKENDUS 6. PRAKTILINE RAKENDUS 6.1. Detailide töötlemise kavandamise etapid Detaile saab töödelda erinevate masintöötlemise meetoditega. Prot - sessiinseneri ülesanne on valida parim variant, mis vastab konkreet - setele nõuetele, on odavam ja tagab parima jõudluse. Enne tootmise tehnoloogilise protsessi ettevalmistamist tuleb esimese sammuna hoolikalt analüüsida valmistatava detaili koostu tehnilisi andmeid joonisel ja tehnoloogilisi nõudeid . On vaja ana - lüüsida eesmärgiks seatud funktsionaalsust, võtta arvesse, kuidas detail peab koostus paiknema, hinnata detaili mõõtude täpsust, pinnakaredust, kuumtöötlemise tingimusi ja detaili materjali. Toorik tuleb valida pärast tööjooniste, töötlemisprogrammi, toot - mise tüübi ja tooriku töötlemiseks kasutada olevate tööriistade analüüsimist. Tooriku valimise põhimõtteid on kirjeldatud ptk 3.5. Kogemused näitavad, et tooriku töötlemise kulud on väiksemad, kui toorik vastab valmistatava detaili nõuetele nii varases tehnoloogilise protsessi etapis kui võimalik. Detaili töötlemise operatsioonide järjestuse planeerimine – see on üks tähtsamaid etappe, millest sõltuvad tootmiskulud. Enne tööoperatsioonide järjekorra määramist tuleb selgeks teha detaili pinnakareduse, lineaarmõõtude täpsuse ja nurkasendi nõuded ning analüüsida mõõtjoonistel märkimise järjekorda, mis määrab kindlaks töödeldavate pindade suhtelise asendi. Lähtepinnad ja tooriku tööt - lemise protseduur valitakse joonisel esitatud mõõtude järgi. Vaatleme lühidalt detaili töötlemise tööoperatsioonide järjekorra planeerimise soovitatavat (võimalikku) metoodikat. Tooriku ma - sintöötlemise protsess on asjakohane jaotada jäme- (joonis 6.1) ja viimistlustöötlemiseks. Joonis 6.1. Pinna jämefreesimine Peamine tähelepanu peab olema pööratud nende pindade töötle - misele, mida kasutatakse edasiste tööoperatsioonide lähtepinnana. Need tööoperatsioonid, mille järel on võimalik toorikut võrrelda ettenähtud mõõtudega (võimaliku defektse tooriku tuvastamiseks), tuleb teha nii varases etapis kui võimalik. Eriti oluline on see karasta - tud ja valatud toorikute töötlemisel. Edasine masintöötlemise tööoperatsioonide järjekord on vastupidi - ne täpsusastmele, st täpsemalt töödeldavad pinnad tuleb töödelda hiljem. Detaili pindu on soovitatav töödelda sama meetodiga, sest siis saab korraga töödelda mitut pinda. Vältida tuleb samal ajal jäme- ja viimistlustöötlemist, välja arvatud juhul, kui on tegemist suurte detailidega, mille ümberpaigutamine võtab aega. Sel juhul on enne viimistlemise alustamist soovitatav töödeldav detail kinnitusest lahti võtta ja uuesti kinnitada. Kui on vaja teha kuumtöötlus, siis tuleb osa tööoperatsioone teha enne ja osa pärast kuumtöötlemist. Parema töötlemistulemuse

184. 182 6. P RAKTILINE RAKENDUS Mõõtmise pilt Selgitus Mõõdetava osa suhtelise asendi kindlakstegemiseks tuleb esiteks mõõta selle tegelik mõõt. Avade suhtelise paiknemise mõõtmi - sel tuleb hinnata kaugust ava pinna ja detaili muude osade vahel. Peale selle tuleb mõõta ava tegelik mõõt. Pärast neid mõõtmisi saab arvutada ava geomeetrilise keskme asukoha. Suure täpsusnõudega detailide kor - ral ei ole standardsed korkkaliibrid ja harkkaliibrid alati piisavad. Sel juhul võib kasutada standardset mõõtesk - aalaga mikromeetrit, mis on kohan - datud mõõdetava suuruse jaoks. Sellises mikromeetris on kasutusel võrdlev mõõtemeetod, seetõttu tu - leb mikromeeter kalibreerida konk - reetse kork- või harkkaliibri järgi. Mõõtmise pilt Selgitus Ava täpse mõõtmise tagamiseks, peab kogu ava läbimõõdu ulatuses olema tagatud väike hälve. Seetõttu tehakse mõõtmine mitmes kohas, et kontrollida, kas ava erinevate ristlõi - gete mõõt on lubatud hälbe piires. Töödeldud pinna kareduse kontrol - limisel tuleb pinda mõõta mitmes kohas, et hinnata võimalikku ebata - sasust ja kahjustusi. Tabel 6.3 järg Enne mõõtmist tuleb kontrollida mõõtevahendi nullpunkti seadistust. PRAKTILINE NÕUANNE

201. 199 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED • Põllumajanduslikud robotid . See spetsialiseeritud mehhanism on disainitud vastavalt kommertspõllumajanduse vajadustele. (Joonis 9.3) • Robotid kosmoses . Neid tuntakse kaugjuhitavate sõidukitena. See võib olla ühildatav mehitamata kosmoseaparaadiga, mis jääb lendama, või maanduriga, mis astub kontakti maavälise kehaga ja tegutseb statsionaarsel positsioonil, või kulguriga, mis suudab pärast maandumist liikuda pinnasel. (Joonis 9.4) • Liikuvad robotid (transport) . Automaatne masin, mis on suu - teline oma keskkonnas ringi liikuma ega ole fikseeritud ühele füüsilisele asupaigale; on suuteline liikuma igas keskkonnas või suudab liikuda ja valida suuna iseseisvalt. (Joonis 9.5) • Tervishoiu robotid . Need on võimelised täide viima lihtsaid ülesandeid ja parendama mõnd meditsiinilist protokolli ja prot - seduuri. (Joonis 9.6) 9.1.3. Roboti definitsioonis kasutatavad terminid Taasprogrammeeritav : disainitud viisil, et programmeeritud liigutusi või lisafunktsioone saab muuta ilma füüsilise muutmiseta. Mitmetikasutatav : saab füüsilise muutmisega adapteerida eri raken - dusteks. Füüsiline muutmine : mehaanilise süsteemi koostis. Telg : suund, mida kasutatakse roboti liikumise täpseks määratlemiseks. Joonis 9.5. Liikuv robot Joonis 9.6. Tervishoiu robot Joonis 9.3. Põllumajanduslik robot Joonis 9.4. Kosmoserobot

35. 33 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Magnetilised kinnitusplaadid . Ebatasaste, kumerate, väikese jäiku - sega ja saledate töödeldavate detailide deformeerumise vältimiseks on hüdrauliliste ja mehaaniliste kinnitusrakiste asemel soovitatav kasutada magnetilisi kinnitusplaate (joonis 2.51). Magnetkinnitus võimaldab kinnitada tugevasti, kiiresti ja töökindlalt. Kinnitusjõu tekitamiseks magnetiseeritakse püsimagnetsüdamikud elektrimähis - te magnetväljaga. Töötlemise ajal hoiab detaili püsimagnet. Detaili saab töödelda viiest küljest ilma kinnitust muutmata. Pärast töötle - mist tuleb magnetiseeritud detail demagnetiseerida. Magnetilisi kinnitusplaate saab kasutada ainult suure rauasisalduse ja väikese legeerivate komponentide sisaldusega ferromagnetiliste Pärast töödeldava detaili kinnitamist tuleb seda seada plastist (puidust) tihendite ja kummist (plas - tist) haamri abil, et vältida detaili pinna kahjusta - mist, kui seda ei ole täiendavalt töödeldud. PRAKTILINE NÕUANNE detailide kinnitamiseks. Siiski on töödeldava detaili magnetilist kinni - tamist praegu laialdaselt kasutatud ainult tasalihvpinkides. Freespin - gid on harva varustatud magnetiliste kinnitusplaatidega (tavaliselt eritellimise korral). Magnetkinnituse korral on soovitatav paigaldada lisatugi, et vältida töötlemise ajal detaili paigaltni - hkumist tööpingi töölaual. PRAKTILINE NÕUANNE Hüdrauliline kinnitussüsteem . Hüdrauliline kinnitamine võimaldab töödeldava detaili kinnitada lihtsasti ja kiiresti. Ühtlane pigistusjõud suurendab töötlemistäpsust. Hüdraulilised ajamid tekitavad rõhku 800 N/cm2 ja enam. Hüdraulilise kinnitussüsteemi põhiosad on rõhu tekitamise seade, juhtseade ja silinder (joonis 2.52). Rõhk tekitatakse käsipumba, pneumo-hüdrovõimendi või elektrohüdraulilise pumbaga. Joonis 2.51. Magnetiline kinnitusrakis (kinnitusplaat) (SAV Workholding and Automation) Joonis 2.52. Hüdrokinnitussüsteem võlli kinnitamiseks V-ploki abil rõhu all vedelik V-plokk töödeldav detail

123. 121 4. DETAILI KVALITEET Tabel 5.2. Järg G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G41 teriku tipuraadiuse korrektsoon vasakule Kood : G41 G01 X... Z... G42 teriku tipuraadiuse korrektsioon paremale Kood : G42 G01 X... Z... G45 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine - suurendamine G46 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine – vähendamine G47 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine – suurendamine 2x G48 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine – vähendamine 2x G50 Spindli pöörlemissageduse lubatud maksimumväärtuse piiramine Kood : G50 S... G52 Koordinaatsüsteemi ajutine nihutus G53 Tööpingi koordinaatsüsteem G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G54 Koordinaatsüsteemi nihutus G55 Koordinaatsüsteemi nihutus G56 Koordinaatsüsteemi nihutus G57 Koordinaatsüsteemi nihutus G58 Koordinaatsüsteemi nihutus G59 Koordinaatsüsteemi nihutus G61 Täpse peatuse töörežiim G64 Täpse peatuse töörežiim katkestus G65 Makroprogrammi väljakutsumine G70 puhastöötlustsükkel Kood : G70 P... Q... P – kontuuri PQ esimest koordinaati sisaldava lause nr Q – kontuuri PQ viimast koordinaati sisaldava lause nr U – puhastöötlusvaru X-teljel W – puhastöötlusvaru Z-teljel SP/EP – töötlustsükli algus- ja lõpp-punkt

244. 242 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Osaliselt kahesuunalise kommunikatsioonisüsteemi näiteks on kahesuunaline raadio, mispuhul saab korraga teavet edastada vaid üks osaline ning kus kõik peavad ütlema „lõpetatud“ ja vahetama saaterežiimilt vastuvõturežiimile. Televisioonikaablid toovad LAN-iga võrreldes esile väga tähtsa erinevuse: kaablitelevisioonivõrgu kasu - tajad ei saa üksteisega suhelda. LAN on arvutite rühm, mis on paigutatud küllaltki väiksele alale ja mis ühendavad omavahel andmemeediume. LAN on piiratud ettevõtte alaga ja seda ei reguleeri avalikud asutused. Võrgu laien - damiseks üle nende piiride saate ühendada mitu LAN-i üksteisega, kasutades selliseid seadmeid nagu ruuterid. Sel viisil luuakse ???, mis on põhimõtteliselt võrkudest koosnev võrk. Kommunikatsioo - nivõimalusi näidatakse joonisel 9.41. Arvuti kaugvõrke nimetatakse laivõrkudeks (WAN). Üleilmsed võrgud hõlmavad eri linnu või riike. Nende käitamine nõuab avalikke asutusi ja ühiseid sideliine, nagu te - lefoniliinid, ISDN-id (integraalteenuste digitaalvõrk), DATEX-P või DSL (digitaalne abonendiliin). Kohtvõrke kujundades kasutatakse nende integreerimiseks mitut spetsiaalset võrguseadet. Joonis 9.41. Digitaalse CNC-tehase (LAN) kommunikatsioonijuhtumid Joo - nis tõlki - mata 9.4.12. LAN-i tehnilised andmed Tänapäeval aktsepteeritakse tööstuses erisuguseid LAN-süsteeme. Kuigi nende peamised ülesanded on samad, on neil tehnilisi erinevu - si, mis hõlmavad järgmiseid omadusi: • signaaliedastustehnoloogia (meetodid); - ülekandevahend/mee - dia, instrument; • võrgutopoloogia; • ligipääsumeetod (meetod); • protokoll; • andmeedastuskiirus; • maksimaalne kasutajate arv.

38. 36 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Positiivne aksiaalpöörlemine on päripäeva ja nullpunktist telje posi - tiivses suunas. CNC-freespingi koordinaatsüsteemi määrab kindlaks tootja ja seda ei tohi muuta. Tuleb märkida, et pink käitub nii, nagu liiguks tera. Töötlemisprogrammi koostamisel eeldatakse alati, et tera liigub (isegi siis, kui tera asemel liigub tegelikult töölaud koos selle külge kinnitatud töödeldava detailiga) (joonis 2.59). Kui freespingi töölaud liigub paremale X-telje positiivses suunas, on see negatiivse märgiga liikumine. Vertikaalfreespingi töölaud võib lii - kuda ka Z-telje suunas (joonis 2.60). Z-telje positiivse liikumise korral liigub freespingi töölaud Z-telje negatiivses suunas. Freespingi nullpunkt M on freespingi koordinaatsüsteemi üldine nullpunkt, mille määrab kindlaks freespingi tootja ja seda ei tohi muuta. Erinevate tootjate freespinkide nullpunktid on erinevad. Tavaliselt paikneb see tööala serval (joonis 2.61). Liikumise mõõt - misandmed sõltuvad freespingi nullpunktist M. Joonis 2.61. Freespingi nullpunkt M, töödeldava detaili nullpunkt W ja tera tugipunkt F Joonis 2.59. Tera ja detaili liikumine Etalonpunkt on soovitatav valida detaili osade teh - nilisel joonisel näidatud mõõtmeahela põhjal. PRAKTILINE NÕUANNE Detaili koordinaatsüsteem Töödeldava detaili või programmeerimise koordinaatsüsteem on süsteem, milles kasutaja või programmeerija programmeerib tera liikumisi. Selle koordinaatsüsteemi teljed on paralleelsed freespingi koordinaatsüsteemi telgedega, erinev on ainult nullpunkti asukoht. Selle punkti, mida nimetatakse töödeldava detaili nullpunktiks W, peab valima kasutaja või programmeerija. Selle asukoht peab olema selline, et maksimaalselt palju koordinaatide väärtusi saaks võtta otse töödeldava detaili tehniliselt jooniselt ja detaili asend tööalal oleks lihtsasti kindlaks määratav (joonis 2.62). standardne tera liikumine freespingi töölaua tegelik liikumine töödeldav detail tööala Joonis 2.60. Freespingi töölaua liikumi - ne Z-telje suunas sisestatakse telgede asendussuund (kokkuleppeline tera liikumine) freespingi töölaua liikumine töödeldav detail Joonis 2.62. Töödeldava detaili nullpunkti asukoht, mille on valinud kasutaja või programmee - rija mõõteandur programmeerimise koordinaatsüsteem

109. 107 4. DETAILI KVALITEET Sügavusmikromeetreid ja digitaalseid sügavusmikromeetreid ka - sutatakse detaili umbavade, soonte ja taskute sügavuse mõõtmiseks (joonis 4.14). Skaalata mõõtevahendeid kasutatakse detailide kontrollimiseks või mõõtevahendite kalibreerimiseks. Skaalata mõõtevahendiga mõõdetakse detailide piirväärtusi, st mõõtmete minimaalseid ja maksimaalseid hälbeid. Olenevalt otstarbest võivad skaalata mõõ - tevahendid olla järgmist tüüpi: mõõtekaliibrid, profiilikaliibrid, kontrollkaliibrid ja töökaliibrid. Piir- ehk töökaliiber koosneb kahest osast (läbiv ja mitteläbiv), mis määrab mõõtme tolerantsivahemiku. Võlli kontrollimise korral ühtib läbiv detail maksimaalse mõõtmega ja kui kontrollitakse ava, siis minimaalse mõõtmega. Mitteläbiva osa mõõde vastab minimaalsele mõõtmele võlli kontrollimise korral ja maksimaalsele mõõtmele ava korral. Ühe või kahe otsaga harkkaliibreid kasutatakse detailide välisläbi - mõõtude mõõtmiseks (joonis 4.15). Ühe või kahe otsaga korkkaliibreid kasutatakse siseläbimõõtude kontrollimiseks (joonis 4.16). Pikkuskaliibreid kasutatakse pikkuste kontrollimiseks. Korkkaliibri - te abil saab kontrollida ka kitsenevaid avasid, Morse koonuseid ja meetrilisi koonuseid (joonis 4.17). Keerme täpsust kontrollitakse välis- ja siseläbimõõdu, keermepro - fiili nurga ning keermesammu alusel. Keermekaliibreid kasutatakse sise- ja väliskeerme kontrollimiseks. Sisekeeret kontrollitakse keerme korkkaliibriga (joonis 4.18). Väliskeeret kontrollitakse keerme rõn - gaskaliibriga (joonis 4.19). Nii keerme kork- kui ka rõngaskaliibrid on läbivad ja mitteläbivad. Joonis 4.14. Sügavusmikromeeter (Mitutoyo America Corporation) Joonis 4.16. Kahepoolne korkkaliiber (Hoffmann Group) a b Joonis 4.15. Kahepoolne harkkaliiber (Hoffmann Group) Joonis 4.17. Korkkaliiber kitseneva ava kontrollimiseks (Hoffmann Group) Joonis 4.18. Keerme korkkaliiber (Hoffmann Group) Joonis 4.19. Keerme rõngaskaliiber: a) läbiv, b) mitteläbiv (Hoffmann Group)

226. 224 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED töötlemise parameetrid koos teiste vajalike näitajatega. Eesmärgiga, et tekiks võimalikult täielik ja kõiki aspekte kattev andmekogu. Selle andmebaasi struktuur on esitatud Joonisel 9.25. Andmebaas sisaldab endas andmeid mis puudutavad otseselt ja kaudselt materjalide lõiketöötlemist CNC tootmissüsteemiga. Kesk - seks osaks on andmebaas ise, lisaks veel arvutisüsteem, kasutaja rakendusprogramm ja administreerimise tööriist. Kõige olulisemad andmebaasi kogutavad andmed puudutavad lõiketöötlemise prot - sessi ehk on lõikerežiimi parameetrid laiendatud kujul. Võttes arvesse, et materjalide lõiketöötlemine on keerukas ja mit - metahuline operatsioon, jagatakse andmebaas sektoriteks. Eraldi sektoritesse koondatakse andmed tööpingi, tööriista, lõikevedeli - Joonis 9.25 nutika CNC tootmiskeskuse andmebaasi struktuur ku ja lõikerežiimi parameetrite kohta. Detaili ja selle valmistamise tehnoloogia kohta on samuti eraldi sektor andmebaasis. Ilmselgelt ei ole võimalik kõiki andmeid katseliselt määrata ja andmebaasi kanda, sellisel juhul kasutavad andmebaasid spetsiaalseid matemaatilisi mudeleid mis annavad parameetrile esialgse väärtuse. Mudeleid on erinevat tüüpi ja erineva keerukuse astmega. Kuna lõikeprotsessi kir - jeldavad andmed võivad pärineda erinevatest allikatest saab nende usaldusväärsus olla erineva kvaliteediga. Matemaatilise mudeli poolt arvutatud väärtused ei ole samaväärsed praktikas mitmekordselt läbiproovitud väärtustega, viimased peak - sid alati olema eelistatud. Sestap on andmebaasi andmed samuti usaldusväärsuse järgi struktureeritud erinevatele tasemetele. And - NC-masinate optimeeritud lõikamisprotsesside andmebaas Otsimise ja infotöötluse juhtimine NCMi töötlemisjuhised Töötlemine NCM DB NCM MP rakendusliides MP CNC DB juhtimissüsteemid Tarbija esmased andmed NC seadmed Tööriistad Kinnitusseadmed Materjalid Lõikamisrežiimid Tüüpilised töötlusprotsessid Andmete kogumine ja hindamine NCM MP valideerimise platvorm CNC MP spetsifikatsioon Teabe väljund ja edastamine

155. 153 4. DETAILI KVALITEET Tööakna üleval olevast menüüreast on võimalik valida järgmised tööriistad: • Tööriista geomeetrilised parameetrid (joonmõõtmed ja nur - gad) (Joonis 5.52); • tööriista eemaldamine andmebaasist; • tööriista lisamine andmebaasi; • tööriista eemaldamine virtuaalsest tööpingist; • tööriista lisamine virtuaalsesse tööpinki. Uue tööriista lisamiseks tuleb esmalt eemaldada, kustutada olemas - olev tööriist kasutades funktsiooni . Uue tööriista lisamist tuleb alustada tööriistaga . Sellele vajutamisega avatakse järgmine aken (Joonis 5.53). Vastava tööriista tüübi peale vajutades avatakse täiendav aken koos tööriistade loeteluga (Joonis 5.54). Ülevaade erinevat tüüpi tööriistadest Digitaalsest andmebaasist on võimalik valida tööriist lähtuvalt erine - vatest kriteeriumitest. Näiteks, tööriista koos selle hoidjaga. Kasuta - jal on valida erinevate suurustega koonuste vahel (Joonis 5.54). MTS programmi selles aknas kuvatakse kasutajale erineva koonu - se tüübiga tööriistahoidjad. Konkreetse hoidku valimine on lihtne, selleks tuleb selle peale navigeerida hiire kursoriga ning vajutada nuppu valiku kinnitamiseks. Tööriistade paigutamine virtuaalsesse tööpinki Pärast ühe tööriista paigutamist virtuaalsesse tööpinki, saab teised tööriistad reastada selle järgi. Informatsiooni tööriista positsioonist tööpingis saab ikooni abil. Tööpinki installeeritud tööriistade kogumi seadistamine tuleb lõpetada „ok“ nupule vajutamisega . Joonis 5.52. Tööriista kirjeldamine Joonis 5.53. Freespingi tööriistad Joonis 5.54. Tööriista hoidiku koonuse suuruse määramine

276. 274 10. ÜLDISED KOMPETENTSID 1. Koostöö . Üliõpilased peavad mingi ülesande läbiviimiseks koos töötama. Kui igaüks saavutab oma isiklikud eesmärgid, siis on ka ülesande lõplik eesmärk saavutatud. Üliõpilaste vahel valit - seb positiivne vastastikune sõltumine. Seega ühe üliõpilase edu sõltub kogu meeskonna edust. Lõppkokkuvõttes toetavad kõik üliõpilased üksteist koos ja jagavad eesmärke, ressursse ja saavu - tusi. 2. Individuaalne vastutus . Üliõpilased vastutavad individuaalselt neile antud ülesande osa tegemise eest. Samal ajal vastutavad nad ka grupi lõplike saavutuste eest, mis haakub koostöö kont - septisooniga. 3. Kommunikatsioon . Meeskonnaliikmed peavad neile seatud eesmärkide saavutamiseks koos töötama ja õppima oma kaaslas - telt. See nõuab informatsiooni ja materjalide jagamist, üksteise aitamist, erinevate vaatenurkade üle vaidlemist, teistele enda ülesande selgitamist, tagasiside andmist ja kõike muud, kus on tegemist kommunikatsiooniga parimate tulemuste saavutami - seks. 4. Meeskonnatöö . Üliõpilased õpivad probleeme koos lahendama, arendavad endas juhtimisoskusi, suhtlemisoskusi, usaldust, otsu - sekindlust, konfliktide lahendamist ja muid erinevaid sotsiaalseid oskusi, mida on vaja heaks grupi funktsioneerimiseks. 5. Grupi enesehindamine . Meeskonnal peab olema võimalus läbitud õppimisprotsessi hinnata, analüüsida, millised tegevused olid kasulikud ja millised mitte. Hindamine annab väärtuslikku informatsiooni vajalike muudatuste selgitamiseks ja oma edasis - te töötulemuste parandamiseks.

3. 2 SISUKORD SISUKORD EESSÕNA 2 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (TÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) 6 1.1. Neljas tööstusrevolutsioon - ajalugu 6 1.2. Neljanda tööstusrevolutsiooni peamised elemendid 7 1.3. Neljas tööstusrevolutsioon tootmises 10 1.4. Neljanda tööstusrevolutsiooni riskid ja väljakutsed 13 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED 16 2.1. Treimisseadmed 16 2.2. Freesimisseadmed 25 2.3. Arvjuhtimisega frees- ja treipinkide komponendid 39 2.4. Tera kinnitusrakised 50 3. MASINTÖÖTLUSE PROTSESSID 56 3.1. Treimine 56 3.2. Freesimine 58 3.3. Puurimine, koonussüvistamine, hõõritsemine, keermestamine 61 3.4. Lihvimine jt pinna viimistlemise meetodid 66 3.5. Tooriku valik 69 3.6. Tööriista materjalid ja tööriista geomeetria lõikeprotsessi vältel 73 3.7. Lõikerežiimid ja töötlusaeg 85 3.8. Masintöötluse programmid nutiseadmetes 90 4. DETAILI KVALITEET 92 4.1. Detaili pinnakvaliteedi hindamine 92 4.2. Detaili elementide mõõtmed ja hälbed 96 4.3. Mõõtevahendid 104 5. CNC TÖÖPINKIDE PROGRAMMEERIMINE 110 5.1. Ettevalmistavad ja abifunktsioonid APJ trei - ja freespinkide programmeerimisel 110 5.2. APJ seadmete programmeerimise põhimõtted 135 5.3. Juhtprogrammi laadimine tööpingi kontrollerisse 156 6. PRAKTILINE RAKENDUS 162 6.1. Detailide töötlemise kavandamise etapid 162 6.2. mCNC-programmide osade rakendamine 166 6.3. Detaili mõõtmine 180 7. TÖÖOHUTUS 184 8. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE 192 9. KAASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 198 9.1. Robootika 198 9.2. 3D-printimine 207 9.3. Nutika tootmise juhtimine 213 9.4 Infotehnoloogia kasutamine arukate tootmisprotsesside juhtimiseks 231 9.5. Näited täisautomatiseeriud tootmisest vastavalt Industry 4.0 standarditele 249 10. ÜLDISED KOMPETENTSID 262 10.1 Muutuste juhtimine 262

39. 37 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Freespingi nullpunkti ja töödeldava detaili nullpunkti koordinaatide vahekaugust (XMW, YMW) nimetatakse nullpunkti liikumiseks ja see sisestatakse juhtseadmesse. Juhtseade salvestab ja arvutab vajalikud seadeväärtused. Ja seejärel võib kasutaja või programmeerija saada kõik mõõtmed töödeldava detaili nullpunkti suhtes. Joonis 2.63 näitab seda, et töödeldava detaili koordinaatsüsteem on XW–YW, selle algpunkt, s.t töödeldava detaili nullpunkt on W. Eeldame, et detaili tuleb puurida ava. Selleks peab programmeerija programmis näitama ava keskme koordinaadid. Mugavam on alusta - da töödeldava detaili nullpunktist W, kui pingi nullpunktist M. Kui detaili tehniline joonis on saadaval koos mõõtmetega, mis on näidatud konstruktsiooni lähteomadusena (näites esitatud juhul XWp, YWp), ei pea kasutaja või programmeerija määrama vahe - kaugusi XMp ja YMp, mida on küllaltki raske teha, sest esmalt tuleb määrata vahekaugused XWM ja YWM ning seejärel arvutada XWp ja YWp. CNC-freespingi juhtseadmele tuleb anda info töödeldava detaili asukoha kohta freespingi nullpunkti suhtes. Etalonpinda saab mõõta 3D-anduriga (joonis 2.64) või servaanduriga. Etalonpinnad X- ja Y-tel - je suunas määratakse kindlaks 3D-mõõtepea abil (joonis 2.65). Mõõteplaate saab kasutada nullpunkti kindlaksmääramiseks Z-tel - je suunas (joonis 2.66). Freespingi töölaud liigub ülespoole, kuni mõõteplaat puudutab spindli otspinda. Mõõteplaadi kõrguse saadud asukoha väärtus tuleb sisestada juhtseadme mällu. Terahoidiku etalonpunkt Terahoidiku etalonpunkt F paikneb tera kinnitamise tugipinna teljel (joonis 2.61). Tera koordinaatsüsteem Tera koordinaatsüsteemi kasutatakse tera otsa (punkt P) asukoha kirjeldamiseks terahoidiku (punkt F) suhtes. Seda on vaja peamiselt tera seadmevälise mõõtmise jaoks. CNC-freespingi kasutamisel on Joonis 2.63. Detaili ja sellesse puuritud ava koordinaadid Joonis 2.64. Etalonplaatide identifitseerimi - ne 3D-anduri abil Joonis 2.65. Etalonpindade kontakt 3D-mõõ - tepeaga töödeldav detail töölaud töödeldav detail töödeldava detaili nullpunkt X- või Y-telje suunas asukoha parameeter X- või Y-telje suunas liikumine edasisuunas Joonis 2.66. Töödeldava detaili nullpunkti kindlaksmääramine Z-teljel töödeldava detaili nullpunkt Z-telje suunas freespingi spindel mõõteplaat 10 000 mm asukoha parameeter Z-telje suunas

69. 67 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Lihvimine jaotatakse silindriliseks lihvimiseks (väline ja sisemine) ja pinnalihvimiseks. Pindasid lihvitakse kahel meetodil: ketta välise pinnaga (joonis 3.28) ja laieneva ava või toruja kujuga lihvkausi otspinnaga või segmenteeritud kettaga (joonis 3.28). Lihvimist ketta otspinnaga peetakse efektiivse - maks, sest üheaegselt lihvib suur hulk lihvivaid terakesi. Silindrilisi tasapindasid lihvitakse, rakendades piki ettenihet, põiki ettenihet ja tsentriteta lihvimist. Pikilihvimise meetodi korral lihvimisketas ja toorik pöörlevad, toorik liigub pikiettenihkega mööda telge ja lihvimiskettal on põiki ettenihe, harilikult tooriku iga topeltliikumise korral (joonis 3.29). Lühikesi silindrilisi pindasid saab lihvida etteande lihvimise meetodit rakendades (joonis 3.30). Lihvi - misketta laius peab olema võrdne lihvimistasapin - na pikkusega või suurem. Kui tasapindu lihvitakse tsentriteta meetodil, paigaldatakse toorik toestamiseks kahe pöörleva ketta vahele (joonis 3.31a). Üks (lihviv) ketas lihvib silindrilist pinda, teine (reguleeriv) ketas ajab toorikut ringi. Tooriku telg peab olema kergelt üle mõlemat ketast ühendava keskjoone (umbes 10–15 mm). Rakendades sisemise tsentriteta lihvimise meeto - dit, asub toorik eeltöödeldud välise pinna kohal. Toorikut hoitakse kahe tugirulli ja reguleeriva kettaga, mis mitte ainult ei aja toorikut ringi, vaid ka aeglustab seda, et vältida lihvimisketta põhjus - tatud kiiret pöörlemist (joonis 3.31). Joonis 3.29 Lihvimine pikiettenihet raken - dades Joonis 3.28 Lameda tasapinna lihvimine: a) lihvimine ketta välise pinnaga, b) ketta otspinnaga lihvimine Vgrind. – lihvimisketta pöörlemissuund, s – ettenihe Joonis 3.30. Lihvimine põikiettenihet rakendades Joonis 3.31 Tsentriteta lihvimine: a) välised silindrilised pinnad: 1 - lihvimisketas, 2 - tugi, 3 - reguleeriv ketas, 4 - osa; b) augud: 1 - osa, 2 - reguleeriv a b a b Lihvimispööre Detail Detail Lihvimispööre Lihvimine ketta välise pinnaga Ketta otspinnaga lihvimine Detail Plaat Ette- nihe Lihvimisketta pöörlemissuund laienev ava toruja kujuga lihvkausi otspind

107. 105 4. DETAILI KVALITEET Joonis 4.6. Goniomeeter (HOLEX|Hoff - mann Group) Goniomeetreid (joonis 4.6) kasutatakse välis- ja sisepindade, koonu - seliste võllide ja pukside nurkade mõõtmiseks. Goniomeetritele on paigaldatud nooniused ja optilised seadmed (joonis 4.7), mis tagavad täpsemad tulemused. Peamised mikromeetrilised mõõtevahendid, mida kasutatakse geomeetriliseks mõõtmiseks, on kruvikud. Nende abil saab mõõta välismõõtmeid, sügavust ja sisemõõtmeid ning need töötavad kruvi põhimõttel. Nende abil saab teha joonmõõtmisi pöördliikumise abil, mis loob mõõtevahemiku. Seega kasutatakse kruvikuid tavaliselt kindlas mõõ - tevahemikus (0–25 mm, 25–50 mm, 50–75 mm jne) mõõtmiseks. Mikromeetrilistel mõõtevahenditel on mõõtmiseks kaks skaalat (joonis 4.8). Hülsil oleval pikisuunalisel sirgskaalal on jaotise suu - rus 1 mm ja alajaotise suurus 0,5 mm. Trumli skaalal on 50 jaotist, igaüks 0,01 mm. Seega saadakse lugem esimese skaala millimeeter - jaotiste arvust, millele liidetakse trumli jaotis, mis on esimese skaala telgjoonega kohakuti. Mõnel kruvikul on kruvid sammuga 1 mm ja 100 märgiga trummel. Väliskruvikutel on C-kujuline look, mille üks osa on liikumatu (selle vastu pannakse detail), ning teisel osal on lii - kuv silindriline hülss pikisuunalise sirgskaalaga (joonis 4.9). Kruvikute mõõtevahemik võib olla erinev, sest neid saab suurendada suuremat C-kujulist looka ja eemaldatavat või reguleeritavat alasit kasutades. Kruvi tööpikkus on tavaliselt 25 mm. Kruvikutel, mille maksimaalne mõõtevahemik on 50 mm või rohkem, on nihikuüksus (vardad null - väärtuse seadmiseks). Sügavuskruviku otstarve on analoogne ülalkirjeldatud sirgskaalaga sügavusnihikuga. Erinevalt väliskruviku konstruktsioonist reguleeri - takse selle mõõtepiirkonda mõõtevarda, mitte looga pikkuse muut - misega (joonis 4.10). Joonis 4.7. Nooniuse ja luubiga gonio - meeter (Marui-Keiki Co., LTD.) Joonis 4.9. Väliskruvik (Mitutoyo America Corporation) Joonis 4.8. Kruviku skaalad Joonis 4.10. Sügavuskruvik eemaldatava mõõtevardaga: a) sirgskaalaga, b) diginäidikuga (Mitutoyo America Corporation) Jaotis 0,5 mm Skaala 0–25 mm 1 mm a b

117. 115 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G43 Tööriista pikkuse korrekt - sioon - positiivne Kood : N... T08 M06 N... S... F... M... N... G43 G0 Z5 H08 (pikkuse kompensatsiooni väljakutsumine) N... G0 X... Y... N... G41 G1 X-10 Y-10 D08 (freesi raadiuse kompen - satsiooni sisse lülitamine) G44 Tööriista pikkuse kompensatsioon - negatiivne G45 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine - suurendamine G46 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine - vähendamine G47 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine – suurendamine 2x G48 Tööriista pikkuse kompensatsiooni parandi sisseviimine – vähendamine 2x G49 Tööriista pikkuse kompensatsiooni tühistamine G50 Mõõtkava muutmise tühistamine Kood : G50 G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G51 Mõõtkava muutmise/ska - leerimise aktiveerimine Kood : G51 I-1000 J-1000 I – kaugus esialgsest null - punktist piki X-telge J – kaugus esialgsest null - punktist piki Y-telge G52 Koordinaatsüsteemi ajuti - ne nihutus Kood : G52 X... Y... Z... G53 Tööpingi koordinaatsüsteem G54 Koordinaatsüsteemi nihutus G55 Koordinaatsüsteemi nihutus G56 Koordinaatsüsteemi nihutus G57 Koordinaatsüsteemi nihutus G58 Koordinaatsüsteemi nihutus G59 Koordinaatsüsteemi nihutus G60 Liikumine fikseeritud suunas G61 Täpse peatuse töörežiim G64 Täpse peatuse töörežiimi tühistamine Tabel 5.1. Järg Programmeeritud kontuur tööriista raadiuse keskpunkt on võrdsetel kaugustel

25. 23 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Enne töödeldava detaili nullpunkti määramist tu - leb hinnata töödeldava detaili töötlusvaru. PRAKTILINE NÕUANNE Joonis 2.19. Treitava tooriku kinnitamine treipingi padrunisse töödeldav detail padrun Enne töödeldava detaili seadmesse kinnitamist tuleb kontrollida, et peamised ja survetundlikud pinnad on puhtad ja kraatideta. PRAKTILINE NÕUANNE Joonisel 2.19 on näidatud töödeldava detaili kinnitamist. Treitera dimensioneerimine Treipinkides peab iga treitera lõikepunkt (ülemine) P olema joonda - tud töödeldava detaili nullpunktiga W, s.t terade ülemised osad pea - vad olema seotud töödeldava detaili nullpunktiga, mis peaaegu alati valitakse spindli ja töödeldava detaili telje ning töödeldava detaili otspinna lõikepunktis (punkt W). Tööriista ülemise koordinaadi ase - mel võib juhtida ainult spindli (padruni) telje ja otspinna lõikepunkti (punktiga M joonduva punkti) järgi (joonis 2.14). Töötlemisel (treimisel) võrdleb treipingi juhtseade tera mõõtmeid töödeldava detaili mõõtmetega, et programmeerida töödeldava detaili kontuuri kasutatavast terast sõltumata. Enne seda peavad kõiki terad olema mõõdetud, sest erinevate terade projektsioonid on erineva pikkusega. Kui mõõdetakse tera, mis ei ole seadmesse paigaldatud, nt eelkont - rollitud mõõtevahendi abil, nimetatakse seda tera seadmeväliseks mõõtmiseks (joonis 2.20). Terahoidik koos sellesse kinnitatud teraga tuleb panna juhtseadme adapterisse. Adapter võimaldab kasutada erinevaid terasid. Terahoidiku etalonpunkt Terahoidiku etalonpunkt F langeb kokku koordinaatide program - meeritud väärtustega, kui juhtseade ei määra tera arvutuslikke seadeväärtusi. Terahoidiku etalonpunkt F (joonis 2.21) paikneb tera kinnitamise tugipinna teljel. optiline jälgimisseadis tera juhtimise seadis numbriline näidik Joonis 2.20. Tera seadmeväline mõõtmine Joonis 2.21. Terahoidiku etalonpunkt

128. 126 4. DETAILI KVALITEET Tabel 5.2. Järg G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G90 N... X4... –diameeter �X4 N... X5... –diameeter �X5 Variant 2: koonilise pinna pikitreimine Kood : G90 X... Z... R... F... G92 Keerme lõikamise töötsükkel Variant 1: silinderkeere Kood : G92 X... Z... F... Variant 2: koonilise keerme töötlemine Kood : G92 X... Z... R... F... G94 otspinna töötlemise tsükkel Variant 1: tasapinnalise otspinna treimine Kood : G94 X... Z... F... Variant 2: kaldpinnalise otspinna treimine Kood : G94 X... Z... R-... F... G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G95 ettenihe pöördele, mm/rev G96 Püsiva lõikekiiruse programmeerimine, m/min Kood : G96 S... G97 Püsiva spindli pöörlemissageduse programmeerimine, rpm Kood : G97 S... G98 minutiline ettenihe F, mm/ min Kood : G98 F... G99 ettenihe pöördele, mm/rev Kood : G99 F... G100 Koordinaatsüsteemi peegeldamise tühistamine G101 Koordinaatsüsteemi peegeldamine G102 Kehtivate koordinaatide väljastamine kontrolleri RS-232 porti G103 „ettevaatavate“ programmi ridade arvu määramine G105 Materjali etteandja programmeerimine G110 Välise detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti määramine G111 Välise detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti määramine

191. 189 7. T ÖÖOHUTUS määratud nõuetele. Planeerides tootmisvahendite paigutust, pidage silmas ühendusteid komplektide, seadmete, osade ja ainete trans - portimiseks tööpaika. Ühendustee laiuse määravad transpordiva - hendite ja masinate mõõtmed. Raskeid seadmed, kaste toorikutega ja pakitud tootmisprügi ei tohi ladustada vahekäikudesse (joonis 7.9). Ohtlikud piirkonnad tuleb taraga eraldada. Tööriistad, mida masinaoperaator kasutab kõige tihemini, peavad asuma talle kõige lähemal ja vastupidi. Tööriistad ja seadmed peavad olema paigutatud mugavalt: vasaku käe tööriistad peavad asetsema vasakul ja parema käe tööriistad paremal. Selle põhimõtte järgi mää - ratakse lisavarustuse (tööriistakapid, riiulid jmt) asetsemine (joonis 7.10). Tööriistu ja seadmeid, mida kasutatakse tihemini, hoitakse ülemistel riiulitel ja vastupidi. Soovitav on asetada sagedasti kasuta - tavad tööriistad samasse kohta, see hoiab kokku nende leidmisele kuluvat aega. Osade joonised ja tehnoloogiline dokumentatsioon tu - leks kinnitada või asetada selgesti nähtavasse kohta, et masinaope - raator saaks neid kergesti lugeda. Libesteid, tööriistu, toorikuid jt esemeid ei tohi asetada masinale. Tööriistad peavad olema kappides kenasti korrastatud, väiksemad asetatud oma pesadesse. Täppis- ja mõõteriistu ei tohiks hoida koos lõikeriistadega. Neid tuleb ladustada eraldi. Tööpingi kõrgus peab olema kohandatud masi - naoperaatori pikkusele, lisades spetsiaalseid rakiseid kas tööpingi alla või masinaoperaatori jalge alla. Tööpingi laius peab olema vä - hemalt 750 mm, kõrgus vähemalt 800–1000 mm. Tööpaiga põrand peab olema ühetasane ja kindel. Põrandapind peab olema lihtsasti puhastatav ja libisemiskindel. Külma põranda korral peavad ruumide põrandal olema lisaks puidupaneelid (restid). Masinaoperaatori tööpaik peab olema puhas ja korras, korralikult valgustatud, vaba osadest ja toorikutest. Laastud masinal ja töö - paikade vahekäikudes tuleb igapäevaselt ära pühkida. Laastude kogunemine on lubamatu, need tuleb koguda eraldi konteinerisse. Täitunud konteiner tuleb kohe töökojast eemaldada. Tagamaks masintöötluse ala korraliku valgustuse, tuleb hügieeni - nõuetest lähtudes paigutada masinate lähedusse kohtvalgustid. Kohtvalgustuse puudumine universaalsete masinate juures on luba - tud vaid tehnilistel põhjustel. Valgustid tuleb paigutada nii, et need ei pimestaks masinaoperaatoreid ega muud personali. Joonis 7.10 Masinaoperaatori tööpaik Joonis 7..9 Tööpiirkond masina juures

264. 262 10. ÜLDISED KOMPETENTSID 10. ÜLDISED KOMPETENTSID CNC-spetsialisti jaoks annab ettevõtte laienemine talle võima - luse arendada endas rahvusvahelisi oskusi. Selline areng annab CNC-spetsialistile ka võimaluse püüelda kõrgema hariduse omanda - mise poole. Võõrkeelte õppimine ja rahvusvaheline otsustamine on seega kooli - tuse lahutamatu osa. Tehnilisele koolitusele lisaks on suure tähtsu - sega keeleõpe ja üldõpe. See võimaldab selgitada välja ja mõjutada rahvusvahelisi trende ning suurendab tõenäosust tulevikus ette tulevate konkurentsiolukordadega edukaks toimetulekuks. Globaliseerumise ja võrgustumise edasine tõus tähendavad, et mitte ainult keelebarjääri vaid ka kultuurilisi erinevusi tuleb märgata ja neist üle saada. 10.1 Muutuste juhtimine Üha võimsam tehnoloogia muutub üha enam kättesaadavaks ja töö - tamist mõjutab võimalus andmeid vahetada igal ajal igast maailma otsast. Luuakse uusi digitaalseid tooteid, nt 3D printereid, tööprot - sesse kontrollitakse ja jälgitakse IT süsteemide poolt. See tähendab, et mõned töösammud jäetakse ära ja lisatakse uued. Digitaliseerimine loob uued kommunikatsiooniviisid, muutused tar - bija käitumises ja teatud määral ka uue töökultuuri. Võrgu kaudu toimuv kommunikatsioon tagab kiire informatsiooni edastamise, üks inimene saab samal ajahetkel suhelda paljude teiste inimestega. Sama kehtib ka masinate kohta, seetõttu on nendega opereerimiseks vajalikud algtasemel tehnilised teadmised. CNC -spetsialisti teadmised peavad vastama globaalsetele, sotsiaalse - tele ja tehnilistele nõudmistele. Pidev keskkonnaga infovahetus on vajalik. 10.2 Rahvusvahelistumine Rahvusvahelistumine tagab: • ettevõtlusega seonduvate tegevuste laiendamise globaalses mõistes; • vastutusvaldkondade laiendamise läbi teistes riikides läbi viida - vate tegevuste; • tarkvara arendamise ja kohandamise teistesse keeltesse ja kul - tuuridesse. Maailma majanduspiirkond Maailmaturu kontseptsioon Rahvusvahelistumine Globaliseerumine (üleilmastumine)

66. 64 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Hõõritsemine on küllaltki kallis tööliik, sest kulunud hõõritsat ei saa teritada. Hõõritsat saab teritada ainult diameetri vähendamiseks. Sarnaselt puurimisele, südamikpuurimisele ja koonussüvistamise - le lõigatakse ka hõõritsemisel laastusid hõõritsa lõikeosaga (joonis 3.21). 0,1 kuni 0,3 mm laiuse kaliibriga silindrilised triibud muudavad augu pinna siledamaks ning augu mõõtmed ja vormi kordustäpse - maks. Sõltuvalt diameetrist on sirgete ja spiraalsete hammastega hõõritsate töötlusvaru 0,1 kuni 0,5 mm. Kui tekib pikk laast, on spi - raalsete hammastega hõõritsate töötlusvaru kuni 0,8 mm. Suurema kordustäpsuse saavutamiseks tuleb hõõrits kinnitada spindlisse vastavalt augu teljele, et elimineerida masinal või käsitsi hõõritsemisel tekkiva vibratsiooni mõju. Keermestamine Spiraalseid pindasid kasutatakse osade ühendamiseks või liigutuste ülekandeks ja laadimiseks. Keermeid moodustatakse sisemistele või välimistele silindrikujulistele pindadele, harvem koonilistele pinda - dele. Keermestamise meetod valitakse vastavalt keerme tüübile, ka - sutusele, töödeldavale materjalile, keerme kordustäpsusvajadustele, tööriistade ja masina kättesaadavusele. Kõige tavalisemad keermes - tamise meetodid on keermetööriistadega lõikamine, keermefreesi - mine keermefreesiga, keermestamine eri lõikuritega, keermestami - ne keermestuspeadega, keerme lihvimine ja valtsimine. Masinkeermestamisel peab puurimismasina spindel liikuma tagurpi - di, et eemaldada keere sisekeermestatud august. Tagurpidiliikumise puudumisel tuleb kasutada nn spindli ava keermelõikureid. Kuid neid ei tohi kasutada umbse augu sisekeermestamiseks. Käsitsi sisekeermestamiseks tuleb kasutada käsikeermelõikureid, et teha kaks või kolm tööoperatsiooni ja pärast seda kasutada kruvisid vastavalt nende suurusele (joonis 3.22) Keermete täpsus sõltub keermelõikuri kordustäpsusest ja tüübist (joonis 3.22). Kasutades lihvitud keermelõikureid, võib saavutada tolerantsijärgu 6, lihvimata keermelõikuriga 8. Joonis 3.21 Hõõritsa lõikeosa Joonis 3.22 Keermelõikurite komplektid käsitsi keermestamiseks: a) kahe lõikuriga komplekt kahele tööetapile, b) kolme lõikuriga komplekt kolmele tööetapile (Thürmer Tools) a b Laiendi Silindrilised triibud triibu pikkus Alguskoonus Ümbertegemise tugi

146. 144 4. DETAILI KVALITEET Ülevaade erinevat tüüpi tööriistadest Erinevat tüüpi tööriistad on olemas ülevaatamiseks ja valimiseks. Pärast tööriista valimist kuvatakse ekraanile võimalikud lõiketöötle - mise suunad. Järgnevalt tuuakse vasakpoolse treitera baasil konk - reetne näide (Joonis 5.28). MTS programm kasutatakse vasakpoolset treitera. Valiku tegemine lihtne, selleks tuleb klikkida valikud kinnitavale nupule . Lisaks on tööriista valikut tehes võimalik määrata treimisel tekkiva pinna pinnakaredust. Vastavale infomratsiooni teeb kättesaadavaks ikoon ülemisel menüüreal. Siinkohal on võimalik lähtuvalt lõi - kerežiimi parameetrite väärtustest välja arvutada eeldatav pinnaka - reduse parameetri väärtus. Timmitavateks lõikerežiimi parameetrite väärtusteks on lõikesügavus a p , ettenihe, F (Joonis 5.29). Aktiivne tööriist Tööriistade positsoonid turretis on kasutajale vabalt muudetavad. Vastava informatsiooni kättesaamiseks saab kasutada ikooni all asuvat tööriista. Pärast konfigureeritud tööriista asetamist virtuaalse tööpingi turre - tisse tuleb kõik valikud kinnitada . Märkus: Tööriistade laadimiseks turretisse on erinevaid võimalusi. Näiteks, kui loodav programm ei ole veel salvestatud siis saab kõik andmed nullida kui alustada uue programmi loomist ikooni peale klikkimisega. Seadistatud tööriistu mis on ühtlasi kinnitatud mingisse kindlasse tööpingi turreti pesasse saab salvestada ühtse tervikuna. Selliselt on neid tervikuna võimalik lisada uutesse projek - tidesse, samuti saab neid vajadusel muuta. Joonis 5.28. Vasakpoolne treitera Joonis 5.29. Pinnakareduse väärtuse arvutamine ja selle sisendid

62. 60 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Vastufreesimisel on freesi ringkiiruse suund vastupidine tooriku ette - nihke suunale (joonis 3.12). Vastufreesimisel algab lõikamine õhu - kese laastu eemaldamisega ja lõpeb maksimaalse suurusega laastu eemaldamisega. Pärifreesimisel on freesi ringkiiruse suund sama tooriku ettenihke suunaga. Pärifreesimisel algab lõikamine maksimaalse suurusega laastu eemaldamisega ja lõpeb minimaalse suurusega laastu eemal - damisega. Seetõttu saavutatakse pärifreesimisega parema kvalitee - diga pind. Lisaks mõjub pärifreesimine paremini tööriistale. Joonis 3.12 Vastu- ja pärifreesimine plasmakiire või laseriga lõigatud toorikuid on soovi - tatav töödelda vastufreesimise meetodiga. PRAKTILINE NÕUANNE Freesimine jaotatakse ettevalmistavaks, poolsiluvaks, siluvaks ja viimistustöötluseks. Karedat freesimist rakendatakse suurte töötlus - varude (enam kui 3 mm) eemaldamiseks, nt sepistatud ja valatud osade pindadelt. Täppisfreesimisel on soovitatav kasutada laupfree - se. Täppisfreesimisel võrdub lõikesügavus t = 0,05–0,1 mm, kõrvale - kalle sirgjoonest ei ületa 0,04–0,02 mm. Vastufreesimine Lõikekiirus Lõikuri söötmis - kiirus Lõikurite pöörle - missuund Töökoha sööda suund pärifreesimine Lõikekiirus Lõikuri söötmis - kiirus Töökoha sööda suund Lõikurite pöörle - missuund

221. 219 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED jne.) võimalik arvestada ja prognoosida näiteks ettevõtte infrastruk - tuuri energiatarvet (Joonis 9.22). Üldiselt nimetatakse selliseid integ - reeritud süsteeme Ettevõtte Ressursside Planeerimise süsteemideks. Kõigi kirjeldatud protsesside täielik integreerimine ei ole praktikas lõpuni realiseeritav. Pigem toimub liikumine järk-järgult, kus integ - reeritakse tööülesandeid ning nende alamgruppe ehk siis tegemist on osaliselt integreeritud tootmissüsteemiga. Tehnoloogaia areng sh. digitaalelektroonika võidukäik ning selle rakendamine tootmis - tehnoloogias on teinud võimalikuks paindtootmissüsteemide (FMS - flexible manufacturing systems) tekkimise. Integratsiooniprotsessi aluseks on „täieliku kvaliteedi“ põhimõte. Sellest lähtuvalt on üldine kõrge kvaliteedi tase saavutav ainult läbi iga üksiku etapi kvaliteedi pideva kontrolli. Igas ettevõttes tuleb rakendada konkreetne kva - liteedijuhtimise süsteem. Samas on oluline tähele panna, et liigne kontroll võib tekitada asjatuid pingeid nii lihtöölistel kui juhtidel. Siit edasi võib tekkida stress mis omakorda mõjutab märgatavalt töötajate sooritusvõimet ja on seega kahulik ettevõtte majandus - tegevusele. Seega on oluline, et määratakse kindlaks fookus mille kontrollimisele ennekõike keskendutakse. Reeglina lähtutakse selle määramisel ettevõtte üldisest profiilist, vajadusel võib eraldi ana - lüüsida all-üksuste vajadusi. Tootmissüsteemi kriitilised sõlmpunktid tuleb tuvastada ja võtta eraldi jälgimisele. Toetavad ja lisategevused tuleb samuti läbi vaadata ja tuvastada neist olulisimad. Erilist tähe - lepanu tasub pöörata ettevõtte finantsnäitajatele – analüüsida ja kontrollida. Selle aluseks on raamatupidamise bilanss ja kasumiaru - anne. Lisaks saab ja tuleb läbi vaadata ning analüüsida kolmandate osapoolte läbiviidud auditid. Ettevõtte juht- ja kontrollsüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: kontroll peab olema integreeritud juhti - missüsteemi, see pea olema planeeritud ja täideviidud õigeaegselt, Joonis 9.22 Ettevõtte Ressursside Planeerimise TOOTMISPLAAN Tootmissüsteemide energiateadlik planeerimine TOOTMISE KONTROLL TOOTMINE ANDMETE SALVESTAMINE Tootmisplaani optimeerimine energiakulude tõttu Koormuse juhtimine Pikaajaline tähtaeg Keskmine tähtaeg Lühiajaline tähtaeg Töö tulemuslikkus Energia tarbimine Energia kulud detailide mehaaniline töötlemine Tegelikud väärtused

20. 18 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Joonis 2.8. Kolme pakiga padrun Treimiseks saab detaili kinnitada padruni, tsentri, treitorni või plaan - seibi abil. Treipinkides on detailide kinnitamiseks tavaliselt kasutusel isetsentreeruvad kolme pakiga padrunid (joonis 2.8). Tavaliselt kinnitatakse kolme pakiga padrunisse detaile, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe (l/d) on 4. Pikemaid detaile saab treimiseks toeta - da tagapuki liikumatu tsentriga. Nelja pakiga padruneid kasutatakse ühtlase silindrilise kuju ja nelja või kaheksa servaga detailide kinnita - miseks. Keerulise kujuga detaile kinnitatakse kahe, kuue või kahek - sa pakiga padrunisse. Treipingi padruni pigistusjõud peab olema selline, et detaile saaks töödelda neid deformeerimata (nt õhukese seinaga detailid) ja detailile oleks võimalik üle kanda pöördemomen - ti, mis ületab lõikejõu takistusmõju. 2.1.2 Treidetailide paigutamine ja kinnitamine paki põhiosa paki asendatav osa Joonis 2.7. Kohandatud treipink A-1600 4G nelja juhtpinnaga (töödeldava detaili pik - kus võib olla kuni 15 000 mm, läbimõõt 1300 mm, mass 15 t ja sisetreipinna läbimõõt 550 mm) (tootja Gurutzpe) Spetsiaaltreipinke kasutatakse väga spetsiifiliste tööülesannete korral: toruotste, vaguni rattakomplektide, klamberketaste, pikkade nukkvõllide, ekstsentriliste ja astmeliste võllide jne treimiseks (joo - nis 2.7). Seda tüüpi treipingid võivad olla väga erineva suurusega, alustades kõige väiksematest, mida saab kasutada kella- ja seadme - tööstuses kuni rasketööstusrakenduste pinkideni, mida kasutatakse 1600 mm läbimõõduga ja 16 000 mm pikkuste (või mõnikord ka pikemate) detailide töötlemiseks. Suurpartiide ja masstootmise korral kasutatakse erinevaid auto - maatseid ja poolautomaatseid treipinke. Need võivad olla erineva konstruktsiooniga: ühe spindliga ja mitme spindliga automaatsed ja poolautomaatsed treipingid, revolverpeaga universaalsed automaat - treipingid, automaatsed kujulõike-treipingid, automaatsed pikiette - andega kujulõike-treipingid jne.

