EESTI MASINATÖÖSTUSE SEKTORUURING 5.09.2011

Public Channel

Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Eesti masinatööstuse sektori peamised protsessinäitajad, tuumikkompetentsid ja võimekus ning pakkuda lahendusi sektori konkurentsivõime arendamiseks. Uuringu tellijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning eluviijaks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus professor Urmas Varblase juhtimisel. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Share on Social Networks

Share Link

Use permanent link to share in social media

Share with a friend

Please login to send this document by email!

Embed in your website

Select page to start with

187. 187 Eesmärkide saavutamisel on oluline toetav ELi tasemel fiskaal - ja seadusandlik raamistik. Kogu tulevikustr ateegia on k okkuvõtvalt esitatud joonisel 9 1 .

19. 19 Joonis 5 . Hõive jaotus maakondade lõikes. Märkus: arvesse on võetud uuringu üldkogumi definitsioonile vastavad ettevõtted (müügitulu 2009. aastal vähemalt 5 miljonit krooni ja/või on teeninud eksporditulu)

1. EESTI MASINATÖÖSTUSE SEKTORUURING Lõpparuanne 5.09.2011

18. 18 Joonis 4 . Müügitulu jaotus maakondade lõikes. Märku s: arvesse on võetud uuringu üldkogumi definitsioonile vastavad ettevõtted (müügitulu 2009. aastal vähemalt 5 miljonit krooni ja/või on teeninud eksporditulu)

79. 79 ettevõtted (vastavad harud paistavad teiste allharudeg a kõrvutades silma ka suurema kasumlikkuse ja müügituluga), võrreldes metalli - ja metalltoodete tootjatega pisut sagedamini ettevõtte juhtimisel tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Mõneti huvitavalt selgub, et tasakaalustatud tulemuskaarti kasutava d enim metalli - ja metalltoodete tootmisega tegelevad ettevõtted, pisut vähem masinatootmisettevõtted ja kõige vähem elektroonika tootjad. Seevastu tootmise, keskkonna - ning tööohutusalaseid juhtimissüsteeme kasutatakse elektroonika tootmise ettevõtetes tu nduvalt sagedamini kui ülejäänud kolmes grupis. See on seotud asjaoluga, et paljud antud sektori ettevõtted kuuluvad rahvusvahelistesse kontsernidesse, kus vastavate süsteemide rakendamine on kontsernisiseselt determineeritud, samuti on põhjuseks see, et s ektori klientidele on väga oluline standardite olemasolu, st tegemist on kvaliteedimärgiga.

3. 3 4.4. Eesti masinatööstuse arengustsenaariumid ................................ ................................ ............ 194 4.5. Tegevuskava sektori konkurentsivõime tõstmiseks ................................ ................................ . 204 Kokkuvõte ................................ ................................ ................................ ................................ ............. 218 Kasutatud kirjandus ................................ ................................ ................................ .............................. 225 Lisa 1. Masinatööstuse sektorisse kuuluvad töötleva töös tuse tegevusalad ................................ ....... 228 Lisa 2. Mõistete selgitused ................................ ................................ ................................ ................... 229

97. 97 ning edasimüüjaid ja agente. Näitused ja messid ning tarnijad/han kijad on mõnevõrra vähemtähtsa d. Er ialaliitude, riiklike tugistruktuuride ning konsultatsioonifirmade roll potentsiaalsete klientide kohta info leidmisel on tagasihoidlik. „Me ei tee [turundustegevusest] midagi erilist, paljud inimesed on meid leidnud internetist, sest me oleme hästi tuntud . Sellepärast nad tulevad meie juurde otse, nad teavad täpselt mida meilt on oodata. Ma ei usu e - mailide ja flaierite saatmisesse, see ei tööta meie puhul, kui sa räägid ettevõtetega, seletad neile, ainult nii saab ettevõttes huvi äratada.“ (Metalltoodete ettevõtte juht) „Natuke tutvusi, eks see sealtkaudu käib, ja need uued kliendid, kes on tulnud on ka suhteliselt nii, et ise otsinud ja tutvuse kaudu, praegu on meil Soomes palju tuttavaid, kes soovitavad meid igal pool.“ (Elektriseadete tootmisettevõtte juhataja) Samas ei ole hinnangud erinevate kanalite olulisusele ettevõtete omandivormide, kontserni kuuluvuse jt aspektide lõikes ühesugused. Järgnevas tabelis on toodud osakaalud ettevõtetest, kes hindasid vastavat allikat potentsiaalsete klientide kohta info hankimisel väga oluliseks.

224. 224 kujul paketti panna, et see oleks atraktiivne, mugav kasutada ning selle omandiõigused oleks kaitstud. Eesti ettevõtete valmisolek on paraku ka siinkoha l pigem madal. Ettevõtete valmisoleku parandamiseks oleks vajalik juhtide teadlikkuse suurendamine tehnoloogia müümise patenteerimise ja kaitse võimalustest. Samuti eeldab see trend ettevõtete teadusbaasi tugevdamist, Eelnevate trendide valguses saab järj est olulisemaks ettevõtetevaheline tihe koostöö ja võrgustikes paiknemine . See eeldab ettevõtete suutlikkust näha koostööst ja võrgustikus osalemisest tekkivat võimalikku kasu. Koostöö tekkimise oluline eeltingimus on omakorda osapoolte vaheline usaldus. S amuti on võrgustike puhul vajalik nö juhtiv jõud, kes on koostöö initsiaatoriks ning võrgustiku töö koordineerijaks. Uuringu tulemuste põhjal saab välja tuua, et Eesti masinatööstuse valmisolek koostöö intensiivistamiseks ettevõtete vahel on kahetine. Ühel t poolt tunnistavad ettevõtted koostöövõimaluste olemasolu ning vajadust. Samas on senised kokkupuutepunktid olnud pigem pealiskaudsed ning sügavamat koostööd enamasti ei tehta. Eelkõige on siinkohal probleemiks vähene usaldus ettevõtete vahel. Samuti on k a koostöö teadusasutustega pigem juhuslikumat laadi. Eelnevat arvestades on Eesti valmisolekut siinkohal keeruline üheselt hinnata. Kui suudetakse ületada usaldamatuse probleem ja teadvustada koostööst tekkida võivat kasu, võiks koostööst tulenev lisaväärt us olla üheks positiivsemaks tulevikuväljavaateks Eesti masinatööstuse ettevõtete jaoks – siinsete tootjate väiksust arvestades on isegi väga spetsiifilistes valdkondades Euroopa tasandil edu saavutamiseks vajalik ettevõtete ühine suunatud tegevus.

28. 28 1.5. Fookusgrupid Kvalitatiiv - ja kvantitatiivuuringuga kogutud andmete analüüsi põhjal kaardistati, millised on ettev õtjate arvates olulisemad sektori arengu kitsaskohad. Neile lahenduste otsimiseks ning laiemas ringis arutamiseks viidi 2011. aasta mais läbi kolm fookusgruppi , millest igaühes keskenduti kindlale teemale. Fookusgruppide teemadeks olid 1) haridus; 2) regio naalpoliitika ja riigi abi ning 3) ettevõtete vaheline koostöö ja ettevõtete koostöö teadusasutustega. Fookusgruppides osalesid erinevate valdkonna arengu eest Eestis vastutavad või selles protsessis kaasarääkivate asutuste esindajad. Koostöö fookusgruppi kutsuti ka ettevõtete esindajaid. Lisaks tehti ka grupiintervjuu ühe haridusasutuse töötajatega, kes ei saanud fookusgrupis osaleda, kuid soovisid sel teemal oma nägemust sektori hariduse kitsaskohtadest avada. Lisaks teemapõhistele fookusgruppidele toimus juunis 2011 neljas fookusgrupp , mille põhifookuses oli sektori järgmise kümne aa sta tegevuskava väljatöötamine .

105. 105 3.5. Eksport Nagu eespool selgus, on masinatööstus tugevalt orienteeritud ekspordile. Käesolevas allosas antakse ülevaade masinatööstussektori ekspor di struktuurist ning sihtriikidest, tuginedes Eesti Statistikaameti 2009. aasta ekspordiandmetele (2010. aasta andmed ei ole kahjuks uuringu valmimise hetkeks veel kättesaadavad). Enamik Eesti masinatööstuse sektori ettevõtetest ekspordib oma toodangut. Uu ringu üldkogumisse kuuluvatest ettevõtetest ekspordib vähemasti mingil määral toodangut 94% ettevõtetest. Uuringus osalenud ettevõtetest teeb seda 85%. Mõningane erinevus võib osaliselt tuleneda sellest, et üldkogumi puhul kasutatakse 2009. aasta andmeid, kuid uuringu andmed pärinevad 2011. aasta algusest, mil mingi osa ettevõtetest võib olla (ajutiselt) ekspordi lõpetanud. 2% 85% 13% ei vastanud jah ei Joonis 35 . Uuringus osalenud ettevõtete jagunemine ekspordi alusel (N=143) . Samuti on märkimisväärselt kõrg e ekspordi osakaal müügitulust – kogu sektori müügitulust moodustab eksporditulu 75%. Uuringus osalenud eksportivatest ettevõtetest ligikaudu 70% moodustab eksportkäive enam kui poole müügitulust, seega on eksportivate ettevõtete hulgas ekspordile orientee ritus väga kõrge.

167. 167 46% 40% 4% 6% 4% efektiivsusele rõhumine kulude kokkuhoid aktiivne laienemine muu ei vastanud Joonis 81 . Ettevõtjate vastuse jagunemine küsimusele, milline meede oli majanduslangusele reageerimisel kõige suurema prioriteediga (N=143) . 1 . taseme allhankijatel, kelleks on sageli suurte väliskontsernide tütarettevõtted, oli võrreldes omatoodangu tootjate ja lihtsama allhanke valmistajatega rohkem esiplaanil kulude vähendamine ning vähem efektiivsusele rõhumine. Tegevusalade lõikes oli efekt iivsuse tõstmine võrreldes teiste sektoritega märksa olulisem transpordivahendite tootmises. Kulude kokkuhoiu kõige olulisemaks allikaks oli töötajate arvu vähendamine (isegi kuni 70%), seda oli sunnitud tegema enamik ettevõtetest. Analüüs viitab sellele, et kriisiga tulid edukamalt toime need, kes tegid valulikud otsused tööjõu kärpimise osas ära juba kriisi alguses, muutes seeläbi ka oma tootmist efektiivsemaks. Esmajärjekorras vähendati abipersonali ja valgekraede, mitte tootmispersonali hulka. Ettevõtet e juhid rõhutasid, et häid töötajaid püüti ka kriisi ajal hoida. Samuti tõid mitmed intervjueeritud ettevõtte juhid välja, et kriis oli omamoodi heaks võimaluseks vabaneda sellisest tööjõust, kelle töö kvaliteet oli madalam ning töökultuur nõrgem. Ettevõtt e juhid tunnistavad, et tänane töötajate tuumik on kompetentsem kui kriisieelne.

132. 132 Innovaatiline tegevus ja sellega seotud kulutused – rahvusvaheline võrdlus Võrrel des teiste riikidega on Eestis sarnaselt teiste Kesk - ja Ida - Euroopa riikidega (Poola, Slovakkia) väga suur osa innovaatilisele tegevusele määratud vahenditest suunatud masinatele, seadmetele ja tarkvarale. Eriti kõrge on see osakaal metalli - ja metalltood ete tootmises (94%), mõnevõrra vähem teistes masinatööstuse allharudes (61%). Kuigi ka masinatööstuse mõistes tippriikides on metalli - ja metalltoodete tootmise tööstusharudes masinatele, seadmetele ja tarkvarale kuluvate vahendite osakaal võrreldes teist e masinatööstuse harudega suhteliselt kõrgem, on Eesti innovatsioonikulutuste osakaalu struktuur siiski mainitud riikidega võrreldes märgatavalt erinev.

176. 176 4. Eesti masinatööstuse arengu väljakutsed, arengustsenaariumid ja tegevuskava prioriteetide saavutamiseks 4.1. Masinatööstuse globaalsed trendid Käesolevas peatükis antakse ülevaade masinatööstuses g lo baalsetest trendidest, mis aitavad positsioneerida Eesti masinatööstust laiemas kontekstis ning loob baasi, mille põhjal on hõlpsam mõista Eesti masinatööstuse väljakutseid ja võimalusi tulevikus. Kõige üldisemad ja laiema ulatusega on kogu maailma maja ndust mõjutavad nn globaalsed megatrendid (vt Joonis 87 ), mis mõjutavad lähemate kümnendite jooksul kõiki majandussfääre. Megatrendide puhul on nende levikuperiood üha l ühenenud, kuna maailm muutub järjest avatumaks ning ülekandee fektid on oluliselt kiirenenud. Näiteks 19. sajandil toimunud söeenergia levik ja selle tõttu aset leidnud radikaalsed muutused transpordis, tööstustootmises jt harudes võtsid aega rohkem kui 50 aastat. Samas Internet, mis hakkas laialdasemalt levima alles 1990. aastatel, muutis inimeste eluviisi radikaalselt vähem kui kümne aastaga. Praegused ning tuleviku megatrendid on võimalik jaotada kolme eraldiseisvasse, kuid kaudselt seotud rühma ( Global Investor.. 2009): (1) kiiresti muutuv demograafiline olukord, (2) maailma kiirenev liikumine paljude jõukeskuste suunas ning (3) vajadus jätkusuutlikkuse järele. Joonis 87 . Maailma majandust mõjutavad g lobaalsed megatrendid ( Global Investor.. 2009). Demograafiliste muutuste peamisteks lähtek ohtadeks eesseisval paaril aastakümnel on kiire rahvastiku kasv tärkavatel turgudel ning rahvastiku vananemine arenenud maailmas. Maailma rahvaarv viimase 40 aasta jooksul on rohkem kui kahekordistunud ning ÜRO hinnangul suureneb see aastaks 2050 veel 50%. Samal ajal kerkivad maailmas järjest uued jõukeskused. Rikkus levib arenenud riikidest arenevatesse riikidesse. Selle tulemusel osalevad tärkava turumajandusega riigid

8. 8 Tabel 57. Vastuste jagun emine küsimusele „ Kas viimase kolme aasta jooksul on Teie ettevõte juurutanud uusi protsesse, mis olid uudsed mitte ainult ettevõttele, vaid ka ettevõtte turupiirkonnale?“ (N=130) ................................ ................................ ................................ ................................ ................ 127 Tabel 58 . Vastuste jagunemine küsimusele „Kas viimase kolme aasta jooksul on Teie ettevõte toonud turule ettevõtte jaoks uusi või varasematega võrreldes oluliselt täiustatud tooteid?“ (N=138) ........... 130 Tabe l 59. Innovatsioonialane koostöö erinevate partneritega (nende ettevõtete osakaal, kes on teinud koostööd, N=43) ................................ ................................ ................................ ................................ .. 136 Tabel 60. Olulisimad innovatsioonialase teabe allikad (% ettevõtetest, 2006 - 2008). ......................... 140 Tabel 61. Innovatsioonialase koostööpartnerid, olulisim partner (%, 2006 - 2008, Eurostat) ............... 1 41 Tabel 62. Ettevõtjate h innangud erinevate probleemide olulisuse tootmistööjõu puhul (osakaal neist vastanutest, kes andsid hinnangu „väga oluline“) ................................ ................................ ............... 152 Tabel 63. Ettevõtjate vastuse jagunemine küsimusele, milline me ede oli majanduslangusele reageerimisel kõige suurema prioriteediga (N=143). ................................ ................................ .......... 168 Tabel 64 . Ettevõtete laienemisplaanid (N=98). ................................ ................................ ................... 171 Tabel 65 . Ettevõtjate vastuste jagunemine küsimusele „Palun valige järgnevast loetelust kolm kõige olulisemat teie ettevõtte arengut ja/või ettevõtte edasist laienemist takistavat tegurit“. Teised tegurid on vähem olulised. ................................ ................................ ................................ ................................ .... 173 Tabel 66. Peamised trendid ja nendega kaasnevad vajalikud võimekused ................................ ........ 198 Tabel 67. Eesti masinatööstuse SWOT - analüüs. ................................ ................................ ................ 204 Tabel 67. Masinatööstuse probleemid ja lahendusvõimalused. ................................ .......................... 216 Tabel 68. Sektori kitsaskohtade kõrvaldamise tegevuskava ................................ ............................... 217

48. 48 uuringus selgitatud globaalse väärtusahela ja tootmistegevuse ümberpaigutamisega – väiksema lisandväärtusega väärtusahela etapid (montaaž) on viidud odavamatesse riikidesse. Seega, kuigi hõive on v ähenenud, siis müügitulu on suurenenud ning sellest on tulenenud ka ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse oluline suurenemine. Tähelepanuväärsed on olnud masinatööstuse sisese struktuuri muutused ka Ungari s ja Tšehhi s . Mõlemas riigis on dünaamiline e fekt olnud positiivne ehk kiirema tootlikkuse kasvuga harud on suutnud suurendada ka neis harudes hõivatute osakaalu. Eelkõige on muutused toimunud transpordivahendite tootmises, kus hõivatute osakaal on oluliselt suurenenud seoses Euroopa suurte autotöös tuskontsernide tootmise ümberpaigutamisega nendesse riikidesse. Erinevalt Eestist on Ungari ja Tšehhi hõive struktuur vaadeldaval perioodil muutunud oluliselt sarnasemaks tugevate tööstusriikide Saksamaa ja Rootsiga. See annab kinnitust oletusele, et Eesti s on vastavad struktuursed nihked alles ees. Üldiselt saab märkida, et kuigi harudevahelise struktuuri muutusel on viimastel aastatel olnud mõningane mõju Eesti masinatööstuse tootlikkusele, siis olulisim agregeeritud tootlikkuse kasvu allikas on dekompone erimise tulemustel (ka teistes võrdlusriikides) siiski sisemise kasvu efekt ehk harusisene tootlikkuse kasv, mis on tulenenud ettevõtte tasandi muutustest.

227. 227 Swedish Production Research 2020 – Strategic Research Agenda, Teknikföretagen, Sweden, 2009, 30 p. Toming, K. The impact of integration with the European Union on the international competitiveness of the food processing industry in Estonia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 246. (doktoritöö) Ukrainski, K. (2008) Sources of Knowledge Used in Innovation: An Example of Estonian Wood Industries, Tartu: Tartu University Press. Ukrainski, K., Kaarna, R., J ürgenson, A. Innovaatiline tegevus erinevat tüüpi majandusharudes tehnoloogiatrajektooride lõikes. Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006 – 2008, EAS, 2011, lk 97 - 121. Tiits, M. Kaupmeeste riik. Eesti Teaduste Akadeemia, Tartu, 2007, 144 lk. Timmer, M. P., Szirmai, A. Productivity Growth in Asian Manufacturing: The Structural Bonus Hypothesis Examined. Groningen: Groningen Growth and Development Centre, 2000, 22 p. Tööstusvedurid 2018: Eesti tööstuse kasvuvõimalused järgmiseks kümnendiks. Arengufond – Spikker, No. 3, 2009, 4 lk. Vadi, M jt (2010). Eesti juhtimisvaldkonna uuring. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Vallaste 2011. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=%20134] 2028 Vision for Mechanical Engineering - A report of the Global Summit on the Future of Mechanical Engineering, ASME, New York, 2008, 28 p.

22. 2 2 Tekkinud summaarse pingerea põhjal valiti välja 40 kõige edukamaks osutunud ettevõtet. Edasine töö valimi moodustamisel s eisnes saadud valimi kohendamisel ja tasakaalustamisel, pidades silmas erinevaid aspekte. Masinatööstuse allharude (EMTAK C24 - C30) proportsioonid üldkogumis . Sektori alamharude osatähtsuste hindamiseks üldkogumis kasutati käibe proportsioone. Vastavalt üld kogumi põhjal arvutatud alamsektorite käibe osakaaludele täiendati esialgset valimit ettevõtetega, mis olid võrreldes üldkogumiga alaesindatud (näiteks käibe osakaalu poolest masinaehituse olulisim sektor – metalltoodete tootmine – peaks olema ka kvalitati ivuuringu valimis esindatud suurima osakaaluga). Proportsionaalse tasakaalustatuse saavutamiseks lisatavad ettevõtted valiti käesoleval etapil analoogiliselt esialgse valikuga, lähtudes eelnevalt loodud summaarsest pingereast, valides järjestikuse kaasamis e põhimõttel ettevõtteid, mis esmasest valikust välja jäid. Ettevõtete regionaalne paiknemine . Kuna Eesti mõistes suurlinnades ning maapiirkondades tegutsevate ettevõtete tegevuskeskkond, probleemid ning ka edutegurid on erinevad, siis lisati valimisse reg ionaalset kaetuse suurendamiseks pingerea alusel järjestikuse kaasamise põhimõtet järgides ettevõtted, mis asuvad maakondades, kuid mis ei olnud esialgses valimis esindatud. Ettevõtete suurus (töötajate arv) . Väiksemate töötajate arvuga ettevõtete kaasami ne on käesolevas uuringus väga oluline mõistmaks, millised on suurte ja väikeste ettevõtete erinevused. Väiksemate ettevõtete lisamisel lähtuti ettevõtete töötajate arvu struktuurist masinaehituse sektoris tervikuna. Ettevõtete omandivorm . Eelnevatest uuri ngutest on selgunud, et välisosalusega ettevõtete tegevuspõhimõtted erinevad kohati märkimisväärselt kodumaisel kapitalil põhinevatest. Seetõttu tasakaalustati valimit nii, et oleksid esindatud ka välisosalusega ettevõtteid. Kvalitatiivne mõõde Ettevõtete erinevate majandusnäitajate kõrval on valimi väärtuse tõstmiseks oluline arvestada ka kvalitatiivset mõõdet, st ettevõtte paiknemist väärtusahelas. Väärtusahela U - kujuline joonis (vt Joonis 6 ) võimaldab hinnata e ttevõtteid lähtuvalt nende positsioonist väärtusahelas. Üldiselt kehtib põhimõte, et kõige madalama lisandväärtusega on ettevõtte jaoks tegutsemine vaid tootmise etapis, liikudes tootmisahelas sellest vasakule (tootearenduse suunas) või paremale (müügi ja järelteenuste suunas), loodav lisandväärtus kasvab.

20. 20 Kõige rohkem on Harjumaale kontsentreerunud mootorsõidukite ja haagiste tootmine (79% müügitulust ja 73% hõivest) nin g elektriseadmete tootmine (74% müügitulust ning 67% hõivest). Alamsektorite lõikes on teatud allharude puhul regionaalsed koondumised väljaspool Harjumaad siiski märgatavad. Näiteks võib tuua metallitootmise sektori, mis on koondunud Ida - Virumaale (51% mü ügitulust ja 22% hõivest). Elektroonikatööstuses on oluliseks regiooniks Tartumaa (25% müügitulust ja 23% hõivest). Muude transpordivahendite tootmine (Eestis on selles harus valdavalt laevaehitusettevõtted) on selgelt koondunud Saaremaale (54% müügitulust ), kus on ajalooliselt kujunenud vastav kompetents. Seda ilmestab ka väikelaevaehituse regionaalse kompetentsikeskuse rajamine Saaremaale, mill est on pikemalt juttu ptk 3.7. 1.2. Küsitlusankeedi ja intervjuu kava koostamine Kindlustamaks, et uuring loob l isaväärtust nii tellijale kui ka teistele sektori arengu seisukohalt olulistele sihtgruppidele, moodustati uuringu alguses seirekomisjon, kuhu kuulusid lisaks tellijal e ja projekti elluviijatele ka Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus - ja T e adusministeeriumi, Eesti Masinatööstuse Liidu, Elektroonikatööstuse Liidu, Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide teadus - arenduskeskus e (IMECCi), Kutsekoja ning Kaubandus - ja Tööstuskoja esindajad. Kuivõrd teemade hulk, mida sooviti uuringu käi gus analüüsida, oli lai ning samas seati eesmärgiks minna uuritavate teemadega süvitsi, siis pööras seirekomisjon uuringu algusjärgus suurt tähelepanu kvantitatiivuuringu küsitlusankeedi ja kvalitatiivuuringu intervjuu kava väljatöötamisele. Ankeedi ja int ervjuu kava väljatöötamisel võeti aluseks tellija poolt uuringu hankekutses toodud uurimisteemad, kuid neid täpsustati ja muudeti mõnevõrra, lähtudes seirekomisjoni liikmetelt ja pilootuuringu käigus saadud tagasisidest. Lepiti kokku, et kvantitatiiv - ja k valitatiivuuringus keskendutakse järgmistele teemadele: - juhtimine ja konkurentsieelis; - sisseostuprotsess ja selle juhtimine, tarnijate valik; - tootmisprotsess ja selle juhtimine; - müük ja turundus; - tööjõud ja koolitus; - koostöö teiste ettevõtete ja teadusasut ustega; - riigi senine abi ja vajatav tugi tulevikus; - majanduslangus ja tulevikuplaanid. Seirekomisjoni liikmetel oli võimalik kaasa rääkida ankeedi ja intervjuu kava koostamisel, sh selle detailsusastme kujundamisel. Sisult olid ankeet ja intervjuu kava üld joontes sarnased, kuid erinevus seisnes asjaolus, et intervjuu kava sisaldas lisaks ankeedi küsimustele n - ö lahtiseid küsimusi, mis võimaldasid saada ettevõtetelt põhjalikumat tagasisidet nendes küsimustes, mille osas seiregrupp pi das otstarbekaks minna sü vitsi.

95. 95 Tootmise juhtimise mudelite vähene rakendatus tuleneb ettevõtete juhtide hinnangul ka tootmisjuht ide vähestest teadmistest. Suurettevõtted, mille tootmismahud on hüppeliselt kasvanud, tunnetavad, et on suur vajadus heade tootmisjuhtide järgi, kes oskaksid sellise mahuga tootmisprotsesse juhtida ning leida ka võimalusi tootmise efektiivsemaks muutmisek s. Tootmisjuhtide puudus esineb ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus tootmisprotsessides tekib tõrkeid mitte ainult masinate seadistamiseks vajalike seadmete puudumise, vaid ka töö halva organiseerituse tõttu. Osades intervjueeritud ettevõte test on probleemiks ka see, et kogu informatsioon ettevõtte tootmis - protsessidest ja nende juhtimisest on ühe inimese pädevuses, mistõttu tootmisjuhi lahkumine on praktikas tekitanud suuri probleeme. Samuti toodi tootmise juhtimisega seotult välja tootmisj uhtide vananemist tingitud probleeme – uusi samade pädevustega töötajaid on keeruline leida. 3.4. Müük ja turundus Müügi ja turunduse aspektidest keskendutakse käesolevas uuringus eelkõige ekspordile, samuti antakse ülevaade, millistele tegevusaladele mas inatööstuse ettevõtted oma toodangut müüvad ning kontserniettevõtete puhul kontsernisisesest tellimusest. Ekspordil peatutakse pikemalt järgmises alaosas. Masinatööstuse sektoris on valdavalt tegemist B2B ( business to business , ärilt - ärile) turundusega, mi s tähendab, et ettevõtete turundusstrateegia on oluliselt erinev B2C ( business to client , ärilt lõpptarbijale) turundusest. Seetõttu on B2B puhul ka märgatavalt keerulisem leida häid müügi - ja turundusspetsialiste, sest B2B kliendid on professionaalsed ost jad ja oma valdkonna spetsialistid. “Me toodame uusi tooteid ja neid turundada on väga raske, peab turgu õpetama, peab looma oma edasimüüjate baasi ja samal ajal võitlema inimeste konservatiivsusega, nende vastuolekule uute toodete vastu.“ (Metalltoodete e ttevõtte juht) Kliendibaasi väiksuse ja ostjate tähtsustamise tõttu peavad ettevõtted kohandama oma pakkumisi individuaalsete pakkujate vajadustest lähtuvalt ning tundma õppima nii oma toodangut ja valdkonna iseärasusi kui ka oma klienti. Ettevõtetes, mis valmistavad väga keerukaid tooteid, tegelevad müügi - ja turundusega (oma põhitöö kõrvalt) lisaks spetsiaalsele müügipersonalile ka insener - tehnilise haridusega töötajad. B2B turunduse puhul on oluline luua kliendisuhteid ja leida otsekontakte, kataloogide ja massimeedia kanalite roll müügiprotsessis on vähetähtis. Eelnevat kinnitab ka kva n t it atiivuuringu tulemus erinevate kanalite olulisuse kohta potentsiaalsete klientide kohta info leidmisel ( Joonis 30 ).

138. 138 Eesti Kütte - ja Ventilatsi ooniinseneride Ühendusega, mis aitab välja töötada standardeid ja seadusandlust ning pakub praktilist infot. 85% Eesti teadusasutustega koostööd teinud ettevõtetest on sellega rahule jäänud. 85% 15% jah ei Joonis 68 . Eesti teadusasutusega perio odil 2005 - 2010 koostööd teinud ettevõtete rahulolu koostööga (N=46) . Üheks oluliseks koostöökohaks on ettevõtetel ja koolidel praktika pakkumine ettevõttes. Ettevõtted pakuvad kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste tudengitele praktikavõimalusi („Võti tulevikku“ programm) ja võimalust teha lõputööd ettevõttega seotud teemadel, samuti toimuvad ekskursioonid ettevõtetesse. Selline koostöö sõltub mõlemapoolsest initsiatiivist, intervjueeritute hulgas oli ka ettevõtteid (sh suuri, enam kui 150 töötajaga ettevõtteid), mis ei tunne huvi praktikakohtade pakkumise vastu, pidades seda ettevõttele liialt koormavaks ning otseselt kasu mittetoovaks. Samuti tehakse mõningal määral koostööd ülikoolide katselaboritega ettevõtetele vajalike analüüside läbiviimisel – tugevusarvut usi, seadmete diagnostikat, kütuse katsetamist jmt. Need intervjueeritud ettevõtted, mis on teinud koostööd ülikoolidega, leiavad, et see on kasulik ning aidanud muuta ettevõtetel oma tootmist efektiivsemaks, töötada välja uusi tooteid ning leida häid lahe ndusi. Näiteks mõned 1990 - ndatel läbi viidud tootearendused on olnud väga edukad ning säilinud ettevõtete tootevalikus siiani. Siiski ei ole selline koostöö laialdaselt levinud ning toimub pigem suuremates ettevõtetes. Väiksemad ettevõtted tõid intervjuude s välja oma negatiivse koostöökogemuse osas ülikoolide vähest soovi ja valmidust tegeleda väikeste ettevõtete ja väikesemahuliste projektidega, kõrget teenuse hinda ja pikka töö teostamise tähtaega (näiteks ühe maketi tegemiseks pakuti välja 1,5 aastat ja hinnaks 100 000 EUR - i). „Meil on olnud tahtmist kaasata ülikoole ja sellest ei ole midagi välja tulnud. /.../ Kui ei ole midagi üüratut teaduslikku ja kosmilist ega siis nad ei hakka seda arutama, et kas sinu toode peab teatud jõududele vastu . /.../ Nad üt levad, et meil pole tarkvara . /.../ Me oleme oma jõududega hakkama saanud, oma inseneridega ja mida me siis arvutada ja visualiseerida/simuleerida ei oska, seal me oleme lihtsalt läinud selle riski peale, et tuleb katsetustega välja, katsetused lähevad sel le võrra kallimaks, kahjuks läheb see raha Eestist välja.“ (Elektrijaotus - ja juhtimisseadmete tootmisettevõte juhataja)

209. 209 Üks probleem, mis kindlasti on ja mis seostub juhtimisega, on see, et Eesti tööstusettevõtted on väga mikroskoopilised ja suurus veel väheneb. [Küsimus on], et kuidas selle trendiga tegeleda ja võidelda. Kui vaatame statistikaandmeid aasta - aastalt, s iis Eesti ettevõte ei lähe suuremaks. Samas on tõestatud, et suutlikkus minna välisturgudele tekib natuke suuremal ettevõttel ja meil pole seda suutlikkust. Samal ajal on ka veel nii, et see väike ettevõte võib isegi olla, aga sel juhul peavad tema kõrval olema head ja tugevad suured. Ja outsource'itakse need ajad välja ja ta elab hästi. (Fookusgrupis osaleja) Vastutus selliste ühiste mõtte - ja kontaktide vahetusvõimaluste loomise eest peaks lasuma sektori arendusjuhil. Sektori seminaridel võiks ettevõtjate le tutvustada muuhulgas EASi jt asutuste poolt pakutavaid toetusi ja olemasolevate teadus - arendusasutuste teenuseid, kuivõrd uuringu tulemused viitavad, et ettevõtete teadlikkus selles osas on suhteliselt madal (vt allpool). Samuti peaksid need seminarid k eskenduma ettevõtete ja teadus - arendusasutuste vahelise koostöö tihendamisele, tuues kokku mõlema osapoole esindajad, et esimesed räägiksid oma vajadustest ning teised annaksid ülevaate oma võimekusest. Seega peaksid seminaridest kujunema regulaarsed kohtu mised, mis on suunatud koostöö tihendamisele, mis praegu on nõrgalt arenenud, sh kaasates pikemas ka välisriikide teadusasutusi, et aidata kaasa nende ja Eesti ettevõtete teadus - arendustegevusele. Tegelikult see koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel, see sugugi ei piirdu ainult TTÜ ja TÜ - ga, vaid tegelikult nendel ülikoolidel on omakorda olemas sidemed. Me oleme täna väga edukalt kasutanud Soome ülikoolide keevitusalade spetsialiste, et koolitada meie oma keevitajaid. Meil oli siin tootmiskeskuste koolitus , kus käidi Soomes. Täna räägime võimalikust koostööst Saksamaa vastatavate ülikoolide ja instituutidega. Need võimalused on kõik olemas, siin on vaja kanalit laiemaks teha, seda sisendit sinna.. Et okei, üks asi on meie oma ülikoolide tase, aga sidemed on olemas, saame sealt alati välja minna. Järgmist astet teha, järgmist sammu teha. (Fookusgrupis osaleja) Teadus - arendustegevuse tugevdamine Täna teeb keskmine Eesti masinatööstuse ettevõtte suhteliselt vähe arendustööd. Valdkonnaeksperdid näevad põhjusen a riigi liberaalselt poliitikat ja 1990. aastate alguses võetud suunda, et riiklikul tasandil arendustegevust ei suunata, mistõttu lagunes ka enne taasiseseisvumist edukalt toiminud arendusasutuste võrgustik. Sellele probleemile on tähelepanu juhitud juba eelmises, 2001. aastal valminud sektoruuringus, kuid 10 aastaga ei ole probleem lahendust leidnud. Nüüdseks on selgunud, et sellise kompetentsi puudumine on sektori arengut piiravaks teguriks ning arendusasutuste arvu ja võimekuse suurendamine on omatoodan gu tootmise suunas liikumist silmas pidades väga oluline. Osaliselt täidavad seda rolli 2009. aastal loodud Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (IMECC) ja Tartu Teaduspark, kuid nende tegevuses tuleks suurendada aren dustegevuse osakaalu ning ka nende tegevust ja pakutavaid teenuseid rohkem ettevõtetele tutvustada. Lisaks väheste olemasolevate arendusasutuste toetamisele tuleks soodustada uute tekkimist. Vastutus selle eest peab lasuma sektori arendusjuhil koostöös EAS i ja teiste huvigruppidega. Samuti tuleks läbi mõelda, kuidas muuta arendusasutuste poolt pakutavad teenused ka väikeettevõtete jaoks kättesaadavaks – praegused arendusasutused on enamasti isemajandavad ning seetõttu on nende teenuste kasutamise hind väike ettevõtete jaoks liiga kõrge. Üheks finantseerimisvõimaluseks oleks, et edukaks osutunud toodete pealt saavad arendusasutused teatud protsendi müügitulust.

215. 215 toetust, saavad äärepiirkonnad, siis me saaksime rohkem kohalikku hõivet ja parema tulemuse maakondade võrdsuse osas, aga saaksime vähem ek sporti kogu Eesti arvestuses. See on natuke selline nokk kinni, saba lahti olukord. (Fookusgrupis osaleja) Täna on maakonnakeskustes erinevate asutuste – Töötukassa, EAS, Keskkonnainvesteeringute Keskus, PRIA jne ning tulevikus ka eespool mainitud regionaa lsete kompetentsikeskuste – poolt ettevõtetele pakutav tugi killustunud ning asutuste vaheline koostöö nõrk. Erinevad asutused tuleks maakonnakeskustes koondada ühe katuse alla n - ö riigimajja ning soodustada nende vahelist koostööd nii inimeste kui ettevõt ete probleemide lahendamisel. See võimaldaks lõppkokkuvõttes saavutada märksa suuremat efektiivsust. Tuues vaid ühe näite, kui regionaalsel tasandil on ettevõtetel probleeme kompetentse tööjõu leidmisega, siis oleks efektiivsuse aspektist oluline, et Töötu kassa toetaks ettevõtteid piirkonnas sobiva tööjõu leidmisel. Koostöö süvendamiseks tuleks asutustele korraldada koolitusi ja ühisseminare ning pikemas perspektiivis kaaluda ka kattuvate või lähedalt seotud funktsioonidega asutuste ühendamist. Praegu on ni metatud asutuste suhtlemine ettevõtetega paraku minimaalne. Üks väheseid saavutusi, mis regionaalpoliitika arendamisel on suudetud ellu viia, on regionaalsed kompetentsikeskused , millest kaks esimest – väikelaevaehituse kompetentsikeskus Saaremaal ja teadm istepõhiste tervise - ja loodustoodete kompetentsikeskus Pollis – on 2011. aasta märtsis EASilt saadud toetuse toel käivitumas. Sarnaste toetuse toel on hea perspektiiv arendada erinevates Eesti maapiirkondades välja tugevad teatud kindla valdkonna temaatik ale keskendunud keskused, muuhulgas on selliste keskuste lisaväärtuseks ka ülikoolide ja ettevõtete koostöö soodustamine.

137. 137 33% 67% jah ei Joonis 67 . Ettevõtete koostöökogemus Eesti teadusasutusega perioodil 2005 - 201 0 (N=142) . Tegevusalade lõikes teevad teadus - arendusasutustega vähem innovatsioonialast koostööd metallisektori ettevõtted, mis on ka mõistetav arvestades, et seal on võrreldes teiste harudega oluliselt rohkem üksnes allhanketööle keskendunud ettevõtteid. Samas teevad metalliettevõtjad kõige tihedamalt koostööd TAKidega. Konsultatsioonifirmade teenuseid on selgelt kõige enam kasutanud elektroonikafirmad. Klientidega on koostöö kõige tihedam masinatootjatel. Koostöövaldkonnad erinevad ettevõtteti olulisel mä äral, näiteks on Eesti teadusasutustega tehtud koostööd tootearendusel (seda mainiti kõige sagedamini) ja tehnoloogia täiustamisel, projekteerimisel, materjalide sobivusuuringute raames, disaini alal, teatud tehnoloogiate väljaarendamisel, aga ka ülikoolil e õppevahendite väljatöötamisel, ettevõtte tutvustamisel, praktikavõimaluste pakkumisel ja loengute lugemisel, osaletud on ka europrojektides. Üks ettevõte on koostöös Rootsi teadusasutusega välja töötanud uudse ja efektiivse ventilatsioonisüsteemi. ETS NO RD AS viis koostöös Rootsi ülikooli professoritega läbi põhjaliku uurimistöö ettevõtte uue tootmishoone innovaatilise ventilatsioonisüsteemi jaoks. Selle põhjal ehitati tootmishoonele kihistuva õhuvahetusega ventilatsioonisüsteem, mis aitab oluliselt kulus id kokku hoida. Antud arendustegevuse põhiideeks on energiasäästlikus ja kvaliteetne sisekliima väiksema õhuvahetuse abil. Ventileeritakse aktiivselt ainult seda õhku, mis on inimese töötsoonis. See uudne lähenemine on aidanud vähendada kulusid ettevõtte t ootmishoones 60%. Uudse ventilatsioonisüsteemi rakendamine ETS NORD AS - i uues tootmishoones on tekitanud teistes ettevõtetes suurt huvi, sellega on soovinud tutvuda nii Eesti kui ka Soome ja Rootsi ettevõtjad. Tootmishoone uudne ventilatsioonisüsteem on ka hea turundusvõimalus, mille abil oma toodangut (ventilatsioonisüsteeme) müüa. Samuti viiakse ettevõtte tootmishoones läbi erinevaid teste Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kütte - ja Ventilatsiooniinseneride ühenduse poolt. Ülakaalukalt on kõige sagedasem aks koostööpartneriks uuringus osalenud ettevõtetele olnud Tallinna Tehnikaülikool, mida mainis 19 ettevõtet. Järgnevad Eesti Maaülikool (mainiti 5 korral), Tartu Ülikool (4) ja Tallinna Tehnikakõrgkool (4). Lisaks nimetati veel IMECC - i, Eesti Kunstiakadee miat (disainialane koostöö) ning üksikutel juhtudel on koostööd tehtud ka Tallina Ülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja Tallinna mehhaanikakoolidega. Samuti toodi intervjuudes positiivse näitena välja koostööd

33. 33 Tšehhi puhul on oluline väga tugeva masinate ja seadmete tootmisega tegeleva tööstusharu olemasolu (nt. Škoda Machine Tool on üks maailma juhti vaid tööstuslike trei mis - , valtsimis - ning puurpinkide tootjaid). Poola puhul konkureerib Eesti eelkõige elektrimasinate ja elektroonikakomponentide tööstuses (seal paiknevad s uured kaablikoostude tootjad, nt Tele - Fonika Kable), kuid ka masinate ja seadmet e tootmises. Ungari tugevuseks on eelkõige väga suur autotööstus (seal asuvad General Motorsi, Suzuki, Audi jt tehased), mis moodustab märkimisväärse osa kogu riigi ekspordimahust, kuid samuti on oluline erinevate masinaehituslike tööstusoperatsioonidega ( puurimine, külmvaltsimine, freesimine jt) tegelevate ettevõtete osakaal. Slovakkias on ajalooliselt kujunenud tugev rasketööstuse haru (põhjuseks on eelkõige see, et Slovakkia alad oli sõjaliselt vähem ohustatud piirkond endisel Tšehhoslovakkia territooriu mil) ning kuigi rasketööstuse osakaal on pärast iseseisvumist mõnevõrra vähenenud, on olemas väga suur ja pikaajaline teadmus metallitöötlemises (nt US Steel haru, Hydro Aluminium) ja ka masinaehituse osas. Väga oluline on ka autotööstus – ühe inimese koht a toodetavate autode arvult on Slovakkia maailmas esimeste hulgas. Seal asuvad suurte kontsernide (Volkswagen, Peugeot, Kia) tehased. Slovakkiaga konkureerib Eesti eelkõige elektroonikatoodete osas – suured rahvusvahelised kompaniid nagu Samsung Electronic s ja Sony on rajanud oma tehased Slovakkiasse. Sloveenia on sarnaselt Eestiga väga avatud majandusega riik ning sõltub seetõttu samuti oluliselt rahvusvahelisest majandusolukorrast. Sloveenia olulisimad tööstusharud kuuluvad kõik antud töö mõistes masinatö östuse alla – metallitootmine, elektroonikakomponentide tootmine (sh militaarelektroonika), raskeveokite tootmine, masinad ja seadmed. On oluline märkida, et Sloveenia on olnud maailmamajandusse integreeritud märgatavalt varem kui teised eelpoolmainitud ri igid – seetõttu on huvitav vaadelda, milliseks on riigi areng kujunenud. Soome ja Rootsi kaasati võrdlusriikidena kui Eesti suurimad kaubanduspartnerid ning olulisimad Eestisse tehtavate välisinvesteeringute päritoluriigid. Seetõttu on oluline hinnata, mil line on meie tootjate konkurentsipositsioon mainitud riikidega võrreldes. Lisaks võimaldab võrdlus nende riikidega hinnata, kui suur on Eesti mahajäämus võrreldes sektori edukamatega ning kuidas on see aja jooksul muutunud (kas on toimunud konvergents). Sa ksamaa kaasamisel oli samuti oluliseks argumendiks võrdluse pakkumine Euroopa juhtiva masinaehituse riigiga. Saksamaal on väga tugev kõrge lisandväärtusega tööstusseadmete valmistamise tööstusharu ning kõrgel tasemel on ka kontorimasinate ja arvutite ning mootorsõidukite tootmine. Masinatööstuse sektori tähtsus riikide lõikes on väga erinev.