110. 108 4. DETAILI KVALITEET Keermesammu saab kontrollida keermekammiga. Kõige sageda - mini kasutatakse keermekamme, mis pannakse keerme peale. Mõõtmiseks tuleb panna keermekammi leht keermeprofiili vastu (joonis 4.20). Kui keerme ja lehe samm on samad, paigutub leht täpselt mõõdetava keerme profiilile. Väga täpsete keermesammude mõõtmiseks kasutatakse mikroskoope. Väliskeerme läbimõõtu saab mõõta keermekruvikuga. Keerme keskläbimõõtu saab mõõta kolme traadi meetodiga. Selle meetodi korral pannakse mõlemalt poolt keerme süvenditesse kolm sama läbimõõduga traati. Keermeniidi läbimõõt peab olema selline, et traadid puudutavad keermeprofiili keskläbimõõdul. Seejärel kasutatakse keerme välisläbimõõdu mõõt - miseks kruvikut ja andmeid kasutatakse keerme keskläbimõõdu arvutamiseks. Detaili pinna mikrogeomeetria kontrollimiseks on mitmeid vahen - deid, mis mõõdavad pinda kontaktiga, kontaktivaba või subjektiivse meetodi abil. Töötamiskohal kontrollitakse pinnakaredust sageli ilma mingite va - henditeta ehk subjektiivset meetodit kasutades, nt võrreldes pinna - karedust näidiseksemplariga – karedusetaloniga. Karedusetalonid on Joonis 4.20. Keermekammi lehed: a) lehtede komplekt (Mitutoyo America Corporation) ja b) keermesammu mõõtmine keerme katmisega pealt (World Wide Metric, Inc.) a b Joonis 4.21. Karedusetalonide komplekt (Hoffmann Group) ette nähtud erinevate töötlusmeetodite ja materjalide võrdlemiseks (joonis 4.21). Komplekt pannakse kontrollitava pinna kõrvale ja sobiv pinnakaredus määratakse visuaalselt. Kontaktkaredusmõõturid puudutavad pinda spetsiaalse otsakuga, mis libiseb üle mõõdetava pinna. Samal viisil töötavad ja praktikas sageli kasutatavad karedusmõõturid annavad pinnakareduse Ra kvantitatiivsed karakteristikud (joonis 4.22). Selliseid jälgimispeaga karedusmõõtureid kalibreeritakse pinnakare - duse standardkomplektiga. Kontaktivabu karedusmõõtureid kasuta - takse ainult laborites. Joonis 4.22. Kontaktivaba karedusmõõ - tur (Mahr GmbH) Enne detaili mõõtmist kaliibri või muu mõõtesead - mega on soovitatav kontrollida, et mõõteseade on kalibreeritud ja detailile ei ole töötlemisest jäänud kraate. PRAKTILINE NÕUANNE

206. 204 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Silinderrobotid : robotid, mille teljed moodustavad silindrilise koor - dinaatsüsteemi (Joonis 9.8). Silinderrobotil on vähemalt üks pöörlev lüli alusel ja vähemalt üks prismaatiline lüli, mis ühendab liited. Lüli teljel liigub pöörlev telg pöörlevalt, prismaatilisel lülil aga liigub lineaarselt. Nende liikumised toimuvad silindrikujulise tööpiirkonna raames. Silinderroboteid kasutatakse montaažitöödeks, tööpinkide ja surve - valumasinate käsitsemiseks ja punktkeevituseks. Sfääriline (polaarne) robot : selle roboti tööpiirkonnal on keerukas kumer-sakiline kuju ja see sõltub individuaalsest ülesandepüstitusest. Need on tuntud ka kui polaarsed robotid. Käsi on ühendatud alusega keerleva lüli abil, ja see on kombineeritud kahest pöördlülist ja ühest lineaarsest lülist. Kombineeritud lülide teljed moodustavad polaarse koordinaadisüs - teemi ja töötavad sfäärilise tööpiirkonna sees (Joonis 9.9). Neid roboteid kasutatakse tööpinkide käsitsemiseks, punktkeevi - tuseks, survevaluks, plasti- ja klaasitöötluseks, termotöötluseks, trellpuuri laadimiseks, järeltöötlusmasinate juures, gaas- ja kaarkee - vituseks ja virna laadimiseks ja mahalaadimiseks. SCARA robot : robot, millel on kaks paralleelselt pöörlevat lüli ja üks lineaarne liigutus, tagamaks vastavust tasapinnal (Joonis 9.10). SCA - RA robot on disainitud puhasruumis rakendustele, mis võivad mõ - jutada täpsust, kandevõimet, dünaamikat, ja roboti võimet korrata liigutust täpselt. See konfiguratsioon muutub ka vähem stabiilseks, kui käsi on jõudmas maksimaalse ulatuseni. Tüüpilised rakendused SCARA robotile on automaatne montaaž, osade ja materjali käsitsemine, mitmeastmeline masintöötlemine, protsessikontroll, kaubaalustele ladustamine, masina koormamine ja mahalaadimine, masinnägemine, materjali lõikamine ja eemaldami - ne, kuumvärvimine, maalritöö, liimimine, keevitamine ja valamine. Joonis 9.8. Silinderrobot Joonis 9.9. Sfääriline (polaarne) robot Joonis 9.10. SCARA robot Pidurite vabastuslüliti (J3-telg) Kaabel J2-telg J4-telg J1-telg Nr 1 käsi Nr 2 käsi J3-telg Alus Võll

250. 248 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED edastatakse kahe kasutaja vahel andmeid 500 KB/s kuni 40 m kau - gusele maksimaalselt 256 kasutajaga võrgus. Siinil Profibus Highway võib olla 32 kasutajat ja kuni 127 seadet 128 kasutajaga, mispuhul saab kahe suhtleva kasutaja vahele paigaldada kuni kolm repiiterit. Ülekandekiirus kuni 200 m saavutab 500 Kbit/s ja 1200 m puhul 93 Kbit/s. 9.4.13. Võrgusillad ja lüüsid Andmeside eesmärk on teavet ette valmistada asukohast sõltuma - tuks kasutamiseks. See eesmärk vastandub kohalikele võrkudele, kui neid piiratakse konkreetse hoone või hoone osaga, mille tulemusena võib ettevõttes olla suurel hulgal kohtvõrke. Seega on vaja sead - meid, mis edastavad andmeid ühest LAN-ist teise. Selliseid seadmeid kutsutakse võrgusildadeks või võrgulüüsideks (joonis 9.48). Joonis 9.48. Võrgusillad ja lüüsid Kasutaja Kasutaja Võrgusild 9.4.15. Kriteeriumid õige LAN-i valimiseks Silla all mõistetakse seadet, tavaliselt arvutit, millel on kohandatud tarkvara, mis loob ühenduse sama tüüpi LAN-iga ning võimaldab nende võrkude kasutajatel omavahel suhelda. Kuna omavahel ühen - datud võrgud on definitsiooni poolest taandatud, ei konverteerita sildade protokolle. Need peavad tuvastama edastatavate andme - pakettide aadressid, et tuvastada, kas paketi saaja on teises võrgus. Ainult sel juhul edastatakse andmepakett teisele võrgule ja väldi - takse võrgu ülekoormamist. Sild jaotab liiklust, suurendades võrgu jõudlust. Neid kasutatakse ka võimendina, mis suurendab piiratud võrgu pikkust. Võrguliidesed on aga disainitud eri võrkudega ühen - duma. Võrguliidese struktuur on üsna keeruline, kuna see teeb mitut lisaülesannet, protokolliteisendusi, formaatimist ja kohandamist. LAN-i valimisel soovitatakse analüüsida järgmiseid LAN-i võtmekri - teeriume: - maksimaalne andmeedastuskiirus bit/s; - maksimaalne edastatavate andmete hulk; - maksimaalne ühendatud kasutaja - te arv, kes pääsevad võrgule tõrgeteta ligi; - andmete edastuse ja liigutamise probleemid ühesuunalistes, osaliselt kahesuunalistes ja kahesuunalistes kommunikatsioonisüsteemides; - andmeedastuse turvalisus; - maksimaalse lubatud kaabli (liini) pikkus ilma repiiterit kasutamata; - liinide või kaablite arv ning kaablite tüübid (varjesta - tud, bifilaar-, koaksiaal- või kiudoptilised/optilised kaablid); - kaabli väikseim painderaadius, võttes arvesse kommunikatsiooniliinide paigaldust kaablikanalites; - kommunikatsiooniliinide paigaldamise tingimused, nt paigaldus koos elektrikaablitega, elektromagnetilised või kõrgepingevõrgu häiring; - hind (kogukulu LAN-i kohta ja hind tel - lija/kasutaja kohta). LAN on standardiseeritud kohalik andmeedas - tusvõrk, mis võimaldab ettevõttel suhelda eri andmeid vastuvõtvate töötlusseadmetega. Võrgus on saadaval mitu LAN-ile pühendatud andmete ülekandmise ja kasutuse seadet. Seadmete valik on tarbija otsus. Kuigi LAN-võrkude ülesanded ja funktsioonid on peaaegu alati samad, siis sõltuvad need paljudest teguritest ning need jaotuvad selliselt:

32. 30 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED samuti CNC-freespinkide ning töötluskeskuste jaoks. Moodulkinni - tusrakiseid kasutatakse horisontaalsetes ja vertikaalsetes töötluskes - kustes, kus töödeldav detail kinnitatakse kinnitusrakise vertikaalsei - na külge mutrite ja tugipatjade abil ning kogu süsteem kinnitatakse freespingi pöördlauale. Seejärel töödeldakse kinnitatud detaili erinevatelt külgedelt. Muude detailide kinnitusrakised . Need kinnitusrakised on ette näh - tud kasutamiseks keerulise kujuga töödeldava detaili korral, mida ei ole võimalik kinnitada universaalse kinnitusrakise (nt kruustangide) abil. Sel juhul kasutatakse komponentide ühendamise ja kinnitamise plaadimeetodil põhinevat avade ja soonte süsteemi (joonis 2.36). Avade süsteemi korral on üksikud komponendid ühendatud moodul - plaadi külge tihvtide ja kruvide abil (joonis 2.37). Töödeldavate detailide mehaaniline kinnitamine treipingi töölauale T-soones paiknevate kruvide, tugipatjade ja positsioneerimisdetai - lide abil. Kasutada saab ka astmeliste plokkidega kinnitushoobasid (joonis 2.38). Väikese sammuga astmelise kinnituslindiga kinnitushooba on näida - tud joonisel 2.39. Töödeldava detaili suuruse jaoks sobivaks seadmiseks ja korralikuks kinnitamiseks tuleb kasutada reguleeritavat positsioneerimisplaati. Siiret saab seada kruvitoega kinnitushoova abil. Kruvituge saab sea - da töödeldava detaili suuruseni, et rakis hoiaks töödeldavat detaili kindlalt (joonis 2.40). Positsioneerimisplaadita lineaarne rakis on kooniliste ja sfäärilis - te seibidega keermespolt (joonis 2.41). Keermespolt tuleb panna töödeldavas detailis ettevalmistatud avasse. Koonilised ja sfäärilised seibid võimaldavad kinnitada ka kaldse või ebaühtlase pinnaga töö - deldavat detaili. Joonis 2.36. Soonte süsteemiga kinni - tusrakis Steelex D3695 (Tools & More) Joonis 2.37. Moodulkinnitusrakise plaa - di näide – avade süsteem MWHS01 (High Tech Systems LLC) Joonis 2.40. Kruvitoega kinnitushoob Joonis 2.41. Kooniliste ja sfääriliste seibidega keermespolt Joonis 2.38. Astmelise plokiga kinnitushoob Joonis 2.39. Astmelise kinnituslindiga astmeline plokk

44. 42 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Täpsemad andmed iga nupu ja nende kombinatsioonide kohta ettevõtte Optimum CNC-treipinkidel ja -freespinkidel on esitatud tabelis 2.2. 1 2 3 Nupu funktsioon Nupu pilt Kirjeldus Tähe- ja numbrinupud Tähe- ja numbrinupud. Kasutatakse sümbolite ja CNC-käskude sisestami - seks. Tähe-/numbrinupul näidatud ülemise registri sümboli sisestamiseks hoida seda nuppu vajutatuna. Kui nuppu CTRL vajutada koos selle nupuga, salvestatakse ekraanitõmmis. Kui nuppu CTRL vajutada koos selle nupuga, salvestatakse programm. Kui nuppu CTRL vajutada koos selle nupuga, kuvatakse ekraanil eelmäära - tud slaidid. Täiendava kalkulaatorifunktsiooni sis - selülitamine. Kursorinupud. Kursor üles/alla/vasaku - le/paremale. Kursorinu - pud • Sisendvälja erinevate kirjete vahel liikumine. Dialoogi „Set-up menu“ sisenemine CNC kasutuselevõtmi - sel. 1 2 3 Kursorinupud • Järgmise akna nupp. Ei ole kasutu - sel. Reserveeritud edaspidiseks. Lõpunupp. Kursori liigutamine rea lõppu. Lehekülg üles. Kursori liigutamine me - nüüaknas üles. Lehekülg alla. Kursori liigutamine me - nüüaknas alla. Ekraani heleduse seadmiseks tuleb seda nuppu vajutada koos nupuga CTRL. Juhtnupud Juhtnupp. Nupu CTRL ja mõne muu nupu koos kasutamine rakendab vasta - va täiendava funktsiooni. Tõstunupp. Nupu SHIFT ja mõne muu nupu koos kasutamine sisestab nupul näidatud ülemise registri sümboli või suurtähte. Nupp ALT. Tühikunupp. Tagasilükkenupp. Sümboli kustutamine kursorist vasakul. Tabel 2.2 Tööpingi juhtpaneeli nuppude funktsioonid

63. 61 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Treimise ja freesimise masintöötluse keskused ei paku ainult võima - lust treida ja freesida, vaid ka puurida, koonussüvistada, järelpuurida ja keermestada. Kui osa pöörleb, siis treipingil tööriist ei liigu. Puurimist teostatakse, kui puur on kinnitatud tagapuki õõnesvõlli. Sellel masinal saab teha sise- ja väliskeermestamist. Sisekeermestamiseks kasutatakse keer - melõikureid või sisekeermestamise tööriistu. Väliskeermestamiseks kasutatakse keermestamistööriistu või stantse. Freesimismasinatel teostatakse puurimist, keermestamist ja hõõ - ritsemist samuti kui freesimist, ainult frees vahetatakse välja puuri, hõõritsa vmt vastu. 3.3. Puurimine, koonussüvistamine, hõõritsemine, keermestamine Puurimine Auke tekitatakse, kasutades eri lõikureid sõltuvalt tooriku tüübist, nõutud kordustäpsusest ja pinnakaredusest. Toorikul võivad olla au - gud, mis on tekitatud valamisega, sepistamisega või stantsimisega, kuid see võib olla ka aukudeta. Aukudeta toorikute töötlemine algab alati puurimisega. Puurimine on üks tavalisemaid ja vanemaid metalli ja teiste materja - lide lõikamise meetodeid aukude tekitamiseks. Sõltuvalt konstrukt - sioonist jaotatakse puure järgnevalt: spiraalpuurid, sirge soone puur või lamepuurid, astmikpuurid, usspuurid, südamikupuurid, tsentri - puurid, kombineeritud puurid. Puur lõikab ringjate lõikamisliigutustega ja ettenihke liikumine toimub pöördtelje suunas. Rakendades ettenihke jõudu, lõikuvad lõiketerad materjali. Ringikujuline lõikamisliigutus loob lõikejõu (joonis 3.13). Kasutades tsentripuure puuritakse tsentraalsed augud ühes töövoos (ühe korraga) ühte metallist osasse (joonis 3.14). Treimisel või lih - vimisel on tarvis kinnitada toorik tagapuki tsentrite vahele. Esmane tsentreerimine on laialt kasutatav aukude puurimisel automatiseeri - tud seadmetega. Joonis 3.13 Lõikejõud ja liigutused Joonis 3.14 Tsentripuur Gehring Technologies GmbH) sööda liikumine lõikamisliikumine lõikamisjõud söötmisjõud Kasutades tsentripuure puuritakse tsentraalsed augud ühes töövoos (ühe korraga) metallist osasse Tsentripuur

65. 63 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID ovaalsust), tasandada augu viltust telge. Südamikpuurimisel suure - neb puuritud augu täpsus ühe tolerantsijärgu võrra. Südamikpuuri - mist saab kasutada augu viimistlemise operatsioonina või vaheope - ratsioonina enne hõõritsemist. Südamikpuuriga puuritakse auke, kasutades standardseid südamik - puuri koonussüvisteid. Neil on rohkem lõiketerasid ja nad on kindla - mad kui puurid. Augupõhja diameeter võib suureneda kuni 120 mm. Tihti on südamikpuurid valmistatud 2-3 astmega, et puurida spetsii - filise kujuga auku (joonis 3.17). Silinder- ja koonussüvisteid on mugav kasutada silindriliste või koonuseliste aukude tekitamiseks koonussüvistusega kruvipeadele (joonis 3.18). Lisaks kasutatakse südamikpuure augukoha pinna viimistlemiseks. Neid nimetatakse ka lameavardiks ja neil on püsiv või eemaldatav juhtpuks (joonis 3.19). Joonis 3.17 Astmeline koonussüvisti (Coin Precision Tools Co, Ltd) Joonis 3.18 Koonussüvistamine (Gehring Technologies GmbH) Hõõritsemine Hõõritsemine on aukude töötlemine väikeste töötlusvarudega, et saavutada viimistletud ja puhas pind. Hõõritsedes saab vähendada silindrilist kõrvalekallet ja reguleerida mõõtu, kuid augu telje ristipi - dine kõrvalekalle vastu põhiplaati jääb samaks. Hõõritsemine jaotatakse silindriliseks augu hõõritsemiseks, mida ka - sutatakse täpse diameetri ja vormiga aukude valmistamiseks (joonis 3.20a), ning erikujuliste aukude hõõritsemiseks, mida rakendatakse koonusjate ja kujundiliste pindade töötlemiseks (joonis 3.20b). Vastupidiselt puurimisele ja südamikpuurimisele võib hõõritsemine olla kare ja sile, mehaaniline ja manuaalne. Harilikult laiendatakse auke diameetriga kuni 10 mm kohe pärast puurimist ja suuremaid pärast südamikpuurimist või sisetreimist. Kaasaegsete tööriistadega (vahetavate otsakutega puurid) saab auke suurema diameetriga kui 10 mm hõõritseda kohe pärast puurimist, nt pärast 19,7 mm dia - meetriga augu puurimist saab alustada augu hõõritsemist 20 mm- seks. Joonis 3.19 Lameavardi kasutamine lamedatel tasa - pindadel Joonis 3.20 Hõõritsad: a) silindrilistele aukudele, b) koonusjatele aukudele (Gehring Technologies GmbH) a b

129. 127 4. DETAILI KVALITEET CNC tööpingi juhtimiseks ja detaili töötlemiseks ei piisa ainult et - tevalmistavatest funktsioonidest, G-käskudest, lisaks on vajalikud erinevad abifunktsioonid ehk M-käsud. Siia alla kuuluvad funktsioo - nid millega juhitakse erinevaid tööpingiga ühendatud seadmeid, lisamooduleid. Abifunktsioonid on jagatud kahte gruppi, esimesse gruppi kuuluvalt juba kirjeldatud funktsoonid tööpingi seadmete juhtimiseks, teise gruppi kuuluvate funktsoonide abil on võimalik kontrollida, juhtida programmi täitmise järjekorda, selle kulgu ehk programmivoogu. Näiteks, teise programmivoogu kontrollivate funktsioonidega on võimalik korraldada tööpingi automaatne tööre - žiim. Abifunktsioonidega juhitakse tööpingi komponentide ja pingiga ühendatud lisaseadmete tööd. Spindli käivitamine, pöörlemissuuna määramine, laastu-konveieri sisse lülitamine, tööriista vahetamine, jahutusvedeliku pumba käivitamine, jne. Teine grupp abifunktsioone koosneb käskudest millega juhitakse programmivoogu: programmi lõpetamine, peatamine, alamprog - rammide väljakutsumine, põhiprogrammi naasmine jne. Kahte gruppi kuuluvad abifunktsioonid on esitatud Tabelites 5.3 ja 5.4 vastavalt. Tabel 5.2. Järg G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G112 Ristkoordinaatide XY teisendamine polaarkoordinaatideks XC tööpinkidel millel on aktiivinstrumendid ja program - meeritav C-telg G113 Ristkoordinaatide XY teisendamine polaarkoordinaatideks XC katkestus G114 - G129 Koordinaatsüsteemi nihutus G154 Koordinaatsüsteemi nihutus G159 - G161 Tooriku tõstmine peaspindli ja kontraspindli vahel G184 Parempoolse keerme lõikamine G186 Vasakpoolse keerme lõikamine G187 Tööpingi täpsuse ja ümmardamise järgu seadmine G195 Parempoolse keerme lõikamine raadialsuunal aktiivinstru - mendiga G196 Vasakpoolse keerme lõikamine raadialsuunal aktiivinstru - mendiga G200 Turreti positsioneerimine Ülalesitatud tabelis on kirjeldatud enamkasutatavad ettevalmistavad funktsoonid tootjate Fanuc ja Haas CNC trei- ja töötlemiskeskuste kontrollerite baasil. Samade funktsioonidega on võimalik prog - rammeerida MTS(Mathematisch technische software-entwicklung GmbH, Saksamaa) juhtsüsteeme. Teatud ettevalmistavad funkt - soonid ei ole enam kasutatavad uuematel kontrolleritel, aga on siinkohal esitatud, et vajadusel neid kasutada vanema põlvkonna juhtsüsteemidega töötamisel. Igal juhul on oluline, et konkreetse tööpingiga töötamisel tutvutaks eelnevalt selle tööpingi kontrolleris kasutatavate funktsioonide ning nende eripäradega. 5.1.2. Ettevalmistavad funktsioonid (G-käsud) Tabel 5.3. CNC töötlemis- ja treikeskustes kasutatavad abifunktsioonid M käsk kirjeldus M00 Programmi peatus ilma kontrolleri lähtestamiseta M01 Kood : M00 M02 Abifunktsioon M00 põhjustab töötlemisoperatsiooni pea - tamise

135. 133 4. DETAILI KVALITEET Tabelis 5.5 ja 5.6 kirjeldatakse näidistena juhtprogramme kontuuri treimiseks ja freesimiseks. 5.1.2. Ettevalmistavad funktsioonid (G-käsud) Table 5.5. Juhtprogrammi näidis CNC treipingile – kontuuri treimine Lõiketöötlemise meetod Kontuuri pikitreimine Märkus: Kontuuri treimise kood on siinkohal esitatud ilma teriku tipuraadiuse kompensatsioonita. Töötlemistehno - loogia G-kood Töötlemistehnoloogia selgitused G0 X15 Z15 G1 X0 Z0 G3 X2 Z-2 R2 G2 X4 Z-4 R2 G1 X8 G1 X10 Z-6 G0 X15 Z15 Teriku viimine lähtepunkti P1 Teriku liikumine kontuuri alguspunkti juurde P2 Raadiuse treimine lõpp-punkt P3 Raadiuse treimine lõpp-punkt P4 Vertikaalse kontuuri lõigu treimine, lõpp-punkt P5 Faasi treimine, lõpp-punkt P6 Teriku eemaldumine kontuurist ja viimine taga - si lähtepunkti P1

142. 140 4. DETAILI KVALITEET II. Juhtprogrammi seadistamine Valides ülemiselt tööriistarealt ikooni (klikki - des sellele hiirega) saab sisestada järgmisi andmeid (Joonis 5.16): • Programmer – programmi autori nimi; • Department – asutus, osakond; • Project - projekt; • Workpiece drawing identification number – detaili tehnilise joo - nise number; • Program number – programmi number; • Program file name, etc. – programmi faili nimi Detaili tehnilise joonise, kinnitusvahendide kirjeldused jne. saab esitada SVG, BMP, JPG ja PNG formaatides Igal joonisel peab olema oma unikaalne number. Juhul kui sama kasutaja on juba eelnevalt loonud programmikeskkonnas tehnilisi jooniseid siis nendele pääseb ligi ikooni peale vajutades . Märkus: Olemasoleva programmi redigeerimisel ei ole kohustuslik ülalkirjeldatud andmeid sisestada. III. Detail ja kinnitusvahendid Informatsioon detaili kohta Hiirekursoriga tuleb navigeerida ikoonile ülemisel menüüreal. Avaneb aken mille lahtritesse saab sisestada informatsiooni detaili ja kinnitusvahendite kohta (Joonis. 5.17). Ikoonil vajutamisega avatakse tööaken millelt saab sisestada detaili mõõtmeid – pikkus ja diameeter. Märkus: Kui kasutatakse standardkujuga detaile on nende andmete sisestamine kohustuslik. Joonis 5.16. Programmi üldinformatsiooni sisestamise aken Joonis 5.17. Detaili informatsiooni sisestamise aken

243. 241 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.4.11. LAN – kohalikud võrgud Infovõrgu loomine on vältimatu protsess nii praeguste kui ka tule - vaste ettevõtete puhul, sest see aitab saada vajaliku info. Automati - seerimis- ja robotite rakendamise protsessi kaudu muutub ettevõtte andmestik aina olulisemaks, see sisaldab mitmesugust tähtsat teavet ja tulemusi. Seetõttu peavad andmevõrgud olema usaldusväärsed, kiired, paindlikud ja hästi kaitstud. Info jaotamine ettevõtte osakon - dade vahel on üha tähtsam ja nüüdisajal on see üks tõhusa tootmise alustaladest. Eesmärk on pakkuda võrguga ühendatud kasutajatele õigel ajal kogu vajalikku teavet. Eri ülesanded (CAD, CAM, CAQ, CAR, CAI, CAE) on arvutid ning CNC-seadmed on andmeid loovad ja tööt - levad süsteemid. Mida rohkem selliseid seadmeid ettevõttes paigal - datakse, seda olulisem on, et need üksteisega suhtleksid. Ülesannet tehakse ettevõtte andmeedastuse arvutivõrgus (LAN) (joonis 9.39). Koaksiaalkaablid ja võrgud edastavad ühel ajal teavet eri saatjatelt eri vastuvõtjatele. Sellised koaksiaalkaablivõrgud sarnanevad kaa - beltelevisioonivõrkudega. Need kaablid edastavad samal ajal tele-, raadioprogramme ja videotekste. Iga kasutaja saab teabe, mida ta seda tüüpi andmete kohta vajab. See nõuab kaabli tuunerit, mis tei - sendab kaabli kaudu edastatud info vastuvõetud seadmele sobivale sagedusele. Kuigi infoedastus on tavaliselt ühesuunaline kommuni - katsioon, st tavaliselt saatjalt vastuvõtjale, on siiski tehniliselt või - malik andmeid kahes suunas edastada. Sellist edastust kutsutakse kahepoolseks kommunikatsiooniks. Kõige rohkem levinud täielikult kahesuunalise sidevõrgu näide on telefonisüsteem. Mõlemad poo - led saavad korraga rääkida ja teineteist kuulda. Põhimõtteliselt kahe - kordistavad täielikult kahesuunalised sidevõrgud olemasoleva võrgu ribalaiust. Olemas on ka kolmas võimalus, poolbinaarne kommuni - katsioon, mispuhul saab teavet saata ainult kasutaja (joonis 9.40). Joonis 9.39. CNC-masinate paralleelne ühendamine LAN-võrku Joonis 9.40. Kahesuunaline, osaliselt kahesuunaline LAN-ühenduvus Põhiarvuti NC-programmide server Tööstuslik sisevõrk Töötav jaam Mõõtemasin Tööriistade mõõteseade Jadaliidesega CNC

46. 44 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Tööohutuse tagamiseks püüavad tootjad vältida erinevusi tööpingi juhtpaneeli nuppude ja lülitite paigutuses. Paljusid nuppe kasutatak - se sarnaste tegevuste jaoks. Nupud ja lülitid võivad tööpingi juhtpa - neelil olla horisontaalse või vertikaalse paigutusega (joonis 2.74). Joonisel 2.75 on näidatud firma Optimum CNC-tööpingi juhtpa - neeli juht- ja seadenuppude ning lülitite paigutust. Muude tootjate CNC-tööpinkidel võib olla ka muu otstarbega nuppe ja lüliteid, kuid suur osa on samasuguste tegevuste tegemiseks. Joonis 2.74. Nuppude ja lülitite paigutus tööpingi juhtpaneelil: a) horisontaalne, b) vertikaalne (Optimum Maschinen Germany GmbH) Joonis 2.75. CNC-tööpingi juhtpaneel (Optimum Maschinen Germany GmbH) Tabel 2.3 CNC-tööpingi juhtpaneeli nuppude ja lülitite funktsioonid 1 Tööpingi avariiseiskamisnupp. Avariiseiskamisnuppu tohib rakendada ainult juhul, kui: • on eluohtlik olukord • on tööpingi või detaili kahjustamise reaalne oht. 2 Käsiratta nupp. Tööpingi telje liigutamine väliste juhtkäsira - taste abil. 3 Tera numbri näit. Näidatakse hetkel rakendatud tera numb - rit. 4 Töörežiimi nupud. 5 Programmi juhtnupud. 6 Kasutaja määratud funktsiooniga nupud. 7 Telje suhtes liikumise nupud. 8 Spindli juhtimine käsitsi. 9 Spindli juhtnupud. 10 Etteandekiiruse juhtimine käsitsi. Liigub valitud telje suhtes määratud etteandekiirusega. 11 Programmi käivitamise, peatamise ja lähtestamise nupud. CNC-tööpinkide Siemensi juhtsüsteemide SINUMERIK 808D, SINU - MERIK 808A ADVANCED ja SINUMERIK 828D juhtpaneelide nupud ja lülitid ning nende funktsioonid on näidatud tabelis 2.3.

227. 225 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED mete jaotamine kuni viie astmelisse struktuuri on küllalt levinud. Jaotamise kriteeriumiteks on andmete päritolu ja erinevad teised hinnangud. Mingi parameetrite kogumi või komplekti kirjeldamiseks kasutatakse üldiselt järgmist parameetrite komplekti mis sisaldab endas väärtust lõiketöödeldavusele üldiselt, pinnakareduse hinnang, tööriista eluea hinnang, materjali eemaldamise kiirus ja energiakulu. Üldiselt on kõige kvaliteetsemad väärtused kirjutatud viienda ta - seme andmetesse ja kõige vähem-väärtuslikumad esimese taseme omasse. Mingil hetkel tuleb kasutajal anda isiklik hinnang parameet - ri väärtusele ehk siis isiklikule kogemusele toetudes lisada kirje and - mebaasi. Sellisel juhul muutub väärtus subjektiivseks. Objektiivselt kogutud andmeid tuleb alati eelistada subjektiivsetele. Joonisel 9.26 on esitatud protsessi põhimõtteskeem kuidas hinnata parameet - reid. Korrektselt määratud töötlemise parameetrid suurendavad lõiketöötlemise osa stabiilisust, vähendavad tööpingi tõrkeriske ning ohtu, et tööriist kuluks enneaegselt. Pärast tootmissüsteemi raudvara monteerimist luuakse andmebaas millesse kogutakse mehaanilist töötlemist kirjeldavad parameetrid. Soovitavalt võiks tarkvaral olla lihte ja kasutajasõbralik kasutajalii - des. Kolmeastmeline parameetrite määramise alamsüsteem võimal - dab anda kasutajale detailset informatsiooni. Lihtsustatult ja põhi - mõtteliselt kirjeldatuna koosneb andmebaas esimese põlvkonna, teise põlvkonna ja kolmandaks objekt-orienteeritud astmetest. Andmevahetus astmete vahel toimub mõlemas suunas. Tulemusliku ja edukalt töötava andmebaasi loomiseks on oluline, et andmestruk - tuur oleks hõlpsasti hallatav ehk oleks olemas vastav haldusvahend. Andmebaasid on universaalsed ja neid on võimalik ümber tõsta teistele platvormidele. Nutika CNC tootmissüsteemi tarbeks loodud andmebaasid kasutavad Active MQ tehnoloogiat. Sellel tehnoloogial põhinevad andmebaasid kasutavad andmete kolmeharulist paral - leelset käsitlemist. Nendeks on andmete otsene monitoorimine, tööpingi dünaamika monitooring ja modelleerimine. Lisaks maini - tutele viiakse taustal läbi andmetöötlus ja vajadusel optimeeritakse parameetrite väärtuseid. Joo - nis tõlki - mata Joonis 9.26 Neljaastmeline parameetrite hindamise protsess 1. Andmete kogumine 2. Põhitegevuse indikaatori keh - testamine 3. Tehakse kindlaks mõjutavad tegurid 4. Protsesside ja automaatsete aru- annete jälgimine, pidev täiustamine

230. 228 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Nutika CNC tootmissüsteemi mõõtmissüsteemi põhimõtteskeem on esitatud Joonisel 9.29. Andmevahetus toimub üle traadita võrgu - ühenduse. Sellega vähendatakse koormust teistes andmekanalites ja samuti väheneb signaalide soovimatu interferentsi tõenäosus. Joonisel 9.30 näidatakse müra ja kiirenduse mõõtesüsteemi ülesehi - tust. Sellesse on monteeritud üks kanal müra mõõtmiseks ja kolm X / Y / Z kanalit vibratsiooni mõõtmiseks. Signaalid mõõdetakse ja reaalajas toimub andmetöötlus. See on vajalik, sest lõiketöötlemise parameetreid tuleb muuta koheselt kui tuvastatakse võimalik häi - re. Näiteks, kui signaalid näitavad, et tööriist hakkab kuluma vms. Mõõdetud signaali analüüsitakse WPT ja HHT algoritmide abil. FSVM meetodiga luuakse Vibratsioonide Diagnostika Mudel. Selline süsteem ja metoodika võimaldavad tõhusalt tuvastada muutusi vibratsiooni mustris. Sellised muutused annavad omakorda informatsiooni lõikeprotsessi komponentide seisukorra kohta. HHT signaalitöötluse meetod on jagatud kaheks osaks: esiteks empiiriline ehk katseliselt määratud osa ja teiseks Hilbert teisendus. Hilbert-Hu - ang teisenduse tulemusena tõstetakse esile algsignaali sageduse ja amplituudi järsud muutused. Aja keskväärtuse kõver μ ja variatsioon on kaks väljundparameetrit. FSVM meetod on arenenud masinõppe meetod mida peetakse objektiivselt võimekamaks kui närvivõrku - de meetodit. Näiteks, vajab FSVM meetod analüüsi teostamiseks vähem katsepunkte. Mistõttu on selle kasutamine põhjendatud müra uurimisel – tulemusi on võimalik saada väiksema arvu võnge - te järgi. CNC tootmisprotsessi parmeetrite seadistamisel on oluline leida kompromiss tootlikust suurendavate ja teisalt jätkusuutlikust (keskkonnahoid) parandavate parameetrite vahel. Ülalpool on kirjel - datud süsteemi milles parameetrite optimeerimiseks kastutatakse mõõtesüsteemi mille üheks väljundiks on vibratsiooni mõõtmine ja teise väljundina määratakse lõikejõud lähtuvalt otsesest kiirenduse mõõtmisest. Nutika CNC tootmissüteemid on omavahel ühendatud Interneti sarnasesse andmevõrku ja selle kaudu edastatakse töötle - mise parameetreid ühest süsteemist teise. Seeläbi kasvab üleüldise tootlikus ja väheneb kahjulik mõju keskkonnale. Keskkonnakahju Joonis 9.29 Nutika CNC tootmissüsteemi mõõtmissüsteemi skeem Joonis 9.30 müra ja kiirenduse mõõtesüsteem NI traadita andmeside moodul Müra Kiirendus Olemasolev signaal PCB kaart Müra sensor Kiirenduse andur Vooluandur CNC juhise muutmine Müra sensor Kiirenduse andur Autospektrum – sisend Töötamine : sisend : sisend: FFT analüsaator 1

265. 10.3 Sotsiaalsed muutused Tänu globaalsele turule peab CNC spetsialist teiste kultuuriliste tingi - mustega ja religioonidega toime tulema. 10.4 Tehnoloogiline edasiminek Tänu kiirele tehnoloogia arengule on vajalik algtasemel teadmised protsessist ja CNC-spetsialistidel tuleb üha enam mõista terviklikku äriprotsessi. Uued suhtlusfoorumid muudavad mobiilsete seadmete ja tehnoloo - giate kasutamise tavaliseks. See nõuab kohanemist. Kiire andmete edastamisega muutuvad ülesanded keerulisemaks ja läbipaistvamaks, seega pole enam olemas sellist asja nagu lihtne ülesanne või töö. CNC-spetsialistid peavad üha enam toime tulema algtasemel tarkvara ja juhtimisprotsesside tundmisega. Andmete tundliku iseloomu tõttu tuleb neid kaitsta. Andmekaitse saab seega olema samuti tuleviku tegevuste alus. CNC-spetsialist peab igapäevaselt omandama uusi teadmisi igas ette - antud vormis, pidev õppimine on äärmiselt vajalik. Uuendusi saab algatada ja tööelu saab parandada kasutades ettevõtte soovitusskeemi. 10.5 Innovatsioonijuhtimine CNC-spetsialisti jaoks annab ettevõtte laienemine talle võima - luse arendada endas rahvusvahelisi oskusi. Selline areng annab CNC-spetsialistile ka võimaluse püüelda kõrgema hariduse omanda - mise poole. Võõrkeelte õppimine ja rahvusvaheline otsustamine on seega kooli - tuse lahutamatu osa. Tehnilisele koolitusele lisaks on suure tähtsu - sega keeleõpe ja üldõpe. See võimaldab selgitada välja ja mõjutada rahvusvahelisi trende ning suurendab tõenäosust tulevikus ette tulevate konkurentsiolukordadega edukaks toimetulekuks. Globaliseerumise ja võrgustumise edasine tõus tähendavad, et mitte ainult keelebarjääri vaid ka kultuurilisi erinevusi tuleb märgata ja neist üle saada. Sotsiaalsed muutused tagavad: • töömaailma muutumise ja • võõrtööjõuga toimetulemise. Digitaliseerimise tulemusena on vastutusvaldkonnad muutunud laie - maks ja keerulisemaks, CNC-spetsialist peab olema võimeline hinda - ma enda tegevusi ja nende tulemusi. Sellest tulenev vastutuse surve suureneb, kuna reaalsus ühineb virtuaalmaailmaga ja otsene suhtlus leiab aset masinaga või masinapargiga. Tööaeg ja töökoht muutuvad üha paindlikumaks ja omavad seega mõju vaba aja ja eluplaanide organiseerimisele. Probleemid on samuti teised ja need tuleb parenduste võimaldamiseks muuta läbinähtava - maks. Kokku puutudes üha moodsama tehnoloogiaga väheneb füüsiline aktiivsus, seega füüsilise treeningu pakkumisi tuleb alati soodustada. Vastavalt programmi Industry 4.0 eesmärgile kirjeldab innovatsioo - nijuhtimise termin protsesside optimeerimise tegureid, mis on täna kõikidele tööstusvaldkondadele äärmiselt olulised. Eriti just CNC sar - nastes tootmisvaldkondades tähendab innovatsioonijuhtimine üldist tehnoloogilisel arengul põhinevat tulevikku suunatud protsesside juhtimist (Granig 2018, lk. V-VII). Projektide ja protsesside tõhusaks, funktsionaalseks ja tulemuslikuks elluviimiseks mõeldud protsesside juhtimise mudeleid on arvukalt. Eesmärk on suuta innovatsiooni määra mõõta. Tulemusele orientee -

19. 17 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Joonis 2.3. Revolvertreipingi pea (PracticalMachinist.com) Joonis 2.4. Detaili töötlemine mitmeteratreipingiga Joonis 2.5. Vertikaalne sise- ja välistreipink CK5250 (Zhengzhou Wonlon Machinery) ja pinnakaredus kuni Rz = 6–12 μm. Pärast põhjalikku pinnatöötlust võib pinnakareduseks saavutada ka Rz = 20 μm. Keerme täpsusaste on 4h–6g. Seadme varustustasemest olenevalt võib saavutada ka kõrgema täpsusklassi. Revolvertreipinke (joonis 2.3) kasutatakse lühikeste detailide töötle - miseks, kasutades tavaliselt varrasmaterjali. Põhimõtteline erinevus universaalsete treipinkidega seisneb selles, et nende tagapuki ase - mel on revolverpeaga pukk, mille pesi kasutatakse detailide töötle - misel treiterade, puuride, kroonpuuride, keermelõikuritega. Mitmeteratreipinkidel on mitu terahoidikut ja mitme üksservlõikuri töö tehakse ühe läbimiga. Kõikide terade kogusügavus ei saa olla suurem kui 30–40 mm (joonis 2.4). Vertikaalseid sise- ja välistreipinke kasutatakse selliste raskete detailide keerukaks töötlemiseks, nagu seadmekorpused, turbii - nide staatorid ja rootorid, hoorattad, rihmarattad jms (joonis 2.5). Vertikaalsete sise- ja välistreipinkide üks eriomadus on, et need on varustatud horisontaalse pöördlauaga. Nende tööpinkide korral paikneb töödeldav detail vertikaaltelje üm - ber pöörleval pöördlaual ja lõiketerad on vertikaalsetel tugedel ning külgtugedel. Otspinna treipinke kasutatakse suure läbimõõduga (kuni 6000 mm), kuid suhteliselt lühikeste detailide (nt hoorattad, turbiinikettad, ää - rikud jne) töötlemiseks. Erinevalt universaaltreipinkidest on nendel treipinkidel lühike säng, kuid tavaliselt puudub tagapukk. Tavaliselt kasutatakse neid otspindade treimiseks. Joonis 2.6. Otspinna treipink CK64160 (KAIDA)

72. 70 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Toorikute valamist kasutatakse, kui teised tootmismeetodid pole võimalikud või need ei tasu ära. Harilikult rakendatakse järgnevaid valamismeetodeid (täpsemad meetodid nimekirjas allpool): • valamine, disainides käsitsi liivas puust mudelitega; • valamine, disainides automatiseeritult liivas puust või metallist mudelitega; • valamine kokillides; • tsentrifugaalvalamine; • kestavormi valamine; • peenvalu; • survevalu. Valamismeetoditel toodetud tooriku mehaanilised omadused on tihti halvemad kui nendel toorikutel, mis on toodetud, kasutades sepistatud, stantsitud või valtsitud profiile. Valtsitud toorikud Pressimist rakendavad töötlemismeetodid põhinevad plastilise de - formatsiooni põhimõttel, kus tooriku vormi muudetakse, liigutades selle osasid üksteise vastu hävitamata materjalide homogeensust. Valtsitud toote ristlõike vormi nimetatakse profiiliks. Valtsitud profii - le toodetakse metallurgiatehastes terasevalust kangide kuumutami - se ja nende korduva valtsimisega valtspinkides (joonis 3.36). Hiljem külmvaltsitakse täpsed profiilid, kitsad ribad ja poognad. Valts-sepistamist saab rakendada nii terasele kui ka värvilistele metallidele. Valtsitud profiilid võivad olla väga erinevad: silindrilised, torujad, ruudud, kuuekandilised, kiired, kanalid, T-kujulised, jne. Joonis 3.37 Joonis 3.36 Valtsitud toorikute tootmine: a) riba lehtvaltsimine, b) valtspink keerulise profii - liga toorikutele TY 860 (Tianyu Machinery Manufacture Co.,Ltd.) Joonis 3.37 Valtsitud terasest toodete näited b a torud, õõnesprofiilid vardad profiilteras lehtmaterjal traat Riba lehtvaltsimine

122. 120 4. DETAILI KVALITEET Tabel 5.2. Enamlevinud G koodid CNC treikeskuste juhtprogrammide koostamiseks G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G00 Kiirliikumine Koodi : G0 X40 Z50 G01 Lineaarne liikumine ettenih - kega F (mm/rev) Kood : G1 X40 Z-20 F... G02 Ringjooneline liikumine päri - päeva ettenihkega Kood : G2 X80 Z-40 R20 F... R – kaare raadius G03 0,8 Ringjooneline liikumine, vastupäeva ettenihkega Kood : 3 X120 Z-60 R20 F... R –kaare raadius G04 Viivitus (aeg P sekundites) G05 Spindli pöörlemissageduse määramine C-teljega tööpinki - del G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G09 Liikumise pidurdamine (täpne peatus). Mittemodaalne ettevalmistav funktsioon st. kehtib ainult ühe lause piires. G10 Sisendandmete programmeerimine G11 Andmete tühistamine G12.1 Polaarkoordinaadistiku sisse lülitamine G13.1 Polaarkoordinaadistiku väljalülitamine G14 Spindli programmeerimine G15 Spindli programmeerimine katkestus G17 XY töötasandi valik G18 XZ töötasandi valik G19 YZ töötasandi valik G20 Programmeerimine tollmõõdustikus G21 Programmeerimine meetermõõdustikus G27 Referents-punkti kontroll G28 Tagasiliikumine tööpingi nullpunkti G29 Tagasiliikumine referents-punktist G30 Tagasiliikumine referents-punkti 2, 3 and 4 G31 Programmirea eiramine G32 Keermestamise funktsioon G40 teriku tipuraadiuse korrektsiooni tühistamine Kood : G40 G01 X... Z...

235. 233 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Enne jadaliideste kasutuselevõtmist kasutati seadmete manipulee - rimisel perfokaarte. Peamine miinus oli tõsiasi, et neid ei saadud käsurea kontrollimiseks muuta. 1962. aastal tegi EIA (Electronics Industries Association) ettepaneku andmete jadaedastusseadmete tootjate standardi (RS) 232 kohta. RS232 liides oli piisavalt mitme - külgne ja võimaldas tarkvarakontrolleritel oma varustust sellele standardile lihtsal viisil vastavaks kohandada. Hiljem, kui jadaliidesed (RS232, RS232C) olid juba standard, peeti neid parimaks valikuks, kuna need toetavad dupleksedastust, st andmed liiguvad korraga mõlemas suunas ning neid saab kasutada ka programmide ladus - tamiseks ja dekodeerimiseks. Eelmised DNC-süsteemid, mis loodi tolleaegsetel miniarvutitel (võrreldes tänapäevaste arvutitega olid need väga kallid), olid juba multifunktsionaalsed ja neil oli mitu jadaliidest. Need tulid korraga toime suure hulga edastatud and - metega ja neid hallati ühest terminalist. Neid miniarvuteid kasutati digitaalse haldustarkvara salvestamiseks. Kõik need süsteemid on töötanud infoedastustehnoloogiatega, mis edastavad terminali andmeid seadmetele. Kuna andmete jadaedastus on häiriv protsess, tagab RS232 turvalise andmeedastuse ainult 15 m kauguseni ja sellel on vaid elementaarne andmekontroll, siis said tootjad ruttu aru, et infoedastust tuleb protokolliga kaitsta. Protokoll defineerib, kuidas ja mis vormingus andmeid võrgus vahetatakse. Piiramatu andmeedas - tuse võimaldamiseks võeti kasutusele andmete edastus plokkides. Sel juhul antakse igale plokile juhtsüsteem. Ebakõla tuvastamisel nõuab juhtimisseade automaatselt andmete uuesti edastamist. Kuigi sellised protokollid (FEI, FE2, LSV-2 jne) aeglustavad andmeedastus - kiirust, tagab see veatu edastuse. Lisaks võimaldavad need laadida suuri programme, mis ületavad juhtseadme jõudlust. Kuna digitaal - ne tarkvara ja teised seadmed kestavad kaua, kasutatakse peaaegu kõiki andmeedastusmeetodeid tehase töökodades, mis olid kasu - tusel ka vanemates CNC-des. Näiteks linditagused liidesed, RS232 (V.24) liidesed ja ettevõtte intranetiliidesed. 9.4.3. CNC-masinate võrguühendused Viimastel aastatel on aina enam CNC-masinaid ja varustust arvu - tivõrku integreeritud ning neid hallatakse intraneti kaudu, kasuta - des mitut eri operatsioonisüsteemi ja ülekandeprotokolli. Haldus tugineb Unixi või Linuxi operatsioonisüsteemidele ning ka DOS-i või Windowsi operatsioonisüsteemidele. Jaapani tarkvarakontrol - lerid kasutavad tihtipeale failiedastusprotokolli (FTP), samal ajal kui Euroopa tootjad kasutavad muid andmeedastusprotokolle, näiteks Netbios, NetBeans, NFS jne. See mitmekülgsus võimaldab valida so - biva DNC-süsteemi, mis vastab nõuetele. Kõik moodsad DNC-süstee - mid kombineerivad CNC-masinaid arvutitega, kasutades standard - võrku ja andmeedastusvahendit, st jadakaableid. Nende seadmete ühendamiseks kasutatakse kolme eri strateegiat. DNC-süsteemid, mis on ühendatud jadaühendusega. Nendes väiksemates ja vähema - te installatsioonidega süsteemides kasutatakse arvutit nii programmi säilitamishosti kui ka kommunikatsiooniseadmena (joonis 9.34). Joonis 9.34. CNC ühenduvus DNC-süsteemis

67. 65 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Et lõigata koonilist keeret keermelõikuriga, tuleb puuritud auku koonushõõritsaga suurendada. Enne keermestama asumist on väga oluline teha kindlaks, kas keermelõikuri telg on tasapinnaga risti - pidine. Seetõttu on soovitatav kasutada nurgikut, et määrata enne keermestama asumist keermelõikuri telje ristisuunalisus. Et teha kindlaks, kas keermelõikur on sobitatud auku, on soovitatav lõigata augu sisse soon. Umbaugud peavad olema 3-4 sammu pikemad (sügavamad) kui keermelõikur, et jätta ruumi keermestamisel tekkivale laastule. Sise - keermestades auke plastilisse metalli, toimub materjali deformeeru - mine, seega väheneb sisekeerme profiili diameeter. Selle vältimiseks tuleb puurida suurema diameetriga augud. Nt keermestades M16 auku terasesse, tuleb puurida 13,9 mm diameetriga auk; malmi sisse – 13,7 mm diameetriga auk. Välimisi ja sisemisi keermeid saab freesida üksikkeerme või mit - mikkeerme freesiga (monoliitsed ja vahetavate otsakutega) või mitmikkeerme evolventhammasrattaga (joonis 3.23). Keermesta - misel ühekeermelise freesiga, peab tööriista nurk olema võrdne keerme peamise nurgaga. Kolmnurkkeerme profiili lühikesed sise- ja väliskeermed tuleks freesida mitmikkeerme freesiga. Mitmikkeer - me frees moodustatakse otstest ühendatud mitmest üksikkeerme freesist. Keermestamine ühepunkti-keermepuuriga on universaalne ja kor - rektne meetod. Ühepunkti-keermepuuriga saab lõigata eri mõõdu ja profiiliga sise- ja väliskeermeid (joonis 3.24). Ühepunkti-keermepuur on tööriist, mille lõikeserva profiil ja tipu raadius vastavad lõigatava keerme profiilile. Ühepunkti-keermepuur keermestab eri profiilidega keermeid, sh kolmnurkkeeret, ruutkeeret ja trapetskeeret. Ühepunk - ti-keermepuure valmistatakse ja teritatakse samal viisil kui treimise tööriistu. Keermestamist ühepunkti-keermepuuriga peetakse eba - efektiivseks töövõtteks, sest ühe täieliku keermeprofiili valmistami - seks tuleb teha mitu lõiget. Kasutades keermelõikamisstantse (joonis 3.25), tehakse üsna vähese täpsusega väliseid kolmnurkkeermeid, sest keerme sammu pro - fiil pole lihvitud. Stants, millel on pikem ümar läbilõige, on torujas stants. Neid kasutatakse revolvertreipinkides, automaatsetes ja Joonis 3.23 Keermefreesid: a) keermefrees, monoliitne (OSG Corporation), b) vahetatav otsak keermestamiseks (W.W. Grainger Inc.), c) üksikkeermefrees (Lalson Tools Corporation), d) mitmikkeermefrees (MSC Industrial Direct Co., Inc.) Joonis 3.24 Sisekeermestamine ühepunkti-keermepuuriga (Machineryhouse (NZ) a b c d

149. 147 4. DETAILI KVALITEET CNC FREESPINGI TÖÖPROTSESSI SIMULEERIMINE 3D KESKKON - NAS Simulatsiooni mooduli ülemise töörea käskudeks on: • Olemasoleva juhtprogrammi avamine, Uue juhtprog - rammi loomine, tööriistade andmebaas. • Juhtprogrammi simulatsiooni käivitamine, programmi täitmine ühe lause kaupa, programmivoo juhtimine tagasi eel - misele reale. Nende tööriistade detailsema kirjelduse leidmiseks vaadata palun Tabelit 5.7. • Simulatsiooni juhtimine hiirega nii nagu selgitatud MTS program - mi treimise osas. Funktsiooninupud tööala alumisel real võimaldavad aktiveerida eri - nevaid töörežiime (Joonis 5.36) Vastavate nuppude tähendused on leitavad Tabelist 5.7. Uue juhtprogrammi loomine või olemasoleva muutmine viiakse läbi järgmiste sammudega I. Uue CNC juhtprogrammi loomine Uue programmi loomiseks tuleb valida nupp ülemiselt tööriista - realt Joonis 5.37). Vajutamisega uue programmi loomise nupule avatakse uus dia - loogiaken (Joonis 5.38). Uue programmi nimi tuleb sisestada reale „Program name“ ja sises - tatud nime kinnitamiseks on vajalik vajutada nuppu „OK“ Märkus: uue juhtprogrammi loomiseks on selle dialoogiakna kasuta - mine ainuvõimalik valik. Joonis 5.36. Funktsiooninupud Joonis 5.37. Aken uue programmi loomiseks Joonis 5.38. uue juhtprogrammi loomise aken Uue programmi loomine

31. 29 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED • lisab freespingile täiendavaid funktsioone (nt kasutades pöörd - lauda) • suurem ohutus töötamisel. Freespingi kinnitusrakis peab vastama järgmistele nõuetele: • töödeldav detail peab olema jäigalt fikseeritud • pigistusjõud ei tohi töödeldavat detaili kahjustada • korduva paigutamise suur täpsus • lihtne, kiire ja ohutu kasutamine • selle komponente peab olema lihtne vahetada • madalaim võimalik hind. Pigistusjõud tagatakse mehaanilise, magnet-, hüdro-, pneumo- või vaakumseadisega. Korpuseosade kinnitusrakised . Korpuseosade fikseerimiseks ka - sutatakse tavaliselt spetsiaalseid kinnitusrakiseid. Korpuseosade kinnitusrakised koosnevad tavaliselt unifitseeritud vahetatavatest komponentidest. Need on alusplaadid, nurgikud ja astmelised plokid (rakise komponendid), mis määravad detaili asukoha ja kinnitavad selle. Neid saab komplekteerida standardsetest komponentidest, mida saab kombineerida erinevat tüüpi töödeldavate detailide kin - nitamiseks (joonis 2.35). Kinnitusrakise saab alati komponentideks lahti võtta ja uuesti komplekteerida. Need on eriti sobivad ühe toote valmistamiseks, kui töödeldava de - taili mõõtmed sageli muutuvad või uue toote tootmise alguses, kui spetsiaalsed kinnitusrakised ei ole veel valmis. Korpuseosade rakised peavad olema kiiresti ja lihtsalt kohandatavad erinevate töödeldavate detailide jaoks. Neid peab saama paindlikult kohandada väikese ja keskmise suurusega partiide tootmiseks ja Joonis 2.35. Korpuseosade moodulkinnitusrakis: 1, 2, 3 – rakise korpus, 4 – tagapukk, 5 – külgpukk, 6 – rõngas, 7 – kruvi, 8 – klamber, 9 – lukustusmutter, 10, 15, 22 – tihvt, 11 – kinnitushoob, 12, 13 – kruvi, 14 – hoob, 16 – vedru, 17 – tugipadi, 18 – seib, 19 – mutter, 20 – puki lisakorpus, 21 – lukustusmutter, 23 – pikendus

43. 41 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED CNC-tööpingi juhtseade on ühendatud kasutaja juhtpaneeliga. Sellel on ekraan ja vertikaalse või horisontaalse paigutusega sõrmistik (joonis 2.72). Juhtpaneeli sõrmistik on grupeeritud tööülesannete kohaselt (joo - nis 2.73). Ühe tootja valmistatud CNC-tööpinkide juhtpaneelid erine - Joonis 2.73. CNC-tööpingi kasutaja juhtpaneel vad suhteliselt vähe, kuid neil võib olla konkreetse tööpingi iseära - sustest lähtuvaid spetsiifilisi nuppe. CNC-tööpinkide Siemensi juhtsüsteemide SINUMERIK 808D, SINU - MERIK 808A ADVANCED ja SINUMERIK 828D juhtpaneelide nupud ja nende funktsioonid on näidatud tabelis 2.1. Tabel 2.1 CNC-tööpingi juhtpaneeli nuppude funktsioonid 1 Vertikaalne ja horisontaalne nupuriba ekraani servas. Me - nüü teatud funktsioonide käivitamine. 2 Sisestusnupp. Kõrgemale menüütasemele tagasipöördumi - ne. 3 Menüü laiendusnupp. Madalama menüütaseme avamine või sama taseme menüüde vahel liikumine. 4 Tähe- ja numbrinupud. 5 Juhtnupud. 6 Hoiatuse tühistamisnupp. Selle sümboliga tähistatud hoia - tuste ja teadete tühistamine. 7 Süsteemiviisardi nupp. Sammsammulised juhised peamiste kasutuselevõtmise ja tööprotseduuride tegemiseks. 8 Abinupp. Abiteabe kuvamine. 9 Kursorinupud. 10 Tööala nupud. 11 USB-liides. 12 Tööpingi seisundi märgutuled (LED).

45. 43 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED 1 2 3 Juhtnupud Kustutusnupp. Valitud faili või sümboli kustutamine. Lisamisnupp. Tabeldusnupp. Kursori nihutamine mõne sümboli võrra edasi. Liikumine sisestusvälja ja valitud programmi nime vahel. Sisestusnupp. Sisestatud väärtuse kinnitamine. Kausta või programmi avamine. USB-liides Ühendamiseks USB-seadmega: • välise USB-mälupulgaga andme - vahetuseks USB-mälupulga ja CNC vahel • välise CNC-klaviatuuriga. Tööala nupud Süsteemi andmehalduslehe „Alarm“ (hoiatus) avamine. Nende nuppude kombinatsiooni va - jutatakse süsteemi andmehalduslehe avamiseks. Lehe „Machine“ (tööpink) avamine. 1 2 3 Tööala nupud Lehe „Program“ (programm) avamine. Lehe „Offset“ (nihe) avamine. Lehe „Program Manager“ (programmi - haldus) avamine. Võimaldab laiendada kasutajavalikuid, nt luua kasutajadialoogi funktsiooni Easy X Language abil. Tööpingi seisundi märgutuled (LED) Märgutuli POK Roheline: CNC-tööpingi toitepinge on sisse lülitatud. Märgutuli RDY Roheline: CNC-tööpink on töövalmis. Oranž: • põleb – programmeeritav juhtsea - de (PLC) on seisatud • vilgub – PLC toide on sisse lülitatud. Punane: CNC-tööpink on seisatud. Märgutuli TEMP Ei põle: CNC temperatuur on lubatud piires. Oranž: CNC temperatuur ületab luba - tud väärtust. Tabel 2.2 järg

161. 159 4. DETAILI KVALITEET Eelpool esitatud juhiste korrektsel täitmisel alus - tatakse seejärel kontrolleri ekraanil programmi simulatsiooniga st. graafiliselt kuvatakse töörajad (Joonis 5.67). Simulatsiooni režiimis kuvatava tööakna ikoonide tähendused on lahti seletatud Tabelis 5.9. Tabel 5.9. Simulatsiooni tööakna ikoonide tähendused 1 Simulatsiooni järjehoidja kuvamine 2 Alammenüü avamine. Sealt edasi on kolm valikut: 3 Suurendamine täisekraanile 4 Täisekraanist välja- suurendamine 5 Simulatsiooni järjehoidja kustutamine 6 Simulatsiooni järjehoidja sammu suurenda - mine, vähendamine 7 Täiendavad valikud: Materjali eemaldamise näitamine Täiendavad valikud: Saab määrata, et kas kuvatakse täidetav lause või mitte 8 Naasmine programmi muutmise režiimi Joonis 5.68. Programmi käivitamine töörežiimis, töötlemine Enne kui alustatakse juhtprogrammi tööd töörežiimis tuleb veenduda, et tööpin - gi kõik komponendid, operaator jms. on korras ja tööks ettevalmistatud. Tege - vuste järjekord on: 1. Määrata sobiv tööala. 2. Leida kataloog. 3. Valida programm mida soovitakse käivitada. Programmi aktiveerimiseks töörežiimis tuleb esmalt valida nupp (Joonis 5.67). 4. Programmi käivitamiseks tuleb vajutada „Execute“ nuppu (Joonis 5.68). Teatud kataloogides asuvate programmifailidega töötamisel võib olla vaja - lik kasutada nuppu . Joonis 5.67. Programmi simulatiooni tööaken

182. 180 6. P RAKTILINE RAKENDUS 6.3. Detaili mõõtmine Mõõtmine on detaili ja selle osade töötlemise osa ning seda tehak - se pärast igat töötlemisoperatsiooni ja kõikide tööoperatsioonide lõpetamisel. Mõõtmisega hinnatakse detaili kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi vastavust joonisel esitatud tehnilistele andmetele. Iga mõõdetava väärtuse jaoks tuleb kasutada kõige sobivama mõõ - tepiirkonna ja täpsusega mõõteseadet (tabel 6.3 ja 6.4). Mõõtmise pilt Selgitus Enamikul universaalsetel mõõteva - henditel on mitu erinevat mõõtmis - pinda, mille abil saab mõõta välis- või sisemõõtu ning pindade suhtelist asendit. Täpsemaks mõõtmiseks kasutatakse eriti suure täpsusega mõõtevahen - deid. Välisläbimõõtu mõõdetakse mikromeetriga. Võlli läbimõõdu mõõtmisel võib mõnikord piisava täpsuse tagada ka kaliiber, siiski on sellega mõõtmisel puutepind mõõ - tepindade kuju tõttu väiksem kui mikromeetriga mõõtmisel. Seetõttu võib läbimõõdu mõõtetulemuse hälve olla kaliibri korral suurem kui mikromeetri korral. Detaili osade siseläbimõõte mõõde - takse spetsiaalsete mõõtevahendi - tega. Need peavad tagama suurema mõõteala ja sobima kokku mõõdeta - va osa geomeetriaga. Standardiseeri - tud hälbega silinderpinna sisemõõtu mõõdetakse korkkaliibriga. Tabel 6.3 Treitud detaili mõõtmine Mõõtmise pilt Selgitus Välismõõtmed (pikkus, raadius jne) mõõdetakse lineaarmõõtmete mõõtmise standardsete mõõteva - henditega. Tavaliselt saab standardset mõõte - vahendit kasutada detaili paljude erineva kujuga osade mõõtmiseks (nt kaelad, astmed, süvendid). Detaili osade suhtelist asendit tuleb mõõta spetsiaalse mõõtevahendiga (sügavusemõõtur, mikromeeter jne).

48. 46 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Tabel 2.4. järg Nupu funktsioon Nupu pilt Kirjeldus Kasutaja määratud funktsiooniga nupud Mistahes töörežiimis padruni raken - damine töödeldava detaili kinnitami - seks/vabastamiseks. Märgutuli põleb: rakendab padruni töödeldava detaili kinnitamiseks. Märgutuli ei põle: rakendab padruni töödeldava detaili vabastamiseks. Seda nuppu tohib vajutada ainult siis, kui spindel on täielikult seisku - nud (CNC-treipinkides). Märgutuli põleb: rakendab välise padruni töödeldava detaili kinnita - miseks suunaga sissepoole. Märgutuli ei põle: rakendab sisemise padruni töödeldava detaili kinnita - miseks suunaga väljapoole. Mistahes töörežiimis tagapuki ette - poole/tahapoole nihutamine. Märgutuli põleb: tagapuki liigutami - ne töödeldava detaili suunas, kuni see kinnitub kindlalt detaili otsa külge. Nupu funktsioon Nupu pilt Kirjeldus Kasutaja määratud funktsiooniga nupud Tera käsitsi vahetamise lubamine/ keelamine. Tera käsitsi vahetamine on võimalik ainult juhul, kui tööpingi ohutus-liu - guksed on avatud. Ohutusukse juhtnupp. Kui spindel ja liikumine mistahes telje suhtes on seiskunud, vabastab sellele nupule vajutamine ohutusukse. Märgutuli põleb: ohutusuksed on lukust vabastatud. Märgutuli ei põle: ohutusuksed on lukustatud. Lõikeriistamagasini päripäeva pöör - lemine (ainult töörežiimi JOG korral). Lõikeriistamagasini päripäeva pöör - lemise käivitamine (CNC-freespin - gis). Märgutuli põleb: lõikeriistamagasin pöörleb päripäeva. Märgutuli ei põle: lõikeriistamagasini päripäeva pöörlemine seiskub.