178. 178 milles töötlev tööstus tegutseb. Väga olulised on ka nõudluse muutused . Samas on tihti suhteliselt keeruline eristada tehnoloogilist tõuget ja nõudluspoolset tõmmet – uute tehnoloogiate arendamine on evolutsiooniline protsess, mille käigus sotsiaalsed ja tehnilised põhimõtted pidevalt teinetei st mõjutades muutuvad. Lisaks tehnoloogilistele ja nõudluspoolsetele trendidele on oluline ka nendega kaasnevad muutused nõutavatele oskustele ja kvalifikatsioonile . Tuleviku tööstus hakkab esitama järjest suuremaid nõudmisi oskuste ja kvalifikatsiooni osa s, inimressurss saab kõige olulisemaks tootmissisendiks ( Swedish Production Research... 2009). Ilma oskusteabe ja tehnoloogilise teadmuseta ei ole uute toodete väljaarendamine võimalik. Seega on haridus kõrgetasemelise teadus - ja arendustegevus konkurents ivõime seisukohalt üks peamisi eeltingimusi . Samas on keeruline ette näha, milliseid konkreetseid oskusi on tulevikus vaja. Kuidas saavad õppeasutused valmistada ette inimesi töökohtade jaoks, mida veel ei eksisteeri, õpetada kasutama tehnoloogiaid, mida e i ole veel leiutatud, lahendamaks probleeme, mida ei ole veel formuleeritud? Samas on ennustatav, et tekivad uued nõuded erinevatel positsioonidel olevate inimeste jaoks (mitte ainult juhtkonna jaoks) ning noorte inimeste motiveerimine töötlevasse tööstuse sse asumiseks on võtmetähtsusega küsimus. Järgnevalt vaadeldakse olulisemaid trende töötlevas tööstuses eelpoolmainitud kolme dimensiooni lõikes. I Tehnoloogilised muutused Tehnoloogilised trendid on võimalik omakorda jaotada vastavalt valdkondadele lõikuv atesse kategooriatesse. Joonis 89 . Masinatööstuse valdkondade tehnoloogiliste trendide lõikumine ( The Future of Manufacturing... 2003) Masinaehituse ja materjalide töötlemisega seotud tehnoloogilised trendid  Uued töötlemistehno loogiad uute materjalide jaoks Oluline trend, mis mõjutab tööstuse tulevikku järgneva 10 aasta jooksul, on uute materjalide ning nende ühendamise teel valmistatud toodete jaoks uudsete töötlemistehnoloogiate ja protsesside

163. 163 „Eestis on olemas vajalikud ettevõtted, mis võiksid toetada erinevaid kontserne. Suured kontsernid aga kardavad tundmatute ettevõtet ega koostööd teha.“ (Elektriseadmete tootmisettevõtte juhataja) Ettevõtjate hinnangul peaks riik enam panustama selle kuvandi muutmisele ning soodustama kontaktide loomist välismaal, et leida rohkem ekspordivõimalusi suurema lisandväärtusega toodetele. Pr obleemi üle arutleti ka riigi rolli käsitleval ümarlaual, kus selgus, et EASi poolt on loodud mitmeid põhjalikke Eestit tutvustavaid materjale, mis on mõeldud ettevõtjatele välismaiste potentsiaalsete partneritega läbirääkimistel abimaterjalidena kasutamis eks, ent ettevõtete teadlikkus materjalide olemasolu kohta on madal. Arvati, et nende materjalide laialdasem kasutamine võiks olla üks samm mulje parandamiseks, sest need tutvustavad oskuslikult Eestis tegutsevaid edukaid ettevõtteid ning tõestavad, et on olemas võimekus kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks. Ettevõtete esindajad mainisid intervjuudes , et madala maine ja vähese tuntuse küsimuse üheks lahenduseks võiks olla ka see, kui Eesti oleks rohkem ja häälekamalt esindatud rahvusvahelistel messide l. Ü marlaual selgus, et kuigi osaletakse paljudel messidel, jääb kahjuks tihti puudu nendest ettevõtetest, mis mainekujunduse protsessis aktiivselt kaasa lööksid ning käiksid messidel kontakte loomas ning oma tooteid tutvustamas. Ümarlaual toodi välja ka s ee, et Eesti ettevõtted kipuvad ise panema võrdlemisi vähe rõhku aktiivsele müügitööle ning on pigem tellimuste ootaja positsioonil . „Hannoveri messil oleme mitmendat aastat juba. Teistel eriala messidel oleme käinud. Oleme näidanud seda Eesti tehnoloogili st suutlikkust. Paraku oleme täna probleemi ees, et meil pole seal tuhkagi näidata. Samad elektrilised motorollerid on juba 2 aastat seal väljas. Meil ei ole midagi näidata. /.../ See, et me oskame prügikaste kokku klopsida plekist, sellega maailmaturule ei lähe. Ükskõik mis hinnaga. Ja see, kui rootslane või soomlane toob oma tehnoloogia siia täis ulatuses sisse, selge see, et ta tahab siit odava hinnaga saada, sest see on tema tehnoloogia. Ehk ma ei tahaks nagu üldsegi öelda, et.. suunaks selle küsimuse ter aviku sellele, et kuidas muuta ettevõtteid ise aktiivsemaks ja kuidas tõsta nende tehnoloogilist võimekust .“ (Fookusgrupis osaleja) Allhankemaa staatusest väljamurdmisel nähti nii intervjuudel kui ka ümarlaual riigil olulist rolli ettevõtete vahelise koos töö soodustajana . Eesti ettevõtete keskmise suuruse juures on koostöö väga oluline kasvatamaks võimekust suuremate ja keerukamate projektide teostamisel. Hetkel on üks olulisemaid takistusi sellise võimekuse saavutamisel omavahelise informatsiooni vahetami se ebasüsteemsus, aeglus ning keerukus. Mitmetel intervjuudel pakuti lahendusena välja sektorikeskse infosüsteemi loomist, mis võimaldaks otsida tooteid ja teenuseid ning jagada informatsiooni ka näiteks vabade ressursside (seadmed, materjalid) kohta. 3. 9.2. Infrastruktuur Lisaks riigi kuvandi probleemidele mainisid ettevõtjad olulistena ka infrastruktuuri puudutavaid küsimusi. Esile toodi raudteetranspordi probleeme, sest teatud liiki toodangu transportimiseks puudub sobiv veerem. Lisaks oodatakse riigi poolt ka tuulegeneraatorite elektrivõrkudesse ühendamise küsimuse lahendamist. Võrdluses teiste riikidega mainisid ettevõtjad Saksamaad, kus riik tasub 1/3 vajalikest investeeringutest elektrivõrkudesse ning kus toetatakse alternatiivset elektritootmist. Teravalt puudutavad infrastruktuuriga seonduvad probleemid ettevõtteid, mis tegutsevad vähemasustatud aladel ning väiksemates keskustes . Peamiste murekohtadena tuuakse välja näiteks halva kvaliteediga teedevõrku ning teede korrashoidu talvisel ajal. Samut i esineb probleeme elektrienergiaga: tihti on pingekvaliteet ebaühtlane ning elektrikatkestused segavad tööpinkide tööd.

219. 219 Uuringus sisalduva ettevõttetasandi analüüsi tuumaks on läbiviidud laiapõhjaline küsitlus, milles osales kokku 143 ettevõtet ehk kolmandik sektoris tegutsevatest ettevõtetest, mis on selliste uuringute puhul märkimisväärselt hea saavutus. Neist 68 ettevõtte esindajatega tehti silmast silma intervjuud, ülejäänud vastasid veebipõhisele küsimustikule. Uuringus kitsendati ettevõtjate küsitlemisel üldkogumit nende masinatööstuse ettevõtetega, kelle müügitulu oli 20 09. aastal 5 miljonit krooni (ca 320 000 EUR) ja/või kes ekspordivad. Eesti Statistikaameti andmetel oli selliseid ettevõtteid 450. Selleks, et anda sektori tänasest olukorrast ning võimalikest tuleviku arenguteedest võimalikult lai pilt, kasutati kombinee rituna mitmeid erinevaid uurimismeetodeid. Ettevõtjate küsitluses oli esiplaanil sektori tugevuste ja nõrkuste kaardistamine, toetudes ekspertide grupi poolt väljatöötatud küsitlusankeedile. Käsitleti mitmeid erinevaid teemasid – ettevõtete strateegiline juhtimine, tootmissisendid, tootmine, müük ja turundus, eksport, uuendused, koostöö ja konkurents, tööjõud ja töötajate haridus ning riigi abi. Samuti analüüsiti hiljutise majanduskriisi mõjusid ning ettevõtete tulevikuplaane. Ettevõtjate küsitlust täiend asid fookusgrupiarutelud, kus analüüsiti selgunud kitsaskohtade põhjusi, tagajärgi ja olukorra parandamise võimalusi. Uuringutulemused viitavad, et vähesed sektori ettevõtted tegelevad strateegilise planeerimisega , valdav on siiski ad hoc tegevus, lähtude s klientide soovidest ja olemasolevatest tellimustest. Samuti kasutatakse vähe formaalseid juhtimismeetodeid, seda nii strateegilises kui ka tootmise juhtimises ja keskkonnahoidlikkuses. Ka rahvusvaheline võrdlusanalüüs viitab, et Eesti ettevõtted kasutava d näiteks ressursside planeerimise süsteeme ja kliendisuhete juhtimise tarkvarasid märksa vähem kui enamik teistest võrdlusriikidest. Ettevõtted põhjendavad seda vajaduse mittetunnetamisega, samuti on mõjuriks hiljutine majanduskriis, mil turul püsima jääm iseks oli olulisim paindlik reageerimine muutuvatele turuoludele. Oluline põhjus, mis mõjutab ka paljusid teisi aspekte, on siinkohal sektori ettevõtete väiksus ning killustatus. Strateegiline arenguvisioon on vajalik globaalsete arengutrendide järgimiseks - sidumaks ettevõtte arenguvõimekus ja trendid ning seeläbi globaalsete trendidega edukalt kaasa minemiseks. Strateegilise arenguvisiooni puudumine nii ettevõtete kui sektori kui terviku tasandil on murettekitav, kuna puudub arengusiht, mille poole Eesti masinatööstus peaks püüdlema. Nii on oht jätta kasutamata avanevaid võimalusi ning kaotada pikaajaliselt ka konkurentsipositsioonis. Sellise teadmise tekitamine nii riiklikul kui ettevõtte tasandil on järgmise aastate suurim väljakutse. Selleks tuleks luua masinatööstuse sektori arengunõukoda , kes vastutab Eesti masinatööstuse arengukava väljatöötamise ja selle elluviimise eest, pakkudes ka koolituste ja seminaride kaudu ettevõtetele tuge omavahelise koostöö edendamiseks ja kogemuste vahetamiseks. Pigem eel istatakse tootmissisendite ostmisel Eesti tarnijaid , kelle eelistena nähakse lihtsamat suhtlust ja võimalust osta kaupa väiksemas koguses. Üheks olulise põhjusena saab siinkohal taas välja tuua Eesti masinatööstuse ettevõtete väikese mastaabi – paljudel et tevõtetel puudub võimekus suurte välismaiste tarnijatega koostöö tegemiseks. Samas peetakse Eesti tarnijate probleemiks piiratud tootevalikut, väikeseid laovarusid ja kohati ka kõikuvat kvaliteeti. Kuigi välismaalt tellides on teatud juhtudel hinnavõit mär kimisväärne, seab sellele piirangud partii suurus – paljudel ettevõtetel napib ressursse ja laopinda, et osta vajalikku toorainet suures koguses, isegi kui seda oleks lõppkokkuvõttes võimalik saada tunduvalt odavamalt. Samuti on ettevõtjatele välismaalt to otmissisendite ostmisel probleemideks eri riikide regulatsioonide ja pangagarantiide saamise keerukus, kolmandate riikide puhul ka kvoodisüsteem ja ootejärjekordade pikkus. Tarnepartnerite osas esinevad erisused olenevalt omandivormist – välisomanduses ett evõtted kasutavad sagedamini välismaiseid tarnepartnereid kui Eesti omanduses ettevõtted – ja ka tegevusalast (elektroonikasektori ettevõtted kasutavad teistest tegevusaladest tunduvalt rohkem välismaiseid tarnijaid).

218. 218 Kokkuvõte Käesolevas uuringus võeti vaatluse alla Eesti majanduse seisukohalt oluline töötleva tööstuse haru – masinatööstus, millena käsitleti uuringus metalli - , metalltoodete, arvutite, elektroonika - j a optikaseadmete, elektriseadmete, mujal liigitamata masinate ja seadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning muude transpordivahendite tootmist. S ektoril on Eesti majanduses oluline roll – see annab tööd ligi 7% riigis hõivatutele ning kümnend iku kogu majanduse müügitulust ja lisandväärtusest. Uuringus kasutati kombineerituna mitmeid analüüsimeetodeid ja andmeallikaid, et luua tervikpilt Eesti masinatööstuse sektori hetkeolukorrast, eesseisva kümnendi tõenäolistest väljakutsetest ja võimalustes t neile reageerimisel. Paigutamaks masinatööstust töötleva tööstuse konteksti ning selgitamaks masinatööstuse seoseid töötleva tööstuse teiste harudega, kasu tati inglise teadlase Keith Pavitti poolt loodud liigitust (nn Pavitti taksonoomia) . Ettevõtte tasa ndi analüüsil on tuginetud Michael Porteri väärtusahela kontseptsioonile (Porter 1998), mis on majanduses üldtunnustatud ettevõtte tasandi konkurentsivõime käsitlus . Kuivõrd Eesti on väike avatud majandusega riik, mida mõjutavad olulised maailmas toimuvad arengud, siis anti ülevaade ka masinatööstuse globaalsetest arengutrendidest ja ELi strateegiatest piirkonna konkurentsipositsiooni säilitamiseks. Selgitati, mida vaadeldavad trendid ettevõtete jaoks tähendavad ning millised on ettevõtete väljavaated ja võ imalused neid trende arvesse võtta. Uuringus teostati ka rahvusvaheline võrdlusanalüüs, et asetada Eesti masinatööstus laiemasse konteksti. Võrdlusriikideks valiti Saksamaa kui ELi juhtiv tööstusriik, Soome ja Rootsi kui Eesti peamised välisinvesteeringute päritoluriigid ning kaubanduspartnerid, Läti ja Leedu kui naaberriigid, mille ajalooline areng on viimastel kümnenditel olnud meiega sarnane ning Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari ja Poola kui Eestile olulised konkurendid välisinvesteeringute osas. Tul emused viitavad, et Eestis on masinatööstuse tähtsus võrreldes teiste riikidega suhteliselt väiksem: kui Rootsis ja Saksamaal on masinatööstuse osatähtsus töötlevast tööstusest enam kui 50%, siis Eestis 30%. Selle näitajaga edastame võrdlusriikidest vaid n aaberriike Lätit ja Leedut. Ka masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötleva tööstuse lisandväärtusest on Eestis madalam kui võrdlusriikides (erandiks on taas Läti ja Leedu, kus näitajad on Eestist madalamad). Ka investeeringuid tehakse tööta ja kohta Eestis vähem kui enamikes võrdlusriikides. Samas on sektori jätkusuutlikkust silmas pidades positiivne, et masinatööstuse osatähtsus hõive, aga ka müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana on Eesti majanduses tervikuna viimasel viiel aastal selg elt kasvanud. Ka masinatööstuse harude struktuur on Eestis juhtivatest tööstusriikidest erinev. Eestis sarnaselt enamiku teiste võrdlusesse kaasatud nn uute ELi liikmesriikidega (Läti, Leedu, Poola, Sloveenia) on ligi kolmandik masinatööstuses hõivatutest koondunud metalltoodete sektorisse, mis on konkurentsivõime seisukohalt ohu märgiks, kuna sektoris tehakse palju väikese lisandväärtusega allhanketöid. Seevastu juhtivad tööstusriigid on oma niši leidnud mujal: juhtivates tööstusriikides Saksamaal ja Soome s, aga ka Rootsis on kõrge hõive muude masinate ja seadmete tootmises. Saksamaa ja Rootsi paistavad silma kõrge hõivega ka mootorsõidukite ja haagiste tootmises ning Soome arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises. Masinatööstuse allharudest pai stavad Eestis positiivselt silma arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete ning elektriseadmete tootmine, mis on olulised nii hõive, müügitulu kui lisandväärtuse loojatena. Ka pikka aega Eesti suurim masinatööstuse alamharu metalltoodete tootmine paistab v õrdluses silma pigem positiivsete tulemustega.

157. 157 niimoodi, et kes ikka töötanud metallitööstusettevõtetes, kes teab neid asju ja siis tuleb alles andma loenguid. Niikaua, kui kõik on ainult akadeemiline, siis ei jõua kuhugi.“ (Ettevõtte tootmisjuht) Ka Haridus - ja Teadministeerium on teadlik, et kutsehariduse madala maine pr obleem algab pakutava õppe kvaliteedist: „Madala palga tõttu on kõige paremaid õpetajaid raske saada. Seega seisab ees raske ülesanne noorendada õpetajaskonda ning tõesti saada oma ala parimaid spetsialiste ja meistreid, et õpetamise tase tõuseks. Aga me p üüame neis kõigis valdkondades edasi püüelda, praegu on Euroopa Sotsiaalfondi toel käimas massiivne õpetajate täienduskoolitus , seega lisaks „kõvale“ poolele tahame uuendada ka õppe sisu nii kiiresti ja palju kui see võimalik on.“ Uuringusse kaasatud kutse hariduskoolid on üldiselt sellest probleemist teadlikud ning nõustuvad kriitikaga. „Praktilise töö ja kogemuse vähesus on tõesti üks probleem. Paljud õpetajad tulevad kooli, aga neil ei ole kogemusi ettevõttes. Ei ole ka praktilisi oskusi uute seadmetega töötamiseks ja seega jääb õpe pinnapealseks.“ (Fookusgrupis osalenud kutsekooli esindaja) Parima lahendusena nähakse õpetajate stažeerimist ettevõtetes , kuid selle lahenduse realiseerimisel nähakse probleemkohta selles, et kutsekoolidel on keerukas oma õpetajaid mitmeks kuuks ettevõttesse praktilisi kogemuse omandama saata, kuid lühemaajalisest ettevõttes viibimisest ei oleks ka koolide arvates olulist kasu. Haridus - ja Teadusministeeriumi hinnangul on ettevalmistused selles suunas töös, ette valmistatakse seadust, mis reguleeriks kutsehariduskoolide õpetajate täiendkoolitusega seonduvat, mh peaks praeguse nägemuse kohase lt vähenema ka õpetajate normkoormus, mis teeks stažeerimise ettevõttes võimalikuks. Hetkel on õpetajatel küll täienduskoolituse kohustus ja seda võib teha ka ettevõttes, kuid praktikas on selle korraldamine eespool nimetatud põhjustel keeruline. K õrghari dus Kui kutsehariduses on probleemiks hariduse kvaliteet ja madal prestiiž, siis kõrgharidusega erialaspetsialistide ettevalmistuse taset peavad ettevõtted üldjuhul rahuldavaks. “Teadmiste poolest ei ole meie koolid halvemad välisriikidega võrreldes, sest siiamaani, niipalju kui mina olen aru saanud, valmistavad meie koolid laiahaardelisi spetsialiste, kes on võimelised hoomama suurema osa ülesannetest, nad on suutelised nägema projekti üldpilti, tihti on välisspetsialistidel liiga spetsiifiline väljaõpe, n ad on küll head spetsialistid ja tõesti tugevad, aga meie tudengite eelis on siiski see, et nad suudavad laiemalt mõelda.“ (Energeetikaettevõtte juhataja) Samas leidub mitmeid probleeme, mis on seda enam murettekitavad, et just tippspetsialisti de ja juhtid e - omanike haritus, valmis olek muutusteks ja innovaatilisus on sektori jätkusuutliku arengu perspektiivist võtmetähtsusega. A ndmete võrdlus viitab , et keskmine sissesaamise lävend on mehaanika erialadel Tallinna Tehnikaülikoolis, mis on juhtiv tehnikavaldko nna spetsialistide ettevalmistaja Eestis, madalam kui enamikul teistel erialadel (vt Joonis 76 ). Kui matemaatika - ja loodusteaduste valdkonnas oli keskmine 2010/2011 õppeaastal peaaegu 21 punkti, siis mehaanikas al la 15. Madalam on näitaja vaid energeetika erialadel. Erinevate mehaanika valdkondade seas on kõige kõrgem läve n d mehhatroonikas, millele järgneb soojusenergeetika.

203. 203 uued nõudmised ka personalile. Samuti on oluline juhtide suutlikkus jälgida globaalseid tehnoloogilisi trende ning sellest tulenev motiveeritus arendustegevusega tegeleda ja sellesse panustada. Praeguses Eesti tehnoloogia arenduses on he aks näiteks Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi tegevused põlevkiviõli tootmise tehnoloogia arendamisel, kus Eesti võiks püüelda maailmas juhtiva tehnoloogia arendamise poole. Siinkohal on võtmeküsimuseks, kuidas siduda tehnoloogiline eelis Eesti masinatöö stuse ja IKT sektori võimekustega ning luua unikaalne kompleks, mille raames loodud masinaid, seadmeid, tehnoloogilisi, tarkvaralisi lahendusi oleks võimalik edukalt eksportida. Avaliku info alusel on praegu selle tehnoloogia arendamisse kaasatud Outotec kontsern Soomest. Eesti masinatööstuse ettevõtete valmisolek teadmuspõhise tootmise trendiga kaasa minemiseks ei ole paraku piisav. Ettevõtete sisemise teadus - ja arendustegevuse baas on ebapiisav, arendustegevusse kaasatud teadurite ja inseneride arv on madal. Samuti on side Eesti ning välismaiste teadus - ja arendusasutustega pigem nõrk. Puudub piisavalt inimesi, kellel oleksid nn T - kujulised teadmised, kes oleksid võimelised siduma erineva valdkonna tehnoloogiaid ning nägema võimalusi seeläbi uudseid too teid välja arendada. Seetõttu on teadmuspõhise innovaatilise tootmise trend Eesti jaoks suhteliselt ohtlik, sest me ei ole piisavalt valmis kasutama ära selle trendi võimalusi. Esmalt oleks vajalik innovatsiooniteadlikkuse kasvatamine, suurendamaks juhtide motiveeritust teadus - ja arendustegevusse panustada. Samuti eeldaks selle trendiga kaasa minek paremat ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö koordineerimist. Ülikoolide peaksid olema motiveeritud pakkuma teavet ettevõtetele maailma trendidest ja nö t õlkima neid ettevõtete jaoks. Sedalaadi tegevust ülikoolide poolt võiks soodustada nt HTM - i poolt loodavad teatud meetmed. Samuti on oluline koostöö ärgitajate ( facilitator ) tekkimine. See omakorda eeldaks selgitamist, mis laadi facilitator ite järele on va jadus. Toodetega kaasnevate teenuste osatähtsuse suurenemine Senisest enam saab oluliseks toodetega kaasnevad tugiteenused, nende väljatöötamine ning müük ( ManuF uture Platform ... 2005) . Teenuste osakaal masinatööstusettevõtete müügitulus on suurenemas. Sell eks, et vaadeldava trendiga edukalt kaasa minna, on vajalikud mitmed võimekused ja oskused. Esmalt on oluline oskus tajuda kaasnevate teenuste potentsiaalset väärtust, näha teatud tehnoloogiate ülekandmise võimalusi teistesse sektoritesse. Näiteks tehnoloo gilisi juhtimissüsteeme, mis arendatakse välja ühte seadet silmas pidades, on teatud juhtudel võimalik müüa ka kui teenust teistele tööstusharudele. Seejuures on väga oluline oskus seda tehnoloogiat paketeerida – pakutav teenus sellisel kujul paketti panna , et see oleks atraktiivne, mugav kasutada ning selle omandiõigused oleksid kaitstud ( FWC Sector... 2009). Ostja pool peab olema kindel, et tehingu objektiks olevat tehnoloogiat ei ole võimalik hankida tasuta. Seetõttu on oluline ka oskus korraldada intell ektuaalomandi kaitset. Eesti ettevõtete valmisolek on paraku ka siinkohal pigem madal. Eelkõige on probleemiks võimekus näha erinevate tehnoloogiate rakendusvõimalusi väljaspool tööstusharu. See omakorda eeldab head teadmuse taset. Ka oskus tehnoloogiat p aketeerida ning kaitsta on pigem madal. Sellele viitab käesolevas uuringus ilmnenud ettevõtete väga leige suhtumine intellektuaalomandi kaitse võimalustesse. Ettevõtete valmisoleku parandamiseks oleks eelkõige vajalik juhtide teadlikkuse suurendamine tehno loogia müümise patenteerimise ja kaitse võimalustest. Samuti eeldab see trend ettevõtete teadusbaasi tugevdamist, millest pikemalt oli juttu teadmuspõhise tootmise arendamise arengusuuna käsitlemisel.

214. 214 esindajad tõid riigi abi fookusgrupis välja, et kuivõrd täna ei ole masinatööstusel selget riiklikku sihti, ei ole võimalik ka selget turundusstrateegiat välja töötada. Tegelikult, mida tarvis oleks EASil, et just masinatööstusele abistavat mainekujundust teha, oleks tarvis neid samu masinatööstuse eel iseid ja tippnäiteid, mille kohta saab panna erinevatesse kommunikatsioonikanalitesse, mis EASil olemas on, infot anda. Teisalt oleks vaja teada turge ja missugustesse sihtgruppidesse see info oleks vaja suunata. Kus masinatööstuse jaoks kõige perspektiivs emad turud ja kliendigrupid on ja mis on need sõnumid, mis sinna on vaja saata. Siis saaks EAS selge lähteülesande korral hakata tegutsema. Täna sellist selget lähteülesannet masinatööstuse vallas pole. (Fookusgrupis osaleja) Toetuste süsteemi ülevaatamine peaks toimuma pärast riikliku arengukava väljatöötamist. Toetusi tuleb fokuseerida eemärgiga soodustada 1. arengukavas kirja pandud eesmärkide saavutamist 2. ettevõtete omavahelist koostööd 3. arendustegevust. Samuti on oluline senisest enam pöörata tähelepanu info viimisele ettevõtteni EASi pakutavate toetuste ja teadus - arenduskeskuste kohta . EASil on palju häid meetmeid, mis on suunatud tegevustele, mida nähakse sektori arengu kitsaskohtadena, näiteks arendustöötajate kaasamise toetus, innovatsiooniosakud, too tearendustoetused, välismessitoetus, klastrite arendamise programm jne. Sama kehtib IMECCi pakutavate teenuste kohta. Need ettevõtted, mis on EASist toetusi saanud või IMECCiga koostööd teinud, on üldiselt sellega rahul. Probleemiks on ettevõtjate vähene t eadlikkus pakutavatest võimalustest ja oskus taotlusi koostada, seda eriti väiksemate ettevõtete hulgas. Erinevate toetusmeetmete tutvustamine aitaks leevendada ka erinevate ettevõtete probleeme, mis uuringus ilmnesid, näiteks infrastruktuuri puudused. Pal juski on toetusmeetmed, mida ettevõtetel oleks võimalik kasutada, täna olemas, kuid teadlikkus nende kohta on madal. Täienduseks lihtsalt erinevate meetmete tutvustamisele võiks EAS pakkuda ettevõtetele n - ö auditit, mille käigus konsultant veedaks ettevõtt es ühe päeva, tutvuks selle tegevusega ning teeks pärast ülevaate, mida annaks parandada ja milliseid võimalusi EAS selleks pakub. Need ettevõtted, mis on selle auditi läbinud, võiks saada eelise toetuste taotlemisel. Riik peab pöörama tähelepanu ka regio naalpoliitiliste probleemide lahendamisele. Täna on ettevõtted paljuski koondunud keskustesse, mis on regionaalpoliitilise arengu aspektist ohu märgiks. Intervjueeritud ettevõtted, mis tegutsevad keskustest eemal, on silmitsi erinevate infrastrutuuri - , log istika - ja tööjõu leidmise probleemidega. Väljatöötatavas sektori arengukavas tuleb regionaalpoliitika aspektile pöörata eraldi tähelepanu , sh suunata meetmeid ühtlase regionaalarengu toetamiseks . Toetusmeetmete jagamise puhul tuleks suurendada regionaalse t diferentseeritust , et toetada ühtlast regionaalarengut, sh pakkuda ettevõtjatele tuge ka kompetentse tööjõu tagamisel keskustest väljapool ning suurendada töötajate mobiilsust. See probleem ei ole oluline üksnes masinatööstuse arendamise aspektist, vaid ka laiemalt. On selge, et vähemasti lühiajaliselt on ühtlase regionaalarengu tagamine, st ettevõtjate maapiirkondades tegutsemise soodustamine riigile kulukas ja ebaefektiivsem (näiteks on maapiirkondades tegutsevate ettevõtete transpordikulud suuremad jne ), kuid samas pikas perspektiivis on selle kasu märkimisväärne (nt tööhõive aspektist). Millega me riskime, on see teema tegelikult, et kui me annaksime kogu raha üksnes Tallinnasse ja Tartusse või noh.. ütleme nendesse, kes on suutelised seda raha kõigile avatud konkurentsis kätte saama, siis me saaksime rohkem eksporti. Kui me ütleme, et Tallinn ja Tartu ei saa mingit

23. 23 R&D kontseptsioon t ootmine turundus ja jaotus müük ja seotud teenused bränd disain Tootmisahela etapp Lisandväärtus Madal Kõrge Joonis 6 . Tootmise väärtusahel (nn Stan Stihi kõver; Steinfeld 2010 ). Väärtusahela alusel saab eristada erinevaid ettevõtete gruppe – leidub sellise id ettevõtteid, kes katavad kõik väärtusahela etapid, samas on ka ettevõtteid, mis on keskendunud kitsalt mingile konkreetsele tootmisahela osale (näiteks tootmisele). Ka kogu väärtusahelat katvate ettevõtete hulgas on erisusi – mõned edukamad ettevõtted k atavad kogu ahela mitmekordselt ja erinevate valdkondade toodete, mõned seevastu vaid ühe konkreetse toote osas. Lisaks eelpoolmainitutele on ettevõtteid, mis tegutsevad mitmes väärtusahela etapis – näiteks lisaks tootmisele ka tootearenduse või disainiga. Samas tuleb silmas pidada ka seda, et paiknemine väärtusahelas on sektoriti erinev: näiteks masinaehituses on lihtsam olla kogu ahela katja, samas metallitootmises või elektroonikakomponentide tootmises on see keeruline (toodetaksegi vaid sisendeid teiste le sektoritele). Antud uuringu kontekstis annab väärtusahelapõhise lähenemise kasutamine valimi moodustamisel olulist lisaväärtust: see võimaldab süvitsi selgitada kogu väärtusahelat (alates teadus - arendustegevusest kuni lõpptoote ja lisateenusteni) katvat e ettevõtete edutegureid ning samas uurida ka vaid ühes väärtusahela etapis tegevate ettevõtete probleeme ja arenguvõimalusi. Valimi koostamisse kaasati selles etapis mitmeid eksperte, et domineerima ei jääks vaid ühe konkreetse inimese arvamus: Marko Kokl a (Masinatööstuse Liit), Arno Kolk (Elektroonikatööstuse Liit), Jaak Lavin (Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide teadus - arenduskeskus IMECC) ja Kaspar Koov (Tehnopol), kelle abi paluti ettevõtete leidmisel, mis tegutsevad erinevates väärtusahe la etappides. Ekspertidelt saadud teadmise põhjal täiendati esialgset valimit ekspertide poolt soovitatud ettevõtetega. Ülevaade intervjueeritud ettevõtetest Arvestades, et uuritavate teemadega sooviti minna sügavuti, viidi suuremates ja/või keerukamate t ööprotsessidega ettevõtetes läbi kaks intervjuud, ühes keskenduti eelkõige strateegilisele vaatele ning

183. 183 Virtuaalsed tehased Tööstuse järjest globaalsemaks muutuva olemuse tõttu saavad tulevikus oluliseks nö virtuaalsed tehased, mis tähendab elektrooniliste kanalite kaudu ühendatud ettevõt ete võrgustikku, mis on omakorda elektrooniliselt seotud tarnijate ja klientidega. Selline võrgustik suurendab infovahetuse efektiivsust, nt laovarude ning tarnetähtaegade osas. Samuti võimaldab see väikestel tootjatel saada ligipääs samale informatsioonil e, mis on suurte ettevõtete kasutuses. ( Swedish Production Research... 2009) III Muutused nõutavates oskustes Teaduse ja tehnoloogia arengust tulenevad uued nõudmised Teadus - ja arendustegevuse seisukohalt on väga oluline küsimus, millised teadusharud on tulevikku silmas pidades olulised ning suureneva tähtsusega. Saab oletada, et füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõistmine saab tulevikus tänasest veelgi olulisemaks. Detailne arusaam materjalide käitumisest ja olemusest saab olema enamike tulevikuteh noloogiate jaoks hädavajalik. Samuti automaatjuhtimistehnika, IKT, mehhatroonika jt. Empiirilised uuringud viitavad, et praeguste ettevõtete personali struktuur ei peegelda muutust oskuste ja kvalifikatsiooni vajaduses, mida toovad kaasa tulevikutehnoloogi ad. Seetõttu ei saa selle põhjal teha järeldusi võimalike muutuste kohta senisest olulisemaks muutuvate kvalifikatsioonide kohta. Vajadus elukestvaks õppeks Pidevalt kiireneva tehnoloogilise arenguga käib kaasas suurenev vajadus uuendada ja täiendada perso nali oskusi ja teadmisi. Euroopa perspektiivis on see eriti oluline ettevõtete jaoks, mis on seadnud eesmärgiks liikuda kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevusaladele (nt elektroonikatööstuses). Paraku on pidevalt kutsealaseid oskusi täiendavate töötajat e osakaal EL - s praegu pigem madal. See viitab, et on keeruline veenda ettevõtteid ning isegi üksikuid töötajaid mõistma pidevast enesetäiendamisest tulenevat kasu. Elukestev õpe kui võimalus vältida inimkapitali väärtuse langust on eriti tähtis kõrgtehnolo ogiliste tööstusharude jaoks. „Pehmete oskuste“ suurenev tähtsus Üheks oluliseks tulevikutrendiks on sotsiaalsete oskuste suurenev tähtsus. Seoses piiriülese suhtluse ja koostöö intensiivistumisega kasvab erinevate keelte valdamise tähtsus ning kultuurilis te eripärade mõistmine. Oskus töötada multikultuurilises meeskonnas saab tulevikus üheks tuumikkompetentsiks. See ei puuduta vaid ettevõtete juhtkondi, vaid ka oskustöölisi (nt hooldusega ja erinevate lisateenuste pakkumisega seotud inimesed). Suureneb int erdistsiplinaarse mõtlemise vajadus – piirid erinevate distsipliinide vahel muutuvad tulevikus järjest ähmasemaks. Samuti võib arvata, et tuleviku töörühmad vajavad uudseid juhtimistehnikaid ja - põhimõtteid. Intervjuudest Skandinaavia ettevõtetega on ilmne nud, et sealsetes riikides on suurem teadlikkus erinevatest kultuuridest ning samuti on väikeriigid altimad kohanema erinevate kultuuridega. Oluliseks saab rahvusvaheline kogemus ning võime olla paindlik ja mobiilne. Tootmise planeerimine globaalsetel turg udel nõuab uut lähenemist. Võime integreerida toodete ja protsesside arendamist toote elutsükli väga varajasest faasist saab olema tööstusettevõtetes üheks olulisemaks kompetentsiks ( 2028 Vision... 2008). Suurenev teenustele orienteeritus nõuab samuti pers onalilt eeldatavalt uusi oskusi ja pädevusi. Koostöö kui ettevõtete peamine kompetents Ühelt poolt suurenev vajadus uute toodete turule toomiseks ja uuenduste tegemiseks ning teisalt lühenev toote elutsükkel avaldavad survet ettevõtetes tehtavale arendust egevusele. Suurendamaks

225. 225 Ka sutatud kirjandus Archibugi, D. (2001). Pavitt‟s Taxonomy Sixteen Years On: A Review Article, Econ. Innov. New.Techn, 10. Arnold, E. (2004) „Evaluating research and innovation policy: a systems world needs systems evaluations‟, Research Evaluation 13 (1). Bradford, J. D. L., Summers, L. H. Equipment Investment and Economic Growth: How Strong Is the Nexus? Harvard UniversityPress, September 1992, pp. 157 - 212. Dhanani, S., Scholtès, P. (2002). Thailand‟s Manufacturing Competitiveness: Promoting Technology, Pr oductivity and Linkages. UNIDO SME Technical Working Paper Series, 8. Eamets, R jt (2011). Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuring. SA Archimedes. Edisoft 2011. [http://www.edisoft.ee/new/?menu=solutions] Eesti metalli - , masina - ja aparaaditööstu s. Sektoruuring(2001) . PW Partners. Englander, S., Gurney, A. Medium - Term Determinants of OECD Productivity. OECD Economic Studies No . 22. Spring 1994, 61 p. Euroopa Komisjoni Nõukogu soovitus SEK (2011) 804: Eesti 2011. aasta riikliku reformikava kohta ja nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2011 - 2015) kohta. Brüssel, 7.06.2011. Geyer, A., Scapolo, F., Boden, M., Döry, T., Ducatel, K . (2006). Future of manufactung in Europe 2015 - 2020 – the challenge for sustainable development. Euroopa Komisjon. [ http://foresight.jrc.ec.europa.eu/documents/eur20705en.pdf ]. Giannakouris K, Seybert H. (2010). Methodological Manual for statistics on the Information Society, Survey year 2010, v1 .0, Published by Eurosta t . Fagerberg, J. Technological progress, structural change and productivity growth: a comparative study , Structural Change and Economic Dynamics , Elsevier, vol. 11(4), 2000, pp. 393 - 411. The Future of Manufacturing in Europe 2015 - 2020: The Challenge For Sustainability, Industrial Approaches (2003). Transformation Processes, Strand Report, Karlsruhe and Ca mbridge. FWC Sector Competitiveness Studies - Competitiveness of the EU Metalworking and Metal Articles Industries (2009). Final report, Ecorys Research and Consulting. Groningen Growth and Development Centre, EU KLEMS [http://www.euklems.net/] Hendricks, L. Equipment investment and growth in developing countries. - Journal of Development Economics , Volume 61, Issue 2 , April 2000 , pp. 335 - 364. Horizontal merger guidlines - U.S. Department of Justice and the Federal Trade Commission [ http://www.justice.gov/atr/public/guidelines/hmg - 2010.html ].