90. 88 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Joonis 3.47 Lõikeriista teekond freesimisel Freesimisel arvutatakse lõikekiirus (joonis 3.46) järgnevalt: 3.7.2 Lõikerežiimi arvutamise näited freesimisel Joonis 3.46 Freesimise skeemid otsfreesidele: ap – lõikesügavus, ae – lõikelaius, n – lõi - kuri pöördesuund, sm – ettenihke suundtööriistale või toorikule v c = — D c · n 1000 (3.10) v c – lõikekiirus, m/min; n – pöörete arv minutis, p/min; D c – lõikuri diameeter, mm. Pöörete arvu n saab väljendada, kasutades valemit joonis 3.10. Freesimisel on tööriista või tooriku ettenihke kiirus võrdne: n = — v c · 1000 D c (3.11) s m – ettenihke kiirus tööriistale või toorikule , mm/min; s z – ettenihe tööriista hambale, mm/hammas; z – tööriista hammaste arv; n – pöörete arv minutis, p/min; Otsetootmise aeg pinnafreesimisel määratakse järgnevalt: s m = s z · z · n (3.12) kus L – täispikk liikumisteekond tööriistale (joonis 3.47), T m = — L s m (3.13)

116. 114 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G20 Programmeerimine toll - mõõdustikus Kood : G20 G21 Programmeerimine meetermõõdustikus Kood : G21 G27 Referents-punkti kontroll G28 Tagasiliikumine tööpingi nullpunkti Kood : G28 X... Y... Z... G29 Tagasiliikumine referents-punktist G30 Tagasiliikumine referents-punkti 2, 3 and 4 G31 Programmirea eiramine G35 Tööriista diameetri automaatne mõõtmine G36 Detaili koordinaatsüsteemi nullpunkti seadmine G37 Automaatne tööriista pikkuse kompensatsiooni seadista - mine G39 Ringjooneline liikumine nurgakontuuride nihutamisega Referents-punkt Referents-punkt 2 Referents-punkt 3 Referents-punkt 4 G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G40 Freesi raadiuse korrekt - siooni tühistamine G41 Freesi raadiuse korrektsioon vasakule Kood: G41 G01 X... Y... G42 Freesi raadiuse korrekt - sioon paremale Kood: G42 G01 X... Y... tööriista raadiuse keskpunkt on võrdsetel kaugustel Programmeeritud kontuur Tabel 5.1. Järg toll mm tööpingi nullpunkt Programmeeritud kontuur tööriista raadiuse keskpunkt on võrdsetel kaugustel

34. 32 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Siledaid osi saab täpselt kinnitada freespingi täppiskruustangide abil. Kruustangi vahetatavaid komponente ja kruustange saab seada lukustiga (joonis 2.50). V-plokke kasutatakse võlli-tüüpi detailide kinnitamiseks liistusoone freesimise, avade puurimise jne korral. Nagu ka muude klambritega kinnitamise korral (joonis 2.48) sõltub saavutatav mõõtmete täpsus sellest, kui hästi V-plokkide külgpind on freespingiga paralleelseks joondatud. Freespingi kruustangid on kõige levinum vahend prisma- või tasa - pinnaliste töödeldavate detailide kinnitamiseks freespingis, puur - pingis, töötluskeskuses. Pingi kruustange kasutatakse väikese ja keskmise suurusega töödeldavate detailide kinnitamiseks üksiktoo - dete ja väikeste partiide tootmisel. Kruustangide peamine eelis on nende mitmekülgsus. Töödeldav detail paigutatakse kruustangide pakkide vahele: üks pakk on tavaliselt nihutatav ja teine on liikuma - tu (joonis 2.49). On olemas kruustange, mille pakkide vahele saab kinnitada 0–1200 mm laiusi detaile. Pigistusjõudu saab suurendada mehaaniliselt või hüdrauliliselt. Pigistusjõu mehaaniliseks suurenda - miseks kasutatakse näiteks hoobade süsteemi. Kui kruustangide siledad pakid asendada teise kujuga pakkidega (nt V-kujulistega), saab kinnitada ka muid kui prismakujulisi detaile. V-kujuliste pakkidega saab kinnitada silindrilisi detaile. Astmeliste pakkide korral saab erineva kõrgusega detaile töödelda lisaplaate kasutamata. Tuleb märkida, et töödeldava detaili alumise pinna ja kruustangide pinna vahele peab jääma pilu, seega kasutatakse kahte täppisplaati töödeldava detaili alumise lähtepinna hoidmiseks ülemise pinnaga paralleelsena. Nii saab detaili töödelda nii, et puur, keermelõikur vm tera ei kahjusta kruustange. Joonis 2.48. Võlli kinnitamine V-plokkide abil Joonis 2.49. Kruustangidesse kinnitatud töödeldav detail Joonis 2.50. Freespingi täppiskruustangid (Arc Euro Trade Ltd.) Enne töödeldava detaili kruustangidesse kinni - tamist tuleb seda emulgeeriva joaga loputada ja puhastada. PRAKTILINE NÕUANNE klamber töödeldav detail kruvi lattklamber T-polt V-plokk töölaud astmeline plokk piirik suletud pakk töödeldav detail T-polt T-soon freespingi töölaud klambrid liigutatav pakk klambrid freespingi töölaud T-polt T-soon liigutatav pakk töödeldav detail suletud pakk

52. 50 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Lõiketera kinnitusrakised peavad täitma põhimõtteliselt kolme üles - annet. Need on kohalefikseerimine, lõikeliikumise edasiandmine ja lõikejõu vastuvõtmine. Tera saab tööpinki kinnitada järgmiselt: jäik ühendus, hõõrdühen - dus ja kombineeritud ühendus. Jäik ühendus koosneb liistudest, tihvtidest ja muudest jäikadest osadest. Peale paigutatud tera saab pikikiilu abil kinnitada silindrilisse torni. Sisse paigutatud tera kin - nitatakse kinnitusvõru, koonusvarre ja koonuskiilu, tsangpadruni või Morse koonusega varrega. Kiirkinnituspadrunisse fikseeritavate terade jaoks toodetakse erineva kujuga pakkide, soonte jm kompo - nentidega silindrilisi kinnitusosi. Tabelis 2.7 on esitatud lõiketerahoidikute loend. Väikese läbimõõduga terade (nt puuride) silindrilistel vartel ei ole jõumomendi ülekandmiseks täiendavaid komponente. Käsikeerme - lõikurid ja -hõõritsad kinnitatakse varreosa nelikantotsa abil. Koo - nilisi varsi kasutatakse suure momendi edastamiseks. Tera koonilise varreosa mõõtmed tuleb arvutada selliselt, et tööpingi pöördemo - ment kantaks terale üle hõõrdejõuga. Pöördemomendi edastamine tera varreosa kiilu kaudu ei ole lubatud. Seda on vaja tera surumi - seks spindli avasse. Kõik tööpinkide tootjad kasutavad tavaliselt kõikides oma tööpin - gimudelites sama süsteemiga hoidikuid, kuid hoidikute suurus võib erineda olenevalt tööpingi suurusest ja mudelist. 2.4. Tera kinnitusrakised Tabel 2.7 Universaalpinkide terahoidikud Töötlemisviis Terahoidik Puurimine Kolme pakiga puuripadrun Kiirkinnitusega puuripadrun Morse koonusega või ahenduspuksiga Morse koonusega puur Puuripadruni hoiderakis Sise-keermestamine Kahe pakiga keermestuspadrun Keermelõikuri kiirkinnituspadrun sünk - roonsete spindlite jaoks Keermelõikuri padrun Keermelõikuri tsangpadrun Freesimine Lõikefreesi hoiderakis Freesipadrun Otsfreesi hoidik Kroonpuuri tüüpi freeslõikuri ristpiluga torn Lihvimine Abrasiivketta kinnitus otse lihvpingi spind - lile Treimine Lünett Revolverpea pesa

215. 213 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED olukord meenutab ekspertidele elektrooniliste pooljuhtide tööstust 1960-ndatel, kui veel ei teatud, millise tähtsuse saab see tööstus vaid mõned aastakümned hiljem. (Wohlers Associates, 2012, lk 250–258). 3D-printimise edu alus seisneb materjali valikus. Vaid mõned aastad tagasi oli metalli töötlemine veel lapsekingades. Tänapäeval tööta - takse alumiiniumist, titaanist, väärismetallidest ja terasest toorikute - ga. Tänu matemaatikale on ehitusdetailide ruumilised struktuurid optimeeritud. Samuti on ehitusdetailide kaal tänu 3D-printimisele vähenenud 80 protsenti. See omakorda tähendab suurt kulude kok - kuhoidu. (Wohlers Associates, 2012, lk 250–251). Tänu kiirele ja edukale arengule on 3D-printimine saavutanud „tõeli - se“ tootmismeetodi staatuse ja selles ei nähta enam vahendit ainult prototüüpide või funktsioneerivate mudelite ehitamiseks. Hetkel on see meetod kasutusel näiteks lennukitootmises ja hambaravikabi - nettides hambakroonide valmistamiseks. Tänu ettevõtete suurenevale huvile tegeletakse tulevikus materjali - de parendamise ja tootmisprotsesside arendamisega. Seda toetavad investeeringud eri sektorite ettevõtete arendus- ja uurimistöösse (Wohlers Associates, 2012, lk 25). 9.3. Nutika tootmise juhtimine Töötleva tööstuse ettevõtte jaoks on tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmine peamine meetod kogu organisatsiooni eesmärkide saa - vutamiseks – majanduslikult edukas ettevõte. Ettevõtte edukus on otseselt seotud korrektselt valmistatud, õigeaegselt tarnitud ja vajalikus koguses valmistatud toodanguga. Tootmisprotsessi tõ - hususe parendamine ehk timmimine on seotud asjasse puutuvate teguritega nagu tootmismahu suurendamine, kulude vähendamine ja tänapäevaste tehnoloogiate kasutamine. Ettevõtte kui organisat - siooni üldine edukus ja elujõulisus sõltub otseselt tootmisprotses - sist. Sõltuvalt üldisest majanduskliimast võib see seos olla oluline või vähemoluline. Üldiselt loetakse tootmisprotsessi osadeks järgmisi komponen - te: tootmine, tootmisvahendid üldiselt ja samuti lõpp-toodet kui protsessi väljundit. Ettevõtte toimimiseks on vajalik, et sellel oleks kasutada vastavad vahendid alates vajalikust tööjõust (spetsialistid, lihttöölised jne), sobiv tehnikapark ja oleks väljatöötatud vajalikud juhtmisprotsessid. Loetletud ressursside ratsionaalsel ja põhjenda - tud valikul on otsene mõju ettevõtte üldistele majandusnäitajatele. Juhtimis- ja tootmissüsteemi parandamiseks tasub kasutada täna - päevaseid meetodeid. Tootmissüsteemi organiseerimisel on kasulik lähtuda järgmistest põhimõtetest: paindlikkus, automatiseeritus, jätkusuutlikus, efek - tiivsus ja kiirus. Nende põhimõtete rakendamine ei pruugi olla lihtne ülesanne tulenevalt välistest teguritest nagu olemasoleva tööjõu kvalifikatsioon, üldine turusituatsioon, poliitiline olukord jne. Ise - gi kui üksikud tootmisprotsessi komponendid on olemas ja pruugi see tähendada, et tootmine saaks toimuda. Selleks peab ettevõte kui tervikliku organisatsiooni struktuur olema paigas. Tänapäeval on levimas nutika tootmise meetod, see on tootmissüsteem mil - les mõõdetakse, salvestatakse ja analüüsitakse protsessi erinevate 9.3.1 Tootmise juhtimissüsteemi struktuur

137. 135 4. DETAILI KVALITEET MTS (Mathematisch Technische Software – Entwicklung, GmbH, Germany) on spetsiaalne programmipakett CNC töötlemisprotses - side programmeerimiseks, seadistamiseks ja simuleerimiseks per - sonaalarvutis. Loodud programmid on hiljem võimalik laadida CNC tööpingi kontrollerisse füüsiliste detailide töötlemiseks. MTS programmi käivitamiseks tuleb failimenüüs liikuda kataloogi MTS\MTS CNC-System 7.5\ ja topelt-klikiga käivitada MtsTopStart. exe. Samuti on programm võimalik käivitada töölaua ikooni abil Programmi käivitumisel kuvatakse kasutajale Joonisel 5.4. esitatud programmiaken. Failimenüü allolevast ikoonirealt on võimalik valida millist program - mi moodulit soovitakse kasutada: TopTurn, TopMill, TopFix, TopCAM 2D, TopCAM 3D või TopTrain. TopTurn on moodul mis kasutab PAL2009, UTC, Fanuc, Mazak, Siemens juhtsüsteemide ja samuti teiste ISO programmeerimis - keelte koodi. See on mõeldud CNC treipingi juhprogrammide koos - tamiseks. Seejuures on kasutajale kättesaadavad kõigi kaasaegsete tööpinkide võimalused nagu kontraspindel, aktiivinstrumendid, silindriliste ja kõverpinda töötlemine jne. Mooduli kaudu on võima - lik koostada detailid tehnoloogilisi kaarte, programmeerida mitme turretiga tööpinke, simuleerida töötlusprotsessi tööradade visuali - seerimisega kolmemõõtmelises ruumis. TopMill on moodul mis kasutab PAL2009, UTC, Fanuc, Heidenhain, Siemens juhtsüsteemide ja samuti teiste ISO programmeerimiskeel - te koodi. See on mõeldud CNC töötlemiskeskuste juhprogrammide koostamiseks nende mitme-teljeliseks töötlemiseks. TopMill raken - duse abil saab luua programme erinevate materjalide (metall, plastik ja puit) töötlemiseks ning neid hiljem tööpinkide peal rakendada. Lisaks saab töötlemisprotsessi simuleerida ja tööradasid visualisee - rida. 5.2. APJ seadmete programmeerimise põhimõtted Joonis 5.4. MTS programmiaken Joonis 5.5. MTS prog - ramiakna parempoolne menüü TopTrain moodul on mõeldud lihtsamate trei- ja freesoperatsioonide programmeerimiseks, simuleerimiseks. TopFix abil on võimalik kirjeldada detaili toorikut, tööriistu ja nende valikud, määrata kompensatsiooniks vajalike parameetreid jne. Samuti kirjeldada tooriku, detaili nullpunkti ja selle kinnitamist tööpinki. TopCAM2D paketiga saab luua ja muuta tehnilisi jooniseid. Ennekõi - ke sobib kasutamiseks treidetailide ja 2 ½ freesdetailide geomeetria loomiseks. TopCAM 3D on 3D-CAD/CAM programm mitme-telje töötluse tar - beks. MTS programmi parempoolsest menüüst (Joonis 5.5), saab valida järgmisi funktsioone: • Simulator – koodi simuleerimine;

138. 136 4. DETAILI KVALITEET 5.2.1. CNC treipingi juhtprogrammide loomine MTS programmiga Treipingi programmeerimiseks tuleb MTS programmi avaaknas (Joo - nis 5.4) käivitada TopTurn rakendus. Seejärel on võimalik määrata, valida konkreetne kontrolleri tüüp, programmeerimiskeel, millele soovitakse programmi luua: PAL, FA - NUC või SINUMERIC Joonis 5.8. Menüüriba • NC Edit – programmi muutmine ehk redigeerimine; • Transmission – juhtprogrammi edastamine, kopeerimine; • NC-Setup – seadistused; • NC Print – koodi väljatrükk. Lähtuvalt tehtud valikust kuvatakse vastav informatsioon eraldi ak - nas programmiakna alumises osas. Järgnevalt on soovitav vajutada Simulator nuppu, misjärel kuvatakse kasutajale vastava tööpingi 3D mudel ja saab alustada uue programmi (Joonis 5.6). Olemasolevate programmide avamiseks vajutada nuppu NC Prog - rams ( Numeric Control Programs ). Kasutajale kuvatakse programmi - de loend (Joonis. 5.7). Treipingi 3D mudeli simulatsiooni aken (Joonis. 5.6) Selle programmiakna menüüriba koos tööriistadega (Joonis. 5.8): • Programmide loendi avamine, Uue programmi loo - mine, tööriistade kataloog. • Programmi simulatsiooni käivitamine, täitmine lause - haaval edasi või tagasi. Joonis 5.6. CNC treipingi 3D mudel Joonis 5.7. Programmide loend

186. 184 7. T ÖÖOHUTUS 7. TÖÖOHUTUS Töötingimused peavad tagama iga töötaja tervise ja turvalisuse. Töö - tajate tervist ja turvalisust reguleerivad töökoodeks, töötervishoiu ja tööohutuse seadus, valitsuse otsused ja seadused. Tööandja peab finantseerima tehniliste, sanitaarsete ja hügieeniliste kaitsemeetme - te soetamist, et tagada turvalised ja tervist hoidvad töötingimused. Hooldusettevõtte tehniline personal või tootja esindajad peavad välja õpetama masinate hooldamiseks ja nendega töötamiseks voli - tatud personali. Tööandja peab välja õpetama masinatega töötavad töötajad; regulaarselt (vähemalt kord aastas) instrueerima neid kõigi CNC-masinaid puudutavate ohutusstandardite ja võimalike hädaohuolukordade osas; kontrollima töötajate teadlikkust; doku - menteerima väljaõpet/instruktsioone hooldusraamatus; nõudma, et töötaja kinnitaks oma kohalviibimist väljaõppel/instrueerimisel allkirjaga; kontrollima, kas töötajad töötavad turvaliselt, väldivad ohtusid ja järgivad kasutusjuhendit. Masinaoperaator peab teadma ja täpselt järgima regulatsioonis paika pandud tööohutuse nõudeid, et vältida masinatest põhjustatud vigastusi. Masinaoperaator peab olema välja õpetatud hooldama ja programmeerima CNC-masinat; teadma ja mõistma programmi faase ja nende mõju masina osa parameetritele ja täitma kasutaja logi; luge - ma ja mõistma kasutusjuhendit; olema tuttav kõigi ohutusseadmete ja märguannetega enne masina kasutamisega alustamist. Masinaope - raator peab teadma masinal või mujal tööpaigal olevate sümbolite (ikoonide) ja teiste hoiatustähiste tähendust ja neid järgima. Ohutusjuhised on määratud eri tasanditele. Sümbolite (ikoonide) ülevaade ning hoiatused ja võimalikud tagajärjed on kirjas tabelis 7.1. Töökoha ohutus on tagatud hoiatus-, keelu-, kohustus- ja ohutus - märkidega. Kõik hoiatus- ja kohustusmärgid peavad olema selgesti loetavad. Hoiatusmärguanded – kollane kolmnurk musta sümboliga (joonis 7.1). Need määratlevad keskkonna ja hoiatavad võimalike ohtude eest. Tabel 7.1. Sümbolite (ikoonid) ja hoiatuste seletused Ikoon Hoiatus Seletus/tagajärg HÄDAOHT! Surmaga lõppeva õnnetuse oht töötajale HOIATUS! Raske vigastuse või surma oht töötajale ETTEVAATUST! Ebaturvalise protseduuri oht, mis võib põhjustada töötajatele vigastusi või rikkuda seadmeid TÄHELEPANU! Olukord, mis võib põhjustada kahjustusi CNC-masinale või teistele seadmetele. Puudub oht töötaja tervisele või vigas - tusoht TEAVE Näpunäited ja muu tähtis ja kasulik info, märkused. Puudub hädaoht või kahjulik tagajärg töötajatele või objektidele Võimaliku käevigas- tuse hoiatus Ohtliku pinge hoiatus Pöörleva - te osade hoiatus Tõstetud lasti hoiatus Kergesti süttivate materjali - de hoiatus Kergesti plahvata - vate ma - terjalide hoiatus Mürgise materjali hoiatus Siseliikluse hoiatus

188. 186 7. T ÖÖOHUTUS Joonis 7.6 Üldvaated CNC-masina pealülitist Enne CNC-masina kasutamise alustamist peab masinaoperaator ta - gama, et tema rõivastusel poleks lahtisi ja rippuvaid osi; kontrollima, kas masin, seadmed, lõiketööriistad, kaitse- ja maandusvahendid on töökorras. Kontrollida tuleb masinat jõudeolekus, kontrollimeh - hanisme, määrde-jahutussüsteemi paagi taset ja elektroonikasead - meid. Kõikidest vigadest ja kõrvalekalletest tuleb ette kanda vastuta - vale isikule. Keelatud on kasutada masinat kinnastega või töötada plaasterdatud sõrmedega, kandmata kummist sõrmekaitsmeid. Raskete toorikute (raskemad kui 20 kg) masinale paigaldamiseks ja masinalt mahavõt - miseks tuleb kasutada tõsteseadeldist. Erandjuhtudel võib raskeid toorikuid paigaldada ainult koos abilisega. Toorik peab olema tihe - dalt ja kindlalt kinnitatud masina külge või masina plaadile, et hoida ära äkilist lahti tulemist ja vigastusi masinaoperaatorile ja lähedalvii - bivatele isikutele. Valesti kinnitatud toorikud võivad suurel kiirusel lendu paiskuda ja läbi torgata masina kaitseukse. Masintöödeldavaid osasid tuleb töödelda ettevaatlikult, sest killud ja leegid võivad vigas - tada käsi. Laastud tuleb eemaldada eri tööriistu kasutades; keelatud on teha seda kätega või mitteotstarbekohaste tööriistadega. Kui trei - mise käigus tekivad pikad laastud, tuleb neid murda laastumurdjaga. Kasutades CNC-treipinki, ei tohi padruni haaratsite otsad ületada padruni diameetrit pärast tooriku kinnitamist. Masintöödelda ei tohi osasid, mis on suuremad kui treipingi padrun. Kui treitakse pika varda osasid, tuleb spindlist väljaulatuv ots sisestada spetsiaalsesse kaitsetorusse. Mõõte ei tohi võtta, kui seade treib. Mõõtmine on lubatud alles siis, kui spindel on peatunud. Enne CNC-masina pu - hastamist ja hooldamist seisake masin ja lahutage toiteallikast. Ärge seisake spindlit või osasid kätega. Kui liigute masinast eemale või teete pausi, seisake masin ja lülitage välja elektrimootor. Kasutage masintöötluseks ainult sobivaid lõiketööriistu. Keelatud on ületada masintöötluse programmis toodud lõikekiirust, etteandmist ja lõike - sügavust. Vibratsiooni (rappumine) tekkimisel seisake treipink kohe. Treides ei tohi ületada padruni nominaalset pööramist, sest suurem pöörlemiskiirus vähendab padruni kinnitusjõudu. Masinaoperaatori asukoht töötades on kaitseakna ees või masina juhtpaneeli juures (joonis 7.5). Kui töö on lõpetatud, peab masinaoperaator seiskama masina ja elektrimootori, puhastama tööpaiga ja andma masina üle järgmise vahetuse masinaoperaatorile või töödejuhatajale ning informeerima neid kõigist tekkinud vigadest ja parandustöödest. Ärge eemaldage laaste ja muid pühkmeid suruõhku kasutades, sest see võib kah - justada CNC-masinat. Pärast CNC-masina seiskamist lukustage alati pealüliti (joonis 7.6). See tagab, et masinat ei saa kasutada volitama - ta personal. Võtke arvesse, et ikooniga tähistatud osad võivad olla pinge all, isegi kui pealüliti on väljas. CNC-masinaga töötades peab masinaoperaator järgima ettevõtte ül - disi reegleid, mis näevad ette tööpaiga korra ja puhtuse säilitamise. Joonis 7.5 Masinaoperaatori asukoht CNC-masinaga töötamisel

205. • Paralleelne manipulaator. Manipulaatorit nimetatakse paralleel - seks manipulaatoriks, kui see koosneb suletud ahela ketist. • Hübriidne manipulaator . Manipulaatorit nimetatakse hübriid - seks manipulaatoriks, kui see koosneb suletud ja avatud ahela kettidest. Mehaanilise struktuuri järgi defineeritakse roboteid: • lineaarsed robotid (sealhulgas Cartesiuse ja portaalrobotid); • SCARA robotid; • liigestatud robotid; • paralleelrobotid (delta); • silinderrobotid; • sfäärilised robotid; • teised: selgroorobotid (usjas tüüp); pendelrobotid. Tööpiirkond kirjeldab, kuidas robot on piiratud oma mehaanilise süsteemi konfiguratsiooniga. Roboti igal lülil on piiratud liikumisraa - dius. Roboti tööpiirkonna määravad ümbritseva keskkonna punktid, milleni robot ulatub. Joonis illustreerib seda tüüpi robotite konfigu - ratsiooni. Cartesiuse robot : robot, mille käel on kolm prismaatilist lüli ja mille teljed ühtivad Cartesiuse koordinaatsüsteemiga (Descartes‘i koordi - naatsüsteemiga). Kolm lõikuvat perpendikulaarset sirgjoont X-, Y- ja Z-teljel kirjeldavad roboti käeliigutust, kasutades Cartesiuse süstee - mi. Cartesiuse konfiguratsiooni tööpiirkond on ristkülikukujuline (Joonis 9.7). Cartesiuse konfiguratsiooniga robotite eeliseks on see, et nende li - neaarne liikumine on lihtsasti kontrollitav, neil on kõrge mehaaniline jäikus, täpsus ja korratavus. Nad suudavad kanda raskeid koormaid ja nende suur kandejõud ei varieeru tööpiirkonna eri kohtades. Cartesiuse roboti miinuseks on see, et selle tööpiirkond on limiteeri - tud nende liikumisega väikeses, ristkülikukujulises tööruumis. Neid roboteid kasutatakse harilikult teisaldustöödeks, CNC-masina laadimiseks ja tööks, montaažitöödeks, masintöötluse rakendusteks, liimimistöödeks, lasertöötluseks, veejoalõiketöödeks, kaarkeevitu - seks, materjali või tööpinkide käsitsemiseks. Joonis 9.7. Cartesiuse robot

218. 216 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED oleks kaare-kujuline. Selliselt väheneb füüsiline koormus töötaja käsivarrele. Tööriistad mida kasutatakse üksteise järel, tööriista võttes, kasuta - des ning tagastades, on mõistlik paigutada üksteise kõrvale, sest esimese tööriista tagasipannes on efektiivne järgmiseks võtta teine töörist. Selliselt vähendatakse tarbetute liigutuste arvu ja mitteva - jaliku energiakulu. Kõigi tööriistade ja- vahendite paigutus töökohas peab olema fikseeritud, korrektselt ja üheselt märgistatud. Kui iga tööriist on alati paigutatud oma kindlasse kohta siis tekib oskuslikul töötajal kiiresti nö. automaatne liigutus tööriista haaramiseks. Lisaks töötamise kiiruse kasvule suureneb sellisel juhul töötaja töövõime ja vastupanu tööväsimusele. Parema käega haaratavad tööriistad tuleb hoida, paigutada töötajast paremale. Sagedamini kasutatavad tööriistad tuleb paigutada lähemale kui need mida tihti ei kasutada. Viimased on soovitav paigutada töötaja suhtes allapoole. Kaasaegsete timmitud tootmise ehk LEAN tootmise põhimõtete järgi on kõige mugavam tööasend ühtlasi ka kõige efektiivsem. Erinevates tööasendites kulutab töötaja erineval määral energiat. Näiteks, sir - geselgselt istuv ja sellest asendis töötav inimene kulutab ajas mingi konkreetse hulga energiat. Selles asendis töötades kulub iga tund võrdne hulk energiat. Kui nüüd seda tööd tuleks teha püstiseistes siis kuluks töötajal 1,6 korda rohkem energiat. Istudes ja ettepoole küünitades st. mitte sirgeselgelt töötades võib kuluda isegi kuni 10 korda rohkem energiat. Siit lähtuvalt on oluline töökoha planeeri - misel veenduda, et töötaja erinevate kehaosade (jalad, käed, torso) liikumised ei oleks piiratud, rüht oleks sirge ja oleks tagatud töökoha optimaalne valgustatus. Tööriistad peavad olema asetatud ja fiksee - ritud korrektselt. Vastasel juhul kulub töötajal energiat tööriistade leidmiseks ja tööaega ei kasutata enam otstarbekalt. Tööriistade korraldamiseks on olemas erinevaid tehnilisi vahen - deid – riiulid, sahtlid, kapid, stendid jne. Tootmise efektiivsus sõltub sellest kui optimaalselt see on planeeritud ja korraldatud. Erinevad teadusuuringud ja praktiline kogemus tõestavad, et tootmisprotses - si juurutamisel, planeerimisel on otstarbekaas lähtuda ülaltoodud põhimõtetest: proportsionaalsus, paindlikkus, automatiseeritus, jätkusuutlikus, efektiivsus, integreeritus, voogsus ja kiirus. Näiteks, efektiivsuse põhimõte eeldab, et ettevõtte erinevad tootmisüksused töötavad üksteisega sünkroonselt ja seega koguprotsess tervikuna on sujuv. Tootmisprotsessi pidevus ja proportsionaalsus tagavad kõigi toot - misüksuste tööjärje. Seda on praktikas keeruline teostada, mingid tõrked tekivad paratamatult. Probleemid ja tõrked on tootmise para - tamatu osa, nende põhjused ei pruugi olla ainult otseselt protsessist lähtuvad vaid saavad olla ka välised tegurid. ennetamine vähendab toote tükiaega ja tööhulka protsessis. Siia juurde saab lisada toot - misprotsessi töörütmi mõiste – ajas muutumatu tootmisvõimsuse hoidmine st. püsiv valmistoodangu hulk lähtuvalt töökohast. Töörüt - mi mõiste on oluline, sest selle järgi saab hinnata tootmisprotsessi kvaliteeti üldiselt. Tootmisprotsessi detailsuse tase on otseselt seotud terve ettevõtte kui organisatsiooni spetsialiseerituse tasemega. Tootmisele fokusee - ritud ettevõttes on tootmisprotsessid, tooted, pooltooted ja operat - sioonid liigitatud, klassifitseeritud vastavalt teatud parameetritele. Sõltuvalt esitatud parameetrite olemusest eksisteerivad erinevad spetsialiseerituse tasemed. Üks võimalik spetsialiseerumise stra - teegia on selline kus tootmisprotsess on segmenteeritud vastavalt toodangu (detail, pooltoode, koost) valmistamisele, valmistustehno - loogiale või valmistamiseks kasutatud tootmisseadmetele. Näiteks, oletagem et metallitöötlemise ettevõttes valmistatakse pöördkeha tüüpi detaile (treidetailid) ja lehtmetallist korpuste detaile. Valmis - tataval toodangul põhinev spetsialiseerumine on teoreetiliselt kõige ideaali lähedasem variant. Tootest, detailist lähtuval jaotusel on mitmeid eeliseid: oluliselt on lihtsustatud operatsioonide juhtimine ning juhtide vastutuse piirid on üheselt selged. Sellest lähtuvalt on selge ja üheselt arusadav alam- ja kesktaseme juhtide töö mõju tootmisprotsessile. Sellisel

13. 11 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) Põhiline erinevus neljanda tööstusrevolutsiooni ja arvuteid integree - riva tootmise vahel on inimestele suunatud fookus. Neljas tööstusre - volutsioon toob inimese tootmiskeskusesse uute assisteerivate süs - teemide kaudu, mis võivad leevendada rikkeid ja aidata keerukates tootmisprotsessides. Kuigi neljanda tööstusrevolutsiooni tehnikaid on visualiseeritakse ja analüüsitakse automaatselt, on otsustajaks alati inimene. Tootmisrakendussüsteem (MES) on üks olulisimatest elementidest neljanda põlvkonna tööstuse läbimurdes. MES on arvuti tarkvara seadmete süsteem, mis täidab eri tootmisprotsessi juhtimisega seo - tud funktsioone. MES-i poolt tootmisprotsessi vältel kogutud and - med aitavad meil arvestada vahendeid, toorainet, inimesi, maksu - must ja jõudlust. Need andmed töödeldakse ja antakse planeerijale kui otsustuste tegemiseks vajalik info. Sellisel juhul on keskus sise - mise tootmisjuhtimise süsteemi andmeplatvorm. MES-funktsioonid on ühenduspunktiks IT-struktuuride ja ERP – ettevõtte ressursside planeerimise süsteemide (Enterprise Ressource Planning System) ning tegeliku tootmise vahel. MES-süsteemid loovad sel viisil verti - kaalse ja horisontaalse tootmise integratsiooni, mis on nutivabriku eeltingimuseks (joonis 1.6). Joonis 1.6 Nutitootmise kontrollisüsteem Vertikaalse integratsiooni vältel kantakse ERP-süsteemi planeeritud tootmisülesanded üle MES-süsteemile, mis kindlustab nende eduka täitmise kuni lõppresultaadini ettevõtte töökojas. Selles protsessis realiseeritakse integreeritud andmevoog ning ülesande lõpetamisel informeeritakse sellest ERP-süsteemis. Tänu võrguühendusele on ERP-süsteemil ligipääs kõigile tootmisandmetele ja see suudab jär - jestada plaanilised ülesanded vastavalt tähtaegadele. Horisontaalne tootmistase realiseeritakse töökoja taseme seadmete võrku ühenda - misega. Võrgu Hub – Hub (HUB) ühendab eri internetiseadmed (sh seadmed ja masinad) ühte võrgulõiku. Reseller Network (arvutivõr - guseade) võimaldab selle aparatuuri kommunikatsiooni reaalajas. Tänu kõigi tootjate täielikule horisontaalsele ja vertikaalsele integrat - sioonile läbi andmesidesti on võimalik selgelt ja produktiivselt toot - mine realiseerida. Siiani on tootmise IT struktuur jätkuvalt püramii - dikujuline, kuid tulevikus see muutub. Neljanda tööstusrevolutsiooni jätkudes asendatakse see struktuur hajutatud ja isetoimivate lokaal - sete süsteemidega. Kasutajal on kõige rohkem kasu MES-süsteemist, mis on võimeline pidevalt andmeid sisestama. Selles olukorras suudab MES-süsteem üle kanda vajalikke andmeid eri lokaalsetest süsteemidest (A, B ja C) päringu esitanud operaatori - le D. Samamoodi loob selle info töötlemine uusi, tõhusaid andmeid töövoo jaoks (joonis 1.7). Joonis 1.7 Andmevahetussüsteem Ettevõtte ressursside planeerimine Tootmisrakendussüsteemid Tootmise töötuba Hankimine...

202. 200 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED • Kandevõime • Ulatus • Universaalsus • Kiirus • Kiirendus • Positsioneerimise täpsus • Eraldusvõime • Liikuvus • Paindlikkus 9.1.4. Robotite rakendamine Kaaludes, kas teatud toimingu tegemiseks saaks kasutada robotit, tuleb silmas pidada seitset tegurit: 1. toimingu raskusaste; 2. häire aste; 3. tootmismäär; 4. tootmismaht; 5. õigustus; 6. pikaajaline potentsiaal; 7. vastuvõetavus. 9.1.5. Robotite tunnused Robot täidab automaatselt keerukaid ja korduvaid ülesandeid ja seda juhitakse automaatselt. Roboteid kasutatakse teatud tööfunkt - sioonides, sest erinevalt inimestest nad: • ei väsi kunagi; • taluvad füüsikalisi tingimusi, mis on ebamugavad või isegi ohtli - kud; • saavad töötada õhuta tingimustes; • ei tüdine korduvast tegevusest; • hoiavad tähelepanu tehtaval tööl; • suudavad töötada autonoomselt või koos muu tehnoloogilise seadmega või inimesega. 9.1.6. Robotite iseloomustus

231. 229 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Joonis 9.31 Nutika CNC tootmissüsteemi juhtimine lähtuvalt tootlikkusest ja keskkonnahoiu nõuetest Simulatsiooni praktika mõju tööpingi atribuut lõikeriista atribuut tooriku atribuut Sisestage optimaalsed parameetrid, optimeerimise eesmärk, piirang, optimeerimise muutujad, piirkond Optimiseerimise raamistik Teenusele orienteeritud CNC mehaaniline andmebaas Testi simulaatori süsteem Parameetri ekstraheerimine Mehaaniline süsteem CNC mehaanilise töötlemise protesse Parameetrite optimeerimine CNC töötlemiseks Keskkon - nasõbralik mehaaniline töötlemine Mehaanilise töötlemise kõrge efektiivsus Kommunikeerib või mitte Mehaanilise töötlemise dünaamiline iseloomustus Töötlemisprotsessi stabiilsus Simulatsioonimoodul Protsessi stabiilsus Toorik Lõikeriist Tööpink Voo number Optimiseerimise moodul Uuenda mehaanilise töötle - mise parameetreid Suhtluse stabiilsuse simulatsioon (sagedusala) Protsessi dünaamiline simulatsioon (ajadomeen) Üldine piirangukiirus, sööt - mine tööriista vastupidavuse osas, tööriista tööiga Piirang Dünaamiline piirangujoon, spindli võimsuse vibratsiooni nihe, pinnakaredus Suhtluspiirang Optimeerimise tulemusel optimaalsed parameetrid lõikamise piirkonnas

96. 94 4. DETAILI KVALITEET Tabel 4.2. Pinnakareduse soovitatava parameetri R z sõltuvus mõõtmete tolerantsijärgust ja võllide istudest Tolerantsijärk Nimi - mõõde, mm IT5 IT6 IT7 IT8 IT10 IT11 IT12-IT13 IT14 IT15 IT16-17 f7, h6, p6 u8 p7, s7, n7, m7, k7, js7, h7, g7 f8 e8 f8 d8, h8, n8 js8 h8 f8 d8 h10 h11 h13 h14 h15 h16 Minimaalne pinnakaredus R z , μm 1–3 0,4 1,6 0,8 1,6 1,6 3,2 0,8 - 3,2 3,2 3,2 6,3 6,3 12,5 25 50 50 3–6 0,8 1,6 3,2 6,3 6–10 3,2 6,3 100 10–18 3,2 1,6 3,2 3,2 3,2 12,5 25 50 18–30 3,2 6,3 6,3 12,5 200 30–50 1,6 6,3 12,5 100 50–80 6,3 12,5 80–120 6,3 3,2 6,3 50 120–180 6,3 12,5 25 25 180–260 3,2 25 100 200 260–360 6,3 12,5 25 360–500

97. 95 4. DETAILI KVALITEET Tabel 4.3. Pinnakareduse soovitatava parameetri R z sõltuvus mõõtmete tolerantsijärgust ja avade istudest Tolerantsijärk Nimi - mõõde, mm IT6 IT7 IT8 IT9 IT10 IT11 IT12-IT13 IT14 IT15 IT16-17 G5, H5, K5, M5, N5, P5, R5, S5 U7 R6, P6, N6, M6, K6, Js6,H6, G6 F7 E8 D8, E8 N7, M7, K7, Js7, H7 H8 F8 D8 h10 h11 h13 h14 h15 h16 Minimaalne pinnakaredus R z , μm 1–3 0,8 1,6 1,6 1,6 3,2 3,2 1,6 3,2 3,2 3,2 6,3 6,3 12,5 25 50 50 3–6 3,2 3,2 3,2 6,3 6–10 6,3 100 10–18 1,6 3,2 6,3 12,5 25 50 18–30 6,3 6,3 12,5 30–50 6,3 6,3 12,5 100 200 50–80 6,3 12,5 80–120 6,3 50 120–180 3,2 12,5 12,5 25 25 100 200 180–260 12,5 25 260–360 12,5 25 360–500 12,5

106. 104 4. DETAILI KVALITEET Selles peatükis on esitatud lühiülevaade mõõtevahenditest, mida töötamiskohal saab kasutada. Hinnanguliselt on umbes 90% detaili - del mõõdetud suurustest pikkused ja pikkuste suhted. Nende hulka kuuluvad läbimõõt, raadius, pikkus, laius, paksus, kõrgus, sügavus, nurgad, tsentritevaheline kaugus, keermete, koonuste ja hammasra - taste mõõtmed, kuju näitajad, asendi täpsus ja pinnakvaliteet. Detail peab olema selliste mõõtmete, kuju ja pinnakaredusega, nagu on näidatud selle tööjoonisel. Väärtusi saab mõõta kas absoluutse või võrdleva meetodi abil. Absoluutset mõõtemeetodit kasutades saab detaili elemendi mõõtme kohe, nt kaliibriga mõõtmise korral. Võrdlev meetod ei anna absoluutset väärtust, vaid hälbe konk - reetsest mõõtmest, nt mikromeetriga mõõtes. Tootmises valitak - se mõõtevahendid selliselt, et vältida mõõtevigu, mis ületavad 1/10 tolerantsist. Mõõtevahendid on jaotatud kahte rühma: univer - saalsed, mida kasutatakse mõõtmiseks etteantud piirides, ja spet - siaalsed mõõtevahendid, mida kasutatakse ainult ühe väärtuse või kuju mõõtmiseks, nt ilma skaalata mõõtevahendid, harkkaliibrid. Peamistel mõõtevahenditel on põhiskaala ja täpsem abiskaala, mida nimetatakse nooniuseks (Portugali matemaatiku, astronoomi ja 4.3. Mõõtevahendid navigaatori Pedro Nunesi järgi) või Vernieri skaalaks (Prantsuse ma - temaatiku Pierre Vernieri järgi). Abiskaala võimaldab mõõta täpselt põhiskaala jaotiste murdosi. Kõige sagedamini kasutatavad mõõtevahendid on nooniusega nihi - kud (joonis 4.4a). Nende abil mõõdetakse detaili pikkust, paksust, laiust, välis- või siseläbimõõtu ja ava laiust. Olenevalt nihiku täpsusrühmast on referentsväärtus 0,1, 0,05 või 0,02 mm. Nooniusega nihikud või - vad olla erineva konstruktsiooni ja mõõtevahemikuga (0–125, ..., 0–3000 mm). Detaili suurust mõõdetakse põhiskaala täismillimeetri - tes kuni nooniusskaala nulltähiseni. Millimeetri murdosi loendatakse nooniusskaala märgini, mis ühtib kõige täpsemini põhiskaala mista - hes joonega. Üha rohkem kasutatakse ringskaalaga nihikuid, mille mõõtesüsteem koosneb hammasülekandest. Nooniusega nihikute kõrval kasutatakse ka digitaalseid nihikuid. Sügavusnihikuid kasutatakse umbavade ja soonte sügavuse ja ast - mete mõõtmiseks (joonis 4.5a). Mõõtetulemuse arvväärtus leitakse samamoodi nagu nooniusega nihikuga mõõtes. Digitaalseid sügavusnihikuid (joonis 4.5b) on mugavam kasutada. Erineva konstruktsiooniga sügavusnihikute mõõtepiirkonnad on vahemikus 0–800 mm. Joonis 4.4. Nihikud: a) nooniusega nihik, b) ringskaalaga nihik ja c) digitaalne nihik (Mitutoyo America Corporation) a b c Joonis. 4.5. Sügavusnihikud: a) sirgskaalaga (Europac Precision) ja b) diginäidikuga (Mitutoyo America Corporation) a b

64. 62 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Ühes tükis metalli täpseks ja kiireks esmaseks tsentreerimiseks au - tomaatjuhtimisega masinale kasutatakse spetsiaalseid CNC-tsentri - puure, mis on tehtud kiirlõiketerasest või kõvasulamist (joonis 3.15). Tsentripuuril on 90° või 120° ülemine nurk ja väiksem spiraalse soone nurk kui tavalisel spiraalpuuril. Spiraalpuurid . Need on valmistatud kiirlõiketerasest või kõvasula - mist. Soovitatav on esialgu puurida auk, mille diameeter ei ületaks 30 mm. Enne suurema diameetriga augu puurimist tuleks puurida 10–15 mm juhtauk. Suurema diameetriga kui 80 mm augud puu - ritakse spiraalpuuriga. Neid puure kasutatakse ka selliste aukude puurimiseks, mille sügavuse ja diameetri suhe on l/d ≤ 5. Spiraalpuu - riga on sügavamaid auke raskem puurida, sest laastu eemaldamine ja lõiketerade jahutamine halveneb, raske on teha augu telge risti - pidiseks pinna suhtes. Seepärast kasutatakse sügavamate aukude puurimiseks usspuure. Enne puurimist, eriti väiksema diameetriga aukude puhul, on soovitatav kasutada skeemi. Mõnikord kasutatakse puurimise ajal puuri juhiks konduktorpukse. Skeemi kasutamine pole nõutud, kui kasutatakse konduktorpukse. Spiraalpuuriga puurides on võimalik saavutada puuritud aukude täpsus tolerantsijärguga 11 või 12. Suurema kui 80 mm diameetriga augud puuritakse südamikpuu - ridega. Astmikpuuridel on väikesed astmed, et puurida auke koonusjate või silindriliste avade keermestamiseks (joonis 3.16). Lühikeste avade Joonis 3.15 CNC-tsentripuur (Gehring Technologies GmbH) puhul on puuri stabiilsus kõrge, seetõttu on need eriti sobilikud CNC-masinas kasutamiseks. Usspuurid . Usspuurid (kui l/d > 5) võivad olla ühe või mitme lõike - servaga. Usspuurid võivad saavutada tolerantsijärgu 8 ja kõrge kvali - teediga pinna. Lõikudes toorikusse, tsentreerib usspuur konduktor - puksi suunas; juhtliistud asuvad võllil. Pärast tsentreerib puur augus iseseisvalt. Läbi puuri kohal asuva võlli aetakse rõhuga 1,2...1,6 MPa ringi jahutavat libestit lõikepiirkonda ja laastud pestakse august välja läbi süvendatud jahutuskanali. Joonis 3.16 Väikeste astmetega astmikpuurid puurides jälgige puuri lõikeservade seisukorda ja tagage tööalas sobiv jahutus. Puurides jälgige aeg-ajalt puuritud aukude pinna kvaliteeti, et aegsasti vahetada või teritada puuri. PRAKTILINE NÕUANNE Südamikpuurimine Südamikpuurimine on silindriliste või kooniliste karedate aukude puurimine valatud, karastatud või stantsitud toorikutesse või juh - taukudesse südamikpuuriga, et diameetrit suurendada, parandada pinna kvaliteeti, suurendada kordustäpsust (vähendada koonilisust,

181. 179 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus G80 M9 G28 G91 Z0 M5 Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. (Ava keermestamine, M12.) (Keermelõikur, M12.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T11 M6 G0 G17 G54 G90 G95 X-35. Y20. S100 F100 M3 G43 Z30.0 H11 M8 M0 M29 S100 T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Paus Sisekeermestamine. Spindli pöörle - misrežiimi määramine. Programmi kirjeldus Programmi selgitus G98 G84. Z-23. R2. F1.75 G80 M9 G28 G91 Z0 M5 M30 % G98 – pöördumine tagasi algsele sügavusele (Z30.). Keermestamist - sükli parameetrite kirjeldus: keerme sügavus, lõiketera ohutu nihutami - se kaugus detaili pinna poole kiire ettenihkega, ettenihe keermesammu väärtuse kohaselt. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. Programmi peatamine, kui pöördu - takse tagasi algusesse. Programmi lõpp. Tabel 6.2 järg

78. 76 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Lõikeriistade materjalid rühmitatakse vastavalt kee - milisele koostisele (tabel 3.4). Tabel 3.4 Lõikeriistade materjalide koostis Pealkiri Koostis Katmata tsementeeritud karbiid HW Kaetud tsementeeritud karbiid HC Keraamilised materjalid – metallokeraamika Katmata metallokeraamika, mis koosneb titaankarbiidist TiC ja titaannitriidist TiN või mõlemast HT Kaetud metallokeraamika HC Mineraalkeraamika Oksiidmineraalkeraamika puh - tast alumiiniumoksiidist Al2O3 CA Oksiidkarbiidmineraalkeraamika metallkarbiidist ja puhtast alu - miiniumoksiidist Al2O3 CM Nitriidkeraamika silikoonnitriidist Si3N4 CN Kaetud nitriidkeraamika silikoon - nitriidist Si3N4 CC Kuubiline boornitriid BN Polükristalne teemant DP Kaetud polükristalne teemant HC Lisaks saab tööriista materjali hinnata vastavalt selle detailsemale masintöötluse omadustele teatud tingimustes. Sobivaimat materjali valides on oluline pöörata tähe - lepanu tööriista lõikeserva geomeetriale vastavalt osa masintöötluse viisile (karedale töötlusele – H, poolsiledale – M, siledale – S ja täpsele – F). Pärast seda saab otsusta - da üldise lõikerežiimi valiku vastavalt lõikeserva suurusele ja masina võimsusele. Lõikamistingimuste keerukuse hindamiseks (hea, keskpärane, raske) teeb iga tööriis - tatootja kokkuvõtte valitud masintöötluse meetodist vastavalt selle spetsiifilistele omadustele (tabel 3.5). Tabel 3.5. Mehaanilised töötlusprotsessid Töödeldav materjal Head tingimused Keskpärased tingimused Rasked tingimused P Ühtlased lõiked. Pind pärast eeltöötlemist Üldised tehnoloogilised operatsioonid Töötlemine väljajooksu pulseerimisega Aeglane lõikekiirus Suur survevaludross M Töötlemine väljajooksu pulseerimisega Aeglane lõikekiirus Suur survevalu- või stantsimisdross K Töötlemine väljajooksuga Aeglane lõikekiirus Valamisel moodustunud perliidist koorik N Töötlemine väljajooksu pulseerimisega S Töötlemine väljajooksu pulseerimisega Survevaludross H Töötlemine väljajooksu pulseerimisega

88. 86 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID kus L – nõutud täispikk teekonna pikkus tööriistale, mm; i – töökäikude (lõigete) arv; S m – ettenihke kiirus tööriistale või toorikule , mm/min; n – spindli või tööriista pöörete arv, p/min; s – ettenihe pöörde kohta, mm/p. Tööriista kaugus arvutatakse järgnevalt: kus l – masintöödeldava pinna pikkus mm; l 1 ja l 2 – teekonna pikkus tööriista lähendamiseks ja tööriista varulii - kumine (joonis 3.42). L · i S m L · i n · s T m = — = — L = l + l 1 + l 2 Joonis 3.42 Töötlemine treimise ja puurimisega Lõikamistegevuse sooritamiseks – eemaldada kiht materjali ja vor - mida laast – peaks lõiketeradel olema keele kuju ja need peaksid olema valmistatud tugevast, kulumiskindlast ja piisavalt plastilisest materjalist (joonis 3.40). 3.7.1 Lõikerežiimi arvutamise näited treimisel v c = — K v Tegurite väärtused C v , K v , astme muutujate m, x ja y väärtused, lõi - keriista eluiga T on antud vastavate töötlemismeetodite tehnilistes kasutusjuhendites; s – ettenihe pöörde kohta, mm/p; t – lõikesügavus, mm. (3.3) (3.4) C v T m t x s y (3.5) Jn 3.43 Treimise ja puurimise skeemid Treimine Puurimine

24. 22 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Detaili koordinaatsüsteem Töödeldava detaili geomeetria töötlemisprogrammis määratlemiseks kasutatakse lineaartelgede ja pöörlemistelgede suundade määrami - sel samuti parema käe reeglit. Selle reegli kohaselt: kui parema käe pöial on suunatud kindla telje suunas, näitavad kõverdatud neli sõrme pöörlemise positiivset suun - da (joonis 2.16). Programmeerijal on töödeldava detaili nullpunkti W valimine Z-tel - jel lihtne, kuid seadme nullpunkti on töödeldava detaili geomeetria programmeerimisel ebamugav kasutada (joonis 2.17). X-teljel on töödeldava detaili nullpunkt paigutatud detaili keskele. Treitava detaili läbimõõt tuleb sisestada programmi X-koordinaa - dina. X-telje positiivne suund näitab tera liikumissuunda. Telgede tähistus tuleb valida selline, et tera liigub treitava detaili telje posi - tiivses suunas. Joonisel 2.18 on näidatud, kuidas määrata töödeldava detaili koordi - naatsüsteemi. Joonis 2.16. Parema käe reegel pöörlevate telgede pöörlemissuuna määramiseks + A (+ B või + C) + X (+ Y või + Z) Joonis 2.17. Töödeldava detaili nullpunkt treimisel Joonis 2.18. Koordinaatsüsteem ja töödeldava detaili nullpunkti W asukoht treimisel TREIPINGID programmeerimise koordinaatsüsteem töödeldav detail töödeldav detail töödeldav detail Suhteline koordinaatsüsteem Peale treipingi ja töödeldava detaili koordinaatsüsteemi võimaldab juhtsüsteem kasutada suhtelist koordinaatsüsteemi. Seda koordi - naatsüsteemi kasutatakse täiendavate juhtpunktide määramiseks ja see ei mõjuta töödeldava detaili koordinaatsüsteemi. Töödeldava detaili kinnitamine Treitava detaili kinnitamisel peab selle joondama nii, et detaili koordinaatsüsteem on paralleelne treipingi koordinaatsüsteemiga (joonis 2.14), erinev on ainult nullpunkti asukoht. Töödeldava de - taili koordinaatsüsteemi nullpunkti peab valima treipingi kasutaja või programmeerija. Vahekaugust seadme nullpunkti ja töödeldava detaili nullpunkti vahel nimetatakse töödeldava detaili kompensat - siooniks. Iga koordinaatsüsteemi jaoks määratud kompenseerimis - väärtused on salvestatud treipingi arvjuhtimisseadme mälu kom - penseerimisregistris ja see rakendub, kui kindel koordinaatsüsteem rakendatakse kindla koodiga (nt käsuga G54).

33. 31 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Kiirkinnitamise võimalus on kasulik paljude töödelda - vate detailide kiire kinnitamise vajaduse korral. Selleks võib kasutada kiirkinnitushooba. Kiirkinnitushoova eelis on minimaalne ruumivajadus ja kiire seadmine vastavalt töödeldava detaili kõrgusele (joonis 2.42). Väikese kõrgusega töödeldavaid detaile võib kinnitada madalate kinnituspakkidega rakise abil (joonis 2.43). Madalate kinnituspakkide kasutamine võimaldab kogu pinna töötlemist. Klambrite kasutamise korral peavad keermespoldid paiknema töödeldavale detailile võimalikult lähedal (joonis 2.44). Kinnituskuubi kasutamise korral saab korraga kinni - tada neli töödeldavat detaili. Kinnituskuup koosneb alusplaadist ja sambast, millel paikneb üksteise suh - tes täisnurga all neli vertikaalset kruustangi. Need kruustangid on kinnitatud freespingi pöördlaua kül - ge. Pärast ühe või kahe detaili töötlemist pööratakse pöördlauda 90° või 180° ja uued töödeldavad detailid liiguvad töötlemistsooni (joonis 2.45). Silindrilise detaili otspinna või külgpinna töötlemisel kasutatakse kolme pakiga või muud tüüpi padruneid , mis on freespingi külge kinnitatud keermespoltidega (joonis 2.4). Kolme pakiga padruniga pöördpead kasutatakse töö - deldavate detailide kinnitamiseks tavaliselt otspinna või omavahel nurga all paiknevate külgpindade töötle - miseks vertikaalfreespingis. Joonisel 2.47 on näidatud CNC-freespingi juhtsüsteemiga ühendatud pöördpea, mis pöörleb programmi juhtimisel ümber padruni telje. Joonis 2.46. Töödeldava detaili kinnitamine freespingi töö - laual kolme pakiga padrunisse Joonis 2.47. Pöördpea (Gehring Technologies GmbH) Joonis 2.42. Kiirkinnitushoob Joonis 2.43. Madalad kinnituspakid Joonis 2.44. Töödeldava detaili kinnitamine töölauale klambrite abil Joonis 2.45. Kinnituskuup (MTD Ebusiness Ltd) freespingi töölaud kolme pakiga padrun töödeldav detail pakk T-polt klamber mutter tugi töödeldav detail astmeline plokk T-polt tugiplaat

73. 71 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Kuumvaltsitud tavalise täpsusega profiilidel on tolerantsijärk 17, suurendatud kordustäpsuse korral on see 15-16. Mõned täpsed la - tid, kalibreeritud pärast valtsimist, võivad saavutada tolerantsijärgu 9-10. Lattidel, mida kasutatakse automaatsetel ja poolautomaatsetel masinatel, on tolerantsijärk 11–13. Tootes võllikujulisi osasid, on sobivam kasutada silindrilisest valtsi - tud metallist toorikuid, mitte sepistatud või stantsitud toorikuid, et säästa tootmiskulusid ja vähendada osa maksumust. Kui aga valtsi - tud metallist tooriku mass ületab stantsitud osa massi enam kui 15 protsendiga, on sobivam kasutada stantsitud toorikut. Sepised Vabasepistatud toorikuid toodetakse ühes tükis, väikeste ja kesk - miste partiidena. Sepistatakse terast, alumiiniumi, plastilist vaske, titaani ja magneesiumisulameid. Sepistamine on kõige sagedamini kasutatav rasketehnika, astmeliste võllide, väntvõllide, tugevate pressimispiilarite ja teise osade tootmiseks. Saavutamaks kulutõhu - sust, toodetakse väikseid toorikuid vabasepistuse meetodil ühekau - pa. Sepistatud toorikud pole väga täpsed ja nende kuju ei meenuta masintöödeldud osa, seega on nende masintöötlemine kallis prot - sess. CNC-kuumstantsimispinkide levik töökodades on suurenenud. Nendega sepistades saavutatakse hea pinnakvaliteediga täpsemad toorikud. Stantsitud toorikud Võrreldes sepistamisega, on stantsimisel arvukalt eeliseid. Stantsi - tud tooriku tolerants on 3–4 korda madalam kui sepistatud toorikul, seega masintöötlemise ulatus väheneb. Lisaks on stantsimine selgelt tõhusam kui sepistamine. Stantsimist saab rakendada keerukatele toorikutele, et vähendada metallijäätmete hulka. Siiski on stantsi - mispink kallis tööriist ja seda saab kasutada ainult ühe kindla osa valmistamiseks. Seega peetakse stantsimist kuluefektiivseks ainult siis, kui kasutatakse piisavalt kaugeleulatuvat programmi. Eristatak - se kuum- ja külmstantsimist. Kuumstantsimist kasutatakse väikeste osade toorikute valmistamist seeria- ja masstootmises. Need on toorikud, mida kasutatakse osade tootmiseks autodele, traktoritele, põllumajandusmasinatele. raudteevagunitele ja tööpinkidele (joonis 3.38). Stantsi tüübile vastavalt jaotatakse stantsid lahtisteks ja kinnisteks stantsideks. Harilikult kasutatakse lahtist stantsi, kus üleliigne metall saab välja imbuda. Sellisel juhul ulatub metallikadu 20 protsendi - ni. Kinnise stantsiga stantsimisel ei saa metall välja imbuda, seega peavad algsed toorikud olema eriti täpsed. Tagamaks maksimaalset tulemust, kasutatakse mitmefunktsioonilisi stantse. 100 g – 100 kg toorikud vormitakse laialt kasutatavates horisontaalsetes kuums - tantsimispinkides. Lihtsad toorikud stantsitakse stantsis ilma valu - vormita, keerulisemad väikeste valuvormidega. Külmstantsimine on jaotatud vormstantsimiseks ja lehtmetalli stantsimiseks. Kasutades vormstantsimist, toodetakse kinnitamis - osasid: polte, neete, võlle, tappe, klapitõukureid. Sama meetodiga valmistatakse lehtmetallist toorikuid ja osasid seadme- ja elektro - tehnikatööstuses. Katteid, kilpe, korke, plokke jt lamedaid osasid. Joonis 3.38 Vertikaalne hoonimismasin HSV-250 (Creative Engineering)

262. 260 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Soovitus Termin Kirjeldus Loo tugeva ja söeka suh - tumisega sisetiim 3. Koostöö ühildu - vus Samal ajal peavad need IT valdkonnas andekad üksused tegema sujuvat koostööd ka teiste vald - kondadega. Traditsiooniliste barjääride jaoks, mis mitmeid firmasisesid üksusi eraldavad, ruumi ei ole. Industry 4.0 jaoks on vaja koostööd tehniliste oskustega eksperte, arenenud analüütikat, ettevõtte IT arhitektuuri ning infrastruktuuri tundvaid IT eksperte ning ärieksperte, kes teaksid, kuidas siduda investeeringud ärimaailmaga. Industry 4.0 strateegia põhineb nende lähedasel koostööl. Näiteks lõi üks ettevõtte töögrupi, kuhu kuulusid iga valdkonna esindajad. Töögrupp kohtub regulaarselt, et arutleda uute ja käimasolevate industry 4.0 projektide ning nendeks vajalike ressursside üle. Töörühmal (koos C-Suite osalusega) on õigus kasutada kõiki tootmisliine, süsteeme ja andmebaase. Teised koondavad kõik industry 4.0-ga seotud inimesed koguni uueks organisatsiooliseks üksuseks. Proovi modernseid äri - mudeleid 1. Reaalajas and - med Tootjatel peaks aina enam olema ligipääs reaalajas andmetele, et pakkuda klientidele uusi lisa - väärtusega teenuseid. Kui varem kadus tavaliselt side tootja ja nende poolt loodud toote vahel pärast müümist, siis uued sensor- ja kommunikatsioonitehnoloogiad aitavad tootjatel koguda reaalajas informatsiooni masinate töötamise kohta. See võimaldab tootjatel arendada nende müügijärgseid teenuseid ning lisada uusi lisandväärtusega teenuseid, mis põhinevad kogutud andmetele. Üheks näiteks on saksa õhukompressorite tootja KAESER KOMPRESSOREN, kes eden - dab masinate tööd arenenud ennetava hoolduse mudeli abil, baseerudes SAP HANAl ning hiljuti lisas oma portfooliosse „maksa kokkusurutud õhu kuupmeerti eest“ valiku. 2. Ärimudeli inno - vatsioon Et leida oma koht uues industry 4.0 konkurentsidünaamikas, peavad tootjad arendama oma os - kust uuendada ärimudeleid. Kuigi sellega tegeleb kahtlemata ka strateegiaosakond, peaks ka CEO uute mudelitega eksperimenteerima.

8. 6 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (TÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) Tänapäeval on robotite kasutamine tootmises väga oluline. Tänu nende paindlikkusele, töökindlusele ja korratavusele saab robotite roll üha tähtsamaks. Tööstuse 4.0 suurimad „revolutsionäärid“ on sakslased, kes lõid fenomeni kirjeldamiseks selle termini. Termin Tööstus 4.0 tuleneb Saksa valitsuse kõrgtehnoloogia strateegiast, mis loodi tagamaks Saksa tööstuse konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Selle init - siatiivi eesmärk on Saksa majanduse rahvusvaheline juhtpositsioon. Tulemusena mõistetakse Tööstus 4.0 all individualiseeritud toodete säästlikku tootmist. Neljas tööstusrevolutsioon (Tööstus 4.0) on kolme viimase töös - tusrevolutsiooni tulemus. Tööstus 4.0 on sünonüümne tuleviku nutitööstuse tehnoloogiatega. Selle modernse tööstusrevolutsiooni aluseks on globaalne võrgustik inimestest, seadmetest ja toodetest ning autonoomne detsentraliseeritud tootmisüksuste juhtimine ja organiseerimine. Virtuaalse ja tegeliku maailma süntees aitab vasta - vusse viia seadmete ja tootmisvahendite töö reaalajas ühes muutu - vate tootmisvajadustega 1.1. Neljas tööstusrevolutsioon - ajalugu Tööstus 4.0 lisandväärtus on tootmisettevõtete, varustajate ja võimalike ostjate võrgustik, mis aitab luua maksimaalse ja paindliku tööproduktiivsuse. Neljas tööstusrevolutsioon on kestnud kauem kui viimased kümme aastat. Mõistmaks tööstusrevolutsiooni Tööstus 4.0 aluseid täielikult ja kirjeldades peamisi omadusi, mis eristavad seda minevikust, tuleks korraks heita pilk tööstuse ajalukku. Kolme ajaloolise tööstusrevolut - siooni erinevusi on varakult esile tõstetud ja need on nüüd kergesti äratuntavad. Esimese tööstusrevolutsiooni ajal, mis toimus aastatel 1760–1840, asendati käsitsi tehtav töö mehaaniliste seadmetega. Impulsi selleks andis aurumasina leiutamine. Käsitöö asendati mehaanilise masina - ga, vankrid aururongide ja aurulaevadega. See viis suure tootlikkuse hüppeni, ja mitte ainult tööstussektoris (joonis 1.1). 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses aset leidnud konveierite kasutuselevõttu ja masstootmise teket tuntakse kui teist tööstusre - volutsiooni. Konveiereid kasutati esmakordselt Cincinnati tapama - jas liha valmistamiseks. Hiljem võeti konveieritöö põhimõte omaks autotööstuses. Joonis 1.1. Tööstusrevolutsiooni ajalugu 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus 20. sajandi algus Täna ja tulevikus Esimene mehaaniline ketrusmasin aastal 1784 Esimene tootmisliin Cincinnati tapamajas aastal 1870 Esimene programmee - ritav loogikakontroller Modicon 084 1969 1. Esimene tööstusrevo - lutsioon – mehaaniliste vee või auru jõul tööta - vate tootmisvahendite kasutuselevõtt 2. Teine tööstusre - volutsioon – töö, mis eraldab masstootmise ja elektrikasutuse 3. Kolmas tööstusrevo - lutsioon elektroonikast ja infotehnoloogiast edasi veel suurema tootmise automatiseerimiseni 4. Neljas tööstusrevo - lutsioon põhineb küber - neetilistel süsteemidel

9. 7 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) Seitsmekümnendatel leidis aset kolmas tööstusrevolutsioon, mida mõnikord nimetatakse digirevolutsiooniks. Sellel perioodil võeti digitaalne tehnoloogia ning keskserverid ja isiklikuks kasutamiseks mõeldud arvutid kasutusele tööstuses ja mujal ühiskonnas. Tehno - loogilised muutused, alustades kiipide paigaldamisest, on radikaal - selt muutnud nii era- kui ka avalikku sektorit. Automaatjuhtimine (NC) ja arvutipõhine automaatjuhtimine (CNC) on asendanud käsitsi opereeritavad seadmed. Kõik kolm tööstusrevolutsiooni on viinud tootmistingimuste radi - kaalsete muudatusteni, mille mõju on puudutanud kogu ühiskonda. Neljas tööstusrevolutsioon leiab aset kolmanda tööstusrevolutsiooni alustel. Tänane olukord, kus kaasaegsed ettevõtted on ennast otsi - mas, on muutunud palju keerukamaks. Teadus ja tehnoloogia ko - guvad tähtsust ja saavad üha enam tähelepanu, globaliseerumisest tingitud rahvusvahelised suhted on muutunud iseenesestmõisteta - vaks. Need protsessid soodustavad muutusi tootmises. Digitaalne tööstus, robootilised ja automatiseeritud vabrikud, kus suure osa tööst teevad masinad ja robotid, mida inimesed ainult juhendavad, on paljude ettevõtete reaalsuseks üle maailma. Need on digirevolut - siooni Tööstus 4.0 peamised tulemused. Praegune, neljas tööstusrevolutsioon, tuntud ka kui asjade internet, tähendab tööstuse totaalset komputeriseerimist, mille peamine põhimõte on mehhanismide ja nende süsteemide ühendamine, et arendada nutivõrke terves ketis, kus nad saavad organiseeruda, kontrollida isetoimivaid tootmisprotsesse ja töödelda suuri and - mehulki, mis aitab analüüsida ja optimeerida tootmist. Neljandal tööstusrevolutsioonil on suur mõju ühiskonnale, riigile ja maailma arengule. Selle mõju inimeste eludele ja riigi toimimisele on isegi suurem kui esimestel tööstusrevolutsioonidel. See mõjutab haridust ja tervishoiusüsteeme, tööd, kommunikatsiooni, eneseväljendust, infovastuvõtu harjumusi, elustiili harjumusi ja reisimisviise. Neljas tööstusrevolutsioon ei tähenda ainult „nutivabrikuid“ ja globaalset digitaliseerimist, see tähendab ka nutitelefone, nanotehnoloogiat, taastuvenergiaallikaid, nutilinnasid, robootikat, isejuhtivaid autosid ja 3D-printereid, mida ei kasutata ainult tootmises, vaid ka teistes valdkondades. Praeguse digirevolutsiooni kiirus mõjutab enim teadussüsteemi. Peame välja mõtlema, millised spetsialiste me kõige enam vajame, ja asuma neid koolitama. Võimalik, et kõiki vajadusi ei suuda me en - nustada, kuid kui soovime olla konkurentsivõimelised maailmaturgu - del, ei tohi me karta muutusi. Väga oluline roll on teadustöötajatel, kes tänu laiale silmaringile, avastustele ja innovaatilisusele annavad koostöös ettevõtetega muutusesse suure panuse. Digirevolutsiooni tingimustes on oluline mitte keskenduda ja kinni jääda vaid oma riiki. See on globaalne protsess ja riikide suurus pole oluline. Oluline on, mida suudetakse seal luua. Digitaalses revolut - sioonis muutuvad kauguse ja transpordiprobleemid teisejärgulisteks, sest tooteid on võimalik luua samal ajal eri riikides. See muudabki need protsessid nii efektiivseks. Kuidas neljas tööstusrevolutsioon areneb, sõltub inimestest, kultuu - rist ja väärtustest. Uued tehnoloogiad, ükskõik kui võimsad nad ka ei tunduks, on inimeste loodud tööriistad inimestele. Tuleb meeles pidada, et innovatsioon ja tehnoloogiad peavad töötama inimeste heaks, mitte vastupidi. Sellisel juhul julgustab tehnoloogiline läbi - murre jätkusuutlikku ühiskondlikku arengut, millest võidavad kõik sootsiumi liikmed. 1.2. Neljanda tööstusrevolutsiooni peamised ele - mendid Neljanda tööstusrevolutsiooni laine erineb eelnevatest revolutsioo - nidest mitmes olulises aspektis, mida saab iseloomustada nende võtmetunnustega. Sotsiaalmeedia . Sotsiaalmeedia kommunikatsioonistiil erineb tra - ditsioonilisest meediast nagu raadio või televisioon. Suhtlus sot - siaalmeedias on digitaalne ja interaktiivne. Sotsiaalmeedia kanalid

216. 214 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED etappide juures mitmeid erinevaid väljundnäitajaid. Nutika tootmise põhimõtteid ja meetodeid saab rakendada kõigi ettevõtte operat - sioonide tõhususe parandamiseks (Joonis 9.19). Ettevõtetes võib tootmine olla ülesehitatud erinevalt. See sõltub näiteks tootmismahust, piiratud tehnilistest võimalustest, finantsvõi - mekusest jne. Vastavalt sellest tuleb lähtuda erinevate protsesside korraldamisel, näiteks erinevat tüüpi hooldused jne. Tootmisprot - sessi peamised etapid ehk põhiprotsessid on sellised etapid millede käigus muudetakse toote kuju, mõõtmeid, keemilisi ja füüsikalisi omadusi jne. Põhiprotsesside tulemuseks on valmis lõpp-toode. Masinaehituse tootmisettevõttes koosneb põhiprotsess reeglina kolmest etapist: ettevalmistus, lõiketöötlemine ja kooste. Ettevalmis - tavas etapis viiakse üldiselt läbi tegevused mis seotud toormaterjali hankimise ja esmase käitlemisega. Lõiketöötlemise või üldisemalt töötlemise faasis valmistakse tööpinkidel detailid mis seejärel vii - mases põhiprotsessi etapis liidetakse koostu. Samuti toimetatakse seejuures vajalikud mõõtmised ja testid. Töötlusele võib vahetult enne koostamist järgneda teatavad laadi lisatöötlus, näiteks pinda - mine vms. Esitatud etappide tehnoloogilineprotsess sõltub konkreetsest too - te või teenus tüübist. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes ei pruugi olla vajadust kõigi esitatud etappide järgi. Samuti sõltub see ettevõtte spetsialiseerituse tasemest. Kaasajal on tooteprotsess pigem jagunenud tarneahela erinevate osapoolte vahel st. lõpp-too - de valmib mitmete erinevate ettevõtete koostöös. Selline mudel võimaldab üksikute tootmisettevõtetel säästa tootmis- ja tööjõuku - ludelt. Erinevad teadusuuringud ja praktiline kogemus tõestavad, et tootmisprotsessi juurutamisel, planeerimisel on otstarbekaas lähtu - da ülaltoodud põhimõtetest: paindlikkus, automatiseeritus, jätku - suutlikus, efektiivsus ja kiirus. Lisaks on oluline pöörata tähelepanu tootmisprotsessi kui ahela erinevatele etappidele (Joonis 9.20) . Nende põhimõtete rakendamine ei pruugi olla lihtne eriti väiksema suurusega ettevõtetes. Näiteks, efektiivsuse põhimõte eeldab, et et - tevõtte erinevad tootmisüksused töötavad üksteisega sünkroonselt ja seega koguprotsess tervikuna on sujuv. Tootmisprotsessi pidevust on praktikas keeruline teostada, mingid tõrked tekivad paratamatult. Probleemid ja tõrked on tootmise paratamatu osa, nende ennetami - ne vähendab toote tükiaega ja tööhulka protsessis. Siia juurde saab lisada tootmisprotsessi töörütmi mõiste – ajas muutumatu tootmis - Joonis 9.19. Nutikas tootmine AUTOMATISEERIMINE KÕRGE VÄÄRTUSEGA TEAVE KVALITEEDI PARANDAMINE PAINDLIKKUS KAASATUS VÄÄRTUSAHELAS KLIENDILÄHEDUS Tootmis- tehnoloogiad Võrgu - kesksus Digitali - seerimine Nutikas tootmine