230. 230 ja reputatsioon); 3) e ttevõttesise sed protsessid (klientide vajaduste kindlakstegemine ja nendele reageerimine; toote või teenuse valmistamistsükli pikkus ja efektiivsus vajalike ressursside sisseostmisest kauba väljastamiseni; ostujärgsed hooldustööd ja garantiiteenused; infovahetus ja su htlemine nii ettevõtte sees kui ka väljaspool ettevõtet); 4) p ersonal ja ettevõtte areng (töötajate lojaalsus, nende rahulolu ja produktiivsus, töötajate koolitus ja motivatsioon; infosüsteemide areng, olemasoleva informatsiooni kasutamise oskus; uute tood ete arendamine ja turuletoomiseks kuluv aeg). Terviklik kvaliteedijuhtimine ( total quality management, TQM ) on organisatsiooni kvaliteedikeskne lähenemisviis juhtimisele, mis on olemuselt ISO juhtimisstandarditest laiem. Kui kvaliteedi kindlustamise süste emid (sealhulgas ka ISO 9000) asetavad rõhu sellele, et asju õigesti teha, siis TQM asetab rõhu sellele, et teha õiget asja - TQM on strateegiline juhtimiskontseptsioon (Kreegimäe 2009). TQM põhiprintsiipideks on, et klient defineerib kvaliteedi, kliendi v ajadused on suurim prioriteet, kvaliteet on strateegiline küsimus, mis on kõigi töötajate vastutuses. Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel = [(müügitulu - kulud kokku) + tööjõukulud] / tööga hõivatud isikute keskmine arv Tootlikkuse suurendamise terviklik juhtimine (total productive management, TPM) baseerub ettevõtte tootlikkuse juhtimistsüklil ja haarab sisuliselt kõik juhtimisfunktsioonid. VSM ( Value stream mapping ) on LEAN tootmispraktika tehnika, mida kasutatakse informatsiooni ja materjali voogude vi sualiseerimiseks ja analüüsimiseks. Tehnika eesmärk on välja tuua ja elimineerida üleliigsed kulud ja efektiivsuskaod tootmisprotsessis. Vastavalt Lean tootmispraktikale on üleliigsed kulud sellised kulud, mis ei tõsta lõpptoote väärtust tarbija jaoks 6 Si gma on organisatsiooni kvaliteedistrateegia, mille eesmärk on klientide nõudmiste kvantitatiivne määramine ja nende kõrvalekalleteta täitmine. 5S ( Sort, Set in order, Shine, Standardize, Sustain ) on töökoha organiseerimise meetod, mis keskendub efektiivsus e saavutamisele. 5S annab viis lihtsat põhimõtet, millest töökohas peaks kinni pidama: 1) vajalike esemete sorteerimine ja 2) neile oma koha andmine, 3) töökoha puhtus ja 4) standardiseeritus (sama töö tegemiseks kasutatavad töökohad on ühesugused), 5) töö meetodite järgimine. 5S on seotud ka Kaizeni juhtimisfilosoofiaga.

81. 81 Muudest kasutusel olevatest mitteformaalsetest j uhtimismeetoditest nimetasid ettevõtted veel sisemist motivatsiooni, kohusetunnet, pikaajalisest koostööst tulenevalt tihedaid sidemeid kollektiivi liikmete vahel ja tarnijate usaldusväärsust. Formaliseeritud meetoditest toodi ühel juhul välja tootlikkuse suurendamise terviklikku juhtimist. Paaris ettevõttes on olemas kvaliteedijuhtimisstandard TS - 16494, keevitusstandardid ISO - EN 15085 ja ning ISO 3834, mis on rongitööstusettevõtete keevitusstandard. Mõned ettevõtted tõid ka välja, et nad järgivad (nt medi tsiinitehnika, autotööstuse, raudteetööstuse valdkonna) standardeid, mida veel ei ole sertifitseeritud. Vastused viitavad selgelt, et neid ettevõtteid, mis kasutaksid spetsiifilisi standardeid, on vähe, kuid need, mis seda teevad, on oma valdkonnas ka Eest is esirinnas. Omaette probleemiks on asjaolu, et mitmetes intervjueeritud ettevõtetes ei tutvusta ettevõtte tippjuhtkond ja omanikud pikemaajalist strateegiat töötajatele ning mõningatel juhtudel isegi alumistele juhtimistasanditele. Sarnasele tulemusele j õudsid ka Vadi jt (2010) juhtimisvaldkonna uuringus. See võib omakorda avaldada negatiivset mõju töötajate motiveeritusele ning perspektiivi tajumisele. Mitmetes Eesti masinatööstuse ettevõtetes ilmnes intervjuud tehes, et ettevõtte juht soovib ettevõtte a rengut rangelt kontrolli all hoida ning võimalikult vähe delegeerida juhtimisotsuste tegemist alumistele juhtimistasanditele. Esines ka juhtusid, mil intervjueeritud ettevõtte juht tõdes, et ettevõte on arengus jõudnud faasi, kus tal ei ole võimalik enam o ma jõududega ettevõtet kasvatada ning seetõttu ei plaani ta ettevõtet laiendada. Teisisõnu, kuigi potentsiaalselt oleks võimalik ettevõtte tegevuse mastaapi laiendada, siis ettevõtte juhi soovimatus seab sellele piirid. Põhjuseks on ühelt poolt see, et teg u on esimese juhtide põlvkonnaga, kes on ise ettevõtted üles töötanud, leidnud neile turul nišši ning ei julge juhtrolli käest anda kartes, et sellega kaasneb ettevõtte tulemuslikkuse halvenemine. Teiseks põhjuseks on hiljutine majanduskriis, mille õppetun nid on ettevõtjatel veel selgesti meeles – kui kriisi eel tehti suuri investeeringuid sisseseadesse, mis osutusid kriisi tingimustes selgelt alakoormatuks, siis nüüd ollakse laienemisplaanide tegemisega ettevaatlikumad. Selle osa lõpetuseks toome ära rahv usvahelise võrdlusanalüüsi ressursside planeerimise mudeli kasutamise kohta. Ettevõtte ressursside planeerimine – rahvusvaheline võrdlusanalüüs Ettevõtte ressursside planeerimine (ERP) koosneb ühest või mitmest tarkvararakendusest, mis ühendavad informatsi oonivooge ja ettevõtte erinevaid majandustegevuse protsesse. ERP integreerib tavaliselt planeerimise, sisseostutegevuse, müügi ja turunduse, kliendisuhete juhtimise, finantsjuhtimise ning inimressursi juhtimise protsessid, salvestades andmed ühtsesse andme baasi ning võimaldades reaalajas juurdepääsu neile andmetele. ERP tarkvara võib olla üles ehitatud kliendispetsiifiliselt, kuid leidub ka üldisemaid tarkvarapakette, mis on lihtsalt kohandatavad konkreetse ettevõtte vajadustest lähtuvalt. ERP paketi kasuta mise mõõtmise peamine olulisus seisneb võimaluses hinnata ettevõtte äriprotsesside integreeritust ning sellest tulenevat mõju ettevõtte tootlikkusele. Nagu näha, kasutavad Eesti masinatööstuse ettevõtted võrreldes teiste ELi riikidega tunduvalt vähem ERP s üsteeme. Kui Rootsis, kus ERP on kõige laialdasemalt levinud, kasutab seda ligi 2/3 elektroonika, masina ja seadmete ja transpordivahendite tootjatest ja pooled metalli - ja metalltoodete tootjatest, siis Eestis on osakaalud vastavalt 16% ja 8%. Meist tagap ool asub võrdlusriikidest vaid naaberriik Läti.

153. 153 „ Kui noorel töötajal on hoiakud sellised nagu nad on, siis on konflikt al ati õhus, tal võivad teadmised olla, aga tal ei ole hoiakut tööd teha. “ (Metalliettevõtte omanik) Probleemi õpilaste töösse ja õpingutesse suhtumisega kinnitavad ka kutseõppeasutuste õppejõud ning probleemi ühe põhjusena nähakse seda, et kutseharidust oman dama jõuavad täna paljuski need noored, kes oma õpitulemuste tõttu ei saa gümnaasiumis jätkata (seda probleemi on pikemalt avatud kutsehariduse peatükis). Samuti on probleemiks tööjõu vananemine, eelkõige enne 1990ndaid tekkinud ettevõtete puhul, kus see puudutab ka juhtkonda . „ Kaader vananeb ja neile asendajaid hetkel leida ei ole. Vanemad lahkuvad ära, siis haigutab nende taga tühi auk. Erialaste oskustega inimesi praktiliselt ei ole /.../ Inimene peab tunnetama, kuidas materjal käitub erinevates mehaa nilise töötlemise faasides, puhtalt koolitusega ei ole võimalik seda õpetada. “ ( Metalliettevõtte juht) Mõned ettevõtted (peamiselt puudutab tööjõumahuka tehnoloogiaga elektroonikakomponente tootvaid ettevõtteid) on probleemina välja toonud ka töötajate väh est keeleoskust – ei leidu piisavalt inimesi, kes valdaksid nii eesti, vene kui inglise keelt. Samuti on eksportivatel ettevõtetel raske leida müügi - ja turundusinimesi, kes oskaksid Eesti ettevõtete jaoks põhiliste ekspordi sihtriikide keeli (soome ja roo tsi keelt). Üheks globaliseerumise kõrvalmõjuks on ka tööjõu vaba liikumine. Ühelt poolt on lihtsam välismaalt tööjõudu sisse tuua, kuid see toimib ka vastupidi, mis tähendab seda, et Eestist on kergem ära minna paremat ja tasuvamat tööd otsima ehk Eestis jääb õppinud, oskustega töötajaid (nt keevitajad) vähemaks. Eesti masinatööstussektori ettevõtetes on välistööjõudu kasutanud ligikaudu kümnendik vastanud ettevõtetest. Rohkem on välistööjõudu rakendanud välisosalusega ning kontserniettevõtted. Näiteks on toodud tippspetsialiste lähiriikidest, samuti on toodud keevitajaid näiteks Ukrainast. Väljastpoolt Euroopa Liitu on ettevõtjate hinnangul oluliselt keerulisem töötajaid Eestisse tuua ja samuti on oht selles, et kolmandatest riikidest toodud välistööjõud e i pruugi vastata ettevõtte nõuetele. 3.8.2. Haridus Antud peatükis keskendutakse kvalifitseeritud tööjõu ja selle puudumisega seonduvatele probleemidele, mis on ettevõtjate hinnangul sektori arengu üheks kõige olulisemaks kitsaskohaks 24 . Probleeme võib tin glikult jaotada kaheks: kutse - ja rakendusli ku kõrg haridusega seotuteks. Üldise järeldusena arvavad ettevõtjad, et haridussüsteemi probleemi lahendamist tuleks alustada tehniliste erialade igakülgse populariseerimisega. Sama otsus on vastu võetud ka riikl ikul tasandil, kus on selgelt prioriteedina määratletud reaalteaduste arendamine. Samas ei ole seda kerge saavutada, kui puudub noorte huvi nendel erialadel õppimise vastu. Allpool keskendutakse selle küsimuse süvaanalüüsile . Kutseharidus 24 Kontserni kuuluvatel ettevõtetel, kes kasutavad välismaal asuva emaettevõtte poolt pakutud koolitusvõimalusi, on spetsiifiliste oskustööliste puudus mõnevõrra väiksem probleem.

202. 202 masstootmine Aasias ei suuda täielikult rahuldada turuvajadusi. Samuti on raske sealt hinnata tarbijate vajaduste muutusi Euroopa turul. Tootja ja tarbija ei tohi olla liiga kaugel, asukoht põhituru lähedal saab senisest palju olulisemaks konkurentsivõi me teguriks. Lisaks on Euroopa erinevad kaubandusketid üha suuremat tähelepanu pööramas käibevahendite paremale kasutamisele. See tähendab pidevat liikumist väiksemate laovarude hoidmisele ja soovile saada just - in - time tüüpi kaupade saadetisi. Need eelpool kirjeldatud suundumused viitavad sellele, et ka keskmise suurusega ja väiketootjatel, kes tegutsevad Euroopas, on võimalus olla konkurentsivõimeline. Paindlik tootmine ja ka masskohandumine nõuab ettevõtetelt kiiret reageerimist turuvajaduste muutumisele, suutlikkust toota väikeseid partiisid, kasutades sealjuures oskuslikult masstootmise võimalusi (moodulitepõhine tootmine jt). Samuti eeldab see paindlikke tootmise juhtimise protsesse ja hästitoimivaid logistikalahendusi. Veelgi tähtsamaks saab tarbijate eelistuste täpne tajumine ja tarbijasegmentide eristamine ning sellest lähtuv suunatud arendustegevus. Kirjeldatud trend on pigem positiivne võimalus Eesti masinatööstuse ettevõtete jaoks. Seoses eelpoolmainitud tootmise Euroopast väljaviimise pidurdumiseg a otsivad Euroopa tootjad uusi võimalusi tootmise ümberpaigutamiseks Euroopa siseselt. Kulupõhine konkureerimine ei kao, vaid seda vaadeldakse senisest enam ühe regiooni – Euroopa – siseselt. Paindlikkus ja kiire reageerimisvõime võiksid olla need tegurid, mis on Eesti masinatööstuse ettevõtete eelised. Samas tuleb arvestada, et näiteks Kesk - Euroopa riikidel nagu Tšehhil, Slovakkial jt on isegi suurem eelis, sest nende geograafiline asukoht on veel lähemal Euroopa peamistele turgudele. Eesti masinatööstuse jaoks on oluline määratleda, millised on meie jaoks lähedased turud, millised turud on kõige prioriteetsemad. Kui Skandinaavia ettevõtted hakkavad senisest enam kasutama adaptive manufacturing ‟i, siis on Eesti väga sobiv koht, kus seda teha. Samas paindlik u tootmise ja masskohandumise strateegia rakendamisega seotud teine pool – teadmised globaalsetest tarbijasegmentidest ning võime neid eristada on Eesti masinatööstuse ettevõtetel pigem madal. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei saa jätta kogu tur usegmentide uurimise temaatikat katmata. Seoses muutustega nõudluses, tuleb senisest palju täpsemalt hakata identifitseerima turunišše. Nõudlus võib olla suhteliselt erilise toote jaoks, mis pakub võimaluse eristumise läbi konkurentsisurvet vähendada. Seet õttu oleks vajalik turgude segmentide määratlemise alase teadlikkuse suurendamine, ning ennekõike segmenteerimise tähtsuse teadvustamine. Samuti tuleks senisest tihedamalt teha koostööd infotehnoloogia ja transpordiettevõtetega loomaks uusi nutikaid lahend usi senisest paindlikumaks, soodsamaks ja kokkuvõttes kiiremaks transpordiks sihtturgudele. Samuti tuleks otsida kokkupuutepunkte IKT - sektori ettevõtetega sidumaks selle valdkonna eelised masinatööstuse võimalustega. Samas tuleb märkida, et Euroopa mastaab is väike, paindlik ja spetsialiseerunud ettevõtte on Eesti mastaabis keskmisest masinatööstuse ettevõttest oluliselt suurem. Seega mastaabi olulisus siiski täielikult ei kao ja Eesti ettevõtete liitumine või vähemalt strateegiliste partnerluste rajamine ol eksid hädavajalikud vajaliku tootmismahu tagamiseks. Teadmuspõhine innovaatiline tootmine ( knowledge - based innovative production ) Teine oluline arengusuund on erinevate valdkondade teaduse ning tehnoloogilise ja organisatsioonilise teadmuse ühendamine inno vaatiliste toodete tootmiseks. Uued tooted baseeruvad järjest enam erinevate tehnoloogiate ühendamisel. Vajadus kombineerida erinevaid uudseid materjale ja lahendusi ühte tootesse nõuab uusi tehnoloogilisi lahendusi nii materjalide töötlemiseks, ühendamise ks ja disainimiseks. See eeldab aga tugeva teadus - ja arendustegevuse baasi olemasolu ettevõttes. Samas ei ole võimalik ka kõike ettevõttesiseselt välja arendada, seetõttu saavad lisaks ettevõttesisesele arendustegevusele väga oluliseks tihedad sidemed tea dusasutustega. Ettevõtteväliste teadmusallikate kasutamine tootearenduses on kriitiliselt tähtis Eestis, kus ettevõtted on väikesed ja seetõttu sisemine arendussuutlikkus on paratamatult väga piiratud. Erinevate valdkondade tehnoloogiate tundmine ja oskus neid ühendada seab

210. 210 Tulenevalt ettevõtete tegutsemisprofiilist on eelkõige tootearenduse pool paljudes Eesti masinatööst use ettevõtetes olematu või nõrk (arendustegevuse maht sõltub paljuski ettevõtte suurusest – suurettevõtetes on selle tähtsus oluliselt kõrgem), mis pikaajaliselt omab negatiivset mõju sektori rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Paljud ettevõtted on keske ndunud suhteliselt lihtsate toodete valmistamisele, mille puhul ka loodav lisandväärtus on madal. Samas kinnitavad uuringu raames läbiviidud intervjuud, et leidub ka positiivseid näiteid ettevõtetest, mis on suutnud välja arendada ka Euroopa mastaabis konk urentsivõimelise toote. Nende ettevõtete ühiseks jooneks on arendustegevuse tähtsustamine juhtkonna tasandil ning vastava kompetentsi akumuleerimine. Ka Eestis tütarettevõtteid omavad rahvusvahelised kontsernid on riigi puudusena välja toonud tugeva insene ribaasi puudumist, mis takistab tootearenduse siia toomist. Arvestades Euroopas levivaid arengutrende, mille kohaselt globaliseerumise mõtestamine on muutumas (väiksema mastaabiga tootmist püütakse senisest enam jätta Euroopasse, vältimaks ka arendustegevu se liikumist väljapoole Euroopat), on sellest trendist kasusaamiseks vajalik suurendada Eestis tootearenduslikku võimekust . Tootearenduse alase võimekuse arendamine on oluline ka kaudsete positiivsete efektide olemasolu tõttu. Nimelt näitab teiste riikide kogemus selgelt, et arendus - ja tootmistegevus mõjutab positiivselt ka teisi seotud tegevusvaldkondi, näiteks tootmise tugiteenused. Kuivõrd keerukamad tooted nõuavad reeglina ka keerukamaid teenuseid, siis soodustab see lisaks sektori võimekuste tõusule k a üldist hõivet ja majandusarengut. Nagu ütles üks fookusgrupis osaleja: Kui üks riik tahab väärtustada oma potentsiaalset tööjõudu ja potentsiaalses tööjõus on väga erinevate võimetega inimesed alates tippspetsialistidest kuni inimesteni, kes midagigi suu davad teha. See tuleks ka rakendada ära /.../ peaks spekter olema – ideest, mõttest, arendusest tootmiseni välja. Siis seda enam me ju rakendame inimpotentsiaale tööle, aga kui me kogu tootmise viime ära, siis me määrame oma teatud osa inimestest töötuteks Tootearenduse soodustamiseks peaks riik toetama ettevõtete võimalusi teha katselaborites katsetusi . Uuringu tulemused kinnitavad, et paljudele väikeettevõtetele ei ole sellised katsetused jõukohased, samuti on teadlikkus teadus - arenduskeskuste poolt pakut avate teenuste kohta madal. Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium peaks siinkohal tegema ettevõtete ja liitudega tihedat koostööd, et määrata kindlaks, millist tüüpi katselaboreid on Eestis vaja ning kuhu need regionaalselt võiks paigutuda. Haridus süsteemi korrastamine Selle alapeatüki soovitused on valdavalt suunatud haridus - ja teadusministeeriumile. Haridussüsteemi muudatuste tegemisel tuleb lähtuda sektori arengukavast ja eesmärgiks seatud arenguteest, st koolitada sellise profiiliga ja hulgal s petsialiste, mis võimaldaks seatud eesmärgid saavutada. Lisaks aga on mitmeid kitsaskohti, mille kõrvaldamine on sektori konkurentsivõime tõstmise seisukohalt oluline. Probleemid, mida käesolevas osas käsitletakse, ei ole tegelikkuses paljuski üksnes masin atööstuse sektori spetsiifilised, vaid omased ka teistele Eesti tehnikavaldkonna harudele, mis nõuavad häid insenere ja kutseoskustega spetsialiste. Pärast riiklikul tasandil sektori arengukava väljatöötamist on oluliseks sammuks järgmiseks 10 aastaks seat ud eesmärkide saavutamiseks vajatavate kompetentside võrdlus olemasolevatega. Täna ei ole teada, kui suur on sektoris vajatava tööjõu asendus - (st pensionile siirduvate töötajate asendamise) ja kasvunõudlus, kuigi intervjuude tulemused kinnitavad, et tööjõ u vananemine on sektoris probleemiks. Samuti pole teada, kui suur on mitteerialase töötajaskonna osakaal. Tuleb välja selgitada, kui palju ning

223. 223 Need on valdkonnad, milles masinatööstusel saab tulevikus olema väga oluline roll ning seetõttu pakuvad need arenguvõimalusi ka Eesti ettevõtetele. Lisaks globaalsetele megatrendidele on mitmeid väiksemaid, vaid teatud valdkondi mõjutavaid suundumusi . Üheks masinatööstuse kitsamaks trendiks Euroopas on suundumus, et senisest enam püütakse hoida tootmist geograafiliselt lähedal praegustele arendusüksustele, vältimaks arendusasutuste väljavoolu odavama tööjõuga riikidesse ning sellega kaasnevat vastava teadmuse kadumist Euroopas. See on samas selgitatav ka tarbijate üha suurema sooviga eristuda teistest tarbijatest. Tootjad omakorda püüavad seda trendi veelgi õhutada, sest eristumist sooviv tarbija on üldreeglina valmis maksma täiendavalt võimaluse eest tarbida tema vajadusi paremini ja täpsemalt rahuldavate toodete ja teenuste eest. Nende kahe trendi koostoimena on kujundatud välja paindliku tootmise ( adaptive manufacturing ) ja masskohandumise ( mass customisation ) mudelid. Tootja ja tarbija ei tohi olla liiga kaugel, asukoht põhituru lähedal saab senisest palju olulisemaks konkurentsivõime teguriks. Need eelpool kirjeldatud suundumused viitavad sellele, et ka keskmise suurusega ja väiketootjatel, kes tegutsevad Euroopas, on võimalus olla konkurentsivõimel ine. Paindlik tootmine ja ka masskohandumine nõuab ettevõtetelt kiiret reageerimist turuvajaduste muutumisele, suutlikkust toota väikeseid partiisid, kasutades sealjuures oskuslikult masstootmise võimalusi (moodulitepõhine tootmine jt). Samuti eeldab see p aindlikke tootmise juhtimise protsesse ja hästitoimivaid logistikalahendusi. Kirjeldatud trend on pigem positiivne võimalus Eesti masinatööstuse ettevõtete jaoks. Paindlikkus ja kiire reageerimisvõime võiksid olla need tegurid, mis on Eesti masinatööstuse ettevõtete eelised. Eesti masinatööstuse jaoks on oluline määratleda, millised on meie jaoks lähedased turud, millised turud on kõige prioriteetsemad. Kui Skandinaavia ettevõtted hakkavad senisest enam kasutama adaptive manufacturing ‟i, siis on Eesti väga sobiv koht, kus seda teha. Samas paindliku tootmise ja masskohandumise strateegia rakendamisega seotud teine pool – teadmised globaalsetest tarbijasegmentidest ning võime neid eristada – on Eesti masinatööstuse ettevõtetel pigem madal. Seetõttu on vajalik turgude segmentide määratlemise alase teadlikkuse suurendamine ning ennekõike segmenteerimise tähtsuse teadvustamine. Samuti tuleks senisest tihedamalt teha koostööd infotehnoloogia ja transpordiettevõtetega loomaks uusi teravmeelseid lahendusi senisest pa indlikumaks, soodsamaks ja kokkuvõttes kiiremaks transpordiks sihtturgudele. Samas tuleb märkida, et Euroopa mastaabis väike, paindlik ja spetsialiseerunud ettevõtte on Eesti mastaabis keskmisest masinatööstuse ettevõttest oluliselt suurem. Seega mastaabi olulisus siiski täielikult ei kao ja Eesti ettevõtete liitumine või vähemalt strateegiliste partnerluste rajamine oleksid hädavajalikud vajaliku tootmismahu tagamiseks. Teine oluline arengusuund on erinevate valdkondade teaduse ning tehnoloogilise ja organ isatsioonilise teadmuse ühendamine innovaatiliste toodete tootmiseks. Uued tooted baseeruvad järjest enam erinevate tehnoloogiate ühendamisel. See eeldab aga tugeva teadus - ja arendustegevuse baasi olemasolu ettevõttes. Lisaks ettevõttesisesele arendustege vusele saavad väga oluliseks tihedad sidemed teadusasutustega nii kodu - kui välismaal. Eesti masinatööstuse ettevõtete valmisolek teadmuspõhise tootmise trendiga kaasa minemiseks ei ole paraku piisav. Ettevõtete sisemise teadus - ja arendustegevuse baas on ebapiisav ning side Eesti ning välismaiste teadus - ja arendusasutustega pigem nõrk. Seetõttu on teadmuspõhise innovaatilise tootmise trend Eesti jaoks suhteliselt ohtlik, sest me ei ole piisavalt valmis kasutama ära selle trendi võimalusi. Vajalik oleks in novatsiooniteadlikkuse kasvatamine, suurendamaks juhtide motiveeritust teadus - ja arendustegevusse panustada. Samuti eeldaks selle trendiga kaasa minek paremat ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö koordineerimist. Üheks tulevikutrendiks, millega Ees ti masinatööstuse ettevõtted peavad arvestama, on toodetega kaasnevate tugiteenuste , nende väljatöötamise ning müügi suurenev tähtsus. Oluliseks saab oskus tajuda kaasnevate teenuste potentsiaalset väärtust, näha teatud tehnoloogiate ülekandmise võimalusi teistesse sektoritesse. Samuti on vajalik oskus seda tehnoloogiat paketeerida - pakutav teenus sellisel

25. 25 51% 17% 5% 9% 18% Põhja - Eesti Lääne - Eesti Kesk - Eesti Kirde - Eesti Lõuna - Eesti Joonis 8 . Intervjueeritud ettevõtete jagunemine asukoha alusel. 1.4. Kvantitatiivuuring Kvantitatiivuurin g viidi l äbi veebipõhise küsitlusena . Võrreldes intervjuu kavaga kasutati ankeedis rohkem suletud, st vastusevariantidega küsimusi, kuna oli oluline, et ankeedi täitmiseks kuluv aeg ei oleks ettevõtjate jaoks koormavalt pikk. Lisaks sisaldas ankeet vaba te ksti välju, mis võimaldasid soovi korral ettevõtjatel antud küsimuses oma kogemust, arvamust vms pikemalt selgitada. Kõikidele masinatööstuse harudesse kuuluvatele ettevõtetele Eestis, kellel oli Äriregistris märgitud kontaktandmete hulgas e - posti aadress (va ettevõtted, kes kuulusid kvalitatiivuuringu valimisse), saadeti 2011. aasta jaanuaris kiri, kus tutvustati uuringut ning paluti täita veebipõhine ankeet . Eesmärgiks oli anda kõikidele sektori ettevõtetele võimalus uuringus osaleda. Suurendamaks vastam ise määra, tõlgiti ankeet ka vene keelde, st vastajal oli võimalus valida talle sobivaim keel. Veebiküsitlus toimus jaanuarist kuni maini 2011. Veebipõhine küsitlusmeetod valiti mitmetel põhjustel. Esiteks andis see (nt võrreldes telefoniintervjuuga) vasta jatele suurema paindlikkuse täitmise aja ja koha osas, mis oli oluline ka seetõttu, et ankeet oli mahukas ning selle täitmiseks tuli arvestada minimaalselt 30 minutit. Samuti oli selle küsitlusmeetodi eeliseks võrreldes telefoniintervjuuga see, et ankeedil e sai(d) vastata selleks kõige pädevam(ad) isik(ud) – ettevõtetesse saadetud ankeetküsitluse linki oli võimalik majasiseselt edasi suunata. Kuivõrd ankeet sisaldas erinevaid teemasid, siis oli veebipõhiselt täites võimalik seda teha mitmel inimesel. Telefo niintervjuu puhul oleks see olnud raskendatud. Neile ettevõtetele, kes ei olnud tähtajaks ankeeti täitnud, saadeti meeldetuletuskiri. Nende ettevõtete esindajatega, kes olid ankeedi täitmise katkestanud, kuid kes olid ankeeti märkinud oma kontaktandmed, pü üti võtta ka telefoni teel ühendust ning pakuti võimalust telefoniintervjuu käigus koos intervjueerijaga ankeet lõpuni täita. Lisaks sisestati andmebaasi kõikide intervjueeritud ettevõtjate vastused. Kokku laekus küsitlusele uuringu sihtgruppi kuuluvatelt ettevõtetelt 143 kvaliteetset vastust, st sellist vastust, kus oli täidetud enamik küsimustikust. Seega moodustab valim ligikaudu kolmandiku kõigist

147. 147 Probleemiks koostöö tegemi sel on ettevõtjate arvates ka see, et Eesti teadusasutused on liialt teoreetilised, nende tegevusel puudub ettevõttele rakendus. Seda peab oluliseks enam kui neljandik uuringus osalenud ettevõtetest. Eelkõige puudutab probleem avalik - õiguslikke kõrgkoole. „Ei ole kõrgharidusasutustega teinud koostööd. Tehnikakõrgkooliga on teinud koostööd. Liigne akadeemilisus saab takistavaks.“ (Metalltoodete allhankega tegeleva ettevõtte juht) Samas tundub, et see probleem on paljuski kuvandlik, kuna need ettevõtted, mis on teadusasutustega koostööd teinud, ei toonud seda intervjuudes probleemina välja. Mõned ettevõtted, mis on käinud ülikoolidelt teatud insenerilahenduste väljatöötamiseks nõu küsimas, on arvamusel, et sealsed koostööpartnerid olid vastutulelikud ning prob leemile saadi lahendus. Küll aga on probleemiks see, et teatud spetsiifilistes valdkodades napib Eesti teadusasutustel kompetentsi ning seetõttu on pöördutud välismaiste koostööpartnerite poole. Mitmed ettevõtted on teinud koostööd ka välismaa teadusasutus tega (nt Soome Keevitusinstituudiga, Rootsis asuva Chalmersi Tehnoloogiaülikooliga), mille eelistena Eesti sarnaste asutuste ees on välja toodud kompetentsi ning võimalust katsetada ja testida erinevaid tehnikaid. „Kui teatud seadmed, mida ettevõttes kasut akse, vajavad näiteks mingeid muudatusi, siis on vaja kiireid lahendusi. Seda pakuvad Norra instituudid, kuid sellised lahendusi ja teenuseid Eestis kohapeal ei ole.“ (Fookusgrupis osaleja) 10 17 26 27 40 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 TAde soovimatus koostööd teha keerukus kontakti leidmisel info puudus TAde tegevusel puudub ettevõttes rakendus puudub ettevõttepoolne vajadus Joonis 72 . Teadusasutustega koostööd ta kistavad tegurid Eesti masinatööstussektori ettevõtetes (ettevõtete osakaal, kes pidas takistust oluliseks, % , N=143 ). Teatud tegevusaladel (näiteks laevaehitus), ei näe ettevõtted koostöövõimalusi teadusasutustega, sest kliendid annavad lahendused details elt ise ette – materjalid, tugevusarvutused, komponentide vajalikud suurused ja mõõtmed. Samuti nähakse vähese koostöö põhjusena seda, et Eesti ettevõtted on keskendunud allhankele, suures osas välisomandusega ettevõtetest toimub arendustöö välisriigis, mi tte Eestis. „Tegelikult tootearenduse poole pealt ei ole Eesti ettevõtetel palju teha, sest ollakse pigem allhankija rollis, ning välismaa emaettevõtted või koostööpartnerid teevad suurema osa

21. 21 1.3. Kvalitatiivuuring Äriregistri andmetel oli 2009. aastal Eestis 1610 ettevõtet, mis olid oma põhitegevusalana määratlenud mõne antud uuringu mõistes masinatööstuse sektorisse kuuluva töötleva tööstuse haru (EMTAK C24 - C30). Lisaks masinatööstuse sektori olulisemate tuumikkompetentside ja protsessinäitajate kaardistamisele on uuringu fookuses ka konkurentsivõime analüüs ja edutegurite väljaselgitamine. Sellest tulenevalt ei kasutatud kvalitatiivuuringu ehk intervjueeritavate valimi koostamisel juh uvalimi põhimõtet, kuivõrd see oleks tekitanud ohu, et valimist jäävad välja kirjeldatud eesmärkide saavutamise aspektist olulised ettevõtted. Intervjueeritavate valikul ehk kvalitatiivuuringu valimi moodustamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest. Kaasa ta sooviti: - edukaid (saada informatsiooni edutegurite ja konkurentsivõime aluste kohta); - erinevates masinatööstuse alamsektorites tegutsevaid; - erinevates Eesti piirkondades paiknevaid; - erineva suurusega (töötajate arvu mõistes); - erinevates väärtusahela eta ppides tegutsevaid (st nii allhankijaid kui omatoodangu tootjaid) - nii kodumaiseid kui välisomanduses olevaid ettevõtteid. Intervjueeritavate asutuste valiku esimeses etapis valiti huvipakkuvad ettevõtted välja kvantitatiivsete näitajate alusel (n - ö kvanti tatiivne mõõde), mida täiendati ekspertteadmisega ettevõtete kohta (n - ö kvalitatiivne mõõde). Kvantitatiivne mõõde Arvestades, et käesoleva uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millised on vaadeldava sektori puhul olulised edutegurid, tehti esialgne val ik ettevõtete osas, kelle juhte sooviti intervjueerida, edukust mõõtvate näitajate alusel. Tugineti järgmistele näitajatele: müügitulu, kasum, kasum töötaja kohta, käiberentaablus, käive töötaja kohta, kogueksport, eksport töötaja kohta, ekspordi osakaal k äibes, töötajate arv, põhivara, põhivara käibekordaja ning põhivara töötaja kohta. Esmalt moodustati eelnevas loetelus väljatoodud muutujate alusel kõigist Eesti masinaehituse sektorisse kuuluvatest ettevõtetest pingerida. Iga ettevõte kohta saadi seega 12 arvväärtust, mis kirjeldavad ettevõtte kohta iga muutuja puhul koostatud pingereas. Seejärel leiti ettevõtte keskmine positsioon erinevates pingeridades kokku, kaaludes kõiki muutujaid võrdse kaaluga (1/12). Selle alusel moodustati summaarne pingerida, mi s võtab arvesse ettevõtte positsioneerumist üldkogumis kõikide eelnimetatud muutujate alusel. Nii absoluutsuuruste kui ka suhtarvude kasutamine tagas, et valimisse sattusid nii suured, masinaehituse kui sektori trende mõjutavad ettevõtted kui ka väiksemad , kuid väga efektiivsed ettevõtted. Mõningal määral osutus probleemiks andmete kättesaadavus – nimelt ei ole Äriregistri andmed kõigi masinaehituse ettevõtete kohta täiuslikud ning andmetes esineb lünki. Samas on see probleem kasutatud meetodi puhul teatud kitsendustega ületatav, kuna summaarset pingerida moodustades arvestatakse keskmise koha arvutamisel ainult olemasolevate numbritega.

174. 174 Muudest arengut takistavatest teguritest tõid ettevõtted veel välja turu väiksust, ebastabiilset nõudlust, väiksemad ettevõtted ka ettevõttesisest ressursipuudust, mis ei võimalda juurutada majandustarkvara. Väga paljudel juhtudel toonitasid ettevõtjad arengutakistustena samu probleeme , millest oli pikemalt juttu tööjõu peatükis: kvalifitseeritud tööjõu nappust, tööjõu vananemist ja inseneride ja keskastmejuhtide puudust . „Koolides ei valmistata ette vastava kvalifikatsiooniga kaadrit: masinaehitus e - ja elektriinsener e , CNC pinkide pro grammeerijaid CAM tarkvarade baasil. Lisaks on väljalastava te inseneride kvalifikatsioon ebapiisav.“ (Muude transpordivahendite tootmise ettevõtte juht) „Meil on vajalik suurendada kompetentsi, kui praegu tehakse ettevõttes naftatööstusseadmeid, siis on h iljem ka lihtsam lihtsamaid tooteid (isegi buldoosereid) valmistada ning ikkagi väga lihtsalt kasumit teenida. Areng keeruliste toodete valmistamiseks on aga keeruline.“ (Metalltoodete ettevõtte juht) Strateegilise tasandi probleemina toodi esile omanike v ähest huvi ettevõtte jätkusuutlikkuse vastu ja nende arusaama puudumist ettevõtte edasisest tulevikust ehk siis neid probleeme, mida käsitleti strateegilise juhtimise peatükis. Keskustest kaugemal asuvad ettevõtted toonitasid infrastruktuuri probleeme (sh raskeveoste keerulist ligipääsu sadamatesse, probleemid elektrivarustusega) ja tõid esile ka kvalifitseeritud tööjõu leidmise probleeme: Kuna meie tootmisüksus asub maapiirkonnas, kus ei ole piisavalt meile vajalikku oskustööjõudu, siis me peame esiteks to otmise efektiivistamiseks tegema olulisi investeeringuid ja teiseks looma teise tootmisüksuse tööjõule lähemale, [millest on] kahju. (Metallitoodete ettevõtte juht) Samuti toodi esile ka arenguga seotud riske. „Areng on alati seotud riskiga. Arenguriskide le on väga raske leida mingisugustki garantiid/kindlustust. Seetõttu on meie ettevõtte puhul põhimõtteliselt tegu sihipärase arengu pidurdamisega.“ (Metallitoodete ettevõtte juht) Arengutakistusena mainiti ka riigi mainet. „Eesti riigi imago ei toeta siin kõrgtehnoloogiliste ja kõrge lisaväärtusega toodete tootmist, Eestit peetakse odavaks Ida - Euroopa maaks, kus toodetavad kaubad saavad olla ainult odavad. Riik peaks panustama rohkem sellise kuvandi muutmisesse.“ (Elektriseadmete tootmise ettevõtte juht) Enamik uuringusse kaasatud ettevõtetest tahavad laieneda, tõsta efektiivsust ning kavatsevad tulevikus liikuda suurema lisandväärtusega toodete valmistamise suunas, täiustades olemasolevaid tooteid ning lisades neile uusi, suuremat lisaväärtust andvaid omadusi. „Suurema lisandväärtusega poole liikumine on eesmärk number 1.“ (Metallitoodete tootmise ettevõtte juht) „Me üritame kohalikku kompetentsi kõrgele tõsta, et näiteks allhanketöid tehes oleks võimalus pakkuda sisuliselt kompleksseid tooteid, mille küljes on vajalikud komponendid kõik olemas. Seda ei saa päris omatooteks teha, aga selle toote sisendkomponente võiks vabalt Eestis teha, kui oleks vajalik kompetents olemas ja hoopis eesti pool oleks see, mis pakuks kiireid lahendusi.“ (Metallitoodete et tevõtte juht) Küsimusele, kas ettevõtte kavatseb liikuda suurema lisandväärtusega toodete valmistamise suunas, märkisid ligikaudu pooled veebiankeedile vastanuist, et selline plaan on ning pooled

139. 139 Innovatsioonialast koostööd konsultatsioonifirmade, era - ja avaliku sektori teadus - ja arendusasutustega (sh teadus - arenduskeskused ehk TAKid) peetakse vähemoluliseks. Viimastest nimetati kõige sagedamini nimeliselt TTÜd ja TÜd. Koostööni ülikoolidega on jõutud nii isiklike kontaktide kaudu kui ka ülikoolidelt tuge otsides. „Üks toode on [meil] arendatud koos TTÜ - ga ja [see on] väga eduka s, see on maailmas üks populaarsematest . /.../ Üks ülikooli professor oli siin ettevõttes juhatuses, sellest tuli koostöö.“ (Energeetikaettevõte juht) „Oleme teinud koostööd TTÜ - ga, otsisime tehnilistele probleemidele lahendusi, probleemid on nii spetsiif ilised, et endal ei ole kompetentsi, teadmisi, tehnoloogiat. /.../ Konsultatsiooniettevõtetega oleme teinud koostööd kvaliteedisüsteemide juurutamisel, personali otsimisel. /../ Kõiki kompetentse ei saa (Eesti) riigist kätte, tuleb mujalt sisse osta, oleme Soomega koostööd teinud.“ (Väliskontserni kuuluva elektroonikaseadmete tootmisettevõtte juhataja) „TTÜ - ga on meil väga tihe koostöö. Valmis põlevkivi tootmise katseseade, mille abil on võimalik testida erinevaid kütuseid . /.../ Kellega on olemas kontakti d ja suhted, seal käib asi lihtsamini, aga täiesti uuega on olemas teatav ettevaatus, mingi konkurentsiohu moment, võib - olla mingisugune infoleke.“ (Metalltöötlusettevõtte juhatuse liige) Samuti tehakse suhteliselt vähe innovatsioonialast koostööd teiste e ttevõtetega samast majandusharust, mis viitab taas ettevõtete vahelise koostöö nõrkusele. Nõrk koostöö on osaliselt tingitud asjaolust, et sektorisse kuuluvad väga erineva tegevusprofiiliga ettevõtted ning ka need ettevõtted, mis on samasuguse põhitegevusa laga, võivad olla väga erineva arengutasemega. Arengutaseme erinevustest võib olla tingitud asjaolu, et edukamad ettevõtted ei näe vajadust koostöö tegemiseks väiksemate ja mitte nii võimekate ettevõtetega. ettevõtete vahelisest innovatsioonialasest koostö öst: „Neil (st teistel ettevõtetel) ei ole väga pakkuda seda, mis meid huvitaks. /.../ Kellega me teeme innovatsiooni tootearenduse mõttes, on tarnijad, kes annavad meile komponente. /.../ Seadmete tarnijatega koostöös avardame oma maailma, näiteks roboti d ostame ja siis oli see müüja, kellel oli see kompetents, annad joonise, näitad, mida sa tahad tegema hakata, tema näitab, mismoodi peaks seda tegema.“ ( Masinaehitusettevõte tegevjuht ) Samas leidub ka positiivseid koostöönäiteid. „Eelmise (st 2010) aast a keskpaigast, majanduskriisi õppetunnina, me keskendusime rohkem koostööle hästi toimivate ettevõtetega. /.../ Meil on koostöö Skandinaavia ühe suure meditsiinigrupiga, et arendada meie tooteid ja tutvustada neid meditsiinivaldkonna turul. Samuti on meil ko ostöö ühe USA ettevõttega, et tutvustada meie tooteid nafta - ja gaasitoodete turul. Hetkel toimub koostöö ühe Eesti ettevõttega, et neile välja töötada spetsiifiline toode. /.../Meil oli koostöö TTÜ keemiainstituudiga, nad tegid meile uurimistööd, nad tegi d meile head tööd.“ (Metalltoodete tootmisettevõtte juht, omatoodang/allhange) Kontserni kuuluvatel ettevõtetel on lisaks klientidele väga oluline innovatsioonialane koostöö kontserni teiste ettevõtetega (seda märkis iga kolmas kontserni kuuluv ettevõte) . Välisosalusega kontserniettevõtted teevad sageli koostööd teiste tütarettevõtetega, sh sisendite tellimisel. Samuti toimub välisosalusega ettevõtetel tihe infovahetus emafirmaga kõigi ettevõtte sisemiste protsesside osas – tootearendus, tootmise korraldu s, koolitus. Emafirmalt saadakse spetsiifilist infot, mida Eestis ei ole võimalik saada ja see suurendab omakorda ka tütarettevõtte konkurentsivõimet. Lisaks infole on Eesti tütarettevõtetel teatud sisendmaterjalide ostmisel (tänu emaettevõtte ühistellimus tele – mastaabisääst) selge konkurentsieelis Eesti väiksemate ettevõtete suhtes. Kõige vähem tehakse koostööd sama haru teiste ettevõtetega (seda märkis vaid 7%). Üldiselt teevad ettevõtted, kus on valdav Eesti kapital, teiste

93. 93 on ebaühtlane. Sellest õppinuna arvavad omatoodangut tootvad ettevõtted, et pigem on mõttekas tootmisvõimsust reguleerida ja nõudluse muutustele reageerida allhanke tellimise osakaalu suurendades, mitte uusi töölisi värvates, sest hiljem (nõudluse vähenedes) ei pruugi olla võimalik kõigile tööd pakkuda. Edukamad ettevõtted kasutavad allhanget ka selleks, et ei peaks liigselt ressursse kulutama lihtsate ning vähemkasumlike tööde tegemise ks. „Me teeme oma kasumi kauba müümisest, valmistoote müümisest, see, et nüüd valmistootest on nüüd mingi komponent meil kokku keevitatud või sisse ostetud, see mõjutab kasumlikkust palju vähem, tihti vaatad niimoodi, et meil omal on see tootmine läinud n ii kalliks . /.../ Allhanke korras mõnda keevitust sisse osta on odavam kui ise teha . “ (Masinaehitusettevõte tegevjuht) Samas toonitavad ettevõtted, et sellise koostöövõrgustiku loomine ei ole lihtne ülesanne, keeruline on õigete koostööpartnerite leidmine ja probleemiks on ka vajaliku kvaliteeditasemega alternatiivide puudumine. Samuti on praktikas probleemiks osutunud ajaline sõltuvus koostööpartnerite tootmisvõimekusest (ettevõtete masinapargi hõivatus). Allhankimisega seotult toodi intervjuudes välja mi tmeid probleeme. Metalltoodete tootmisega tegeleva ettevõtte juht selgitas: „Allhankijatele jääb kõige vähem aega oma asjade tegemiseks, meil on nii hinnaline kui ajaline surve, mida lähemal tootmisprotsessi või seadme valmistamise alguses oleme, seda roh kem oleme igas mõttes surutud, sellepärast et igasugune vahelüli võtab mingisuguse aja ja siis kui me räägime mingist suurest seadmest ja see, kes seda raami valmistab, tema saab oma ülesande kõige hiljem kätte ja peab seda ka kõige esimesena tarnima“. Sar nast ajalist survet tunnetavad tegelikult ka omatoodangu valmistajad. Eelis on nendel omatoodete valmistajatel, kes on suutnud luua hea koostööpartnerite ja allhankijate võrgustiku ning suudavad seeläbi suunata teatud tööprotsessid vajadusel erinevate part nerite juurde. Allhankijatele seotult tuuakse ühe probleemina välja, et esineb olukordi, kus pakutav allhanketöö sisaldab osaliselt ettevõtte tootmise spetsiifikale mittesobivate toodete tootmist – klient soovib kogu paketti, milles osa töödest on sellise d, mida ettevõte on võimeline tegema, osa sellised, mille teostamine on ettevõte jaoks problemaatiline ja mingi osa sellised, mida ettevõte ise ei ole suuteline tegema. Et tellimust vastu võtta, peaks ettevõte ise korraldama allhanke nendele toodetele, mid a ise ei olda suutelised tootma, kuid praktikas on sellistel puhkudel osutunud probleemiks sobivate koostööpartnerite leidmine (põhiprobleemideks on toodangu kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, tellimuse täitmise tähtaja sobivus partnerettevõtte tellimu ste plaani jms). Ettevõtted on küll üritanud teha sellistel juhtudel koostööd teiste ettevõtetega, et taolisi komplekstellimusi saaks vastu võtta, aga seni ei ole eriti edu saavutatud. Ettevõtted tunnistavad siinset kulueelist - komplekteerides kõiki sisen deid Eestis, on võimalik tänu madalale töö - ja üldkulude tasemele olla maailmas konkurentsivõimeline. Väliskontserni kuuluva elektriseadmete tootmise ettevõtte juht tootmise väljaviimisest madalamate kuludega piirkonda: „ Meid ise nimetakse emaettevõtte maa ilmas madala kulutasemega riigiks, sellepärast lubataksegi meil siin investeerida ja laieneda.“ Huvitava tendentsina selgus mitmete ettevõtete vastustest, et soovitakse liikuda selles suunas, et Skandinaavia ettevõtted tuleksid siia suure pakkumisega, mill est Eesti ettevõte omakorda annaks lihtsamad tööd allhanke korras välja – Poola, Rumeeniasse, Valgevenesse. Sarnaselt strateegilise juhtimise meetoditega ei rakenda Eesti masinatööstuse ettevõtted laialdaselt ka tootmise juhtimise mudeleid (vt Tabel 49 ). Kaks kolmest uuringus osalenud ettevõttest ei kasuta üldse tootmise juhtimise mudeleid. Analüüsist selgus, et vastavaid mudeleid kasutavad eelkõige suuremad, ning väliskontserni kuuluvad ettevõtted, mille puhul toot mise juhtimise mudelite kasutamine on emaettevõtte poolt määratud. Levinumad tootmise juhtimise mudelid on 5S ning Kanban.

197. 197 tulenevalt uue väärtusahela keskmeks oleva toote või teenuse suuremast lisandväärtuse mahukusest on võimalik teenida suuremat tulu. Sisuliselt tähendab see Eesti masinatööstuse ettevõtete jaoks muutusi toodete portfellis v õi uudsete teenuste pakkumist. Näiteks Taiwani ettevõtted läbisid elektroonikatööstuses suhteliselt kiiresti terve rea etappe – alustasid transistorite valmistamisega taskuarvutite jaoks, hiljem televiisorite, siis arvutimonitoride ja sülearvutite ning see järel juba traadita ühendust võimaldavate seadmete jaoks. See arengutee eeldab Eesti masinatöötuse ettevõtetes mõningast tootmistehnoloogia muutmist, personali täiendkoolitusi jt. Samas on mõningatel juhtudel selline arengutee ainuvõimalik, sest muutusi te gemata ei ole ettevõtte tegevus enam jätkusuutlik (senine ärimudel enam ei tööta). Funktsionaalne innovatsioon Etapp A Etapp B Etapp C I väärtusahel Etapp A‟ Etapp B‟ Etapp C‟ II väärtusahel Väärtusahelate vaheline liikumine Protsessi - või tooteuuendus Joonis 96 . Tootlikkuse suurendamise võimalused väärtusahelas liikumise kaudu ( Inserting Local Industries... 2004). Nime tatud kolm väärtusahelas käitumise strateegiat toimuvad laiemas tegevuskeskkonnas, kus on oma arengusuunad, millega ettevõtetel tuleb arvestada. Kõige laiemad ehk globaalsed megatrendid – kiirelt muutuv demograafiline olukord maailmas, maailma kiirenev lii kumine paljude jõukeskuste suunas ning vajadus jätkusuutlikkuse järele (vt ka ptk 2.1) – mõjutavad ka masinatööstuse üldisemad tulevikusuundasid. On ilmne, et vananeva ühiskonnaga seotult suureneb tervishoiu ja meditsiiniga seotud tehnoloogiate ja seadmete vajadus, mitmete jõukeskuste tekkimine tähendab vajadust tärkavate riikide tarbijate ootusi ära tunda ning luua uusi logistikalahendusi kaugemate piirkondade teenindamiseks, jätkusuutlikkuse temaatikaga on seotud vajadus senisest efektiivsemalt ressursse kasutada ning integreerida kiireltarenevate valdkondade (geneetika, robootika, nanotehnoloogia jt) võimalusi masinatööstuse lahendustega ( Speaking for ... 2011) . Järgnevalt selgitatakse, millised on peamiste masinatööstust mõjutavate arengutrendidega kaasnev ad vajalikud eeldused, milline on Eesti masinatööstuse valmisolek selleks ning millised võiksid olla vajalikud tegevused, et nende trendidega kaasas käia.

44. 44 Majandusharu konkurentsipositsiooni saab vaadelda nii riigisiseselt, teiste harudega võrreldes, kui ka rahvusvaheliselt, teiste riikide vastavate majandusharudega kõrvutades. Eesti masinatööstuse hindamiseks rahvusvahelises võrdluses on k asutatud enamlevinud konkurentsivõime näitajad: töötajate osakaal, müügitulu, lisandväärtus, eksport ja investeeringud ning nende näitajate dünaamika. Kuigi Eestis on masinatööstuses hõivatud märkimisväärne hulk – ligi kolmandik – töötajaskonnast, on see s iiski madalam kui enamikes võrdlusriikides Võrdlusse kaasatud tugeva masinatööstusega riikides (Saksamaa, Rootsi, Soome) on hõivatute osakaal kogu töötlevast tööstusest stabiliseerunud 50 - 55% vahemikus. Ka Tšehhis ja Slovakkias on masinatööstuse roll eelkõ ige suure mootorsõidukite tootmise allharu tõttu märgatavalt kõrgem ning ulatub samuti üle 50%. Seevastu naaberriikide Läti ja Leeduga võrreldes, kus masinatööstuses hõivatute osakaal on jäänud läbi aastate 20% juurde, on Eestis masinatööstuse osakaal hõiv est pidevalt suurenenud (23% aastal 2001 - 30% aastal 2008). Positiivne dünaamika annab alust loota, et masinatööstuse kui sektori roll Eesti majanduses on kasvamas. Hõive jaotusele on väga sarnane ka masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu tööt levast tööstusest. Ühe hõivatu kohta arvestatud lisandväärtuselt on Eesti positsioon rahvusvahelises võrdluses samuti tagasihoidlik, selles arvestuses edestame vaid Lätit ja Leedut. Erisused tootlikkuse tasemetes Eesti ja tugevate masinatööstusega riikide vahel ei ole viimase kümne aastaga vähenenud. Kui 2001. aastal oli näitaja Eestis, Lätis, Tšehhis ja Poolas võrreldaval tasemel, siis 2007. aastaks olid kaks viimast oma eduseisu Balti riikide ees kasvatanud. N - ö uutest liikmesriikidest eristuvad Ungari ja Sloveenia, kus töötaja kohta loodud lisandväärtus on kogu eelneval kümnendil olnud kõrgem, jäädes siiski suurusjärgu võrra alla Rootsile, Saksamaale ja Soomele. Masinatööstuse sektorisse kuuluvate allharude osatähtsused on võrdlusriikide lõikes väga eri nevad, mis on paljuski selgitatav ajalooliselt kujunenud arengutega. Üldise trendina on tugevates masinatööstuse riikides võrreldes Eesti, Läti ja Leeduga vähem inimesi hõivatud metalltoodete tootmises ning rohkem muude masinate ja seadmete tootmises. Teis te riikidega võrreldes oli 2008. aastal Eestis lisandväärtus suhteliselt kõige madalam arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises ning mootorsõidukite tootmises. Need on aga valdkonnad (koos muude masinate ja seadmete tootmisega), mis on edukamate l riikidel kõige suurema lisandväärtusega. Tootlikkuse osas on riikidevaheline erisus väikseim metalltoodete tootmises. Samas on tegemist haruga, kus ka edukaimates masinatööstuse riikides luuakse suhteliselt kõige vähem lisandväärtust. Eestis on parkaku v äga suur osa masinatööstuses hõivatutest (üle 35%) just selles sektoris. Seega on tegelikult tegemist struktuurse probleemiga, sest nimetatud valdkonna potentsiaal on suhteliselt väike. Võrdluses analüüsiti ka masinatööstuses tehtavate investeeringute tase t ning struktuuri. Üldine i nvesteerimismäär (investeeringud/lisandväärtus) on Eestis teiste Kesk - ja Ida - Euroopa riikidega võrreldes madal (ca 18%) 11 . Elektriseadmete tootmise haru paistab investeerimismäära osas rahvusvahelises võrdluses silma kõige positi ivsemalt , elektroonika, mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine on seevastu kõige nõrgemal positsioonil. Ka investeeringute absoluutsuurusi võrreldes on vähim investeeritud ühe hõivatu kohta elektroonikatööstuses (1,6 tuh. EUR), milles teguts evates ettevõtetes on Eestis valdav tööjõuintensiivne tootmistehnoloogia (seda kinnitab ka kõrge tööjõukulude osakaal lisandväärtuses). Eraldi vaadeldi ka investeeringute ühte komponenti – masinatesse ja seadmetesse investeerimist. Erinevates uuringutes on leitud selge positiivne seos masinatesse ja seadmetesse investeerimise ja tööjõu tootlikkuse kasvu vahel. Eestis suunatakse suhteliselt väike osa investeeringuid otseselt seadmepargi uuendamiseks ja täiustamiseks (ca 50%), olulisemad on muud investeeringu te liigid (uute ehitiste rajamiseks, olemasolevate ehitiste arendamiseks, 11 Kuigi mainitud suhtarv on kolme võrdlusse kaasatud riigi puhul Saksamaa (13%), Rootsi (13%) ja Soome (10%) puhul veelgi madalam, tuleb arvestada, et vastavates riikides on looda v lisandväärtus kordades kõrgem ning seetõttu ka absoluutsuurustes investeeringud oluliselt suuremad.

201. 201 Paindlik too tmine ( adaptive manufacturing ) ja mass kohandumine ( mass customization ) Esimest trendi mõjutab asjaolu, et turgude globaliseerumine ning eelkõige Aasia riikide ettevõtete areng on hakanud mõneti väärtusahela etappides loodava lisandväärtuse jaotust muutma. Aasia ettevõtted alustasid vaid tootmise etapist, liikudes seejärel vasakule tootearenduse suunas ning seejärel paremale, bränditoodete ja turunduse suunas. Innovatsioonid, mida ettevõtted selle protsessi käigus teevad, standardiseerivad ja vähendavad lis andväärtust nendes etappides, mis olid varasemalt väga kõrge lisandväärtusega. Aasia ettevõtted on õppinud teostama endisi kõrge lisandväärtusega väärtusahela etappe (nt tootekontseptsioon, tehniline disain), mis traditsiooniliselt on kuulunud multinatsion aalsete kontsernide puhul Euroopa ja Ameerika harudesse, oluliselt väiksemate kulutustega. Kirjeldatud protsessi nimetatakse ka ülespoole tarbekaubastamiseks ( upward commodification ) (vt Joonis 97 ). R&D kontseptsioon t ootmine turundus ja jaotus müük ja seotud teenused bränd disain Tootmisahela etapp Lisandväärtus Madal Kõrge Esialgne Shihi kõver Uus Shihi kõver Joonis 97 . Ülespoole tarbekaubastamise ( upward commodification ) mõju loodavale lisandväärtusele erinevates väärtusahela etappides (Steinfeld 2010). Selline areng on otseselt seotud globaliseerumisega – juhtivate tööstusriikide koge mus näitab, et viies järjest enam tööstust Euroopast välja (eelkõige Aasiasse), liiguvad mõne aja pärast tootmisele järgi ka tootearendus ning teised toetavad teenused. Seetõttu on Euroopa tasandil mõistetud seda laadi tootmise ümberpaigutamise võimalikke negatiivseid tagajärgi. Säilitamaks suhteliselt kõrgemat lisandväärtust nimetatud tootearenduse ja teiste toetavate teenuste etapis, püütakse senisest enam hoida ka tootmist geograafiliselt lähedal praegustele arendusüksustele (st toota Euroopa piires, vt ptk 4.2.). Teiselt poolt on maailmas täheldatav üha suurem tarbijate soov eristuda teistest tarbijatest. Tootjad omakorda püüavad seda trendi veelgi õhutada, sest eri s tumist sooviv tarbija on üldreeglina valmis maksma täiendavalt võimaluse eest tarbida tem a vajadusi paremini ja täpsemalt rahuldavate toodete ja teenuste eest. Nende kahe trendi koostoimena on kujundatud välja paindliku tootmise ( adaptive manufacturing ) ja masskohandumise ( mass customisation ) mudelid . Suuremahuline ja seeläbi mõnevõrra kohmak as

131. 131 probleemiks tuulegeneraatorite elektrivõrku ühendamine, mis on hetkel Eestis üsnagi tülikas: tuleb täita palju nõudmisi, on vaja läbi viia erinevaid teste ja katsetusi ning hetkel jääb see probleem ostja lahendada, mis piirab ka generaatorite laialdasemat kasutamist. Tuulegeneraatorite arendustegevuse osas on Konesko AS - i projektijuhi hinnangul väga oluliseks märksõnaks koostöö. Selles projektis on ko kku 12 osapoolt, neist olulisemateks koostööpartneriteks on Tallinna Tehnikaülikooli kolm instituuti – elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, soojustehnika instituut ja masinaehituse instituut. Projekti finantseerimisel aitas kaasa EAS (25% ulatuses) , mille toetuseta oleks väga raske olnud seda projekti ellu viia. Intervjuude põhjal võib öelda, et t ootearendus on Eesti masinatööstuse ettevõtetes suuresti kliendikeskne ning vähe on neid ettevõtteid, kellel on olemas tootearenduse plaan . Samas teadvu stavad ettevõtjad endale probleemi, paljud intervjueeritud ettevõtete juhid mainisid, et nad soovivad liikuda teadvustatud tootearenduse suunas; samuti leidub ettevõtteid, mis pakuvad kliendile lahendust, mitte konkreetset toodet, st tegelevad tootearendus ega. „Omatoode peab tulema elust enesest, kas meil on mingi vajadus, mida olemasolevate vahenditega ei ole võimalik valmis teha, kui on turg ja teised huvilised olemas. Seda ei saa ette ennustada. Soovitakse laiendada väärtusahelat – tootmise ettevalmistus t, tootmist. See kõik sõltub palju klientidest.“ (Metalltoodete allhankega tegeleva ettevõtte juht) Kõige olulisema tooteinnovatsiooni takistava tegurina näevad ettevõtjad praegu finantseerimisvõimaluste vähesust. Eriti keeruline on innovatsiooniga tegeled a allhanke valdkonnas, sest tihti on kasumimarginaalid väga madalad ja juba olemasoleva tehnoloogiaga tuleb võimalikult palju ära teha. „Meie tootmisprotsess on nii automatiseeritud, et siin ei saa niimoodi teha, et täna mõtlen midagi välja ja homme tule n sellega turule...siin on kõik standardiseeritud“ (Metalltootmisettevõtte arendusjuht) Mõnede ettevõtjate hinnangul on takistavaks teguriks ka vajalike oskustega töötajate puudumine. Samuti toodi välja ajapuudust, kuid on selge, et siin on küsimus priorit eetides: kui ettevõttel on tõsine soov tegeleda tootearendusega, siis leitakse selleks ka võimalus. Seega on võtmeteguriks vajaduse tunnetamine: ettevõtted, millel puuduvad tooteportfellis omatooted, ei pea vajalikuks ka tooteuuenduste tegemist. Paljud et tevõtted tõid välja, et vajavad omatoodete väljatöötamisel riigi abi, sest puhtalt allhankest sõltumine ei ole paljude ettevõtete jaoks jätkusuutlik. Tootearendusteenust on sisse ostnud ligikaudu viiendik uuringus osalenud ettevõtetest. Tootearendust on te llitud väga erinevatelt partneritelt, nii Soome ettevõtetelt - instituutidelt, Eesti teadus - arendusasutustelt, mitmel korral nimetati ka Tallinna Tehnikaülikooli ja mõnel üksikul juhul IMECCi, NanoTAKi ( AS Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskust) ja Tartu Üli kooli. IMECC - iga on uuringus osalenud ettevõttest teinud koostööd seitse ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskusega 1 ettevõte. IMECC - i abi on kaks ettevõtet kasutanud selleks, et leida lahendusi, kuidas robotiseerida kõige optimaalsemal teel teatud tootm islõiku. Läbi IMECCi on kaasatud ka erinevad partnerid nagu TTÜ. NanoTAK koostöös ettevõtetega loodab välja töötada uute sensorite terviklahendused, mis sisaldavad lisaks sensorile endale ka mõõteelektroonikat, - algoritme ja tarkvara. Vähem on tootearendus t tellitud disainifirmadelt ning inseneribüroodelt. Neist viimaste, inseneribüroode, vähesuse üle kurtsid paljud ettevõtted. Seesugune toetus on ettevõtjatele väga oluline.

206. 206 eeskujuks sellisest eesmärgile suunatud tegutsemisest on näiteks Singapuris asutatavad seadusandlikud komiteed ( statutory board ). Kõig e olulisem on tagada nõukoja töö sisukus, st nõukoda ei tohiks kujuneda üksnes formaalseks töögrupiks, vaid peaks tõepoolest keskenduma sektori kitsaskohtadest ülesaamise nimelt töötamisse. Üheks võimaluseks on luua teatud tuumikgrupp, mis kohtub ideede ge nereerimiseks ning lisaks n - ö laiem foorum, kus need ideed läbi arutatakse. Arengunõukojale täienduseks võiks olla maakondades asuvad ettevõtete juhte koondavad n - ö klubid, mis oleks olulised ka ettevõtevahelise usalduse loomise seisukohalt, mis on Eesti m asinatööstuses suureks probleemiks. Eelnevat arvestades on väga oluline arengunõukoja initsiaatori ja selle tööd juhtima asuva institutsiooni roll. Oluline on valida arengunõukojale tugev juht , kes oleks võimeline ja motiveeritud sektorit koostöös teiste asutustega (ministeeriumid, toetusi jagavad asutused, liidud jne) arendama. Teistes riikides, kus sellised nõuandvad kogud on loodud, on selleks sektori ettevõtteid ühendav liit, millele on omakorda pakkunud tuge ja nõustanud riiklikud (ka erakapitalil) uu rimisasutused. Eestis on see problemaatiline, kuna hetkel on Eesti Masinatööstuse Liit liialt nõrk, et seda rolli täita. Ka liidu juhid möönavad seda ning toovad põhjusena esile tugeva juhi puudumist. See on viinud olukorrani, kus sektori ettevõtted ei näe liidu tegevuses endale olulist lisaväärtust ning väheneb soov liitu kuuluda. Samuti tuleb arvestada, et masinatööstuses sellisena nagu see on uuringus defineeritud on mitu ettevõtteid ühendavat liitu – lisaks Eesti Masinatööstuse Liidule ka Infotehnoloog ia Liit ning Eesti Elektrotehnika - ja Elektroonikatööstuse Liit. Kuivõrd erinevate masinatööstuse alategevusalade spetsiifika on mõnevõrra erinev, ei ole uuringu teostajate arvates otstarbekas liite koondada, küll aga peaks sektori arengu juht neid kõiki k aasama. Uuringu teostaja nägemuse kohaselt tuleks nõukojale valida juht, kes ei ole hetkel seotud ühegi liiduga, kuid tunneks valdkonda (edaspidi nimetatud kui sektori arengujuht). See ametikoht peaks olema palgaline ning koha täitja peaks pühenduma tööle täisajaga ning lühiajaliselt võiks selle katta struktuurifondide vahenditest. Tulevikus, kui ülesannete hulk kujuneb ühe inimese jaoks liialt suureks, saab kaaluda võimalust palgata ka täiendavaid töötajaid, kuid perspektiivis peaks arengunõukoja juhtimine olema isetasuv. Samas on potentsiaalseks probleemkohaks võimaliku arengunõukoja tegevuse rahastamine. Arvestades, et kirjeldatud asutus ühendab erinevaid ministeeriume ja asutusi, on vajalik määrata n - ö juhtorganisatsioon, mille eelarvest arengunõukoja te gevust rahastatakse. Ettevõtetel peab olema motivatsioon nimetatud asutuse tegevuses osaleda ning liikmemaksu tasuda. Samuti tuleb teadvustada, et Eesti masinatööstuses on väga oluline välisinvesteeringute roll – rohkem kui pool kogu sektori müügikäibest t uleb välisosalusega ettevõtetest. Seetõttu on oluline tekitada ka nende jaoks motivatsioon arengunõukoja tegevuses osalemiseks. Nõukoja esimeseks ülesandeks peaks olema masinatööstuse riikliku sektori arengu - ja rakenduskava väljatöötamine. Kui see eesmärk saavutatakse, st suudetakse riiklikul tasandil läbi mõelda, kuhu sektor peaks liikuma, arvestades globaalseid arengutrende ja Eesti ettevõtete potentsiaali, on loodud head eeldused Eesti masinatööstuse sektori positsiooni tugevdamiseks maailmas. Siinkohal on võimalik sisendina kasutada nt Eesti Arengufondi erinevaid seirematerjale. Masinatööstusel kui teiste tööstusharudega tihedalt seotud ning neile võimalusi looval valdkonnal on kogu tööstuse ja ka majanduse kui terviku konkurentsivõime seisukohalt suur tähtsus. Seetõttu on oluline seada riiklikul tasandil selged eesmärgid, kuhu sektor peaks arenema. Sellise strateegilise plaani tegemine ning õige arengutee valimine on eriti oluline just praegusel hetkel, mil masinatööstus on väljumas majanduskriisist. Si inkohal on võtmeküsimuseks, kuidas me suudame arvestada ja ära kasutada laiemaid globaalseid trende majanduses (nii maailma kui Euroopa tasandil) ning nende mõju masinatööstuse sektorile.

166. 166 3.10. Majanduslangus ja taastumine, arengut takistavad tegurid Nagu selgus peatükis 2.3, tabas majanduslangus Eesti masinatööstussektorit valusalt . Sektor on tundlik üldise majanduskonjunktuuri kõikumist suhtes. 2008. aastal, mil majanduses tervikuna jäi müügitulu 2007. aasta tasemele ning töötlevas tööstuses oli kasv 1%, kasvasid müügimahud masinatööstuses veel ligi kümnendiku võrra. Samas 2009. aastal, mis oli kriisi põhja - aasta, kahanes müügitulu masinatöö s tuses võrreldes 2008. aastaga kolmandiku võ rra (majanduses tervikuna oli langus 24%). Kriisist väljumine 2010. aastal toimus masinatööstuses seevastu teiste sektoritega võrreldes kiiremini. Samas ei olnud majanduslanguse mõju kogu sektoris ning isegi mitte allsektorite siseselt ühene, see sõltu s suuresti kliendibaasist. Kõige kiiremini ja valusamalt tabas kriis metallitootmist, mis küll taastus 2010. aasta alguses kriisist teistest allsektoritest kiiremini, kuid ei suutnud edasises protsessis kasvu osas sammu pidada ning oli ainus masinatööstuse allsektor, kus 2010 IV kvartalis toimus müügitulu langus 26 . Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmine, kus on palju suurte rahvusvaheliste kontsernide tütarettevõtteid, kannatas kriisi tõttu kõige vähem ning selles sektoris toimus 2010. aastal jub a taastumine. Välisosalusega ettevõtted on endi hinnangul kriisiga toime tulemisel (võrreldes Eesti kapitalil põhinevate ettevõtetega) mõneti eelisseisundis – väliskeskkonnast tulenevaid probleeme oli kriisi ajal võimalik tänu kontserni kuulumisele lihtsa mini lahendada. Teisalt esines ka näide, mil kontsern viis osa tootmisest Hiinasse, mistõttu allhanketöö Eesti tütarettevõttes vähenes. Ettevõtjate sõnul tekitasid kriisi ajal tellimuste hulga vähenemise kõrval täiendavaid probleeme klientide makseraskuse d – esinesid viivitused kauba eest tasu saamisel olukorras, kus ettevõte pidi ise tootmissisendite eest maksma. Lõppkokkuvõttes tõi see ettevõttele kaasa käibevahendite puuduse või selle tekkimise ohu. Viimane pärsib ettevõtete taastumist kriisist tänaseni . See tulemus on kooskõlas 2001. aastal valminud metalli - , masina - ja aparaaditööstuse uuringuga, kus Vene kriisi järgsel taastumisperioodil tunnetasid ettevõtjad samuti, et probleemiks olid raskused laekumistega klientidelt ning krediidi saamisel. Kõige e nam kasutasid ettevõtjad majanduslangusega toimetulemiseks kulude vähendamist ning efektiivsuse tõstmist (vt Joonis 81 ), seejuures ei esine olulisi erinevusi ettevõtete suuruse, väärtusahela positsiooni, välisosalu se, kontserni kuuluvuse ja tegevusala lõikes (vt Tabel 64 ). 26 Siinkohal tuleb silmas pidada, et tegu on väikese sektoriga, kus ük s suuremahuline tehing võib tulemusi tugevalt mõjutada.

194. 194 “keerulisemad detailid kui konkurentidel”, “kvaliteet on võtmetegur”, “kvaliteet ja disain”, “keerukas tehniline disain”, “innovaatilised lahendused”). „Meie tootearendus on [võrreldes konkurentidega] oluliselt parem, samut i oleme oma kaubamärki järjepidevalt reklaaminud“. (Transpordivahendeid tootva ettevõtte tegevjuht) Valdkonna eripära tõttu on konkureerimisulatus enamasti suhteliselt kitsas, eesmärgiks seatakse turusegmentide ja nendele vastava nõudluse täpne määratlemin e ja vastavalt toodete suunamine spetsiifilistele tarbijasegmentidele. Mõningad ettevõtted kasutavad ka masskohandamise võimalusi. „Meil on küll omad mingisugused standardtooted, aga neid standardtooteid saab alati kliendile kohandada, meil on välja vali tud oma kliendigrupp, milleks on (erinevate riikide) riigiasutused, millel on omad soovid – pikkus, laius, mahutavus, kiirus.“ (Transpordivahendeid valmistava ettevõtte ekspordijuht) Üldistades tulemusi kogu sektorile, saab välja tuua, et keskmine Eesti m asinatööstuse ettevõtte järgib fokuseeritud kululiidri strateegiat. Fokuseerituse tingib ettevõtete väiksus – nii töötajate arvu, kasutada olevate ressursside jt tegurite alusel. Laialt kogu turul tegutsemisega on seotud väga suur kapitalivajadus, see eeld ab suurt tehnoloogiasse, tootmisprotsesside täiustamisse, tootmiskomplekside rajamisse, personali koolitamisse jms investeerimise võimekust. Arvestades keskmise Eesti masinatööstuse ettevõtte väiksust, on selline arengutee väga keeruline. Asjaolu, et konku rentsieelisena märgitakse diferentseerumise asemel pigem kulueelist, on samuti kaudselt seotud keskmise masinatööstuse ettevõtte väiksuse ja vähese arendustegevuse võimekusega. Samas on siinkohal oluline ka juhtide roll ja ettevõtte üldine ärimudel – leidu b näiteid väikeettevõtetest, kes on suutnud ennast teatud spetsiifilises segmendis väga edukalt positsioneerida, luues läbi erilistest toodetest tuleneva hinnalisa märkimisväärselt kõrget lisandväärtust. 4.4. Eesti masinatööstuse arengustsenaariumid Iga tööstusharu koosneb selles tegutsevatest ettevõtetest. Seega tähendab tööstusharu arendamine tegelikkuses seal tegutsevate ettevõtete tegevuse arendamist. Ettevõtete edukuse enam levinud mõõdikuks on ka uuringus eespool käsitletud lisandväärtuse loomise võ ime, kuigi oluline on loomulikult ka võimekus pakkuda töökohti jne. Lisandväärtuse loomise aspektist on oluline hinnata ettevõtte paiknemist väärtusahelas. Lisaks ettevõttesisesele väärtusahelale, mida kasutati käesolevas uuringus ettevõtte sisemiste prot sesside liigitamiseks, on olemas ka laiemad, ettevõtete vahelised väärtusahelad. Väärtusahel on järjestus üksteisega seotud tegevustest, mis on vajalikud viimaks toote esialgsest kontseptsioonist läbi tootmisprotsessi erinevate faaside kuni kättetoimetamis eni lõpptarbijale ja müügijärgsete teenusteni ( Inserting Local Industries... 2004). Väärtusahelad võivad igas faasis sisaldada mitmeid omavahel seotud alamtegevusi, samuti võivad erinevad väärtusahelad olla omavahel seotud (mingi sisendi tootja ühes väärtusa helas võib olla sarnastes, aga ka teistsugustes rollides teistes väärtusahelates). Väärtusahelad võivad ühendada ettevõtteid kohalikul, regionaalsel või riiklikul tasandil ning ka riikide üleselt. Seega on väärtusahelate olemus kompleksne ning tootmine on vaid üks osa ahelast. Tulenevalt ettevõtete soovist suurendada efektiivsust, on kogu tootmise protsess alates arendustegevusest ning lõpetades valmistoodanguga järjest rohkem osadeks jaotatud – erinevad alamprotsessid on täna võimalik viia sinna, kus vajal ikud oskused ja materjalid on olemas kõige sobivama hinnaga. Nii tekib globaalne väärtusahel. Toome siinkohal veelkord ära nn Stihi „naerukõvera“ ( smile curve ), mis seob omavahel tootmisahela etapid ja neis loodava lisandväärtuse. Tootlikkuse ja loodava li sandväärtuse mõttes on väga oluline, millises globaalse väärtusahela etapis ettevõte paikneb. Globaalse väärtusahela raames (toote

106. 106 10% 11% 10% 17% 52% kuni 10% 10 - 29% 30 - 49% 50 - 79% 80% ja enam Joonis 36 . Eksportivate ettevõtete jagunemine ekspordi osakaalu alusel müügitulus (N=125) . 3.5.1. Ülevaade Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ning konkurentsieelisest välisturgudel 2009. aastal tegeles ekspordiuuringu andmetel ekspordiga Eestis 40% metallitööstusettevõtetest ning 73% masinate ja seadmete tootmise ettevõtetest. Eesti Statistikaameti andmetest selgub, et s uurima osakaalu masinatööstuse ekspordist andsid elektroonikatööstuse ettevõtted (34 %), elektriseadmete tootmine (24%) ning metalltoodete tootmine (22%). 2% 22% 33% 24% 7% 10% 2% metallitootmine metalltooted elektroonika elektriseadmed muud masinad ja seadmed mootorsõidukid ja haagised muud transpordivahendid Joonis 37 . Harude osakaal masinatööstuse ekspordi väärtusest aastal 2009 ( % , Eesti Statistikaamet ) . Eesti masinatööstuse ettevõtete peamised sihtriigid olid 20 09. aastal Rootsi (31% kogu ekspordi mahust) ning Soome (28%). Olulised sihtriigid olid ka teised Skandinaaviamaad ning Saksamaa (8%). Samas on ekspordi sihtriikide ring suhteliselt lai – kokku oli masinatööstuse ettevõtete ekspordi sihtriike 2009. aastal 100, sh eksootilisematest riikidest näiteks Kuveit, Grenada, Tansaania jt.

69. 69 3. Masinatööstuse konkurentsivõime sisemiste teg urite analüüs Käesolevas peatükis keskendutakse Eesti masinatööstuse ettevõtete konkurentsivõime sisemiste tegurite analüüsile, tuginedes Michael Porteri väärtusahela kontseptsioonile (Porter 1998), mis on majanduses üldtunnustatud ettevõtte tasandi konkur entsivõime käsitlus. Porteri sõnul on “iga ettevõte tegevuste kogum, mida täidetakse, et kavandada, toota, turustada, kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. Kõiki neid tegevusi võib esitada, kasutades väärtusahelat“. Porteri mudelis on oluli ne ka laiem, tegevusala vaade, Porteri sõnul on väärtusahelaid võimalik mõista vaid tegevusala kontekstis. Samamoodi on tegevusala väärtusahel ainult üks osa laiemast pildist – tegevusharu väärtusahelast või - süsteemist. Iga ettevõtte väärtusahel on seega osa ühenduses olevate väärtusahelate suuremast süsteemist koos tarnijate, klientide ja konkurentidega. Teiste osapoolte tegevus mõjutab oluliselt seda, mida ning kuidas ettevõtte teeb. Ettevõtte tegevuste eesmärk on pakkuda klientidele lõpptoodanguga sell ist väärtuse taset, mis ületaks tegevuste maksumuse ning looks sellega kasumimarginaali . Porter jaotab ettevõtte tegevused esmajärgulisteks ning toetavateks tegevusteks. Esmajärgulised tegevused aitavad kaasa ettevõtte edukale tegutsemisele põhitegevusalal ning klientide soovide täitmisel e . Toetavad tegevused kontrollivad ning arendavad esmajärgulisi tegevusi ning aitavad kaasa väärtuse kasvule pikema ajaliselt . Esmajärgulised sisemise väärtusahela tegevused on logistika, tootmine, turundus ja müük. Esmaseid tegevusi toetavad ettevõtte infrastruktuur, personalijuhtimine, tehnoloogia ja hankimine. Sellele jaotusele kohandati ka küsitluse ning intervjuude struktuur, et põhjalikumalt iseloomustada ettevõtete väärtusahela erinevaid lülisid. Porteri mudeli põhiol emus on kokkuvõtlikult esitatud järgneval joonisel. Joonis 18 . Ettevõte kui tegevuste kogum Porteri mudeli kohaselt. Ettevõtte juhtimine ja konkurentsieelis Tööjõud ja koolitus Innovatsiooni juhtimine/a rendustegevus Kasumi - marginaal

148. 148 arendustööst kohapeal ära. Seetõttu ei ole ka otseselt vajalik side ülikoolidega.“ (Fookusgrupis osaleja) „Ettevõtjate poole innovatsioon on see, et tuleb kõigepealt tõsta oma kompetentsi, et oleks üldse võimalik innovaatiliselt tegeleda.“ (Fookusgrupis osaleja) Samuti on probleemiks see, et eriti väikestes ettevõte tes pole võimekust ega inimressurssi, et ülikoolidega koostööd teha. „Sellised ettevõtted nagu meie on tegelikult väikesed ja tootearendusega tegeleb käputäis mehi. Selleks, et ülikoolidega koostööd teha või projekte kirjutada ka vähe aega, sest juhid peav ad tegelema paljude erinevate probleemide lahendamisega ning lisatööde tegemiseks on vaja eraldi inimene palgata, vastasel juhul on tegemist ajakaoga ning rong on selleks ajaks juba läinud. See hetk, kus on maailmas olemas mingi toote järgi kasvav nõudlus ja aeg millal vajalik toode müüki paisatakse on väga lühike, ning seda on ka väga raske tabada. Innovatsiooni kohapealt ka see, et sinna alla peaks minema ikkagi põhimõtteline muutus – tootmise korralduses või toote mudelis, mitte disainist ega värvimuutus test.“ (Metalliettevõtte juht) Neil ettevõtetel, mis on Eesti teadusasutustega koostööd teinud, on probleemkohaks osutunud lahenduste väljatöötamise kiirus. Ettevõtjate arvates ei ole ülikoolidel vaja kiiresti lahendusi välja töötada, kuna kõrghariduse rah astamisskeem toetub teadus - mitte rakendusuuringute mahule, samas on ettevõtete kasumlikkus otseselt seotud paindlikkusest ja turunõudlusele reageerimise kiirusest. „Kui ettevõtetes toodetakse prototüüpe, mida enne keegi maailmas ei ole tootnud, siis on v äga oluline paindlikkus ja kiire reageerimine. Kui ettevõtte palub ülikoolil midagi teha ja pakutakse välja, et esimesed tulemused tulevad 4 kuu pärast, siis selleks ajaks on juba rong läinud ning antud toodet tehakse juba mujal maailmas. Turu ammutamise m oment on üsna lühike. Toodete puhul on kaks staadiumit, kõigepealt turu hõivamise, siis hakatakse ka sarnast toodet juba mujal tootma, siis on järelturg ehk aftersale varuosade näol.“ (Väliskontserni kuuluv metalltoodete tooja) Põhjusena nähakse kõrgkoolid e puhul, keda see eelkõige puudutab, praegust rahastamisskeemi. Kõrgkoolides on põhirõhk õppe - ja teadustööl, kuivõrd need on tulemuslikkuse hindamise alusteks, mistõttu sealsetel spetsialistidel on karjääriperspektiivist märksa otstarbekam keskenduda tead us - , mitte rakendusprojektidele. Üks ettevõte on seda probleemi lahendanud projekti „tükeldamisega“, kus arendustegevusega seotud ülesanded jaotatakse osadeks ning teadusasutustelt oodatakse lahendusi vaid teatud konkreetsele probleemile – sel viisil saada kse lahendused kiiremini. Üheks koostöö nõrkuse põhjuseks on ka see, et Eesti Masinatööstuse Liit (EML) , mis peaks suurt osa sektori allharude ettevõtetest koondama, et täida täna seda eesmärki. Analüüsides ettevõtjate vastuseid selgus, et ei otsita ise a ktiivselt koostööpartnereid ja tunnetatakse, et koostöö tekkimine on lihtsam siis, kui on olemas katuseorganisatsioon, mis pakub välja töötavaid lahendusi ja ideid ettevõtete vahelise koostöö edendamiseks. Eesti masinatööstussektori ettevõtted leiavad, et EML - l võiks olla oluline roll ettevõtjate koostöö arendamisel (eelnevalt mainitud katuseorganisatsioonina). Praegusel hetkel ei ole aga EML panus selline, nagu see võiks olla – mitmed suurettevõtted on EML - ist lahkunud ning mitmed ettevõtted tunnistavad, e t ei nähta vajadust olla haruliidu liige. Samas on mitmed ettevõtted öelnud, et vajadus sellise liidu järgi on olemas ning kui olukord EML - s paraneb, siis ollakse kindlasti nõus sellega (taas)liituma. Sektori katusorganisatsiooni järele tunnetavad selgelt vajadust ka intervjueeritud ettevõtete juhid öeldes, et tegelikkuses on kujunenud olukord, kus on moodustunud justkui „kinnised klubid“ (seda on väidetud nii EML - i , IMECCi kui teiste algatuste kohta).