220. 218 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED guga ja tehnoloogia abil tehtud töö arvutatuna ümber inimtööjõu tundideks. Edukamates tööstusriikides on tööstuse digitaliseerimisega tegele - tud järjepidevalt. Ajalooliselt on väljakujunenud perioodid, etapid mis kätkevad endas suuremat ja järsumat ideoloogia muutumist – revolutsioonid. Eesti keeles nimetatakse viimast, hetkel toimuvat ideoloogia või paradigma muutust lühidalt „Tööstus 4.0“. Esimene neist revolutsioonidest tööstuses oli seotud aurumasina leiutami - sega, viimased on saanud tõuke üldisest infoühiskonna arengust. Tööstus 4.0 ideoloogias liigutakse täieliku automatiseerituse suunas ehk enam ei räägita ainult üksikute protsesside digitaliseerimisest vaid tootmisettevõttest kui integreeritud digitaalsest organisatsioo - nist (Joonis 9.21). Juhtimine, eelarvestamine, raamatupidamine jne. kõik on koondatud süsteemi üldnimetusega Ettevõtte Ressursside Planeerimine (ERP – Enterprise Resource Planning). Paindtootmine, paindtootmissüsteemid. Veel möödunud sajandi esimeses pooles oli levinud tootmise metoodika kus konkreetne tootmisettevõte valmistas ühte ja sama toodet aastaid ja aastaküm - neid. Ilma, et toote juures oleks sisse viidud mingeid märkimisväär - seid muudatusi ehk modifikatsioone. Tänases globaalses, pingelises ja konkurentsitihedas turusituatsioonis on tootmisettevõtete jaoks oluline olla valmis muutusteks, muutustele õigeaegselt ja adekvaat - selt reageerida. Ettevõte peab olema paindlik ja võimeline kiiresti muutusi omaks võtma. Kogu tootmisprotsess peab olema planeeri - tud ja ülesehitatud selliselt, et selle baasil oleks võimalik kiiresti ja kuluefektiivselt hakata tootma uusi tooteid. Siit nimetus paindtoot - mine või tootmise paindlikkus. Igal juhult tekivad siit lähtuvalt uued väljakutsed nii mass- kui väikeseeriatootmise ettevõtetele. Tootmise integratsioon. Erialakirjanduses leiab kasutamist termin integreeri - tud tootmine, tootmise integreerimine või integreeritd paindtoot - missüsteem. Selle all mõeldakse kogu ettevõtte tegevust kontrollivat digitaalset süsteemi kui ühtset tervikut millesse seotakse ehk integ - reeritakse erinevate üksuste – tootmine, varustamine, raamatupida - mine, juhtimine jne. alamsüsteemid. Üksikud tööülesanded on koos arvutustehnoloogia arenguga kõrgel tasemel digitaliseeritud st. nende tööülesannete täitmisele aitavad arvestataval määral kaasa digitaaltehnika poolt kontrollitavad sead - med. Üldiselt on Tööstus 4.0 kandvaks probleemiks see, et üksikud tööülesanded ei ole samamoodi st. digitaalselt teiste ülesannetega ühiselt kokku seotud. Täna on tööstussektori suur väljakutse kirjel - datud üksikute ülesannete või etappide omavaheline integreerimi - ne. Täielikult integreeritud ja digitaliseeritud tootmises jooksevad kõigi allüksuste andmed kokku tsentraalsesse süsteemi. Siinkohal ei räägita enam ainult üksikutest ja suhteliselt lihtsalt mõõdetavatest tootmisülesannetest ja abioperatsioonidest. Pigem kirjeldatakse süs - teeme milles on lisaks kõigele muule (juhtimine, raamatupidamine Joonis 9.21 Integreeritud intelligente protsessijuhtimise diagramm, skeem Andmebaas, algoritmid, metoodika Info jagamine Energiatõhususe mõõtmine Energiatarbimine, seire ja hindamine Tootmisprotsess ja masinate hooldus Tark kontroll

236. 234 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Sellise ühenduse puhul on arvutil tavaliselt mitmekanaline liide - sekaart ja ühendab DNC-seadme RS232 või RS485 liidese kaudu. Vaskkaablite kaudu andmeedastuse puhul on edastuskiirus tavaliselt aeglasem, edastatavat signaali mõjutavad välisallikate häiringud, kuid teisalt tagab see usaldusväärsema ülekande. Häirete kõrvalda - miseks on vaskkaablite asemel kasutusele võetud valguskiudkaablid. Üks fikseeritud kaabli miinustest on DNC-arvuti asukoha muutmisel vajadus kaablikoost uuesti paigaldada. See tüüp sobib väikeäridele, kus on üsna vähe seadmeid ja arvuti paikneb kuni 15 m DNC-sead - mest. Terminaliga DNC-süsteemid . Need DNC-süsteemid olid just 1980ndatel eriti laialt levinud. Terminale (tööstuslikud arvutid) ka - sutati andmeedastuse tööriistana serverite ja CNC-seadmete vahel (joonis 9.35). Tootmise arvutipõhiseks muutmise tõttu pärines kogu CNC-seadme - te tootmisinfo tööstuslikest arvutitest. Käitajale anti võimalus jälgi - da kõiki tootmisega seotud andmeid ja dokumente ning kasutada terminali digitaalse juhtteabe edastamiseks. Neid süsteeme täien - dati tihtipeale CNC-seadmete ja ettevõtet puudutava teabega. Seda DNC-süsteemi kasutades said vastutavad isikud teavet varustuse seisuaegade ja -põhjuste kohta. Seda tüüpi DNC-süsteem on kaua ol - nud ainus viis, kuidas vältida jadaühendatud CNC-seadmete omava - helist ühendamist, mis oli tingitud võrgutehnoloogiast. Terminaliga DNC-süsteemid on väga kasutajasõbralikud, kuid nõuavad töötajate põhjalikku koolitamist ja on üsna kallid. DNC võrgusüsteemid . Nende süsteemide puhul kasutatakse andme - te edastamiseks võrguadaptereid (joonis 9.36). Sellises süsteemis on ettevõtte intranetti integreeritud jadaliidestega seade, kasutades selleks võrguadapterit (seadme server, com-server või terminali server). Seetõttu on võimalik digitaalsete juhtimissead - mete poole pöörduda veel peale käitusterminalide ka otse juhtimis - seadmest. Need süsteemid lahendavad andmete pikkade vahemaa - de taha saatmise probleemid, kuna õige andmeedastus tagatakse võrgutehnoloogiaga. Niisugused süsteemid on üsna soodsad, sobivad nii suur- kui ka väikeäridele. Klassikalise arvuti võrgukaabli asemel kasutatakse enamasti võrguvaba kohalikku ligipääsuvõrku (WLAN) või kohalikku võrku (LAN). LAN kasutab kommunikatsiooni - süsteemi loomiseks vaid ühte juhet. Moodsad arvutite operatsiooni - süsteemid (tavaliselt Windows, harvem Linux või Unix) võimaldavad samal ajal andmeid edastada mitmele seadmele ja neid mitmelt seadmelt vastu võtta. Joonis 9.35. Terminali juhtimine CNC puhul Joonis 9.36. DNC Networmi süsteem Tööstuslik sisevõrk

21. 19 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Täppisdetailide töötlemiseks tuleb padruni pakid seada treitava detaili läbimõõdu kohaselt. PRAKTILINE NÕUANNE Joonis 2.9. Kaasaveopadrun ja kaasa - veorakis (Tooling Around) Joonis 2.10. Lünett (PracticalMachinist.com) Arvjuhtimisega (CNC-) treipinkides kasutatakse ka hüdraulilisi või pneumaatilisi padruneid. Selliseid padruneid saab juhtida program - miga või seadme lähedal paikneva pedaaliga. Padruni juhtimine pedaaliga lihtsustab seadme kasutajal detaili või selle suuna käsitsi vahetamist. Enamikul CNC-treipinkidel näitab ekraan teadet, et padrun on su - letud (Close Chuck), mis tähendab, et detail on lukustatud, ja tea - det, et padrun on avatud (Open Chuck), mis tähendab, et detail on vabastatud. Selleks otstarbeks on juhtpaneelil lüliti, mis tuleb seada ettenähtud asendisse sõltumata sellest, millisel pakkide pinnal (sise - misel või välimisel) treitav toorik paikneb. Padruni juhtimine programmiga on mugav sellistel juhtudel, kui pingid on varustatud varraste või torude etteandeseadmega. Sellisel juhul lõikab tera töödeldud detaili ühes otsas lahti ja teist detaili töödeldakse edasi samal ajal, kui etteandeseade nihutab varrast määratud pikkuse võrra. Siin kasutatakse juhtprogrammi nii varda etteandmiseks kui ka padruni sulgemiseks ja avamiseks. Lisapadruniga CNC-treipinkide juhtimiseks kasutatakse juhtprog - ramme. Sellisel juhul peab kasutaja ainult kinnitama detaili peapad - runisse ja käivitama programmi. Ta ei pea detaili ümber pöörama. Treipingi töötsükkel on järgmine: detaili töötlemine ühest otsast > lisapadruni avamine > detaili lähendamine > pöördemomendi sünkroonimine peapadruniga ja sulgemine > detaili äralõikamine > lisapadruni tagasitõmbamine > detaili töötlemine teisest otsast > programmi seiskamine. Lisapadruniga saab täita ka varda ettean - defunktsiooni. Sellisel juhul on tööpink täielikult automatiseeritud ja kasutaja ei pea detaile vahetama. CNC-treipinkides on padruni pakkide pigistusjõu seadmiseks kasutu - sel spetsiaalne regulaator, mis muudab õli- või õhurõhku. Tavaliselt määratakse pigistusjõu väärtus üks kord ja seda enam ei muudeta. Siiski tuleb mõnikord padruni pakkide pigistusjõudu muuta, nt õhu - kese seinaga detailide töötlemise korral, et vältida detaili deformee - rumist suure pigistusjõu tõttu. Nii nagu universaaltreipinkidel võib ka CNC-treipinkidel olla taga - pukk, mille liikumatut tsentrit kasutatakse pikkade detailide toeta - miseks (siiski mitte alati). Sellisel juhul töötab lisapadrun tagapukina. Kui treitava detaili pikkuse ja läbimõõdu suhe (l/d) on 4–10, kinni - tatakse detail tavaliselt tsentrite vahele ja spindli pöördemoment edastatakse detailile kaasaveopadruni vms kaasaveorakise abil (joo - nis 2.9). Selleks puuritakse võlli otsa tsenterpuuriga tsentreerivad avad. Tsentreeritud detail fikseeritakse liikuva ja liikumatu tsentri vahele. Kui on vaja treida õhukese seinaga detaile, mille l/d > 10–12, kasu - tatakse detaili täiendavaks toetamiseks lünette (joonis 2.10), mis vähendavad lõikejõu põhjustatud deformatsiooni. Neid kasutatakse

105. 103 4. DETAILI KVALITEET Tabel 4.9. Istude soovitatavad tolerantsitsoonid 1–500 mm läbimõõduga võllide jaoks Võllide põhihälbed Tolerantsijärgud a (a9) a11 b (b9) b11 b12 c c8 (c9) c11 d d6 (d7) d8 d9 d10 d11 e (e5) (e6) e7 e8 e9 f (f4) (f5) (f6) F7 F8 F9 g g4 g5 g6 h h4 h5 h6 h7 h8 h9 h10 h11 h12 js js4 js5 js6 js7 js8 k k4 k5 k6 k7 m m4 m5 m6 m7 n n4 n5 n6 n7 p (p4) p5 p6 r r5 r6 s s5 s6 s7 (s8) t t5 t6 (t7) u (u5) (u6) u7 u8 v (v6) (v7) x (x7) x8 z (z7) z8 Märkus. Sulgudesse on märgitud täiendavad tolerantsitsoonid. Soovitatavad ja eelistatavad tolerantsitsoonid on kirjutatud ilma sulgudeta. Kui võllil ja aval on erinevad tolerantsid, on soovitatav, et ava tolerants ei oleks võlli tolerantsist suurem rohkem kui 2 tolerantsi - järgu võrra. Tolerantside, istude ja muude täpsusparameetrite väärtusi saab leida ka nutiseadmete rakendustest. PRAKTILINE NÕUANNE

208. 206 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.1.9. Roboti komponendid Tööstusrobot koosneb manipulaatorist, mis liigutab ja täidab üles - andeid, kontrollerist, mis aktiveerib ja kontrollib manipulaatorit, ja programmeerimispuldist, mis õpetab manipulaatorile liikumist. Joonisel 9.15 on esitatud roboti komponendipõhine ehitus. Joonis 9.15. Roboti komponendipõhine ehitus 9.1.10. Roboti manipulaatori struktuur Manipulaatori osad esitatuna joonistel 9.16. Joonis 9.16. Manipulaatori osad ROBOT MANIPULAATOR TEOSTUSÜKSUS MANIPULAATORI HAARE MANIPULEERIMIS - SÜSTEEM (KÄSI) HAARATS VÕI LÕUG AJAMID KINEMAATILISED LÜLID AJAM SÕIDUK JUHTIMISSEADE JUHTSÜSTEEM INFOSÜSTEEM SENSOORNE SÜSTEEM VÕI ÜHENDUSED A. MANIPULAATORI HAARE B. 1. DOF – ALUS C. 2. DOF – ÕLG D. 3. DOF – KÜÜNARNUKK E. RÕHTOSA F. 4. DOF – VÕLL G. HAARATS Manipulaator Pöörab telge R telg Liigutab telge üles või alla U telg Liigutab roboti keha tagasi ja edasi L telg Pöörab rannet U telg Liigutab roboti rannet üles või alla B telg Pöörab keha S telg Õpetab manipulaatorile liigutusi Programmeeri - mispult Kontroller Kontrollib mani - pulaatori keerukat liikumist terviklikult AC servomootorit kasutatakse manipulaatori kuues teljes

91. 89 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID mis määratakse järgneva valemiga: Freesimisel arvutatakse vajaminev lõikejõud N (kW) valemiga 3.9. L = l + D c (3.14) Puurimisel arvutatakse lõikesügavus, jagades puuri diameetri Dc ka - heks (joonis 3.48). Südamikpuurimisel ja hõõritsemisel arvutatakse lõikesügavus järgnevalt: 3.7.3 Lõikerežiimi arvutamise valemid puurimisel, koonussüvistamisel, hõõritsemisel ja keermestami - sel N = — M s · n 9750 (3.17) kus D – töödeldud augu diameeter, mm; d – augu diameeter enne töötlemist, mm. Puurimise (südamikpuurimise, hõõritsemise) kiirus arvutatakse vas - tavalt valemile joonis 3.10; pöörete arv n – vastavalt valemile joonis 3.11, ja otsetootmise aeg Tm – vastavalt valemile joonis 3.3. Sama valemit saab rakendada, kui arvutatakse lõikesügavust, lõikekiiruse ja pöörete arvu, kui töödeldavad osad pöörlevad, nt aukude töötle - misel treipingis (joonis 3.49). Otsetootmise aega ei saa ülaltoodud viisil arvutada juhul, kui keere on sisekeermestatud auku sisekeermelõikuriga. Sellisel juhul arvuta - takse otsetootmise aega, rakendades järgnevat valemit: kus n – sisekeermestatava keerme pöörete arv n1 – toorikult eemal - datava keerme pöörete arv. Jõud N (kW), mida kasutatakse lõikeprotsessis, määratakse vastavalt järgnevale valemile: t m = ( — + — ) · i L s · n (3.16) L s · n 1 kus M s – lõikamise moment, Nm. lõikerežiime valides tuleb pöörata tähelepanu tööri - istatootja soovitustele. PRAKTILINE NÕUANNE t = — D - d 2 (3.15)

150. 148 4. DETAILI KVALITEET Pärast „OK“ nupule vajutamist avatakse dialoogiaken mille kaudu on võimalik määrata erinevaid seadeid: „ General information “; „ Work - pieces and clamping devices “ ja „ Tool systems “ (Joonis 5.39) Juba olemasoleva juhtprogrammi muutmisel avaneb sama aken kui vajutada ikoonile . II. Seadete määramine Valides hiirega ülemiselt realt ikooni saab kasutaja sisestada järgmised parameetrid (Joonis. 5.40) • Programmeerija, autor / Programmer ; • Osakond, asutus / Department ; • Projekti nimi, pealkiri / Project ; • Tehnilise joonise I.D. / Workpiece drawing identification number ; • Programmi number/ Program number ; • Juhtprogrammi faili nimi/ Program file name, etc . Detailijoonised, kinnitusvahendite ja rakiste joonised saab program - mi eksportida SVG, BMP, JPG või PNG formaatides. Igal joonisel peab olema oma unikaalne nimi. Vastavate jooniste olemasolul on võima - lik neid kuvada nupu abil TopMill programmiaknas. Märkus: uue programmi loomise või olemasoleva muutmise seisu - kohast ei ole kirjeldatud andmete sisestamine kohustuslik III. Toorikud, detailid ja kinnitusvahendid Informatsioon tooriku, detaili kohta Kasutuga hiirt selleks, et kursoriga navigeerida nupule tööakna ülemiselt osalt. Siit on võimalik Joonis 5.39. Seadete menüü Joonis 5.40. Üldinfo osa seadete määramisest

211. 209 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Põhiline tooraine: Pulber (plastmaterjal, metall, keraamika,..) Muundamisviis: Sideainega kokku kleepimine Tootmisviis: Kleepainega kokku kleepimine (nt 3D-printi - mine) Põhiline tooraine: Foolium (plastmaterjal, metall, keraamika,..) Muundamisviis: Lõikamine ja ühendamine Tootmisviis: Lamineerimisprotsess (nt LOM, FTI) Põhiline tooraine: Sideaine (polümeer-betoon, fotopolümeer) Muundamisviis: Peale kandmine ja tahkumine (lõpptulemu - seks polümeriseerumine) Tootmisviis: Pressimisprotsess (nt Contour Crafting) Põhiline tooraine: Vedelik (fotopolümeer) Muundamisviis: Polümeriseerimine Tootmisviis: Polümeriseerimine, stereolitograafia (SL, MJM, PolyJet) Olenevalt kasutatud materjalide agregaatolekust klassifitseeritakse need gruppidesse nagu traat, pulber, foolium, sideaine ja vedelik. • Kui peamine tooraine on traat, siis materjalivalikut piirab ainult temperatuur. Tuleb ainult silmas pidada, et otsak ei sulaks või et materjal moodustuks. Seetõttu on nimetatud protsess sobiv plastile, metallile või toiduainetele nagu šokolaad. Meetod on lihtne, mater - jal sulatatakse, pressitakse läbi otsaku, pärast see tahkub ise. • Kõige suurema valiku materjale saab toota pulbri baasil. Ainsaks piiranguks paagutamisele ja sulatamisele, kus pulber ühendatakse valades, mille järel see tahkub, on tingimus, et materjalid peavad reageerima nagu termoplast. 3D-printimisel kasutamiseks sobivad mitmed eri pulbri-kleepaine segud. Mõlemaks töötlusviisiks sobivad eri liiki materjalid nagu näiteks plast, metall, keraamika ja mitmed teised toorained. • Kui peamine tooraine on foolium, võib kasutada peaaegu kõiki ma - terjale, sest põhimõtteliselt kõiki materjale on võimalik transportida ja laseriga lõigata fooliumina. Plast, metall ja keraamika on mõned materjalidest, mida saab selles protsessis kasutada. Lamineerimisel paigutatakse üksikud fooliumikihid üksteise peale ja lõigatakse lase - riga mööda kontuuri. • 3D-printimisel saab töödelda ka toorainet, milleks on sideaine või vaht. Sideaine või vaht kantakse peale ja seejärel see kuivab, nt kasutatakse seda kookidel toiduainetööstuses või majadel ehitus - tööstuses. • Polümerisatsiooni tulemusel valgustundlikud sideained ja vedeli - kud tahkuvad. See meetod sobib ainult plastile, mis sisaldab foto - polümeeri. 9.2.5. 3D-printimine tootmises 3D-PRINTIMINE PULBRIGA Vedela kleepaine lisamise tulemuseks pulbri-kleepaine meetodi puhul on mudeli üksikute kihtide tahkumine. Tootmisseadmetel on mitmed prindipead, mis kannavad pinnale kleepainet väikeste annuste kaupa, sarnaselt tindiprinterile. Selle protsessi tulemu - sel pulbriosakesed kristalliseeruvad ja kihid kinnituvad üksteisele. Värviliste 3D-mudelite tootmiseks võib kleepainet värvida. Pärast mudeli masinast välja võtmist saab seda viimistleda epoksüvaiguga. Kasutamata jäänud pulbri võib panna tagasi kassetti, et seda hiljem

18. 16 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Treipinke kasutavad tootmisettevõtted laialdaselt. Sageli moodus - tavad treipingid 25–50% kõikidest töötlemisvahenditest masinaehi - tustehases. Treipingi abil töödeldakse pöörlevast toorikust soovitud kujuga detail. Neid saab kasutada detailide välis-, sise- ja otspindade töötlemiseks. Need pinnad võivad olla väga erineva kujuga: silindrili - sed, koonilised, spiraalsed jne. Treipinkide tehnoloogilised võimalused sõltuvad nende konstrukt - sioonist, varustusest, täpsusklassist, võimsusest ja arvjuhtimissüs - teemist (CNC). Tänapäevased tööpingid on väga erineva konstrukt - siooniga, nende juhtpinnad võivad olla kaldsed või vertikaalsed, neil võib olla lõiketerade vahetamiseks revolverpea või eraldi pesad, mis võimaldavad treiterade vahetamist programmi alusel. Mõnel CNC-tööpingil on täiendav pikisuunas treimise-freesimise varustus. Neid kasutatakse samal moel kui revolvertreipinke. Treipinkide rühma kuuluvad järgmised seadmete põhitüübid: liht - sad treipingid, universaalsed treipingid, arvjuhtimisega treipingid, revolvertreipingid, mitme teraga treipingid, vertikaalsed sise- ja vä - listreipingid, otspinna treipingid, automaatsed ja poolautomaatsed treipingid ning paljud rakendusekohased treipingid. Treipinkides ka - sutatakse erinevat tüüpi trei- ja sisetreiterasid, puure, kroonpuure, hõõritsaid, keermekamme, keermepuure, keermelõikureid ja muid tööriistu. Erinevat tüüpi seadmed võivad olla erineva suurusega olenevalt töödeldavate detailide mõõtmetest ja muudest parameet - ritest, nt treidetailide läbimõõdust ja pikkusest ning spindlite arvust. 2.1. Treimisseadmed 2.1.1 Treipingid Joonis 2.1. Universaalne treipink OPTIturn TU 2304 (Optimum Maschinen Germany GmbH) Joonis 2.2. Arvjuhtimisega treipink OPTIturn L44 (Optimum Maschinen Germany GmbH) Lihtsad treipingid on lihtsustatud konstruktsiooniga universaalsed treipingid. Neil ei ole käigukruvi. Neid pinke ei saa kasutada keer - mestatud pinna tegemiseks üksservlõikuri abil. Universaalseid treipinke saab kasutada kõikide ülalnimetatud trei - mistööde jaoks, sh keermelõikuriga keermestamiseks. Sellepärast nimetatakse neid ka keermestavateks treipinkideks (joonis 2.1). Tänapäevased arvjuhtimisega treipingid (joonis 2.2) võivad olla väga erineva konstruktsiooniga. Need arvutiga (arvjuhtimissüsteemi jaoks), ring- ja jooninterpoleerimise ning keermelõikuritega varus - tatud tööpingid pakuvad suurepärast tehnoloogilist potentsiaali. Neid saab lõiketera asendi seadmise abil kasutada keerulise profiili töötlemiseks kui ka keermelõikuriga keermestamiseks. Arvjuhtimi - sega treipingi kasutamisel on võimalik saavutada tolerantsiklass 7

248. 246 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Konflikti tuvastamine ja ennetamine on väga oluline. Konflikti tu - vastus on viis tagada sõlme ainulaadne ligipääs jagatud andmetele ja kaitsta seadet rikutud andmete eest. Selleks kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid. • CSMA/CD (liikluse ja põrke tuvastusega multipöördusvõrk) – multipleksimisega ligipääsuanduri tuvastus / kokkupõrketuvas - tus. CSMA/CD tehnoloogia toimib selliselt, et kui tööjaam tahab teavet edastada, „kuulab“ ja hindab see kaabli olekut või ei edas - ta sel ajal teisi andmeid. Kui liin on hõivatud, ootab sõlm selle vabanemist, muidu edastab andme jaam. Kokkupõrge toimub, kui jaamad alustavad samal ajal andmeedastust. • CSMA/CD (liikluse ja põrke vältimisega multipöördusvõrk) – multipleksimisega ligipääsutarviku tühistamine / kollaps (kokku - põrge). Seda tehnoloogiat kasutatakse juhtmevabades võrkudes, kuna sellistes võrkudes olevad jaamad n-ö ei kuule oma soovitu - si, ning signaalide kokkupõrkeid on võimalik tuvastada ainult pä - rast tegeliku kokkupõrke toimumist. CSMA/CD meetod kasutab konfliktide puhul arbitratsiooniloogikat, st kõrgema prioriteediga kasutaja saadab signaali edasi, väiketähtedega aadressiga kasu - tajal on kõrgem prioriteet. Väiketähtedega aadressiga kasutajal on kõrgeim prioriteet ja võime andmeid reaalajas saata ja vastu võtta. Ülema-alama ligipääsutehnoloogia toimib nii, et üks kasutaja on ülem, teised alamad. Halduril on ligipääs vaid jagatud ressurssidele. Alam ei saa ise siinil tegutseda. Ta peab ootama, kuni haldurit kutsu - takse. Selle eelis on konfliktide vältimine, kui ligipääsu kontrollitakse vaid ülemaga. Meetodi miinus on aga see, et alamad ei saa ükstei - sega suhelda. Ülema kaudu tehtav alluuring ei ole tõhus. Alamate vahelist kommunikatsiooni saab vältida, kui kasutada kiirendatud andmevahetuse meetodit (sks beschleunigten Datenaustausches ). Selle tehnoloogia abil edastab ülem alamale käsu „Võta andmed vastu“. Teine alam saab ülemalt käsu „Saada andmed“ ja sellega algab andmeedastus. Esimene alam saab andmed koos saatmislõpu sõnumiga ja saadab siis sõnumilõpu sõnumi ülemale. Ülem-alam struktuuri saab kombineerida siini ligipääsu loavõtmega. Sel juhul saab ligipääsuloa edastada vaid ülem. Lubaringi tehnoloo - gia puhul kasutatakse ringitopoloogiat (joonis 9.37). Loaringi tehno - loogia tuum on spetsiaalne binaarne jada, mis ringleb pidevalt ühes ringis. Iga bitt, mis jaama ringliidesesse jõuab, kopeeritakse ühebi - tisesse puhvrisse ja edastatakse tagasi ringi. Ligipääsuvõti antakse Joonis 9.47. Lubaringi topoloogi Tasuta and - mevahetus Andmeva - hetus ei ole võimalik Tasuta and - mevahetus

174. 172 6. P RAKTILINE RAKENDUS Tabel 6.1 järg Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Detaili lahtilõikamine.) (Lahtilõikamise tera.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Tungaloy Corporation) T01 G50 S2000 G96 S150 M04 M08 G0 X37. Z-40.2 G1 X22. F0.05 G0 X0. Z100. G28 U0. M05 T – lõiketera number. Spindli maksimumkiiruse seadmine. Spindli pöörlemiskiiruse ja suuna seadmine. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Lõiketera liikumine lõikeasendi poo - le. Lõikeliikumine detaili keskme poo - le piki X-telge. Lõiketera ettenihke seadmine. Lõiketera lõikepiirkonnast eemale tõmbamine. Lõiketera tööpiirkonnast eemale tõmbamine. Spindli seiskamine ja lõiketera liigu - tamine vahetuspunkti. Programmi kirjeldus Programmi selgitus M09 M03 % Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Programmi lõpp ja pöördumine programmi algusesse. 6.2.1. Treimise tööoperatsiooni näide Joonis 6.6. Plaadi töötlemisjoonis

207. 205 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Liigestatud robot : robot, mille käel on vähemalt kolm pöörlevat lüli, kaks nendest on paralleelsed ja kolmas teiste suhtes perpendikulaar - ne (Joonis 9.11). Liigestatud roboteid kasutatakse laialdaselt tootmisliinidel, kus tuleb kasuks nende paindlikkus eri suundades liikumisel. Robotite lülisid saab lisaks individuaalsele aktiveerimisele program - meerida koos tegutsema. Paljud uue põlvkonna robotid on liigesta - tud, sest see tagab kõrge funktsionaalsuse taseme. Neid roboteid kasutatakse ka õpetamiseks. Paralleelrobot : robot, mille kätel on peamiselt kolm või neli pris - maatilist või pöörlevat lüli. Paralleelroboteid tuntakse ka kui deltaro - boteid (Joonis 9.12). Need on ehitatud lülidest koosnevatest rööp - külikutest, mis on ühendatud ühisele alusele. Robot on võimeline kordustäpseks liikumiseks ning saab liigutada ühte haaratsit kupliku - julises tööpiirkonnas. Paralleel- ehk deltaroboteid kasutatakse pea - miselt toidu-, ravimi- ja elektroonikatööstuses ning teisaldustöödes nagu ravimi- ja toidusorteerimine. Robotite erikonfiguratsioonid Mitmed tööstusrobotid kasutavad kombinatsioone või erimu - gandusi. See annab võimaluse paigutada neid roboteid muudele seadmetele väga lähedale, mis kahandab ruumivajadust, ent samal ajal säilib suur ja efektiivne tööpiirkond. Neid roboteid kasutatakse rakendustes nagu punktkeevitus ja materjalikäsitlus. Selgroorobotid (usjas tüüp) Selle roboti välispiire on poolkera ja selle tööpiirkond sõltub liigeste ajamite arvust selgroos (Joonis 9.13). Neid roboteid kasutatakse kõige enam autotööstuses värvipritsitöö - del suletud ruumides. Pendel-konfiguratsioon Pendel-konfiguratsiooni tööpiirkonnal on tükeldatud hobuseraua läbilõike kuju (Joonis 9.14). Robotit saab kinnitada igasse asendisse, tema tööpiirkonna määrab tööülesanne. Joonis 9.11. Liigestatud robot Joonis 9.12. Paralleelrobot Joonis 9.13. Selgroorobotid (usjas tüüp) Joonis 9.14. Pendel-konfi - guratsioon Telg 5 Telg 2 Telg 3 Telg 4 Telg 1 Telg 6 Fikseeritud alus Liikuv platvorm Fikseeritud platvorm Ajamid Vardad Tööorganism Mobiilne platvorm

76. 74 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Vähendamaks tootmisaega lõikekiiruse tõstmisega, läheb tarvis materjale, mis on kõvemad, plastilisemad ja vastupidavamad kõr - gele temperatuurile, nt kõvasulammetall. Nende materjalidega töödeldakse kõvasid materjale, nt valget malmi, kroomi ja sulameid, terast, klaasi, graniiti, portselani jne. Lõikamise teel töötlemiseks on kõvasulammetallid jaotatud rühmadesse P, M ja K vastavalt töödel - davatele materjalidele, sideaine hulgale ja plastilisusele (joonis 3.1). Tagamaks töödeldud pindade kvaliteeti, kasutatakse õrnade ma - terjalide töötlemiseks peeneteralisi kõvasulammetalle ja tsemente (metallokeraamika ja titaankarbiidide ja/või titaannitriidide sulam). Suurendamaks kõvasulammetallide kulumiskindlust, kaetakse töö - riistad spetsiaalse kattega. Pinnale kantakse katet, mis on valmista - tud alumiiniumoksiidist, titaannitriidist, titaankarbiidist vmt. Spetsiaalsete materjalide töötlemiseks, nt õrn malm, kõvastatud ja tsementeeritud teras, kasutatakse mineraalkeraamikal põhinevaid tööriistamaterjale. Kahte peamist tüüpi mineraalkeraamika (alu - miiniumoksiid ja silikoonnitriid) on kõvem kui kõvametallisulamid. Värviliste metallide, nende sulamite, halli malmi, kiudplasti, paagu - tatud kõvametallisulamite ning klaasi ja keraamika töötlemiseks ka - sutatakse mikrokristalseid ja polükristalseid tööriistamaterjale nagu teemandid ja boornitriid. Kui strukturaalsed ja tehnoloogilised võimalused lubavad kasuta - da suuremaid tööriistu, kasutatakse vajamineva tööriistamaterjali lõikeosa kui eemaldatavat detaili. See võimaldab lõikedetaili kõige kulutõhusama kasutuse – eemaldatav plaat ja mitmetikasutatav tööriistakorpus. Sümmeetrilise disaini tõttu tuleb lõikeplaat toota mõne lõikeserva ja lisaelementidega – laastu murdmise sooned, mis tagaksid hea laastumurdmise. Sobivaim plaadidisain (lõikeserv l), mis määrab ettenihke tolerantsi s piirid ja lõikesügavuse t, valitakse vastavalt töödeldavale materjalile (tabel 3.2). Tabel 3.2 Lõikamisviisid eri lõikamisplaatidega Lõikamisplaat Lõikesügavus, t, mm Ettenihe s, mm Lõikejõud Fc, N Kuju Suurus l, mm 9 12 16 6 8 10 0,4 0,6 0,8 5000 10 000 16 000 9 12 15 19 7 9 12 14 0,4 0,6 0,8 1,0 5000 10 000 16 500 23 000 11 16 22 5 8 11 0,4 0,6 0,8 4000 9000 15 000 Treimise ajal kuluvad tööriista terad hõõrdumise, pragunemise ja difusiooni tõttu, mida tekitab kõrge temperatuur. Töötlemise ees - märk on parandada kestvusperioodi – tööriista töötamise aega enne teritamist või osade vahetust. Kestvus sõltub palju lõikamiskiirusest v, aga ka tööriista materjalist, tooriku materjalist, serva laiusest ja jahutuslibestist.

159. 157 4. DETAILI KVALITEET Mälupulgal olevate programmide kuvamiseks tuleb vajutada nuppu kontrolleri juhtpaneelil. Seejärel kuvatakse ekraanile vastav NC-aken (Joonis 5.62). Tabel 5.8. Tööakna ikoonid, seletused 1 NC programmi salvestamine 2 Aktiivse juhtprogrammi käivitamine 3 Tootjapoolsete töötlemistsüklite haldamine 4 Uue faili või kataloogi loomine 5 Andmete ülekandmine, programmi käivitamine USB-mälu - pulgalt 6 Otsingu funktsiooni käivitamine 7 Andmete ülekandmine, programmi käivitamine RS-232 and - mepordi kaudu 8 Failide esitamine hilisemaks kasutamiseks 9 Andmete ülekandmine, programmi käivitamine Ethernet andmepordi kaudu 10 Valitud failide kopeerimine vahemällu 11 Original Manufacturer File (OEM) 12 Vahemälus olevate failide asetamine sellesse kataloogi 13 Kasutaja failid 14 Kustutatud failide taastamine 15 Viimati avatud failide loend 16 Täiendavate funktsioonide avamine, näiteks: Joonis 5.62. Programmi muutmise aken kontrol - leri ekraanil 9 10 11 12 13 14 15 16 1 2 3 4 5 6 7 8 Joonis 5.63. USB-mälupulga sisu kuvamine Programmi muutmise, kuvamise tööakna nuppude tähendused on lahti seletatud Tabelis 5.8. Vajutusega (Joonis 5.63) ikoonile avatakse aken milles kuva - takse USB-mälupulga sisu.

238. 236 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED sild, ruuter, modem, ligipääsupunkt, jaotur). Kontsentraator ühen - dab mitu sõlme üheks võrguks; sild eraldab võrgud segmentideks, edastades andmeid ühelt segmendilt teisele, vajaduse korral saadab kommutaator vastuvõetud andmepaketi täpselt saajale; ruuter loeb paketi saaja IP-aadressi ja valib sobiva marsruudi andmete asjako - hasesse alamvõrku; jagajaga ühendatud pääsupunkt, kommutaator või ruuter edastab signaalid juhtmevabalt võrgult. Sel viisil saavad arvutid ja CNC-seadmed juhtmevabalt ühenduda juhtmetega võr - gu külge. Ligipääsupunktil on saatja ja vastuvõtja funktsioonid ning seda saab kasutada ka juhtmevabade võrguseadmete võrgu külge ühendamiseks. Vastuvõtja funktsioon on ühendatud CNC-masinaga kas sisseehitatud antenniga võrguadapteri või hariliku veebiadapteri kaudu (joonis 9.37). WLAN-i (juhtmevaba võrgu) kasutamine pakub eelkõige majanduslikku kasu. Enamikul juhtudest piisab kommu - taatori ja kuluka kaablipõhise võrgu asemel juhtmevabast ligipää - supunktist. See suudab teenindada kuni 100 m kaugusel olevaid vastuvõtjaid. Keskmiselt maksavad tavalised võrgukaablid ning nen - de ja muude seadmete paigaldamine WLAN-süsteemist kaks korda rohkem. Kuna juhtmevaba meediakeskkonnaga saavad kõik ühendu - da, siis on nõutav riskianalüüs. Eri kodeerimismeetodite avaldamisel arvutiajakirjades ei olnud ükski kood täiesti turvaline. Teisisõnu avati uks tööstuslikule spionaažile. Lisaks on seda olukorda võimalik kasu - tada pahatahtlikel kaalutlustel, näiteks konkurendi tootmisprotsessi ajutise peatamise jaoks. Muu hulgas võivad eri WLAN-võrgud tiheda asustusega piirkondades üksteist häirida. Seetõttu on WLAN-võrgus edastatud andmed tavaliselt krüptitud. Tihti esineb küsimus, kas internetiliidesega seadet on otsehalduseks üldse vaja, sest programmi on lihtne saata ja arvutisse salvestada. Arvuti pakub kiiret ja turvalist andmeedastust, kuid praktikas ilmneb mõni probleem. • Kuna edastatakse ja salvestatakse suures mahus andmeid, kont - rollitakse andmeid ebaregulaarselt, mistõttu võivad kõvaketta - defektid põhjustada kalli tarkvara hävinemise. • Masintööriista operaatoril on õigus programmide nimistut edas - tada / ümber kirjutada. Inimfaktor võib arvuti keskset haldust negatiivselt mõjutada juhtprogrammide kustutamise, transkri - beerimise teel või arvuti andmeedastuse ajal väljalülitamise teel. • Keskne juhtarvuti, nagu kõik muud ettevõtte arvutid, võib lange - da viiruste ohvriks. • Ilma DNC-süsteemideta ei ole programmiedastuste jälgitavus tagatud, sest ettevõtetel puudub harilikult logiraamat. Loendi esimesed probleemid võivad ettevõttele põhjustada olulisi finantskahjusid. Viimase probleemi saab kõrvaldada lihtsal viisil kva - liteedijuhtimissüsteemi (ISO 9001) abil. Ülalmainitud probleemide tõttu jookseb mitu ettevõtte CNC-seadme programmi läbi DNC-süs - teemide ja kasutab viirusteohu vältimiseks jadaliidese kaudu vahetut ühendust. 9.4.6. DNC-liides

249. 247 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED ühelt seadmelt teisele ja ainult ligipääsuvõtmega kasutajatel on luba andmeid saata. Andmete edastuseks valmis jaamad ootavad nn reisija võtit, et alustada andmekandja vabadust väljendavate signaa - lide saatmist. Siis lisatakse saatja ja saaja aadress ning muud tähtsad andmed. Saaja jaam tuvastab selle aadressi ja kodeerib andmed voogedastuspuhvrisse. Kogu andmevoog naaseb saatja jaama, mis võrdleb seda turvalisuse tagamise eesmärgil saadetud andmetega, eemaldab ja edastab ringi ligipääsu vabastava märkuse. See aitab vältida andmete kokkupõrkeid. Loaedastustehnoloogia on loaringi ja ülema-alama infoedastusteh - noloogia hübriid. Protokoll. Kui ühendus on füüsiliseks tegevuseks valmis, nõuab see protokolli, mis määrab kindlaks, kuidas ja mis kujul andmeid võrgu - seadmete vahel vahetatakse. Protokoll sisaldab mõisteid, reegleid ja tavasid, mis tagavad info turvalise vahetuse kahe või mitme omava - hel ühendatud süsteemi või süsteemikomponendi vahel. Protokoll on juhis andmeedastussüsteemis suhtlemise kohta. Protokoll täp - sustab koodi, tüübi ja edastussuuna, vormingu, ühenduse sätted ja lahutuse. Üks protokolli olulisimatest funktsioonidest on tagada, et kõik seadmed suudavad edastatud bitivoos eraldada kontrollereid ja andmebaite. Et tagada andmeedastuse toimimine, peavad kõik kasutajaliidesed ja protokollid olema identsed või tuleb need teisen - dada identsete muunduritega. Samuti on oluline ühildada saatmise ja vastuvõtmise kiirus. Andmeedastuskiirus . Andmeedastuskiirus peab olema võimalikult kiire, edastamaks võimalikult palju andmeid antud ajaühiku jooksul (sekundis), et keegi ei peaks pikka aega teavet ootama. Edastuskiirus ja andmekiirus on samatähenduslikud. Digitaalse signaali korral ka - sutatakse ribalaiuse kontseptsiooni, mis tähistab sideliini või -kanali võimet edastada teatud aja jooksul kindel hulk andmeid. Ribalaius sõltub sõlmede hulgast võrgus, nende tegevusest ja teiste võrgusõl - mede ribalaiusest. Ribalaiust mõõdetakse tavaliselt bittides (kilobitt, megabitt) sekundis (bps, Kb s, Mb/s), vahel baitides (kilobait, mega - bait) sekundis (B/s, KB/s, MB/s). Baudide kasutamine on tihti eksitav, sest tegu on liikumiskiirust väljendava ühikuga (andmeedastuskii - rus, telegraafi edastuskiirus baudides). Kui kasutatakse ainult kahte pinget, nt RS232 liidest, siis vastab üks kahest loogikatasemest (0 ja 1) kindlale pingetasemele, mispuhul edastatakse üks bitt ühe signaa - li muutuse perioodi jooksul, mis tähendab, et 9600 baudi vastavad 9600 bps-ile. Aga kui kasutatakse rohkem pingetasemeid, edastatak - se baudi kohta rohkem bitte. Teisisõnu saab ühe biti edastada ühe biti kohta ühes signaaliperioodis, kui modulatsioon on keerukam, on neid mitu. Seetõttu kasutatakse bittide arvu kohta sekundis paaritut arvu. Kui NC- või CNC-seadmete teabe saatmine andmevõrku on piiratud, tuleb LAN-i ja juhtmooduli vahele lülitada muundur. LAN- ist vaheseadmesse edastatud andmete kiirus peab olema kiirem, et kasutada kahe teise seadme töökiirust või signaalitaset tasakaa - lustamiseks (puhver) ja edastada andmeid CNC-seadmele sobival lugemiskiirusel. Kuna CNC-süsteemide aluseks on arvutid, on neil tihtipeale kiiremad andmeliidesed. Pidevalt kõigile kasutajatele edastatud andmed peavad jõudma aadressis mainitud õige kasuta - jani. Seetõttu võtab muundur üle ka teabe filtreerimise ja lahtipakki - mise funktsioonid. Maksimaalne kasutajate arv . Intranetivõrgul saab kõige rohkem olla 1024 jaama ja võrgu ulatus saab olla võrguliidese või ruuterita kuni 2500 m. Standardne interneti edastuskiirus (kiirus) on 10 Mbit/s, kiire Ethernet on 100 Mbit/s ja gigabiti interneti puhul (gigabitine Ethernet) kuni 1000 MB/s. Kiirete ja gigabitt-intranettide puhul kasutatakse viienda ja kõrgemate kategooriate bifilaarkaableid, sest üksikedastuskaableid (koaksiaalkaablid) ei kasutata kõrgematel sage - dustel. Siini Feldbus CAN tõttu sõltub InterBus-S, Profibus füüsiliselt RS485-tüüpi jadaliidesest, tööandmed on peaaegu identsed, kuid siini ligipääsumeetodid, turvamehhanismid ja edastusprotokollid erinevad. CAN-siin kasutab CSMA/CA tehnoloogiat, mis hõlmab keerukalt arvutatud kaablipikkust, mispuhul edastatakse umbes 1 km kaablipikkuse puhul andmeid kiirusel 50 Kbit/s. Maksimaalne ka - sutajate arv võib olla suurem kui 64, piiriks on 128. Interbus-S siinis

112. 110 4. DETAILI KVALITEET 5. CNC TÖÖPINKIDE PROGRAMMEERIMINE Lihtsamat laadi APJ-pingi juhtprogrammi on võimalik sisestada üksi - kute tähemärkide ja sümbolitena otse tööpingi juhtpuldi klaviatuu - rilt. Teine võimalus juhtprogrammi loomiseks on kasutada juhtpulti sisseehitatut interaktiivset programmeerimise keskkonda. Tänapäe - val kõige võimekamaks juhtprogrammide loomise tööriistaks võib pidada spetsiaalset CAD/CAM arvutiprogrammi, paketti. Igal juhul tuleb APJ-pingi töötajal koostada programm selliselt, et see oleks tööpingi juhtsüsteemile arusaadav ja üheselt tõlgendatav. Käesole - valt on enamlevinud programmeerimine formaadis mille struktuur on üldjoontes kirjeldatud standardiga ISO 6983 ja sellest tulenevalt leiab praktikas selle programmeerimiskeele kohta kasutamist väljend „ISO-kood“. Samuti kasutatakse terminit „G-kood“. See on ajendatud asjaolust, et sellise juhtprogrammi koostamisel kasutatakse rohkelt ettevalmistvaid funktsioone mida programmis kirjeldatakse sümboli - ga „G“. Juhtprogramm mis on koostatutud väljaspool juhtpulti tuleb esmalt kopeerida kontrolleri mälusse. Selleks on erinevad tehnoloo - gilised võimalused, neist kaasaegsemad on programmi edastamine üle arvutivõrgu või mõne portatiivse andmekandja (mälukaart, mä - lupulk) abil. Järgnevalt kirjeldatakse põgusalt juhtprogrammi koos - tamise loogikat APJ-tööpingi kontrollerisse sissehitatud interaktiivse programmeerimiskeskkonna baasil. Fanuc-i tüüpi kontrolleritel on üheks selliseks keskkonnaks näiteks Manual Guide i. Sõltumata sel - lest, et millisel viisil koostatakse juhtprogramm on tarvis välja mõel - da detaili töötlemistehnoloogia. Interaktiivse graafilise programmi algsuses tuleb luua detaili ja tooriku geomeetria. Sõltuvalt kasuta - tava kontrollerist on võimalik programmi koostamiseks üleslaadida 5.1. Ettevalmistavad ja abifunktsioonid APJ trei - ja freespinkide programmeerimisel detailijoonis näiteks dxf-formaadis. Töötlemistehnoloogia järgmiseks etapiks on lõiketöötlemise etappide ja nende režiimide määramine. Igaks lõiketöötlemise operatsiooniks tuleb määrata vastav lõikeinst - rument. Valminud programmi töökindlust ja ohutust saab kontrolli - da juhtprogrammi simuleerimisega. Üldiselt on enamikel kontrolle - ritel selline simuleerimise võimalus olemas. Interaktiivsel graafilisel meetodil loodud detaili juhtprogrammi koostamisel ei pea operaator ISO-koodi sümbolite haaval juhtpulti sisestama. Kood genereeritakse automaatselt kontrolleri poolt. Enamjaolt on kontrollerites olemas tekstitöötluse võimekus juhtprogrammi loomiseks otse ISO koodis. Selline juhtprogrammi kood on universaalne ja seda on võimalik kopeerida erinevate kontrolleritega APJ-tööpinkide vahel. 5.1.1. Juhtprogrammi struktuur APJ/CNC tööpinkide juhtprogramm koosneb järjestikkudest stan - dardses formaadis esitatud sümbolitest. Juhtsüsteemis täidetakse juhtprogramm lausete kaupa selliselt, et lõpp-tulemusena valmib nõutud geomeetria ja täpsusega detail. Juhtprogramm peab olema koostatud selliselt, et see oleks juhtsüsteemile, kontrollerile üheselt arusaadav. Kood eraldatakse lauseteks, laused koosnevad sõnadest, sõnad omakorda adressaadist ja arvsõnast. Enimkasutatavad adres - saadid on erinevad ettevalmistavad ja abifunktsioonid mida juht - programmis tähistatakse erinevate G ja M käskudega.

212. 210 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED kasutada. Plasti asemel saab kasutada ka teisi pulbrilisi materjale, nt metalli või keraamikat. Võrreldes teiste tehnoloogiatega võimaldab 3D-printimine mudelite mõistlikku tootmist suurel hulgal, mitmevärvilistena ja hea ruumilise stabiilsusega. Kuna tootmisprotsess ei hõlma kuumutamist, püsivad energiakulud madalal ja vigastuste risk on väike. SELEKTIIVNE LASERPAAGUTAMINE (SLS) Materjaliosakeste pindmist sulatamist nimetatakse laserpaaguta - miseks. Selektiivse laserpaagutamise korral paagutatakse struktuuri üksikuid kihte. Kasutatakse eri materjalide pulbreid, nt termoplasti, metalli, keraamikat või liivasid. Protsessi käigus viiakse pulbri ele - mendid laseri abil sulamistemperatuuri lähedale. Kiht kihi haaval vä - hendatakse ehitise platvormi kihi paksuse võrra, materjalimahutist lisatakse uus pulbrikiht ja korratakse protsessi järgmiste kihtidega. Tugimaterjali pole vajadust kasutada, sest toorik luuakse pulbrivan - nis. Erinevalt stereolitograafiast kasutatakse pulbrit toorainena ja seetõttu on detailsusaste piiratud graanuli suurusega. Muutused jahtuvas materjalis tuleb eelnevalt masinal kalkuleerida, et kahanemisprotsessi kompenseerida. Sõltuvalt pulbriosakeste suurusest on toorikul kare või vähem kare pind. Vältimaks seda ilmingut küllastatakse toorikuid vedelas vases või vaigus või töödeldakse pritsiga, et pinda silendada. SELEKTIIVNE LASERSULATUSMEETOD (SLM) Selektiivse lasersulatamismeetodi (SLM) kasutamisel ehitusmaterjali ei paagutata. See hoopis sulatatakse täielikult ja kantakse pinnale. Pärast jahtumist materjal kõvastub. Platvormi madaldamise kaudu taandatakse toorik kihtideks. SLM võimaldab saavutada pragude ja poorideta struktuuri, mille tu - lemuseks on tooriku sajaprotsendiline tihedus. Näiteks SLS-meetodi puhul tuleb kokkutõmbumisprotsess, mis ilmneb tooriku jahtudes, kompenseerida masinaga kalkuleerides. Tooraineks saab kasutada metalle nagu roostevaba teras, alumii - nium, titaan, või plast või keraamika. Detailsusaste ja tootmismee - tod on sarnased laserpaagutamisele. ELEKTRONKIIREGA SULATAMINE (EBM) Elektronkiirega sulatamisel metallipulber paagutatakse kihtidena vaakumis elektronkiirega, et ehitada toorikut. See meetod muutus alternatiivina SLS-ile kommertsiaalselt kättesaa - davaks aastal 2001. EBM-meetodis kasutatakse laseri asemel elekt - ronkiirt. See võimaldab suurt paindlikkust ja ristlõike täpset kontrolli. 1000 °C temperatuuri tõttu on sulamismäär kõrgem kui lasermeeto - deid kasutades. SULATATUD SADESTUMISE VORMIMINE (FDM) Sulatatud sadestumise vormimise tõi turule ettevõtte Stratasys. Ka see tehnoloogia ehitab toorikut kihtidena. Sünteetiline materjal sulatatakse kuumutatud otsakuga ja kantakse ehitusplatvormile. Printeripea suudab liikuda ristlõike piirides piki horisontaalset või vertikaalset mõõdet vastavalt ehitamise spetsiifikale. Pärast süntee - tilise materjali pealekandmist tahkub see jahtudes kohe. See tähen - dab, et sünteetilist materjali kuumutatakse vaid lühiajaliselt sulamis - temperatuurini. Pärast kihi valmimist lastakse ehitusplatvormi kihi paksuse võrra alla ja sulatatakse peale järgmine kiht. FDM on sobivaim prototüüpide ja mudelite tootmiseks, sest toorai - nena saab kasutada ainult sünteetilist materjali ja vaiku ning stabiil - sus on väiksem kui survevaluga töödeldud osadel.

213. 211 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED FDM kuulub mõistlike tehnoloogiate hulka ja individuaalsed kihid on enamasti nähtavad. Kui toorikul on üleulatuvaid osasid, tuleb neid fikseerida isegi juhul, kui materjal kiirelt stabiliseerub. Fikseerimist teostab masin täisau - tomaatselt. Fikseerimismaterjal on tehtud rabedast materjalist. Nii saab seda pärast viimistlemist toorikut kahjustamata kergesti eemal - dada. PINDAMINE Pindamine sulatab ja kinnitab materjali otse, lokaalselt ja kihtidena toorikule. Vastupidiselt paagutamisele puudub pulbrivann. Materjali võetakse mahutist ja seda vedeldatakse laseriga. Tehnilises mõttes kirjeldab pindamine eri tehnoloogiate gruppi, kuhu kuuluvad näiteks otsene metalli sadestamine (DMD), metalli - pulbri laservormimine (LENS) või metalli laservormimine (LMF). Toorainena kasutatakse mitmeid eri materjale, nagu metallid ja keraamika. Alguses on materjal kas pulbri või traadi kujul. Pindamine on meetodina soositav, sest tänu heale mikrostruktuu - rile saavutatakse tooriku suur tihedus. Seetõttu on toorikutel head mehaanilised omadused ja kõrge kandevõime. Samuti saab seda meetodit kasutada näiteks metallist tööriistade remontimiseks. MULTI-JET-MUDELDUS (MJM) Multi-Jet-mudeldusega kantakse valgustundlik tooraine vedelana mahutist ja see tahkestatakse ultraviolettkiirgusega. Seda protsessi kasutatakse ka hambaravis. Materjal kantakse prin - teripeaga ehitusplatvormile, seejärel tasandatakse kiht rulliga ning tahkestatakse ultraviolettkiirgusega. Seejärel lastakse ehitusplatvor - mi allapoole ja korratakse protseduuri. Ehitusmaterjalina kasutatakse akrüül-fotopolümeeri. Kui üleulatu - vatele osadele on tarvis fikseerimismaterjali, toodab seda termop - lastist teine printeripea. Fikseerivat materjali saab pärast kergesti eemaldada seda kuumutades – see annab järele, sest see materjal sarnaneb vahale. Seda protsessi nimetatakse täppistootmiseks, kuid pinna kvaliteet kannatab printimise kiiruse tõttu. STEREOLITOGRAAFIA (SL) Stereolitograafia on vanimaid kiirprototüüpimise meetodeid. Selle meetodi põhimõte on vedela tooraine tahkestamine polümeriseeri - misega. Ettevõtted kasutavad polümeriseerimiseks eri meetodeid. SL-i puhul tooriku individuaalsed külgmised lõiked tahkestatakse la - seriga vedela ehitusmaterjali vannis. Siis lastakse ehitusplatvorm alla kihi paksuse võrra ja vedel materjal vannist kantakse laiali tahkestu - nud kihile. Laser sihitakse osadele, mis vajavad tahkestamist, liigutavate peegli - te abil. Tänu fikseerivatele konstruktsioonidele ei lähe toorik polü - meerivannis ujuma. Fikseerivad konstruktsioonid tuleb eemaldada, kui tooriku tootmine on lõpetatud. See meetod võimaldab toota väga siledaid ja täpseid pindasid. Kuid selle kandevõime on madalam kui teistel meetoditel ja materjali hind on kõrge. POLYJET-MEETOD PolyJet-meetod sarnaneb Multi-Jet-mudeldusele. Materjal, mida kantakse pinnale printeripeaga, tahkestatakse samuti ultraviolettkiir - gusega. Erinevus Multi-Jet-mudeldusega seisneb selles, et Poly - jet-meetodis liigub valgus koos printeripeaga ja ehitusmaterjal polü - meriseeritakse kohe pealekandmisel. Seadmetel on kaks või enam

222. 220 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED kontroll peab olema täielik. Nõudeid kontrollsüsteemi rakendami - sele ei ole mõistlik üksteisest eraldada, neid tuleks rakendada koos ühtse tervikuna. Lubatud on kontrollfunktsiooni muutmine johtuvalt lähteülesandest ja selle erinevatest omadustest. Näiteks, sõltuvalt asukohast, mahust jne. Ettevõtte juhtsüsteemi kontrolliks ei ole üldiselt eraldi vahendeid vaja. Reeglina piisab olemasolevatest. Mõningatel juhtudel võib tekkida väärarusaam nagu kontrollimine oleks üks töötajate karistamise viis, see ei ole õige. Kontrolli eesmärk on avastada puudusi organisatsiooni töös ja nende likvideerimine. Kokkuvõttes peab läbi kontrolli pidevalt kasvama ettevõtte toimimi - se efektiivsus. 9.3.2. Töökorraldus Tootmisprotsessi tootlikkuse kasvatamiseks tuleb parandada kõi - gi selle komponentide omavahelist koostööd ehk pidevalt tuleb arendada töökorraldust. Töökorraldus tähendab tööprotsessi juh - timissüsteemi rakendamist tootmises. Selle alla kuuluvad üksikute töökohtade tööülesannete korraldamine, hindamine ja analüüs. Samuti allüksuste omavahelise suhtluse korraldamine, seda nii seadmete kui töötajate tasemel. Töökorraldus tuleb läbi mõelda alati uute protsesside juurutamisel või olemasolevate muutmisel. Lõpuks peab töökorraldus olema arendatud optimaalse tasemeni, et taga - da töötjate töökus ja loovus. Optimaalseks töökorralduseks tuleb pidada sellist töökorraldust millega soodustatakse töötjate aktiivust, koos millega kasvab tootmise tõhusus. Töökorralduse timmimiseks vajalikud muudatused tuleb rakendada sellisel viisil, et sellega ei pär - sitaks töötajate sotsiaalsust ja töökust. Muudatused tuleb ellu viia ratsionaalselt. Optimaalse töökorralduse leidmiseks tuleb lahendada järgmised ülesanded: • tööprotsesside optimaalse struktuuri loomine • töötajate optimaalne sekkumine töö- ja tootmisprotsessi • tööriistade ja seadmete optimaalne kasutamine töötajate poolt. Töötingimuste optimeerimine on oluline nii organisatsiooni kui üksi - ku töötaja tööohutuse seisukohast. Tööohutuse eesmärk on kaitsta töötajat võimalike töökohas valitsevate ohuallikate eest. See ei ole oluline ainult töötaja seisukohast vaid see on oluline kogu ettevõt - te seisukohast, sest ülekoormatud või vigastatud töötajal võivad tekkida füsioloogilised või psühholoogilised probleemid mistõttu väheneb tööviljakus. Töökorralduse arendamiseks ning paremaks korraldamiseks on võimalik kasutada erinevaid materjale nagu käsi - raamatuid, teaduslikke uurimistööid ja teiste ettevõtete kogemusi. Tööprotsessi optimeerimisel tuleb ennekõike arvestada ettevõtte tootmise eripäraga mis on omakorda määratud kasutatava tootmis - tehnoloogiaga. Seejuures tuleb peamiselt pöörata tähelepanu töötajate tööjaotu - sele lähtuvalt töökogemusest, erialaharidusest ja töökoormusest erinevates osakondades. Igal juhul on oluline, et organisatsiooni struktuur oleks ülesehitatud lähtuvalt vajadusest saavutada ettevõt - te kui terviku eesmärgid. Ettevõtte osakonnad peavad olema formuleeritud selliselt, et neil oleks selge ja konkreetne eesmärk. Optimaalse struktuuri loomiseks on parim meetod tööjaotuse meetod, samuti nõustamine ja erialase hariduse andmine. Koostöös erinevate osakondade vahel seatakse ettevõtte üldised eesmärgid mis omakorda saab jagada ära allüksus - te vahel. Tööriistade ja –seadmete kasutamiseks tuleb leida ja fik - seerida optimaalsed töövõtted. Seda tuleb teha lähtuvalt töökohast. Töökorralduse loomisel on oluline arvestada kõigi seotud osapoolte huvidega. Seda tuleb teha lähtuvalt erinevatest seiskohtadest nagu töötaja psühholoogiline seisund, tema sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused. Töökorralduse optimeerimine lähtuvalt töötajate sot - siaalsetest vajadustest on tänapäeval järjest olulisem. Teadusuurin - gud ja praktika kinnitavad, et emotsionaalselt õnnelikud töötajad on töökamad ja nende panus ettevõtte edusse on sellevõrra suurem. Seega, üks võimalus tootmisprotsessi optimeerimiseks on lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest, tinglikult saab seda nimetada lisaks

36. 34 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Joonis 2.53. Pöördsilindrid Pneumo-hüdrovõimendi muudab õhukontuuri madala rõhu kõrge - maks hüdrauliliseks rõhuks, mida on vaja detaili kinnitamiseks. Hüdraulilise kinnitusrakise eelised: • suur kinnitusjõud ja väikesed mõõtmed • kasutamise universaalsus • rõhukontuuri kiirliitmik • rakise suur jäikus • võimalus kinnitamist mehaaniliselt käitada • sama pigistusjõud kinnituse igas punktis. Pöördsilindreid kasutatakse töödeldava detaili paigaldamisel ja ee - maldamisel, kui kinnituskohad peavad olema lahti (joonis 2.53). Hüdrokruustangide kasutamise korral saab kiiresti rakendada suure pigistusjõu (joonis 2.54). Pneumaatiline kinnitussüsteem . Pneumosilindreid kasutatakse rakistes kinnitamis- ja vabastamisliikumise rakendamiseks. Pneumo - ajami abil toimub vabastamine nii, et pneumosilindri töökambrisse sisenenud suruõhk lükkab kolbi töödeldava detaili kinnitamisele vastassuunas. Pneumosilindrid ja pneumokambrid võivad töötada pneumoajamitena. On olemas ühe- ja kahepoolse toimega pneumo - silindreid. Kolvivars mõjutab kinnitusrakise komponente ja esimesel juhul liigu - tab suruõhk seda mõlemas suunas, teisel juhul liigub kolb algasen - disse vedru jõul. Pigistusjõud on suhteliselt väike, sest töörõhk on väike. Kui pneumokolviga silindrid ja membraanikambrid on väike - sed ja töödeldava detaili kinnitamiseks on vaja suurt jõudu, kasuta - takse pneumoseadmetes võimendeid pigistusjõu suurendamiseks ja selle suuna muutmiseks. Pneumoajamid (ilma võimendita) tekitavad rõhku 170 N/cm2. Vaakumkinnitusrakiseid (vaakumplaadid/-lauad) (joonis 2.55) kasutatakse laialdaselt mittemagnetiliste materjalide kinnitamiseks: näiteks plast, klaas, grafiit, kõvasulam, roostevaba teras. Joonis 2.54. Hüdrokruustangid (Römheld GmbH Friedrichshütte) Joonis 2.55. Vaakumkinnituslaud (Stritzelberger GmbH) klamber pöörd- silindrid pigistamine- liikumine

139. 137 4. DETAILI KVALITEET Tabel 5.7. Tööriistade seletused Alumise menüü - rea tööriistad Pealkiri Ülemise menüü - rea tööriistad Koodi redigeerimine / NC editor Simuleerimine / Simulation Käsijuhtimine / Manual mode Automaatseaded / Automatic setting Seadistamine / Setup dialog Programmi lõpp / End the program Teiste ikoonide taga peituvate funktsioonide tähendused on esitatud Tabelis 5.7 ja selgitatud edaspidises tekstis. • Hiirekursori abil on võimalik simulatsiooni juhtida. Ekraani alaservas olevate tööriistadega (Joonis 5.9) on võimalik aktiveerida eri - nevaid tööriistu. Tabelis 5.7 antakse ülevaade tööriistadest, funktsioonidest mis esitatud tööakna ülemisel ja alumisel real Ülemise menüürea kuva tööriistad : 2D vaade (tööpink + detail); detaili 3D mudel; 3D vaade (tööpink + detail); detaili ristlõige. Programmi saab kasutada järgnevates simuleerimise režiimides: 1. Automaatrežiim. Detaili lõiketöötlemine simuleeri - takse järjest juhtprogrammi järgselt ilma katkestus - teta 2. Interaktiivne režiim. Saab kasutada nii programmide loomiseks, redigeerimiseks ja testimiseks. Nimetatak - se ka nö. dialoog-programmerimiseks kus programmi luuakse samm-sammult sisuliselt küsimustele vasta - mise teel 3. Programmi simuleerimine üksikute järjestikuste lausetena. Iga lause järgselt tuleb kasutajal uus lause välja kutsuda. 4. Tööriista trajektoori esitamine. Tööriista liikumise trajektoori ehk töörada saab visualiseerida kasutades funktsiooni < Tool Path > . Programmi simulatsioo - ni käivitamisel kuvatakse kõik teriku töökäigud Joonis 5.9. Tööriistad ekraani alaservas

167. 165 6. P RAKTILINE RAKENDUS Need on tööpinki integreeritud mõõtevahendid, mida saab kasutada detaili osade mõõtmisteks töötlemise ajal. Kui aktiivseid mõõteva - hendeid ei ole võimalik kasutada, tuleb valida standardsed mõõteva - hendid. Need on ilma näidikuta mõõturid, mikromeetrid, reeperid, nihikud, avakaliibrid, nurgamõõdikud, keermekaliibrid, profiilimõõ - turid, sügavusemõõturid jne. Masstootmisel kasutatakse tavaliselt spetsiaalseid mõõtevahendeid. Keerukate koostude täpseks mõõt - miseks kasutatakse mõõtepeadega (joonis 6.4) koordinaatmõõtepin - ke ja mõõtemikroskoope. Lõiketingimused valitakse lähtuvalt tööpingi tehnoloogilistest või - malustest, töödeldavast materjalist ja lõiketera materjalist. Lõike - tingimused määravad ära nii töö tõhususe kui ka töödeldud pinna kvaliteedi. Lõiketingimuste valiku või arvutamise kohta on täpsem info esitatud ptk 3.7. Kui lõiketingimused on valitud või arvutatud, tehakse kindlaks detaili standardne töötlemisaeg . Standardset töötlemisaega on vaja teada nii tööviljakuse hindamiseks ja töö lõpetamise innustamiseks kui ka vajaliku tööpinkide arvu ja koormuse arvutamiseks ning tseh - hi või töögrupi tootmisjõudluse hindamiseks. Detaili standardne töötlemisaeg sisaldab tööpingi tööaega ja muid ajakomponente (ühe detaili kohta): näiteks abitegevuste aeg, tööpingi hooldusaeg, töötaja puhkeaeg ja isiklike vajaduste aeg, seadistamise aeg. Nende väärtuste leidmiseks saab kasutada asjakohaseid juhendmaterjale. Töötlemisaja arvutamise valemid on esitatud ptk 3.7. Töötlemisoperatsioonide planeeritud järjekord kirjutatakse spet - siaalsetele tehnoloogiakaartidele . Tavaliselt on tootmisettevõtetel tehnoloogiakaartide jaoks oma vormid. Siiski on erinevate ettevõte - te kaartidel palju ühist. Tehnoloogiakaardid peavad selgelt näitama, millised tööoperatsioonid ja mis tingimustel on vaja teha. Marsruu - dikaardil on kirjeldatud detaili valmistamise tehnoloogilised tööope - ratsioonid, tööetapid, konkreetsed tööpingid, lõiketerad ja mõõteva - hendid, rakised, detaili standardne töötlemisaeg ja muu oluline info. Marsruudikaardid koostatakse igat liiki töötlemise korral. Operat - sioonikaardil on tööoperatsioonide ja etappide üksikasjalik kirjeldus, detaili tehnoloogiline joonis, millel on märgitud selle tööoperatsioo - niga töödeldavad pinnad, mõõtmed, pinnakaredus, kinnitusvahen - did. Samuti on märgitud lõiketingimused, standardse töötlemisaja komponendid, rakistus, jahutusvedelik jne. Operatsioonikaardid koostatakse keskmiste ja suurte partiide ning masstoodangu korral.

247. 245 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Laiendatud tähttopoloogia kombineerib individuaalseid tähttopoloogiad üheks. Nende puhul saab see topoloogia laiendada võrgu pikkust ja tööala, ühendades jagaja ja/või kommutaatori. Võrgutopoloogia on sõlme - de ühendamise viis juhul, kui iga sõlm on ühendatud eraldi kanaliga iga võrgusõlmega (joonis 9.45). Sedasorti topoloogia tagab võrgu maksimaalse füüsilise turvalisuse. Seda kasutatakse väga usaldusväärsetes süsteemi - des. Ligipääsutehnoloogiad. Ligipääsutehno - loogiad reguleerivad, milline kasutaja saab andmesiinile andmeid saata ja kuidas vastu - võtja vastava sõnumi ära tunneb. See eristab ligipääsutehnoloogiaid, mis ennetavad kokku - põrkeid, ja ligipääsutehnoloogiaid, mis välis - tavad kokkupõrkeid. Kokkupõrge on signaali - de kokkupõrke juhtum, mille tulemus on uus moonutatud signaal, mida ei saa interpretee - rida kui 0 või 1. Selle protsessi tulemusel ei suuda vastuvõtja eristada elektrilist signaali eraldi loogilise signaalina (bitt). Sellised rikked vähendavad kaabli muu info läbilaskvust ja seega süsteemi kogujõudlust, kui püütakse andmeid saata mitu korda. Kasutatakse järgmisi põhilisi ligipääsutehno - loogiaid: • ülem-alam (Interbus-S), • lubaring, • loaedastus (Profi-Bus). Joonis 9.45. Kombineeritud topoloogia Arvuti Hübriid - võrk Arvuti Arvuti Joonis 9.46. LAN-topoloogiate eelised Laiendatud struktuur Iga jaam vajab aktiivset saatjat ja vastuvõtjat Koaksiaalkaablid ja passiivsed andmekandjad Pealiin levib harudeks Üksik arvuti rike ei mõjuta võrku Lihtne ühenduda uue kasutajaga Jaamad lülituvad automaatselt sisse ja välja Sobib üksikute võrkude jaoks või hilisemaks laiendamiseks Kulukad kaablid pikkade vahemaade taha Kahe liini ohutus on vajalik ühe jaama rikke korral Kaabli rike põhjustab seisakuid (kogu võrk ei tööta) Võrgu laiendamiseks kulub palju kulutusi ja erinevatele võrkudele on see kallis Eelised Puudused Täht Ring Buss Hübriid

77. 75 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID kui kasutatakse vahetatavate otsakutega tööriistu, siis otsakuid vahetades tuleks polte määrida spet - siaalsete tootja soovitatud libestitega. PRAKTILINE NÕUANNE õiketöötlemisel tuleb hinnata tooriku materjali jõudu, plastilisust ja kõvadust. Materjali plastilisus ja kõvadus on peamised tarvituskõlb - likkuse tegurid, sest need mõjutavad tööriista kulumist ja vastupi - davust, laastu tüüpi ja lõikejõudu. Nende järgi valitakse lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, geomeetria ja tööriista lõikeosa materjal. Lisaks hinnatakse lõikamisprotsessi režiimi määramiseks kasutatava masina jõudu. Optimaalne tooriku töötlemine on võimalik ainult siis, kui masinlõikamise režiimid, materjali liik ja lõikeriista geomeetria on täpselt määratud. Kui nende parameetrite hindamisel on tehtud viga, on töödeldava pinna kvaliteet madal, osa dimensioonid eba - täpsed ja tööriist kulub kiiresti. Tööriistatootjad pakuvad tooriku töötlemise tingimustest ja testi tulemustest lähtudes soovituslikke lõikerežiimide väärtuseid, mis on mõõdukad ja mida saab suurendada või vähendada vastavalt lõika - mistingimustele (tabel 3.3). Tabel 3.3 Soovitavad parandused lõikekiiruse väärtustele Lõikamist mõjutav tegur Parandustegur Kooriku sepistamine, valtsimine ja valami - ne Kooriku sepistamine, valtsimine ja valami - ne 0,70 ... 0,80 Pidev lõikamine Pidev lõikamine 0,80 ... 0,90 Puurimine Puurimine 0,75 ... 0,85 Mittejäigad toorikud Mittejäigad toorikud 0,80 ... 0,95 Suure jäikusega toori - kud Suure jäikusega toori - kud 1,05 ... 1,20 Kulunud masin Kulunud masin 0,80 ... 0,95 Uus masin Uus masin 1,05 ... 1,20 Tööriista iga T = 8 min T = 30 min T = 60 min 1,10 ... 1,30 0,80 ... 0,90 0,60 ... 0,80 Soovituslikud režiimi väärtused vaadatakse üle vastavalt masina jõule, kinnitusseadmele, tööriista ja tooriku jäikusele, spindli kiirusu - latusele. Sobiva materjali valimine on kulutõhusa masintöötluse tingimus. Tööriista materjal valitakse töödeldava materjali järgi. Töödeldud materjalid on jagatud rühmadesse vastavalt materjali klassifikatsioo - nile (joonis 3.39). Joonis 3.39 Töödeldud materjalide rühmitamine vastavalt materjali klassifitseerimise koo - dile Teras Malm Titaan ja kuumuskindlad sulamid Roostevaba teras Alumiinium Karastatud teras

261. 259 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Soovitus Termin Kirjeldus Loo portfoolio tehno - loogia teenuseid pak - kuvatest kolmandatest osapooltest 1. Strateegilised „kontrollpunk - tid” Industry 4.0 rakenduste kasutusele võtmisel peaksid ettevõtted läbi mõtlema, millised osad protsessi eduahelast on strateegilised „kontrollpunktid“, kus tuleks ehitada ja hoida andmeid, et tagada olulisi eeliseid konkurentide ees. On suur hulk industry 4.0 lahendusi, mille seast firmad valida saavad. Uued pakkumised nagu Siemensi MindSphere võivad olla fimasiseste andmete ning kolmandate osapoolte rakenduste integreerimise platvormiks. Tuginedes olemasolevatele võimalustele saavad firmad vastavalt olukorrale ning vajadusele sobivaid lahendusi kiiremini leida ning rakendada. 2. Varustaja port - foolio Industry 4.0 muutub ainsa tarnija mudelist suureks hulgaks integreeritud tehnoloogia pakkuja - teks. Et saavutada selles valdkonnas edu, vajavad teenusepakkujad hästi välja arendatud portfoo - liot ja tugevat koostööpartnerite haldamise lähenemist. See algab õigete partnerite valimisest, turust selge arusaama loomisest ning maailmaklassi teenusepakkuja struktuuri haldamise oskuse arendamisest. 3. Andme omandi - õiguste struk - tuur Veel üks oluline element, mis vajab tugevat juhtimist on õige andmeomandi struktuuri tagamine OEMide ja tarkvarapakkujutega koost töötamisel selleks, et kliendid ei loobuks eneselegi tead - mata andmeomandis OEMidele, mis avastatakse tavaliselt alles siis kui ollakse indutry 4.0 projek - tiga poole peal. Enne lepingule alla kirjutamist peavad tootjad hoolikalt läbi mõtlema, millistele andmete on neil vaja ligipääsu. Loo tugeva ja söeka suh - tumisega sisetiim 1. Firmasisese või - mekuse arenda - mine Selleks et industry 4.0 rakendustest tõeliselt kasu lõigata, peavad ettevõtjad arendama tugevat firmasisest võimekust ja pühendunud multifunktsionaalse meeskonna, tuginedes vabale kultuuri - vahetusele ja eksperimenteerimisele. 2. Oskusliku töö premeerimine Selle protsessi osa jaoks, mida firma otsustab teha ettevõttesiseselt, vajatakse oskusliku tööjõu - du. Eriti kehtib see IT talentide suhtes – alates andmeteadlastest, kes aitavad välja arendada kee - rulisi algoritme, kuni firmasiseselt uusi, kriitiliselt vajalike rakendusi loovate tarkvaraarendajateni.

178. 176 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Ava puurimine, läbimõõt 40 mm, H7.) (Puur, läbimõõt 17.5 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T5 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X0. Y0. S1000 F100 M3 G43 Z30.0 H5 M8 G98 G83 Z-25. R2. Q3. G80 M9 G28 G91 Z0 M5 T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Puurimistsükli parameetrite kirjel - dus. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Ava puurimine, M12.) (Puur, läbimõõt 10,2 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T6 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X-35. Y20. S1000 F100 M3 G43 Z30.0 H6 M8 G98 G83 Z-25. R2. Q5. G80 M9 G28 G91 Z0 M5 T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Puurimistsükli parameetrite kirjel - dus. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. Tabel 6.2 järg

189. 187 7. T ÖÖOHUTUS Ärge blokeerige vahekäike ja masinate vahel olevat ruumi osade, toorikute, kinnitamisvahenditega; eemaldage aegsasti laastud, viga - sed osad või toorikud; ärge laske põrandal õliga, libesti või emulsioo - niga määrduda; vältige põranda pragunemist, mõranemist; tagage piisav valgustus tööalale. CNC-masin on varustatud järgmiste ohutusseadmetega: • lukustatav pealüliti, • kaks hädaseiskamisnuppu masina juhtpaneelil, • lukustatavad kaitseuksed löögikindlast materjalist akendega, • lisaohutusseadmed (sõltuvalt CNC-masina konfigureeringust). Hädaseiskamisnupp on erepunane (joonis 7.7). Masin seiskub kohe, kui nuppu vajutatakse. Hädaseiskamisnuppu võib vajutada ainult tõ - sise hädaohu korral. Kui CNC-masin töötab tavapäraselt, võib masina selle nupuga peatamine kahjustada tööriista või toorikut. Masina töörežiimi taaskäivitamiseks pärast hädaseiskamisnupu vajutamist keerake nuppu paremale. Akende kaitseklaas on tehtud löögikindlast materjalist (polükar - bonaat) ja need kaitsevad masinaoperaatorit ja personali pritsiva jahutusvedeliku, lendavate laastude või muude pühkmete eest ning masina rikete korral. Neid aknaid tuleb regulaarselt inspekteerida, et tagada CNC-masina turvaline töötamine. Pikaajaline kokkupuude jahutusvedelike, puhastusainete, libestite, õlide ja teiste tööprotses - si ajal kasutatavate või tekkivate ainetega mõjutab polükarbonaadist akende kulumist ning muudab nende mehaanilisi omadusi. Selle ta - gajärjeks on polükarbonaadist akende vähenenud löögikaitsevõime. Seetõttu tuleb polükarbonaadist kaitseaknaid vahetada iga 60 kuu tagant (või varem, kui vajalik). Soovitatav on kontrollida CNC-masina ohutusseadmeid järgmistes olukordades: • aktiveerides pealüliteid, • iga vahetuse alguses (kui masin töötab seiskumata), • kord päevas (ühe vahetuse jooksul), • kord nädalas (kui masinaga töötatakse vahelduvalt), • pärast iga hooldust või parandust. Kui tuvastatakse viga, tuleb kohe informeerida vastutavat isikut. Ta - gage, et keelu-, hoiatus- ja infomärgid ja märguanded CNC-masinal on loetavad ja üksikasjalikud. Vajadusel puhastage või asendage. CNC-masinaga töötamisel on soovitatav, et masinaoperaator jääks lähedusse, kuni programm on lõpetatud ja masin seiskub. Aktiivsest programmist annab märku märgutuli (joonis 7.8). Kui märgutuli põ - leb, siis on programm aktiivne. Vilkuv tuli annab märku veast. Isikukaitsevahendid Isikukaitsevahendite kasutamine on kohustuslik teatud tööde tege - misel või kui töötatakse spetsiifiliste materjalidega. Kui töötatakse Joonis 7.8 Märgutuli Joonis 7..7 Hädaseiskamisnupud

214. 212 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED printeripead. Ühte kasutatakse tugimaterjalile ja teist erinevale materjalile. PolyJet-meetod võimaldab toota eri värvides toorikuid. LAMINEERITUD OBJEKTI MUDELDAMINE (LOM) Lamineeritud objekti mudeldamise meetod kasutab fooliumikihte, mis on rulli keritud. Need fooliumid on kaetud liimiga ja need lami - neeritakse kihtidena toorikule. Aglunatsioon saavutatakse polümeri - seerimise või galvaniseerimise teel. Pärast seda lõigatakse individuaalsed kihid mööda soovitud kontuu - ri. Olenevalt tootjast tehakse toorik noaga, kuuma traadi või lase - riga. Ehitusmaterjalina kasutatakse eri tooraineid, mida saab toota fooliumina. See meetod ei vaja fikseerivaid konstruktsioone. Metalli - viimistluseks on ülejäänud fooliumikihtide eemaldamine. CONTOUR CRAFTING (CC, KONTUUREHITUS) Kontuurehituse meetod (CC) leiutati Lõuna-California Ülikoolis Los Angeleses. CC-ga on võimalik konstrueerida ja printida terveid hoo - neid. Hoone disainitakse arvutiga ja siis ehitatakse kihtidena roboti poolt. Sarnaselt ülal kirjeldatud meetoditele kasutab CC samuti ma - terjalimahutit, millest kantakse otsakuga materjali toorikule, kus see laiali laotatakse. Kihtide paksus on ainult 5–10 mm ja seega kuivavad need kohe pärast peale kandmist ja tahkuvad. Ehitusmaterjalina kasutatakse betooni või tellisesavi. Ehitusmaterjal on vedelas olekus, et tagada materjali voolavus. Kuna selle meetodiga saab maju ehitada 24 tunniga, kasutatakse seda peamiselt hädaabivarjendite ehitamiseks pärast katastroofe. CC-meetodil konstrueeritud hooneid ei saa võrrelda traditsiooniliselt püstitatud hoonetega. Kuid tuleb öelda, et CC-meetod võimaldab ehitada väiksema müra ja ehitusjäätmeteta. FILMI ÜLEKANDE KUVAMINE (FTI) FTI-meetod muudab ehitusmaterjali kompaktseks kujutiste kuvami - se süsteemi kaudu. Seetõttu tuleb materjal eelnevalt koguda toeta - vale pinnale. Materjali pinnakihi tahkestumine toimub tänu valguse - le, mis on suunatud ainult tooriku pinnale. Valgustamata materjal, mis asub väljaspool ehitatava objekti kontuu - re, ja ülejäänud foolium tuleb eemaldada masinaga, pärast seda kui tootmisprotsess on lõpetatud ja printeri kassett on suletud. Materja - lina kasutatakse fotopolümeere, mis reageerivad valgusele sarnaselt stereolitograafia meetodile. DIGITAALNE VALGUSTÖÖTLUS (DLP) DLP toimib sarnaselt FTI-le. Kuid objektid toodetakse vedela materjali vannis, mitte fooliumi abil. Kihid tahkestatakse digitaalse valgusprotsessoriga, mis kuvab indivi - duaalsed kihid ehitusplatvormile rasterpildina. Ehitusplatvorm asub tooriku kohal ja liigub üles. Tooriku ja materjali omadused on peaae - gu identsed. 9.2.6. Järeldus See oli lühike sissejuhatus 3D-printimise ajakohastesse meetodites - se. Need meetodid arenevad pidevalt. Hetkel leiab aset suur areng ja edasiminek, nt patentide tühistamine, et üle saada juriidilistest ta - kistustest ja arendada uusi tööstuslikke standardeid. Turule tulevad uued ettevõtted, mis arendavad rakendusi ja meetodeid. Loodud on ka täiesti uus turg – esmakordselt pööratakse tähelepanu ka lõpptar - bijale, kellele pakutakse hobiseadmeid odavamas hinnagrupis (u 800 USD). Hetkel on veel raske ennustada, mis suuna tehnoloogiate areng võtab ja kui suureks see ärisektor tulevikus kujuneb. Praegune

225. 223 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED proovikatseid. See ei ole ainult ajakulu vaid ressursikulu üldiselt. Uute tööpin - kide ja tööriistade kasutuselevõtmisel on katseliselt ehk empiiriliselt määra - tud väärtustel oluline tähtsus. Teenusele orienteeritud nutikas CNC tootmissüsteem on võimeline lahendama mitmeid probleemseid ülesandeid nagu pikk töötlemise aeg, ebapädevate väärtuste valik, toori - kute laoseis jne. Nutikas süsteem on võimeline kogu sellekohase vajaliku informatsiooni koguma ja töötlema. Selleks on nutika tootmissüsteemi juurde loodud spetsiaalne andme - haldusega tegelev moodul. Nutika CNC tootmissüsteemi üheks sisendiks on valmistatava detaili digitaalne 3D mudel. Selle põhjal luuakse esiteks töötlemise virtuaalne simulatsioon. Hiljem, juba valminud detaili mõõte - sondiga mõõtes saab kontrollida kui palju reaalselt valminud detail erineb esialgsest ideaalsest mudelist. Ligi - pääs süsteemile ei ole piiratud selle füüsilise asukohaga. Seda saab juhtida üle arvutivõrgu suvalisest asukohast. Joonisel 9.24 tuuakse välja erinevused traditsioonilise CNC tööpingi ja nutika CNC tootmissüsteemi vahel. CNC töötlusandmete andmebaas on nutika CNC toomissüsteemi tsent - raalne osa. Andmebaasi korjatakse ja selles salvestatakse turvaliselt lõike - Joonis 9.24 Erinevused traditsioonilise CNC tööpingi ja nutika CNC tootmissüsteemi vahel CAD mudel CAMi tööriista teekond Parameetri valimine Proovi testimine Parameetri teisendamine Parameetri optimeerimine Detailide töötlemine Pilveteenus jagatud CNC töötlemise andmebaasi jaoks Traditsioonilise CNC freesimistsükli aeg Traditsioonilise CNC freesimistsükli aeg Säästetud aeg Detailide töötlus Parameetrite optimeeri - mine kõrge efektiivsuse ja rohelise CNC töötle - mise jaoks Andmebaas Küberaja teenustele orienteeritud intelligentne CNC freesimisprotsess Sensor Veebiseire juhtmevaba anduri põhjal Mehaanilise jõudluse analüüs CAD mudel CAMi tööriista teekond Detailide töötlus

89. 87 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Joonis 3.44 Treimise ja puurimisega töödeldava pinna pikkus Joonis 3.45 Geomeetrilised parameetrid, mis on vajalikud tooriku otstreimisele kuluva aja väljaarvutamiseks a – väline diameeter, mm; b – sisemine diameeter, mm. Lõikamiseks vajalik jõud (kW) arvutatakse järgnevalt: P z – lõikejõu N tangentsiaalne komponent. N = — P z · v c 1020 · 60 (3.9) Pöörete arvu n saab väljendada järgnevalt: Otsetootmise aja treimisel ja freesimisel võib tuletada valemi 3.3 põhjal. Töödeldud pinna pikkuse saab võtta inseneritehnilisest jooni - sest (joonis 3.44). n = — v c · 1000 · D (3.7) T m = — · i π · (a 2 - b 2 ) 4000 · v c · s (3.8) v c = — D · n 1000 (3.6) Kui kasutate tootja juhendit lõikerežiimi valiku ja tööriistade ja ma - sintootmise kohta, saab lõikekiirust vc arvutada lihtsama valemi abil: Tooriku otstreimise (joonis 3.45) otsetootmise aega arvutatakse järgnevalt: Treimine

180. 178 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Ava faasimine, läbimõõt 40 mm, H7.) (Faasifrees.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T9 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X0. Y0. 1000 F100 M3 G43 Z30.0 H9 D9 M8 G0 Z2. G1 Z-0.5 G1 G41 X-20. Y0. G3 I20. G1 G40 X0. Y0. G0 Z20. T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Lõiketera trajektoori kirjeldus. Programmi kirjeldus Programmi selgitus G80 M9 G28 G91 Z0 M5 Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. (Ava hõõritsemine, läbimõõt 10 mm, H7.) (Hõõrits, läbimõõt 10 mm, H7.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T10 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X30. Y-30. S200 F100 M3 G43 Z30.0 H10 M8 G98 G85 Z-23. R2. T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Hõõritsemistsükli parameetrite kirjeldus. Tabel 6.2 järg

260. 258 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Soovitus Termin Kirjeldus Ära karda „vastukaalu“ (vigade neutraliseeri - miseks), aga alusta juba homme viimistletuma - te tulemuste tarvis IT alustest 3. Vastukaal Vastukaaluga nagu väljasttellimine saavad ettevõtted kiirelt alustada uute juhtumite rahuldamise - ga ning tagada sageli vajaliku tõestuse efektiivsusest tulevaste väljalasete tarvis. Pilvelahendused on samuti kasulikud, et luua vahepealseks ajaks riskivabu lahendusi. Ettevõtted võivad kasutada pilve, et eksperimenteerida uute juhtumitega, ilma, et neid aeglustaks juba olemasolev IT infrast - ruktuur ja arhitektuur. 4. Kapitali kulud Esimeste pilootprojektide edukusest olenemata vajab suuremahuline industry 4.0 väljalase suuri investeeringuid kogu tehnoloogiapinu. Lisaks mängib andmepinu olulist rolli ka edasistes IoT rakenduste investeeringutes ning äriloogika integratsioonis. Majandusliku põhjenduse leidmine, mis õigustaks andme investeeringuid võib olla keeruline, kuna industry 4.0 tehnoloogia on veel võrdlemisi noor ning sellega seotud edu on siiski olnud võrdlemisi piiritletud. Need investeerin - gud on hädavajalikud edukate industry 4.0 pilootprojektide tarvis. 5. Selged äri omandiõigused Lisaks tehnoloogiasse investeerimisele peavad ettevõtted looma ka baasi selgeks äriomandiks, et korralikult hallata seadete või klientidega seotud andmeid. Keskne andmehalduse osakond koos tähendusrikka andmete domeeni struktuuriga võib olla lahendus üleüldise andmestrateegia loomiseks ning ettevõtteülese info standardiseerimise tagamiseks. See hõlmab ka üleminekut professionaalsemale andmeoperatsiooni mudelile, kus on ligipääs kõrgekvaliteetsetele andmete - le, andmevooge hallatakse aktiivselt ja need pole lukustatud privaatsetesse andmesalvestuspai - kadesse. 6. Andmete üles - ehitus Lisaks peaks andmehaldusosakond hõlbustama diskussiooni optimaalse andmearhitektuuri üle, kaasates selge tegevuskava eemärgiks oleva staadiumini jõudmiseks. Üks suurimaid väljakutseid on olemasolevate orginaalandmete integreerima ülekandeandmetega sensoritest ning seadme - test, et edendada arenenud analüüsi ja reaalaajas võimekust astuda vastu keerulistele situatsioo - nidele. Suured andmetehnoloogiad nagu „andmejärved“ (data lakes), mis tegelevad ka mit - testruktureeritud andmetega (nt Hadoopil põhinevad andmed) ning sõnumitöötlus tehnoloogiad (nagu ZeroMQ või Apache Kafka) võivad olla elegantsed lahendused et ületada olemasolevaid piiranguid, kiirendada ligipääsu andmetele ning initseerida paradigma muutus tehnoloogias, mis võib samuti tuua kasu juba olemasolevale jurisdiktsioonile. 7. Andmete integ - reerimine kogu toote elutsükli jooksul Ettevõtted on juba aastaid püüdnud paigaldada holistlikke PLM (Product Lifecycle Management) süsteeme, st ärilahenduste komplekti, mis võimaldaks järjepideva kontseptsiooni-põhise toote - määratlusandmete kasutuse. Juhtivad firmad nagu Audi AG on alustanud oma tootmisandmete maastiku kindlustamise ja „puhastamisega“, et luua alus arenenud industry 4.0 rakendustele.

42. 40 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Tänapäevased CNC-treipingid ja töötluskeskused on varustatud paljude spetsiifiliste lisaseadistega (vt ptk 2.2.1). Töötluskeskuste tõhususe suurendamiseks kasutatakse mitme töötluskeskuse jaoks ühist revolverpeade magasini. Revolverpeas on terad paigutatud ja kinnitatud detailide kavandatud töötlemisviisi kohaselt. Detaili tööt - lemisülesande kohaselt annab töötluskeskuse juhtseade käsu vajalik revolverpea revolverpeade magasinist automaatselt haarata, teisal - dada, paigutada ja kinnitada töötluskeskuse spindlile. CNC-treipinkidel on tavaliselt rohkem täiendavaid arvjuhtimisega seadiseid kui CNC-freespinkidel. Enamikul on täiendav padrun ja seetõttu on võimalik detaili keerata ja töödelda mõlemalt küljelt. Detailipüüdureid kasutatakse vardast lahtilõigatud detailide püüdmi - seks. Treipinke kasutatakse tavaliselt vardakujulise materjali töötle - miseks ja need on varustatud varda etteandeseadistega. Hüdro- ja pneumopadruneid juhitakse nii programmi abil kui ka pingi lähedal paikneva pedaaliga. Tänapäevaste CNC-treipinkide revolverpeasse kinnitatakse nii treiterasid, sisetreiterasid, lõiketerasid kui ka otsfree - se, puure, kroonpuure, hõõritsaid ja keermelõikureid, mis pöörlevad ümber oma telje ja mida saab juhtida töödeldava detaili pöörlemis - teljega paralleelselt, risti või soovitud nurga all. CNC-tööpinke tavalistest universaalpinkidest eristav põhikomponent on arvjuhtimisseade, mis juhib tööpingi telgede servomootoreid jm tööpingi funktsioone. Servomootoreid, mis tagavad sujuva ja pideva liikumise ning konstantse kiiruse, kasutatakse tavaliselt etteande ja tänapäevaste CNC-tööpinkide spindli käitamiseks. Veel üks omadus, mis eristab CNC-tööpinki tavalisest tööpingist, on see, et CNC-töö - pingi tööala on kasutajast täielikult eraldatud. Standardsed arvjuhtimissüsteemid võimaldavad CNC-treipinkides juhtida kahte telge ja CNC-freespinkides kolme telge. Enamik arvjuh - timissüsteemide tootjaid pakuvad täiustatud süsteeme CNC-treipingi kolme telje juhtimiseks, CNC-freespingi nelja telje juhtimiseks (nt SINUMERIK 808D, SINUMERIK 808 ADVANCED, SINUMERIK 828D, FANUC 30i jm juhtsüsteemid), joonisel 2.71 on näidatud juhtsüstee - mi SINUMERIK 808D vooskeem. Joonis 2.71. Juhtsüsteemi SINUMERIK 808D struktuur (CNC-freespingi jaoks, Siemens AG) inverter või spindli servoajam spindli mootor käsirattad USB-kaabel spindli juhtpaneel RS232-kaabel spindli kooder andmesidekaabel andmeside- kaabel andmesidekaabel andmesidekaabel koodri kaabel Katkestus- kaabel servomootor 1FL5 koodri kaabel Katkestus- kaabel servomootor 1FL5 koodri kaabel Katkestus- kaabel servomootor 1FL5 toite- kaabel toite- kaabel toite- kaabel

75. 73 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Metallilõikamise protsessi vältel tuleb ületada tekkivad jõud, et eraldada toorikult/osalt teatud osa. Need jõud sõltuvad töödeldava materjali tugevusest, lõikeriista terade nurgast ja lõikeprotsessis tekkiva laastu läbilõikest. Kui tööriist liigub toorikule vastu, toimub lõikamine (kui laast lõiga - takse tööriista ühe pöörde ajal või ühe pikisuunalise liikumise ajal) ja ettenihe (lõikamisliikumise ajal lõigatakse jooksvalt laastu, kui tööriista terad lõikuvad toorikusse). Sõltuvalt lõikamise tüübist (puurimine, freesimine, treimine jne), võib lõikamise ja ettenihke tulemuseks olla laastu jooksev lõikamine. Lõikeosa sobiv vorm tagab lõikejõu optimaalse jaotumise, tekkinud kuumuse eemaldamise ja saavutatud pinna kvaliteedi. Laastu kuju ja selle kõrvalekalde suund sõltuvad tööriista tera geomeetriast. Materjalid, mida kasutatakse tööriistade lõikeosade tootmiseks, puutuvad kokku suure koormusega, mis tekib lõikusjõu pideva mõju, kõrge temperatuuri või temperatuuri kõikumise, hõõrdumise ja kulumise tulemusel. Tööriistamaterjalid, millel on sobivad omadu - sed, saavad sellele koormusega hakkama. Materjalid peavad olema kõvad, kergesti teritatavad, piisavalt plastilised ning vastupidavad kõrgele temperatuurile ja selle kõikumisele, kulumisele ja paindu - misele. Osaliselt vastavad vajaminevatele omadustele legeerimata ja legeeritud tööriistaterased, mis sisaldavad 0,8 ja 1,5 protsenti süsinikku ja mida kasutatakse manuaalsete lõikeriistade valmista - miseks. Tänu kõrgele plastilisusele ja vastupidavusele kasutatatak - se laialdaselt kõrglegeeritud tööriistaterast ja kiirlõiketerast. Neid materjale on kerge vormida tööriistadeks, millel on spetsiifiline 3.6. Tööriista materjalid ja tööriista geomeetria lõikeprotsessi vältel 3.6.1 Tööriista materjali klassifikatsioon kasutus, ja tööriistadeks, millel on suured esinurgad ja erilise kujuga lõikamiskeel. Veel enam, kiirlõiketeras sisaldab 3,5–4,5 protsenti kroomi. Suurendamaks kulumiskindlust, kaetakse kiirlõiketeras 2–4 μm titaannitriidiga. Selliselt kaetud tööriistadele saab rakendada suuremat lõikekiirust. Tabel 3.1 Kõvasulammetalli klassifikatsioon lähtuvalt töödeldavast materjalist Mehaanilised omadused Koostis Rühm Töödeldav materjal Kulumiskindluse tõstmine Plastilisus suureneb P01 P10 P20 P30 P40 P50 P Eristav värv on sinine Materjalid, mille lõikamisel tekivad jooksvad laastud (te - ras ja sulamid, tem - permalm) M10 M20 M30 M40 M Eristav värv on kollane Materjal, mille lõika - misel tekivad jooks - vad ja liigendatud laastud (teras, karas - tatud teras, malm, värvilised metallid) K01 K10 K20 K30 K40 K Eristav värv on punane Materjalid, mille lõi - kamisel tekib vabalt langev laast (valge ja tempermalm, plastik, klaas)

82. 80 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID 75o, F – 85o, P – 90o, Z – muud nurgad. Järgnev on otsaku tipu nurk α, mille väärtus on sarnane treimistööriista otsaku väärtusele. Järg - mise tähega on märgitud peamise lõiketera kuju: F – ümardamata (terav), E – ümardatud, T – kaldu, S – ümardatud ja kaldu, K – topelt - kaldu, P – ümardatud ja topeltkaldu. Treimisotsakutel tähistab järg - mine täht ettenihke suunda. Mõnedel juhtudel on võimalik saada tootjalt otsaku kohta lisainfot. Näiteks tabelis 3.11 tähendab AC, et otsakut kasutatakse jämetöötlemiseks koos laastumurdmisega. Tabelid 3.12 ja 3.13 esitlevad freesimisrežiime lõikeotsakute kasuta - misel. Tabel 3.12. Soovitatavad lõikerežiimid terase 1.0037 treimisel Tööriista tüüp Tööriista materjal Tööriista diameeter; lõike - laius b ja sügavus t, mm Lõikekiiruse vahemik v, m/min Ettenihe hambale sz, mm/hammas Pöörete arvu vahemik n, p/min Minuti ettenihke vahemik sm, mm/min Krooni lõikur 90** HSS* 80 18–37 0,11–0,12 72–147 24–53 Raskemetallsulam 250–240 0,18–0,18 995 537–516 Krooni lõikur HS Raskemetallsulam 80, b = 80, t = 2,5 230–260 2,0–4,5 916–1035 5494–13973 Jämetöötle - mise otsfrees HSS 10, b = 10, t = 5 75–95 0,05–0,032 2389–3025 358–290 10, b = 15, t = 1 0,05–0,019 2389–3025 358–172 Raskemetallsulam 10, b = 10, t = 5 80–140 0,06 2548–4459 459–803 10, b = 10, t = 10 60–120 0,05–0,06 1911–3822 287–688 Sileda töötle - mise otsfrees HSS 10, b = 10, t = 5 28–78 0,027 892–2484 72–201 10, b = 15, t = 1 0,016 892–2484 43–119 Raskemetallsulam 10, b = 10, t = 5 80–140 0,06 2548–4459 459–803 10, b = 10, t = 10 70–120 0,05 2229–3822 334–573 Tabel 3.11 Tera märgistuste näide C D K N 12 02 A G T N AC Otsaku kuju Otsaku tipu nurk Kordustäpsuse klass Otsaku tüüp Lõikeserva pikkus Otsaku paksus Otsaku lõikeserva nurk φ Otsaku kliirens α Peamise lõikeser - va tüüp Ettenihke suund Spetsiifilise otsaku omadused *HSS – kiirlõiketerasest lõikur. Lõikuril on 3 lõikeserva. ** Otsaku lõikeserva kaldenurk

270. ettevõtlikkust kui ühena kaheksast põhikompetentsist, mis on vaja - likud teadmistele põhinevas ühiskonnas. Kompetentse mõistetakse siinkohal kui teadmiste, oskuste ja kontekstiga sobivate hoiakute kogumit. Põhikompetentsid on need, mida kõik inimesed vajavad eneseteostuseks ja arenguks, aktiivseks ühiskonnas osalemiseks, sotsiaalseks sidususeks ja tööhõiveks. Ettevõtlikkus mängib Euroopa majanduse konkurentsivõimes olu - list rolli. Vastavalt Euroopa Komisjonis avaldatule on 99 protsenti kõikidest Euroopa ettevõtetest väikeettevõtted, mis annavad kaks kolmandikku kogu erasektori töökohtadest ja on vastutavad Euroopa majanduskasvu eest. Ettevõtlikkus on õpitav oskus. Ettevõtlusõpe valmistab inimesi ette olema vastutav ja ettevõtlik isiksus. See aitab inimestel arendada en - dale seotud eesmärkide saavutamiseks vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid. On tõendeid selle kohta, et ettevõtlust õppinud inimesed on ka paremad töövõtjad. Ettevõtlikkus kompetentsina on võime võimalustest ja ideedest kinni haarata teistele inimestele väärtuse loomiseks. Loodud väärtus võib olla sotsiaalne, kultuuriline või rahaline. Ettevõtluskompetents tä - hendab initsiatiivikust ja ettevõtlikkust. Kompetentsid on teadmiste, oskuste ja hoiakute kombineeritud ja integreeritud komponendid. Kompetentsid on muudetavad, õpitavad ja saavutatavad läbi koge - muse, treeningu ja coaching u. Ettevõtluskompetentsi peetakse üha enam elukompetentsiks, mis on seotud isikliku arengu ja eneseteostusega ja töö leidmise ning karjääriga, samuti ka uute ettevõtmiste algatamisega, milleks võivad olla ühiskondlikud kampaaniad, sotsiaalsed ettevõtted kuni uute alustavate ettevõteteni välja. Üliõpilastel peavad olema järgnevad ettevõtluskompetentsid: • probleemilahendamise oskus; • meeskonna kokkupanemise oskus; • võime märgata võimalusi; • initsiatiivi võtmine; • enesemotivatsioon; • suhtlusoskused; • kohanemisvõime; • õppimisvõime jne. Ettevõtlusõpe Ettevõtlusõpe peab katma kõiki selliseid hariduslikke tegevusi, mis valmistavad inimesi ette olema vastutustundlikud, ettevõtlikud isiksused, kellel on oskused, teadmised ja hoiakud, mida on vaja elus rahulolu saavutamiseks nende endi seatud eesmärkide täitmiseks. Ettevõtlusõpet ei tohiks segi ajada üldise äri- või majandusõppega, ettevõtlusõppe eesmärk on kasvatada loovust, innovaatilisust ja õpetada enesele tööandjaks olemist. Ettevõtlusõpe võib olla eriala - hariduse ühe osana eriti efektiivne, kuna üliõpilased on siis lähedal tööellu sisenemiseks ja ettevõtlus võib olla neile väärtuslik valik. Et - tevõtlusõppe eelised ei seisne mitte ainult iduettevõtluses, innovaa - tilistes ettevõtmistes ja uutes töökohtades. Ettevõtlikkus on igaühe kompetents, aidates olla inimestel loovamad ja enesekindlamad igas tegevuses. Ühisuuringute Keskuse raport “ EntreComp: The Entrepreneurship Competence Framework ” (Bacigalupo, M., Kampylis, P., Punie, Y., Van den Brande, G. (2016). Luxembourg: Publication Office of the European Union ) määratleb 3 ettevõtlikkuse kompetentsi valdkonda ja 15 kompetentsi. Allpool näidatud EntreCompi ratas pakub välja ülevaate erinevatest aga siiski omavahel seotud kompetentsidest. EntreComp on kokku pandud kolmest kompetentsivaldkonnast: ideed ja võimalused, ressursid ning tegutsemine. Antud kolm kom - petentsivaldkonda peegeldavad otseselt ettevõtluse definitsiooni kui

10. 8 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) on näiteks Facebook, Xing või WhatsApp. Sotsiaalmeedia suurim boonus on võimalus lihtsaks infovahetuseks kasutajate ja seadmete vahel. Arenenud riikide tööstus kasutab neid meediume ettevõtete - vaheliseks kommunikatsiooniks. Sotsiaalmeedia kujundab ettevõtete kuvandit, tagab globaalse ligipääsu infole ning annab ettevõtetele võimaluse hankida olulist infot. Interdistsiplinaarsus . Interdistsiplinaarsust tuleb mõista kui kombi - natsiooni teaduslikest distsipliinidest, mis on sõltumatud üksteisest ja erinevad meetoditelt, eeldustelt ja mõtteviisidelt. Erinevad otsus - tusstrateegiad tagavad parimad võimalikud lahendused. Tulemuseks on uus mõtteviis ja erinevad tegutsemissuunad. Tööstus 4.0 toimib mitme erineva teadusdistsipliini sünergias. Üheks näiteks on siin mehhatroonika, mis tekkis mehaanika ja elektroonika kombineerumisest, lisades neile teadmisi juhtimisest ja infotehno - loogiast. Virtualiseerumine . Virtualiseerumine on informaatikast laenatud funktsioon. Virtuaalne keskkond on eraldatud tegelikust maailmast, näiteks seadmetest. Nii on võimalik ressursse lahti ühendada ja kasutajate poolt paremini mõista. Neid põhimõtteid saab üle viia ka tootmisesse. Digitaalselt programmeeritava kontrolli (CNC) keskkon - nas kasutakse üha suuremal määral CNC-virtualiseerimise seadmeid, et simuleerida digitaalset juhtimist. Virtualiseerimist saab kasutada ka tehnoloogiliste protsesside reaalajas matkemodelleerimiseks. Mobiilne pilv on kombinatsioon internetiteenusest, mis ühendab inforessursid ja eri serverite tarkvara. Mobiilsete sideseadmete kasutamine on muutumas üha olulisemaks faktoriks arvuti töö trans - portimisel, mobiilside, tark- ja riistvara abil. Mobiiltelefone saab ni - metada nutitelefonideks, tahvliteks ja sülearvutiteks. Ettevõte infole ligipääs ja rakendused peavad olema nii lihtsasti kättesaadavad kui võimalik. See peaks olema tulevikus kõigi ettevõtete standardiks. Valdkonna arengut segab jätkuvalt küllaltki aeglane mobiilne inter - net, turvalisusstandardite puudulikkus ja nutiseadmete akude kiire tühjaks saamine. Nutiseadmed . Intelligentsed seadmeid võib kasutada näiteks paken - dites, materjalides, üksikutes osades, rekonstrueeritud vormides, mis on varustatud digitaalse mäluga andmekandjate formaadis. Neis ühendatakse füüsiline ja digitaalne keskkond. See on vajalik nende objektide kindlakstegemiseks ja kirjeldamiseks. Protsessis kasutatak - se näiteks vöötkoode ja raadiosageduse tuvastamise kiipe, mis sises - tatakse kasutatavatesse skanneritesse ja arvutitesse (joonis 1.2). Joonis 1.2. Raadiosageduse tuvastamise kiip (RFID) Asjade internet . Internet kui meedium on edasi arenenud interak - tiivseks infovahetuseks inimeste ja seadmete vahel. Tänane interneti laienemine asjade internetiks on sobiv lahendus koondamaks eri objekte ühte digitaalsesse võrku, tänu millele saab teoks asjade ja keskkonna universaalne kommunikatsioon. Niimoodi integreeritakse reaalne seadmete ja detailide keskkond virtuaalsesse keskkonda. Asjade interneti üks ideedest on see, et igal toodetud tagavaratootel peaks olema IP-aadress ja see peaks olema ühendatud internetiga. Kord kasutatud, peaks detail jääma võrku ja olema lingitud hool - dusosakonnaga kogu eluea vältel. Nii kasutatakse ressursse efek - tiivsemalt, saavutatakse suurem tootmisefektiivsus ja hoolduskulud vähenevad. Suurim väljakutse asjade internetiga on süsteemideva - helise ühesuunalise suhtluse standardi loomine. Suurandmed (Big Data) . Mida enam internetitehnoloogia areneb, seda lihtsam on koguda, talletada ja analüüsida suuri andmehulka - sid. Mõiste suurandmed kirjeldab globaalselt kiiresti kasvavat suurt andmehulka.

190. 188 7. T ÖÖOHUTUS osadega või teravate tööriistadega, vahetatakse või lisatakse masina libestamis-jahutussüsteemi õli, libestit, libestit-jahutusvedelikku, siis on kaitsekinnaste kasutamine soovitatav. Kasutage kaitsvaid jalanõusid, kui panete kokku, võtate koost lahti või transpordite raskeid komponente. Kasutage kõrvakaitseid, kui müratase töökohal on suurem kui 80 dB. Kasutage kaitseprille või näokaitsega kiivrit, kui on oht näole ja silmadele. Enne töö alustamist tehke kindlaks, et isikukaitsevahendid on tööpaigas käeulatuses. Isikukaitsevahendid peavad olema puhtad. Soovitav on puhastada neid peale iga kasuta - mist, lisaks kord nädalas. Kui masintöödeldakse aineid, mis sisaldavad magneesiumi, tuleb kasutusele võtta lisaohutusmeetmed tule või plahvatuseohu tõttu, mille võivad põhjustada spontaanselt süttivad või lõhkevad osake - sed, mis moodustuvad protsessi käigus. Magneesiumi tulekahju kor - ral kasutage ainult sobivaid tulekustutusaineid. Nendeks on D-klassi tuleaeglusti, mida kasutatakse metallitulekahjude kustutamiseks, kuivad soolad magneesiumiühendite kustutamiseks, liiva ja mal - milaastude segu, argoon või lämmastik. Ärge kunagi kasutage vett magneesiumi tulekahju kustutamiseks, sest see põhjustab plahva - tusohtlike gaaside teket. Kui töötamise ajal koguneb ruumi suits või kerge sudu, tuleb ka - sutada sobivat väljatõmmet (ventilatsiooni), et hoida ära süttivate segude tekkimist. Viivitamatult teavitage otsest juhtkonda kõigist hädaohujuhtumitest ja olukordadest, mis võivad viivad õnnetusteni. Ohutus masina hoolduse või remondi ajal Enne masina igasuguse hoolduse või remondi alustamist seisake ma - sin, lülitades pealüliti välja. Et vältida masina volitamata aktiveeri - mist hoolduse või remondi ajal, on soovitatav lukustada nupp lukuga ja hoida võtit turvalises kohas. Pärast mehaanilise hoolduse või remondi teostamist tuleb eemalda - tud ohutusseadmed (ohutuskatted, maandusühendused, hoiatus - märgid jmt) endisesse asukohta tagasi paigaldada. Enne elektrisüsteemi ja elektriseadmetega töötamise alustamist tu - leb kõik elektrilised ühendused toitest lahti võtta ja kontrollida pin - get. Tagage, et masina ja toite juhuslik ühendamine poleks võimalik. Enne hüdraulilise süsteemi hoolduse või remondi alustamist kandke hoolt, et hüdrauliline süsteem ei oleks rõhu all. Hüdrauliline süsteem võib jääda rõhu alla isegi pärast seda, kui masina toide on lahutatud. Kasutage kaitseriietust ja -prille, kui töötate hüdraulilise süsteemi - ga, sest hüdrauliline rõhk CNC-masina hüdraulilises süsteemis võib ulatuda 4000 kPa-ni. Mahavalgunud vedelik või õli tuleb kohe ja õigete võtetega kokku korjata ning tööpaik puhastada vastavalt kehtivatele keskkonnakait - se seadustele. Ärge taaskasutage vedelikke, mis eraldusid süsteemist hoolduse või remondi ajal või mis on välja imbunud hoiupaagist. Vältige otsekontakte libestite, õlide, emulsioonide või osadega, mis on kaetud nende ainetega. Töökojad, masinad, tööriistad ja -vahendid peavad vastama standar - ditele, seadustele ja tootja dokumentatsioonile. Tööpaik on korrali - kult varustatud, kui kõik vahendid ja töötarvikud on masinaoperaa - torile mugavalt käeulatuses, et vähendada töö ajal tehtavaid samme ja liigutusi ja tagada sobivad tingimused tavapäraseks, puhtaks, organiseeritud ja turvaliseks tööks. Masinaoperaatori tööpaiga asukoht sõltub kasutatavast masinast. Selle määrab ühele masinale seatud standard. Väikesele masinale määratud ala on 10–12 m2, keskmisele masinale 15–25 m2, suurele masinale 30–45 m2. Masina ja teiste seadmete paigutamisel tuleb arvestada, et jääks piisavalt ruumi nendega töötamiseks ja nende hooldamiseks ja et teiste masi - nate töö poleks häiritud. Kui masinaoperaator peab töötama mitme masinaga, peab masinate paigutusviis tagama mugava ligipääsu juhtseadmetele. Kaugus seinast ja vahesammastest sõltub masina mõõtmetest. Vahemaad peavad vastama seadustes ja standardites

197. 195 8. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE 1 2 3 Üks kord aastas Nukksidur Kontrollida korrasolekut, hinnata kulumise määra. Vajadusel vahetada Määrimissüsteem Täielikult tühjendada, põhjalikult puhastada ning vajadusel desinfitseerida paagid. Vahetada vastavad filtrid. Iga 500 töötun - ni järgselt Lõikeõli paak Täielikult tühjendada, põhjalikult puhastada ning vajadusel desinfitseerida paagid. Vahetada vastavad filtrid. Määrimissüsteem Täielikult tühjendada, põhjalikult puhastada ning vajadusel desinfitseerida paagid. Vahetada vastavad filtrid. Iga 500 töötun - ni järgselt Kabineti liugukse pühkijad Kontrollida ja vajadusel vahetada Elektrikilp Puhastada. Tähelepanu! Puhastamiseks ei tohi kasu - tada suruõhku! Hüdrosüsteem Vahetada hüdroõli Servomootorid Kontrollida ühendusi Vajadusel Laastupaak Puhastada paak ja konveier Laastukonveier Vajadusel seadistada 1 2 3 Vajadusel Kabineti ukseklaas, vaateakna klaas vms On rangelt soovitav klaas vahetada juhul kui: • Klaas on deformeeri - nud; • Mõranenud; • Tihend on katki; Iga 6 kuu tagant või vastavalt tootjapoolsele ettekirjutusele Telgede rihmarattad Kontrollida, vajadusel tim - mida Kuulkruvid Kontrollida, vajadusel va - hetada Iga 60 kuu tagant Kabineti ukseklaas, vaateakna klaas vms Asendada Hüdrosüsteemi ühendusvoolikud Kontrollida, vajadusel va - hetada Igakuiselt või vastavalt tootjapoolsele ettekirjutusele Treipadrun Inspekteerida visuaalselt padrunit ja pakke. Veendu - da, et ei oleks kuskilt mõra - nenud, vajadusel täielikult väljavahetada Masinaosade kasvavad pöörlemiskiirused tähendavad ühtlasi kõr - gemaid nõudeid mehhanismide määrimissüsteemidele ja määr - deainetele. Määrimissüsteemi peamiseks ülesandeks on tagada määrdeaine piisav olemasolu kontaktpindade vahel vähendamaks soovimatut kulumist, hõõrdumisest tekkivat energiakaudu ja kom - ponentide ülekuumenemist. Heas töökorras määrdesüsteem ja korralik määrdeaine tagavad tööpingi normijärgse töötäpsuse pikaks

258. 256 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.5.5 Ennustused ja soovitused ettevõtetele Kuigi sõnakõlks industry 4.0 tekitab suuri ootusi, pole suur osa sel - lest (veel) täide läinud. Sellegipoolest on käputäis tootjaid avastanud industry 4.0 jaoks mitmeid spetsiifilisi rakendusi ning lõikavad sellest kasu. Industry 4.0 ellu viimine on pikaajaline protsess ja mida roh - kem areneb tehnoloogia, seda rohkem rakendusi industry 4.0 jaoks Tabel 9.2 Viis soovitust ettevõtetele, et saada industry 4.0 rakendamisest maksimaalset kasu Soovitus Termin Kirjeldus Keskenduda kindlale arvule rakendustele 1. Digitaalsooritu - se haldus ( digi - tal performance management ) Digitaalsoorituse haldus võib olla lävepakuks digitaalsele toomisele tänu oma väiksele ressursside kulule ning lihtsatele, kiiresti paigaldatavatele lahendustele. Rakendus kiirendab juba olemasole - vaid pandliku juhtimise protsesse ning aitab luua digitaalset võimekust ja andmetepõhist mee - lelaadi, luues baasi veelgi arenenumate digitaaltehnoloogiate tarvis. Digitaalsed armatuurlauad, mis toetavad sooritusega seotud dialoogbokse, võivad saavutada 20-50 protsenti OEE parene - mist kolme kuu jooksul, parandades eesrinde operaatorite kaasatust ja andmete haldust. Lisaks kasutatakse digitaliseeritud andmeid tootmise kohta ka arvutustes ning raportites, et jagada ning võrrelda KPIsid varem isoleeritud funktsioonide, tehaste ja ettevõtetega, et tagada jätkusuutlikus ja parim kogemuste jagamine; 2. Ennetav hool - dus Märgatavad arengud andmete kättesaadavuse, masinate õppimise ning pilve tehnoloogia vallas võimaldavad täiesti uut lähenemist: uus variant ennetavaks hoolduseks, mis integreerib mitut andmekogumit ja kasutab keerukaid süvaõppe algoritme nagu neurovõrk. Selle tulemusena pa - raneb masinate kasutusaeg ning vähenevad hoolduskulud – uute ennetava hoolduse algoritmide põhjal 10 kuni 15 protsenti. Selleks on tarvis põhjalikke oskusteadmisi hoolduse valdkonnas ning vastava tehase kohta, samuti kõrgetasemelisi teadmisi analüütika vallas ning vastava muutuse haldamise oskusi; tekib. On hädavajalik, et kõigi riikide tootjad alustaksid mõningate kindlate rakenduste kasutusele võtmisest. See looks organisatsioo - nilised ja tehnilised võimalused võtta tulevikus ette veelgi nõudliku - maid projekte nagu täielik info integratsioon toote elutsükli vältel. Allpool on välja toodud konkreetsed nõuanded spetsialistidelt, et ettevõtetel oleks võimalik industry 4.0 abil teenida lisakasu (tabel 9.2):

165. 163 6. P RAKTILINE RAKENDUS tagamiseks tuleb toorikut lõõmutada ja normaliseerida ainult enne masintöötlemist, siis ei mõjuta kuumtöötlemine masintöötlemise tööjärjekorda. Jääkpingete põhjustatud deformatsioonide vältimiseks või nende mõju vähendamiseks tuleb täppisdetaile vanandada jämetöötlemise ja viimistlustöötlemise vahel ja mõnikord enne täppistöötlemist. Detaili karastamine, tsementiitimine või kõrgnoolutamisega karas - tamine tuleb teha masintöötlemise tööoperatsioonide vahepeal. Avad tehakse tootmisprotsessi lõpus, v.a. juhul, kui avasid on vaja detaili fikseerimiseks töötlemise ajal. Detaili kõige tähtsam ja kõige täpsem pind tuleb töödelda viimase - na. Kergesti kahjustuvad pinnad (nt väliskeermed) tuleb töödelda protsessi lõpus. Kvaliteeti tuleb kontrollida pärast keerulisi tööoperatsioone, kui on töödeldud olulisi pindu ja pärast selliseid tööoperatsioone, mille järel on võimalik leida tüüpilisi defekte. Suurpartii- ja masstoodangu korral on soovitatav töötlusvaru arvu - tada analüütiliselt . Nii saadakse täpsemad väärtused. Töötlusvaru on materjali kiht, mis tuleb detaili ettenähtud pinnakarakteristikute saavutamiseks eemaldada järgmise või lõpliku tööoperatsiooniga. Analüütilisel arvutamisel tuvastatakse algul tootmisetapi kõige vii - mase tööoperatsiooniga eemaldatava materjalikihi mõõt ja seejärel vastupidises järjekorras kõikide tööoperatsioonide mõõdud ning lõpuks arvutatakse tooriku vajalik suurus. Kui on tegemist üksik - detailiga, väikese või keskmise tootepartiiga, siis tuleb töötlusva - ru tuvastamiseks rakendada statistilist meetodit, st konkreetsete tööoperatsioonide töötlusvarud tehakse kindlaks juhendmaterjali - des esitatud tabelite abil. Töötlusvaru arvutamisel tuleb arvestada ka tööoperatsioonist sõltuvaid mõõtusid ja nende tolerantse. Detaili töötlemise üldises tehnoloogilises protsessis visandatakse tööoperatsioonide sisu . Tööoperatsioonid sisaldavad detaili erine - vaid töötlemistegevusi. Tehnoloogiliste tööoperatsioonide planee - rimisel tuleb kindlaks määrata töötlemistegevuste järgnevus ja sisu ning vähendada tüüpilist ajakulu (detaili kohta), rakendades töötle - misprotsessi omaduste, töötlemise kestuse ja abitegevuste ajasääs - tu võimalusi. Liinitöötlemises on tööoperatsiooni kestus võrdne tootmise sammuga. Tootmise samm on ajavahemik, mille jooksul tootmisliinilt peab tulema järgmine lõpetatud toode. Detaili valmistamise tehnoloogilise protsessi kavandamise järgmine samm on tööpingi ja rakise valimine . Valitud tööpink aitab täita detailide pindadele esitatud nõudeid. Tööpingi valikul on peamised parameetrid tööala, töödeldava pinna võimalik kuju, tööpingi jõud - lus (mis peab vastama planeeritud tootmisprogrammile), tööpingi täpsus ja võimsus. Kui töötlemine toimub universaalsel tööpingil, siis ei tohi sama tööpinki kasutada jäme- ja viimistlustöötlemiseks. Jäme- ja viimist - lustöötlemise tööoperatsioonide eraldamist ei rakendata automaat - se tööpingi ja töötluskeskusega töötlemise korral. Töötluskeskuse kasutamise korral töödeldakse tavaliselt lähtepinnad tavatööpingiga ja muud pinnad töötluskeskusega. Enamikul juhtudel on detaili töötlemise jaoks planeeritud tööpingid tehase tootmisprotsessis hõivatud, seetõttu tuleb arvestada ka seda, milline tööpink ja millal on vaba. Uue tööpingi hankimise kaalumisel tuleb hinnata tasuvusaega, detaili tootmiskulusid, tööpingi ostu- ja kasutuskulusid. Kui masstoodangu korral näitab arvutustulemus, et tööoperatsiooni tegemiseks on vaja kolme või enamat sarnast tööpinki, siis ei ole valitud tööpingid tõhusad ja tuleb valida sobiva - mad tööpingid. Tänapäevases tootmises kasutatavad arvjuhtimisega (CNC) tööpingid võivad olla üle kümne korra tõhusamad kui uni - versaalpingid. CNC-tööpinke saab kasutada nii üksikdetailide kui ka masstootmise jaoks. Detaili kinnitusrakise valikul tuleb arvesse võtta tootmise tüüpi, töödeldava detaili konstruktsiooni, asukohta, tootmisprotsessi tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi tingimusi. Üksiktoodete ja väike -

224. 222 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED nud toote või detaili, kitsamalt selle pinna või mõne muu geomeetrilise elemendi kvaliteeti mõjutad mitmed faktorid. Näiteks, tööriista kulumise määr, lõikerežiimi parameetrid, töö - pingid üldine stabiilsus jne. Olukorras kus töötlemine jaguneb erinevateks üksikuteks etappideks on keeruline iga üksiku etapi kohta piisavalt and - meid korjata. Joonisel 9.23 on esi - tatud diagramm milles kujutatakse tootmisprotsessi kus see on jagatud üksikuteks etappideks, millest iga eral - di viiakse täide traditsioonilise CNC tööpingiga. Nutika tootmissüsteemi üheks omaduseks on selle võime ajas pidevalt jälgida ehk monitoorida oma komponentide seisukorda. Näiteks, nutika tootmissüsteemi CNC tootmis - süsteem jälgib pidevalt tööriista kulu - mise määra ja on võimeline lähtuvalt sellest reageerima. Põhimõtteliselt on selleks vaja, et lisaks monitoorimisele oleks süsteem võimeline andmeid salvestama, töötlema ning lähtuvalt tulemustest protsessi muutma. Tulenevalt asjaolust, et teadaolevalt puudub üldtunnustatud allikas, and - mebaas lõiketöötlemise parameetrite kohta, siis kasutavad enamik CNC lõi - ketöötlemisele suunatud ettevõtteid peamiselt kogemuspõhiseid andmeid. Reeglina see tähendab, et iga uue töö juurutamisel tuleb viia läbi mingi hulk Joonis 9.23 traditsiooniline töötlemine CNC tööpingiga Töötlemissüsteemi dünaamilised omadused Lõikussüsteemi jõudlus - nõuded: • Stabiilne töötlusvõim - sus • Suurem staatiline ja dünaamiline jäikus • Mõistlikud lõikepara - meetrid • Töötlemiseks mõeldud lõikeinstrumendi väik - sem vibratsioon Index for machining: Töötle - mise indeks • Parem pinna kvaliteet • Suurem töötlemise efektiivsus • Väiksem energiatarve Tööpingi jõudlus Töötlemise informat - siooni kaod Töötlemine

131. 129 4. DETAILI KVALITEET M käsk kirjeldus M51– M68 Lisafunktsioonide käivitamine M75 Mõõtmiste baaspunkti seadistamine M76 Ekraanikuva „külmutamine“ M77 Ekraanikuva uuendamine M78 Veateate kuvamine mõõtmis-tsükli siseselt kui vastav sig - naal on sondilt saanud käskude G31, G36 ja G37 täitmisel M79 Veateate kuvamine mõõtmis-tsükli siseselt kui vastav signaal puudub sondilt saanud käskude G31, G36 ja G37 täitmisel M80 Tööpingi turvaukse avamine M81 Tööpingi turvaukse sulgemine M82 Tööriista vabastamine spindlist (NB! Reeglina kasutavad seda tööpingi väljaõppinud hooldustehnikud) M83 Jahutusventilaatori sisse lülitamine M84 Jahutusventilaatori väljalülitamine M86 Tööriista haaramine spindlisse (NB! Reeglina kasutavad seda tööpingi väljaõppinud hooldustehnikud) M88 Läbispindli jahutuse sisse lülitamine M89 Läbispindli jahutuse väljalülitamine M95 Viide M96 Liikumine juhtprogrammi etteantud numbriga reale M97 Alamprogrammi väljakutsumine põhiprogrammist M käsk kirjeldus M98 Alamprogrammi väljakutsumine eraldi programmifailist Kood : M98 P34321 Põhiprogrammist kutsutakse välja alamprogramm numbri - ga 04321, näiteks mingi kindla kontuurijoone lõikamiseks. Alamprogrammi tegevusi on võimalik korrata kuni 999 korda. Alamprogramm võib omakorda kutsuda välja alamprog - rammi. Selliselt on võimalik kuni nelja kihiline programmide oma - vaheline väljakutsumise ring. Korratavate tegevuste täitmiseks kirjutatakse need eraldi alamprogrammi mis vajadusel kutsutakse välja ja täidetak - se soovitud arv kordi. Pärast alaprogrammi täitmist naastakse põhiprogrammi Tabel 5.3. Järg Põhiprogramm Alamprogramm