170. 170 - 4 - 3 - 8 3 - 7 9 2 - 7 19 - 10 - 5 0 5 10 15 20 25 2008 2009 2010 tegevusalad kokku töötlev tööstus masinatööstus kokku Joonis 84 . Tootlikkuse muutus 2008 - 2010 (% võrreldes eelneva aastaga). Märkus: 2 010. aasta näitaja on arvutatud Eesti Statistikaameti lühiajastatistika andmetele tuginedes 4 kvartali keskmisena. 2008 - 2009 ning 2010. aasta näitajad ei ole otseselt võrreldavad, kuna perioodil 2008 - 2009 on kasutatud näitajat tunnitootlikkus lisandväärtu se alusel ning 2010. aastal näitajad tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse alusel (kuna Eesti Statistikaameti andmebaasis ei ole lühiajastatistikas mitte lisandväärtuse, vaid puhta lisandväärtuse näitaja). Nagu ka eespool toodud näitajad viitavad, on ette võtjad üldiselt arvamusel, et masinatööstuses on nüüdseks majanduslangus läbi ja kätte on jõudnud taastumisperiood . Tootmismahud on jõudnud enam - vähem kriisieelsele tasemele, mõnedes ettevõtetes isegi ületavad seda. Erandiks on ettevõtted, mille tuumkliend id kannatavad alles majandussurutise tagajärgede käes (nt ehitussektor, va teatud valdkonnad nagu teedeehitus). Need ettevõtted leiavad, et neil ei ole veel võimalik töötajate palkasid tõsta, kuna müügimahud ei ole kasvanud, samas on sisendite hinnad tõusu teel. Tulevikku vaatavad ettevõtjad pigem optimistlikult . Kolmveerand küsitlusele vastanud ettevõtetest soovib järgmisel kolmel aastal tegevust laiendada ning neljandik arvab, et tegevus jätkub samas mahus nagu täna. Vaid üksikud kavatsevad tegevust kokku tõmmata.

195. 195 arendamisest kuni selle müügini lõpptarbijale) teenitakse tänapäeval suhtelisele kõige väiksemat lisandväärtust tootmise staa diumis, oluliselt rohkem lisavad väärtust tootearenduse ja - kontseptsiooni ning turunduse ja täiendavate teenustega seotud funktsioonid (Dhanani, Scholtès 2002). R&D kontseptsioon t ootmine turundus ja jaotus müük ja seotud teenused bränd disain Tootmisahela etapp Lisandväärtus Madal Kõrge Joonis 94 . Tootmise väärtusahel (nn S tan Stihi kõver; Steinfeld 2010 ). Arvestades, et loodav lisandväärtus on sõltuvalt väärtusahelas paiknemise positsioonist erinev, on keskne küsimus Eesti masinatööstuse sektori arengu jaoks, kuidas muutub sektori positsioon väärtusahelas tulevikus. Selge o n, et sooviks on liikuda väärtusahelas ülespoole, suurema lisandväärtusega toodete tootmise suunas. Üldiselt on ettevõtetel väärtusahelas loodava lisandväärtuse suurendamiseks kolm võimalust (võimalikud ka nende kombinatsioonid). Esimeseks võimaluseks on j ätkata sisuliselt samasuguse ärimudeliga , püüdes loodavat lisandväärtust suurendada sisemiste protsesside ümberkorraldamisega. Seda on võimalik teha - protsessiinnovatsioonide kaudu – parandades sisemiste protsesside tõhusust, muutes need konkurentide omast efektiivsemateks (vähem jääke, vähem praaki, odavam ühiku hind) või parandades seoseid väärtusahela teiste lülidega (nt tihedam ja kiirem tarne); - tooteinnovatsioonide kaudu – parandades olemasolevate toodete kvaliteeti või eristudes konkurentidest seeläbi , et uusi tooteid tuuakse turule kiiremini. Samuti on olulised organisatsiooniinnovatsioonid – operatsioonijuhtimine, töökohtade struktuur (nt juhtimistasandite arvu vähendamine). Teiseks võimaluseks on suurendada loodavat lisandväärtust funktsionaalsete innovatsioonide kaudu ( functional innovation ) – (kujutatud joonisel 95 liikumisena üles), laiendades ettevõttes sisalduvaid väärtusahela etappe. Eesti masinatööstuse ettevõtetest suur osa tegutseb kitsalt tootmise faasis, valmistades rahvusvahelise tööjao tuse raames teatud komponente, mida kasutatakse lõpptoodangu koostamisel väljaspool Eestit. Mitmed uuringud on näidanud, et suhteliselt on loodav uus väärtus kõige väiksem just sellise ettevõtte kitsa töötlemisele orienteerituse puhul. Tunduvalt suureneb l isandväärtusega tootmine, kui ettevõte tegutseb ka teistes väärtusahela etappides. Eriti palju annab juurde oma brändi kujundamine ja tootmine oma

5. 5 Joonis 44 . Metal ltoodete tootmise haru peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. ............................ 110 Joonis 45 . Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 (% kogu haru ekspordist ). ................................ ................................ ................................ .................... 111 Joonis 46 . Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. ................................ ................................ ................................ ................................ ............................. 111 Joonis 47 . El ektriseadmete tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 (% kogu haru ekspordist). ................................ ................................ ................................ ................................ ............................. 112 Joonis 48 . Elektriseadmete tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. ................................ 112 Joonis 49 . Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 (% kogu haru ekspordist). ................................ ................................ ................................ ......................... 113 Joonis 50 . Mujal lii gitamata masinate ja seadmete tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. ................................ ................................ ................................ ................................ ............................. 113 Joonis 51 . Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 (% kogu haru ekspordist). ................................ ................................ ................................ .................... 114 Joonis 52 . Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. ................................ ................................ ................................ ................................ .................... 114 Joonis 53 . Muude transpordivahendite tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 (% kogu haru ekspordist). ................................ ................................ ................................ ................................ .......... 115 Joonis 54 . Muude transpordivahendite tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. .............. 115 Joonis 55. Rootsi eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 (% kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist). ................................ ................................ ............................... 116 Joonis 56. Soome eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 (% kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist). ................................ ................................ ............................... 117 Joonis 57. Saksamaal e eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 (% kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist). ................................ ................................ ...................... 1 18 Joonis 58. Taani eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 (% kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist). ................................ ................................ ............................... 118 Joonis 59. Venemaale eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 (% kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist). ................................ ................................ ...................... 119 Joonis 60. Ameerika Ühendriikidesse eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 (% kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist). ................................ ................................ .. 120 Joonis 61. Lätti eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 (% kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist). ................................ ................................ ............................... 121 Joonis 62. 10 olulisemat probleemi ekspordi arendamisel (üle viidud pallidesse, aritmeetiline keskmine; 1 – ei ole probleem, 2 – mõnevõrra probleem, 3 – suur probleem; Raie jt 2010). ............ 123 Joonis 63. Vastuste jagunemine küsimusele „ Kas viimase kolme aasta jooksul on ettevõte võtnud kasutusele ettevõtte jaoks uusi või varasematega võrreldes oluliselt täiustatud tootmise abitegevusi, ostujuhtimisprotsesse või tootmisprotsesse?“ (N=127) ................................ ................................ ....... 125 Joonis 64. Vastuste jagunemine küsimusele „Kes need uued protsessid välja töötas või arendas?” (N=31). ................................ ................................ ................................ ................................ ................. 127 Joonis 65. Innovats ioonide mõju erinevatele teguritele (N=113). ................................ ...................... 128 Joonis 66. Innovatsiooni takistavad tegurid (N=124). ................................ ................................ ......... 129 Joonis 67. Koostöö ol ulisus teiste ettevõtete ja asutustega (N=139). ................................ ................ 135 Joonis 68. Ettevõtete koostöökogemus Eesti teadusasutusega perioodil 2005 - 2010 (N=142). ......... 137 Joonis 69. Eesti teadusasutusega perioodil 2005 - 2010 koostööd teinud ettevõtete rahulolu koostööga (N=46). ................................ ................................ ................................ ................................ ................. 138 Joonis 70. Eesti masinatööstussektori ettevõtete vahelist koostöö d takistavad tegurid välisosaluse ja Eesti kapitaliga ettevõtetes (nende vastanute osakaal, kelle arvates oli tegu väga või pigem olulise teguriga, N=128). ................................ ................................ ................................ ................................ . 142 Joonis 71. Eesti masinatööstusse ktori ettevõtete vahelist koostööd takistavad tegurid tegevusalade gruppide lõikes (nende vastanute osakaal, kelle arvates oli tegu väga või pigem olulise teguriga). .. 143 Joonis 72. Eesti masin atööstussektori ettevõtete vahelist koostööd takistavad tegurid väärtusahela gruppide lõikes (nende vastanute osakaal, kelle arvates oli tegu väga või pigem olulise teguriga, N=121). ................................ ................................ ................................ ................................ ................ 144 Jooni s 73. Teadusasutustega koostööd takistavad tegurid Eesti masinatööstussektori ettevõtetes (ettevõtete osakaal, kes pidas takistust oluliseks, %, N=143). ................................ ........................... 147 Joonis 74 . Ettevõtjate hinnangud se ktori tööjõu kvaliteedile (N=119). ................................ ................ 151 Joonis 75 . Ettevõtjate hinnangud erinevate probleemide olulisele tootmistööjõu puhul (N=129). ...... 151 Joonis 76 . Õppurite ja lõpetajate arv kutsehariduse mehaanika ja metallitöö erialadel 2001 - 2011. .. 154

156. 156 Samuti aitaks kitsaskohtade lahendamisele kaa sa ettevõtjate ja koolide koostöö lisaks õppekavade arendamisel e k a praktikavõimaluste pakkumisel . Leidub üksikuid positiivseid näiteid koolide ja ettevõtete vahel toimivast koostööst spetsialistide ettevalmistamisel (näitena on toodud Balti Laevaremondite hast ja Lasnamäe Mehaanikakooli), kuid sel juhul on partnerettevõte reeglina ka Eesti mastaabis väga oluline tööandja. Praegusel hetkel on koolide ja ettevõtete koostöö selles osas siiski võrdlemisi nõrk. Samas koolid ja ka teised kutsehariduse eest vastut avate asutuste esindajad leiavad, et neil ei ole ettevõtete seas ühte head koostööpartnerit, kes oskaks adekvaatselt hinnata kogu sektoris üldiselt spetsialistide vajadust. „Teine probleem on see, et ka ettevõtjate ja tööandjate tippjuhid on hetkel sellis e mentaliteedi kandjad, et tänane tööandja on lõpptulemuse tarbija, aga ta ei ole samaväärne partner ja panustaja, nagu on seda ettevõtted näiteks juba mainitud Saksamaal ja Šveitsis. Siin oleks vaja paika saada seadusandlikud sätted, mis aitaksid seda reg uleerida ja finantseerida. Kuna seesama Euroopa raha saab ühel hetkel otsa siis peab Eesti ise panustama. On häid näiteid, kus see sisuline koostöö toimib, aga kui vaadata tervikuna sektori peale – koolitaja ja kutseõppeasutuste koostööd, siis see ei ole p araku niimoodi.“ (Fookusgrupis osalenud hariduse valdkonda edendava asutuse esindaja) Küll aga on üldine probleem see, et reeglina ei ole koolipingist tulnu veel spetsialist. Täna teeb ettevõtjaid murelikuks see, et suur osa äsja koolilõpetanud töötajaskon nast tuleb ettevõttel esmalt välja koolitada , sh sageli ka õpetada neid teadmisi - oskusi, mis ei ole ettevõttespetsiifilised, vaid üldisemat laadi. Probleemi lahendusena näevad nii ettevõtjad kui koolid koostööd praktika pakkumisel , mis annab noortele võima luse saada õpingute käigus aimu reaalsest tööprotsessist. Ettevõtted, mis on praktikat pakkunud, leiavad selle suurima positiivse kasu olevat võimaluses, et praktikandist saab tulevikus ettevõtte jaoks hea ja kvalifitseeritud töötaja. Siiski ei näe paljud ettevõtted praktika pakkumisel kaugemat eesmärki (pädevate töötajate kasvatamist) – praktikanti on vaja juhendada, kuid selle eest ettevõte tasu ei saa, samuti pole kindel, kas praktikant soovib end tulevikus ettevõttega siduda. Praktikavõimalusi aktiivsel t pakkuvad et tevõtted tunnistavad, et paarikümnest praktikandist on neid, keda soovitakse tööle võtta , vaid 1 - 2. Nimetatud kitsaskohtade tõttu ei ole ettevõtted praktikavõimaluste pakkumisel aktiivsed ning initsiatiiv praktika sooritamiseks tuleb üldiselt praktikandi poolelt. „Majanduse olukord mängib samuti rolli. Kui buumi ajal käidi lausa koolidirektori ukse taga praktikante nõutamas, siis nüüd on kahjuks olukord, kus ei ole õpilasi kuskile praktikale saata.“ (Fookusgrupis osalenud kutsekooli esindaja) K oolide tagasiside põhjal ei ole ettevõtted sageli ka huvitatud praktikandile praktika ajal parima kogemuse andmisest. Probleemina nähakse eespool nimetatud põhjuseid: kuna praktikandi võtmine ei ole üldjuhul tasustatud, siis ei ole keegi ettevõtte töötajat est motiveeritud pühendama praktikandile pidevalt aega, et teda kõrvalt juhendada, sest seetõttu kannataksid töötaja enda töötulemused. Samuti nähakse probleemina seda, et nö reatöötajad näevad praktikandis potentsiaalset tulevast konkurenti iseenda töökoh ale. Eelnevaga on otseselt seotud ka õppekvaliteedi probleem. Täna ei ole enamikes koolides enam probleemiks vananenud seadmepark, vastupidi, mitmed ettevõtted rõhutasid, et koolide sisseseade on igati kaasaegne ja kohati ka parem kui ettevõtetes. Küll aga napib oskust anda noortele edasi teadmisi, kuidas masinate ja seadmete võimalusi maksimaalselt ära kasutada . Ettevõtjad leiavad, et praegune kutseharidussüsteem on paljuski üles ehitatud lähtuvalt koolis töötavate õpetajate suutlikkusest, mitte ettevõtjat e kui lõpetajate tulevaste tööandjate vajadustest . „Kujutage ette, et Tartu Ülikoolis annaks arstiteaduskonnas praktikat inimene, kes ei ole ise kunagi lõiganud, see ei tule kõne allagi! Metallisektoris on samamoodi, mujal maailmas on

150. 150 „Keskus rajatakse Saaremaale, kuna Saaremaal asuvates väikelaevaehituse ettevõtetes on hõivatud ligi 70% Eesti vastavas sektoris töötavatest inimestest. Li gi 85% kogu Eesti väikelaevaehituse käibest toodetakse Saaremaal, samuti peavad Saare maakonna kohalikud omavalitsused oluliseks piirkonnale omase väikelaevaehituse traditsiooni taastekitamist ja edasiarendamist,“ kommenteeris otsust EASi ettevõtluskeskkon na divisjoni direktor Monica Hankov kevadel otsuseid tutvustades. Kompetentsikeskuste rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng“ kompetentsi keskuste arendamise meetmest. Toetust saavad taotleda organisatsioonid, mille ideekavand kompetentsikeskuse rajamiseks on EASi poolt heaks kiidetud. 3.8. Haridus ja tööjõud Antud peatükk keskendub ühele kõige olulisemale ettevõtete arvates nende arengut takistavale tegurile – hariduse ja tööjõu probleemile. Inimressurss on nii kogu riigi kui ettevõttetasandi konkurentsivõime alus. Samas pole võimalik sellega seotud probleeme lahendada ühe päeva või aastaga, tegu on tunduvalt pikemaajalise protsessiga. Har iduse ja tööjõu probleeme käsitletakse eraldi peatükkidena, kuid probleemid on tegelikkuses suuresti põimunud – tööjõu kvalifikatsioon ja oskused on otseselt seotud olemasoleva haridussüsteemiga ja selle kvaliteediga. 3.8.1. Tööjõud Selleks, et suurendada toodangu lisandväärtust, on vaja tegeleda innovatsioonidega – rakendada uusi tootmise juhtimise põhimõtteid ehk arendada tootmisprotsesse, töötada välja uusi tooteid ja teenuseid (selleks on oluline koostöö teadus - ja arendusasutustega). Samuti on olulise d nii turundus - (uued sihtturud, uudne toodete pakendamine jne) kui organisatsioonilised (muutused töökorralduses, ettevõtte struktuuris jne) innovatsioonid. Kõik eelpool nimetatud uuendused ei saa toimuda ilma vajalike oskustega töötajateta. Täna on masin atööstuses tööjõu, õigemini küll selle kvalifikatsioon ehk teadmiste ja oskuste tase ettevõtete hinnangul probleemne. Turgude jätkuva globaliseerumise mõju Eesti ettevõtete tööjõu vajadusele avaldub selles, et lihtne töö suundub üha enam teistesse piirkon dadesse, kus tööjõukulud on madalamad ning Eestit nähakse tulevikus kui tootmiseks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu nõudvate toodete tootmispiirkonda, mistõttu on tarvis kõrgema tasemega oskustöölisi. Just tööjõu ettevalmistus on ettevõtjate arvates nõrk koht, mis takistab liikumist kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, mis samas on oluline, kui Eesti soovib masinatööstuses vabaneda allhankemaa staatusest. „ Riik võiks ära teha selle, millest kogu aeg räägib ehk siis teadmistepõhine tootmine. T ootjad on valmis tootma siis, kui teadmised järgi tuleks, enne ei saa teadmistepõhist tootmist teha, kui teadmised järgi ei jõua. “ (Metalliettevõtte juht) Tööjõu ja selle kättesaadavuse probleem on masinatööstuse sektoris väga aktuaalne. Ettevõtjad on rahu l lihttööliste, teenindus - ja müügitöötajate ning tippspetsialistide haridustasemega, kuid tunduvalt madalam on rahulolu oskustööliste ning seadme - ja masinaoperaatoritega. Ligi poolte vastanud ettevõtjate arvates on nende ettevõtte töötajate hariduse ja te admiste tase halb või väga halb, mis on selgelt murettekitav

165. 165 õigused v äljastada näiteks ettevõtluse starditoetusi, innovatsiooniosakuid ning koolitustoetusi. Samuti selgus ümarlaudadel, et lähiajal on plaanitud maakondlike arenduskeskuste juurde luua senise kahe ametikoha kõrvale ka kolmas, mille ülesanne oleks otsida invest oreid ja esindada kohalikke omavalitsusi investoritega suhtlemisel. Ühe võimalusena uusi investeeringuid leida ning kohalikku äritegevust elavdada pakuti ümarlaudadel välja ka uute regionaalsete kompetentsikeskuste loomist . Üldiselt arvavad ettevõtjad, et juurutada tuleks laiemat regionaalpoliitikat ning enam toetada kohalikku ettevõtlust . Ühe lahendusena regionaalsete probleemide vähendamiseks on pakutud t ulumaksusoodustuse tekitamist ettevõtete regionaalse paiknemise alusel – Tallinnast kaugel on ettevõt etel keerulisem edukalt toime tulla ja kallim tegutseda (transport on kallim jne), samas on selle lahenduse realiseerimine väga vähetõenäoline. Samuti leitakse, et toetusvahendite jaotamisel võiks senisest enam regionaalset aspekti tähtsustada – näiteks ar vestada regionaalset aspekti klastritoetuste jaotamisel. Positiivse näitena tõid ettevõtted välja Soomet, kus on riiklikud toetused ettevõtetele, mis maapiirkondades töökohti loovad. 3.9.4. Innovatsiooni ja tootearenduse riiklik toetamine ning koostöö EA Siga Eraldi tõid ettevõtjad intervjuudel välja, et senisest enam võiks riigipoolset toetust ja abitegevust olla innovatsiooni ning tootearenduse valdkondades. Mitmed intervjueeritud ettevõtted olid EAS - iga koostööd teinud ning üldjoontes ollakse EAS - i teg evusega rahul. Vaid mõned ettevõtted seadsid toetuste jagamise üldise protsessi suurema kahtluse alla. Alternatiivse näitena toodi välja Norrat, kus toetuste jagamine on viidud kohalike omavalitsuste tasandile, mis ettevõtjate hinnangul võtab rohkem arvess e nii piirkondlikke kui ka ettevõtjate endi vajadusi. Üldine kitsaskoht tundub aga olevat taotlusprotsessi keerukus ettevõtjate jaoks – enamik intervjueeritavatest tunnistas, et taotlus vormistati väliskonsultandi abiga ning et üldiselt kirjutavadki proje kte konsultatsioonifirmad. Ettepanekuna tuuaksegi välja toetusmeetmete kättesaadavuse lihtsustamist, eelkõige ekspordigarantiiga seoses. Ettevõtjad tõid välja, et senisest enam vajataks abi käibevahendite tagamisel . Mitmed (eelkõige väiksemad) ettevõtted sooviksid riigipoolset toetust investeeringute tegemisel ettevõtete infrastruktuuri ja tootmisseadmetesse , suurematel ettevõtetel on ootused riigi abile tööohutusnõuete täitmisel, nii töötajate arstliku kontrolli kui ka vajalike töövahendite ja - riiete soe tamisel. Konkreetsetest meetmetest toodi positiivsena välja tehnoloogia toetuse programmi. Ettevõtjate sõnul võiks programmi kui nende jaoks väga olulist jätkata. Vastajatele teeb heameelt, et vooru tingimusi on parandatud ning olenemata seadme ostuviisis t saab selle maksumusest mingi protsendi tagasi. Samas nägid ettevõtjad mõnede toetuste juures ka olulisi puudusi. Näiteks eksporditoetuse saamine oli mõnede ettevõtete jaoks keeruline – palju oli paberimajandust ning hilisemat aruandlust. Keerulisemate t egevuste, näiteks arendustegevusega seotud projektide rahastamise otsustamine on mõnede ettevõtete puhul veninud planeeritust kolm korda pikemaks. Samuti on arendustegevuste puhul keeruline prognoosida arengufaasis olevate projektide edasijõudmist tuleviku s.

213. 213 Lahendusena nähakse praktika osakaalu suurendamist insen eri erialadel eelkõige just magistritaseme õppes . Sama kehtib kutsehariduse kohta, kus samuti on probleemkohaks lõpetajate vähesed praktilised teadmised. Kuigi kutsehariduses on praktika osakaal õpingutest suurem, on probleemiks selle kvaliteet. Mitmed int ervjueeritud ettevõtete ja ka koolide esindajad tunnistasid, et kuigi praktika on kutsehariduse oluliseks osaks, on selle kvaliteet täna väga kõikuv, sõltudes kooli ja piirkonna ettevõtete omavahelisest koostööst. Siin tuleks riiklikul tasandil leida lahen dus tagamaks, et koolide poolt ettevalmistatavate spetsialistide teadmised ja oskused vastavad ettevõtete vajadustele. Ka siin on ainuvõimalikuks lahenduseks praktika kvaliteedi tõstmine kutseharidussüsteemis . Eeskujuna tuuakse välja Šveitsi süsteemi, kus õpingud on väga tihedalt seotud tööga, st koolilõpetajal on lisaks erialastele teadmistele juba ka praktiline töökogemus. Täna toovad ettevõtjad kutsehariduse probleemina esile ka seda, et kuigi kutsekoolide tehnoloogiline baas on kiiresti arenenud, ning i gas Eesti regioonis leidub vähemalt üks kutsekool, kus on olemas kaasaegsed õppevahendid, siis õpetajatel napib teadmisi kaasaegsete seadmete kasutamise ja seadistamise õpetamiseks. Ka kõrgkoolide puhul tuuakse probleemina esile seda, et õppejõududel napib n - ö reaalelulisi teadmisi, kuna tihti puudub reaalne (pikaajaline) töökogemus valdkonnas, mida nad õpetavad. Nii kõrg - kui kutsekoolide tehniliste erialade õppejõud/õpetajad peaksid oma praktilisi teadmisi regulaarselt värskendama tagamaks , et nad on kurs is tehnoloogiliste ja erialaste arengutega. Selleks, kuidas seda teha, on mitmeid võimalusi. Üheks neist on õppejõudude/õpetajate praktiseerimine ettevõttes , mida ettevõtted on valmis ka pakkuma. Teiseks võimaluseks on praktiseerimine mõnes välisriigi ülik oolis/haridusasutuses. Ettevõtjatega tehtud intervjuud viitavad selgelt, et juhul, kui suhtuda praktikandi juhendamisse kohusetundlikult, seonduvad praktika pakkumisega ettevõttele kulud (praktikandi juhendaja ei saa praktika käigus teha täisintensiivsuseg a oma põhitööd). Seetõttu on nii mõnedki praktikat kunagi pakkunud ettevõtted sellest tänaseks loobunud, kuna ei näe sellest ettevõttele kasu. Praktikasüsteemiga seoses tuleb tõsiselt kaaluda praktikajuhendaja tasu rakendamist . Täna pakub EAS seda võimalus t ühe meetmena, kuid see on kättesaadav vaid piiratud hulgale ettevõtetele ning koolide rahastamise süsteem on üles ehitatud nii, et neil ei jagu ressursse praktika eest ettevõttele tasumiseks. Riigipoolne toetus ettevõtetele Sarnaselt 2010. aastal valminu d ekspordiprobleemide uuringuga selgus ka käesolevas uuringus, et ettevõtjad peavad kõige olulisemaks vajatavaks riigipoolseks abiks Eesti tutvustamist välismaal (asukohaturundus). Vähemasti uuritavas sektoris tunnetavad ettevõtjad, et allhanketööde tegemi sel nähakse Eestit endiselt kui odavat riiki, kuigi tegelikkuses on siinsed tööjõukulud ja ka võimekus toota keerukamaid tooteid viimasel kümnendil selgelt tõusnud. Samas on riigi maine kujundamine keeruline ja pikaajaline protsess, millega EAS on juba küm mekond aastat tegelenud. Masinatööstuse valdkonnas on nüüdseks saavutatud edusamme – näiteks on Eestil oma esindus üle - euroopaliselt laiahaardelisel Hannoveri messil, samuti teistel erialamessidel. Samas on vaid väike osa ettevõtetest sellisel tasemel, et seal oma toodet tutvustada. Selleks, et aidata ettevõtjatel kujundada laiemapõhjalisemalt Eesti kui riigi mainet, tuleks EASil senisest enam oma teavitustegevuses ettevõtjate hulgas pöörata tähelepanu ka Eestit tutvustavate materjalide väljatöötamisele ja kättesaadavaks muutmisele . See võimaldaks vältida dubleerimist – iga ettevõte ei peaks ise asuma esmaseid tutvustavaid materjale välja töötama. Samuti tuleks EASil koostöös sektori haruliitudega tutvustada siinset masinatööstuslikku võimekust välisajakirja nikele ja - ettevõtetele. Samuti tuleb pärast sektori arengukava väljatöötamist välja töötada Eesti masinatööstuse mainekampaania , mis tugineks Eesti edukate sektori ettevõtete parima praktika näidetele. EASi

24. 24 teises operatiivsematele teemadele (personal, tootmine, turundus, tootearendus). Käesoleva osa tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et uuringu raame s intervjueeriti ettevõtete tippjuhtkonda ja omanikke ning seega kajastab uuring nende, mitte madalamate juhtimistasandite ja töötajate nägemust. Kokku viidi kvalitatiivuuringu käigus läbi 100 silmas t silma intervjuud 68 ettevõtte esindajatega . Ühe interv juu kestuseks kujunes umbes 1,5 tundi. Intervjuud viidi läbi ajavahemikul veebruarist kuni maini 2011. Intervjueeritud ettevõtete jaotus tegevusalade lõikes erines pisut üldkogumi jaotusest (vt Joonis 7 ), sest int ervjueeritavate valikul võeti, nagu eespool mainitud, arvesse ka mitmeid teisi tegureid, kuid erinevused ei ole suured. 2 2 42 46 11 13 15 11 18 18 8 7 5 3 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Intervjuueritud Ettevõtteid üldkogumis Metallitootmine (C24) Metalltoodete tootmine (C25) Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmine (C26) Elektriseadmete tootmine (C27) Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (C28) Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (C29) Muude transpordivahendite tootmine (C30) Joonis 7 . Intervjueeritud ja üldkogumi ettevõtete jagunemine selle tegevusala alusel (% kogu sektori ettevõt etest) . Saamaks võimalikult laialdast pilti, kaasati intervjueeritavate hulka erinevate Eesti piirkondade ettevõtteid, kuivõrd eeldati, et eri piirkondade regionaalarengu tasemest tulenevalt on ka probleemid, millega n - ö keskustes ja ääremaal tegutsevad e ttevõtjad kokku puutuvad, isesugused. Joonisel 8 on toodud kvalitatiivuuringus osalenud ettevõtete jaotus asukoha alusel.

122. 122 Eesti majanduskeskkonnast tulenevad probleemid ekspordi arengul Nii metalli ja metalltoodete kui ka masinate ja seadmete tootmis ega tegelevate ettevõtete jaoks on Eesti majanduskeskkonna teguritest suurimaks ekspordi arengut takistavaks probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus – seda pidas väga oluliseks vastavalt 35,5% ning 23,7% vastanutest. Metalli ja metalltoodete ettevõtete jaoks on suureks takistuseks ka pankade krediidipoliitika (33,9%), mis tõstatus eriti teravalt esile seoses globaalse majanduslangusega. Vähem mainiti maksusüsteemi (18%) ja bürokraatiat (15%). Masinate ja seadmete tootmise ettevõtted märkisid lisaks tööjõ u probleemile suhteliselt olulise takistusena bürokraatiat (18,4%), samuti pankade krediidipoliitikat (15,8%). Mõlemad ettevõtete grupid pidasid suhteliselt vähemtähtsateks takistusteks transpordiühenduse halba kvaliteeti ja kindlustusfirmade lepingute vä hesust. Välisturgudest ja sihtriigist tulenevad probleemid Ekspordi arengut takistavate välisturgudest tulenevate probleemidena nimetasid masinatööstuse ettevõtted olulisimaks tugevat konkurentsi välisturgudel – seda pidas väga oluliseks vastavalt 50% met alli ja metalltoodete ning 39,5% masinate ja seadmete tootmisega tegelevatest ettevõtetest. Olulisuselt järgmiseks teguriks hindasid mõlemasse gruppi kuuluvad ettevõtted probleeme turunduskanalitele juurdepääsuga (19,7% ja 18,9%). Sertifikaatide ja standar dite kõrged nõuded on suuremaks takistuseks metalli - ja metalltoodete ettevõtete jaoks (12,7%), bürokraatiat peavad olulisemaks probleemiks masinate ja seadmete tootjad (13,2%). Mõlemasse gruppi kuuluvad ettevõtjad ei leia, et suured erinevused erinevate r iikide tarbijate eelistustes oleks oluline ekspordi arengut pärssiv tegur. Konkreetse sihtriigi majanduskeskkonnast tulenevatest probleemidest märkisid nii metalli - ja metalltoodete ettevõtted (46%) kui ka masinate ja seadmete tootjad (54%) olulisimaks sih triigi majanduslikku ebastabiilsust . Viimase grupi jaoks on sama suureks probleemiks ka sihtriigi klientide madal ostujõud. Sihtriigi seadusandlusest tulenevatest probleemidest puutusid metalli ja metalltoodete ettevõtted enim kokku liigse bürokraatiaga (1 4%) ja maksusüsteemist tulenevate raskustega (14%). Masinate ja seadmete toojatest on lisaks bürokraatiale (23%) veelgi rohkem kokku puututud sihtriigi rahvuslikest õigusaktidest tulenevate probleemidega (28%). Samas ei ole masinatööstuse ettevõtted kogenu d probleeme äriühingute asutamisega seonduvate piirangutega. Sihtriigi hangetest ja konkurentsitingimustest tulenevatest probleemidest on levinumad kodumaiste ettevõtete eelistamine hangetel, millega oli kokku puutunud 32% metalli ja metalltoodete ning 38% masinate ja seadmete tootjaist, samas ei ole ettevõtted oluliselt kokku puutunud konkurentsi moonutavate toetustega kohalikele ettevõtetele. Tariifsete barjääridega seonduvatest probleemidest on enim välja toodud kolmandate riikide kõrget tollimaksu (9% m etalli ja metalltoodete ning 26% masinate ja seadmete ettevõtetest). Järjest rohkem levivate st mittetariifsetest barjääridest oli metalli ja metalltoodete ettevõte jaoks levinuim takistus kvaliteedisertifikaatide saamine (17%), masinate ja seadmete tootjad olid kõige rohkem kokku puutunud sihtriigis nõuetele vastavussertifikaatide saamise kui probleemiga (23% vastanutest). Viimased on erinevalt metalli ja metalltoodete ettevõtetest rohkem kokku puutunud ka toote ohutusnõuete ja tervishoiusertifikaatide kui eksporti takistavate teguritega. Erinevaid Eesti ekspordi ettevõtete ekspordiprobleemide uuringus toodud probleemide hindepunkte järjestades ( Joonis 61 ) selgus, et suurimad kitsaskohad on nii metalli ja metalltood ete kui masinate ja seadmete tootjate jaoks suures ulatuses samad – 10 olulisemast probleemist on erinevad vaid kaks.

182. 182 tuginedes eksperthinnangutele, ei ole tootmisressursside olulist nappust, mis oleks kirj eldatud arengute kõige suuremaks ajendiks, lähima paarikümne aasta jooksul näha. Lähemas tulevikus saab ilmselt põhiliseks keskkonnahoidlikkusele suunatud arengute initsiaatoriks riiklikult ning rahvusvaheliste organisatsioonide poolt seatud üha karmistuva d keskkonnanõuded. Samuti on oluline klientide poolne surve – järjest enam ollakse teadlikud keskkonnaalastest ohtudest ning suureneb nõudlus keskkonnasäästlikumate toodete järele. Samas võivad pidevalt karmistuvad keskkonnaalased regulatsioonid viia selle ni, et keskkonnaalane aspekt ei saa tulevikus olla enam ettevõtete diferentseerumise aluseks, sest kõik ettevõtted on sunnitud seoses rangete regulatsioonidega keskkonnahoidlikkusele võrdselt palju tähelepanu pöörama. Demograafilised muutused Viimastel küm nenditel toimunud demograafilised muutused arenenud tööstusriikides viitavad lähitulevikus tekkivale nooremaealise tööjõu puudusele tööstuses ( Sectoral innovation systems ... 2008) . Ettevõtted peavad mõtlema, kuidas muuta töötleva tööstuse poolt pakutavad töö kohad noorte jaoks atraktiivsemaks ning samas kuidas kohandada olemasolevaid töökohti vananeva personali vajadustele sobivaks. Samuti tuleb tööstusel kasutada ära erinevad infotehnoloogia poolt pakutavaid lahendusi (nt võimalus lapse kõrvalt kodus internet i vahendusel tööd teha). Noorte hulgas töötleva tööstuse kuvandi parandamisel ja maine tõstmisel on oluline roll ka riigil. Demograafiliste muutuste teine pool on suurenev vajadus tervishoiuga seotud seadmete, masinate ja tehnoloogia järele. Lisaks otsesel t meditsiinitehnoloogia ja sellega seotud seadmete arendamisele on masinatööstuse üks olulisi väljakutseid, kuidas muuta vananema ühiskonna elu mugavamaks ja tõsta elukvaliteeti, milliseid seadmeid ja lahendusi on selleks vaja arendada. Nõudlust mõjutavad tegurid elektroonikatööstuses Võtmetähtsusega teguriteks, mis võimaldavad elektroonikatööstuse ettevõtetel olla konkurentsivõimelised, on siiani olnud madalate tootmiskuludega (madalad kulud - – efektiivne tootmine, vähe jäätmeid, väike energia - ja ressursi kulu) ning kõrge lisandväärtusega tehased (kõrge lisandväärtus - – võimekus toota uusi tooteid, paindlikkus, usaldusväärsus, toodete turule tootmise kiirus). Konkurentsivõime säilitamiseks tulevikus tuleb leida tasakaal nende tegurite vahel. Uus trend elek troonikatööstuse jaoks on, et kõige olulisemaks on saamas võimekus toota uusi tooteid ja teha seda kiiresti. See on täiesti vastupidine lähenemine põhimõttele toota olemasolevaid tooteid odavamalt. Elektroonikagigandi Intel endine president Andrew S. Grove on öelnud: „Töötades ligi 30 aastat pooljuhtide tööstuses, olen õppinud, et kunagi ei ole piisavalt tootmisvõimsusi tootmaks kõige eesrindlikumaid tooteid ning samas on alati rohkem kui piisavalt võimsusi tootmaks eilse päeva tehnoloogiat.“ Uuenduslike kõ rge kasumimarginaaliga toodete tootmiseks on vaja kvalifitseeritud ja väga hea haridusega inimesi. Seevastu küpsete, juba teatud aja turul olnud toodete tootmine nõuab enamasti tehnoloogiat, mille puhul on peamine fookus tootmisprotsessi optimeerimine, või maldamaks madalate kuludega tootmist. Selliste toodete puhul on samas enamasti ka kasumimarginaalid väikesed. Kokkuvõtlikult on Euroopa elektroonikatööstuse jätkusuutlikkust silmas pidades keskne koht uute toodete tootmise võimekuse säilitamisel ja suurend amisel. Organisatsioonilised muutused masinatööstuse tootmisprotsessi korralduses Teadus - ja arendustegevusel on suur tähtsus masinatööstuse jaoks, eelkõige sellest tekkivate tulemuste ja tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel - – sellest luuakse uut vää rtust. Seetõttu on vajalik, et ettevõtte juhtimine ja organisatsioon tervikuna oleks kõrgel tasemel. Olulisteks märksõnadeks siinkohal on efektiivsete kommunikatsioonikanalite loomine suhtlemaks ja pakkumaks tagasisidet teadus - arendusüksustele, ettevõttes isese infovahetuse täiustamine, uudsete juhtimistehnikate rakendamine.