30. 28 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Veelgi enam, töötluskeskust saab täiendada erineva lisavarustusega: valmistoodangu konveierid, laastukonveierid, terade kalibreerimis - seadmed, aktiivjuhtimise seadmed (detaili mõõtmiseks töötlemise ajal), töödeldava detaili kohaleasetamise ja töödeldud detaili eemal - damise seadmed, lõiketsooni automaatsed tulekustutusseadmed jne. Eriotstarbeliste freespinkide hulka võivad kuuluda ka graveeri - mis-freespingid (joonis 2.34). Joonis 2.34. Metalli graveerimisseade MT-M3636 (MORN) 2.2.2 Detaili paigutamine ja kinnitamine freespinki • takistab töödeldaval detailil kinnitusrakise sisse liikumist raken - datava lõikejõu mõjul. Need mõlemad nõuded on olulised täpsuse ja korratavuse tagami - seks. Kui detail töötlemisel nihkub või liigub kinnitusrakise sisse, on seda võimatu täpselt töödelda, s.t saada pidevalt samu mõõtmeid. Veelgi enam, kui töödeldav detail on valesti paigutatud, võib see kahjustada freespinki ja tera, töödeldud pinna ettenähtud pinna - karedust ei saavutata ja suure kiirusega liikuv töödeldav detail võib kasutajat vigastada. CNC-freespinkide tööala on töötlemise ajal tava - liselt suletud – freespingi uksed on automaatse lukustussüsteemiga, seetõttu juhtub vigastusi väga harva. Töödeldav detail peab olema seadmesse õigesti paigutatud ja kinnitatud. Mehaanilise ajami (ta - valiselt kruvikinnituse), hüdro- või pneumosilindri abil saab raken - dada suuremat pigistusjõudu. See jõud tõkestab töödeldava detaili paigaltliikumise lõikejõu mõjumise korral, kuid ei tohi töödeldavat detaili deformeerida. See on eriti oluline õhukese seinaga detailide töötlemisel. Protsessiinsener või CNC-freespingi kasutaja otsustab, millist kinni - tusrakist tuleb kasutada töödeldava detaili asukoha kindlaksmäära - miseks konkreetse töötlemisviisi korral. Kinnitusrakise kasutamise eelised: • väiksem detaili töötlemisaeg • korratava operatsiooni suurem täpsus • paljusid detaile ei saa ilma kinnitusrakiseta töödelda • väiksemad mõõtmiskulud • väiksem lisaaeg asukoha kindlaksmääramiseks ja kinnitamiseks • täiendavaid tegevusi (paigutusskeemi koostamine ja joonestami - ne) ei ole enam vaja • kulusäästlikum tootmine (nt mitmes kohas paiknevate seadmete kasutamine) Detaili töötlemisel ettenähtud täpsuse ja pinnakareduse saavuta - miseks peab töödeldav detail paiknema kinnitusrakises kindlalt ja stabiilselt (ja partiina töötlemise korral peavad kõik detailid paikne - ma täpselt samas kohas), kui kinnitusrakis on paigaldatud freespingi töölauale. Kinnitusrakisel on detaili töötlemisel kaks põhirolli: • tagab täpse ja pideva lähtepinna töödeldava detaili asukoha kindlaksmääramiseks enne töötlemist

170. 168 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus T03 G97 S1000 M03 G0 X0. Z20. M08 G98 G81 Z-1. R2. F0.1 G00 Z100. G28 U0. M05 M09 T – lõiketera number. Spindli pöörlemiskiiruse ja suuna seadmine. Lõiketera lähendamine detailile. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Tsentreerimistsükli parameetrite ja ettenihke seadmine. Lõiketera detailist eemale tõmbami - ne. Spindli seiskamine ja lõiketera liigu - tamine vahetuspunkti. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. (Ava puurimine, läbimõõt 6,5 mm, H7.) (Puur, läbimõõt 6,3 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) Tabel 6.1 järg Programmi kirjeldus Programmi selgitus T04 G97 S800 M03 G0 X0. Z20. M08 G98 G83 Z-21.95 R2. Q3. F0.12 G0 Z100. G28 U0. M05 M09 T – lõiketera number. Spindli pöörlemiskiiruse ja suuna seadmine. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Sügavpuurimise tsükli parameetrite ja ettenihke seadmine. Lõiketera detailist eemale tõmbami - ne. Spindli seiskamine ja lõiketera liigu - tamine vahetuspunkti. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. (Ava hõõritsemine, läbimõõt 6,5 mm, H7.) (Hõõrits, läbimõõt 6,5 mm, H7.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group)

61. 59 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Tasapinna freesimine . Tasapindasid freesitakse sirgjoonelise ette - nihkega, kasutades tavalisi freese, laupfreese (joonis 3.9) ja otsfree - se. Silinderfreesimine . Silinderpinnad freesitakse silindrilise ettenihke - ga: väline silinderfreesimine ja sisemine silinderfreesimine. Keermefreesimine . Spiraalsed pinnad freesitakse spiraalse ettenih - kega, kasutades kujufreesi, keermefreesi, hammaslatte, keermesta - misotsakuid või mitmik-keermefreesi. Freesimine hammaslatiga . Kujulõikur kaasneb valtsimise- ja ettenih - kega; ajamfreesid ja võll kaasnevad tihvtide freesimisega. Vormi freesimine . Freesi profiil on toorikus eelvormitud: pikifreesi - mine ja silinderfreesimine. Kopeerimine . Kõiki tasapinnalisi või ruumilisi pindasid freesitakse kontrollitud ettenihkega: graveerimine, kopeerimine, CNC-kopeeri - mine (joonis 3.10). Freese jagatakse vastavalt: • kinnitusmeetodile: silindriline või koonilise varreosaga, kinnita - tud üle silindrilise või koonilise kinnitusaugu; • lõiketera kujule (lihtne frees, laupfrees, otsafrees, servafrees, nurgafrees, kujundfrees, T-soonega frees jne); • hammaste kujule ja asetusele; • soovitud kasutusele (tasapinnad, taskud, erikujulised pinnad, keerme või hamba läbilõikamine, mahalõikamine). Lõikeriistade tootjad pakuvad eri tüüpi freese tooriku mehaaniliseks töötlemiseks (joonis 3.11). Vastu- ja pärifreesimine . Freesimine külje-, laup- ja tasapinnafreesi - dega vastavalt ettenihkele ja lõikesuunale jaotatakse vastu- ja pä - rifreesimiseks. Joonis 3.9 Tasapinna freesimine otsfreesiga Joonis 3.10 Kopeerimine otsfreesiga Joonis 3.11 Freesi näited: a) külje ja nurga frees, b) laupfrees, c) pinnafrees, d) otsafrees, e) T-soonega frees (Gehring Technologies GmbH) a d b e c frees toorik

81. 79 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Tabel 3.10 Soovitatavad lõikerežiimid treimisese Tööriista tüüp Tööriista materjal Töödeldav dia - meeter, mm Töödeldav materjal (ISO) Lõikekiiruse va - hemik v, m/min Ettenihke vahemik s, mm/p Lõikesügavuse vahemik, t, mm Pöörete arvu vahemik n, p/min Väline treimistööriist Raskemetallsulam 50 1,0037 100–330 0,1–0,15 0,3–0,5 637–2102 1,4301 100–200 0,4–0,5 2,0–4,0 637–1274 Sisepuurimis - tööriist Raskemetallsulam 50 1,0037 90–330 0,05–0,2 0,2–1,0 573–2102 1,4301 80–210 0,05–0,3 0,2–3,0 453–1189 Sisekeermes - tamine Raskemetallsulam 50 1,0037 150–160 – – 955–1019 1,4301 90–120 573–764 Ääristamis- tööriist Raskemetallsulam 50 1,0037 120–250 0,05–0,3 – 764–1592 1,4301 80–150 0,05–0,25 509–955 Tabel 3.9 Soovitatavad lõikerežiimid puurimiseks, hõõritsemiseks, keermestamiseks terase 1.4301 töötlemisel Tööriista tüüp Tööriista materjal Tööriista diameeter, mm Lõikekiiruse vahemik v, m/min Ettenihke vahemik s, mm/p Pöörete arvu vahemik n, p/min Minuti ettenihke vahemik sm, mm/min Tsenterpuur HSS* 10 19–24 0,04 605–764 24–31 Raskemetallsulam 48–67 0,06–0,07 1529–2134 92–149 Spiraalpuur HSS 10 48–67 0,10–0,11 1529–2134 153–235 Raskemetallsulam 69–251 0,11–0,15 2197–6083 242–912 Puuriotsak Raskemetallsulam 10 65–359 0,11–0,20 2069–11 427 227–2285 Hõõrits HSS 10 33–56 0,15–0,26 1051–1783 158–464 Raskemetallsulam 64–136 0,20 2038–4331 408–866 Keermelõikur HSS M10 4–18 – 127–573 – Raskemetallsulam 12–20 – 381–637

124. 122 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G71 koorivtöötlustsükkel pikitreimiseks 1. Kood : G71 U1... R... U – lõikesügavus, raadiusele, R – töötlusvaru 2. Kood : G71 P... Q... U2... W... P – kontuuri PQ esimest koordinaati sisaldava lause nr Q – kontuuri PQ viimast koordinaati sisaldava lause nr U – puhastöötlusvaru X-teljel W – puhastöötlusvaru Z-teljel G72 koorivtöötlustsükkel radiaalsuunas treimiseks 1. Kood : G72 W1... R... W – lõikesügavus, R – töötlusvaru 2. Kood : G72 P... Q... U... W2... P - kontuuri PQ esimest koordinaati sisaldava lause nr Q – kontuuri PQ viimast koordinaati sisaldava lause nr U – puhastöötlusvaru X-teljel W – puhastöötlusvaru Z-teljel G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G72 G73 kontuuri kopeeriv koorivtöötlustsükkel 1. Kood : G73 U1... W1... R... U – kaugus ja suund piki X-telge W – kaugus ja suund piki Z-telge R – koorivtöötluse lõigete arv 2. Kood : G73 P... Q... U2... W2... P – kontuuri PQ esimest koordinaati sisaldava lause nr Q – kontuuri PQ viimast koordinaati sisaldava lause nr U – puhastöötlusvaru X-teljel W – puhastöötlusvaru Z-teljel Tabel 5.2. Järg

223. 221 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED kvalitatiivseks tingimuseks. Teine ehk kvantitatiivne lähenemine eeldab kirjeldavate parameetrite kui füüsikaliste suuruste mõõtmist ja nendest lähtuva teooria kasutamist. Enamlevinud meetod töö - protsessi optimeerimiseks on lähtuvalt erialasest teaduskirjandusest ehk toetudes teiste tunnustatud organisatsioonide poolt läbiviidud uuringutele. Siit lähtuvalt saab kokkuvõtvalt väita, et edukas tööprotsessi op - timeerimise strateegia on selline mille planeerimisel lähtutakse esmalt töötaja seisukohast ja seejärel timmitakse omadusi lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest. Töötja seisukohast lähtuva tööprotses - si optimeerimise meetodiga lähtekohad on järgmised: tööülesanne - te iseloomustamine, koostöö kirjeldamine, erialase täiendhariduse kättesaadavus, töö- ja puhkeaja reguleerimine. 9.3.3. Nutika tootmise CNC tootmissüsteem Esmakordselt kasutati arvprogrammjuhtimise põhimõtet metallilõ - ikepingi juhtimiseks aastal 1952. Lühidamalt nimetatakse sellised tööpinke CNC tööpinkideks ja nende tehnoloogiline areng on sealt - maalt alates olnud märkimisväärne. Ennekõike seotuna arendus- ja teadustööga mis läbiviidud arvutustehnika valdkonnas. CNC tehno - loogia kombineerituna nutika tootmise põhimõtetega on tõhus mee - tod kuidas vähendada tootmiskulusid, kindlustada toote kvaliteet, toota jätkusuutlikult ja samas valmistada tooteid märkimisväärses koguses. Nutikas tootmises, mis on ühtlasi üks Industry 4.0 alustest, jälgi - takse tootmisprotsessi piltlikult suure hulga anduritega, nendelt kogutavad andmed analüüsitakse. Lähtuvalt järeldusest mida saab teha andmete kohta timmitakse pidevalt tootmisprotsessi. Tule - museks on tootmissüsteemid millega on võimalik valmistada kõrge lisandväärtusega tooteid. Sellised nutikad paindtootmissüsteemid on omavahel ühendatud Interneti sarnasesse globaalsesse võrku, mille kaudu toimub omavaheline infovahetus. Suured tööstusriigid nagu USA, Jaapan ja Hiina on juba üle 30 aasta panustanud nutikate tootmissüsteemide arendamisse. Töötleva tööstuse digitaliseerituse taseme hindamiseks kasutatakse sageli CNC metallitööpinkide näidet. Hinnatakse, et masinaehituslik tootmine, kitsamalt CNC lõiketöötlemine, on üks olulisimaid töös - tuse valdkondi ja selle põhjal on võimalik anda hinnang tööstusele tervikuna. Üldiselt on levinud arusaam, et ilma kaasaegse tehnoloo - gia rakendamiseta ei ole võimalik püsida tänapäevases konkurent - sis. Nutikad tootmissüsteemid on pidevas arengus, järjest töötavad teadlased välja uusi põhimõtteid millest lähtuvalt luua ja täiustada tootmissüsteeme. Selliste süsteemide keskseteks komponentideks on arvuti ja arvutivõrgud. Just arvutivõrkute andmevahetusprotokollide muutumisel ja samuti tootmise kontseptsiooni nihkumisel toote põhiselt teenusele põhise - le, võivad nutikad tootmissüsteemid silmitsi seista tehniliste prob - leemidega. Üldiselt puuduvad erinevate platvormide vahel ühised andmebaasid, mistõttu on reaalne, et „ressursi-põhised“ süsteemid ei ühti „ressursi-põhiste andmehaldussüsteemidega“. Info-ja arvu - tustehnoloogia arengul on märkimisväärne mõju tootmise tehnoloo - gilisele arengule. Tootmine on valdkond milles koonduvad ja milles rakendatakse erinevate tehnikaerialade teadmisi ja oskuseid. Tänapäeval arvatak - se, et nutikas ja jätkusuutlik tootmine on ainuvõimalik tulevikutee. Teenuse-põhised CNC tootmissüsteemid ehk komplekssed tööpingid on tootmise uus suund. Need on efektiivsed tootmissüsteemid mis üheaegselt omavad tehnoloogilist võimekust, on paindlikud, ku - luefektiivsed ning keskkonnasäästlikud. Nutikate tootmissüsteemide juures ei fokuseerita enam vajadusele säästa energiat kui ressursi, pigem on nende süsteemide fookuses informatsiooni korje, salvestamine ja analüüs. Tootmisprotsessi kvaliteet nutikates tootmissüsteemides on parem igas aspektis. CNC lõiketöötlemine on keerukas mehhaaniline protsess millest võtavad osa erinevad jõud ja nendest tingituna erinevad liikumised. Valmi -

256. 254 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Ettevõte Ärisektor Täisautomatiseeriud tootmise näide • Kui uus masin alustab tootmist, genereeritakse QR kood, mille abil on võimalik saada kogu tootmisega soetud informatsioon. Need salvestatakse ka RFID kiibi - le, mis asub toorikualuse küljes, mis on kliendi poolt individuaalselt paigaldatud ning tükk-tüki haaval toodetud; • Andmed väljastatakse igasse tööjaama – detailsed paigaldamisjuhised ilmuvad vastava tööjama ekraanile; • Tootmiseks vajalikud osad võimaldatakse materjali voo süsteemi (Kanban) abil, mis baseerub reaalsel tootmisliini tarbimisel; • Valguse abil töötab osade eemaldussüsteem (pick by light) määrab, millised komponendid on vastavas tootmisfaasis vajalikud; • Probleemide või talitlushäirete korral on võimalik kutsuda 20 puuteekraani abil appi vastutav kontaktisik; • Kui põrandapuhastaja täielik funktsionaalsus on tagatud, skanneeritakse QR kood ning täielikul kokku pandud ning testitud masin sisestatakse süsteemi. Üldkokkuvõttes võib väita, et üldine ärimaailma arvamus industry 4.0 rakendamise suhtes on positiivne. Samas on rahvusvahelisel mõõdupuul pioneeriks jäämiseks vaja vabaneda hirmust võtta riske ning investeerida. 9.5.4. Ettevõtete takistused ja hirmud • Raskused erinevate organiseerimisüksuste vahelise koostöö korraldamisel. Paljud firmad näevad vaeva, et vabaneda kitsas - kohtadest erinevate valdkondade vahel nagu arendus, tootmine, turundus, IT ja finants. Need müürid on muutnud industry 4.0 strateegia ja projektide koordineerimise ettevõttesiseselt väga keeruliseks; • Julguse puudumine, et viia läbi radikaalseid muutusi. Paljud tootjad ütlevad, et neil lihtsalt puudub söekus viia läbi tehnilisi ja organisatoorseid muutusi, mis on industry 4.0 jaoks vajalikud; • Spetsialistide nagu andmeteadlaste puudus. Paljud tootjad tunnevad, et neil pole vajalike oskusi ja teadmisi, et industry 4.0 rakendusi ellu viia. Ühes kolmandate osapooltega koos töötami - sega seotud muredega, muudab see ettevõtted tegutsemisvõi - metuks; Kuus tootjat kümnest on rakendamisel kokku puutunud niivõrd suur - te barjääridega, et viimase aasta jooksul pole toimunud mingisugust arengut või on see olnud väga väike. Mõningad neist barjääridest esinevad pigem alustades, ent teised kerkivad esile alles edasi are - nemisel. Viis kõige olulisimat takistust, mille tõid välja tootjad, kellel oli endiselt raskusi industry 4.0 rakendamise alustamisega (Joonis 9.50):

241. 239 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED • kasutatud protokollid (eelistatult standardsed, näiteks intranet TCP/IP-ga); • ettevõtte töötajad oma kogemuste, vastutuse, heade toodete, varuosade lao ja suurepärase teenindusega; • hinna-kvaliteedi suhe, tasuvusaeg. Erakorraliste olukordade strateegiat DNC-arvutite, edastusasutuste või terminali tõrke puhul tuleb enne põhjalikult kaaluda ja pakkuda tõrgete korral vajalikke tõrgete kõrvaldamise samme. 9.4.10. DNC arengu prognoosid ja eelised Tänapäeval on DNC-süsteem oluline osa ettevõtte infotehnoloogiast. Need annavad digitaalsetele juhtseadmetele ja meeskonnale kogu vajaliku tootmisteabe. DNC-süsteemid kasutavad võimsaid, tööstu - sele vastavaks kohandatud arvuteid universaalse andmehaldus ja -jaotussüsteemina. Võrreldes eelmiste DNC-süsteemidega on uued süsteemid toonud juurde uusi funktsioone, parema usaldusväärsuse ja kiiruse. Paindlike tootmissüsteemide kasutamisega saate kasuta - da kõiki peamisi tootmisandmebaase. Tulevikus püüeldakse digi - taalse tootmise poole. Tootmises edastatakse aina enam protsesse digitaalsesse tootmisesse. Moodsad tootjad sõltuvad üha rohkem digitaalsest tehnoloogiast. Andmed ja nende analüüs muudavad kogu tootmisprotsessi olulisel määral. Vajadus kohandatud tootmise järele on kiiresti kasvanud. Kolmemõõtmelist visualiseerimist kasu - tades disainitakse, toodetakse ja monteeritakse toode kokku indi - viduaalse kasutaja vajaduste järgi. Digitaalse tootmise laiendamine võimaldab turuvajadustele ja toote nõudlustele aegsasti reageerida, uued tooted jõuavad kiiremini kliendini ja need muutuvad kvaliteet - semaks. Digitaalse tootmisteabe kaitsmiseks saab kolmest mõõt - mest teha koopia ja edastada selle virtuaalsesse ruumi mobiilses pilves. Uusimate tehnoloogiatega, nagu kiire lõikamine, prototüüpi - mine või laseri kasutamine, on võimalik käsitleda suuri andmekogu - sid ja pakkuda väga kiiret infoedastust. Tulevased DNC-süsteemid on tugevalt seotud kommunikatsiooni arengutega (võrgutehnoloogiad, internet, intranetid jne) ning peavad suutma täita vanema generat - siooni varustuse ja nende haldussüsteemide nõudeid. Moodsad DNC pakkujad annavad võimaluse ühendada selline varustus peaaegu kõigi DNC installatsioonidega. Uutel CNC-süsteemidel on universaal - sed dokumendiedastusfunktsioonid ja standardsed LAN-liidesed. Selle tulemusel, nagu kõigi võrgukasutajate puhul (CAD, PPS, ERP, CAPP, CAE jne), võivad need segada äriinfo edastamist. DNC-süs - teemide turg kasvab pidevalt ja seda on prognooside kohaselt vaja pikka aega. DNC-de kasutamine on tootmistöökodades, kus on suu - red NC-seadmed või kuhu neid plaanitakse paigaldada, väga pers - pektiivikas. See kehtib ka uue tehnoloogia paigaldamise puhul isegi kohtades, kus kasutatakse ainult mõnda CNC-moodulit. DNC-süstee - mid on paindlike tootmissüsteemide rakendamisel asendamatud, sest selliste süsteemide paindlikkust on võimalik saavutada vaid siis, kui NC-programme, tööriistu, tööriistaandmeid, korrektsiooniväär - tuseid, töödeldava detaili nullkoordinaate jms saab muuta. Kasvav tööstuslik digitaliseerimine nõuab ettevõtetelt oma tootmisprotsessi muutmist, kuna tootmine ja digitaalsed tehnoloogiad on aina tihe - damalt üksteisega seotud. DNC-süsteemidel on kolm põhilist funktsiooni: kõigi ühendatud CNC- de NC-programmide haldamine, rakenduste õigeaegne edastamine CNC-seadmetele ja andmeedastuse aktiveerimine. Need funktsioo - nid tähendavad, et andmeid saab NC-seadmelt kindlaksmääratud CNC-seadmele edastada nii arvutist kui ka teisest CNC-seadmest. CNC-arvuti ei kirjuta üle ega muuda CNC-programmi funktsiooni. Paindlikes tootmissüsteemides, kus kõiki CNC-mooduleid varustatak - se DNC kaudu andmetega, hallatakse haldusfunktsioone CNC-moo - dulis. Automaatseks andmeedastuseks DNC-arvutiga edastatakse tänapäeval NC-programmidel käske DNC liinide kaudu enamasti intranetiliidese teel. Kui mitu CNC-seadet kutsuvad korraga välja (DNC) süsteemiprogramme, hallatakse programmi edastusjada eeldefineeritud prioriteetide alusel. Kui NC-programm on nii suur, et tekkida võib krahh, muudab programmi väikeste osadena edasta -

274. 272 10. ÜLDISED KOMPETENTSID KOMPETENTS SOOVITUS KIRJELDUS Initsiatiivi haa - ramine Tee ära! • Algata väärtust loovaid tegevusi. • Võta vastu väljakutsed. • Eesmärkmide saavutamiseks tegutse ja tööta iseseisvalt, jää kindlaks oma soovidele ja vii planeeritud tegevused ellu. Planeerimine ja juhtimine Määra prioritee - did, organiseeri ja kontrolli. • Sea lühiajalisi, keskmise pikkusega ja pikaajalisi eesmärke. • Määra prioriteedid ja tegevusplaan. • Kohandu ettenägematute muutustega. Ebakindluse, ebaselguse ja riskige toime - tulek Tee otsuseid mis on seotud ebakindlu - se, ebaselguse ja riskidega. • Tee otsuseid, eriti siis kui otsusega kaasnev tulemus on ebakindel, kui olemasolev informatsioon on osaline või ebaselge või kui esineb risk saada mittesoovitavaid tulemusi. • Ebaõnnestumise riski vähendamiseks too väärtusloovasse protsessi struktuurseid viise ideede ja pro - totüüpide testimiseks varases staadiumis. • Käsitle kiiresti esile kerkivaid probleeme koheselt ja paindlikult. Koostöö Ühine koostööks, tee koostööd ja suhtle. • Tööta ja tee koostööd ideede arendamiseks ja nende teostamiseks. • Laienda suhtlusvõrgustikku. • Lahenda konflikte ja astu konkurentsile positiivselt vastu. Õppimine läbi kogemuse Õpi midagi tehes. • Kasuta iga väärtuse loomise algatust kui head võimalust õppimiseks. • Õpi koos teistega, sh kaaslaste ja mentoritega. • Peegelda ja õpi nii (enese kui teiste inimeste) edust kui läbikukkumistest. TEGUTSEMINE

200. 198 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9. KAASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Roboteid saab rühmitada eri kategooriatesse lähtuvalt nende liiku - vusest, vabadusastmest, telgede roteerumisest ja funktsioonist. Jaapani tööstusrobotite assotsiatsioon jaotab robotid 6 klassi. • Klass 1 : manuaalne käsitsemisseade: eri vabadusastmetega sea - de, mida aktiveerib masinaoperaator. • Klass 2 : fikseeritud faasiga robotid – seade, mis teostab ülesan - de järjestikuseid etappe vastavalt eelseadistatud muutumatule meetodile ja mida on raske muuta. • Klass 3 : muutuva faasiga robot – seade, mis teostab samu üles - andeid nagu klass 2, kuid mida on kerge muuta. • Klass 4 : taasesitamise robot – inimesest masinaoperaator teos - tab ülesandeid, juhtides manuaalselt robotit, mis salvestab liigu - tused hilisemaks taasesitamiseks. Robot kordab sama liigutust vastavalt salvestatud infole. • Klass 5 : arvulise kontrolli robot – masinaoperaator varustab ro - boti liigutuste programmiga, mitte ei õpeta ülesannet manuaal - selt. • Klass 6 : intelligentne robot – robot, millel on võime aru saada oma keskkonnast ja võime edukalt täide viia ülesandeid olene - mata muudatustest tingimustes, kus ülesannet täidetakse. Ameerika robootika instituudi klassifikatsioon on järgmine. • Tööstusrobotid . Tööstusrobot on käekujuline seade, mis on disainitud täide viima üldise eesmärgiga ülesandeid, kasutades vastavaid „tööorganeid“, milleks on mehaaniline instrument nagu haarats, pihusti, keevitamisseade või mõni muu tehnoloo - giline seade. (Joonis 9.1) • Õpirobotid . See programmeeritav liikuv robot on disainitud liiku - ma iseseisvalt ja hoiduma takistustest. Nende roll on demonst - reerida põhikontseptsioonide õpetamist ja suunata tähelepanu valdkonna tulevastele inseneridele. (Joonis 9.2) 9.1. Robootika 9.1.1. Sissejuhatus robootikasse Tänapäeval on robotite kasutamine tootmises väga oluline. Tänu nende paindlikkusele, töökindlusele ja korratavusele saab robotite roll üha tähtsamaks. 9.1.2. Robotite klassifikatsioon Joonis 9.1. Tööstusrobot Joonis 9.2. Õpirobot

133. 131 4. DETAILI KVALITEET M käsk kirjeldus M05 Spindli peatamine Kood: M5 M08 Jahutus-, lõikevedeliku sisse lülitamine Kood: M8 Abifunktsioon M08 lülitab käima jahutusvedeliku pumba. Märkus: kui tööpingis on kaks jahutusvedeliku pumpa siis teine pump lülitatakse sisse abifunktsiooniga M07 M09 Jahutus-, lõikevedeliku väljalülitamine Kood: M9 M10 Treipadruni pakkide sulgemine M11 Treipadruni pakkide avamine M12 Tagapuki liigutamine sisse M13 Tagapuki liigutamine välja M14 Spindli piduri, luku rakendamine M15 Spindli piduri, luku mahavõtmine M17 Turreti pööramine edasi M18 Turreti pööramine tagasi M19 Spindli pöördenurga seadmine M21 Spindli liigutamine edasi M22 Spindli liigutamine tagasi M23 Automaatne keerme lõpetamine faasiga, sisse lülitamine M käsk kirjeldus M24 Automaatne keerme lõpetamine faasiga, väljalülitamine M21– M28 Lisafunktsioonide käivitamine M30 Põhiprogrammi lõpp koos kontrolleri lähtestamisega Kood : M30 Abifunktsioon M30 lõpetab juhprogrammi töö ja „kerib selle tagasi“ algusesse Liikumised kõigil telgedel peatatakse, spindli pöörlemine seisatakse, jahutusvedeliku pump seisatakse; Cycle Start nupule vajutamisega jätkatakse programmi tööd selle algusest M31 Laastukonveieri sisse lülitamine M33 Laastukonveieri väljalülitamine M36 Detailipüüdja liigutamine M37 Detailipüüdja eemaldamine M38 Spindlipöörete pöörlemissageduse ulatuse piiramine, sisse lülitamine M39 Spindlipöörete pöörlemissageduse ulatuse piiramine, väljalülitamine M41 Käiguvahetus kõige madalamale positsioonile M42 Käiguvahetus kõige kõrgemale positsioonile M43 Turreti vabastamine M44 Turreti lukustamine M51– M68 Lisafunktsioonide käivitamine Tabel 5.4. Järg

195. 193 8. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE EN 12417 Tööpingid. Ohutus. Töötluskeskused. 1: Üldnõuded EN 12840 Tööpingid. Ohutus. Manuaaltööpingid DIN 66025-1. 1983-01 Tööpinkide arvjuhtimine, formaat, üldnõuded DIN 66025-2.1988-09 Tööstusautomaatika. Tööpinkide arv - juhtimine, formaat, ettevalmistavad ja abifunktsioonid EN ISO 13849-1:2008 Masinate ohutus. Juhtimissüsteemide ohutusega seotud osad. Osa 1: Kavan - damise põhimõtted Arvjuhtimisega tööpingi hooldustööde nimekiri on esitatud Joonisel 8.1. HOOLDUSTÖÖD LÄBIVAATUS HOOLDUS REMONT Mõõtmine Puhastamine Parandamine Testimine Konserveerimine Timmimine Väljavahetamine/ Asendamine Väljavahetamine/ Asendamine Määrimine Joondamine Desinfitseerimine Kokkupanek Allkiri: Joonis 8.1 Hooldustööd (vastavalt EN 13306 (DIN 31051)) Metallilõikepinke tuleb kasutada ainult sihtotstarbeliselt materjalide lõiketöötlemiseks, seda tuleb hoida puhtana ja heas seisukorras. Vastavad mehhanismid peavad olema alati korrektselt ja põhjalikult määritud. Vajaliku määrdeaine olemasolu tuleb regulaarselt kont - rollida. Lõikeinstrumente, kinnitusvahendeid ja mõõtmisvahendeid tohib kasutada ainult ettenähtud tegevusteks vastavalt väljatöötatud tehnoloogiale. Tööpingi opereerimisel ei tohi mingil juhul märkimis - väärselt ületada lubatud lõikerežiimide (spindli pöörlemiskiirus, tel - gete ettenihete) väärtuseid. Pärast töövahetuse lõppu tuleb tööpink korda panna, kontrollida ja seejärel anda üle järgmisele vahetusele. Tabelis 8.1 tuuakse välja CNC tööpingi hooldustööd koos nende teostamise intervalliga. 1 2 3 Intervall Tööpingi komponent/ mehhanism/osa Hooldutööde kirjeldus Töö alustamisel pärast remont – või hooldus - tööd CNC töötlemis-, trei - keskus Veenduda tööpingi ohutus - nõuete olemasolus vasta - valt tootja ettekirjutustele Kaitseklaas Puhastada kaitseklaas. Selleks kasutada sobivat puhastusvahendit ja puhas - tustarvikut Töö alustamisel igapäevaselt CNC töötlemiskesku - se töölaud ja laastu - konveieri osad Eemaldada laast töölaualt, laastuvannist ja laastukon - veierilt Kaitseklaas Puhastada kaitseklaas.

177. 175 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus G43 Z30.0 H3 M8 (Ava 10H7) G98 G81 X30. Y-30. Z-1. R2. (Ava 40H7) G98 G81 X0. Y0. Z-1. R2. (Ava M12) G98 G81 X-35. Y20. Z-1. R2. G80 M9 G28 G91 Z0 M5 Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Märkus G98 – pöördumine tagasi algsele sügavusele (Z30.). Tsentreerimistsükli parameet - rite kirjeldus: ava koordinaa - did, tsentreerimise sügavus, lõiketera ohutu nihutamise kaugus detaili pinna poole kiire ettenihkega. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. (Ava puurimine, läbimõõt 10 mm, H7.) (Puur, läbimõõt 9,8 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) Programmi kirjeldus Programmi selgitus T4 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X30. Y-30. S1000 F100 M3 G43 Z30.0 H4 M8 G98 G83 Z-25. R2. Q5. G80 M9 G28 G91 Z0 M5 T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. G98 – pöördumine tagasi algsele sü - gavusele (Z30.). Puurimistsükli para - meetrite kirjeldus: puurimissügavus, lõiketera ohutu nihutamise kaugus detaili pinna poole kiire ettenihkega, ühe läbistamise sügavus. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. Tabel 6.2 järg

266. 264 10. ÜLDISED KOMPETENTSID ritud lähenemine mõõdab innovatsiooniprotsessi läbi turule tuttavate või ettevõttesiseste kvalitatiivsete innovatsioonide, eesmärgiga enda majanduslikku edukust parandada (Schallmo 2014, lk. 22 f.) Põhitähe - lepanu on innovatsiooni objektil, selle määral ja võrdluspunktil, millest kaks esimest aspekti on alguse saanud. Teine võimalus protsesside innovatsioonimäära mõõta on protsessile orienteeritud lähenemine. Innovatsiooniprotsess tähendab uue toote või protsessi turunduslike sündmuste jada (Ebd., lk 23). CNC tootmise valdkonna ühendamine innovatsiooni juhtimise teabe - ga ja seega ka programmi Industry 4.0-ga ja selle elluviimisega on suur väljakutse. Selleks tuleb vastata järgmisele küsimusele. Kuidas saavu - tada programmi Industry 4.0 eesmärke innovaatiliste protsesside abil ja ellu viia just CNC spetsialisti elukutse esindajatele? Innovatsiooni - juhtimise tegurid sisaldavad endas järgmist. Uute tehnoloogiate sisse seadmine, nagu 3D printimine ja 3D visuali - seerimine tootmisprotsessides või nutikas automatiseerimises (prog - rammeerimine). Üha suurenev simulatsioonide kasutamine tootmisprotsessis tekkinud vigade allikate selgitamiseks juba varases arengustaadiumis ja nende vigade kiire korrektsioon. Uute lahenduste arendamine logistilistele protsessidele, mis on oma - vahel tõhusamalt ühendatud ideest ettevalmistavate tegevusteni (ruu - mide plaanid, materjal, tööriistad) kuni tootmise ja levitamiseni välja. Pidevalt kasvav konkurentsi globaliseerumine kui viimaste kümnendi - ke majandusprotsesside põhiline tegur on järk-järgult asendumas in - novatsiooni globaliseerumisega. Tänu muutumisprotsessidele (märk - sõnad: digitaliseerimine, tööstuse koondumine ja andmete tähtsuse kasv) on ettevõtete edukuse reeglid samuti muutumas (Granig 2018, lk. 16 ff.). Majanduslikult teistega sammu pidamiseks pole ettevõtete jaoks hädavajalikuks muutunud mitte ainult innovatsiooniprotsesside algatamine vaid need peavad olema parimal juhul juba ka edukalt läbi viidud. Selle põhjuseks on näiteks lühemad toote elutsüklid või konku - rentsieelise kindlustamine ja seega erinemine teistest konkurentidest. 10.6 Innovatsiooniprotsesside arendamine Edukate innovatsiooniprotsesside strateegiliseks arendamiseks on mitmeid võimalusi. Innovatsioonistrateegia on ettevõtte eduka tule - viku jaoks määrava tähtsusega ja sisaldab põhielementidena konku - rentsikeskkonnas enda määratlemise eesmärke ja tegevusi. Tulevikus on CNC spetsialistidel võimalus innovatsiooniprotsesside arendamisse panustada. Innovatsioonitsükkel võiks visuaalselt järgmine välja näha. Joonis 10.1. Innovatsioonijuhtimise tsükkel Sellise strateegia arendamiseks on mitmeid võimalusi. Kokkuvõtteks on määrava tähtsusega järgmised sammud. • Ärimudeli analüüs (Schallmo 2014, lk. 63/65) Olemasoleva ärimudeli mõistmist võimaldab esimene samm. Edufaktorid ja juhtimismuutujad tulenevad analüüsikirjeldusest, mis on järgmiste sammude põhialuseks. Eesmärgiks on ärimudeli põhjal protsessijuhtimise tundmine. See kohustus on siiani olnud peamiselt ettevõtte juhtkonna ülesandeks. • Protsesside loomine (id lk 64/67) Ärimudeli ja olemasolevate kliendiprofiilide analüüsile põhinedes Ärimudel Protsessi loomine Visioon Protsessi ellu viimine Toode Protsessi disain Juurutamine Protseduur

234. 232 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED sutamine aitab aega säästa, vältides tööriista oleku kontrollimisel tehtavat ebavajalikku tööriista eemaldamist ja sisestamist. Tööriista ID-numbri lisamine teiste CNC-seadme tööriistaandmete hulka vä - hendab ajakulu ja parandab turvalisust. Paindlikud tootmissüsteemid . Paindlikud tootmissüsteemid moo - dustavad selgelt eristuva kategooria, mida iseloomustab tõik, et ühelt hostilt võetakse üle DNC põhifunktsioone, aluste hankimist, ladustamist ja haldamist puudutavad andmed, korrektsiooniväär - tused, mõõtmised ja muud andmed. Kõige sagedamini paigaldab haldussüsteemide vahendaja DNC-süsteemid kohandatud ja laien - datud tarkvarasse. DNC arvutitarkvara rakendab lisaks numbrilistele juhtprogrammidele, alamprotsessidele ja tsüklitele ka vajalikke lõikamistööriistade andmeid, töödeldava detaili või komponendi nullpunkti nihutamist, korrektsiooniväärtuseid. Paindlikud toot - missüsteemid, millele on paigaldatud töötlusfunktsioon, peavad pakkuma eri seadmetele vajalikke programmiosi iga komponendi tootmiseks. Asjakohase tarkvara lisaprogrammiga hangib paindlik tootmissüsteem / DNC teavet iga seadme hetkeoleku kohta, näiteks lõiketööriista paiknemine kabiinis, seisuaeg, korrektsiooniväärtused või muud andmed. Kõik see vähendab suurel määral CNC-seadme mälus andmekao võimalust seadme sisselülitamisel. Üldine teave . Võib väita, et DNC-d on arvutipõhise tootmise kompo - nendid ja tuleks lisada üldisesse tootmisplaani. Eesmärk on kasutada aina enam CAD/CAM-süsteeme, tööriistahaldussüsteeme ja eelsea - distatud seadmeid selleks, et edastada ja töödelda rohkem andmeid lühema aja jooksul. Selle eesmärgi täitmisel on DNC-süsteemid asendamatud abimehed. DNC-süsteemi kasutamine tootmises toob kaasa järgmised eelised: • suurema tootlikkusega tootmine üsna lühikese üleminekupe - rioodi jooksul; • täielikult kindlustatud andmeedastus pikkade vahemaade taha; • kiire programmi skannimine; • andmete lihtsustatud salvestamine; • vähem programmeerijate vastutust rutiinse igapäevatöö eest; • jälgitavus tänu kvaliteedihaldussüsteemide ISO 9001, DIN EN ISO 13485: 2003 rakendamisele; • terviklik kaitse välistelt meediumitelt pärinevate andmetega seotud segaduse eest; • kvaliteetne veatu andmete ülekanne ka suurtel kiirustel (nt HSC ehk kiiretel kiirustel lõikamine); • asjakohaste programmide kasutamise tagamine; • lihtne, automaatne ja selge programmihaldus; • kiirem ligipääs programmidele ja nende kiirem korrigeerimine; • seadme puuduvatest rakendustest tingitud seisakute vältimine; • kvaliteetne tööriista ettevalmistus ja kontrollimine; • tõhusam tööriistade kasutamine, kui neid käitatakse suletud andmeringis; • minimaalne tööriistade vahetamine programmide vahetamisel; • selgem andmeedastus eriti just ühendatud tootmissüsteemide puhul; • paindlikud ja automaatselt käitatavad SV-seadmed; • seadmete pikem tööiga.

273. 271 10. ÜLDISED KOMPETENTSID KOMPETENTS SOOVITUS KIRJELDUS Enesetead - vustamine ja enesetõhusus Usu endasse ja jätka enda arenda - mist. • Mõtiskle oma lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste vajaduste, unistuste ja tahtmiste üle. • Selgita välja ja hinda oma isiklikke ja meeskonna tugevusi ja nõrkusi. • Usu enda võimesse sündmuste käiku mõjutada ebaselgusest, tagasilöökidest ja ajutistest ebaõnnes - tumistest hoolimata. Motivatsioon ja sihikindlus Hoia oma fookust ja ära anna alla. • Ole otsusekindel oma ideede tegevusteks muutmisel ja rahulda vabalt oma saavutusvajadust. • Ole valmis olema kannatlik ja jätka püüdlemist oma isiklike ja meeskonna pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. • Pea vastu pingelistes olukordades, kohates vastasseisu ja ajutiste ebaõnnestumiste puhul. Ressursside kasutamine Kogu kokku ja juhi vajaminevaid res - sursse. • Hangi ja majanda ideede tegevusteks muutmiseks vajalikke materiaalseid, mittemateriaalseid ja digi - taalseid ressursse. • Kasuta piiratud ressursse maksimaalsel määral. • Hangi ja majanda igal sammul vajaminevaid kompetentse, sh tehnilisi, juriidilisi, maksudega seondu - vaid ja digitaalseid kompetentse. Rahanduslik ja majanduslik kirjasoskus Omanda rahandu - se ja majandusega seonduvaid tead - misi. • Hinda idee maksumust. • Planeeri, paiguta ja hinda rahalisi otsuseid läbi aja. • Halda rahalisi vahendeid, et tagada väärtust loovate tegevuste kestlikkus ka pikema aja jooksul. Teiste kaasami - ne Inspireeri, innusta ja saa ka teised oma pardale. • Inspireeri ja innusta asjassepuutuvaid osapooli. • Saa vajalik toetus väärtuslike tulemuste saavutamiseks. • Näita välja tõhusat suhtlusoskust, veenmisvõimet, läbirääkimisoskust ja juhtimisvõimet. RESSURSID

259. 257 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Soovitus Termin Kirjeldus Keskenduda kindlale arvule rakendustele 3. Saagise, energia ja läbilakse opti - miseerimine Protsessi kontrollsüsteemi andmete integreerimine muu informatsiooniga nagu kuluandmed, võib aidata ettevõtetel optimeerida saagist, energiakulu ning läbilaset. Juba täna lõikavad tootjad kasu tehase andmete kombineerimisest õige tarkvaraga. Lisaks on tarvis arendada oskusi luua sobivaid algoritme. Lõppude lõpuks on edu saavutamiseks kriitiline luua uute ideede rakendami - seks vajalik tugisüsteem nii väiksemate, kui ka suuremamahulisemate projektide tarvis. 4. Järgmise etapi automatiseeri - mine Prognoositakse, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul suureneb robotite aktsepteerimine töötajate tegevusaladel oluliselt. Tööstusrobotite maksumus väheneb 2020. aastani igal aastal umbes 10 protsenti. Samuti on oodata edusamme sensorite tehnoloogias ning tehisintellekti puhul, mis võimaldab kasutada roboteid keerulisemates süsteemides ning situatsioonides, suu - rendades auto-matiseerimise ligipääsetavust ja potentsiaalset kasu. Suur potentsiaal optimeeri - misvallas on ka teadmustöö funktsioonide kasutamisel, nagu nõudluse planeerimise nt ennusta - va analüütika ja halduskorralduse kasutamine või kontaktivaba tellimuste haldamine tarneahela protsessis. 5. Digitaalkvali - teedi haldus ( digital quality management ) Alustavad tootjad võivad saada olulist kasu (nt efektiivsuse suurenemine, vigade lokeerimise pa - ranemine ja tagastamiskulude vähenemine) digitaalsete dokumenteerimissüsteemide rakenda - misest, mis aitavad salvestada kvaliteedi ning teemakohast toomise ja teenuste infot. Arenenud kvaliteedikontroll koos uute sensortehnoloogiatega (nt Computer Vision) ning poolautomaatne kvaliteedi kontroll (nt robotid, ladustamissüsteemid – vt tekstivälja nr 3) loovad veelgi uusi väär - tusi. Digitaalkvaliteedi haldust intensiivsemaks muuta soovijad kasutavad hästi välja arendatud algoritme ning massiivseid andmeanalüüse nt poolautomaatne algpõhjuste analüüs. Ära karda „vastukaalu“ (vigade neutraliseeri - miseks), aga alusta juba homme viimistletuma - te tulemuste tarvis IT alustest 1. Tervisliku prag - matismi puudus Tihiti ei saa kliendid alustada industry 4.0 rakenduste kasutusele võtmist, kuna puudub tervis - lik pragmatism. Peaaegu kõigil juhtudel hõlmab prioritiseeritud indutry 4.0 rakenduse väärtuse määramine olulisi operatiivseid takistusi, mille tootjad ületama peavad. 2. Talentide ja IT süsteemide puudus On fakt, et et väga edukad kliendid on suutelised edukalt projekte lõpetama isegi keerulistes tin - gimustes nagu andmete puudumine, ebasobivad IT süsteemid ning vajalikkude talentide puudu - mine.

94. 92 4. DETAILI KVALITEET 4. DETAILI KVALITEET Pinnakvaliteedi määravad karedus ja lainelisus. Pinnakaredus tähen - dab pinna mikrokonarusi, mis korduvad suhteliselt väikeste vahemi - ke järel ja mida hinnatakse lähtepikkuse ulatuses. Lainelisus tähen - dab regulaarselt korduvaid tippe ja nõgusid, mille vahekaugus on suurem nende kõrgusest. Pinnakareduse parameetreid reguleerib standard ISO 4287:1997, mida uuendati 2015. aastal. Selles on mää - ratletud põhiparameetrid R a , R z , R max ja muud parameetrid (S m , S, p). Pinnakareduse parameetrid määratakse lähtepikkuse l ulatuses, mil - le arvväärtus valitakse parameetrist R max olenevalt järgmisest reast (mm): 0,01, 0,03, 0,08, 0,25, 0,80, 2,5, 8, 25 (joonis 4.1). Arvväärtus valitakse keskjoone m põhjal, mis jagab profiili selliselt, et punktide (y 1 , y 2 ... ym) vahekauguste kogusumma on minimaalne. Pinna pikiprofiil ja kareduse näitajad: l – lähtepikkus, m – profiili keskjoon, S mi – profiili ebatasasuste keskmine vahekaugus, S i – pro - 4.1. Detaili pinnakvaliteedi hindamine fiili ebatasasuste tippude vahekaugus, H imax – viie kõrgeima tipu hälve keskjoonest lähtepikkuse ulatuses, H imin – viie madalaima tipu hälve keskjoonest lähtepikkuse ulatuses, himin – kaugus juhuslikust joonest allpool nõgude joont, R max – profiili maksimaalne kõrgus lähtepikkuse ulatuses, y i – profiili hälve keskjoonest m, p – profiili sektsiooni tase , b n – võrdlusprofiili kogupikkus p tippude kauguse ulatuses. Profiili hälvete aritmeetiline keskmine R a arvutatakse absoluutkau - guste y i keskmisena profiili keskjoonest. Ebatasasuste kümne punkti kõrgus R z on profiili viie kõrgeima tipu Himax ja viie madalaima nõo Himin absoluutväärtuste keskmine lähtepikkuse ulatuses. Kareduse märkimist joonistele on näidatud joonisel 4.2. Kui joonisel ei ole pinna töötlusmeetodit näidatud, tähistatakse pinnakaredust joonisel 4.2a näidatud märgiga. Tähistus joonisel 4.2b näitab pinnakaredust pärast materjalikihi eemaldamist. Tähistus joonisel 4.2c näitab pinnakaredust materjalikihti eemal - damata (valatud, valtsitud pinnalt). Selle märgiga tähistatakse ka pindu, mida ei töödelda konkreetse joonise kohaselt. Joonis 4.1. Pinnakareduse profiil, mõõtmed Joonis 4.2. Kareduse märkimine joonistele: a) pinna töötlusmeetodit ei ole näidatud, b) pärast materjalikihi eemaldamist. c) materjalikihti eemaldamata, d) kareduse märkimine parameetriga R a . Peaks‘ line Nõgude joon a b c d

120. 118 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G86 Puurimine, hõõritsemine spindli seiskamisega Kood : G98 (G99) G86 X... Y... Z... R... F... K... X/Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel P – viivituse kestus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis G87 Vastupuurimine, hõõritsemine. Liikumisega altpoolt üles G88 Puurimine, hõõritsemine koos programmeeritava seiska - misega G89 Puurimine, hõõritsemine koos pausiga Kood : G98 (G99) G89 X... Y... Z... R... P... F... K... X/Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel P – viivituse kestus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G90 Absoluutse koordinaatsüs - teemi valik Kood : G90 G81 X... Y... Z-15 R+5 F... G91 Suhtelise koordinaatsüs - teemi valik Kood : G91 G81 X... Y... Z-15 R-12 F... G92 Pöörlemissageduse piiramine G93 Etteanne programmeeritakse tööriista edasiliikumise / minimiseerimise abil G94 Minutiline ettenihe F, mm/ min Kood : G94 F... Tabel 5.1. Järg

179. 177 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Ava puurimine, läbimõõt 40 mm, H7.) (Otsfrees, läbimõõt 16 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T7 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X0. Y0. S1000 F100 M3 G43 Z30.0 H7 D7 M8 G120 P22 X0. Y0. Z-20. R2. K10. D7. U40. W5. E200 Q0.2 F200 G80 M9 G28 G91 Z0 M5 T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Ümardatud süvendi freesimistsükli parameetrite kirjeldus. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Ava faasimine.) (Kraatide eemaldamine.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T8 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X30. Y-30. S1000 F100 M3 G43 Z30.0 H8 M8 (Ava 10H7) G98 G81 X30. Y-30. Z-1. R2. (Ava M12) G98 G81 X-35. Y20. Z-1. R2. G80 M9 G28 G91 Z0 M5 T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Märkus Tsentreerimistsükli para - meetrite ja ava koordinaatide kirjeldus. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. Tabel 6.2 järg

49. 47 2. MEHAANILISE TÖÖTLEMISE SEADMED Tabel 2.4. järg Nupu funktsioon Nupu pilt Kirjeldus Kasutaja määratud funktsiooniga nupud Lõikeriistamagasini vastupäeva pöör - lemine (ainult töörežiimi JOG kor - ral). Lõikeriistamagasini vastupäeva pöörlemise käivitamine (CNC-frees - pingis). Märgutuli põleb: lõikeriistamagasin pöörleb vastupäeva. Märgutuli ei põle: lõikeriistamagasini vastupäeva pöörlemine seiskub. Lõikeriistamagasini lähendamine etalonpunktile (ainult töörežiimi JOG korral). Lõikeriistamagasini liigutami - ne etalonpunkti suunas (CNC-frees - pingis). Märgutuli põleb: lõikeriistamagasin on etalonpunktile lähenenud. Märgutuli ei põle: lõikeriistamagasin ei ole veel etalonpunktis. Telje suhtes liikumise nupud X-telje nupp. Liikumine X-telje posi - tiivses suunas. X-telje nupp. Liikumine X-telje nega - tiivses suunas. Z-telje nupp. Liikumine Z-telje nega - tiivses suunas. Z-telje nupp. Liikumine Z-telje posi - tiivses suunas. Nupu funktsioon Nupu pilt Kirjeldus Telje suhtes liikumise nupud Y-telje nupp (CNC-freespingis). Liiku - mine Y-telje positiivses suunas. Y-telje nupp (CNC-freespingis). Liiku - mine Y-telje negatiivses suunas. Kiire liikumise nupp. Kiire liikumine valitud telje suhtes selle telje nupu vajutamisel. Varu. Ei ole kasutusel. Etteandekiiruse suurendamine (mär - gutulega nupp). Valitud telje suunas liikumiskiiruse suurendamine vajali - kul määral. Spindli juhtnupud Spindli vastupäeva pöörlemise sis - selülitamine. Spindli seiskamine. Spindli päripäeva pöörlemise sisselü - litamine. Programmi käivita - mise, peatamise ja lähtestamise nupud Töötlemisprogrammide täitmise peatamine. Töötlemisprogrammide täitmise alustamine. Programmide lähtestamine või kõiki - de programmide tühistamine.

80. 78 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Näites (tabel 3.7) tähendab märgistus 08, et raadius on võrdne 0,8 mm. Ettenihke suund on kodeeritud tähtedega: R – parempoolsed tööriistad, L – vasakpoolsed, N – neutraalasend. Viimane positsioon näitab laastumurdja koodi, mis märgistab laastumurdja geomeetriat. Need märgistused on samuti leitavad tootja kataloogidest. Töötingimused ja -eesmärk on eritööriistade puhul selgelt määrat - letud (puurid, koonussüvistid, keermelõikurid, hõõritsad jne). Neid kasutatakse sobivaima lõikerežiimi kindlaksmääramiseks. Lõikerežii - mid leiate tootja kataloogist. Masintöödeldava materjali täpsemaks hindamiseks ja masintöötluse režiimide valimiseks jagavad tööriistatootjad materjalid spetsiaal - setesse alarühmadesse vastavalt kõvadusele või plastilisusele ning rakendavad testitud ja kõige sobivamaid lõikerežiime (tabelid 3.8 ja 3.9). Treimises ja otsafreesimises rakendatakse harilikult eemaldatavaid lõikamisplaate, seega pärast kõige kordustäpsema tööriistamaterjali määratlemist valitakse peamised lõikerežiimid otsaku geomeetria ja tööriista tüübi põhjal (tabel 3.10). Kaasaegsetes CNC-freesimispinkides ja töötluskeskustes kasutatak - se pinnatöötluseks ainult vahetatavate otsakutega otsfreese. Need otsakud on harilikult märgistatud ISO süsteemis. Otsfreeside skeemid on väga sarnased treimistööriistade vahetata - vatele otsakutele. Treimistööriistade otsakute kuju on näidatud esi - meses positsioonis (tabel 3.11). Teise tähe väärtus, mis viitab otsaku tipu nurgale, on sarnane treimistööriistade otsakutele. Kordustäp - suse astmed märgitud kolmanda tähega on samuti sarnased trei - mistööriista otsaku astmetele. Neljanda tähega on märgitud otsaku struktuuri tüüp. Järgnevate numbritega on märgitud otsaku umb - kaudne pikkus ja otsaku lõikeserva paksus millimeetrites. Näiteks number 02 tähendab, et otsaku paksus on 2,38 mm, 03 – 3,97 mm, 04 – 4,76 mm, 05 – 5,56 mm, 06 – 6,5 mm, 07 – 7,94 mm, 09 – 9,52 mm. Järgnev täht märgib otsaku peamise nurga väärtust φ plaanil. Sellel nurgal võivad olla järgnevad väärtused: A – 45o, D – 60o, E – Tabel 3.8 Soovitatavad lõikerežiimid puurimiseks, hõõritsemiseks, keermestamiseks terase 1.0037 töötlemisel Tööriista tüüp Tööriista materjal Tööriista diameeter, mm Lõikekiiruse va - hemik v, m/min Ettenihke vahe - mik s, mm/p Pöörete arvu vahemik n, p/ min Minuti ettenih - ke vahemik sm, mm/min Tsenterpuur HSS* 10 127–174 4045–5541 404–610 Raske - metall - sulam 357–401 11 369–12 771 1592–1788 Spiraalpuur HSS 10 292–398 9299–12 675 2046–3169 Raske - metall - sulam 385–1100 12 261–35 032 2452–10 510 Puuriotsak Raske - metall - sulam 10 100–565 3183–17 985 541–3597 Hõõrits HSS 10 53–83 1688–2643 253–608 Raske - metall - sulam 53–83 2643 529 Keermelõikur HSS Keermelõikur 9–45 287–1433 – Raske - metall - sulam 30–50 955–1592 –

98. 96 4. DETAILI KVALITEET Detaili kõikidel elementidel on mõõtmed, geomeetriline kuju ja pinnakvaliteet. Seega tuleb määrata nendele hälbed, mille ületamise korral detaili tööomadused halvenevad. Toote kvaliteedi ja väljava - hetatavuse tagamiseks on elementide mõõtmed, geomeetriline kuju ja pinnakvaliteet reguleeritud standarditega. Põhihälbed on jaotatud nelja täpsusklassi, mida tähistatakse väikeste tähtedega: f – peen, m – keskmine, c – jäme ja v – väga jäme. Selline suhteline tähistus lihtsustab jooniseid. Põhihälvete täpsusklassi valimise korral tuleb arvestada valitud töötlemistäpsusega. Kui on vajalik täpsusklassist suurem täpsus (väiksemate hälvetega), tuleb hälbeid näidata vahetult vastava nimi - mõõtme kõrval. Põhihälbed kehtivad joon- või nurkmõõtmete kohta ainult siis, kui joonised ja tehnilised nõuded vastavad standardile EVS-EN 22768. 4.2. Detaili elementide mõõtmed ja hälbed Joonmõõtmed Tolerantside ja istude süsteem eristab 19 tolerantsijärku, mida tä - histatakse järjestikku numbritega ja mis suurenevad koos tolerantsi suurenemisega: 01, 0, 1, 2, 3, 4, ... 15, 16, 17. Tolerantsijärk näitab tolerantside summat, mis vastab kõikide nimimõõtmete samale täp - susklassile, mida rakendatakse nimimõõtmete konkreetses vahemi - kus. Nimimõõde on detaili põhimõõde ja seda kasutatakse võrdluse - na detaili mõõtme ja piirmõõtmete hälvete arvutamisel (tabel 4.4). Tolerants (T) on erinevus maksimaalse ja minimaalse piirmõõtme vahel või suurima ja väikseima hälbe algebralise vahe absoluutväär - tus. Füüsikaliselt väljendab tolerants tegelike mõõtmete võimaliku dispersiooni summat, st määratud töötlemistäpsust. Tolerantsi suu - rendamise korral toote kvaliteet tavaliselt langeb, kuid tootmiskulud vähenevad. Tabel 4.4. Pikkusmõõtmete põhihälbed Hälvete rühm Mõõtme- ja tolerantsivahemikud, mm Märgistus Täpsus 0,5–3 Üle 3 kuni 6 Üle 6 kuni 30 Üle 30 kuni 120 Üle 120 kuni 400 Üle 400 kuni 1000 Üle 1000 kuni 2000 Üle 2000 kuni 4000 f peen ±0,05 ±0,05 ±0,1 ±0,15 ±0,2 ±0,3 ±0,5 _ m keskmine ±0,1 ±0,1 ±0,2 ±0,3 ±0,5 ±0,8 ±1,2 ±2 c jäme ±0,2 ±0,3 ±0,5 ±0,8 ±1,2 ±2 ±3 ±4 v väga jäme _ ±0,5 ±1 ±1,5 ±2,5 ±4 ±6 ±8 Märkus. Väiksemate kui 0,5 mm nimimõõtmete piirhälbed tuleb märkida vastava nimimõõtme kõrvale.

136. 134 4. DETAILI KVALITEET Tabel 5.6. Juhtprogrammi näidis CNC töötlemiskeskusele – kontuuri freesimine Lõiketöötlemise meetod Väliskontuuri freesimine Töötlemistehno - loogia G-kood Töötlemistehnoloogia selgitused G0 X10 Y10 Z5 G0 Z-10 G1 X0 Y0 G1 Y-45 G2 X-5 Y-50 R5 G1 X-20 G1 Y-5 G2 X-15 Y0 R5 G1 X0 G0 X10 Y10 G0 Z5 Tööriista lähtepunk P1 Tööriista viimine tooriku lähedale töötlemist - sandile liikumisega piki Z-telge Tööriista liikumine lõikkesse (tooriku vastu) XY-tasapinnal (punkt P2 ) Parempoolse külje freesimine piki Y-telge, lõpp-punkt P3 Alumise parempoolse raadiuse freesimine päri - päeva ringliikumisega, lõpp-punkt P4 Alumise külje freesimine piki X-telge, lõpp- punkt P5 Vasakpoolse külje freesimine piki Y-telge, lõpp- punkt P6 Ülemise vasakpoolse raadiuse freesimine päri - päeva ringliikumisega, lõpp-punkt P7 Ülemise külje freesimine piki X-telge, lõpp- punkt P2 Tööriista väljumine lõikest, liikumine XY-tasan - dil lähtepunkti P1 Tööriista eemaldumine toorikust liikumisega piki Z-telge lähtepunkti P1 Märkus: Kontuuri treimise kood on siinkohal esitatud tööriista raadiuse kompensatsioonita.

245. 243 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Signaaliedastuse tehnoloogia (meetodid). Kohalike võrkude puhul kasutatakse kahte signaaliedastuse meetodit: mittemodulaarset (põhiriba) ja lairiba. Mittemodulaarne (kitsa riba) signaalitehno - loogia kasutab isiklikke signaaliedastuskanaleid, mis on kommu - nikatsioonipartnerile lühikest aega saadaval. Teavet edastatakse ühes kanalis, vahetult moduleerimata signaalidena. Seda meetodit nimetatakse ka aegmultipleksimise meetodiks, mille puhul ühen - datakse mitu andmekanalit üheks kompileeritud kanaliks. Kuna see meetod ei nõua keerukaid moduleerijaid ja demoduleerijaid, siis on see põhimõtteliselt lairibatehnoloogiast odavam. Lairibatehnoloogia puhul kasutatakse igat kanalit ainult ühel lairiba ribalaiusel, seetõttu nimetatakse seda meetodit ka sagedusjaotuse multipleksimiseks. Lairibatehnoloogiaid ei kasutata peaaegu kunagi kohalikes võrkudes, kuid üleilmsetes võrkudes levivad need üha enam. Mõlemal meeto - dil on nii eeliseid kui ka puudusi. Nende tehnoloogiate turvalisuse tõttu krüptitakse edastatud teave elektrooniliselt ja teisendatakse kaudselt muunduri abil saajale vastuvõetavaks. Edastusvahend/mee - dia/kandja/režiim. Sidetehnoloogia valdkonnas jaotatakse edastus - vahendid ja meediumid selliselt. 1. Esiteks on juhtmega signaaliedastus (nt LAN, WAN). • Bifilaarkaablid, varjeta või varjega bifilaarkaabel, mõlemad juhtmed on kaetud isolatsioonimaterjalidega. Kahe paariga bifilaarkaablil on neli eraldi juhtmepaari ühes kestas, üks sissetulevale ja teine väljaminevale andmevoole. Seda tüüpi kaablit vajavad võrgud on teoreetiliselt võimelised toimima täielikul dupleksrežiimil. • Koaksiaalkaablid, mis on kiire andmeedastuskiirusega kaab - lid, koosnevad isoleeritud juhist, mis on kaetud vaskvõrguga (varje) ja plastist isoleermaterjaliga. Koaksiaalkaablil on üks juht ja maanduskontakt, mistõttu puudub füüsiline eeldus andmevoo kahesuunaliseks juhtimiseks, kui just ei paigaldata kaht eraldi kaablit iga suuna kohta. • Kiudoptilised/optilised kaablid, näiteks valguskiudkaablid. Nende kaablitega moduleeritakse andmeedastust valgus - lainete ???, mis liiguvad erilises klaaskiust torus peaaegu takistuseta. Kiudoptilisi kaableid ei mõjuta elektromagnetili - ne interferents, mis muudab need bifilaar- või koaksiaalkaab - litest usaldusväärsemaks. 2. Teiseks on juhtmevaba signaaliedastus (nt WLAN). • Raadiolained (100 kHz kuni 300 GHz) on peamine viis hetkel kasutatavate juhtmevabade võrkude edastamiseks. Mida kõrgem on sagedus ja suurem infoedastuse kiirus, seda lühem on vahemaa ning seda kõrgemad on nõuded otsesele nähtavusele ja tundlikkus õhumuutusele. • Infrapunakiirgus on elektromagnetilised lained, mille pikkus on nähtava valguse lainetest suurem, kuid raadiolainetest väiksem. • Bluetoothiga ühenduvuse puhul töötavad seesugused sead - med 2,4 GHz sagedusvahemikus. Bluetoothi võrgus on üks seade peamine seade ja teised on selle alluvad. Peamine Bluetoothi võrguseade korraldab teiste seadmete uuringu. Kui tutvustatakse teine seade, mis soovib võrguga ühenduda, käivitub autentimine, st sisselogimise koodide saatmine. Kui koodid võetakse vastu, on seade võrguga ühendatud. Kui andmesagedus on vahemikus 500 kHz kuni 10 GHz, võib kasuta - da tavalisi bifilaar-, varjestamata bifilaarkaableid, koaksiaalkaableid või kiudoptilisi kaableid. Kiudoptilised kaablid on häiringutele im - muunsed, kuid need vajavad kallimaid modemeid edastatud andme - te moduleerimiseks ja demoduleerimiseks. Võrgutopoloogia . Topoloogia on skeem füüsiliste või elektriliste kaablite üheks võrguks ühendamise kohta. Moodsad LAN-id saab ühendada siini, ring-, täht- või laiendatud täht või võrk-segatopoloo - giaga. Suured kohtvõrgud on organiseeritud, kasutades eri topoloo - giaid. Võrgusiiniühenduse korral on kõik võrgukasutajad ühte võrgu-

87. 85 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Üks peamisi ülesandeid osade tootmise protsessis on lõikamisrežii - mide arvutamine. Valides lõikerežiime, tuleb tähelepanu pöörata töödeldud pinna nõuetele, eriti selle karedusele ja mõõtmelisele kordustäpsusele. Lisaks on vajalik teadmine, millist töötlemise mee - todit kasutada, st kas see on treimine (sise- või välis-), freesimine, puurimine jne; millist lõikeriista kasutada; millised on mõõtmed ja lõikeotsaku materjal; mis on töödeldava osa materjal ja seisukord. Peamised lõikerežiimid on lõikesügavus t, ettenihe s, lõikekiirus v ja pöörlemissagedus (pöörete arv) n. Lõikesügavus t (mm) on materjalikiht, mis eemaldatakse töötlemisel ühe lõikega. See valitakse vastavalt masintöötluse meetodile. Kui rakendatakse ettevalmistavat töötlemist, on sügavus t kõige suurem ja võib olla võrdeline töötlemisel tekkiva töötlusvaruga. Kui rakenda - takse siledat masintöötlemist, valitakse lõikesügavus vastavalt töö - deldava pinna mõõtmelisele kordustäpsusele ja pinna nõudmistele. Ettenihe s (mm/p) või sz (mm/hammas) (freesimises) on lõiketöö - riista asendi ja töödeldava osa määratud ettenihe. Ettenihe valitakse vastavalt töödeldava pinna mõõtmelisele kordustäpsusele ja pinna kvaliteedinõudmistele. Kui rakendatakse karedat freesimist, võib ettenihe olla suurem kui siledal masintöötlemisel. Lisaks valides ettenihke jäikust süsteemile masin-seade-tööriist-osa (MDTP), tuleb hinnata tööriista omadusi, selle paigutust ja teisi piiravaid tingimusi. Lõikekiirus v või vc (m/min) on kaugus, mille läbib lõikeriist töötle - misel ühe minutiga. Kui rakendatakse karedat freesimist, on kiirus suurem kui siledal masintöötlemisel. Pöörlemissagedus n (p/min) on tooriku (osa) või lõikeriista pöörete arv ühes ajaühikus. Tavaliselt valitakse lõikerežiimid tööriista arendajate ja masinatootja - te trükistest. 3.7. Lõikerežiimid ja töötlusaeg Töötlevas tööstuses on üks peamiseid tõhususe indikaatoreid ühe osa tootmisele kuluv aeg. Aega, mis kulub tehnoloogilise operatsiooni läbiviimiseks, nimeta - takse töö teostamise ajaks või standardseks osa valmistamise ajaks. T vnt = T m + T p + T dv + T a kus T m – kompuuterjuhitav masin või otsetootmine aeg minutites; T p – lisaaeg minutites; T dv – aeg masina hoolduseks minutites; T a – aeg puhkuseks ja isiklikeks vajadusteks minutites. Kui osasid töödeldakse hulgi (tootepartii), arvutatakse aega järgnevalt: T pp x n d T vnt-k = T m + T p + T dv + T a + — kus T pp – seadistamise aeg, rakendatud partiile; n d – osade arv partiis. Põhiline tsükliaeg tähistab otsetootmise aja hulka ja lisaaega. Otsetootmise aeg väljendub lõikeriista kauguse ja minuti ettenihke (ettenihke kiiruse) suhtena. Võttes kokku treimise, freesimise, puu - rimise, südamikpuurimise ja hõõritsemisoperatsioonid, saab otse - tootmise aega väljendada järgnevalt: Standardne aeg (osa kohta) T vnt (min) arvutatakse järgnevalt: (3.1) (3.2)

257. 255 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Industry 4.0 rakendamisega alustanud firmade seas esines veel kolm barjääri, mis takistasid nende edasiarengut antud valdkonnas: • Andmete omandiõigustega seotud mured kolmandate osapool - tega koos töötamisel. Lisaks küberturvalisuse probleemidele, kardavad tootjad, et nad võivad industry 4.0 rakendamise tarvis kolmandate tehnoloogia ja tarkvara pakkujatega koos töötades kaotada kontrolli oma andmete üle. Samuti avastatakse sageli, et hetkel kehtivates OEM lepingutes kirjeldatud andmete omandi - õigused on juba niigi limiteeritumad, kui nad arvasid. • Puudub selge arusaam, millised industry 4.0 rakendustega tuleks hakkama saada firmasiseselt ning milliste puhul oleks tarvis abi kolmandatelt osapooltelt. Samuti puudub ülevaade sobivatest teenusepakkujatest, kelle poole vajadusel pöörduda. Ettevõtjad pole kindlad, millised tegevused on potentsiaalselt sobivad, et need ise läbi viia ning mis juhtudel oleks kasulik leida appi mõni kolmas partner. Lisaks väidavad paljud tootjad, et neid puudub arusaam potentsiaalsete teenusepakkujate võrgustikust. • Raskused integreerida inustry 4.0 rakenduste jaoks vajaliku informatsiooni mitmest allikast. Enamik neist rakendustest baseeruvad andmetele, mis on pärit erinevates allikatest. Nende ühendamine on inustry 4.0 töö jaoks hädavajalik, ent andmete integreerimine võib olla väga keeruline. Joonis 9.49 McKinsey - Tööstus 4.0 pärast esialgset hüpet. Kust tootjad väärtust leiavad ja kuidas seda kõige paremini tabada • Küberturvega seotud kahtlused koostööl kolmandate osapoolte - ga. Industry 4.0 rakenduste arendamine eeldab sageli ka koos - tööd tehnoloogia/tarkvara ja kohanemisabi pakkuvate ettevõte - tega ning paljud firmad pole endiselt eriti vastuvõtlikud ideele jagada oma informatsiooni, kuna muretsevad IT turvalisusega partnerite poolt ning andmete ülekandmisel; • Alustpaneva IT-arhitektuuri investeerimine pole piisavalt selgelt majanduslikult põhjendatud. Paljud organisatsioonid peavad veel arendama business case’i, mis põhjendaks adekvaatselt suuri ja üldiseid investeeringuid andmete- ja süsteemistruktuuri, mida vajatakse, et arendada täielikult välja kogu ettevõtet hõl - mavaid industry 4.0 rakendusi. 5 peamist tõket, mille on välja selgitanud tootjad, kellel on / ei ole piiratud Tööstus 4.0 edendamine Täiendavad tõkked, mida mainivad arenenumad tootjad Raskused osakondadevahelise tegevuse kooskõlastamisel Julguse puudumine radikaalsete muutuste elluviimiseks Kvalifitseeritud töötajate, nt and - mespetsialistide puudus Mure küberjulgeoleku pärast kolmandate osapoolte hankijatega töötades Puudub selge ärijuhtum, mis õigus - taks investeeringuid selle aluseks olevasse IT-arhitektuuri Mured andmete omamise pärast kolmandate osapooltega töötades Ebakindlus pakkujate sisseostmise ja sisseostmise osas ning teadmiste puudumine pakkujate kohta Väljakutse on erinevatest allika - test pärit andmete integreerimine Industry 4.0 rakenduste jaoks

79. 77 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Masintöötluse tingimuste hindamisel tuleb määrata tööriista lõi - keserva vormi vastupanu lõikejõule ning selle sobivus spetsiifilise kujuelemendi masintöötluseks. Selleks määravad tootjad parima sobivuse spetsiifilise tööriistamaterjali ja lõikeelementide geo - meetria vahel; selle sobivuse kohta võib infot leida tootja lõiketöö - riistade kataloogidest. Kui nüüdisaegses tootmises kasutatakse treimist, kasutatakse hari - likult treimise tööriistasid mitmeservaliste vahetatavate otsakute - ga. Kui otsak ära kulub, saab selle lihtsalt keerata teise positsiooni ja kasutada osa masintöötlemiseks. Tööriistatootjad pakuvad suurt valikut vahetatavaid otsakuid. Need on ühepoolsed, kahepoolsed, fikseeriva auguga või ilma ning laastumurdmise soontega või ilma. Vahetatavad otsakud on märgistatud tähtede ja numbritega, mis viitavad kujule, otsa nurgale α (0 kuni 300), täpsusele, tüübile, lõikeserva pikkusele, paksusele, tipu ümardamisraadiusele, lõike - servade tüübile, ettenihke suunale. Treimiseks mõeldud mitme - tahuliste eemaldatavate otsakute klassifikatsioon, mis põhineb otsakute kujul, on esitatud tabelis 3.6. Tabel 3.6 Mitmetahuliste eemaldatavate raskemetallisulamist plaatide kuju skeem 1 2 3 4 Eemaldatava lõikeotsaku kuju  – soovitatav  – alternatiiv Pikisuunas treimine Kopeerimine Otspinnaga lihvimine C – romb 80o   D – romb 55o    R – ümmargune   S – ruut  T – kolmnurkne    W – trigonaalne   V – romb 35o  Otsakute skeemi näidet näeb tabelis 3.7. Otsakute kuju on antud ladina tähtedega. Otsaku tipu nurga väärtus on märgitud tähega vastavalt nurga väärtusele kraadides: A – 3o, B – 5o, C – 7o, D – 15o, E – 20o, F – 25o, G – 30o, N – 0o, P – 11o, O – muu nurk. Tabel 3.7 Näide lõikeotsakute märgistamisest C A K G 16 04 08 T L TM Otsaku kuju Otsaku tipu nurk α Kordustäpsuse klass Otsaku tüüp Lõikeserva pikkus Otsaku paksus Otsaku tipu ümar - damisraadius Lõikeotsaku serva tüüp Ettenihke suund Laastumurdja suund Otsaku mõõtmeline kordustäpsus määrab selle kordustäpsuse astme. Otsaku kordustäpsuse aste ja nende geomeetriliste di - mensioonide tolerantsusjärk on esitatud kataloogis, mille on välja andnud tööriistaotsakute tootjad. Otsaku tüübi defineerib selle struktuur (otsaku fikseerimise meetod, võimalus kasutada otsakut mõlemal poolel). Need andmed ja vastav alfabeetiline märgis - tus on saadaval ka tootjate kataloogides. Lõikeotsaku lõikeserva pikkus määrab selle mõõtmed millimeetrites, nt 16 tähendab, et lõikeserva pikkus on 16 mm. Otsaku paksus pannakse kirja kahe numbriga. Märge 04 tähendab, et otsaku paksus võrdub 4 mm. Ot - saku tipu ümardamisraadius on samuti märgitud kahe numbriga.

242. 240 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED mine selle töö tõhusamaks. DNC kasutusel olevate arvutite jõudluse suurendamisega on DNC-le juurde tulnud üha enam lisafunktsioone. Need on tööriistad seadme rakenduste, mõõtmisprogrammide, lõi - ketööriistade, koordinaatsüsteemi häälestuse ja tööriistade kulumise hindamise programmide jms haldamiseks. Programmi ülekandevi - gade vältimiseks edastatakse programmiga koos ka järgmine teave: - programmi numbri kontrollimine edastatud seadme puhul; - operaa - tori pöördumise kellaaeg ja kuupäev; - uue programmi käivitamine üksuse aktiveerimise ja töötlemise kaudu; - tööriistad, mis on vajali - kud tööriistade võrdlustegevuse läbiviimiseks olemasolevate tööriis - tadega aluses ning päringuandmed, näiteks operaatoril on „puudu tööriist xxxx“. Teine väga tähtis ülesanne on seadmesse sisestatud andmete automaatne edastamine ja selle saatmine CNC-seadmele keskarvutis (server). Nende alla kuulub teave mooduli töötundide ja seisuaegade kohta, toodetud toodete arv ning defektide raportid, tootmise peatamise põhjused, veateated statistilise analüüsi tege - miseks, hooldusjuhised ja rakenduste jälgimine. Teenindusprotsessi puhul on oluline, kas CNC-seadme ja DNC-keskse arvuti vaheline kommunikatsioon toimub integreeritud klaviatuuri kaudu CNC-sead - mel või on vajalik DNC terminal. Kuigi tänapäevane CNC juhtpaneel on soodne ja soovile vastavaks kohandatav, vajab iga CNC selleks liidestamist ja seda tihtipeale ka eri juhtseadetega. DNC-de termina - liseadmetena kasutamise suur eelis on identsete tehinguprotseduu - ride kasutamine. Lisaks ei saa kõrvale jätta andmete ülekande kiirust ja tüüpi. Et edastus oleks tõhus, peab edastuskiirus olema võima - likult suur, st suurem andmekanalilaius ja ribalaius. Lisaks tuleb edastusprotsessi jooksul vältida kõiki vigu. Intranetiühendus aitab praegusajal täita neid kahte nõuet. Teine alternatiiv on juhtmevaba raadiosüsteem. Kokkuvõttes saab vahetu digitaalse kontrolli puhul jaotada kontrollfunktsioonid eri arvutitele, mis suhtlevad LAN-iga. Tänapäevastel DNC-süsteemidel on selgelt defineeritud ülesanded: • CNC-masinate NC-rakenduste seadmete ja muu tootmise jaoks vajaliku teabe õigeaegne pakkumine; • NC-seadmete ja muude tootmisandmete ooteaja vähendami - ne; - andmete ülekande organiseerimine koos asjassepuutuva programmi tuvastusega; • mobiilsete andmekandjate elimineerimine koos kõigi nende puu - dustega (neid tuleb salvestada, administreerida, andmekadu on väga tõenäoline, seadmete hooldamine on keerukas); • piiramatul arvul NC-rakenduste administreerimine/haldamine DNC töötluse ja tootmisinfo tarbeks keskses arvutis; • CNC-seadmete jaoks korrigeerimisel NC-programmidesse tehtud muudatuste tuvastamine; • detailsem teave CNC asutuse seisukorra kohta operaatori kaudu. Kahesuunalise kommunikatsiooni implementeerimine (täisdu - pleksrežiim) andmete edastamiseks pakub kahte võimalust. • Arvuti, mis ühendab tähetopoloogiat iga kasutaja mitme liide - sekaardi kaudu. Tähetopoloogia eelis on usaldusväärsus, et võrk jätkab tööd ka siis, kui üks ühendus arvuti ja kommutaatori vahel katkeb. • Kohtvõrgu (LAN) implementatsioon, mille eelised on täielik and - meturve ja suurem andmeedastuse moodul. • Raadio teel on samuti võimalik CNC-seadmest andmeid saa - ta. TSV-l CNC lubamine ei nõua edasist andmelugerit, mistõttu puudub seisakuaeg ja töökulud on väiksemad. Andmete edasta - miseks on mitu viisi. Ettevõttes kasutatakse tavalisel TCP/IP-ga (transpordikihi protokoll / internetiprotokoll) kohtvõrke. See protokollide komplekt on mõeldud toetama mis tahes suurusega võrke ja teenuseid ning on muu hulgas maailma populaarseim protokoll. Moodsal CNC-l peab olema andmeühendus.

272. 270 10. ÜLDISED KOMPETENTSID KOMPETENTS SOOVITUS KIRJELDUS Võimaluste mär - kamine Kasuta oma ku - jutlusvõimet ja võimeid väärtuse loomise võimaluste avastamiseks. • Väärtuse loomiseks selgita avastades sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku olukorda välja võimalu - sed ja haara neist kinni. • Selgita välja ühiskonna vajadused ja vastuvõtmist vajavad väljakutsed. • Loo uusi seoseid ja too kokku laiali paisatud elemendid, et väärtuse loomiseks võimalusi tekitada. Loovus Arenda loovaid ja otstarbekaid ideid • Mõtle välja mitmeid ideid ja võimalusi väärtuse loomiseks, sh ka paremaid lahendusi uutele ja ole - masolevate väljakutsetele. • Avasta ja mängi uudsete lähenemistega. • Kombineeri teadmisi ja ressursse väärtusliku tulemuse saavutamiseks. Visioon Tööta oma tuleviku visiooni suunal. • Kujuta endale ette oma tulevikku. • Arenda oma visiooni, et muuta ideed tegevusteks. • Visualiseeri võimalikke tulevikustsenaariume, et jõupingutusi ja tegevusi paremini suunata. Ideede väärtus - tamine Kasuta ideed ja võimalused maksi - maalselt ära. • Hinda oma idee väärtust sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikus mõttes. • Tunne ära idee potentsiaal väärtuse loomiseks ja selgita välja selle maksimaalseks ärakasutamiseks sobivad viisid. Eetiline ja jätku - suutlik mõtle - mine Hinda ideede, või - maluste ja võimali - ke tegevuste tule - musi ja mõju. • Hinda väärtust loovate ideede ja ettevõtlusalase tegevuse mõju sihtkogukonnale, turule, ühiskonnale ja keskkonnale. • Mõtle, kui jätkusuutlikud on pikaajalised sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud eesmärgid ja valitud tegevussuunad. • Tegutse vastutustundlikult IDEED JA VÕIMALUSED

219. 217 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED juhul on toote valmistamise aeg lühem, sest transpordi osakaal protsessis ei oma arvestatavat kaalu. Suure hulga tootmisettevõtete kogemuse põhjal saab kokkuvõtta, et sellisel kujul spetsialiseeritud ettevõttes on kõrge töö efektiivsus ja madalamad tootmiskulud. Sel - list laadi tootmisprotsessi kujundamine sobib ennekõike masstoot - mise ettevõtetele. Väike-seeria tootmisettevõttes on keeruline tootmiskoormust üksuste vahel võrdselt jagada sest üksused võivad olla ebaühtlase suurusega. Tootmisüksuste eristamine lähtuvalt kasutatavast teh - noloogiast on pigem vähelevinud. Mingile üksikule tehnoloogilise operatsioonile fokuseeritud tootmisüksuste koondamine eeldab, et kogu ettevõtte on pigem suurettevõtte tüüpi. Üldiselt tähendab seda tüüpi spetsialiseerumine seda, et konkreetne osakond, üksus tege - leb ja on vastutav ainult ühe või ühte tüüpi töötlemise operatsiooni eest. Masinatööstuse sektoris võib sellekohaste näidetena esitada valu - töökojad, kaevandused, termika ja galvaanika töökojad, mehhaani - kalist töötlust pakkuvad ettevõtted ning samuti ainult koostet pak - kuvad töökojad. Mehhanikalise töötlemise all on omakorda võimalik kitsamalt spetsialiseeruda freesimisele, treimisele, puurimisele, lihvimisele jne. Ajalooliselt ei ole sellist tüüpi ettevõtteid peetud eriti kulutõhusateks. Pigem on selline vorm väljakujunenud kui parata - matus paremate valikut puudumisel. Kaasajal ja seoses arvutusteh - nika kiire arenguga ning selle rakenduste levikuga masinaehituse valdkonnas on tehnoloogiline spetsialiseerumine muutumas järjest aktuaalsemaks. Tootmisprotsesside spetsialiseerituse taset on võimalik kirjeldada erinevate indeksite abil: tootmise voogsus, mehhaniseeritus, au - tomatiseeritus, paindlikkus ja tootmise integreeritus. Voogsuse või lahti seletatuna tootmise voolavuse juures peetakse silmas, et prot - sessis liiguks toode ainult ühes suunas, alati kõige lühemat võimaliku teekonda mööda. Igasugu tagasipööret või silmusesse jooksmist tuleks tootmisprotsessis vältida. Ettevõtte tootmismahu saavuta - miseks on esmalt oluline töökojad, tsehhid ja töökohad hoolikalt planeerida. Toodangu voolavuse hoidmiseks on oluline, et laod ja tootmishoo - ned oleksid vastavalt asetatud. See nõue puudutab nii ettevalmista - vaid ja abi tööruume, kui erinevaid lõiketöötlemise ja kooste tsehhe. Tootmises mille väljundiks on ühe detaili tootmine ja seda pigem väike-seeriatena ei ole toodangu voolavust lihtne realiseerida. Mida lähemale liikuda masstootmisele, seda reaalsem on toodangu voo - lavuse põhimõtte rakendamine tootmiseks. Tootmistehnoloogias on üldiselt levimas arusaam, et tootmisega seotud transpordikulud tuleb hoida võimalikult minimaalsed. Seega otsitakse pidevalt või - malusi kuidas vähendada vajadust pooltoodangut tootmisprotsessi keskel kuhugi arvestatavale kaugusele transportida. Tootmise mehhaniseeritus ja automatiseeritus. Tootmisprotsesside ja tootmise abiprotsesside digitaliseerimine on tänases infoühiskon - nas üks peamisi tootmissektori ees seisvatest väljakutsetest. Tootmi - se abiprotsesside all mõeldakse siinkohal näiteks transporti, ladus - tamist, kvaliteedi kontrolli operatsioone jne. Tootmise põhiprotsess koondab endasse samuti tootmisjuhtimise ja juhtimissüsteemi. Teoorias on tootmisprotsess võimalik digitaliseerida tasemeni mil inimese, töötaja sekkumine on sisuselt minimaalne. Digitaliseeri - mine on üldnimetus mis koondab mehhaniseerimise ja automati - seerimise põhimõtted. Infoühiskonna vahenditega on võimalik luua keerukaid süsteeme mis haldavad tootmisprotsesse alates toor - materjali vastuvõtust kuni valmistoodangu väljastamiseni. Töötaja kohustuseks on seejuures ainult seadmete ja tehnoloogia juhtimine, kontrollimine. Koos tööstuse digitaliseerimisega väheneb inim - töötaja füüsiline koormus, selmet tekivad töökohad mis nõuavad töötjalt mitmekülgsemat oskuste pagasit. Eeldatavalt kasvab koos tootmisprotsesside digitaliseerimisega tootlikus ja toote kvaliteet ja vähenevad tootmiskulud. Tootmisprotsesside digitaliseerituse määra on võimalik hinnata kolmel põhimõttel: digitaliseeritud tehnoloogia ja seadmete poolt läbiviidud töö hulk võrrelduna kogu tööga; ainult automaatselt valmistatud toodangu hulk võrrelduna kogu toodan -

253. 251 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.5.2. Põhinäide: Hiina Tänu suurele riiklikule toetusele on Hiina ärimaailm on juba mitut aastat intensiivselt industry 4.0 suunas liikunud. Veel üks põhjus, miks hiina tootjaid peetakse oma ala rahvusvahelisteks pioneerideks – see tähendab kvantitatiivset üleolekut ettevõttesises orientatsioo - nis võrreldes Euroopa ettevõtetega – on hiinlaste suur kiindumus tehnikasse. Hiljutine McKinsey uuring näitab, et 90% hiina juhatuse liikmetest näevad digitaliseerimist kui kõige olulisemat tootmisprob - leemi. Saksamaal kehtib see vaid umbes kahe kolmandiku ettevõt - tejuhtide puhul. Lisaks on hiina tootenõudluses juba arvestatud sellega, et iga kolmas firma kasutab tehisintellekti – Saksamaal on see vaid iga viies. Hiina suurfirmad nagu Huawei ja Lenova liiguvad oma tootmisprot - sesside digitaliseerimise poole tuleviku suunatud viisil – eriti saksa IT partneritega nagu SAP. Lisaks nendele elektroonika hiigelfirmadel investeerivad tehisintel - lekti, ärianalüütika ja Internet of Things tehnoloogiavaldkondadesse ka nii autotööstuse ja selle varustajad. Ka McKinsey maksab selle eest: 2016 aastal investeeriti Hiina IT struktuuri 12 protsenti rohkem, kui eelmisel aasta. Surve ettevõtetele sellest osa võtta tuleb ühest küljest nii seestpoolt (toetused, konkurents), kui ka väljast (rahvusvaheline konkurents). Samal ajal tekitab industry 4.0-ga jätkamine ettevõtetele uusi väl - jakutseid. Nagu ka Saksamaal ja mujal Euroopas on vaja leida sobi - va väljaõppega töötajaid ning pakkuda neile konkurentsivõimelist palka. Robotite kaasamine tootmisesse peaks ettevõtjate seas seda probleemi vähendama. Fakt, et inimfaktoril on täisautomatiseeriud tootmises veelgi väiksem roll, võib Hiinale maksma minna nende suhtelise eelise. Kuigi praeguse Maailma Robootika Raporti (World Robotics Report) andmetel on Saksamaa veel endiselt kolmandal kohal, kasvab ro - botite kasutamine Hiinas palju kiiremini. Seda arengut soodustavad peamiselt valitsuse algatused Made in China 2025 ja Internet plus. Hiinas kasutatakse sageli Made in China 2025 strateegiat ja industry 4.0 sünonüümidena, mille all peetakse silmas infotehnoloogia ja tööstuse ühendamist. Made in China 2025 iseenesest on juba tuge - valt orienteeritud Saksamaa ideele. Samas ületab siin investeeritud 2,7 billionit eurot rahastust Saksamaa investeeringuid üle tuhande protsendi (260 millionit eurot). Samas pole Hiinas tootmiskvaliteedi tagamise samal tasemel kui läänes, eriti tehnoloogia vallas, mida lääne omatootmises edenda - takse nagu six-axis robotid ja sobiv tarkvaraarendus. See takistab Hiinal katta kõiki industry 4.0 ja robootika alasid ning seetõttu ei lase neil konkurentidest ette jõuda. See on ka põhjus, miks oskusteavet ostetakse endiselt sisse välismaalt äriühingute omandamise kaudu – nii ka Saksamaal. Üheks näiteks sellest on Baieri autotööstuse tarnija Grammeri ülevõtmine Ningbo Jifengi poolt. Kokkuvõttes on pühendumus industry 4.0 või Made in China 2025 projektide suhtes ning nende edendamine võrreldamatu Euroopa - ga, kuigi sellest faktist hoolimata ei ole selle produktiivsus veel siiski samal tasemel. 9.5.3. Saksa ettevõtetest pioneerid Kuna Saksamaal sõltub ligi 15 miljonit töökohta erineval moel tööt - levast tööstusest, on täisautomatiseeriud protsesside kasutusele võtul, eriti industry 4.0 tähe all, pakkuda palju võimalusi: tööstuse digitaliseerimine ei muudaks mitte vaid lisandväärtusega protsesse, vaid looks ka uusi ärimudeleid ja perspektiive töötajatele, mis looks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele häid võimalusi digitali - seeritud ja intelligentse tootmiseprotsesside valdkonnas. Saksamaal on sadu kasutajaid, kes rakendavad industry 4.0 oma tootmises ja tõestavad, kuidas digitaallahendused annavad lisaväärtust 1 . 1 Bundesministerium für Wirtschaft und Energie https://www.bmwi.de/Redaktion/ DE/Dossier/industrie-40.html (Zugriff: 15.01.2019).

14. 12 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) Integreeritud süsteemilahendus MES lubab teil jälgida kogu toot - mise ja selle protsesside arengut, samal ajal vaadeldes kontserniku - vandit spetsiifilisi tootmisprotsesse analüüsides. Lisaks on tagatud ühtlane digitaalne töövoog, et kindlustada automatiseeritud ja manipulatsioonikindel tootekontroll OEE-meetodiga. OEE mängib tähtsat rolli tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmises, tagades samaaegselt kvaliteeti, terviklikkust ja produktiivsust. See hea toot - mistava teoorial põhinev näitaja tagab tulemused kättesaadavuses, jõudluses ja kvaliteedis. Saavutatud selgus garanteerib tootmise pro - duktiivsuse pikaks ajaks, sest see täpsustab, kui seade ei lisa väärtust või ei tööta täisvõimsusel. MES-süsteem saab sellega hakkama, kuna töötajad, kes siiani kogusid teadmisi andmebaasidesse, neid avali - kuks tegemata, saavad nüüd valmistada andmeid ette digitaalseks kasutuseks töötajatele ja seadmetele, sõltumata nende asukohast. Tootmise arenguga käsikäes pakub nüüdisaegne neljandale töös - tusrevolutsioonile sobiv MES-süsteem tarbijale suure valiku assis - teerivaid süsteeme ja andmeanalüüsi tehnikaid, mis aitavad kogu tootmistsükli keerukust vähendada. Lisaks pakub MES-süsteem boo - nuseid käeshoitava kontrolleri programmeerimisel: süsteem tagab automaatselt tööriistade nimekirja ja tänu täppismasintöötlusele välistab kõik ebatäpsused tootmises või koostamisprotsessis. Samal ajal standardiseeritakse digitaalse juhtimise dokumentatsiooni ja valmistatakse ette selle elektroonilist versiooni. Digitaliseeritakse seni paberkujul eksisteerinud info. Tänu MES-süsteemile sisenetakse digitaalsesse ruumi. MES-süsteem võimaldab jälgida kõiki muutusi SV-rakendustes ja eristada tööga seotud personali ja kasutatud sead - meid. Tänu komputeriseeritud dokumentatsioonile saavutatakse kogu tootmisprotsessi efektiivne ja läbipaistev kuju. Järgmine samm neljandas tööstusrevolutsioonis tootmise vallas on kommunikatsiooni ja liideste standardite loomine. Infovahetus ini - meste ja seadmete vahel toimub jätkuvalt, kasutades suletud and - meformaate, mis ei kaitse katkestuste ja andmekao eest. Probleemi laheneb, kui kasutusele võetakse MES-süsteem, kuhu on installitud võrgukeskus. Mitmekeelne tõlkeaparaat reguleerib keskselt kommu - nikatsiooni, töötleb automaatselt andmeid ja toob kokku kommu - nikatsiooni ja andmekaablid. XML-il (laiendataval märgistuskeelel) põhineva standardi kasutamine vertikaalse ja horisontaalse integrat - siooni kasutuselevõtuks laiendab tavasüsteeme ja lihtsustab interne - ti kaudu ühendatud eri tüüpi süsteemide andmevahetust. Neljanda tööstusrevolutsiooni eesmärgid tööstusettevõtte seisuko - halt on osaliselt välja toodud joonisel 1.8. Joonis 1.8 Tööstus 4.0 eesmärgid ja ülesanded Jutust tegudeni Jõudlus teeb digiteerimise mõjul kvant - hüppe Süvendage pühendunu - mate klientidega digitaalseid suhteid Keskenduge inimestele ja kultuurile kui muutusetoo - jatele Tööstus 4.0 põhineb andmeanalüüsil ja digitaalsel usaldusel Jõulise, tervet ettevõtet hõlmava andme- analüüsi suutlik - kus nõuab olulist muutust Tööstus 4.0 kiirendab globa - liseerumist, kuid selge regionaalse mekiga Suured ja mõjukad investeerin - gud: on aeg tegudeks Tööstus

175. 173 6. P RAKTILINE RAKENDUS Tabel 6.2 CNC-programm plaadi töötlemiseks Programmi kirjeldus Programmi selgitus % O0001 (Part – plate) (centre of X) (centre of Y) (Top of Z) Programmi algus. Programmi number. Detaili nimetus ja märkused. Detaili nullpunkti etaloni kommen - taarid. (Ülemise pinna freesimine.) (Laupfrees, läbimõõt 40 mm.) T01 ME G0 G71 G50 G0 G96 X35. Y-20. S150 S150 M3 G43 Z50.0 H1 D1 M8 Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Programmi kirjeldus Programmi selgitus G0 Z2. G1 Z0. X-75. Y20. X75. G0 Z20. G80 M9 G28 G91 Z0 M5 Lõiketera nihutamine töö - deldava pinna poole ohutul kaugusel. Lõiketera nihutamine detaili pinna poole. Sirgjooneline liikumine X-telje suunas. Sirgjooneline liikumine Y-telje suunas. Sirgjooneline liikumine X-telje suunas. Lõiketera detaili pinnalt eema - le tõmbamine. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. (Kontuurfreesimine.) (Otsfrees, läbimõõt 12 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group)

252. 250 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED duvalt levinum USAs ja Jaapanis (vastavalt 81 ja 75 protsenti), kui Saksamaal (55 protsenti) ning samuti ka levinum tehnoloogia pakkujate (80 protsenti) kui tootjate seas (65 protsenti). • Kuus vastanut kümnest arvavad, et nende firma on industry 4.0 hästi valmistunud, ent see varieerub regiooniti, kusjuures enam saksa ning ameerika ettevõtteid (vastavalt 68 ja 71 protsenti) tunnevad, et on selleks valmis, kui jaapani ettevõtteid (36 prot - senti) (joonis 9.49). Joonis 9.49 selgub, et tehnoloogia varustajatel on olnud suurem progress (vähemalt 47 protsendil on toimunud hea/oluline areng) kui tootjatel (kellest vaid 37 protsendil on toimunud vähemalt hea/ oluline areng). • Enamikes ameerika, saksa ja jaapani ettevõtetes, kus on industry 4.0-le määratud kindlad kohustused, on vastutavad äriüksuste juhid (33 protsendil). Vaid 19 protsentil nendest firmadest juhi - vad industry 4.0 strateegiat CEOd ehk tegevdirektorid. • Tööstusega seotud teadus- ja arendustegevusse investeerimise osas jäädakse pigem konservatiivseteks – keskmiselt investeeri - takse teadus- ja arendustegevuse vaid 14 protsenti eelarvest. • Viimase aasta jooksul on industry 4.0 rakenduste kasutusele - võtust kõige suurem areng toimunud targa energaitarbimise, reaalajas tarbimisahela optimiseerimise, kaugjuhtimise, digitaal - kvaliteedi ning digitaalkasutuse juhtimise valdkondades. Peamisteks takistusteks industry 4.0 rakendamisel peeti erinevate organiseermisüksuste vahelise tegevuse koordineerimise keerukust, muresid seoses küberturvalisuse ning andmete omandiõigustega koostööl kolmandate osapooltega, puudust vajalikest talentidest ning julgusest viia läbi radikaalseid muutusi. Sellegipoolest üheksa ettevõtet kümnest eeldavad, et vähemalt nen - de enda ettevõtte puhul, industry 4.0 mõjul firma konkurentsivõime kas suureneb või jääb samaks. Vaid üks kümnest kardab konkurent - sivõime vähenemist. Ent mis on olulisimad faktorid, mida ettevõtted peaksid industry 4.0 oma äriprotsessides kasutusele võtmisel silmas pidama? McKindsey on töötanud välja „kompassi“, mis keskendub kaheksale põhiväärtusele: kvaliteet, nõudmiste ja pakkumiste suundumus, turustamisaeg, operatsioonid, ressursid/protsess, vara kasutamine, varustus ja teenus/müügijärgne. Uuringu tulemused progressi valdkonnas : • Kui tehnoloogia tarnijad ja 16 protsenti tootjatest tunnevad, et nad on industry 4.0 jaoks valmis, vaid 30 protsendil on selleks kõikehõlmav strateegia ning vaid 24 protsendil on industry 4.0 jaoks määratud selged kohustused. • Umbes pooled ameerika ja saksa vastanutest (vastavat 50 ja 56 protsenti) raporteerivad viimase aasta jooksul industry 4.0 ra - kenduste kasutusele võtul head kuni märgatavat arengut. Lisaks USA ja Saksamaa ettevõtted tunnevad end suhteliselt hästi ettevalmistatuna, samas kui Jaapani mängijad ei tunne end valmis USA Saksamaa Jaapan

132. 130 4. DETAILI KVALITEET M käsk kirjeldus M99 Alamprogrammi lõpp ja naasmine põhiprogrammi Kood : M99 Alamprogrammi töö on täidetud ning programmivoo järg liigub põhiprogrammi M101 Programmeeritavate jahutusvedeliku otsikute salvestami - ne M102 Programmeeritavate jahutusvedeliku otsikute salvestami - se lubamine M103 Programmeeritavate jahutusvedeliku otsikute salvestami - se katkestamine M109 Sisend kontrolleri sõrmistikult Tabel 5.3. Järg Tabel 5.4. CNC töötlemis- ja treikeskustes kasutatavad abifunktsioonid M käsk kirjeldus M01 Valikuline programmi peatus Kood : M01 Abifunktsioon M01 põhjustab töötlemisoperatsiooni peatamise ainult juhul kui vastav lüliti kontroll-paneelil on sisse lülitatud. Liikumised kõigil telgedel peatatakse, spindli pöörlemine seisatakse, jahutusvedeliku pump seisatakse; Cycle Start nupule vajutamisega jätkatakse programmi tööd Juhul kui lüliti ei ole sisse lülitatud siis kontroller ignoree - rib MO1 käsku. M02 Programmi lõpp ilma kontrolleri lähtestamiseta M03 Spindli käivitamine päripäeva Kood : M3 Pöörlemissuund määratak - se spindli poolt vaadatuna st. spindli poolt tagapuki suunas. Reeglina ühtib see Z-telje „+“ suunaga M04 Spindli käivitamine päripäeva Kood : M4 Tabel 5.4. Järg M käsk kirjeldus M00 Programmi peatus ilma kontrolleri lähtestamiseta Kood : M00 Abifunktsioon M00 põhjustab töötlemisoperatsiooni pea - tamise Liikumised kõigil telgedel peatatakse, spindli pöörlemine seisatakse, jahutusvedeliku pump seisatakse; Cycle Start nupule vajutamisega jätkatakse programmi tööd Võimaldab sooritada abitegevused nagu laastu eemalda - mine, detaili mõõtmist ja/või selle ümberpaigutamist M3/M4 vaatamise suund

176. 174 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus T2 M6 G0 G17 G54 G90 G94 G0 X55. Y-52. S1500 F150 M3 G43 Z50.0 H2 D2 M8 G0 Z2. G1 Z-10. G41 Y-40. X-25. G2 X-50. Y-15. R25. G1 Y40. X35. G2 X50. Y25. R15. T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Lõiketera pikkuse ja liikumissuuna parameetrite rakendamine. Jahutus - vedeliku juurdevoolu avamine. Lõiketera nihutamine töö - deldava pinna poole ohutul kaugusel. Lõiketera läbiliigutamine alla töösügavusele. Lõiketera raadiuse korrigee - rimise sisselülitamine (vasak pool). Sirgjooneline liikumine X-telje suunas. Ringliikumine päripäeva. Sirgjooneline liikumine Y-telje suunas. Sirgjooneline liikumine X-telje suunas. Ringliikumine päripäeva. Programmi kirjeldus Programmi selgitus G1 Y-42. G40 X62. G0 Z50. G80 M9 G28 G91 Z0 M5 Sirgjooneline liikumine Y-telje suunas. Lõiketera raadiuse korrigeeri - mise väljalülitamine. Lõiketera detaili pinnalt eemale tõmbamine. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Spindli seiskamine ja tagasipöördu - mine etalonpunkti. (Ava tsentreerimine.) (Tsenterpuur.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T3 M6 G0 G17 G54 G90 G94 X30. Y-30. S1000 F100 M3 T – lõiketera number ja lõiketera vahetamise käsk. Tööpinna ja absoluutsete koordinaa - tide määramine. Lõiketingimuste seadmine, ettenihke määramine (minuti kohta), spindli pöörlemissuuna määramine. Tabel 6.2 järg

194. 192 8. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE 8. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE Metallilõikepinkide täpsus, töökindlus ja ohutus on tagatud ainult tööpingi sihipärasel ja teadlikul kasutamisel. Korrektne kasutamine ning õigeaegselt teostatud hooldustööd aitavad ennetada soovi - matuid tõrkeid tööpingi töös. Töötajatel (meistrid, operaatorid, tehnoloogid jne.) tuleb hoolitseda selle eest, et tööpinki kasutataks sihipäraselt ja et hooldustööd oleksid teostatud regulaarselt ja õige - aegselt. Korrektselt teostatud hooldustööd on vajalikud tööpingi tõrkeva - baks opereerimiseks, ühtlasi kindlustatakse selliselt valmistoodangu (detailide) kvaliteet ja pikendatakse seadme üldist kasulikku tööiga. Hooldus- ja remonditööd peavad olema teostatud ainult vastava kvalifikatsiooni ning väljaõppega spetsialistide poolt. Siia, hooldus - tööde, alla kuuluvad ennetavad hooldustööd, konkreetsete pisirikete kõrvaldamine ja remontimine. Ennetavate tegevustena võib loetleda toiminguid nagu tööpingi puhastamine, visuaalne inspekteerimine, määrimine, veatuvastus ja kasutuspäeviku pidamine. Pisiriketena peetakse silmas väiksemaid ja kohapeal parandavaid tõrkeid. Metal - lilõikepinkide hooldamisel tuleb olla eriti tähelepanelik kontrolleri, ohutus – ja määrdesüsteemi hooldamisel. Need on olulised alamsüs - teemid, mehhanismid ja peavad toimima tõrkumata. Hooldustööde iseloom: ennetav või likvideeriv, hooldusremont või pingi inspekteerimine koos seadme lahti võtmisega on reeglina kirjeldatud tootmisettevõtte kvaliteedistandardiga. Ennetavat laadi hooldustööde intervall on määratud seadme tootja poolt ja kirjelda - tud tööpingi tehnilises dokumentatsioonis, pingi passis. Koos regu - laarse hooldusega saab fikseerida tööpingi komponentide kulumise määra. Ennetavat laadi remonttöödega on võimalik vältida tööpin - gi seisakuid või puudusi selle opereerimisel. Sellist laadi töödega soovitakse ennekõike välja vahetada masina piiratud tööeaga kom - ponendid. Ennetavat laadi hooldustööde ja remonttööde intervall on ettenähtud vastava graafiku järgselt. Sellised tööd tuleb teostada olenemata tööpingi seisukorrast hooldustööde alustamise hetkel. Tööde teostamise ja sisu kohta tuleb teha sissekanne tööpingi hool - dusraamatusse. Tööpingi seiskorra inspekteerimine koos seadme lahti võtmisega, kapitaalremont, viiakse läbi siis kui eesmärgiks on taastada seadme töökord selliselt, et see sarnaneks võimalikult sellele mis see oli pä - rast masina esmast kasutuselevõttu. Sellist tüüpi hooldustöö teos - tamisel võetakse tööpink kas osaliselt või täielikult lahti komponen - tideks ja teostatakse vajalikud veaotsingud. Vajadusel remonditakse komponendid, vahetatakse välja kuluosad, misjärel monteeritakse tööpink kokku tagasi, seadistatakse ning teostakse häälestus - tööd. Hooldustööde läbiviimine sellises mastaabis võib võtta aega kuni üks kuu, seda sõltuvalt konkreetsete tööde iseloomust. Pärast kapitaal - remonti peavad seadme jõudlusnäitajad olema sisuliselt samad mis uuel tööpingil. Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide hooldustööde sisu on de - tailselt kirjeldatud järgmiste rahvusvaheliste standartidega: EN ISO 12100:2010 Masinate ohutus. Projekteerimise, ris - kide hindamise ja riskide vähendamise üldised põhimõtted DIN EN ISO 12100-1:2003/ A1:2009 Masinate ohutus. Põhimõisted, konst - rueerimise üldpõhimõtted. Osa 1: Põhiterminoloogia, metoodika DIN EN ISO 12100-1:2003/ A1:2009 Masinate ohutus. Põhimõisted, konst - rueerimise üldpõhimõtted. Osa 2: Teh - nilised põhimõtted (ISO 12100-2:2003) DIN EN 60204-1 Masinate ohutus. Masinate elektri - seadmed. Osa 1: Üldnõuded EN 12415 Tööpingid. Ohutus. Arvjuhtimisega (CNC) treipingid

233. 231 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED 9.4 Infotehnoloogia kasutamine arukate tootmis - protsesside juhtimiseks Ajalugu. Arvutivõrk, mille otsene eesmärk on andmete ülekandmi - ne, on tänapäevases maailmas standardiks saanud. Arvutivõrguteh - noloogia pakub palju eeliseid, nagu ressursside jagatud kasutamine, ligipääs eemal asuvale teabele, sotsiaalne suhtlus, kaugõpe, eksper - tide tugi. Tööstuslikes ettevõtetes integreerivad arvutivõrgud kõik digitaalsed juhtseadmed, k.a masinad, ühtsesse süsteemi. Numbrili - ne otsejuhtimisseade (DNC) oli selle arengu ja arvutisüsteemide are - nemise peamine tegur. Kiire DNC progress saavutati 1950ndatel, mil tarbijad ja arendajad töötasid välja DNC-de nõuded. Sel ajal arutleti laialdaselt prooviperioodi, haldusalgoritmide ja põhiliste stabiilsus - probleemide lahendamise üle. Praegu seostub see kontseptsioon tootmises peamiselt digitaalsete juhtseadmetega (masinad, robotid, mõõtemasinad, tööriistaseadis - tajad jms), mis on arvutitega ühendatud. DNC tõukas areenilt varem kasutuses olnud andmelaod: magnetlindid, flopikettad koos nende lugemis- ja kirjutamisseadmetega. Vahetu andmete ülekandmise eelis on madalamad kulud ja uute tehnoloogiate rakendamine. DNC oluline omadus on haldusteabe haldamine ja selle õigeaegne jaota - mine suurele hulgale numbrilistele juhtseadmetele, mis kasutavad arvutil digitaalseid juhtfunktsioone. Viimased funktsioonid ei ole moodsates DNC-süsteemides olemas: masinatööriistade juhtfunkt - sioonid on paigaldatud samadele numbrilistele juhtsüsteemidele. Tänu andmevõrkude ja võimsa TSV tarkvara turuletoomisele saa - vad seadmed üksteisega ettevõtte sees kohtvõrgukeskkonna (LAN) kaudu suhelda, kasutades vaid neile määratud kommunikatsiooni sõlmsüsteeme. 9.4.1. Numbriline otsejuhtimisseade (DNC) Kuigi tehnoloogia on viimastel aastatel olulisel määral muutunud, on DNC-süsteemide peamised funktsioonid jäänud samaks. DNC-süs - teemidega tehtavad kaks peamist ülesannet on järgmised. • See tagab turvalise ja õigeaegse andmete ülekandmise digitaal - selt tarkvarakontrollerilt. • See haldab tuhandeid digitaalseid haldusprogramme. Esimese ülesande, turvalise andmeedastuse, jooksul on ettevõtted kaitstud oma seadmete või toodete võimaliku kahjustamise eest. Digitaalne programmihaldus hoiab korda ja turvalisust suures and - mebaasis, mis hoiab tähtsat teavet. Mõlemad ajakohaste süsteemi - dega tehtud ülesanded on väärtuslik investeering, et suurendada tootlikkust ja kvaliteedikindlust. Lisaks DNC peamistele ülesannetele on olemas edasised süsteemifunktsioonid, nagu tööriistade või kom - ponentide haldus automaatsetes tootmissüsteemides. DNC-süsteemide eelised tulevad esile järgmiste tegurite puhul. Palju uusi programme . Kui uusi programme või programme kasu - tatakse töö käigus regulaarselt, on vajalik programmi ülekandmine CAD/CAM-süsteemilt CNC-kontrollerile. See peab eriti paika tootmi - sele suunatud programmeerimisel, st juhul, kui seadet programmee - rivad CNC-masina käitajad ja rakendatavate programmide turvalisus on oluline tegur. Suurem andmeedastuskiirus . See on tingitud masintöötluskeskuste või laserseadmete suurtest lõikekiirustest, mis nõuavad väga kiiret andmete ülekandmist. Seetõttu on üks DNC nõuetest digitaalse juhtprogrammi andmete edastus CNC-seadmele kiirel kiirusel nii, et andmete puudumine ei häiriks tootmisprotsessi. Seda nõuet saab täita vaid DNC-süsteemi abil. Tööriistade haldamine arvutiprogrammidega . Pidev vähendamine ja andmekaeve saab kulusid vähendada. Tööriista seisakuaja ka - 9.4.2. DNC eesmärgid ja eelised

11. 9 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) Suurandmete lisandväärtus põhineb asjaolul, et neid andmeid saab kasutada tööstusliku tootmise automatiseerimises, visualiseerimises ja analüüsimises. Analüüs ja optimeerimine . Eesmärk on saada suurandmetest suu - rimat kasu. Seega muutub üha tähtsamaks andmete kvantitatiivne käsitlemine ja analüüs. Suurest andmehulgast eraldatakse vajalik info statistiliste meetoditega. Väliste filtrite kaudu vajaliku info kättesaamist suurest infohulgast nimetatakse ka andmekaeveks või andmeotsinguks. Suurandmed hõlmavad aina enam struktureeri - mata andmeid, mis võivad varustada meid uute teadmistega nagu protsessi optimeerimine uute tehnikate ja tuvastusteooriate kaudu. Küberfüüsikalised süsteemid . Küberfüüsikalistes süsteemides arvuti suhtleb ja juhib füüsilisi (reaalseid) seadmeid. Fraunhoferi integree - ritud elektroonika instituut on kitsendanud küberfüüsikalist süstee - mi järgmiselt: „Küberfüüsikaline süsteem kirjeldab informaatiliste, tarkvaratehnoloogiliste komponentide sidumist mehaaniliste ja elektrooniliste osadega, mis suhtlevad omavahel üle andmeinfrast - ruktuuri, näiteks interneti.“ Nutikontroller juhib iseseisvalt tootmist ja kontrollib tootmise sam - me. See on üks võimalikke stsenaariume küberfüüsikaliste süstee - mide kasutamisel. Laiemalt võib neid tehnoloogiaid lisada statistilise protsessi kontrolli (SPC) seadmete keskkonda. Üheks näiteks, kuidas küberfüüsikalist süsteemi kasutada statistilise protsessi kontrolli (SPC) seadmete keskkonnas, on nutiprügikonteiner, mis suudab monitoorida oma täituvuse taset videoanduriga ja organiseerida ise õigeaegse prügiveo. Arvutiprogrammi võime õppida ja teha ise ot - suseid annab põhjust järelduseks, et pikas plaanis pole enam vahet tehis- ja tegelikul intelligentsusel. Nutitehas . Nutitehase kontseptsioon kirjeldab uut mõtlemist inter - netikasutusest tootmises, kus luuakse paindlik tehas tänu inimeste, seadmete ja kaupade suhtlusele ja toodetakse just seda, mida tarvis. Tootmisprotsess on sellistes tehastes detsentraliseeritud ja seda juhivad isetoodetud tooted (kasutades küberfüüsikalist süsteemi). Toorained ja pooleldi viimistletud tooted, samuti kui tootvad tooted on piisavalt intelligentsed ja võrgustatud infokandjatega, mis suhtle - vad nende keskkonna, inimeste ja seadmetega. Kõik see toob kaasa positiivse mõju keskkonnale, vähendab reostust, alandab tarneku - lusid, toodab ja kasutab energiat detsentraliseeritult ja suurendab tootmise produktiivsust. Intelligentsed (nuti-) tehased saavutavad maksimaalse energia ja ressursi efektiivsuse tänu asjade interneti reaalajas juhtimisele. Joonis 1.3 kujutab neljanda tööstusrevolutsiooni ja digitaalse tehno - loogia aluseid. Joonis 1.3 Tööstus 4.0 peamised tehnoloogiad Mobiilsed seadmed IoT platvormid Asukoha määramise tehnoloogiad Edasijõudnud auto - maatjuhtimissüsteemid Autentimine ja kelmu - setuvastamine 3D-printimine Nutiandurid Mitmetasandiline kliendisuhtlus ja kliendi profileerimine Suurandmete analüü - tika ja edasijõudnud algoritmid Liitreaalsus / kantavad Pilvandmetöötlus A n d m e a n a l ü ü s 1 . V e r ti k a a l s e t e j a h o r i s o n t a a l s e - t e v ä ä r t u s a h e l a t e d i g i t e e r i - m i n e j a i n t e g r e e r i m i n e 2 . D i g i t a a l s e d ä r i m u d e l i d j a k l i e n d i l i g i p ä ä s 3 . T o o t e j a t e e n i n d u s e p a k k u m i s e d i g i t e e r i m i n e Tööstus

196. 194 8. TÖÖPINKIDE HOOLDAMINE 1 2 3 Iganädalaselt CNC treipingi padrun Puhastada ja määrida trei - padrun. NB! Puhastada ei ole soovitav teha suruõhku kasutades. Igapäevaselt, samuti pärast remont – või hooldustööd Õlipaak Kontrollida õli taset paagis. Vajadusel lisada õli. Jääk-õli anum Kontrollida taset. Vajadusel tühjendada anum. Igakuiselt Tööriista vahetaja Olenevalt tööpingi tüübist ja ehitusest, kontrollida õli taset. Esimene kord pärast 240 töötundi. Järgnevalt iga 2400 töötundi järgselt. Vahetada tööpingi õli. Iganädalaselt CNC töötlemis-, trei - keskus Õlitada kõik tööpingi töö - pinnad Jahutusvedeliku paak Kontrollida vedeliku ta - set, kontsentratsiooni, ph väärtust ning veenduda, et jahutusvedelik ei oleks hakanud käärima või hap - nema Lõikeõli Kontrollida phväärtust. Vajadusel lisada või asen - dada õli. 1 2 3 Iganädalaselt Hüdrosüsteem Kontrollida õli taset. Vaja - dusel lisada õli. Igakuiselt Telgede ja spindli ajamid Kontrollida hammasrihma - de kulumist, vajadusel pin - gutada või väljavahetada Õhufilter Veenduda, et õhufilter on töökorras. Vajadusel re - guleerida pealetuleva õhu voolu Määrimissüsteem Puhastada filtrid Iga 50 töötunni järgselt Korpus Puhastada või vahetada süsteemi õhufilter Iga 6 kuu ta - gant Puur- ja freespea Määrida. Pöörata pea eri - nevatesse asenditesse ning kontrollida kinnituspolte. Eemaldada korpuse kaitse ning määrida hammasratad Kuulkruvid Määrida Tööriista vahetaja Kontrollida mehhanismi töökorda Üks kord aastas Spindli ajami kiilrih - mad Kontrollida korrasolekut, vajadusel pingutada või vahetada Telgede ajamite kiil - rihmad Kontrollida korrasolekut, vajadusel pingutada või vahetada

267. 265 10. ÜLDISED KOMPETENTSID on võimalik tuletada tootlust, tugi- ja juhtimisprotsesse. Eesmärki - deks on: turusegmentide kujundamine, kliendi mõistmine, teenus - protsesside tundmine. Selle tulemuseks on kokkuvõttes terviklik protsesside tundmine. Teises faasis on CNC spetsialistil võimalik teha ulatuslikku koostööd juhtkonnaga, tänu tema kogemusele masinprotsessides. • Visioon (id lk 64/70) Protsessi visioon luuakse põhinedes ettevõtte enda vajadustele. Visiooni aluseks on tuleviku korporatiivstrateegia alustalad. Ees - märkideks on: kasutamata potentsiaali arendamine, potentsiaal - sete partnerite integreerimine, tuleviku ärisuundade kaalumine. Kolmas samm teostatakse juhtkonna poolt ja CNC spetsialistil pole suuri võimalusi tuleviku suunas liikumisel kaasa aidata, kuid tal on arvestades eelmist sammu kaudne mõju. • Protsesside tõhusus(id lk 64/72) Protsessiteenuste arendamine sisaldab nii kliendi protsesside kui toetavate, juhtimisega ja partneritega seonduvate protsesside võrdlust. Parendusvõimaluste selgitamiseks antakse detailne tee - nuste senise toimimise ülevaade sisugraafikute ja kuluarvestuse abil. • Protseduur (id lk 64/74) Protsessiteenuste arendamine sisaldab nii kliendiprotsesside kui toetavate, juhtimisega ja partneritega seonduvate protsesside võrdlust. Parendusvõimaluste selgitamiseks antakse detailne tee - nuste senise toimimise ülevaade sisugraafikute ja kuluarvestuse abil. • Täideviimine (id lk 64/75) Kõikide eelnevate sammude tulemusena saadakse kriitilised edu - tegurid. Eesmärk on protsessijuhtimist olemasoleva kliendi nõud - mistele vastava ärimudeliga ühendada (suure nõudluse saavuta - miseks) ja seejärel muuta see mõõdetavaks. • Protsesside kujundamine (id lk 65/77) Kõik eelnevad tulemused kogutakse kokku, et välja tuua protsessi põhilised omadused. Eesmärgiks on saavutada põhjalik ülevaade vajalikest tegevustest, ajakavast ja tähtaegadest. CNC spetsialisti kaasabil kujundatud protsess ühendatakse teiste protsessidega. Eelpool kirjeldatud innovatsiooniprotsesside elluviimine on muidu - gi ajamahukas ja kulukas ning sisaldab ärilist riski. Siiski on sellised innovatsioonid ettevõtte tulevikus eksisteerimise jaoks vältimatud. Kui nt võtta arvesse punkti „toodete lühem elutsükkel“, sisaldab see ka survet tooteid lühema ajaperioodi jooksul edasi arendada, et mitte konkurentsis maha jääda. Selleks et esitletud teooriat ja strateegia arendamise samme päris protsessidega kooskõlla viia, saab tutvustada SMED meetodi rakenda - mist, kasutades näitena 5-teljelist CNC-masinat. SMED on innovatsioo - niprotsess, milles CNC-seadmete kasutusvõimaluste muutmise aega on võimalik märkimisväärselt vähendada. SMEDi peetakse väljakuju - nenud ja innovaatiliseks meetodiks, kuid seda saab ikkagi kasutada viisil, mis ei kehti kõikidele rakendustele. Esimeses sammus kirjelda - takse tegelikku olukorda. Sellest sõltub vajaliku meetodi valik. Järgneb visioon (mida peab olukorra parandamiseks tegema) ja täitmise ning sellel põhineva protsessikulu analüüs. Täideviimine ja protsessi kujun - damine lõpetavad SMED meetodi protsessiinnovatsiooni. CNC valdkonnas soovitud tööprotsesside ühildamiseks programmi Industry 4.0-ga ei juhita mitte ainult sisemist tootmisprotsessi edasi tehnoloogia abil vaid ka nõudmisi CNC-masinate valdkonna ametis - tandarditele. Võimalik CNC spetsialistipoolsete oskuste omandamine tavalise puurimise ja lõikamise valdkonnas, CNC programmeerimises, robootikas, 3D-tootmises jne on niisama elementaarne nii tehnilises lähenemises sihttööstus 4.0-le kui ka kompetentside omandamises nagu muudatuste ja innovatsiooni juhtimine.

104. 102 4. DETAILI KVALITEET Istud Ist on ava ja võlli ühendamisviis, mis on määratud lõtku või pingu suurusega. Istud on jaotatud kolme rühma: lõtkistud ehk liikuvad istud, pingistud ehk liikumatud istud ning siirdeistud. Lõtkistudel on tavaliselt ühendatavate detailide vahel lõtk. Pingistudel on tavaliselt ühendatavate detailide vahel ping. Siirdeistudel on ühendatavate detailide vahel lõtk või ping. Puhta lõike korral on soovitatav mikromeetri abil kontrollida detaili radiaalviskumist. PRAKTILINE NÕUANNE Istude täpsusvahemikud on alates 5. kuni 12. tolerantsijärguni. Erinevate lõtkude ja pingudega ning kuni 500 mm istude tegemi - seks kasutatakse võllide ja avade 28 põhihälvet. Põhihälve määrab tolerantsivälja asendi nulljoone suhtes (nulljoon võrdub nimimõõt - mega). Skemaatilistel kujutistel on positiivne ja negatiivne hälve seatud selle põhihälbe suhtes. Avade põhihälbed tähistatakse suurte ladina tähtedega, võllide põhihälbed väiketähtedega. Avade ja võllide soovitatavad tolerantsitsoonid on esitatud tabeli - tes 4.8 ja 4.9. Istude tähistused koostejoonistel näitavad koostu nimimõõtmeid ja murdu, mille lugeja näitab ava tolerantsivälja või piirhälbeid ning nimetaja näitab võlli tolerantsivälja või piirhälvet, nt Ø20H7/h6, Ø20 või Ø20 . — (+0.021) (-0.013) — H7(+0.021) H6(-0.013) Tabel 4.8. Istude soovitatavad tolerantsitsoonid 1–500 mm läbimõõduga avade jaoks Avade põhi - hälbed Tolerantsijärgud 5 6 7 8 9 10 11 12 A (A9) A11 B (B9) B11 B12 C (C8) (C9) C11 D (D6) (D7) D8 D9 D10 D11 E (E5) (E6) (E7) E8 E9 F (F5) (F6) F7 F8 F9 G G5 G6 G7 H H5 H6 H7 H8 H9 H10 H11 H12 Js Js5 Js6 Js7 Js8 K K5 K6 K7 K8 M M5 M6 M7 M8 N N5 N6 N7 N8 N9 P (P5) P6 P7 (P8) (P9) R R7 (R8) S (S6) S7 T (T6) T7 U (U7) U8 Z (Z8)

4. 3 EESSÕNA EESSÕNA Professor Jüri Riives Teadus- ja arenduskeskus IMECC Käesolevaid arenguid majanduses iseloomustab neljas tööstus - revolutsioon ( Industry 4.0, eesti keeles Tööstus 4.0). See on uus väljakutse ja eesmärgiks on riigi ja ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine. Mitmed riigid on välja töötanud oma digitaalse aren - gu programmid (lisaks Saksamaa Industrie 4.0 veel näiteks Rootsi – Sweden 2030 või Inglismaal Catapult programme ). Tänaseks päevaks on suuremas osas Euroopa digitaliseerimise ja riigi teatav osalus ning eestvedamine selles. Eesti mehhatroonika- ja masinatööstus on Eesti riigile tähtis tootmis - haru – valdav enamus selle toodangust eksporditakse ja selle tooted on kõrge lisandväärtusega. See on toomisharu, mis annab tööd küm - netele tuhandetele inimestele ja toob Eestisse nii investeeringuid kui maksuraha. Samas on selles sektoris raske leida tööjõudu ning juba täna ei jätku kõigi tellimuste täitmiseks piisavalt inimesi. Mehhatroo - nika ja masinatööstuses on kiiresti arenev tööstusharu paraku sageli ei tundu noortele piisavalt atraktiivne. Tegelikult on mehhatroonika ja masinatööstus väga moodne tööstusharu, kasutades kaasaegseid digitaallahendusi, tööstusroboteid ja automatiseerimise vahendeid. Tootmise digitaliseerimise eesmärgiks on integreeritud tootmine, mis võimaldab erinevate allüksuste eesmärgipärast ja ladusat koos - tööd, mis omakorda loob eeldused tootmistsükli (tellimuse teostuse tsükli) kestvuse lühendamiseks ja ettevõtte ressursside paremaks kasutamiseks. Automatiseerimine on väga tihedalt seotud tootmise digitaliseerimisega ning koostoimes võimaldavad nad suurendada ettevõtte konkurentsivõimet. Tootmise digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendusi on mit - meid ja nad realiseeruvad ettevõtte väärtusahela erinevates posit - sioonides. Näiteks CRM ( Customer Relationship Management ) - kliendisuhete halduses; CAD/CAM ( Computer Aided Design ); ERP ( Enterprise Resource Planning ); PLM ( Product Lifecycle Management ) - tootmise ettevalmistamisel ja teostuses; MES ( Manufacturing Execution System ) – tootmisandmete halduses; CMMS ( Computerized Machine Maintenance System ) – seadmete hoolduse korraldamisel; WMS ( Warehouse Management System ) - ettevõtte lao- ja logistika süsteemide juhtimiseks; LIMS ( Laboratory Information Management System ) toodete kva - liteedinäitajate parandamiseks ja tarnetäpsuse ning tarnekindluse garanteerimiseks, jms. Automatiseerimise lahendused tuginevad tänapäeval numbriliselt juhitavate seadmete, tööstusrobotite, programmeeritavate kont - rollerite, eriliigiliste sensorite ja mitmesuguste juhtimisplatvormide kasutamisele. Tööstus 4.0 rajaneb küber-füüsikalistel tootmissüsteemidel ( CPS - Cyber-Physical Production Systems ) ja asjade internetil ( IoT - Internet of Things ) ning seob suuremal v vähemal määral eelkirjelda - tud digitaalsüsteemid üheks tervikuks.