211. 211 millise erialase ettevalmistusega spetsialiste on Eestil pikas perspektiivis tarvis, samuti ka see, kui paljud e rialase ettevalmistusega spetsialistid siirduvad tööle teistesse valdkondadesse (st mitteerialasele tööle) ja kui palju töötab sektoris mitteerialase ettevalmistusega inimesi. See info on vajalik kutse - ja kõrghariduse koolituse mahu läbimõeldud suunamisek s. Seega tuleks kaardistada sektori tööjõu vajadus (sh võttes arvesse teistes sektorites vajatavat masinatööstuse spetsialistide vajadust) järgmise 10 aasta perspektiivis, arvestades riiklikku sektori arengustrateegiat, sektoris tõenäoliselt toimuvaid Eest it mõjutavaid globaalseid arenguid, sektori töötajate soolis - vanuselist ja erialast struktuuri ning tõenäoliselt toimuvaid tehnoloogilisi muutusi . See peaks olema aluseks nii kõrg - kui kutsekoolide masinatööstuse erialade koolitusmahtude määramisel järgmis el kümnel aastal. Sektori tööjõu planeerimise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb arengukavas määratud perioodi keskel (st aastal 2016 - 2017) teha vahehindamine, st analüüsida, kas väljatöötatud prognoos on vastavuses tegelike majandusarengutega ning kas kool itusmahtu tuleks sellest lähtuvalt korrigeerida. Haridus - ja teadusministeeriumil tuleks õppekavade sisu väljatöötamisel teha tihedat koostööd ettevõtete ja valdkonna haruliitudega ning muuhulgas otsustada, milliste valdkondade spetsialiste on otstarbekas koolitada välismaal (tulenevalt valdkonna spetsiifikast ning vajatavate spetsialistide väikesest arvust) või välisriikidest Eestisse palgata (siin on oluline roll EASi pakutaval arendustöötaja toetusel) 29 . Samuti peaks üheks pikema ajahorisondiga eesmärgik s olema tehnikaalade populaarsuse suurendamine . Sellele on juhtinud oma 7. juuni 2011 soovituses tähelepanu ka Euroopa Komisjoni nõukogu toonitades, et riik peaks selleks, et suurendada majanduse tasakaalustumist avatud sektorite suunas, kolmanda taseme ha riduses keskenduma majanduse võtmevaldkondadele, sh inseneriteadusele. Samuti toob nõukogu probleemina välja kutseoskuste vajakajäämist ja riigi vähest keskendumist kutseharidusele, muuhulgas ka seda, et Eestis on kutse - ja erialase hariduseta inimeste osa kaal väga kõrge (2009. aastal 32% ehk kolmandik). Tehnikaalade populaarsuse suurendamine nõuab ühiskonna suhtumise muutumist ja pikaajalist sihipärast tegutsemist. Tööstusettevõtetes toimuv peaks olema palju rohkem n - ö pildil – erinevate ettevõtete tegevu st tutvustav telesaade, kooliõpilastele mõeldud ekskursioonid ettevõtetesse jne. Väga oluline on ka üldharidussüsteemis piisavalt tugeva teadmiste baasi loomine. Mitte ainult masinatööstuse, vaid ka teiste sektorite esindajad, kus vajatakse tehnilise taibu ga oskusteadmistega tööjõudu (näiteks energeetika), toovad olulise kitsaskohana esile seda, et probleemid algavad üldharidussüsteemist. Viimases pööratakse vähe tähelepanu matemaatikale ja füüsikale, mille hea tundmine on samas masinatööstuses oluline mitt e üksnes inseneridele, vaid ka oskustöölistele. Madala motivatsiooniga ja keskmisest väiksemate võimetega noored on nii ettevõtjate kui koolide hinnangul kutsehariduse suhtelise nõrkuse üheks põhjuseks, kuna masinatööstuse erialad nõuavad tehnikaalast taip likkust ning häid teadmisi matemaatikast ja füüsikast. Süsteemne karjäärinõustamine peaks algama juba põhikooli viimastel aastatel, tutvustades noortele võimalikke erialavalikuid . Koolides tuleks juba põhikooli viimastel aastatel tähelepanu pöörata noortel e erinevate valikuvõimaluste tutvustamisele ning vältida kutsekoolidest negatiivse kuvandi loomist. Täna on kutseharidus Eestis vähepopulaarne ning edukas karjäärimudel on „keskkool - kõrgkool“, mistõttu kutsehariduse valivad paljuski nõrgemate õpitulemusteg a noored, kes ei pääse kesk - või kõrgkooli. Seda kinnitasid lisaks tööandjatele ka uuringu käigus intervjueeritud ja fookusgruppides osalenud kutsekoolide esindajad. 29 Näitena on ettevõtjad toonud, et Eestisse tuuakse igal aastal 50 tööstusrobotit, kuid täna ei õpetata Eestis robootika valdkonda inseneriõppe tasemel ega ka kutseõppeasutustes. Vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide väljaõpe toimub praegu ettevõte te kulul. Vaadates globaalseid arengusuundumusi ja toetudes valdkonnaekspertide hinnangule, tuleks otsustada, kas ja millised hulgal oleks Eestis vaja robootika spetsialiste.

146. 146 - V eebipõhise tootmisplaneerimise süsteemi loomine. Seal liiguks info ettevõtte vabade ressursside (nt alakoormatud masinad ja seadmed) olemasolust ja nö tööriistapanga funktsioon. Samuti info erinevate kompetentside kohta, ehk siis milleks üks või teine ettevõtte võimeline on. - Teadusasutuste kaas a mine klastri töösse uute toodete ja tehnoloogiate loomise ja arenduse eesmärgil. Selle abil tahetakse suurendada omatoodangu osakaalu, mitte liigselt sõltuda allhanketöödest. - Klastri eesmärkide saavutamiseks kaasfinantseerimise võimaluste leidmine (fondid, kommertsasutused). Mõte klastri loomiseks sai alguse selle st, kui EAS kutsus 2010. aasta detsembris ettevõtjaid arutama erinevate koostöövõimaluste üle leidmaks lahendusi, kuidas üle saada konkurentsikartusest. Projekti kohta saab täpsemalt lugeda: http://www.ice1.ee/ 3.7.3. Ettevõtete ja teadusasutuste, haruliitude ja muude organisatsioonide vahelist koostööd takistavad tegurid Nagu eelnevast analüüsist selgus, on Eesti masinatööstuse ettevõtete koostöö teadusasutuste, riiklike ja muude organisatsioonidega võrdlemisi tagasih oidlik. Eeskätt tehakse koostööd nende sidusrühmadega, kellega koostööst saadud efekt on otseselt rahas mõõdetav ja koheselt saavutatav. Käesolevas alaosas antakse ülevaade sellest, mil määral on viimastel aastatel koostööd tehtud ning millised on ettevõtj ate hinnangul olulisemad takistused koostöö tegemisel teadusasutustega. Intervjuude ja fookusgruppide tulemused viitavad, et vähese koostöö põhjus on paljuski ettevõtete poolne koostöövajaduse mittetunnetamine, mida nimetas teadusasutustega koostööd takis tavaks teguriks 40% uuringus osalenud ettevõtetest. Keerukus kontakti leidmisel ning teadusasutuste soovimatus koostööd teha on märksa vähem tähtsad probleemid. „Võimalik, et see olukord ongi normaalne, et koostöö e i ole suurem, sest on tasakaalu olukord – see, mida Eestis toodetakse, seda teadmust on ka kõrgharidusasutustel. Ja koostöö sõltub klientidest: kui kliendid asuvad välismaal, siis ei ole kõrgharidusasutustel võimalik teha just nende klientide jaoks koostöös Eestis asuvate tütarettevõtetega spetsi aalset tootearendust. Tehakse koostööd, mis on asjakohane ja kui tahetakse tasakaalupunkti viia teise kohta ehk siis kontsernisisene arendustegevus suunata Eestisse, siis on see hoopis teine olukord.“ (Fookusgrupis osaleja) Sama tunnetavad vähese koostöö p õhipõhjusena ka teadusasutused, kelle väitel on ettevõtted passiivsed ning enamik ei ilmuta huvi koostöö tegemiseks. Teadusasutuste sõnul peaksid ettevõtted selgemalt välja tooma, mida nad vajaksid, et teadusasutused saaksid vajalikku tuge pakkuda. Sama to onitasid intervjuudes ka m õned ettevõtted tuues välja, et ettevõtetel endil oleks vaja senisest enam näidata üles initsiatiivi teadusasutustega koostööd teha ning otsida võimalusi saada praktilist kasu Eesti teadusasutuste pakutavatest võimalustest. „Tulem used näitavad õiget pilti, kumbki osapool ei ole rahul, ei ettevõtted ega kõrgharidusasutused. Läbi IMECCi toimub hetkel 2 - 3 projekti, aga kahjuks ei ole uusi ettevõtteid tulemas, ei ole leitud partnereid.“ (Fookusgrupis osaleja)

226. 226 Inserting Local Industries into Global Value Chains and Global Production Networks: Opportunities and Challenges for Upgrading With a focus on A sia, China‟s rising competitiveness and the phasing out of the Multi - Fibre Arrangem ents (2004). UNIDO Papers. Vienna. Kolk, Arno (Elcoteq SE, Senior Manager Business Development). Autori te intervjuu, Ta llinn , 10. Detsember 2010. Malerba, F. (2004) Sectoral systems of innovation: basic concepts. in Malerba, F. (Ed) Sectoral Systems of Innovation: concepts, issues and analyses of six major sectors in Europe. Cambridge University Press, UK. ManuF uture Platform - STRATEGIC RESEARCH AGENDA, assuring the future o f manufacturing in Europe (2005). Manu future High Level Group and Support Group, Brussels. ManuF uture - STRATEGIC RESEARCH AGENDA, assuring the future of manufacturing in Europe (2006). Report of the High Level Group, Brussels. Masso, J., Ukrainski, K., Va rblane, U., Kaarna, R., Jürgenson, A . (2011). Eesti ettevõtete uenduslikkus ja selle allikad. Innovaatiline tegevus ettevõtetes aastatel 2006 – 2008, EAS, 2011, lk 31 - 96. Mathews, J. A. Cho, D. S. (2000). Tiger Technology: the Creation of Semiconductor Indu stry in East Asia . Cambridge University Press. Peneder, M. (2001). Structural Change, Development And Growth. - Paper for the ECIS conference “ The future of innovation studies “, Einhoven. Pavitt, K. (1998). Sectoral Patterns of Technical Change: Towards a Taxonomy and a Theory , Research Policy, Research Policy Vol 13. Porter M. E. (1998). Competitive advantage: creating and sustaining superior performance, Simon and Schuster Publishing, New York. Porter M. E. (2008). Five Competitive For ces That Shape Strategy, Harvard Business Review. Raie, S jt (2010). Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuring. Konjunktuuriinstituut. Reiljan, J. Majandusharu konkurentsivõime analüüsi metodoloogilised alused. – Eesti majanduse aktuaalsed arenguprobleem id keskpikas perspektiivis. Vastutav toimetaja Kaldaru, H, Reiljan, J. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk. 32 - 69. Riives, J . Tehnoloogiaplatvormi kujundamine (Manufuture). Tallinn, 20.04.2011. Sectoral innovation systems in Europe: monitoring, anal ysing trends and identifying challenges - Machinery and equipment sector, Centre for European Economic Research, Mannheim, 2008, 153 p. Smith, K. (2000) „Innovation as a systemic phenomenon: Rethinking the role of policy‟, Enterprise and Innovation Managem ent Studies, 1(1): 73 – 102. Speaking for European Engineering – Annual Report 2010/2011, The European Engineering Industries Association, Brussels, 2011, 40 p. Steinfeld, E. Stan Shih‟s “Smile Curve” [http://www.brookings.edu/~/ media/Files/events/2010/0609 _china_global/20100609_china_global_steinfield.pdf].

35. 35 20 17 24 29 42 45 51 50 51 48 58 18 22 30 32 46 52 53 56 53 55 60 20 26 31 39 47 52 53 54 56 58 60 0 10 20 30 40 50 60 70 2001 2005 2008 Joonis 11 . Masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötlevast tööstusest (%). Võttes võrdlusaluseks masinatööstussektoris loodud lisandvää rtuse ühe hõivatu kohta, on selgelt näha, et Eesti edestab vaid Lätit ja Leedut. Kui 2001. aastal oli näitaja Eestis, Lätis, Tšehhis ja Poolas võrreldaval tasemel, siis 2007. aastaks olid kaks viimast oma eduseisu Balti riikide ees kasvatanud. N - ö uutest l iikmesriikidest eristuvad Ungari ja Sloveenia, kus töötaja kohta loodud lisandväärtus on kogu eelneval kümnendil olnud kõrgem, jäädes siiski suurusjärgu võrra alla Rootsile, Saksamaale ja liider Soomele. Joonis 12 . Masinatööstu se harudes keskmiselt loodud lisandväärtus ühe hõivatu kohta 2000 - 2008 (tuh EUR).

172. 172 12 20 34 36 54 10 20 30 40 50 60 ostutegevus tootmise ettevalmistus tootearendus ja disain müük ja turundus tootmine Joonis 86 . Ettevõtte nägemus, milliste väärtusahela elementide lisamise teel ettevõte lähiaastatel laieneb (osakaal vastajatest , N=143 ). Intervjuude tulemuste põhjal tundub, et kättejõudnud taastumisperioodil on ettevõtetel keerulisem kasvuga toime tulla. Mitmete ettevõtete jaoks on kiire kasv 2010. aasta jooksul põ hjustanud probleeme tööjõu hankimisel ja tellimuste sujuval täitmisel, tekkinud on tootmis - ja laopinna puudus, kuna ettevõtted ei ole suutnud oma sisemisi protsesse niimoodi ümber korraldada, et kiiresti nõudluse taastumisele reageerida. Ettevõtete invest eerimisplaanide analüüs näitab, et valdavalt peetakse prioriteetseks investeerimist tootmisse ning tootearendusse. Turundus - , logistika - ja IT - valdkonna investeeringuid peetakse märksa vähem olulisteks, seda nii täna kui ka viie aasta perspektiivis. Kõige olulisema arengut ja laienemist takistava tegurina näevad ettevõtjad hetkel veel ebastabiilset majandusolukorda , mida tõi ühena kolmest kõige olulisemast tegurist esile peaaegu iga teine vastanu. See on ilmselt tingitud sellest, et kriis on värskelt meeles ning taastumisprotsess alles toimub. Teiseks oluliseks takistuseks on haridussüsteemi kitsaskohad (vt pikemalt hariduse ja tööjõu ptk) . Lisaks teeb ettevõtjatele muret ka finantseerimisvõimaluste vähesus (seda aspekti on käsitletud uuenduste peatükis). Te ised tegurid on vähemolulised. Ametiühingute olulisust, töö - ja elamislubade saamise keerukust, seadusandlikke takistusi ning korruptsiooni tõid takistustena välja vähesed. Analüüsides eri tegurite olulisust erinevates ettevõtjate allrühmades, ilmneb, et majandusolukorra ebastabiilsus teeb ennekõike muret väiksematele ettevõtetele ja lihtsamate toodete valmistajatele, kuna neid mõjutas majanduskliima kõikumine ilmselt ka kõige enam. Tegevusalade lõikes toonitasid majandusliku ebastabiilsuse aspekti eelkõi ge metalli - ja metalltoodete tootjad ning tunduvalt vähem seadmete tootjad. Haridussüsteemi kitsaskohad on probleemiks keerukamate toodete valmistajatele ja suurettevõtetele, millel on suurem vajadus spetsiifilise oskusteabe järele. Finantseerimisallikate leidmine on väikestele ettevõtetele oluliselt suurem probleem kui suurtele, samuti on märkimisväärsed erinevused välisosalusega ja välisosaluseta ning kontserni kuuluvate ja mittekuuluvate ettevõtete vahel – välisosaluseta ja mittekontserniettevõtetel on keerulisem finantseerimisallikaid leida, mis on ka oodatav, kuna neil puudub emafirma/välisomaniku tugi.

181. 181 II Nõudlusepoolsed muutused Tööstus ku i majanduse tuum Euroopa töötleva tööstuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja säilitada võimekus tuua turule uudseid tooteid. Teadus - ja arendustegevuse seos tööstusega ei ole pelgalt ühesuunaline - – rohkem T&A tegevust, rohkem uuendusi tööstusele. Veelgi olulisem on asjaolu, et tööstus loob omakorda ideid ja sisendit T&A tegevuse jaoks. Seetõttu, viies järjest enam tööstust kaugele väljapoole Euroopat (eelkõige Aasiasse), muutub väga keeruliseks või isegi võimatuks suhtlus tehase ja T&A üksuste vahel. Eri nevad uuringud näitavad murettekitavat trendi – viies tootmisprotsessi välismaale, kaasneb sellega ka erinevate toetavate tegevuste, sh teadus - ja arendustegevuse vältimatu liikumine sihtriiki ( Speaking for ... 2011) . Kõrge lisandväärtusega toetavad teenused kogunevad ümber tootmise asukoha. On leitud, et kuigi töötleva tööstuse otsene panus SKP - sse on Euroopas ligikaudu 20 - 22%, siis ligi 75% SKPst ja 70% hõivest on seotud tööstusega – iga töökoht tööstuses loob juurde 2 töökohta tööstusest sõltuvaid teenuseid pakkuvates valdkondades ( Speaking for ... 2011) . Seetõttu peab olema ettevaatlik tootmise väljaviimisega ning arvestama sellega kaasneda võivaid soovimatuid tagajärgi. Seevastu oleks oluline pigem vastupidine areng – kui EL suudab ligi tõmmata uut tööstust, võib sellel olla täiendav kasu kogu majanduse jaoks. Rahvusvahelistumisest tulenevad muutused Globaalsete turgude tekkimine koos sellest tuleneva konkurentsi suurenemisega on märgatavalt lühendanud toodete turule jõudmise aega ning toodete elutsükli pikku st ( Swedish Production Research... 2009). Samuti on oluliselt vähenenud tellimuste täitmise aeg. Teisalt vajavad erinevast kultuurilisest kontekstist pärit ning erinevates piirkondades asuvad kliendid nende soovide järgi kohandatud tooteid. Tööstusettevõtt ed on reageerinud sellisele survele nii tehnoloogiliste kui ka organisatsiooniliste ümberkorraldustega. Kirjeldatud arengud nõuavad, et kõik tootmisprotsessid muutuksid senisest oluliselt kiiremaks. Paindlike, kohandatavate ja ümberseadistatavate tootmisse admete arendamine on üheks võimaluseks toota efektiivselt ning samas väikestes seeriates. Moodulpõhise tootmise laialdane kasutamine on võimalus kasutada ära masstootmise eeliseid ning samal ajal kohendada toode vastavaks erinevate klientide erinevatele va jadustele ja soovidele. Turgude globaliseerumise surve ja sellest tulenev ettevõtete püüd leida kulutõhusamaid lahendusi, tootmaks väikeseid partiisid, mõjutab otseselt uute tootmistehnoloogiate kasutuselevõttu. Näiteks võib tuua lasertehnoloogiad (laserlõ ikus, laserkeevitus), mis on väga paindlikud, sest puuduvad detailid, mis puutuvad otseselt töödeldava materjaliga kokku ning vajaksid seetõttu pidevalt vahetamist ja seadistamist. Keskkonnahoidlikkus Keskkonnahoidlikkusel on järjest suurem mõju kogu töötl evale tööstusele. Kasutatavate sisendite (toorained, energia) hindade pidev kasv sunnib tegema olulisi muudatusi. Näiteks transpordikulude oluline suurenemine võib viia täiesti uute tootmisstrateegiate väljakujunemiseni. Lähedal paiknevate ja seeläbi odava malt kättesaadavate materjalide tähtsus suureneb tulevikus ilmselt märgatavalt. Väga oluliseks saab, kuidas toota senisest väiksemate ressursi ja energiakuludega ( ManuFuture... 2006b). Energia temaatika on eriti oluline tegur just Euroopa majandust silmas pi dades. On väga oluline kujundada raamtingimused, mis ühildavad ettevõtete konkurentsivõime, vajaduse tagada stabiilne energiaga varustatus ja energiasäästlik tootmine inimeste sooviga elada paremas keskkonnas ja ka ühiskonnas tervikuna ( Speaking for... 201 1). Ressursside kättesaadavuse vähenemise tulemusena suureneb tulevikus oluliselt ümbertöötlemise ja materjalide taaskasutuse tähtsus. Oluliseks saab kulumiskindlate ja vastupidavate toodete valmistamine, toodete ja tootmisvahendite kasutuse intensiivistam ine (nt tootmisseadmete jagamine). Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline suurendada ka toodete hooldamise ja moderniseerimise teenuste võimalusi ja ulatust. Samas,

212. 212 Sektori arengu seisukohalt on väga oluline võimekate juhtide koolitamine, sest just juhid on arenguvisiooni loojad. Arvestades, et ettevõtte juhtidest sõltub paljuski kogu ettevõtte käekäik, on väga oluline ettevõtte juhtide võimekuse arendamine. Ettevõtte tegevuse edukas suunamine nõuab juhtidelt mitmekülgseid oskusi (juhtimisalased oskused (k uidas juhtida kasvavat firmat, investeeringute tasuvuse hindamine jne), maailmaturu alased teadmised ja oskused, tehnoloogiate alased teadmised ja oskused, organisatsiooni juhtimise oskused, protsesside juhtimise oskused). Tuleks leida erinevaid võimalusi, kuidas motiveerida juhte ennast arendama. Üheks võimaluseks oleks eelpoolmainitud ühisseminarid, koostöömessid jt. Otseselt juhtide koolitamiseks võiks ülikoolide ja EASiga koostöös arendada välja teatud koolituse moodulid (koolitusosak), mis oleksid põhi mõttelt sarnased populaarseks osutunud innovatsiooniosakutega. Väga hea oleks, kui pakutaks võimalust osaleda ka väliskursustel. Samuti tuleks juhtide seas soodustada kutsemagistri - ja kutsedoktoriõpet – see motiveeriks rohkem ennast praegusest süsteemist enam täiendama. Lisaks eelpool mainitule täidavad juhtide arendamise rolli ka arengunõukoda ja selle maakondlikud üksused, samuti ka seminarid, messid, välisreisid. Fookusgruppides jäi selgelt kõlama arvamus, et Eesti vajab mitte üksnes insenere, vaid häi d juhte - insenere. Ka ettevõtted tõid arengu kitsaskohana välja seda, et keeruline on leida spetsialiste, kellel oleksid võrdväärselt head teadmised nii valdkonna spetsiifikast kui majanduse valdkonnast. Kuivõrd Eesti masinatööstuse ettevõtted on paljuski p rojektipõhise iseloomuga, st palju toodab konkreetset tellimust täites konkreetsele kliendile, siis on lisaks erialavaldkonna tundmisele head projektijuhtimise alased teadmised keskastmejuhi tasandist alates väga olulised. Seetõttu on oluline suurendada kõ rgkoolides tehniliste erialade õppekavades ettevõtlusainete (juhtimine, turundus, finantsjuhtimine) osakaalu . Seda on toonud oma uuringu põhijäreldustes välja ka Eamets jt (2011), leides sarnaselt käesoleva uuringuga, et tehnilistel erialadel pööratakse tä na liialt vähe tähelepanu selliste spetsialistide koolitamisele, kellel oleksid juhtimisalased teadmised. Ettevõtlusained peaksid olema magistriõppeprogrammist. Samuti peaks soodustama ettevõtetes inseneride ettevõtluse alast täiendkoolitust. Ühe võimaliku lahendusena nähakse ka Jaapani süsteemile omast spiraalset arenguteed, kus pärast insenerialase kõrghariduse omandamist praktiseerib noor spetsialist paar aastat ettevõttes ning seejärel täiendab oma teadmisi majanduse valdkonnas. Tänase kõrgharidussüstee mi kitsaskohaks on ka ülikoolist saadavate teadmiste liigne teoreetilisus. Põhjuseks on see, et üldiselt jätkatakse pärast bakalaureuseõppe lõppu kohe magistri - ja seejärel doktoriõppes, vahepeal reaalset töökogemust saamata ning praktika osakaal on kõrgha ridusõppes madal. Praktilise töökogemuse puudumine on ka põhjuseks, miks doktorikraadi olemasolu ei ole täna enamikus Eesti erasektori ettevõtetes väärtustatud. Praktiliste teadmiste osakaalu suurendamiseks tuleks kõrghariduse tasemel soodustada kutsemagi stri - ja kutsedoktoriõpet ning innustada koolilõpetajaid kirjutama lõputöö reaalse ettevõtte kogemuse baasil, kaasates edukaid ettevõtteid lõputööde teemade pakkumisse ja tööde juhendamisse. Sel juhul oleks kasu mitmekordne – ettevõte saaks tööst kasu, kui kirjutaja suudab piisavalt põhjalikult teemasse süüvides pakkuda ettevõttele n - ö kõrvalolija pilku, töö kirjutaja saaks ülevaate, kuidas reaalselt ettevõttes tööprotsess toimub. Sama kehtib õpilaste ja tudengite kohta. Ettevõtete hinnangul tõstab koolist saadavate teadmiste väärtust oluliselt praktilise töötamise kogemus. Kuigi see on võimalik, valivad täna väga vähesed (ca 2%) kutsekoolide õpilased õpipoisiõppe võimaluse. Seega tuleks soodustada õpipoisiõpet . Samuti tuleks kutsekooli lõpetanud noortele tu tvustada võimalust täiendada oma teadmisi kõrgkoolis . Täna teeb seda Haridus - ja Teadusministeeriumi andmetel ca 12%. Samuti on oluline kaasata õpetamisse rohkem praktikuid . Praktikute kaasamist õppetöösse peavad oluliseks nii kõrgkoolid kui ettevõtjad, k uid peamiseks takistuseks on hetkel kehtivad nõuded õppejõududele. Seega tuleks selleks, et soodustada praktikute kaasamist õppetöösse, korrigeerida õppejõududele esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid.

175. 175 tunnistasid, et selliseid plaane ei ole või ole sellele liht salt mõeldud . Mitmed neist, kes vastasid eitavalt, tõid põhjusena välja selle, et puudub vajadus ning nõudlus. Samas ka nende ettevõtete hulgas, kes soovisid liikuda suurema lisandväärtusega toodete valmistamise suunas, oli mitmeid, kes tunnistasid, et kon kreetseid plaane selleks ei ole tehtud. Nende ettevõtete vastustest, kes soovitavad tulevikus areneda, selgub, et soovitakse suurendada nende toodete osakaalu, mis läbivad võimalikult paljusid ettevõtte erinevaid tootmisprotsesse – näiteks lehtmetalli tööt lust, keevitust, pinnamontaaži. Teisisõnu, ettevõtted soovivad laiendada oma funktsionaalsete tegevuste hulka, mitte toota üht osa, vaid pakkuda tervikut. Näiteks üks metallitoodete tootja, kes küll kavatseb jätkata allhanketööde tegemisega masinaehitusett evõtete, tõi välja: „Lisaväärtus seisneb suurema osa toote valmistamises alates üksikute detailide valmistamisest kuni sõlmede ja kogu toote kokkupanekuni.“ „Soov oleks saada õigus valmistada ise kogu toode siin ettevõttes, mitte teha ainult komponente mi ngile tootele.“ (Metallitoodete tootmise ettevõtte juht) Suurem osa täna allhankele keskendunud ettevõtetest soovib vähendada allhanke osakaalu (jättes alles suurema lisandväärtusega allhanketööd) ning suurendada omatoodangu mahtu. Samas ilmnes mõningatest vastustest, eelkõige metallitöötlemise protsesse pakkuvate allhankega tegelevate ettevõtete puhul, et ollakse rahuldunud allhankija staatusega ning ei nähta vajadust ning ka võimalust liikumiseks suurema lisandväärtusega toodete suunas. Pikemas perspektii vis soovivad mitmed lihtsa (n - ö teise tasandi) allhankega tegelevad ettevõtted tõusta keerukama allhanke (nt esimese tasandi) pakkujate hulka, st pakkuda rohkem ka montaaži sisaldavaid tooteid, suurendada koostetööde ja komplekteerimistööde osakaalu ehk pa kkuda keerukamaid tooteid. „[Tahame tulevikus] rohkem detaile osta allhankijatelt – liikuda ise suurema lisandväärtuse suunas, rohkem komplekteerimisele.“ (Põllu - ja metsamajandustehnika tootmisettevõtte juht) Tulenevalt intervjueeritavate ettevõtete erine vusest on ka lisandväärtust pakkuvad tootegrupid, mida kavatsetakse tootma hakata, erinevad. Näiteks võib tuua erinevaid masinaehituslikke tooteid, lehtmetalli komponente, keskkonna - , põlevkivikeemia - ja mäetööstuse seadmeid, sensoreid, turbiine (mida kasu tatakse nn rohelise energia tootmiseks), signaalitöötluse protsessoreid, jäätmekäitlusmasinaid, prügipresse, erinevaid masinaid (kiirabid, bussid, komplekssed sportautod) jne. Ettevõtted, mis tegelevad energeetika valdkonnas, tunnetavad, et see valdkond on väga perspektiivne, sest üha enam mõeldakse ja liigutakse selles suunas, kus ettevõtted üritavad leida võimalusi energiavarude kasutamise parandamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Näiteks võib tuua LED - tehnoloogiaid, tuulegeneraatoreid, turbiine jmt. Se e on kooskõlas üldiste ELi tasandil eesmärgiks seatud arengusuundadega. Plaanid on hetkel valdavalt alles idee tasandil, kuigi mõned ettevõtted on juba astunud konkreetseid samme nende elluviimiseks. Mitmetest tulevikunägemuse küsimusele antud vastustest kumab läbi kliendikesksus, st arenemisplaanid on seotud klientide ja nende soovidega. Kuna paljudel sektori ettevõtetel, eriti neil, mis tegelevad masinate valmistamisega, on probleemiks suured veokulud seoses toodangu transportimisega kaugetesse sihtriiki desse, siis on neil plaanis hakata eksportima tehnoloogiat ehk teadmist, kuidas masinaid toota ja kokku panna. Need ettevõtted on välja mõelnud ka innovaatilisi lahendusi, kuidas on võimalik veokulusid kokku hoida ning transportida kordades rohkem tooteid samade kuludega. Kuigi ettevõtete vastustest selgus, et leidub palju ettevõtteid, kellel on ideid uute toodete ja uutele turgudele laienemise osas, siis enamikes neist ei ole seni veel koostanud konkreetseid ja realistlikke tegevusplaane plaanide elluviimi seks. Teisisõnu, on küll eesmärgid, aga tegevusplaan, kuidas neid ellu viia, puudub. Ilma tegevusplaanita on aga ekspordi laiendamine väga raske. „See ei ole nii lihtne, see võtab aega 6 - 12 kuud, et alustada müüki, me ju ei müü tomateid, me müüme tooteid, mis vajavad selgitamist.“ (Metalltootmisettevõtte juht)

189. 189 4.3. Eesti masinatööstuse ettevõtete konkurentsieelis 4.3.1. Konkurentsieelise teoreetilised lähtekohad Konkurentsist ja kasumlikkusest rääkides seatakse tihti esiplaanile tegevusvaldkonna struktuur , mis on vahel isegi olulisem sellest, kas toodetakse toodet või pakutakse teenust; kas tegutsetakse valdkonnas, mis on alles tekkinud või juba pikka a ega olemas; kas valdkond, milles tegutsetakse, on rangelt reguleeritud või reguleerimata. Lühemas perspektiivis mõjutavad valdkonna kasumlikkust väga erinevad tegurid, nt äritsükkel, lühiajalised trendid jt. Keskpikas ja pikas perspektiivis on olulisim val dkonna struktuur, mis avaldub konkurentsijõududes. Ettevõtte juhid määratlevad konkurentsi sageli liiga kitsalt – nad arvavad, et konkurents on miski, mis leiab aset ainult praeguste olemasolevate konkurentide vahel. Tegelikult ulatub konkurents hetkel teg utsevatest rivaalidest palju kaugemale ja hõlmab veel nelja konkurentsijõudu: kliendid, pakkujad, potentsiaalsed turule sisenejad ja asendustooted (Porter 2008). Joonis 92 . Viis konkurentsijõudu (Porter 1998). Uute tu rule sisenejate oht seab piirangud ettevõtete kasumipotentsiaalile. Turule sisenemise lihtsus sõltub s isenemisbarjääridest ehk sellest, kui suured on olemasolevate ettevõtete eelised uustulnukate ees. Olulisemad sisenemisbarjäärid on m astaabisääst, nõudlus poolne mastaabieelis (nn võrguefekt - valdkondades, kus ostja soov toote eest maksta kasvab, kui teiste selle ettevõtte tooteid hindavate ostjate arv suureneb), p akkuja vahetamise kulud, k apitalinõudlus (turule tulemisega seotud suur investeerimisvajadus), o lemasolevate ettevõtete kulu - või kvaliteedieeliseid, e bavõrdne juurdepääs turustuskanalitele ning v alitsuse piirav poliitika. Tähtis on ka ostjate mõjukus - kui ostjatel on suur mõjuvõim, haaravad nad endale rohkem väärtust, suruvad hinnad alla, nõuavad paremat kvaliteeti jne. Ostjatel on suur mõjuvõim juhul, kui ostjaid on vähe või igaüks neist ostab ühe müüja kohta suures koguses, tooted on standardiseeritud või ei eristu teistest, ostjatel ei kaasne partnerite vahetamisega suuri kulusid. Samuti on sel lest aspektist Po tentsiaalsed turule sisenejad Ostjate mõjukus Tarnijate mõjukus Harusisene konkurents Asenduskaubad teistest harudest

149. 149 „Neid kinniseid klubisid on [uuritavas sektoris] Eestis väga palju. Neist aga ei teata ning on ka raske internetist üles leida. Ei ole võimalik üheselt aru saada, mida need klubid pakuvad.“ (Metalltoodete tootmise ettevõtte juht) Lisaks tuleb arvestada, et paljud sektori ettevõtted on tegelikkuses väikesed, mi stõttu neile on tugi eriti oluline. „Meie riigis on palju pööratud tähelepanu suurte ettevõtete vajadustele, aga neid on tegelikult vähe, enamus on keskmised ja väikesed ettevõtted, kui kuulata nende ideid ja vajadusi, siis sealt tuleks väga palju positiiv set impulssi.“ (Energeetikaettevõtte juht) Leitakse, et väikeettevõtluse toetuseks oleks vaja nn innovatsiooniinkubaatorit, kus innovaatilised ideed leiaksid rahastuse ja viidaks ellu. Teistest asutustest nähakse rolli Eesti Kaubandus - Tööstuskojal, mis või ks olla ettevõtetele nende arvates nõuandja, kui on vaja mingit teenust osta, samuti võiks nimetatud organisatsioon pakkuda infot, kellega oleks võimalik välisriigis koostööd teha, juhul, kui mingit sisendit ei ole võimalik Eestist osta. Väliskontserni kuu luva metalltoodete tootja: „Eesti Kaubandus - Tööstuskoja koostöö pakkumised tulevad aastase hilinemisega, näiteks Valgevene või Ukrainaga, kui meil on juba koostöö tehtud!“ Käesoleva peatüki võtavad kenasti kokku ühe fookusgrupis osalenu sõnad: „Siin on kak s teemat. Üks on see, et ettevõtted on väikesed ja neil puuduvad ressursid selleks, et tellida ülikoolidelt arendustegevust. Siin ongi probleemiks vähene koostöö. Teine suur probleem on strateegiline planeerimine (milline on tegevus tulevikus, mida on eesm ärkide täitmiseks vaja teha jne), mida ettevõtetes tehakse väga vähe. Siin tulebki välja teatud mõttes kaootiline tegevus. Kui oleks paigas strateegiline planeerimine, siis on võimalik lahendada oma pika perspektiivi vajadused ja hetkelised ajaprobleemid s eoses vajalike ülesannete täitmiseks. Kui ettevõtte suudab planeerida, mida on vaja 1 - 2 aasta pärast, siis ei oleks enam nii kiire – ta teaks kuhu liikuda ja mida on vaja selleks teha. Seda on näha klastrite arendamise raames, kus tuleb ettevõtteid poolväg isi ja jõuga sundida koostööd tegema. Kui ei ole kriitiline hulk ettevõtteid koondunud, siis ei ole klastrist enam kasu. Ettevõtted küll näevad, et tuleks teha koostööd ja tunnetavad selle vajadust, aga väga raske on leida ühisosasid – koostada ühine strat eegia.“ Positiivne on see, et riik on astunud esimesed sammud sellise koostöö soodustamiseks kompetentsikeskuste loomise kaudu. Kompetentsikeskused on ühendused, mis põhinevad avaliku võimu esindajate, teadus - ja arendusasutuste ning ettevõtete vahelisel uuenduslikul koostööl. Nende peamiseks eesmärgiks on pakkuda tuge piirkondliku ettevõtluse arengule nii kvalifitseeritud spetsialistide, erinevate uuringute ja koolituste, aga ka füüsilise keskkonna näol. Kompetentsikeskused pakuvad ootuste kohaselt ettevõ tetele tulevikus võimalust kindlates valdkondades välja töötada uusi tooteid, teenuseid ja tootmismeetodeid ning edendada eksporti, samuti peaksid kompetentsikeskused olema uue ettevõtluse tekke mootoriks. 2011. aasta mais otsustas EAS rahastada ühena kahe st esimesest kompetentsikeskuse projektist 3,16 mln EURiga väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamist Kuressaarde. Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamise idee põhineb TTÜ Kuressaare Kolledži ja Eesti Mereakadeemia koostööl, mille raames loodi väi kelaevaehituse inseneri õppekava, oma panuse andis ka koostöö Saaremaale kontsentreerunud väikelaevaehituse sektoriga. Uute tootemudelite arendamiseks ja testimiseks rajatakse keskusesse väikelaevamudelite katsebassein ning materjali - , elektroonika - ja teh noloogialaborid. Kompetentsikeskus on avatud kõigile Eesti väikelaevaehituse valdkonna ettevõtetele.

128. 128 Samuti toodi ühtviisi olulistena välja nii tootmise paindlikkuse, töötajate rahulolu kui tootlikkuse/lisandväärtuse tõusu. Seega näevad ettevõtjad, et innovatsiooni positiivsed efektid on otseselt seotud tootmisprotsessi ja selle efektiivsem aks muutmisega. Vähem on uuendused olnud suunatud toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmisele. Muudest positiivsetest aspektidest tõid ettevõtted välja veel seda, et uuendused on aidanud jõuda uutele turgudele ning tõstn ud toote kasutajasõbralikkust. 23 49 51 53 63 64 52 39 39 28 27 29 25 12 10 20 10 7 0% 20% 40% 60% 80% 100% kaupade ja teenuste kvaliteedi tõus tootlikkuse/lisandväärtuse tõstmine töötajate rahulolu tõstmine tootmise paindlikkuse tõstmine kliendibaasi laiendamine tooteühiku kulu vähendamine oluline mõju mõningane mõju pole olnud mõju Jooni s 64 . Innovatsioonide mõju erinevatele teguritele (N=113) . Pe amiste takistustena uuenduslike tegevuste elluviimisel näevad ettevõtjad vajalike oskustega tööjõu nappust (vt ka ptk 3.8 ) ja finantseerimisvõimaluste vähesust. Mitmed i ntervjueeritud tõid välja, et probleemiks on sektori vananev töötajaskond, kes on vastu uuenduslikele protsessidele, mis muudab nende elluviimise keerukamaks. Samas leidus ka ettevõtteid, kes on vastupidiselt arvamusel, et sektori keskmisel töötajal on jub a väga pikk kogemus, mistõttu ei ole oluline, mis seadmed või masinad on ettevõttes kasutusel ja palju lihtsam on ka protsessiinnovatsioone ellu viia. Küll aga on sektoris probleemiks vajalike oskustega tööjõu puudus: uuendused nõuavad loovat lähenemist ja häid teadmisi ning ettevõtted tõid välja, et just arendustegevuse puhul on Eesti inseneride baasi tase võrdlemisi nõrk (vt ka ptk 3.8 ). Teiseks probleemiks on uuenduse finantseerimine (vt ka allpool tootearenduse alapeatükk ) . Majanduskriisi ajal ahenesid ettevõtjate võimalused laenu saada ning kuigi nüüd on olukord paranenud, on krediidi saamine siiski jätkuvalt problemaatiline . Kõige enam on see probleemiks väikestele ettevõtetele, mis aga tekitab omakorda probleeme, kuna neil on seetõttu keerulisem krii sist taastuda. See tulemus on kooskõlas 2001. aastal valminud metalli - , masina - ja aparaaditööstuse uuringuga, kus Vene kriisi järgsel taastumisperioodil tunnetasid ettevõtjad samuti, et raskused krediidi saamisel pidurdasid kriisijärgset taastumist. Samut i teeb ettevõtjatele muret kriisijärgne nõudluse ebakindlus, uuendusprojektide madal tulusus ning koostööpartnerite vähesus. Märksa vähem on probleemiks vajaduse mittetunnetamine ning välisettevõtetes välisomaniku vastuseis uuendustele.

193. 193 Selg elt domineerib fokuseeritus teatud segmentidele (“paindlikkus”, “võime toota kliendispetsiifiliselt”, “tarnekindlus” jt). „Tavaline tarneaeg on suurtel tehastel, räägime ühest - kahest - kolmest kuust, siis meie oleme suutelised kahe kuni kuue nädalaga tarneah elat läbima, eeldusel, et toore on olemas.“ (Väliskontserni kuuluv metalltoodete tootja) „Paindlikkus, et on võimalik väga kliendispetsiifiliselt toota, eriti praegusel ajal, üks põhiline meie pluss. Hind ei ole Soome turu jaoks esmane, pigem see kvalitee t, millele me rõhume.“ (Metalltoodete tootmisettevõtte juhataja) Elektroonikatööstuse ettevõtete puhul on valdavalt toodud konkurentsieelisena välja madalate kuludega seonduvaid tegureid („ väiksemad kulud, tööjõu kvaliteet ja pühendumus”, “madalad tööjõuku lud Euroopa siseselt”, “väike kulubaas” jt). „Me oleme orienteeritud Lääne turule, toodame sellist Lääne kvaliteediga kaupa, mitte Ida kvaliteediga kaupa ja me saame müüa seda Euroopas, kuna me oleme oma turule lähemal, siis see kindlasti on eelis, me saa me teha väikeseid partiisid, klient ei pea oma laovarusid kasvatama ja Hiinaga nagu see võimalus puudub. Samas on see, et Hiina tuleb odava kaubaga järjest rohkem ja ega seal kvaliteet ka kogu aeg paraneb.“ (väliskontserni kuuluva elektroonika seadmete too tmisega tegeleva ettevõtte juht) Samuti on kulude alandamise seisukohast oluline tootmisprotsessi optimeerimine: „Me reorganiseerimisime tunduvalt oma tootmisprotsessi ja selle materialflow protsessi, tänu sellele me saime vabastada lisaressursse ja ilmsel t on see edukuse põhjus, see millest me pidime enne raha välja maksma, me saime enda kasumisse.“ (Väliskontserni kuuluva elektroonikakomponente tootva ettevõtte juht) Toodete diferentseeritust ja eripäraste omadustega tooteid toodi välja vähe vähestes vas tustes. Valdkonnas on tegevad peamiselt suurte väliskontsernide tütarettevõtted, kuhu suundub oluline osa toodangust. Siiski on fokusseerituse – kogu turu suunitluse aspektist elektroonikatööstuse ettevõtted pigem määratlenud konkureerimisulatuse laiemalt, tegutsedes kogu turul. Valdkonna eripära tõttu ei ole fokusseeritusest tulenev eelis nii suur, kui mõningates teistes masinatööstuse harudes. Elektriseadmete tootjate ja muude masinate ja seadmete tootjate vastused on suhteliselt sarnased. Kulueelisest en am tuuakse välja toodete eripära (“insenerimahukus”, “meie tooted on kvaliteetsed”, unikaalne tehnoloogia”, “toodete eripära”, “toota võimalikult suure lisaväärtusega valmistoodet, kus lisaks masinaehituslikule poolele oleks määrav osakaal ka toote koostam isel, erinevatel katsetustel ja testimise seonduvatel protseduuridel ning projektdokumentatsioonil” jt). Ettevõtted on peamiselt keskendunud spetsiifilistele segmentidele (“selles vallas konkurente pole”, “rohkem nišile”, “hea välispartner” jt). Rõhutatak se suhteid klientidega: „Põhiline konkurentsieelis, millele me rõhume on see, et me suudame alates projekteerimisest pakkuda oma toodet kliendile /.../ just pakkuda täislahendust /.../ täislahenduse pakkumisel oleme me (Eesti selles valdkonnas) ainukesed / .../ me toodame, me paigaldame, me pakume järelhooldust.“ (Kontserni kuuluv masinate ja seadmete tootja) Elektriseadmete tootmises kasutatakse ka masskohandumise võimalusi ( mass customization). Selline lähenemine võimaldab toota suurtes kogustes (mastaabis äästlikult), samaaegselt kohandades lõpptoodangut vastavalt konkreetse kliendi vajadustele : Mootorsõidukite ja haagiste ning muude transpordivahendite tootjate puhul tuuakse väga selgelt välja vaid toodangu eripära ja selle kõrget kvaliteeti („ kvaliteetne toode”, “kõrgetasemeline töö”,

75. 75 vähenemisel või ettevõtte laiendamise soovi korral oleks võimalik uute klientide ja turgude võitmiseks kasutada. Kuivõrd sektoris on suur roll välisomandusse kuuluvatel kontserniettevõtetel (vt Tabel 3 ), s iis on oluline ka analüüsida, kui suur on Eesti tütarettevõtete autonoomia otsuste tegemisel. Mitmed kontserni ettevõtted tunnistasid, et tooteportfelli muutmine ei ole nende pädevuses, need otsused tehakse emafirmas ehk peakontori tasandil ning ettevõtte siinsel harul ei ole selles osas võimalik oluliselt kaasa rääkida. Siiski esines intervjueeritute hulgas ka vastupidiseid näiteid, kus Eestis paiknev kontserni haru on suutnud kontsernis silma paista ning tänu uudse lahenduse väljatöötamisele saanud võima luse tootevalikut laiendada. Eesti ettevõte A kuulub väliskontserni ja tegeleb lehtmetalli kuumtsinkimisega. Kontsernisiseselt toimub tütarettevõtete vahel tihe konkurents ja samas ka teadmiste ülekanne. Kontserni tütarettevõtetel tuleb ennast pidevalt tõe stada ning näidata, millistes valdkonnas ollakse teistest tütarettevõtetest paremad, tuleb osata silma paista. Tütarettevõtete tulemusi analüüsitakse ja võrreldakse paljude erinevate indikaatorite abil. Parimate näitajatega ettevõtted peavad oma kogemusi e dasi andma, teisi õpetama. Kontsernisiseselt toimub iga 4 aasta tagant rotatsioon, kus edukamad ettevõtted saavad ennast tõestada uutes valdkondades. Eesti tütarettevõtte juht ja insenerid on suutnud kontsernis oma oskusi tõestada, paistes positiivselt si lma oma paindlikkuse, nooruse (keskmine vanus 33 eluaastat), uudsuse ja töökultuuri poolest. Sellest tulenevalt juhib Eesti tütarettevõte väliskontserni ettevõtete töögruppi, kus tegeldakse uute tehnoloogiate ja toodete arendamisega ja tootmise efektiivsem aks muutmisega, teemade ring on väga lai. Eesti inseneride tugevus seisneb ettevõtte Eesti juhi sõnul selles, et nad on suurte kogemustega (ettevõttes töötanud üle 10 aasta), neid on pidevalt koolitatud ja ettevõte on soodustanud nende õppimist. Ettevõtte juhi sõnul võib öelda, et Eesti insenerid on väga laia silmaringiga ja ühed parimad Euroopas. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks välisettevõtte tundis Eesti vastu huvi. Inseneride lai silmaring ja tugevus on intervjueeritud ettevõtte juhi hinnangul tin gitud sellest, et alguses tegutseti n - ö isolatsioonis ja kõik teadmised tuli endal koguda – õppida teiste ettevõtete kogemusest (alates Euroopast kuni Ameerikani) ja õppematerjalidest. Tänu laiale silmaringile saadaksegi täna oma teenust kõigile soovijale pakkuda. Siiski on üldiselt väliskontsernide tütarettevõtete otsustusõigus sageli piiratud . Seda kinnitab ka järgnev joonis, kus on toodud ankeetküsitlusele vastanud välisosalusega ettevõtete hinnangud otsustusprotsessi korraldatuse kohta – enam kui veera nd välisosalusega ettevõtetest tunnistab, et tooteportfelli, hinnakujundust, strateegilist juhtimist, tootearendust ning investeeringuid puudutavad otsused on peamiselt välisomaniku pädevuses.

184. 184 arendustegevuslikku võimekust, on paljud ettevõtted sõlminud ühiseid uurimislepinguid teadusasutustega, väärtusahela teistel astmetel paiknevate ettevõtete ning ka samal tasandil tegutsevate otseste konkurentidega. Samas on endiselt Euroopa ettevõtete vahel väga palju usaldamatust ning see takistab koostöö loomist, isegi sel juhul, kui eesmärgid ning tulemused on mõlemale osapoolele potentsiaalselt kasulikud. Vähese usalduse tõttu on koostöös tehtav arendustöö tihti võimalik vaid are ndustegevuse algfaasis. Samas tunnetavad mitmed sektori eksperdid ettevõtetevahelise koostöö tugevdamise vajadust. Järelikult on vajalik luua nutikalt koostatud raamtingimustega koostööprojekte, mis oleksid ühelt poolt ettevõtetele vastuvõetavad ning teisa lt pakuksid osapooltele ka reaalset tulu. Võrreldes USAga on riiklikud investeeringud teadus - ja arendustegevusse ELis üldiselt suuremad, erandiks on vaid elektroonikatööstus. Täpsemalt selle üks allharu, pooljuhtide tootmise tööstus, mida käsitletakse USA s strateegilise valdkonnana. Kuigi on küsitav, kas T&A väljundi ning tööstusharude vajadused ühtivad, on siiski ilmne, et teadus - ja arendustegevuse finantseerimine on teadmuse loomise jaoks oluline võimaldav tegur. Ühine uurimistegevus ettevõtete ja akade emiliste asutuste vahel on tööstusharu seisukohalt oluline. Selline võrgustik võimaldab tööstusele ligipääsu läbimurdelistele tehnoloogiatele, suurendab dialoogi ning ideede vahetust, lubades samas akadeemiliste asutuste jaoks loodud T&A fondidel uusi idei d tundma õppida. 4.2. Euroopa tööstuse strateegiad konkurentsivõime säilitamiseks ja tugevdamiseks Euroopa masinatööstus 2010 Toodang 1510 mlrd EUR Eksport (EList väljapoole) 462 mlrd EUR Hõive 9,7 mln inimest Sektori arenguvisiooni võtab kenasti kokk u masinaehituse visiooni 2028 juhtlause: “ Masinatööstus töötab välja tehnikalahendusi, mis edendavad puhtamat, tervislikumat, ohutumat ja jätkusuutlikku maailma “. Teisisõnu, ka tulevikus nähakse masinatööstusel juhtrolli teiste majandussektorite arendamise l. Kuivõrd Eestist mõjutavad järgmisel kümnel aastal eeskätt Euroopas toimuvad protsessid, mis omakorda loomulikult sõltuvad üleilmsetest arengutest, antakse käesolevas osas lühiülevaade Euroopa tööstuse strateegiatest oma konkurentsivõime säilitamiseks , tuginedes valdavalt Manufuture materjalidele. Manufuture Euroopa tehnoloogiaplatvorm loodi 2004. aastal, et välja töötada pikaajaline strateegia ja uued tööstuse paradigmad Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks globaalsete arengutrendide tausta l. Manufuture keskendub nelja strateegilise eesmärgi saavutamisele: - tööstussektorite konkurentsivõime; - tööstustehnoloogiate juhtroll; - öko - efektiivsed tooted ja tootmine; - juhtroll toodete ja protsesside, aga ka kultuuriliste, eetiliste ja sotsiaalsete väärt uste osas. Põhjus selle platvormi loomiseks oli lihtne – tunnetati, et Euroopa praegune tööstuse paradigma ei ole enam asjakohane. Ühelt poolt seisab Euroopa silmitsi teiste arenenud riikide (nt Jaapan, Korea) konkurentsisurvega, eriti kõrgtehnoloogia sekt oris. Teisalt suundub üha suurem osa tootmisest madala palgatasemega riikidesse nagu Hiina ja India. Euroopa jaoks peituvad suurimad ohud seoses viimase suundumusega eeskätt selles, et tootmise viimine Euroopast välja on toonud kaasa ka nende sihtriikide t ehnilise kompetentsi tõusu ja automatiseerituse. Seetõttu töötati välja ELi tasandi visioon,

207. 207 Arengukava peaks sisaldama sektori konkreetseid arengusihte järgneva l viiel aastal, kuid arengukava ajahorisont võiks tervikuna olla 10 - aastane, et panna paika sektori pikemaajalised arengusuunad. Rakenduskava peaks sisaldama konkreetseid tegevusi koos vastutajatega (nende väljatöötamisel võiks lähtuda varasematest headest näidetest 27 ). Arengukava uuendamine peab olema järjepidev protsess, sh rakenduskava tuleb üle vaadata iga paari aasta tagant ning arengukava 4 - 5 - aastase perioodi järel. See tagab planeerimise ning sektori arengu suunamise järjepidevuse. Pärast arengukava v äljatöötamist on oluline selle saavutamise nimel sihistatult tegutsemine, mis on sektori arengu seisukohalt kõige olulisem väljakutse eesseisvatel aastatel. Lähtuvalt väljatöötatud riiklikust strateegiast tuleb arengu nõukojal järgmise sammuna analüüsida j a otsustada, milliste meetmetega on võimalik ja otstarbekas suunata sektori ettevõtteid arenema soovitud suunas. Siin on oluline roll EASile ja teistel struktuurivahendite toetusi jagavatel asutustel, mille meetmed eesseisval struktuurivahendite programmip erioodil peaksid arvesse võtma riiklikke sihte. Ettevõtete vahelise koostöö tihendamine Täna on masinatööstuse sektoris ettevõtete vaheline koostöö nõrk. Sellel on mitmeid põhjusi, kuid peamiseks on see, et ettevõtjad ei usalda ega tunne üksteist ning ei oska näha koostööst tekkida võivat kasu. Vähendamaks usaldusprobleemi ning suurendamaks motivatsiooni, tuleb koostööd sektori kui terviku tasandil soodustada. Lisaks eelpoolmainitud arengunõukoja ja maakondlike klubide loomisele peaks sektori arengujuhi üh eks oluliseks ülesandeks järgmisel paaril aastal olema masinatööstuse ettevõtteid ühendava veebipõhise infoportaali loomise koordineerimine . Horisontaalset koostööd toetavate lahenduste loomisest on räägitud juba aastaid (nt Tööstusvedurid 2018... 2009), par aku ei ole seda suudetud realiseerida. Ettevõtted tunnetavad selgelt vajadust sellise reaalajas toimiva ning sektori spetsiifikast lähtuvalt väljatöötatud andmevahetuskeskkonna järele. Intervjuudes toodi korduvalt välja, et sektoris on väga oluline operati ivne infovahetus, kuid täna puudub selleks sobiv kanal. Mõningad erialaajakirjad, mis praegu seda funktsiooni mõneti täidavad, ilmuvad üsna harva, Masinatööstuse Liit vahendab infot üksnes oma liikmeskonna sees, kuid paljud ettevõtted ei kuulu liitu, ning info on hajutatud. Online andmebaasi loomine võimaldaks selle probleemi lahendada ning looks head eeldused ettevõtete vahelise koostöö tihenemiseks. Tegu võiks olla piiratud kasutusega veebiplatvormiga, st vajalik peaks olema eelnev registreerimine ja siss elogimine (autentimine), sest see suurendab portaali usaldusväärsust. Portaal peaks võimaldama ettevõtetel vahetada operatiivselt informatsiooni: - materjalide/seadmete/tööriistade ostu - ja müügipakkumiste kohta . - seadmete/tööriistade rendi kohta . Ettevõtted on huvitatud nn seadme - ja tööriistapanga loomisest , kuhu ettevõtted ise saaksid lisada informatsiooni selle kohta, milliseid tööriistu on ettevõte valmis vajadusel rentima ning milliseid teenuseid osutama. Ettevõtete juhid toonitasid intervjuudes, et teg elikkuses on neil seadmepark sageli alakoormatud, sest nii mõnelgi juhul on olnud tarvis soetada kallis seade või tööriist vaid teatud kindla tellimuse täitmiseks (üks ettevõte tõi näitena, et oli sunnitud ühe tellimuse raames paari augu tegemiseks soetama ligi 2000 EURi maksnud tööriista, mis nüüd seisab praktiliselt kasutamata). Selliste dubleerimiste vältimiseks oleks otstarbekas selline info koondada ja kasutada ära olemasolevaid vabu tootmisvõimsusi. 27 Eestis kehtivad arengukavad on leitavad Vabariigi Valitsuse veebilehelt http://www.valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad

29. 29 2. Võrdlev hinnang Eesti masinatööstuse konkurentsipositsioonile 2.1. Sektori konkurentsivõime Masinatööstus on mitmekülgne tegevusvaldkond, mis pakub tehnoloogiaid, seadmeid ja teenuseid kõigile teistel e tööstusharudele ning lõpptarbijatele. Seetõttu on masinatööstuse sektor tihedalt seotud teiste tööstusharudega ning tal on tööstuse kui terviku konkurentsivõime seisukohalt oluline roll. Paig utamaks masinatööstust töötleva tööstuse konteksti ning selgitamaks masinatööstuse seoseid töötleva tööstuse teiste harudega, kasutatakse käesolevas uuringus inglise teadlase Keith Pavitti poolt loodud liigitust (nn Pavitti taksonoomia ), mis seob tehnoloog iate ja turgude eripärast tulenevad innovatsiooniprotsesside iseärasused konkreetsete majandusharudega. Tabelis 3 on selgitatud Pavitti taksonoomia jaotuste eripärasid ning paigutatud masinatööstuse allharud sellesse konteksti. Ühe kindla majandusharu ette võtteid ühendab mõni omavahel seotud toodete grupp või ka turunõudlus, samuti jagavad ettevõtted teatud baasteadmust (Malerba 2004). Sarnasused tulenevad eelkõige peamistest kasutatavatest tehnoloogiatest, mis loovad teatud võimalusi, aga ka teatud piirang uid ettevõtete innovaatilisele tegevusele. Kuigi ühes majandusharus tegutsevatel ettevõtetel on teatud ühiseid jooni, on neil samas ka suurusest, omandivormist, asukohast jm as pektidest tulenevaid eripärasid. Seetõttu on ka innovatsioon il erinevates majand usharudes nii ühiseid jooni kui ka eripärasid. Suurt harusisest innovaatilis e tegevuse variatiivsust peetaksegi Pavitti taksonoomia suurimaks probleemiks (Archibugi 2001). Masinatööstuse alamse ktorite siseselt esinevad märkimisväärsed erisused tööjõu tootl ikkuse, energia - ja tooraine kasutamise intensiivsuse, kapitaliintensiivsuse, klientide ootuste jt aspektide osas. Näiteks vaadeldavas metallitoodete tootmise harus on väga erinevate vajadustega kliente – näiteks ettevõtted, mis toodavad standardiseeritud t ooteid autotööstusele, on erineva profiiliga võrreldes ettevõtetega, mis pakuvad spetsialiseeritud detaile kiiresti arenevale tuulegeneraatorite tööstusele. Metalltoodete tootmist (sh metallitöötlus) on tihti nimetatud ka „nähtamatuks sektoriks“. Selles v aldkonnas domineerivad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis enamasti on allhankijateks teistele sektoritele (nt autotööstus, lennundus, ehitus, toiduainetööstus jt). Seega positsioneerub metalltoodete tootmine tarne ahelas suurte partnerite vahe le – antud sektori ettevõtted ostavad sisendeid (nt teras ja teised metallid, energia) suurtelt tarnijatelt ning pärast töötlemist müüvad toodangu suurtele kapitalikaupade valmistajatele (viimaste edukus on seetõttu olulisel määral sõltuv hästitoimivast meta lltoodete tootmise sektorist). Metalltoodete tootmise ettevõtete väike suurus on põhjustanud sektori „nähtamatuse“ nii kaubamahtude mõttes, finantsiliselt, poliitiliselt, samuti ka lõpptarbijate ja tööjõu jaoks ( FWD Sector... 2009). Väikese ja keskmise suu rusega ettevõtete suurt osakaalu saab selgitada nende võimega toota vastavalt tööstuse vajadusele paindlikult väga spetsiifilisi (nn rätsepatöö) tooteid. Samas, kuigi domineerivaks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, siis üksikud suurettevõtted ( vähem kui 1% ettevõtete koguarvust) omavad siiski olulist tähtsust, moodustades ligi veerandi kogu valdkonna müügitulust. See viitab asjaolule, et suurettevõtetel on teatud segmentides märkimisväärne turuvõim ning võimalus kasutada positiivset mastaabiefek ti. Sellist tüüpi ettevõtted liigituvad mastaabile orienteeritud kategooriasse.

160. 160 „Asi algab juba gümnaasiumist peale, lisaks palgale ja spetsialiseerumise teemadele. Kui õpetatakse füüsikat ja keemiat samasuguste vanade meetoditega edasi, siis ei tekigi huvi või ei säili seda gümnaasiumi lõpuni.“ (Fookusgrupis osalenud Haridus - ja Teadusministeeriumi esindaja) Ettevõtjad toovad inseneride ettevalmistuse nõrga kohana ka välja ka liiga „laia pilti“ – ettevõtted tunnevad puudust spetsiifilisematest oskustest, st suuremast spetsialiseerumisest. Selleks, et koolis inseneri eriala lõpetajast saaks oma valdkonna spetsialist, kulub ettevõtete hinnangul 3 - 5 aastat. Suurema spetsialiseerumise peamis e takistusena nähakse kõrgkoolides täna st rahastamisskeemi (kuivõrd spets iaalõpe on kallim kui üldine õpe), aga ka see, et riigi tasandil ei peeta otstarbekaks valmistada Eestis ette kitsa valdkonna spetsialiste, keda on riigis vaja vaid mõned üksikud. Seega antakse pigem universaalseid teadmisi eeldades, et spetsiifilised osku sed omandab noor insener töökohal. Ettevõtted tunnevad puudust tugevast kompetentsikeskusest, kes pakuks neile toodete arendamisel tuge (vt ka ptk 3.6). Nendele arendusele pühendunud inseneribüroodele, mis täna Eestis on, andsid ettevõtted väga positiivset tagasisidet, kuid rõhutati, et neid on liiga vähe. Selleks, et luua kompetentsikeskusi, ei piisa ainult 2 - 3 insenerist, vaid oleks vaja vähemalt paarkümmend spetsialisti. Seega on praeguseid arenguid vaadates ettevõtjate hinnangul tugevate arendusperspekt iiviga kompetentsikeskuste teke kaheldav, kuna nende tekkimise eelduseks on kriitilise massi inseneride olemasolu, kes omavad spetsiifilist teadmust, mis on maailmas unikaalne (või on vastavasse piirkonda kompetentsikeskuse rajamine seotud olulise kulueeli sega) ja samuti peavad neid toetama ettevõtted ja vajadusel ka välismaalt toodud spetsialistid, kes annaksid edasi uusi spetsiifilisi teadmisi. „Vaevalt, et keegi toob Eestisse lennuki projekteerimise, kui Eestis ei ole enne ühtegi lennukit ehitatud.“ (Met allitooteid tootva ettevõtte juhatuse liige) Seetõttu tuleks inseneriharidust rohkem väärtustada ja insenere rohkem koolitada, et saaks tekkida vajalik hulk insenere, mille olemasolu annaks omakorda tõuke spetsiifilise teadmuse tekkele Eestis. Selle teadmu se abil oleks omakorda võimalik luua alus teiste valdkondade sisenemisele Eestisse. Taas arvatakse, et tehnikaalade populariseerimine peaks algama juba koolipingis. Karjääriõpe ja tööelu tutvustamine võiks olla alushariduse kohustuslik osa. Kõrghariduses o n probleemiks ka see, et ettevõtted vajavad spetsialiste, kellel oleksid nii erialased teadmised kui ka vähemasti algteadmised projektijuhtimisest – turundusest, eelarvestamisest ja finantsjuhtimisest. Eriti teravalt tunnetavad seda probleemi need ettevõtt ed, mille tegevus on olemuselt projektipõhine. Samuti on üheks oluliseks probleemkohaks doktorikraadi madal väärtustamine ettevõtjate hulgas. Samas on see kõrghariduspoliitika suunajate arvates ülioluline, kui Eesti soovib liikuda suurema lisaväärtusega t oodete pakkumise suunas. Täna leiavad doktorikraadiga insener - tehniliste erialade spetsialistid eelkõige rakendust kõrgkoolides, kuid sel juhul puudub neil reaalne praktika, mis on omakorda probleemiks. „[Doktorikraadiga inseneridel] puudub praktika ja te gelikult on ka see, et kas neil on seal töötlevas tööstuses midagi teha. Kas neid on ikka vaja? Kuid ilma selleta raketti ei tule.“ (Fookusgrupis osalenud ministeeriumi esindaja) Ettevõttepoolne töötajate koolitamine Praeguses olukorras, kus äsja kooli lõ petanute oskused ja teadmised ei vasta sageli ettevõtte vajadustele, kasutavad ettevõtted l ahendusena ettevõttesisest väljaõpet ja koolitust, mis on kallis, kuid

2. 2 Sisukord Jooniste loetelu ................................ ................................ ................................ ................................ ......... 4 Tabelite loetelu ................................ ................................ ................................ ................................ ......... 6 Sissejuhatus ................................ ................................ ................................ ................................ ............. 9 1. Uuringu metoodika ................................ ................................ ................................ ............................. 11 1.1. Uuringu üldkogum ................................ ................................ ................................ ...................... 14 1.2. Küsitlusankeedi ja intervjuu kava koostamine ................................ ................................ ........... 20 1.3. Kvalitatiivuuring ................................ ................................ ................................ .......................... 21 1.4. Kvantitatiivuuring ................................ ................................ ................................ ........................ 25 1.5. Fookusgrupid ................................ ................................ ................................ ............................. 28 2. Võrdlev hinnang Eesti masinatööstuse konkurentsipositsioonile ................................ ....................... 29 2.1. Sektori konkurentsivõime ................................ ................................ ................................ ........... 29 2.2. Eesti masinatööstus rahvusvahelises võrdluses ................................ ................................ ........ 32 2.2.1. Masinatööstuse tähtsus võrdlusriikides ................................ ................................ .............. 32 2.2.2. Masinatööstuse harude struktuur ................................ ................................ ....................... 36 2.2.3. Kapitali akumulatsioon ja investeeringud ................................ ................................ ........... 38 2.2.4. Eksport ja selle düna amika ................................ ................................ ................................ . 40 2.2.5. Käibe indeks ................................ ................................ ................................ ....................... 42 2.3. Masinatööstuse roll Eesti majanduses ................................ ................................ ....................... 49 2.3.1. Masinatööstuse osatähtsus majanduses ja töötlevas tööstuses ................................ ........ 49 2.3.2. Masinatööstuse allharude võrdlus ................................ ................................ ...................... 51 3. Masinatööstuse konkurentsivõime sisemiste tegurite analüüs ................................ .......................... 69 3.1. Strateegiline planeerimine ja juhtimine ................................ ................................ ...................... 73 3.2. Tootmissisen did ................................ ................................ ................................ ......................... 82 3.3. Tootmine ................................ ................................ ................................ ................................ .... 91 3.4. Müük ja turundus ................................ ................................ ................................ ........................ 95 3.5. Eksport ................................ ................................ ................................ ................................ ..... 105 3.5.1. Ülevaade Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ning konkurentsieelisest välisturgudel ................................ ................................ ................................ ................................ 106 3.5.2. Masinatööstuse al lsektorite ekspordiartiklid ja sihtriigid ................................ ................... 109 3.5.3. Ekspordiartiklite struktuur peamiste ekspordi sihtriikide lõikes ................................ ......... 116 3.5.4. Ekspordi arengut takistavad probleemid ................................ ................................ .......... 121 3.6. Uuendused ja arendustegevused ................................ ................................ ............................ 123 3.6.1. Protsessiuuendused ................................ ................................ ................................ ......... 125 3.6.2. Tooteinnovatsioon ................................ ................................ ................................ ............ 129 3.7. Koostöö ja konkurents ................................ ................................ ................................ .............. 134 3.7.1. Ettevõtete p eamised koostööpartnerid ................................ ................................ ............. 134 3.7.2. Ettevõtete vahelist koostööd takistavad tegurid ................................ ............................... 142 3.7.3. Ettevõtete ja teadusasutuste, har uliitude ja muude organisatsioonide vahelist koostööd takistavad tegurid ................................ ................................ ................................ ........................ 146 3.8. Haridus ja tööjõud ................................ ................................ ................................ .................... 150 3.8.1. Tööjõud ................................ ................................ ................................ ............................. 150 3.8.2. Haridus ................................ ................................ ................................ .............................. 153 3.9. Riigipoolne toetus ................................ ................................ ................................ ..................... 162 3.9.1. Eesti maine ................................ ................................ ................................ ....................... 162 3.9.2. Infrastruktuur ................................ ................................ ................................ ..................... 163 3.9.3. Regionaalpoliitilised aspektid ................................ ................................ ............................ 164 3.9.4. Innovatsiooni ja tootearenduse riiklik toetamine ning koostöö EASiga ............................ 165 3.10. Majanduslangus ja taastumine, arengut takistavad tegurid ................................ ................... 166 4. Eesti masinatööstuse arengu väljakutsed, arengustsenaariumid ja tegevuskava prioriteetide saavutamiseks ................................ ................................ ................................ ................................ ...... 176 4.1. Masinatööstuse globaalsed trendid ................................ ................................ ......................... 176 4.2. Euroopa tööstuse strateegiad konkurentsivõime säilitamiseks ja tugevdamiseks .................. 184 4.3. Eesti masinatööstuse ettevõtete konkurentsieelis ................................ ................................ ... 189 4.3.1. Konkurentsieelise teoreetilised lähtekohad ................................ ................................ ...... 189 4.3.2. Eesti ettevõtete hinnangud konkurentsieelise kohta ................................ ........................ 191

99. 99 Näi teks olemasolevad kliendid ning internet ja andmebaasid on suhteliselt olulisemad kodumaisel kapitalil ettevõtete jaoks, emaettevõtte kontaktidel on väga suur tähtsus väliskontserni kuuluvate ettevõtete jaoks, kuna need on sageli kontserni tütarettevõtted. Edasimüüjad ja agendid on kõrgemalt hinnatud omatoodangu tootjate hulgas. Samuti osutub, et riiklikud tugistruktuurid on kodumaiste ettevõtete jaoks märksa olulisemad info allikad kui välisomanduses ettevõtete jaoks. Võrreldes 2001. aastaga on masinatöös tuse sektoris müügi ja turunduse olukord tunduvalt paranenud. Kui 10 aastat tagasi tehtud raportis jõuti tõdemusele, et enamiku sektori ettevõtete klienditeenindustöö tase on väga nõrk, siis täna see enam nii ei ole, kuna püsimajäämiseks on tarvis üha enam teha tihedat koostööd kliendiga ning arvestada iga konkreetse kliendi vajadustega. Masinatööstuse ettevõtete tegevusprofiil on tõepoolest väga lai. Masinatööstuse ettevõtted müüvad oma toodangut lisaks teistele sama valdkonna (masinatööstus) ettevõtetele veel väga paljudele muudele sektoritele. Teistest enam nimetati klientsektoritena ehitus - , põllumajandus - ja energeetikasektorit ning puidu - ja toiduainetetööstust, aga toodi välja ka seda, et toodetakse otse lõpptarbijatele. Metallitoodete tootmisega tege levate ettevõtete kliendid tegutsevad valdavalt ehitussektoris, mõnevõrra vähem energeetika ja masinaehituse valdkonnas. Metallitoodete tööstuse klientidena mainiti mõningatel juhtudel ka põllumajandust, autotööstust ning meditsiinitööstust. Elektroonikatö östuse klientideks on peamiselt aparaaditööstus, samuti meditsiin, transport ja energeetika. Elektriseadmete ning muude masinate ja seadmete valmistamisega tegelevate ettevõtete toodang läheb peamiselt erinevatesse töötleva tööstuse harudesse, tihedamalt o n välja toodud toiduainetööstust, paberitööstust, energeetikat, masinaehitust ja keemiatööstust. Moorsõidukite ja haagiste valdkonna toodangu sihtgrupp on jaekliendid, põllumajandus, transpordisektor ning ka puidutööstus. Ka muude transpordivahendite tööst use toodang läheb olulises osas eraklientidele, kuid ka avaliku sektori tellijatele. Masinatööstuse sektorile, ee skätt selle mõningatele allharudele nagu metalltoodete tootmine, on iseloomulik tootmise paigutamine suurklientide lähedusse. Elektriseadmeid t ootva ettevõtte juht ütleb: “Ettevõte peab olema seal , kus on tema kliendid. Näiteks kui meie suurim klient hakkab tootma Indias, siis peab ka meie kontsern oma tootmist viima Indiasse. /.../ Ei saa välistada, et mõni tootesegment liigub mujale ja seetõttu peab mõne kontserni kuuluva tehase sulgema.” Samas elektroonikaseadmete tootja tõi intervjuus esile oma Soome kliendi Hiina kogemust, mis kinnitab vastupidist: „Nende väitel on seal küll odavam teha, aga lisakulud on nii suured, et pole mõtet seda teha, k valiteedik ulud, transpordikulud, kõik muu ei kata seda ära ja turg , kuhu lõpuks toode läheb , on siin ja siis ei olegi asjal mõtet . /.../ Skandinaaviamaade lähedus on väga oluline asi, turud on ikkagi lähedal“. Üldine trend on, et Eesti masinatööstuse ettev õtete kliendibaas on võrdlemisi väike , mis on selgeks ohu märgiks, kuna vaid 2 - 3 kliendi kadumine võib tekitada ettevõtte jaoks suuri raskusi. Projektipõhiste ettevõtete oluliseks müügiartikliks on varasematel perioodidel tehtud tööd, mis n - ö müüvad ennast ise. Samuti ilmnes, et müügi ja turunduse seisukohalt on antud sektoris väga oluline erinevate sertifikaatide olemasolu, sest nende abil on lihtsam Eesti ettevõtteid andmebaasidest leida ning need tagavad ettevõttele teatud usalduskrediidi. Mõnedes valdko ndades on oluline ka patentide olemasolu. „Ma arvan, et see on väga oluline, väga tähtis, eriti siis kui sa hakkad rääkima suurte kaladega, suurte ettevõtetega [läbi rääkima], iga kord nad tahavad teada, kas su toodang on patenteeritud, see tähendab, et n ad on kaitstud peale investeerimist turundus - ja

10. 10 - koostöö – erinevate koostööpartnerite olulisus, koostööd takistavad tegurid , koostöö teadusasutustega (takistavad tegurid); - majanduskriisi mõjud; - tulevikuvisioon – arengut takistavad tegurid, ettevõtte arenguperspektiiv. Uuringu keskmes on sektori tänase olukorra kaardistamine. Võttes arvesse, et tellija ja erinevad huvigrupid s oovisid intervjuu kavas kajastada väga eritahulisi teemasid, oli ettevõtjate intervjueerimisel igale teemale pühendatud aeg suhteliselt piiratud. Lisaks eelnevalt mainitud teemadele tuuakse raportis ära ka Eesti masinatööstuse ülevaade, sh rahvusvahelises võrdluses, sek tori globaalsed arengutrendid, Eesti masinatööstuse sektori kitsaskohad ja ettepanekud, kuidas neid oleks võimalik kõrvaldada. Kuivõrd sektori tulevik on täna paljuski ebakindel, siis on kitsaskohade kõrvaldamisel kõige olulisem süstemaatili se lähenemise juurutamine. Paljude sektori arengut takistavate tegurite kõrvaldamine peab algama ühiskonna kui terviku suhtumise muutumisest ning lihtsaid lahendusi, mis tagaksid kiire edu, ei ole. Uuringu raames viidi läbi 100 intervjuud kokku 68 masinatö östuse erinevatesse alamsektoritesse kuuluvates ettevõtetes. Kuivõrd kõigi sektor i ettevõ tete intervjueerimine olnuks liiga aja - ja ressursimahukas, p akuti intervjuu valimisse mitte kuulunud ettevõtetele võimalus avaldada arvamust veebipõhise küsitlusankeet i vahendusel. Kutse uuringus osalemiseks koos lingiga küsitlusankeedile saadeti kõikidele Äriregistris olevatele ettevõtetele, mille peamine tegevusala kuulub masinatööstuse valdkonda ja mille e - posti aadress oli Äriregistris kättesaadav. Kokku saadi uurin gu käigus vastused 143 ettevõttelt, sh 68 ettevõ t telt, mida intervjueeriti. Seega on valimi kaetus 31%. Lisaks intervjuudele ettevõtete juhtidega toimus neli fo okusgrupiarutelu, kus käsitleti intervjuude käigus ilmnenud sektori probleemkohti ja nende võima likke lahendusteid. Fookusgrupid olid teemapõhised ning nendesse kaasati eksperte, kes vastutavad vastava valdkonna arendamise eest Eestis – koolide, ministeeriumide, teadus - arenduskeskuste, tellija esindajaid. Fookusgrupi tulemused olid oluliseks sisendik s uuringu lõpus toodud tegevuskava koostamisel. Uuringuraport koosneb kolmest osast, millest kaks esimest o n sisendiks vii m a sele, sektori edasise arengu tegevuskava ja arengustsenaariumide koostamisele. Esimeses osas, mis järgneb uuringu met oodika kirjeldu sele, selgitatakse masinatööstuse rolli ja selle dünaamikat Eesti majanduses ja asetatakse Eesti masinatööstus võrdlevasse konteksti teiste ELi riikide masinatööstussektoritega. Selleks kasutatakse makromajanduslikku konkurentsivõimet mõõtvaid näitajaid na gu ettevõtete ja hõivatute arv, müügitulu, kasum, lisandväärtus ja eksport. Uuringuraporti teises osas keskendutakse Eesti masinatööstuse hetkeolukorra selgitamisele. Selles osas on olulisimaks sisendiks intervjuud ettevõtjatega ning ettevõtjate seas läbi viidud põhjalik veebiküsitlus. Antakse ülevaade nii sektori ettevõtete juhtimisprotsessidest, tarneahelast, tootmisprotsessidest kui ka turunduslikest aspektidest. Lisaks analüüsitakse koostööd sektori teiste ettevõtete ja teadus - arendusasutustega ning uu ritakse ka tööjõu küsimusi, ettevõtjate nägemust riigi abist ning sektori ettevõtete taastumist kriisist. Kolmandas osas tutvustatakse masinatööstuse globaalseid arengutrende ja Euroopa strateegiaid neile väljakutsetele vastamisel. Samuti tuuakse ära Eesti masinatööstuse arengustsenaariumid ja tegevuskava sektori kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Täname kõiki, kes aitasid kaasa käesoleva raporti valmimisele: eksperte, kes aitasid küsimustiku koostamisel; ettevõtjaid, kes leidsid aega kogemuste jagamiseks; fooku sgru pi aruteludes osalejaid, kes aitasid mõelda, kuidas ilmnenud kitsakohti lahendada ja tellija esindajat Mihkel Värtonit, kes oli abiks uuringu läbiviimise koordineerimisel ning oli kogu uuringu käigus tegijatele suureks toeks.