71. 69 3. M ASINTÖÖTLUSE PROTSESSID Toorik on pooleldi viimistletud või viimistletud materjal, mida töö - deldakse, et valmistada osa. Toorik tehakse eeltoorikust. Eeltoorik on toorik enne esimest tehnoloogilist operatsiooni. Toorikud on valmistatud eri materjalidest. Tooriku valimisel on vaja planeerida, kuidas seda tehakse, milline on paigutus, mõõtmed, töötlusvarud ja tolerantsid edasiseks töötlemi - seks, ja tooriku tootmistingimused (toodete kvantiteet, korratavus jne). Toorikuid saab valida kahel viisil. Kui toorik on keeruline, valib konstrueerija tootmismeetodi ja valmistab osa konstrueerides ette joonise. Kui toorik pole keeruline, valib konstrueerija ainult materja - li, kõvaduse ja kuumtöötluse, kui vajalik. Siis valib tehnoloog toot - mismeetodi ja valmistab ette osa inseneritehnilise joonise. Kui on tarvis kindlat toorikut, kus toorik sarnaneb toodetavale osale vormi ja mõõtmete poolest, tuleb eeltooriku ettevalmistamise töökojas rohkem tööd teha. Kui pole vaja spetsiifilist toorikut, st sellel on suu - red töötlusvarud mehaanilisel töötlemisel, viiakse suurem osa tööst läbi masintöötluse töökojas. 3.5. Tooriku valik enne tooriku masintöötlemise alustamist tuleb uu - rida tooriku mõõtmeid ja materjali. PRAKTILINE NÕUANNE • kuum- ja külmstantsitud toorikud, mis on tehtud plekist või lat - tmaterjalist; • kombineeritud toorikud, nt esialgu rakendatakse stantsimist, hiljem eri stantsitud osad keevitatakse; • metallokeraamilised toorikud (pulbermetallurgia); • plastist vormitud ja pressitud toorikud. Valik tooriku hankimise meetodeid Valides tooriku tüüpi, tuleb silmas pidada: • inseneritehnilises joonises märgitud materjaliklassi. Mõnikord määrab materjal toorikutüübi (nt kui materjal on malm või tera - sevalu, toodetakse toorik valades); • tooriku üldiseid mõõtmeid. Kui osad on tahked, ei saa neid stant - sida, seega toodetakse neid toorikuid vabasepistusega; • tehase seadmeparki, st tehase reaalset võimekust; • vajalikke investeeringuid (seadmete hinda) ja valmistamise aega (disain, tootmine, arendamine, ostmine, seadmete paigaldami - ne, stantsimine jne); • osa minimaalset maksumust, st madalama hinna arvutamist: töö tooriku töötlemise osakonnas või masintöötlus. Tihti valitakse parim tooriku tootmise meetod, võrreldes plaanitava tooriku tüüpe kulutõhususe pinnal ja otsides odavaimat varianti. Valamine Paljudes masinates moodustavad valatud liitmikud umbes 75 prot - senti toote kogukaalust (korpused, sängid, lauad, kelgud, mootori - korpused, käigukasti korpused jne). Tootmises kasutatakse eri tüüpi toorikuid, mis on jaotatud järgne - valt: • eri meetodil toodetud valatud toorikud; • rullitud, kalibreeritud profiilid, ümarad vardad ja ribad, plekk, traat, torud ja nendest lõigatud toorikud; • vabasepistuse/sepistuse meetodil valminud toorikud;

126. 124 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G76 Z – keerme pikkus R – keerme koonilisus P – keerme sügavus Q – esimese töökäigu sügavus F – ettenihe, keerme samm G77 Aktiivinstrumendi programmeerimine G80 Töötlemistsükli tühistamine G81 Puurimistsükkel avade töötlemiseks tsentrjoonel G82 Puurimistsükkel viivitusega avade töötlemiseks tsentrjoo - nel G83 Puurimistsükkel Variant 1: laastu murdmise ja avast väljatoomisega puuri - mine Kood : G83 X... Z... R... Q... P... F... X – ava asukoht Z – ava sügavus R – vahetasandi määramine Q – ühe läbimi lõikesügavus Z-telje suunas F – ettenihe P – viivitus pikkus ava põhja töötlemiseks, ms G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G75 Q – lõikesügavus Z-telje suunas R – vahetasandi määramine Variant 2: soone töötlemine koos laastu katkestamisega X-telje sihis 1. Kood : G75 R1... R – vahetasandi määramine 2. Kood : G75 X... Z... P... Q... R20 X – kontuuri diameeter Z – töötlemissügavus Z-telje suunas P – lõikesügavus X-telje suunas Q – lõikesügavus Z-telje suunas R - vahetasandi määramine G76 keermestustsükkel 1. Kood : G76 Pxx xx xx Q1... R1... P – lõikeskeem Q – minimaalne lõikesügavus R – puhastöötlusvaru 2. Kood : G76 X... Z... R2 0 P... Q2... F... X – keerme diameeter Tabel 5.2. Järg

130. 128 4. DETAILI KVALITEET M käsk kirjeldus M03 Spindli käivitamine vastupäeva Kood : M4 M04 Spindli käivitamine vastupäeva Kood : M4 M05 Spindli peatamine Kood : M5 M06 Tööriista vahetuse väljakutsumine M07 Õhkjahutuse sisse lülitamine M08 Jahutus-, lõikevedeliku sisse lülitamine Kood : M8 Abifunktsioon M08 lülitab käima jahutusvedeliku pumba. Märkus: kui tööpingis on kaks jahutusvedeliku pumpa siis teine pump lülitatakse sisse abifunktsiooniga M07 M09 Jahutus-, lõikevedeliku väljalülitamine. Kood : M9 M10 Pöördlaua (4nda telje) sisse lülitamine Tabel 5.3. Järg M käsk kirjeldus M11 Pöördlaua (4nda telje) väljalülitamine M12 5nda telje väljalülitamine M13 5nda telje sisse lülitamine M16 Tööriista vahetuse väljakutsumine (sama mis M06) M17/ M18 Palletivahetaja väljakutsumine. M19 Spindli pöördenurga fikseerimine M21– M28 Lisafunktsioonide käivitamine M30 Põhiprogrammi lõpp koos kontrolleri lähtestamisega Kood : M30 Abifunktsioon M30 lõpetab juhprogrammi töö ja „kerib selle tagasi“ algusesse Liikumised kõigil telgedel peatatakse, spindli pöörlemine seisatakse, jahutusvedeliku pump seisatakse; Cycle Start nupule vajutamisega jätkatakse programmi tööd selle algusest M31 Laastukonveieri sisse lülitamine M33 Laastukonveieri väljalülitamine M34 Programmeeritava jahutusvedeliku otsiku liigutamine alla M35 Programmeeritava jahutusvedeliku otsiku liigutamine üles M41 Käiguvahetus kõige madalamale positsioonile M42 Käiguvahetus kõige kõrgemale positsioonile M50 Palettivahetus

99. 97 4. DETAILI KVALITEET Tolerantsid mõõtmete 1–1000 mm jaoks on esitatud tabelis 4.5. Joonmõõtmete hälbeid saab joonistele märkida kolmel viisil: tolerantsivälja numbrilises tähistuses, nt Ø20+0,052, Ø60-0,074; tolerantsivälja tähelises tähistuses, nt Ø20H9, Ø60h9; või tolerant - sivälja tähelises tähistuses ja mõõtme numbrilises hälbes sulgudes, nt Ø20H9 (+0,052), Ø60h9 (-0,074). Tabel 4.5. Tolerantsid mõõtmetele 1–1000 mm, esitatuna mikromeetrites Nimimõõde, mm Tolerantsijärgud 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Kuni 3 >3 ≤6 3 4 4 5 6 8 10 12 14 18 25 30 40 48 60 75 100 120 140 180 250 300 400 480 600 750 1000 1200 >6 ≤10 >10 ≤18 4 5 6 8 9 11 15 18 22 27 36 43 58 70 90 110 150 180 220 270 360 430 580 700 900 1100 1500 1800 >18 ≤30 >30 ≤50 6 7 9 11 13 16 21 25 33 39 52 62 84 100 130 160 210 250 330 390 520 620 840 1000 1300 1600 2100 2500 >50 ≤80 >80 ≤120 8 10 13 15 13 16 30 35 46 54 74 87 120 140 190 220 300 350 460 540 740 870 1200 1400 1900 2200 3000 3500 >120 ≤180 >180 ≤250 12 14 18 20 25 29 40 46 63 72 100 115 160 185 250 290 400 460 630 720 1000 1150 1600 1850 2500 2900 4000 4600 >250 ≤315 >315 ≤400 >400 ≤500 16 18 20 23 25 27 32 36 40 52 57 63 81 89 97 130 140 155 210 230 250 320 360 400 520 570 630 810 890 970 1300 1400 1550 2100 2300 2500 3200 3600 4000 5200 5700 6300 >500 ≤630 >630 ≤800 >800≤1000 22 25 28 32 36 40 44 50 56 70 80 90 110 125 140 175 200 230 280 320 360 440 500 560 700 800 900 1100 1250 1400 1750 2000 2300 2800 3200 3600 4400 5000 5600 7000 8000 9000 Metallosade lõiketöötlemise korral on soovitatav märkida talitlusva - bade mõõtmete hälbed, kasutades tolerantsijärku 14. Avade ja võlli - de talitlusvabade mõõtmete hälbed paigutatakse tavaliselt materjali kõrvale (positiivne +IT avade jaoks ja negatiivne –IT võllide jaoks) ja sümmeetria korral ±IT/2. Talitlusvabade mõõtmete hälbed, mis ei ole seotud avade ega võllidega, on ainult sümmeetrilised (±IT/2).

118. 116 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G65 Makroprogrammi väljakutsumine G68 Koordinaatsüsteemi pöö - ramine Kood : G68 X... Y... R... X/Y – tugipunkt ümber mille pööramine toimub R – pöörenurk G69 Koordinaatsüsteemi pööramise katkestamine Kood : G69 G70 Andmesisetus tollides G71 Andmesisetus millimeetrites G72 Avade puurimine sirgjoonele G73 Avade töötlemise tsüklid Kood : N... G98 (G99) G73 X... Y... Z... R... Q... F... K... X/Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel Q – ühe läbimiga puuritava kihi paksus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režii - mis SP – lähtetasapind G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G74 Vasakpoolse keerme lõika - mine Kood : N... G98 (G99) G74 X... Y... Z... R... P... F... K... X/Y - ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel P – viivituse kestus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis G76 Täppispuurimine G77 Hõõritsemine G80 Töötlemistsükli tühistamine Kood : G80 G81 Puurimine Kood : G98 (G99) G81 X... Y... Z... R... F... K... X / Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis Tabel 5.1. Järg

15. 13 1. NELJAS TÖÖSTUSREVOLUTSIOON (T ÖÖSTUSREVOLUTSIOON 4.0) 1.4. Neljanda tööstusrevolutsiooni riskid ja välja - kutsed Ühel või teisel viisil on tootmise areng sõltuvuses meie valikutest ko - danike, tarbijate või investoritena. Mida rohkem teeme kaalutletud otsuseid ja jälgime oma lahenduste õigsust ja mudeleid, mis meid sotsiaalselt juhivad, seda suurem on meie võimekus suunata neljan - dat tööstusrevolutsiooni suunda, mis aitaks meil saavutada ühiseid eesmärke ja tugevdada meie väärtuseid. Kahtlemata puudutavad neljandat tööstusrevolutsiooni muu inimtegevusega samad väljakut - sed. Neljanda tööstusrevolutsiooni väljakutsed tootmises on seotud järgnevate aspektidega. Standardiseerimine ja tarkvara arhitektuur . Neljas tööstusrevo - lutsioon tähendab kogu internetipõhist võrgustumist ja et integ - reeritakse kõik (toorainest toote jälgimiseni). Täna takerdub see segamatu kommunikatsioon veel tervikliku tarkvara arhitektuuri puudumisse, st et olla vastavuses erinevate klientide vajadustega, tuleb teha palju individuaalset ja kulumahukat programmeerimist. Seetõttu on riiki või mitut ettevõtet hõlmavate suurprojektide läbi - viimine piiratud. Teadmised keerukatest süsteemidest. Tooted ja nende tootmise süs - teemid on muutumas üha keerukamaks. Tõhusad planeerimismude - lid võivad teil aidata kasvava keerukusega toime tulla. Kuid tänapäe - val pole piisavalt meetodeid ja tööriistu selliste mudelite loomiseks. Vaja on ümber korraldada majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised süsteemid. Meie praegused juhtimisstruktuurid ja hoolekandemu - delid pole enam ajakohased, veel vähem vastavad need tuleviku vajadustele. Meid ei rahulda hetkel enam väikesed muudatused või väikesed reformid – me peame tulema rambivalgusesse innovatiiv - sete muudatustega. Nutivõrgu infrastruktuur tööstusele. Peamine eeldus neljandaks tööstusrevolutsiooniks tootmises on turvaline, kõrgekvaliteediline, intelligentne kommunikatsioonivõrgustik. Seda peab täiendama globaalselt teostatud intelligentne in - terneti infrastruktuur. Ühe ja sama kaabli või juhtmeta neti - ühendusega, sh 5G tehnoloogiaga, saab võrgustikule edastada korraga palju signaale. Turvalisus. Võtmetegur intelligentsete tootmissüsteemide edus on töö turvalisus ja kaitse pahatahtlike rünnakute eest. Esiteks ei tohi tööstusseadmed ja tooted ise inimesi ja kesk - konda ohustada, ja teiseks tuleb kaitsta seadmeid ja tooteid, eriti andmeid ja seal säilitatud infot sobimatu kasutuse ja autoriseerimata ligipääsu eest. Sel eesmärgil tuleks kasutuse - le võtta integreeritud talletusstruktuurid ja unikaalsed identi - fitseerimistööriistad. Haridus ja professionaalne areng . Neljanda tööstusrevolut - siooni valdkonna töötajate ülesanded ja ametioskused muu - tuvad tulevikus dramaatiliselt. Siiski on hetkel veel liiga vähe spetsiaalsetele vajadustele suunatud väljaõppestrateegiaid töötajatele. Lahendused tulevad inimestelt. Värvata tuleb parimad saadaolevad ressursid, eriti teadlased, insenerid ja juristid üle maailma, nii avalikust kui ka erasektorist. Õigus - normid. Neljanda tööstusrevolutsiooni tootmisprotsessid ja targad võrgud peavad olema viidud kooskõlla seaduste ja regulatsioonidega, mis on riigiti erinevad. Väljakutseks on mitmed andmekaitse, vastutuse, personaalsete andmete ja kaubitsemise piirangud, eriti EL-i isikuandmete kaitse direktii - vi jõustumine. Puudu on nii seaduseloojate kui ka valdkonna tegijate toest: vajaka on ühtsete juhtimispõhimõtete loomi - sest, testlepingute valideerimisest, äriliste kokkulepete koos - kõlastamisest või isereguleeruvatest vahenditest nagu audi - teerimine, ja paljudest teistest sobivatest vahenditest. Ressursside kuluefektiivsus . Üks faktoritest, mis piirab nel - jandat tööstusrevolutsiooni, on kõrge energiatarbimine. Kuigi paljud objektid on seotud kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, sõltub nende töö võrgu energiavarustusest.

134. 132 4. DETAILI KVALITEET Tabel 5.4. Järg M käsk kirjeldus M76 Ekraanikuva „külmutamine“ M77 Ekraanikuva uuendamine M78 Veateate kuvamine mõõtmis-tsükli siseselt kui vastav sig - naal on sondilt saanud käsu G31 täitmisel M79 Veateate kuvamine mõõtmis-tsükli siseselt kui vastav sig - naal puudub sondilt saanud käsu G31 täitmisel M85 Tööpingi turvaukse avamine M86 Tööpingi turvaukse sulgemine M88 Kõrgsurve jahutuspumba sisse lülitamine M89 Kõrgsurve jahutuspumba väljalülitamine M93/ M94 HAASI tööpinkide bar feederi opereerimine M95 Viide M96 Liikumine juhtprogrammi etteantud numbriga reale M97 Alamprogrammi väljakutsumine põhiprogrammist M98 Alamprogrammi väljakutsumine eraldi programmifailist Kood : M98 P34321 Põhiprogrammist kutsutakse välja alamprogramm numbri - ga 04321, näiteks mingi kindla kontuurijoone lõikamiseks. Alamprogrammi tegevusi on võimalik korrata kuni 999 korda. Alamprogramm võib omakorda kutsuda välja alamprog - rammi. Selliselt on võimalik kuni nelja kihiline programmide oma - vaheline väljakutsumise ring. M käsk kirjeldus M99 Alamprogrammi lõpp ja naasmine põhiprogrammi Kood : M99 Alamprogrammi töö on täidetud ning programmivoo järg liigub põhiprogrammi M104 Tööriistamõõtja aktiveerimine M105 Tööriistamõõtja deaktiveerimine M109 Sisend kontrolleri sõrmistikult M119 Lisaspindli pöördenurga kontrollimine M121– M128 Lisafunktsioonide aktiveerimine M133 Aktiivinstrumendi spindli käivitamine päripäeva M134 Aktiivinstrumendi spindli käivitamine vastupäeva M135 Aktiivinstrumendi spindli peatamine M143 Lisaspindli käivitamine päripäeva M144 Lisaspindli käivitamine vastupäeva M145 Lisaspindli peatamine M154 Spindli ühendamine C-teljeks, aktiveerimine M155 Spindli ühendamine C-teljeks, deaktiveerimine Ülalesitatud tabelis on kirjeldatud enamkasutatavad abifunktsoonid tootjate Fanuc ja Haas CNC trei- ja töötlemiskeskuste kontrollerite baasil. Samade funktsioonidega on võimalik programmeerida MTS( - Mathematisch technische software-entwicklung GmbH, Saksamaa) juhtsüsteeme. Lisaks on esitatud abifunktsioonid erinevate lisa - seadmete nagu materjali ettesöötja, detaili-püüdja, paletivahetaja juhtimiseks. Juhul kui tööpingil sellised lisaseadmed puuduvad siis vastavad käsud koodis jäetakse täitmata.

171. 169 6. P RAKTILINE RAKENDUS Tabel 6.1 järg Programmi kirjeldus Programmi selgitus T04 G97 S600 M03 G0 X0. Z20. M08 G98 G85 Z-21.95 R2. Q3. F0.05 G0 Z100. G28 U0. M05 M09 T – lõiketera number. Spindli pöörlemisrežiimi, kiiruse ja suuna seadmine. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Hõõritsemistsükli parameetrite kirjeldus. Lõiketera ettenihke sead - mine. Lõiketera detailist eemale tõmbami - ne. Spindli seiskamine ja lõiketera liigu - tamine vahetuspunkti. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. (Kuuskandi freesimine, 22 mm.) (Otsfrees, läbimõõt 10 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) Programmi kirjeldus Programmi selgitus T06 M69 S1350 M03 M08 G28 C0. G28 U0. G28 W0. G00 Z20. G0 X30. C17. G0 Z-9. G1 Z-14.5 G12.1 Z-19. G12.1 T – lõiketera number. Rakendatud lõiketera koordinaattel - gede määramine. Spindli pöörlemiskiiruse ja suuna seadmine. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Rakendatud lõiketera etalonasendi seadmine. Rakendatud lõiketera lähendamine detailile. Rakendatud lõiketera liikumine töö - deldaval pinnal. Lõiketera nihutamine ülespoole piki Z-telge. Töötlemissügavuse seadmine. Kontuuri kirjelduse algmooduli sead - mine tsükli jaoks. Töötlemissügavuse näit. Kontuuri kirjelduse algmooduli sead - mine tsükli jaoks.

239. 237 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Standardsete võrkude (intranettide) kasutamisel on mitu selget eelist: • veatu andmete ülekanne tänu automaatsele veatuvastusele ja lahendamisele; • kõigi digitaalsete haldusprogrammide ja tootmisandmete keskne haldus; • piiramatu arv ühendatud kasutajaid; • ühendus kaugel asuvate asutuste ja kasutajatega; • maksimaalne edastuskiirus jadaliidese/jadapordi kaudu; • süsteemi sujuv laiendatavus, mis vastab ettevõtte vajadustele; • otseühendus mitme arvuti, CAD/CAM-süsteemi, digitaalse hal - dusrakenduse, tootmise planeerimissüsteemi, töökoja ja TSV-ar - vuti ning CNC-seadme vahel; • kõigi ettevõtte andmete ja võrgukasutajate lihtsustatud ja tsent - raliseeritud haldus (arvutid, CNC-seadmed jne). 9.4.7. WLAN-i eelised CNC tootmises selt. Uued programmid, mis saadetakse seadmesse või edastatakse CAM-süsteemidesse, on automaatselt andmebaasi esitatud ja alati valmis programmiga juhitud seadmele edastamiseks. Asendatud (muudetud) programme võrreldakse automaatselt algse programmi - ga ning viiakse eraldi alasse, kus programmi eest vastutav isik saab lihtsal viisil näha kõiki muudatusi ja seda lisatuvastusteta kasutada. Duplikaatprogrammi kasutamise ajal on algne programm blokeeri - tud. Tuvastamata või kehtetud programmid tuvastavad DNC-süsteemid automaatselt ja need kustutatakse või välistatakse spetsiaalselt. Kui võrrelda tavaliste töömeetoditega, vähendavad moodsad TSV-süs - teemid NC-rakenduste haldamise kulusid kuni 90%, tänu millele tasuvad need end kiiresti ära. ISO 9001 standard nõuab jälgitavust nii, et alati saaks tuvastada, mis seadme ja rakendusega detail val - mistati. Moodsate NC-programmide kasutamine pakub ajakohast andmehaldust (joonis 9.38): • NC-programme hallatakse seadme või seadmete rühmaga; • kogu tootmisteave on hallatud (kõik dokumenditüübid, mis kuu - luvad NC-programmidele); • NC-programme hallatakse kohalike identifikaatoritega, mis vasta - vad tootmise planeerimise / ettevõtte ressursside planeerimise süsteemi (ERP) nõuetele; • programmid, mida edastatakse või redigeeritakse, blokeeritakse ja blokeering eemaldatakse automaatselt; • mitme kasutajaga operatsioonidele mõeldud programmid; • välised redaktorid (nt CAM-süsteemid) on lubatud; • võimaldab ühe klõpsuga näha kõiki programmi tehtud muudatu - si (programmide võrdlus); • edastamise, programmiedastuse ja dokumentatsiooni funkt - sioonid on realiseeritud; - automaatne andmete allalaadimine 9.4.8. NC-programmi juhtnupud Praktika on näidanud, et programmiandmete töötlusele ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu. Kuna vanemad juhtseadmed töö - tasid vaid üsna väikese hulga digitaalsete haldusprogrammidega, kohandati juhtseadmed andmeid piiratult töötlema, mis on kulukas. Moodsad DNC-haldussüsteemid käsitlevad NC programminumbrite piirangut ja kasutavad konkreetseid ridu programmi tarbeks selge NC-programmi tuvastamiseks. Sel põhjusel ei pea käitaja NC prog - ramminumbreid analüüsima, sest igal tootmisülesandel on nõutav hulk teavet ja välja kutsutakse vajalik toote NC. Nüüdisaegsed võr - gupõhised DNC-süsteemid kontrollivad NC-programme automaat -

254. 252 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Majandus- ja energeetikaministeeriumi loodud interaktiivne kaart Industry 4.0 annab laiapõhjalise ülevaate saksa ärimaastikust ning praegusest olukorrast industry 4.0 protsesside rakendamise osas. Seda on võimalik filtreerida rakenduse või toote näite, loodud väärtuse ala, aregustaadiumi, regiooni ja ettevõtte suuruse kaupa. Mõned näited on toodud tabelis 9.1. Tabel 9.1. Täisautomatsieeritud tootmisprotsesse rakendavad saksa ettevõtted. Ettevõte Ärisektor Täisautomatiseeriud tootmise näide BEUMER Group GmbH & Co.KG BEUMER Group varustab integ - reeritud pakkimissüsteeme ja int - ralogistcs süsteeme ühest ainsast allikast eesmärgiga tagada jätku - suutlik materjali ja informatsiooni jägimine ning kõigi relevantsete võtmefiguuride seire; optimati - seerida ettevõttes industry 4.0 põhimõtteid veelgi enam. • Et tagada jätkusuutlik materjali ja andmete järgmine, on täidis, alustele aseta - mine, pakendamine ja muud süsteemi komponendid optimaalselt koordinee - ritud kõrgetasemelise arvutisüsteemi poolt (individuaalne kohandamine igal korral); • Kasutajaliides on võimalik ühendada kliendi laohaldussüsteemi või ERP lahen - duse võrguga; • Pidev infovahetus pakkimisliini individuaalsüsteemide ja kõrgema taseme juht - süsteemi vahel. • BG.evolution arendas hiljuti välja ka äpi BEUMER Overall Operation Monitoring app KNOLL Maschinenbau GmbH Alates 2005 aastast on firma pidevalt arenenud ning tänasest on tegemist vägagi eduka näitega industry 4.0-ga seotud ettevõt - test Firma produktiivsus on kasvanud 20-25 protsenti ja ettevõte tut - vub järjest enam Targa Tehasega ( Smart Factory ) • Puhtuse ja korra paindliku juhtimise põhimõtete kasutuselevõtt; • Firma kolis ümber, et rakendada moderniseeritud tehase planeeringut. • Täisautomatiseeritud ladu 1200 ladustamiskohaga ning 13 peale- ja mahalaadi - misjaamaga • Sälilitamis- ja väljaotsimissüsteem liigub kiirelt erinevate ladustamispaikate vahel nii horisontaalselt, kui vertikaalselt, eemaldades toormaterjali ning toob selle reaalajas töötlemistehasesse; • Pärast töötlust saadab see valmis osad või masinad järeltöötlusesse • Kiirvahetusjaamade abil automatiseeritud tootmiskontrolli arendamine. • Öösel ning nädalavahetusel on vahetused mehitamata.

127. 125 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G83 Variant 2: puurimine koos laastu katkestamisega ja väljatoomisega Kood : G83 X... Z... R... Q... P... F... X – ava asukoht Z – ava sügavus R – vahetasandi määramine Q – ühe läbimi lõikesügavus Z-telje suunas F – ettenihe P – viivitus pikkus ava põhja töötlemiseks, ms Variant 3: puurimine ilma laastu katkestamiseta ja väl - jatoomiseta Kood : G83 X... Z... R... P... F... G84 Avade keermestamine, pa - rempoolne keere Kood : G84 X... Z... R... P 0... F... X – ava asukoht Z – ava sügavus R – vahetasandi määramine P – viivitus pikkus ava põhja töötlemiseks, ms F – ettenihe, keerme samm Tabel 5.2. Järg G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G85 Avade puurimine, hõõritse - mine (avad asuvad X-telje tsentrijoonel) Kood : G85 X... Z... R... P... F... X – ava asukoht Z – ava sügavus R – vahetasandi määramine P – viivitus pikkus ava põhja töötlemiseks, ms F – ettenihe G86 Puurimine, hõõritsemine spindli seiskamisega G87 Vastupuurimine, hõõritsemine. Liikumisega altpoolt üles G88 Puurimine, hõõritsemine koos programmeeritava seiska - misega G89 Puurimine, hõõritsemine koos pausiga G90 Pikitreimise tsükkel Variant 1: Pikitreimise tsük - kel Kood : G90 X... Z... F... Viie erineva diameetri jaoks: Kood : N... G90 X1... Z-... F0.25– dia - meeter �X1 N... X2... –diameeter �X2 N... X3... –diameeter �X3

204. 202 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Eraldusvõimet määratleb kontrollisüsteem, mida kasutatakse mani - pulaatori toiteks, kuid mida mõjutavad ka järgnevad põhjused: • konstrueerimise protseduur; • manipulaatori jäikus (strukturaalne paindlikkus); • lüli jäikus; • kodeerimisseadmed. Liikuvus • Fikseeritud robotid . Fikseeritud robotid suudavad töötada ainult limiteeritud ruumis või alal. Kuni viimase ajani olid kõik töös - tusrobotid fikseeritud pjedestaalile, mis oli põranda külge kinni kruvitud, kuid nüüd on mõned fikseeritud robotid paigutatavad, et võimaldada piiratud mobiilsust. • Mobiilsed robotid . Mobiilsed robotid teevad võimalikuks töö paljudes eri paikades. Kasutatakse kolme peamist maad mööda liikumise viisi: ratastel, rööbastel ja jalgadel. Paindlikkust saab määratleda kui võimet muutuda või reageerida väikese aja, hinna, pingutuse või soorituse kuluga. Suurendamaks orientatsiooni paindlikkust, võib kasutada randme juures ühte, kahte või kolme pöörlevat telge, vastavalt rakenduse vajadustele. Neli vabadusastet on selektiivse vastavusseadme puhul tüüpiline. Kuus vabadusastet on tavaliselt võimalikud liigestatud käega ja portaalro - botitel. Stabiilsus viitab üleulatuse ja võnkumise määrale, mis avaldub roboti „tööorgani“ käe liikumises, kui see üritab liikuda järgmise programmeeritud lokatsiooni juurde. Suur võnkumine roboti liiku - mises viib vähema stabiilsuseni robootilises manipulaatoris. Suurem stabiilsus võib siiski tekitada aeglasema reageerimisajaga robootilise süsteemi. 9.1.7. Tööstusrobotid Tööstusrobot on ISO 8373:2012 järgi tõlgendatuna automaatselt kontrollitav, taasprogrammeeritav, mitmetikasutatav manipulaator programmeeritava kolme või enama teljega, mida saab fikseerida nii lokaalseks kui ka mobiilseks kasutuseks industriaalseteks automaat - seteks rakendusteks ning mis koosnevad elektroonilistest, elekt - rilistest ja mehaanilistest üksustest. Tööstusrobotid on konstrueeri - tud mehaaniliste lülide struktuuridest ja lülidest, mida kontrollitakse sensorite ja kontrolleritega. 9.1.8. Tööstusrobotite klassifikatsioon Liikumise tunnuste järgi: • Tasapinnaline manipulaator . Manipulaatorit nimetatakse ta - sapinnaliseks manipulaatoriks, kui kõik liikuvad lülid liiguvad üksteise suhtes paralleelsetel pikitasapindadel. • Sfääriline manipulaator . Manipulaatorit nimetatakse sfäärili - seks, kui kõik lülid teostavad sfäärilisi liikumisi ühiselt statsio - naarselt punktilt. • Ruumiline manipulaator . Manipulaatorit nimetatakse ruumi - liseks manipulaatoriks, kui vähemalt üks mehhanismi lülidest liigub ruumiliselt. Kineetilise struktuuri järgi: • Avatud ahela manipulaator (või sarirobot). Manipulaatorit ni - metatakse avatud ahela manipulaatoriks, kui selle lülid moodus - tavad avatud ahela keti. • Suletud ahela manipulaator (või sarirobot). Manipulaatorit nimetatakse suletud ahela manipulaatoriks, kui selle lülid moo - dustavad suletud ahela keti.

255. 253 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Ettevõte Ärisektor Täisautomatiseeriud tootmise näide Bosch Rexroth AG Bosch Rexroth AG kuulub töötle - va tööstuse alla ning loob tootmi - seks, tarneahelate ning logistika tarvis mehhatroonikasüsteeme ning automatiseerimis kompo - nente. Tehase järjepidev horisontaalne ning vertikaalne suhtlusvõrgus - tik võimaldab nende toodeteid, nagu elektrilised sõidukid ning juhtimisseaded, toota väga laias ulatuses. Riistvara, tarkvara ning mõnikord ka kliendipõhiste komponentide kombinatsioonil on neil üle 200 000 aktiivse toote. • MESi abil luuakse SAP tootmisandmete põhjal virtuaalne pilt tootest; • Eesmärgiks on luua varieeruvuse üle kontroll nii, et töötajate jaoks oleks see „märkamatuks“ jääv (Ø partii suurus ~3); • Boonuseks on kõrge läbipaistvus, paberivaba tootmine, ettevalmistusaja puu - dumine, seerianumbrid, tugi töötajatele, vähenenud varustus ning suurenenud produktiivsus; • Päris toodang on loodud virtuaalse pildi baasil; • Protsessi parameetrid/test programmid on automaatselt korrektselt laetud; • Installida on võimalik vaid täielikult eeltöödeldud hästi kontrollitud komponen - te ( Q-locking ); • Jälgitavuse/andmete hanikmise/field sevice baasil raporteeritakse oluliste kom - ponentide reaalsed protsessi andmed ning seerianumbrid teise suunda, nii, et reaalne pilt luuakse tootmise lõpus; • IT seire, reaalajas FPY ( First-Pass Yield ) kuvamine ICT-s ( In-Circuit Test ) operaa - toritele ja süsteemi operaatoritele ning SMD tootmisandmete võrgupõhine (online) jälgimine. Alfred KÄRCHER GmbH & Co.KG Alfred KÄRCHER GmbH & Co.KG kuulub töötleva tööstuse pro - duktsiooni ja tarneahela valdkon - da. • B 40/B 60 põrandapesumasinad toodetakse tehases, mis asub ettevõtte peakor - teris (individualiseeritud konstruktsioon võimaldab kuni 40 000 varianti); • Rakenduslikud lahendused nagu toorikualuste identifitseerimine raadiosage - dustuvastuse (RFID) kaudu, reaalajas analüüs võimalike vigade ning arengue - tappide kombinatsioon Andoniga (optimatsiooniprotsessi instrument) on osa protsessist; • SAP kasutajaliides tagab andmete ja informatsiooni läbipaistvuse; • Rakendus võimaldab töödelda tootmistellimusi efektiivsemalt ning läbipaistva - malt (partii suurus 1); • Edastatakse tellimusega seotud informatsioon ning paigaldusjuhendid aitavad tõsta kvaliteeti;

119. 117 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G82 Puurimine viivitusega Kood : G98 (G99) G82 X... Y... Z... R... P... F... K... X/Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel P – viivituse kestus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis G83 Puurimine laastu murdmise ja avast väljatoomisega Kood : G98 (G99) G83 X... Y... Z... R... Q... F... K... X/Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel P – viivituse kestus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G84 Parempoolse keerme lõika - mine Kood : G98 (G99) G84 X... Y... Z... R... P... F... K... X/Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel P – viivituse kestus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis G85 Hõõritsemine Kood : G98 (G99) G85 X... Y... Z... R... F... K... X/Y – ava asukoha koordi - naadid Z – ava töötlemise sügavus piki Z-telge R – vahetasandi asukoht Z-teljel P – viivituse kestus F – ettenihke väärtus K – korduste arv G91 režiimis Tabel 5.1. Järg

203. 201 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED Koorma vedamise võimekus (kandevõime) on tähtis tegur. Selle määrab objektide haaramiseks kasutatava haaratsi kaal. Raske haa - rats lisab robootilisele manipulaatorile suurema koorma, mis lisan - dub objekti massile. Kommertsrobotid suudavad kanda koormaid raskusega kuni 900 kg, keskmise suurusega tööstusrobotite võime - kus on kuni 45 kg. Robotite kandevõime on võrreldes nende enda kaaluga väga väike. Ulatus on maksimaalne kaugus, mille robot oma tööpiirkonna ulatu - ses saavutab. Paljud roboti tööpiirkonna punktid on kättesaadavad igas soovitud suunas. Seda võimet nimetatakse osavuseks. Siiski, teiste punktide osas, mis asuvad roboti haardeulatuse läheduses, ei saa suunda määratleda soovituna (nimetatakse mitte-osavuspunk - tiks). Ulatus on roboti lüli pikkuse ja konfiguratsiooni funktsioon ja seda saab välja arvutada manipulaatori skeemi põhjal. Universaalsus . Roboti universaalsust iseloomustab manipulaatori vabadusastme (ing k degree of freedom, DOF) arv. Vabadusaste on termin, mis tähistab roboti liikumise suunda. Iga lüli esindab ühte vabadusastet. Seal on kolm telge X, Y ja Z, mida kasutatakse roboti lülide liigutamiseks ruumis, ja lisaks kolm pöördliikumist A, B ja C, mis vastavad lülide pöörlemisele. Astmete arv sõltub roboti raken - dusest, näiteks teisaldusrakendus vajab ainult kolme telje määra - mist, samal ajal kui keevitusrobot vajab viit või kuut vabadusastet. Telgede arv on tavaliselt sama mis roboti vabadusastmete arv. Sõltuvalt roboti geomeetriast, võib roboti ruumis ühest kohast teise liikumiseks vajalik olla ühe või mitme telje liikumine. Ajamite liikumi - ne „tööorganites“, nagu sulgurhaaratsid või puuri liikumine, ei anna vabadusastmeid juurde. Positsioneerimise täpsus . Roboti positsioonilise jõudlusega seotud parameetrid on järgmised: • kordustäpsus, • korratavus, • eraldusvõime. Kõik need sõltuvad eri komponentidest, mida on roboti konstrueeri - misel kasutatud: konstruktsiooniprotseduur, lülid, mootorid, kodee - rimisseadmed, sõiduajamite võimalused ja kontroller. Kõige enam sõltub robotite täpsus roboti lülidest. Nende lülide täpsus masintöötlusel tuleneb määratletud masintöötluse tolerant - sidest. Erinevused kontrolleri poolt raporteeritud roboti füüsilise lüli nullpositsiooni ja tegeliku füüsilise lüli nullpositsiooni vahel omavad roboti täpsusele harilikult järjekorras teist mõju. Kordustäpsust (valiidsust või positsioneerimise täpsust) defineeri - takse selle järgi, kui suure täpsusega jõutakse ettenähtud punktini. See on ajamite eraldusvõime funktsioon, samuti selle tagasiside - seadmete funktsioon. Positsioneerimise täpsuse järgi saab roboteid klassifitseerida järgnevalt: • vähene täpsus ± 1 mm; • keskmine täpsus ± 0,1... ± 1 mm; • suur täpsus <± 0,1 mm. Roboti iga DOF on varustatud autonoomse ajamiga, mis tagab vajali - ku positsioneerimistäpsuse. Absoluutne täpsus ja korratavus kirjeldavad roboti võimet liikuda soovitud alale teelt eksimata. Dünaamiline täpsus ja korratavus kirjeldavad roboti võimet järgida soovitud trajektoori vähese või puuduva variatsiooniga. Lisaks, kõigis robootilistes rakendustes tuleks kasutada nullümardamist, et hoida ära õnnetustega lõppevaid kokkupõrkeid teiste osadega tööklastris. Seega asetab kontrolleri disain meid probleemi uue tahu ette, kuna sooviksime maksimeerida jäikust ja ribalaiust üheaegselt reagee - rimisaja minimeerimisega. Ideaalselt oleksid nii absoluutne kui ka dünaamiline täpsus ja korratavus minimeeritud saavutatava eraldus - võimeni. Korratavus on palju tähtsam kui kordustäpsus. Kui robot pole kor - dustäpne, teeb ta harilikult korduvat viga, mida on võimalik ette näha ja seega programmeerimisega korrigeerida.

169. 167 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Kontuuri jämetreimine tööt - lusvaru jätmisega viimistlus - töötlemiseks.) (Jämetöötlemise treitera.) T02 G50 S2000 G96 S150 M04 M08 G0 X37. Z0.2 G1 X-1.65 F0.2 G0 X35. Z2. G71 U2.5 R0.2 G71 P100 Q200 U0.3 W0.1 F0.3 Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Walter AG) T – lõiketera number. Spindli maksimumkiiruse seadmine. Spindli pöörlemiskiiruse, suuna ja käivitumise seadmine. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Lõiketera nihutamine detaili otsa poole. Otstreimine. Ettenihe. Detailist eemaleliikumine. Treimistsüklite parameetrite kirjel - dus kontuuri jämetöötlemiseks. Tabel 6.1 järg Programmi kirjeldus Programmi selgitus G0 X11. Z0. G1 X12. Z-0.5 Z-10. X22. X25.4 Z-10.98 Z-19. X32. X33.2 Z-19.6 Z-44. X35. Z-46. G0 Z100. G28 U0. M05 M09 Lõiketera trajektoori (kontuu - ri osade) kirjeldus kontuuri jämetöötlemiseks. Lõiketera detailist eemale tõmbami - ne. Spindli seiskamine ja lõiketera liigu - tamine vahetuspunkti. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Ava tsentreerimine, läbi - mõõt 6,5 mm. (Tsenterpuur, läbimõõt 10 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group)

125. 123 4. DETAILI KVALITEET G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G74 Töötlemine laastu katkes - tamisega, piki Z telge. Kolm varianti. Variant 1: Puurimine 1. Kood : G74 R... R – vahetasandi määramine 2. Kood : G74 Z... Q... Z – töödeldud ava sügavus Q – ühe läbimiga puuritava materjali paksus Variant 2: pikitreimise koo - rivtöötlus 1. Kood : G74 R 1... R – vahetasandi määramine 2. Kood : G74 X... Z... P... Q... R2... X – kontuuri diameeter Z – töötlemissügavus Z-telje suunas P – lõikesügavus X-telje suunas Q – lõikesügavus Z-telje suunas R – vahetasandi määramine G kood G koodi kirjeldus / koodi lause struktuur G74 Variant 3: soone töötlemine koos laastu katkestamisega 1. Kood : G74 R1... R – vahetasandi määramine 2. Kood : G74 X... Z... P... Q... R20 X – kontuuri diameeter Z – töötlemissügavus Z-telje suunas P – lõikesügavus X-telje suunas Q – lõikesügavus Z-telje suunas G75 Töötlemine laastu katkesta - misega, piki X telge Variant 1: otspinna treimise koorivtöötlus 1. Kood : G75 R1... R – vahetasandi määramine 2. Kood : G75 X... Z... P... Q... R2... X – kontuuri diameeter Z – töötlemissügavus Z-telje suunas P – lõikesügavus X-telje suunas Tabel 5.2. Järg

240. 238 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED CAM-süsteemidest, tööriistahaldussüsteemid, digitaal - sete seadmete tootjad; • täitke kõik ülekande/korrektuuri vormid (isikliku arvuti kasutajategevused, seadme rakenduste saatmine ja salvestamine jne); • aegunud programmide automaatselt arhiveeritud ver - sioonid; • andmeedastusstatistika on lõpetatud. Joonis 9.38. Juhtmevaba LAN (WLAN) 9.4.9. DNC jõudlus Majandusteadlaste hinnangu kohaselt jääb DNC-süsteemi paigalduse kogukulu sõltuvalt toodete ja CNC varustuse keerukusest tänapäeval vahemikku 1000 kuni 5000 eurot üksuse kohta. Iga süsteemi tulevane kasutaja peab arvuta - ma ökonoomse versiooni iga individuaalse juhtumi kohta. Siinkohal on oluline teiste kasutajate praktiline kogemus ja hinnangud. Samal ajal on väga tähtis pöörata tähelepanu hangitud CNC ühilduvusele tarkvara ja selle uute versiooni - dega. DNC-süsteemi hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi kriteeriumeid: • DNC komponendid, kuna vahetevahel ei vasta kõik DNC komponendid tootmisprotsessi nõuetele (ei ole interfe - rentsi, temperatuuri, vibratsiooni, alalise töö, keskkon - namõjude suhtes resistentsed); • DNC tarkvara peab olema modulaarne, seda peab saa - ma laiendada, katsetada ja selle kvaliteeti kontrollida ning see peab vastama kõigile vajalikele nõuetele; • kommunikatsioonivahendid, nagu koaksiaalkaablid, bifi - laarkaablid, kiudoptilised/optilised kaablid; DNC Esialgne programm CAD/CAM Esialgne programm Andmevoog Andmete levitamine ja kasutamine TÖÖRIISTAHALDUS JA REGULEERIMINE Tööriista andmed Tööriistade remont OPERAATOR • Detailide üksused • Jooniste üksused • Programmeerimine • Tootmiskuupäev • Kuupäevade ja indeksite muutused • Versioonide üksused • Seadmete, sihtkoha ja rühmitamise määramine • Märkmete töötlemine • Programmide tööaeg • Viimase kasutamise kuupäev • Taotluste (kõnede) arv aastas (sagedus) • Tööriistade loetelu • Tööriista remondi andmed • Tööriistavahetuse andmed MASINAD • Identifitseerimisüksus • Programmi tunnustus • Programmi üksus • Programmid • Võrdluspunki tabelid • Tööriistade remont • Turvalisus: programmide pidev kontrollimine, mis on asendatud või kasutatav muude seadmete jaoks

95. 93 4. DETAILI KVALITEET Kareduse parameetri R a väärtust saab kirjutada selle sümbolita (joo - nis 4.2d), kuid R z väärtus tuleb kirjutada koos selle sümboliga (joonis 4.3a). Karedust tähistava märgi serv on alati suunatud ülespoole. Joonisel võib olla ka muid karedusparameetreid (joonis 4.3b): 1 – tulbas mitte ainult maksimaalne, vaid ka minimaalne väärtus R z või R a , S-i väärtus, 2 – töötlusmeetod, 3 – lähtepikkus, 4 – kiht. Kui detailil on mitu ühesuguse karedusega pinda, tähistatakse neid joonise parempoolses ülanurgas (joonis 4.3c). Kui detaili kõik pinnad on ühesuguse karedusega, tähistatakse ka need joonise parempool - ses nurgas (joonis 4.3c). Standard reguleerib pinnakaredust järgmiste läviväärtustega: Ra = 100 ... 0,008 μm, Rz = 1600 ... 0,025 μm. Karedusparameetrid, nende optimaalsed väärtused ja lähtepikkused on esitatud tabelis 4.1. Pinnakareduse soovitatavad väärtused on näidatud paksus kirjas. Standardid ei reguleeri pinnakareduse mõõtmete sõltuvust mõõt - mete tolerantsijärgust ega istudest. Nõuded on ainult soovituslikku laadi. Need on esitatud tabelites 4.2 ja 4.3. Peale kareduse ja lainelisuse võib pinnal olla ka kriimustusi, pragusid ja sooni. Oluliste pinnamoonutuste korral ei ole tegu kareduse ega lainelisusega. Selliseid pinnamoonutusi hinnatakse eraldi. Pinna mikrokonaruste mõõtmiseks on olemas kontaktivabad, kon - taktiga ja subjektiivsed mõõtemeetodid. Kontaktivaba meetodi korral ei puutu seade hinnatava pinnaga kokku, mis väldib pinna kahjustamist ja moonutamist. Selle meetodi jaoks on vaja optilisi ja interferentsseadmeid. Kontaktmeetodil töötavad mõõteseadmed puudutavad pinda mõõ - teotsakuga (anduri või nõelaga). Seda meetodit kasutatakse kare - dusmõõturites (profilomeetrites). Subjektiivse meetodi abil analüüsitakse pinna visuaalsel kontrollimi - sel kogutud andmeid ja võrreldakse neid karedusetaloniga. Joonis 4.3. Asukohad kareduse väärtuste märkimiseks pinnakvaliteedi tähistamisel Tabel 4.1. Karedusparameetrid R a ja R z ning lähtepikkuste arvväärtused, mm R a , μm R z , μm Lähtepikkus l, mm 80 40 20 63 32 16 50 25 12,5 40 20 10 320 160 80 250 125 63 200 100 50 160 80 40 8 10 5 8 4 6,3 3,2 5 2,5 40 20 32 16 25 12,5 20 10 2,5 2,5 1,25 0,63 2 1 0,5 1,6 0,8 0,4 1,25 0,63 0,32 10 6,3 3,2 8 5 2,5 6,3 4 2 – 3,2 1,6 0,8 0,32 0,16 0,08 0,04 0,25 0,125 0,063 0,032 0,2 0,1 0,05 0,025 0,16 0,08 0,04 0,02 1,6 0,8 0,4 0,2 1,25 0,63 0,32 0,16 1 0,5 0,25 0,125 0,8 0,4 0,2 0,1 0,25 0,02 0,01 0,016 0,008 0,012 – 0,01 – 0,1 0,05 0,08 0,04 0,063 0,032 0,05 0,025 0,08

269. 267 10. ÜLDISED KOMPETENTSID • võta oma arengus aktiivne roll; • usalda oma juhendajat; • ole valmis probleemidest avatult kõnelema; • ole edasimineku saavutamiseks valmis riskima. HEA COACHINGU PRINTSIIBID • Võrdsus . Mõlemad osapooled on võrdsed. Nii juhendaja kui üliõpilane töötavad coaching us võrdsete partneritena. Avatus on mõtlemise viis ja sellega töötamine on pidev koostööl ja mitte kohustusel põhinev, austades õliõpilase iseseisvust ja enese - juhtimist. Juhendaja peab olema valmis kõrvale jätta juhtiv roll, avastada üliõpilase võimekust ja mitte võimetust, olles siiralt huvitatud üliõpilase kogemustest ja arusaamadest. • Avatus . Coaching usuhe põhineb avatusel ja usaldusel. Coaching julgustab üliõpilastel läbi toetuse ja suurenenud eneseteadlik - kuse võtma vastutust endale suuremate võimaluste loomiseks, ise valikute tegemiseks ja oma sammude üle otsustamiseks. Coaching us nähakse vigu kui võimalusi õppimiseks. • Lahendusele orienteeritud . Coaching avab uusi võimalusi ja teadlikkust, pannes rõhku enam lahendusele kui probleemile. Üliõpilane saab enda seest uut teavet, mis loob uusi võimalusi, mis omakorda viib soovini tegutseda ja muutuda. • Teadlikkus . Üliõpilane on ise võimekas ja seetõttu ei ole vajadust talle pidevalt öelda, mida teha. Juhendaja usub, et üliõpilane on võimeline muutuma ja parandama oma sooritusi, seetõttu on ta suunanud oma tähelepanu üliõpilase teadlikkuse ja enesetunne - tuse suurendamisele. • Vastutamine . Üliõpilane vastutab ise tulemuste eest. Üliõpilane seob ennast kohustusega tegevusi määratleda ja oma eesmär - kide poole liikumisel vajalike samme astudes. Inimesed õpivad paremini mitte teiste inimeste soovituste järgi vaid ise asju avas - tades. • Toetus . Juhendaja on kohustatud pakkuma üliõpilasele kogu coaching u protsessi jooksul jätkuvat toetust. Inimestel tekib usk endasse läbi õppimisvõimaluste, nii läbi vigade tegemise kui eesmärkide saavutamise. Juhendaja julgustab üliõpilast vaatama uute võimaluste poole. ETTEVÕTLIKU MÕTTEVIISI OLEMUS Käsiraamatus on põhitähelepanu järgnevatel ettevõtluskompetent - sidel. • Teadmised (ärieetika, tootmise, juhtimise ja turunduse tundmi - ne). • Oskused (iseseisva töö ja meeskonnas töötamise, riskide hinda - mine, läbirääkimiste ja esitusoskused). • Isiklikud võimed (initsiatiivi võtmine, pro-aktiivsus, iseseisvus, visadus, uuenduslik mõtteviis ja motivatsioon). Mida tähendab ettevõtlik olemine? Üha enam usutakse, et ettevõtlusoskused, -teadmised ja -hoiakud on õpitavad, mis arendavad ka laiemalt ettevõtlikku mõtteviisi ja kultuuri, olles kasulik nii üksikisikutele kui ka laiemalt ühiskonnale. Ettevõtluskompetents on kasulik kõikides elu valdkondades. See või - maldab inimestel oma isiklikku arengut toetada, aktiivselt panustada sotsiaalsesse arengusse, siseneda tööjõuturule töötaja või iseenese - le tööandjana, samuti alustada või skaleerida ettevõtmisi, millel võib olla kultuuriline, sotsiaalne või äriline eesmärk. 18. detsembril 2006.a. Euroopa parlamendi ja Komisjoni soovitustes elukestva õppe põhikompetentsidele toodi välja initsiatiivi võtmist ja

275. 273 10. ÜLDISED KOMPETENTSID Miks on õpilastel vaja ettevõtlusoskusi õppida? Inimestel on vaja sellist mõtteviisi, oskusi ja teadmisi loovate idee - de väljamõtlemiseks ja ideede teostamiseks ettevõtlikku initsiatiivi. Seda enam et tööandjad otsivad lõpetajaid ja töötajaid, kellel on head probleemilahendamise oskused, kes on paindlikud ja kohane - misvõimelised, kes võtavad initsiatiivi ja kellel on suurem enesetead - likkus ja vastupidavus. Kui noored inimesed tahavad olla globaalsel tööjõuturul edukad, peab suurem tähelepanu olema suunatud ettevõtlusõppele. Ettevõtlusõpe mitte ainult ei võimalda noortel inimestel alustada oma ettevõttega vaid anda ka väärtuslikku panust kogu Euroopa majandusele. Ettevõtlusõppes osalevatel noortel on suurem tõenäosus asutada oma ettevõte ja nende ettevõtted on innovaatilisemad ja edukamad nende inimeste ettevõtetest, kellel puudub ettevõtlusalase hariduse taust. Ettevõtlusõppe lõpetanud noortel on väiksem tõenäosus jää - da töötuks ja nad on sagedamini kindlal töökohal. Võrreldes kaaslas - tega on neil parem töökoht ja suurem töötasu. Ettevõtlusõppe mõju õpilastele: • aitab karjääriambitsioone suurendada; • viib suurema tõenäosusega töökoha saamiseni; • viib paranenud ettevõtlusoskuste ja positiivsete hoiakuteni; • aitab muuta käitumist suurema ettevõtlusambitsioonikusega; • suurendab kavatsust asutada oma ettevõte. Ettevõtlusõpe nõuab aktiivsete õppimismeetodite kasutamist, mis paneb õppija haridusprotsessi keskele ja võimaldab neil võtta vastu - tust oma enda õppimise eest, katsetada ja enese kohta midagi õppi - da. Sellised õppemeetodid muudavad õppimiskogemuse rikkamaks ja neil on positiivne mõju üliõpilastele, parandades nende motivat - siooni ja pühendumist õppimisele ning suurendades pikaajalist saa - vutusvajadust. Õpetajad juhendavad üliõpilased läbi õppeprotsessi, mitte ei jaga vastavalt traditsioonilistele õppemeetoditele teadmisi. Ettevõtlusõppe õpetamismudelid sisaldavad: • formaalseid loenguid, • külaliskõnelejaid, • juhtumiuuringuid, • äriplaanide koostamist, • ärisimulatsioone, • rollimänge, • grupidiskussioone ja -projekte, • individuaalseid esitlusi ja kirjutatud aruandeid, • praktikat, • individuaalset ja grupisupervisiooni ning coachingut. Üliõpilastele võimalikult tõetruude tegevuste loomiseks kasutatakse erinevat ressursside hulka ja tuues välismaailma kooliseinte vahe - le. Sellisteks ressurssideks võivad näiteks olla ärile sarnase projekti arendamine ja juhtimine, ettevõtetesse või heategevusorganisat - sioonidesse õppekohtumiste organiseerimine või ettevõtjate külas - tused kooli. Koostööl põhinev õppimine ( Education Tools for Entrepreneurship: Creating an Action-Learning Environment through Educational Learning Tools . Peris-Ortiz, M., Gómez, J.A., Vélez-Torres, F., Rueda-Armengot, C. (Eds.). Springer International Publishing , 2016.) Koostööl põhineva õppimise viis põhilist elementi on otseselt seo - tud inimestevaheliste kompetentside üldise arendamisega, kursuse programmides on need üldkompetentside hulgas. Viite elementi saab kokku võtta järgmiselt.

173. 171 6. P RAKTILINE RAKENDUS Programmi kirjeldus Programmi selgitus G1 Z-19. G12.1 G1 G42 F0.2 X14. X11. X-12.7 F0.045 X-25.4 C0. X-12.7 C-11. X12 X25.4 C0. X11 54 X12. G40 F1.5 X30. C17 G13.1 G0 Z50. M05 M68 G28 U0. G28 W0. Töötlemissügavuse näit. Kontuuri kirjelduse lõppmooduli seadmine tsükli jaoks. Lõiketera trajektoori kirjeldus (kuuskandi viimistlusfreesimi - seks), töötlemisparameetrite seadmine lõiketera raadiuse arvestamisega 19 mm sügavu - se jaoks. Kontuuri kirjelduse algmooduli sead - mine tsükli jaoks. Lõiketera detailist eemale tõmbami - ne. Spindli väljalülitamine. Rakendatud lõiketera koordinaattel - gede tühistamine. Rakendatud lõiketera liikumine taga - si alguspunkti. (Kontuuri viimistlustreimine.) (Viimistlustöötlemise treitera.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Walter AG) Programmi kirjeldus Programmi selgitus T01 G50 S2000 G96 S150 M04 M08 G0 X14. Z0. G1 X25.4 F0.2 G0 X11.Z2. G1 Z0. X12. Z-0.5 Z-10. X22. X25.4 Z-10.98 Z-19. X32. X33.2. Z-19.5 G0 X35. Z-21. Z100. M05 M09 G28U0. T – lõiketera number. Spindli maksimumkiiruse seadmine. Spindli pöörlemiskiiruse ja suuna seadmine. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Lõiketera nihutamine detaili otsa poole. Otstreimine. Ettenihe. Lõiketera detailist eemale tõmbami - ne. Lõiketera trajektoori kirjeldus detaili kontuuri järgi. Lõiketera eemaletõmbamine ohutu - le kaugusele. Lõiketera tööpiirkonnast eemale tõmbamine. Spindli väljalülitamine. Jahutusvedeliku juurdevoolu sulge - mine. Toe nihutamine allapoole lõikeriista vahetuspunktini. Tabel 6.1 järg

251. 249 9. K AASAEGSE TOOTMISE EDASIARENDUSED • edastustehnoloogia, • edastusvahend, • võrgutopoloogia, • ligipääsumeetodid (meetodid), • protokollid, • maksimaalne edastuskiirus/edastuskiirused, • maksimaalne kasutajate arv. Samad LAN-id ühendatakse võrgusildadega ja ühendatakse eri võrgud. Tasub märkida, et LAN-iga ühendatud kasutajate arv on piiratud. Eri tasemega kasutajatel soovitatakse valida sobivaimad LAN-id ja need vajaduse korral ühendada. Tänapäeval on kõige enam kasutatud LAN-võrk on intranet. Enne, kui arvuti valib konkreetse LAN-võrgu, tuleb kaaluda seda, kuidas seadmete liideseid kasutama hakatakse. Edasine ettevõtte rada arvutitoega tootmiseni ei toeta isoleeritud ja eri kohtvõrke ettevõttes. Eraldi LAN-id, mis edastavad ühe kanali kaudu vahetult moduleerimata signaali ja võrgud, mis kasutavad info edastamiseks lairiba. Muudetud andmed edastatakse üle mitme kanali. LAN-i ligipääsukontroll on tavaliselt tagatud kas CSMA/GD või loaedastuse meetoditega. 9.5. Näited täisautomatiseeriud tootmisest vas - tavalt Industry 4.0 standarditele Kuigi üldjoontes ollakse optimistlikud, esineb sellegi poolest erinevat lähenemist, hirme ning edusamme seosest Industry 4.0 rakendami - sega. McKinsey Consulting viis 2016 ja 2017 1 aastal läbi uuringud, mis neid detaile uurisid. Selleks, et mõõta Industry 4.0 standardite rakendamist, tuleb arvesse võtta kolme aspekti: • Teadlikkus tähistab muutust ärilises suhtumises antud teemasse viimastel aastatel; • Progress: Kui kaugele on ettevõtted jõudnud industry 4.0 ra - kendamisega? Missugused industr y 4.0 rakendusi on ettevõtted kõige edukamalt teostanud? • Mis on peamised takistused teostuses, mis on siiani tootjaid tagasi hoidnud? Uuringu tulemused teadlikkuse valdkonnas: • Enamik sakslasi (67 protsenti) on industry 4.0 potentsiaali osas sama optimistlikud, kui aasta tagasi, samas kui 44% USA ettevõ - tetest väidavad, et nad on muutunud veelgi optimistlikumaks; • 90% väidavad, et nende konkurentsivõime suureneb või jääb sa - maks, kui võtta kasutusele industry 4.0. 89% protsenti eeldavad, et industry 4.0 mõjutab töö efektiivsust, ent vaid 80% leiavad, et indutr y 4.0 mõjutaks ka nende ärimudelit; • Keskmiselt 70% eeldavad uute konkurentide saabumist teistes sektoritest nende turule industry 4.0 korral; see kartus on tun - 1 McKinsey Digital: Industry 4.0 after the initial hype. Where manufacturers are finding value and how they can best capture it, in: https://www.mckinsey.com/~/media/ mckinsey/business%20functions/mckinsey%20digital/our%20insights/getting%20the%20 most%20out%20of%20 industry %204%200/mckinsey_ industry _40_2016.ashx (Zugriff: 15.01.2019). 9.5.1 Praegused seisukohad Industry 4.0 rakend - amisest äriprotsessides Viimastel aastatel on tänu esiplaanile kerkinud ärilise mõtteviisle ning digitaliseerimisele olnud ka palju positiivset kajastust seoses Industry 4.0 teemaga. Ühest küljest raporteerivad ärimehed suurest edust Industry 4.0 rakendamisel oma plaanides ning tunnevad, et on selleks võrdlemisi hästi valmistunud. Teisalt puudub aga selge arusaam sellest, mida Industry 4.0 rakendamiseks reaalselt vajatakse ning seetõttu on enamikel ettevõtetel keeruline teha esimesi samme selle suunas.

268. 266 10. ÜLDISED KOMPETENTSID Kirjandus Ahmad, R. / Faiz Soberi, M. S.: Changeover process improvement ba - sed on modified SMED method and other process improvement tools application: an improvement project of 5-axis CNC machine operation in advanced composite manufacturing industry , London: Springer Verlag 2017. Granig, P./ Stammer, E. / Heiden, B. (Hrsg.): Mit Innovationsmanage - ment zu Industrie 4.0. Grundlagen, Strategien, Erfolgsfaktoren und Praxisbeispiele , Wiesbaden: Springer Gabler 2018. Schallmo, R. A./ Brecht, L.: Prozessinnovation erfolgreich anwenden. Grundlagen und methodischen Vorgehen: Ein Management- und Lehr - buch mit Aufgaben und Fragen , Wiesbaden: Springer Gabler 2014. 10.7 Ettevõtlusoskuste arendamine Mis on üliõpilastele mõeldud coaching u positiivseteks omadusteks? Üliõpilane saab: • parandada oma professionaalseid ja isiklikke oskusi ning võime - kust; • õppida paremini oma probleeme lahendama; • suurendada oma enesekindlust ja õppida rohkem vastutust võtma; • õppida olema tulemuslikum ja enesekindlam oma soovide väl - jendamises teiste inimeste juuresolekul; • omandada uusi oskusi ja võimeid; • tulla paremini muutustega toime. Coaching loob muutuste esilekutsumiseks unikaalse ja võimaluste - rohke omavahelise suhte ainult siis, kui coach (juhendaja) ja coachi - tav (juhendatav) töötavad muutuse loomiseks koos. Juhendaja on vastutav coaching u protsessi eest: hoides tähelepanu selgelt defi - neeritud eesmärgil, aidates kaasa üliõpilase mõtteprotsessidele ja andes konstruktiivset tagasisidet. Üliõpilane on vastutav coaching u sisu eest: tuues välja ideid, võttes ette tegevusi eesmärgi saavutami - seks ja andes ülevaadet edasijõudmise sammudest. Coaching kutsub esile paremat meeskonnavahelist suhtlust ja tagasi - sidestamist ning aitab luua meeskonnasisest usalduse õhkkonda. Soovitused üliõpilastele: • ole oma mõtetega coaching us kohal; • jaga oma juhendajaga tundeid coaching usuhte töötamise kohta; • ole enda suhtes positiivne; COACHINGU TÄHENDUS Rahvusvaheline Coachide Liit defineerib coaching ut kui mõtteid esilekutsuvat ja loomingulist partnerlussuhet kliendiga, mis paneb klienti oma isiklikku ja tööalast potentsiaali täiel määral kasutama. Coaching u Assotsiatsioon kirjeldab coaching ut kui koostööl põhi - nevat, lahendusele ja tulemustele orienteeritud ning süstemaatilist protsessi, milles coach aitab coachitaval suurendada tööalast või - mekust, elukogemusi, omaalgatuslikku õppimist ja isiklikku arengut. Seetõttu pole coaching mitte ainult oskuste kogum vaid unikaalne suhtlusviis ja eriline suhe kliendiga. Olenemata definitsioonist leiab coaching u ajal aset eriline jutuajamine, mis on täielikult üliõpilase vajadustele orienteeritud selliselt, et see suurendab tema võime - kust, oskust väljendada oma soove ja motiveerida oma unistuste poole liikumist.

172. 170 6. P RAKTILINE RAKENDUS Tabel 6.1 järg Programmi kirjeldus Programmi selgitus G1 G42 F0.2 X14. C11.2 X-12.94 F0.045 X-25.86 C0. X-12.94 C-11.2 X12.94 X25.86 C0. X11.9 C12.1 G40 F1.5 X30. C17. G1 G42 F0.2 X14. C11.2 X-12.94 F0.045 X-25.86 C0. X-12.94 C-11.2 X12.94 X25.86 C0. X11.9 C12.1 G40 F1.5 X30. C17. G13.1 G0 Z50. M05 M68 G28 U0. G28 W0. Lõiketera trajektoori kirjeldus (kuuskandi jämefreesimiseks), töötlemisparameetrite sead - mine lõiketera raadiuse arves - tamisega 14,5 mm sügavuse jaoks. Lõiketera trajektoori kirjeldus (kuuskandi jämefreesimi - seks), töötlemisparameetrite seadmine lõiketera raadiuse arvestamisega 19 mm sügavu - se jaoks. Kontuuri kirjelduse lõppmooduli seadmine tsükli jaoks. Lõiketera detailist eemale tõmbami - ne. Spindli väljalülitamine. Rakendatud lõiketera koordinaattel - gede tühistamine. Rakendatud lõiketera liikumine taga - si alguspunkti. Programmi kirjeldus Programmi selgitus (Kuuskandi viimistlusfreesi - mine, 22 mm.) (Otsfrees, läbimõõt 10 mm.) Tööoperatsiooni nimetus. Tööoperatsiooni jaoks kasutatav lõiketera. (Hoffmann Group) T07 M69 S1350 M03 M08 G28 C0. G28 U0. G28 W0. G00 Z20. X30.C17. Z-17. T – lõiketera number. Rakendatud lõiketera koordinaattel - gede määramine. Spindli pöörlemiskiiruse ja suuna seadmine. Määrdeaine/jahutusvedeliku juurde - voolu avamine. Rakendatud lõiketera etalonasendi seadmine. Rakendatud lõiketera lähendamine detailile. Rakendatud lõiketera liikumine töö - deldaval pinnal. Kontuurile ohutul kaugusel lähene - mine piki Z-telge.