158. 158 13,8 13,9 14,9 15,3 16,5 13,1 14,9 15,2 16,4 18,3 20,6 0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 ...tootearendus ja tootmistehnika ... mehhatroonika Tartu kolledžis ...tootearendus ja tootmistehnika Tartus ...soojusenergeetika ...mehhatroonika energeetika mehaanika infotehnoloogia keemia - materjali ehitus matemaatika - loodus Joonis 76 . Madalaim punktisumma, millega sai 2010/2011 õppeaasta l sisse Tallinna Tehnikaülikooli riigieelarvelisele kohale (Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtuveeb, leitud erialade aritmeetilise keskmisena, maksimaalne punktisumma 30). Kõrgharidussüsteemis on peamiseks murekohaks insener - tehnilise personali ettevalmistu se ebapiisavus . Kui välja arvata projektipõhiste tellimustega seotud välisosalusega ettevõtted, millele on oluline klientidele lähedal olemine, on kõige suuremaks probleemiks eelkõige inseneride nappus. „Me teeme piisavalt suuri asju, selleks, et kõik koo s töötaks, see on piisavalt keeruline, sellist inimest väljast on raske leida, isegi üle osta ei ole väga palju kelleltki olnud võimalik, isegi siis kui tahaksime. /.../ Meie laienemist on koguaeg piiranud inimeste hulk, me peame arenema koos inimestega, m e areneme koos klientidega, kliendid õpetavad meid, meie õpetame kliente see sama inimeste hulk see sama meeskond areneb edasi võib vähehaaval laieneda, aga ei ole võimalik lõpmatuseni laieneda.“ (Väliskontserni kuuluva masinaehitusettevõtte tegevdirektor) Mitmed intervjueeritud suurte kontsernide siinsete tütarettevõtete juhid avaldasid arvamust, et inseneride suurema hulga korral oleks võimalik perspektiiv grupi tasandil arendustegevuse toomine Eestisse. „Ressurss on piiratud, ühel hetkel tuleb lagi vastu ja tekib küsimus, kuidas minna suure lisandväärtusega toodete valmistamise suunas ja kellega me seda teeme? Ma praegu ei näe seda, ma ei näe seda tulemust, sest see kompetents ei tule lihtsalt niimoodi, et sa lased 30 inseneri õppeklassist välja, talle on vaja pikka kogemust, traditsioonid ka selles sektoris.“ (Elektroonikaseadmete ettevõtte tegevjuht) Täna ei koolitata ettevõtete hinnangul insenere piisaval hulgal, mis mõjutab kahtlemata riigi konkurentsivõimet negatiivselt. Juhul, kui Eesti ning Eestis asuvatel kontserni ettevõtetel oleks võimalik kasutada siinset insener - tehnilist baasi, looks see hea eelduse luua uudseid lahendusi ning mõjutaks seeläbi potentsiaalselt mitte üksnes arendustegevusele fokuseerinud ettevõtteid, vaid ka teisi, kellega need ettevõtted koostööd teevad. Kui täna on paljud Eesti ettevõtted keskendunud allhanketöö tegemisele, siis riigi konkurentsivõime aspektist oleks oluline liikuda väärtusloome ahelas ülespoole, kuid ilma kõrgekvaliteetse insener - tehnilise baasita on see keeru line . Ühe põhjusena nähakse ka noorte vähest huvi tehnikaerialade vastu, kuigi riiklikult soodustatakse sellel suunal õppimist. Kui 1990. aastate lõpus - 2000. aastate alguses vähenes tehnikaalade riigieelarveliste

220. 220 Masinatööstuses on olulisel kohal B2B ehk ettevõttelt ettevõttele müük, vähem on B2C - d ehk müüki otse kliendile. Toodangut müüakse väga paljudele teistele sektoritele, enim nimetati ehitus - , põllumajandus - ja energeetikasektorit. Eesti masinatööstuse ettevõtteid iseloomustab see, et sageli on ettevõtetel paar suurklienti, kelle tellimustele keskendutakse. See on ka omamoodi ohu märgiks, kuna nende klientide tellimuste kaotamisel tekib koheselt probleeme. Ka üldiselt kumab ettevõtjate vastustest läbi suur kliendikeskus – kliente peetakse kõige o lulisemateks koostööpartneriteks, seda ka toodete arendamise osas, samuti on olemasolevad kliendid olulised uute klientide leidmisel. Eesti masinatööstus on tugevalt orienteeritud allhankele , uuringus osalenud ettevõtetest ligi kolmandikul moodustab allha nketöö enam kui 50% müügitulust. Eestis tehtavat allhanketööd iseloomustab paraku eelkõige kuluefektiivsusele rõhumine. Üheks suureks väljakutseks allhankega seoses on seetõttu kuidas liikuda järk - järgult teadusmahukama allhanketöö poole ning millised on v õimalikud arenguväljavaated selleks. Allhanketöö on valdav (välismaise enamusosalusega) kontserniettevõtetes. Viimase aja arengustest on suuremad ettevõtted ise hakanud rohkem kasutama allhanke tellimist. See on osaliselt ka strateegia paindlikkuse suurend amiseks – ettevõtted on veel kriisist väljumise faasis, mil paljudel juhtudel tuli kulude kokkuhoidmiseks teha olulisi tööjõukärpeid ning sarnase olukorra vältimiseks püütakse praegu, taastumisperioodil, mitte niivõrd ettevõtte tegevus laiendada, vaid osa vajaminevatest töödest väljast sisse tellida. Eesti masinatööstus on tugevalt orienteeritud ekspordile , kogu müügitulust moodustab eksporttulu ligi kolmveerandi. Samas on ekspordile orienteerituse osas oluline erinevus kodumaiste ning väliskapitalil ettev õtete vahel – välisomanduses ettevõtete ekspordivõimekus on märgatavalt kõrgem (vt ptk. 2.3.2). Ekspordipartnerite seas domineerivad sarnaselt impordile tugevalt Rootsi ja Soome, kuhu suundub vastavalt ligi kolmandik ja 28% ekspordist. Kolmandal kohal on S aksamaa (8% ekspordist). Eksporditoodangust annab suurima – kolmandiku – osa elektroonikatööstus, millele järgnevad elektroseadmete tootmine (ligi neljandik ekspordist) ja metalltoodete tootmine (22%). Eksporti takistavatest teguritest on ettevõtete jaoks olulised kitsas kontaktide võrgustik välisriikides, töötajate vähene kompetentsus ja konkurents. Eesti masinatööstuse ettevõtete peamisteks impordi partnerriikideks on Rootsi ja Soome . Kõige suuremaks importijaks on elektroonikasektor, väärtuseliselt impor ditakse enim elektrooniliste integraallülituste, telefonide jm andmeedastusseadmete detaile ning isoleeritud kaablit. Sektoris on majanduskriis nüüdseks suuresti möödas ning kätte on jõudnud taastumisperiood. Majanduskriis ja sellele järgnev taastumine on ettevõtjaid sundinud varasemast enam mõtlema uute turgude leidmisele, pöörama tähelepanu aktiivsele müügile ja kliendibaasi laiendamisele. Majandkriisi kõige ilmsemaks positiivseks mõjuks on olnud tööjõu tootlikkuse tõus. Ka tulevikku vaatavad ettevõtted p ositiivselt, suur osa ettevõtetest plaanib lähitulevikus oma tegevust laiendada, eelkõige plaanitakse seda teha Eestis ja olemasoleva tooteportfelliga. Laiendamist planeeritakse eelkõige tootmise laiendamise kaudu, samuti peetakse oluliseks senisest suurem a tähelepanu pööramist müügile ja turundusele ning tootearendusele ja disainile. Kõige olulisemateks arengut takistavateks teguriteks peavad ettevõtjad hetkel majanduslikku ebastabiilsust, aga ka finantseerimisvõimaluste vähesust ja haridussüsteemi kitsask ohti. Hoolimata majandussurutistest on Eesti ettevõtted olnud aktiivsed uuenduste tegemisel. K olmandik uuringus osalenud ettevõtetest on viimasel kolmel aastal toonud turule uue toote ning neljandik uuendanud olemasolevat toodet. Uuendused on valdavalt to imunud suuremates ja kontserni kuuluvates ettevõtetes. Tooteuuenduste poolest paistavad silma omatoodangu tootjad. Ettevõtjate hinnangul on uuendused aidanud vähendada tooteühiku kulusid, laiendada kliendibaasi ja tugevdada konkurentsipositsiooni. Viimasel kolmel aastal on protsessiuuendused olnud valdavalt seotud tootmisega – kasutusele on võetud uusi tootmisviise ja – tehnoloogilisi lahendusi, aga ka tootmise juhtimise mudelite

222. 222 väheneb tulevikus. Väärusahelas ülespoole liikumine aga eelda b töötajate olemasolu, kes oleksid võimelised uudseid lahendusi välja pakkuma ja neid ellu viima. Peamiseks probleemiks on asjaolu, et nn pehmed erialad on täna noorte seas tunduvalt populaarsemad kui tehnikaalad ning ka koolide reaalainete alane ettevalmi stus tihti võrdlemisi nõrk. See on koos kutsehariduse vähese populaarsusega Eestis viinud olukorrani, kus on probleeme heade masinatööstuse erialade oskustööliste - spetsialistide ettevalmistamisega . Ettevõtjate hinnangul on probleeme kutsekoolide lõpetajate oskuste ja teadmiste tasemega. Inseneride korral on probleemid pisut teistsugused, seal nähakse probleemina seda, et domineerivad teoreetilised teadmised ning praktiliste oskuste tase on nõrgem. Samuti nähakse nii kutse - kui kõrghariduses kitsaskohana vaj akajäämisi õppejõudude praktilistes oskustes . Probleemi põhjuseks on praktika vähene osakaal õppekavades ning seetõttu on lahenduseks praktika osakaalu suurendamine nii kutse - kui inseneriõppes . Loomaks ettevõtetele stiimuleid praktika pakkumiseks nii õppu ritele kui õppejõududele, tuleb tõsiselt kaaluda praktikajuhendaja toetus e pakkumist riiklikul tasandil. Riigi olulise rollina näevad ettevõtted Eesti maine kujundamist, tuge infrastruktuuri arendamisel (eelkõige maapiirkondades) ning teadus - arendustegevus e toetamisel . Samuti tuleks rohkem tähelepanu kompleksse nõustamisteenuse pakkumisele. Täna on paljud tegelikkuses omavahel seotud toetus - ja nõustamisskeemid eri teenusepakkujate vahel killustunud, nende koondamine ja tihedam seostamine on vajalik süsteem suse loomiseks. Masinatööstuse ettevõtete edukus sõltub võimest luua uut väärtust. Lisandväärtuse loomise aspektist on oluline hinnata ettevõtte paiknemist väärtusahelas. Arvestades, et loodav lisandväärtus on sõltuvalt väärtusahelas paiknemise positsio onist erinev, on keskne küsimus Eesti masinatööstuse sektori arengu jaoks, kuidas muutub sektori positsioon väärtusahelas tulevikus? Üldiselt on ettevõtetel väärtusahelas loodava lisandväärtuse suurendamiseks kolm võimalust: jätkata sisuliselt samasuguse ä rimudeliga , püüdes loodavat lisandväärtust suurendada sisemiste protsesside (sh protsessi - ja tooteinnovatsioonid) ümberkorraldamisega; teiseks võimaluseks on suurendada loodavat lisandväärtust funktsionaalsete innovatsioonide kaudu ( functional innovation ) , laiendades ettevõttes sisalduvaid väärtusahela etappe; kolmandaks võimaluseks on väärtusahelate vaheline liikumine ( inter - chain innovation ) suurendades lisandväärtust liikudes uuele, kasumlikumale väärtusahelale, kus jätkatakse sama rolli täitmist väärtu sahelas, kuid tulenevalt uue väärtushela keskmeks oleva toote või teenuse suuremast lisandväärtuse mahukusest on võimalik teenida suuremat tulu. Sisuliselt tähendab viimane arenguväljavaade Eesti masinatööstuse ettevõtete jaoks muutusi toodete portfellis v õi uudsete teenuste pakkumist. Ettevõtetel tuleb pidevalt järgida ja arvestada ka tegevuskeskkonnas toimuvaid muutusi ja olla kursis laiemate trendidega. Kõige üldisemad ja laiema ulatusega on kogu maailma majandust mõjutavad nn globaalsed megatrendid, mi s mõjutavad lähemate kümnendite jooksul kõiki majandussfääre. M egatrendid on võimalik jaotada kolme peamisesse rühma: kiiresti muutuv demograafiline olukord, maailma kiirenev liikumine paljude jõukeskuste suunas ning vajadus jätkusuutlikkuse järele. Demogr aafiliste muutuste taga on kiire rahvastiku kasv tärkavatel turgudel ning rahvastiku vananemine arenenud maailmas. Tärkava turumajandusega riikide kiire arenguga kerkivad maailmas järjest uued jõukeskused. Rikkus levib arenenud riikidest arenevatesse riiki desse. Nimetatud kaks megatrendi tähendavad, et jätkusuutlikkus inimkonna tuleviku seisukohalt muutub järjest olulisemaks. Jätkusuutlik ressursside tootmine ning olemasolevate ressursside senisest säästlikum kasutamine saab ka masinatööstuse jaoks võtmetäh tsusega tulevikusuunaks. See viib uute tööstusharude tekkimiseni – ümbertöötlemine, taastuvenergia (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia, biokütused), infotehnoloogia lahendused, roheline transport, roheline keemiatööstus jt energiasäästlikud lahendu sed.

49. 49 2.3. Masinatööstuse roll Eesti majanduses 13 Eesti masinatööstus 2009 Toodang 1,79 mld EUR Eksport 1,29 mld EUR Hõive 29 317 inimest Paigutamaks masinatööstust üldisesse Eesti majanduse konteksti, keskendutakse käesolevas peatükis küsimusele, milline on masinatööstuse roll Eesti majanduses. Selleks tuginetakse eelnevalt (vt ptk 2.1) selgitatud erineva tele sektori olulisust ja konkurentsivõimet mõõtvatele majandusnäitajatele – hõive osakaal, mü ügitulu, kasum, lisandväärtus, eksport ja investeeringud. Esmalt antakse ülevaade sektori olulisusest majanduse kui terviku seisukohalt ning teises osas keskendut akse masinatööstuse allharude võrdlusele, tuginedes Eesti Statistikaameti andmetele. Kuna oluline on peegeldada ühelt poolt pikemaajalisi suundumusi ning teisalt anda ülevaade viimaste aastate arengutest, siis kasutatakse käesolevas peatükis nii aastaseid andmeid perioodi 2005 - 2009 kohta kui lühiajastatistikat perioodil 2009 - 2011, mis annab ülevaate majanduskriisist ja sellele järgnenud taastumisperioodist. Siinkohal rõhutame, et aasta - ja lühiajastatistika võrdlemine ei ole erinevate valimi koostamise põhi mõtete tõttu korrektne, küll aga võimaldab lühiajastatistika saada adekvaatse ülevaate toimuvatest trendidest, sellal kui aastastatistika annab usaldusväärsed andmeid näitajate suuruste kohta (lühiajastatistika ei pruugi seda teha, kuna valimisse kuulub vä hem ettevõtteid ning hinnangud võivad sellest tulenevalt olla ebatäpsemad). Peatükki lõpetavas investeeringute analüüsis lähtutakse ajaperioodist 1996 - 2008, kuivõrd investeeringute puhul on oluline vaadelda pikemaajalisi suundumusi. Paraku pärinevad viimas ed kättesaadavad andmed uuringu valmimisele hetkel aastast 2008, seetõttu jääb hilisem periood vaatluse alt kõrvale. 2.3.1. Masinatööstuse osatähtsus majanduses ja töötlevas tööstuses Masinatööstus on Eestis oluline sektor, siin luuakse kümnendik kogu maj anduse lisandväärtusest ning on rakendust leidnud ligikaudu 7% kõikidest hõivatutest (vt Tabel 17 ). Samas on ettevõtete suhteline osakaal märksa väiksem – masinatööstuses tegutseb ligi 2,5% kõikidest ettevõtetest n ing see näitaja on kogu perioodi vältel püsinud stabiilsena. Seega on masinatööstuse ettevõtted võrreldes oma osakaaluga majanduses suhteliselt suuremad töökohtade, müügitulu ja lisandväärtuse loojad. Masinatööstuse osatähtsus majanduses on viimasel seits mel aastal oluliselt suurenenud – kui 2005. aastal oli masinatööstuses osakaal kogu majanduses loodud lisandväärtusest 6,5%, siis 2011. aasta I kvartalis juba peaaegu 11%. Sama trend on leidnud aset kogukasumi osas, kus sektori osatähtsus on kasvanud peaae gu 3 korda. Nagu alljärgnevast analüüsist selgub, on see paljuski tulenenud sellest, et masinatööstus on võrreldes majandusega tervikuna taastunud majanduskriisist suhteliselt kiiremini. Eriti tugev on masinatööstuse suhtelise positsiooni kasv olnud majand uslanguse perioodil, mis viitab sellele, et masinatööstus kannatas võrreldes teiste tegevusaladega kriisi tõttu suhteliselt vähem. 13 Käesolevas peatükis vaadeldakse masinatööstust tervikuna, st ei ole tehtud kitsendust müügitulu ja ekspordikäibe olemasolu alusel.

34. 34 19 19 23 42 47 49 45 57 56 21 20 28 35 45 45 49 52 50 55 57 17 20 30 34 46 48 49 52 52 55 56 0 10 20 30 40 50 60 70 2001 2005 2008 Joonis 10 . Masinatööstuses hõivatute osakaal kogu töötlevast tööstusest (%). Märkus: Poola ja Sloveenia kohta ei ole 2001. aasta andmed Euro statis t kättesaadavad. Kuigi ka Eestis on masinatööstuses hõivatud märkimisväärne hulk – ligi kolmandik – töötajaskonnast, on see siiski madalam kui enamikes võrdluseks kasutatavates riikides, edestades vaid naaberriike Lätit ja Leedut. Ülejäänud võrdlusri ikides, va Poola, on masinatööstuses hõivatud ligi pool kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast. Samas on masinatööstuses hõivatute osakaal Eestis võrreldes enamiku teiste võrdlusriikidega kasvanud kiiremini. Samasugune kiire masinatööstuse suhtelise olulis use kasv hõive alusel on toimunud võrdlusriikidest veel Ungaris, Slovakkias ja Tšehhis, samal ajal kui n - ö vanades ELi liikmesriikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes ei ole sellist kiiret kasvu toimunud. Sama kehtib Läti ja Leedu kohta, kus kasv on võrreldes teiste ELiga 2004. aastal liitunud riikidega aeglasem. Hõive suhtarvude jaotusele on väga sarnane ka masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötlevast tööstusest (vt Joonis 11 ). Ka siin on selgelt l iidriks Saksamaa, kus sektoris loodud lisandväärtus osakaaluna kogu töötleva tööstuse lisandväärtusest on ligi kaks korda kõrgem kui Eestis. Poola ja Slovakkia on suutnud sektori võimekust lisandväärtuse genereerijana vaatlusalusel perioodil tugevalt tõsta . Eesti kasvutempo on samas suurusjärgus enamiku teiste võrdlusriikidega, seega siin on sektori konkurentsipositsioon lisandväärtuse loojana tugevnenud samas tempos, kuid mahtudelt jääb Eesti siiski enamikule võrdlusriikidele alla. Lisandväärtuse osas edes tab Eesti sarnaselt hõivega võrdlusriikidest vaid naaberriike Lätit ja Leedut.

192. 192 tunnistanud („[konkurentsieeliseks on] kvaliteet ja hind, madalast hinnast tulenevalt on vähe arendusvõimalusi”). „Üks asi on hind, teine on tarnekindlus, allhanketööstuses teistmoodi, teisi kriteeriume väga palju ei ole. Tellija valib hinna jä rgi ja tarnekindluse, kaks parameetrit.“ (Allhanget pakkuva metalltootmisettevõtte juhataja konkurentsieelisest) Fokuseerituse - kogu turule suunatuse teljel on enamik ettevõtteid märkinud fokusseeritusega seotud aspekte (“kiirus, paindlikkus, kiire ümber seadistamine”, “ettevõtte paindlikkus”, “võimalik on väga kliendispetsiifiliselt toota”, “tellimuse täitmise kiirus”, “kiire reageerimine nõudlusele”, “tarne täpsus”, “lühike tarneaeg”, “asukoht klientide läheduses” jt). Oluliselt vähem on mainitud keskend umist kogu turule ja suure mastaabiga tegutsemisele. Omatoodangu tootjate puhul domineerivad selgelt toodete eristumisega seonduvad aspektid („ reputatsioon, sellest tulenev usaldus”, “kvaliteetne toode”, “head tooted”, “lisaväärtus, maine, arendustegevus”, “hea kvaliteet”, “unikaalne tehnoloogia”, “tehnoloogia on prioritiseeritud”, “ olemasolev know - how ja kogemused”, “insenerimahukus”, “toodete eripära”, “paindlikud ja nutikad”, “keerulisemad detailid kui konkurentidel”, “k valiteet on üks võtmetegur”, “kval iteet ja disain”,” innovaatilised lahendused”, “kõrgetasemeline käsitöö” jt). Kulueelist toovad välja vähesed (“hea kvaliteedi ja hinna suhe”, “majanduslik konkurentsieelis – hinnatase madalam” jt). Ilmneb fokuseeritus teatud segmentidele (“rohkem nišile”, “selles valdkonnas tegijad”, samuti “oleme olnud vahelüliks Soomest itta” jt), mõned üksikud toovad eelisena välja kogu turu teenindamise võimet (“lai tootenomenklatuur” jt). Välisomanduses ettevõtete puhul ilmneb vastustest küllalt selgelt kulueelise täh tsustamine („mõistlik kulubaas“, „kuluaspektid“, „ sihtturgude lähedus“, „ madalad tööjõukulud Euroopa siseselt”, “kvaliteedi/hinna suhe”, “kulueelis – tööjõud ja muud tootmissisendid nagu elektri hind” jt). „Meid ise nimetakse emaettevõtte maailmas madala k ulutasemega riigiks, sellepärast lubataksegi meil siin investeerida ja laieneda.“ (Väliskontserni kuuluva elektriseadmete tootmise ettevõtte juht tootmise väljaviimisest madalamate kuludega piirkonda) Vähem tuuakse välja toote diferentseerumisega seotud as pekte (“võime teha keerulisi ja raskeid konstruktsioone”, “kvaliteet - kõik olulised ettevõtte tegevusprotsessid on dokumenteeritud”, “sertifikaadid”, “keskkonnasäästlik pakendamine”, “ainulaadne tehnoloogia” sh tuuakse mitmel pool välja emaettevõtte tugi “emaettevõttel väga suur kogemus, know - how mida saab kasutada ka siinne tehas”). Fokuseerituse – kogu turule suunatuse teljel on vastused suhteliselt erinevad. Samas, arvestades, et suurem osa toodangut müüakse otse emaettevõttele, peetakse eelkõige tähtsa ks seda aspekti (“võeti üle kliendid emaettevõttes ja grupis”, “oleme emaettevõttele heaks partneriks” jt). Kodumaisel kapitalil põhinevaid ettevõtteid oli uuringu grupis kõige rohkem, seetõttu on ka vastused siinkohal olulisel määral varieeruvad. Eelkõig e on võimalik vastuseid üldistada ettevõtete konkureerimisulatust silmas pidades – enamik ettevõtteid toonitab „paindlikkust“, „kiiret tarnet“, „usaldust“, „väljakujunenud kliendibaas“, jt fokuseerimisele viitavaid tegureid. Kulueelise – toodete diferentse erituse lõikes on vastused väga erinevad ning ühtset trendi välja tuua ei ole võimalik. Metalli - ja metalltoodete tootmises on enamik ettevõtteid tegelevad allhankega, seetõttu on vastused siinkohal sarnased nimetatud grupi tulemustega. Esindatud on nii k ulueelisele suunatud ettevõtted („hind“, „ seoses asukohaga on ka odav tööjõud ja odavamad tootmishooned”, “efektiivsed tootmisprotsessid”, “mõningane kulueelis” jt) kui ka diferentseerumisele viitavad vastused (“kvaliteet”, “tehnoloogiline tase”, “head too ted” jt). „Miks me siin oleme, on metallitöötlemise know - how, sellepärast, et see ettevõte oli pikalt metallkonstruktsioone tootnud, sellepärast ostetigi meie know - how ja mõistlik kulubaas.“ (Väliskontserni kuuluv metallkonstruktsioonide valmistaja)

125. 125 allhanketegevust pakkuvaid ettevõtteid, mille äripraktikas on protsesside uuendamine suhteliselt olulisemal kohal. 3.6.1. Protsessiuuendused Intervjuudest ettevõtete juhtidega ilmnes, et uuendusi tehakse pidevalt ning kohati oli intervjueeritutel raskusi enese jaoks mõtestamisel, kas tegu oli toote - , protsessi - , organisatsiooni - või turundusinnovatsiooniga. Uuenduste ja täiustuste tegemisel o n põhirõhk tootmisega otseselt seotud tegevustel. Kõikidest ettevõtetest 46% on viimastel aastate uuendanud tootmisprotsesse, samas kui tootmise abitegevusi ning ostujuhtimisprotsesse on uuendanud viiendik (vt Joonis 62 ). 54 20 20 46 80 80 0% 20% 40% 60% 80% 100% uued tootmisprotsessid uued ostujuhtimisprotsessid uued tootmise abitegevused jah ei Joonis 62 . Vastuste jagunemine küsimusele „ Kas viimase kolme aasta jook sul on ettevõte võtnud kasutusele ettevõtte jaoks uusi või varasematega võrreldes oluliselt täiustatud tootmise abitegevusi, ostujuhtimisprotsesse või tootmisprotsesse?“ (N=127) Tootmisprotsessiuuendustest toodi enim välja uusi tootmisviise nagu rakktootmi ne, suuremat automatiseerimist ning uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu tootmises, näiteks plasma - ja laserlõike pingid, robotkeevitus, 3D mõõteseadmed, masinladustamisliinid, CNC - pingid, painutuspingid, selektiivjootmine, poonimispingid, lehtm etalli töötlemiskompleksid, uued tootmishooned. Suuremate ettevõtete puhul mainiti ka juhtimisalaseid muutusi seoses uute strateegiliste plaanide väljatöötamisega, uute juhtimismudelite (maatriksjuhtimine, TPM, Project Execution Model , LEAN) rakendamisega ning sertifikaatide (kvaliteedisertifikaadid ISO 9001, ISO 14001, mitmesugustele masinatele ja seadmetele vajalikud erinevate sihtriikide sertifikaadid) juurutamisega. Samuti mainiti intervjuudes organisatsiooni struktuurimuutusi – uute osakondade tekkimi st (näiteks kvaliteedi - , tootearendusosakonnad) ning kontsernisisest osakondade ümberpaigutamist (ostuosakonna või mõne muu osakonna liikumine Eesti tütarettevõttesse), osakondade siseseid muutuseid ning ka osakondade sulgemine. Turundusuuendustest mainiti enamasti turundusspetsialisti (ka agendi põhimõte rakendamist) palkamine ning ekspordibaasi laiendamist, uute sihtriikide (Venemaa, Saksamaa, Poola jne) otsimist ja oma toodangu eksportimist uutesse riikidesse. Uuendused on valdavalt toimunud suuremates ja kontserni kuuluvates ettevõtetes . Kui tootmisprotsesside osas ei ole välisosalusega ja välisosaluseta ettevõtete vahel olulis i erinevusi, mõlemas grupis on viimastel aastatel teinud uuendusi pisut enam kui pool uuringus osalenud ettevõtetest, siis ostuj uhtimisprotsesside ja tootmise abitegevuste osas on vahed peaaegu kahekordsed – välisosalusega ettevõtted tegid uuendusi kriisi ajal märksa enam. Mõningaid näiteid

32. 32 Lisan dväärtus Lisandväärtuse muutus Hinna - kulu marginaal Hinna - kulu marginaali muutus Majandusharu konkurentsivõime dünaamika analüüsiks kantakse konkurentsivõime hindamise väljale erinevatel perioodidel (näiteks aastatel) leitud majandusharu konkurentsiposi tsiooni ja – dünaamika hinnangud. Konkurentsivõime prognoosimisel on tähtis näha majandusharu arengutrajektoori konkurentsivõime hindamise väljal minevikus kas võrreldes teiste riikide sama majandusharu saavutatud positsiooniga või arengutrajektooriga. Aren gutrajektooris toimunud muutused iseloomustavad seni rakendatud ettevõttesiseste abinõude, avaliku sektori poliitikate ja turukeskkonnas toimunud muutuste mõju tulemusi (Reiljan 2009). Sellest on lähtutud ka käesolevas uuringus Eesti masinatööstuse sektori analüüsimisel rahvusvahelises (vt ptk 2.2) ja siseriiklikus (vt ptk 2.3) võrdluses. 2.2. Eesti masinatööstus rahvusvahelises võrdluses 2.2.1. Masinatööstuse tähtsus võrdlusriikides Eesti masinatööstuse rahvusvahelise võrdluse eesmärk on analüüsida, milli ne on Eesti kogu masinatööstuse ja selle alamharude positsioon võrreldes teiste Euroopa riikidega. Eelkõige on huvitav jälgida, kuidas on Eesti masinatööstussektor muutunud (jõudnud järgi või jäänud maha) võrreldes Põhjamaadega ning millised arengud on toi munud sarnase stardipositsiooniga riiki de suhtes. Käesolevas peatükis keskendutakse küsimusele, milline on Eesti masinatööstuse positsioon majanduses võrreldes teatud Euroopa Liidu liikmesriikidega , kasutades Eurostati andmeid . Euroopa Liidu võrdlusega pii rduti seetõttu, et Eesti ettevõtted konkureerivad praegu valdavalt selles turupiirkonnas (vt ptk 3.5 ekspordi ülevaadet). Selleks, et tuua välja pikemaajalisi trende, valiti analüüsiks kolm ajapunkti – 2001., 2005. ja 2008. aasta. Seega katab analüüsitav a japeriood nii kasvuperioodi kui ka langusperioodi algust. Kahjuks ei ole Eurostatis, mille andmeid võrdluseks kasutati, uuringu valmimise hetkel uuemad andmed veel kättesaadavad, seega ei olnud võimalik analüüsida 2008. - 2010. aastal aset leidnud majandusla nguse mõjusid eri riikide masinatööstustele. Kõigi 27 ELi liikmesriigi võrdlus oleks olnud liialt mahukas ning andmete rohkuse tõttu oleks kadunud ülevaatlikkus, valiti välja 10 riiki. Võrdlusriikideks on Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, S loveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari. Valik tehti lähtuvalt riigi kui kaubandusparteri ja konkurendi olulisusest Eestile, tähtsusest maailma masinatööstuse arengu suunamisel. Läti ja Leedu puhul on võrdlusesse kaasamise aluseks eelkõige geograafiline lähedus, samas regioonis tegutsemine ning Eesti ettevõtete tihedad kontaktid sealsete tootjatega. Samuti konkureerib Eesti väga oluliselt teiste Baltimaadega potentsiaalsete välisinvesteeringute osas. Eestil on Läti ja Leeduga ühine ajalooline taust ning ühised ma ailmaturuga liitumise raskused. Seetõttu on oluline analüüsida, milline on olnud Eesti arengutee naaberriikidega võrreldes. Ka Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poola on Eestile olulised konkurendid välisinvesteeringute osas. Need riigid on pärast Euroopa Liidu ga ühinemist saanud soodsa positsiooni – on tihedalt integreeritud Kesk - Euroopa masinatööstuse süsteemi, väga paljud Kesk - Euroopa maad on sellesse riikide gruppi rajanud oma tehaseid ning viinud palju tootmisprotsesse sinna üle. Seetõttu on huvitav analüüs ida, kuivõrd on nimetatud riigid suutnud oma suhtelist eelist ära kasutada ja millised on olnud sealsed arengud.

155. 155 asuvad sarnaselt mitmete teiste kutsehariduses pakutavate erialadega masinatööstuse erialadele õppima noored, kelle õppetulemused ning motiveeritus pole piisav keskkooli/kõrgkooli astumiseks. „Kahtlemata vajame häid inimesi, oskustöölisi, keskastme spetsialiste, kes peaksid tulema kutseõppeasutustest. Aga kui me vaatame, kes sinna põhiliselt praegu astuvad – kuigi olukord on muutumas, siis jõuab põhi kooli lõpetajatest kutsekooli alumine kolmandik , ülejäänud püüdlevad gümnaasiumisse.“ (Fookusgrupis osaleja) „Paraku on jah ikkagi niimoodi, et see kontingent, kes meie juurde jõuab, on põhikoolis juba selle oma esimese lahingu kaotanud. Aga ega meil kuski lt midagi paremat ka võtta ei ole. Tõsi on see, et meie linn on suhteliselt selline tõmbekeskus, me saame need grupid enam - vähemgi täis, aga on erialasid, kus on seal 3 - 4 tükki, mõnel erialadel rohkemgi ühele kohale. Aga see, mis puudutab metalli poolt ja seda, siis seal suurt valida ei ole, pidevalt on olnud ikkagi järelkonkursid ja oleme võtnud ikkagi septembris - oktoobris neid hädalisi, kes kuhugi ei ole saanud.“ (Intervjueeritud kooli esindaja) See on masinatööstuse ettevõtete jaoks suur probleem, kuna t ulenevalt eriala spetsiifikast on paljudel juhtudel vaja ka head reaalainete tundmist. Kuivõrd kutsehariduse s valivad masinatööstuse erialad paljudel juhtudel pigem kehvapoolsete eelteadmistega ning nõrgemate õpitulemustega noored 25 , siis ka kutsehariduse r aames ei ole võimalik neile piisavalt hea tasemega reaalteadmiste pagasit anda. Probleemina nähakse ka seda, et tööjõu nappusest tulenevalt meelitavad ettevõtted paljud õppurid juba esimestel kursustel tööle, kuid töö kõrvalt jäävad õpingud soiku ning see tõttu jõuab kutseharidustunnistuse saamiseni liialt väike osa õpinguid alustanutest. Seda väidet kinnitab ka statistika. Haridus - ja Teadusministeeriumi andmetel on perioodil 2005 - 2010 lõpetajate ja sisseastujate suhtarv kõikunud vahemikus 0,2 - 0,3. Arvesta des, et kutsekoolides on õppeaeg üldjuhul maksimaalselt 3 aastat, viitavad andmed selgelt sellele, et kutsetunnistuseni jõudmine on mehaanika ja metallitöö erialadel probleemiks. Seega on kõige olulisem muuta suhtumist kutseharidusse ühiskonnas terviku na ning see peaks algama juba kui mitte lasteaiast, siis koolist . Oluline on ka perede ja lapsevanemate suhtumine. Noorte seas tuleks teha rohkem teavitustööd , tutvustades neile erinevaid tegevusvaldkondi, millised on nende valikuvõimalused õppimiseks ja õ pingute järgsed töötamise võimalused. See aitaks ära hoida ka pettumust, kui noor avastab kooli lõpetades, et tegelikkuses ei vasta töö tema ootustele. „Tuleb inimestele selgitada, kuhu ta sattunud on, tegelikult mõned inimesed õpivad kolm aastat ja nad ei saa üldse aru, mis on metallitööstus. Paljude jaoks on metallimüra täiesti uus asi, küsivad, et kas tõesti on metall nii raske?“ (Tootmisettevõtte juhatuse liige) „Inimene lõpetab kooli, ta käib 12 aastat koolis ja tal ei ole õrna aimugi, tal ei teki iseg i mingit aimdust, mis võiks teda huvitada, see tähendab seda, et kool on liiga teooriapõhine tänasel päeval, seal peaks olema rohkem õpilasele antama võimalusi tegelema millegi muuga. /.../ Nad kõik arvavad, et ainult see, kes istub lipsuga kontoris arvuti t aga, see on suure palgaline ja vot see on nüüd see tulevik, tegelikkuses tänapäeval, kui sa vaatad Euroopasse, Saksamaad, seal räägid mingite inimestega, kes on 30 aastat töötanud, ehitanud mingeid seadmeid, nad on oma ala profid, neile makstakse väga head palka, nad on pärlid, neid hoitakse, meil veel seda ei ole. /.../Viga on ka tööandjates, vahepeal oli väga palju võtta odavat tööjõudu, tööandjad on ise turu ära solkinud.“ (Metalltootmisettevõtte arendusjuht) 25 Taas rõhutavad autorid, e t leidub ka teistsuguseid näiteid, kus masinatööstuse erialavalik on teadlik otsus, mis on tehtud lähtuvalt huvist selle ametiala järele.

74. 74 sageli rahul ning ei soovi riske võtta. Suuremates (eriti kontserniettevõtetes) on strateegilised eesmärgid enamasti märksa selgemalt ja pikemale ajaperioodile (4 - 5 aastat) ettevaatavalt välja töötatud, kuna nähakse, et teiste ettevõtetega konkur eerimisel on see väga oluline. Osaliselt tuleb erinevus ka konkurentsipiirkonnast – väikestele ettevõtetele on see Eesti, konkureeritakse teiste omataolistega suuremate ettevõtete poolt tellitud allhanke osas. Suured ettevõtted konkureerivad rahvusvahelise l turul, kus strateegiline planeerimine on väga tähtis. Intervjuud ettevõtete juhtidega kinnitasid, et ka kontserni kuulumisel on mõju tegevuste strateegilisele planeerimisele – rahvusvahelisse kontserni kuulumine suurendab ettevõtte kindlustunnet ettevõtt e tegevuse jätkamise osas ning annab võimaluse pikemaajalisi sihte seada. See on tegelikkuses otseselt seotud ettevõtte suurusega – kontserni kuuluvad ning välisomanduses on üldjuhul suuremad ettevõtted, seda tuleb silmas pidada kogu käesoleva osa puhul er i gruppide tulemuste tõlgendamisel ja mõtestamisel. Intervjueeritud ettevõtte juhid ja omanikud ise põhjendavad strateegilise planeerimise puudumist muutlike turutingimustega , mis tuleneb muuhulgas ka viimaste aastate makromajanduslikest arengutest. Hiljut ine majanduskriis on oluliselt mõjutanud ettevõtete strateegilise planeerimise võimekust ja soovi. „Peale seda, mi s toimus ehitusturul, oli meil [ tootmine] nädalate kaupa planeeritud . /.../ Meie käive kukkus 70% Eesti turul, mida sa planeerid?“ (Metalltoo dete tootja) „Sa võid igasuguseid plaane paberi peale kirjutada, teha arendamist ja mida iganes, aga kui sul tootmises koormust ei ole, kui on alla 100%, siis mingi arenemine ei toimu, kui on ikka pidevalt näha, et sul on ülekoormus olemas väike, 110% või 120%, siis see paneb kõige paremini käima . /.../ Põhiline ongi igapäevaste probleemide lahendamine, tootmise suurendamine, seadmeid keerukaks koguaeg vaja teha, mida keerukamaks sa teed, seda lihtsam on tulevikus leida omale jälle tellijaid . “ (Väliskontser ni kuuluva metalltoodete tootmisettevõtte tehase juht) Intervjuudest ilmnes selge trend, et ettevõtete planeerimishorisont on majanduslanguse perioodil oluliselt lühenenud – ettevõtted on eesmärkide seadmisel muutunud ettevaatlikumaks ning ka praegusel he tkel, mil majandus on taastumas, valitseb teatav ebakindlus tuleviku osas. Seda kinnitavad ka Eesti Konjunktuuriinstituudi Tööstusbaromeetri tulemused, mille kohaselt muutus ettevõtete tellimuste horisont 2009. aastal väga lühikeseks – sisuliselt toimus pa ljudes ettevõtetes kogu tegevus jooksvalt, tihti oli tellimusi ette planeeritud vähem kui nädala jagu. Seega on rõhuasetus ad hoc planeerimisele ka mõistetav, kuna majanduskliima on viimastel aastatel nõudnud ettevõtetelt paindlikku reageerimist muutuvatel e oludele. Ettevõtted tunnetavad, et kriisiga edukaks toimetulekuks oli märksa olulisem paindlik kohanemine turu nõudmistega kui pikaajalistest plaanidest kinnipidamine. Kindlusetuse tingimustes ei osata hetkel ka tulevikku planeerida ega taheta võtta risk e. Masinatööstuse ettevõtte juhid tunnistavad, et praegustes tingimustes ei julgeta teha suuri investeeringuid, näiteks eelistatakse hoonete ehitamise asemel kasutada rendipindu, et maandada riske. See on küll arusaadav, aga pikemaajalist ajahorisonti silm as pidades selgeks ohu märgiks, et ei pruugita ära tunnetada ega kasutada majanduskriisist väljumisega kaasnevaid võimalusi. Sarnaselt üldise strateegilise planeerimisega rakendavad Eesti masinatööstuse ettevõtted vähe ka tootearenduslikku planeerimist , en amik lähtub oma toodete arendamisel klientidest ja konkreetsest tellimusest. Ühelt poolt on selline paindlikkus kliendi soovidele reageerimisel positiivne, samas ei ole enamikul ettevõtetel n - ö eripäraseid tuumtooteid, mida olemasolevate klientide poolse n õudluse valdkondades kasutatakse üksnes Excelit. Suuremates ettevõtetes kasutatakse sagedamini keerukamaid lahendusi, mõnel juhul on välja töötatud ettevõtte vajadustest lähtuv spetsiaallahendus.

179. 179 kasutusele võtmine. Materjalide a rengut peetakse üheks peamiseks tööstuse arengu veduriks. Käesoleval hetkel on töötlemisprotsesside peamiseks suunajaks erinevate kergekaaluliste materjalide (alumiinium - , magneesium - , titaansulamid, samuti erinevad laminaadid ja polümeerid) väljatöötamine ja nende edasiarendamine. Samas arendatakse pidevalt edasi ka terasesulameid, mis omakorda seab uued nõuded nende töötlemisprotsessidele. Seetõttu on suure tõenäosusega lähema aastakümne perspektiivis vajalik paljud väljakujunenud töötlemistehnoloogiad (n t keevitamine, stantsimine jt) ümber kujundada, võtmaks arvesse kaasaegsete materjalide omadusi. Siinkohal on konkurentsivõime seisukohalt võtmesõnadeks kiirus ja paindlikkus , mis on peamised kriteeriumid, mida uute protsesside väljakujundamisel arvesse võ etakse. Vajadus kombineerida erinevaid uusi materjale ühte tootesse, nõuab uusi lähenemisi materjalide ühendamisel (nt keevitamise asendamine adhesiooniga). Mitmed eksperdid usuvad, et lähiajal on oodata täiesti uute tehnoloogiate tekkimist erinevate mater jalide ühendamiseks ( Swedish Production Research... 2009). Samuti võib teatud praegu suhteliselt vähe levinud tööprotsesside (nt liimimine) tähtsus oluliselt suureneda ja samas teatud tänapäeval levinud protsesside tähtsus drastiliselt väheneda. Näiteks au totööstuses on võimalik, et seoses erinevate plastikute ja laminaatmaterjalide, mida on võimalik juba enne lõppmontaaži värviga katta (nt nanotehnoloogilisi meetodeid kasutades), laialdasema kasutuselevõtuga võivad klassikalised värvitöökojad üldse kaduda. See omakorda oleks oluline samm keskkonnahoidlikkust silmas pidades - – praegu rakendatavate värvimistehnoloogiates puhul kasutatavad lahustid on üks peamisi reostuse allikaid kogu autotööstuse harus. Üheks teiseks põhimõtteliseks muudatuseks, mis puudutab autotööstuses rakendatavaid töötlemismeetodeid, on võimalus, et autokere valmistamisel ei kasutata enam terast, vaid teisi materjale (nt süsiniklaminaat). Eeldatakse, et seoses multi - materiaalsete konstruktsioonide laialdasema levikuga suureneb töötlemise ja töötlemisprotsesside tähtsus tulevikus märkimisväärselt. Seetõttu tuleb töötlemisprotsesse kujundada senisest veelgi hoolikamalt, et tagada toodete funktsionaalsus. Seoses kergekaaluliste materjalide laialdase levikuga on kerkinud mitmeid keskkonnaala seid küsimusi. Ühelt poolt aitavad kerged materjalid säästa fossiilseid kütuseid (nt transpordisektoris väiksem kütusekulu). Seda argumenti kasutatakse kergekaaluliste materjalide arendamise õigustamiseks keskkonnahoiu seisukohalt. Samas on nimetatud tehno loogiate levikuga seotud ka mitmeid keskkonnaalaseid ohtusid. Mitmete kergekaaluliste materjalide tootmine on väga energiamahukas (nt alumiinium) ning ka nende edasine töötlemine on tihti seotud suure energiakuluga ( The Future of Manufacturing... 2003). Sa muti võib ilmneda (esialgu) suuri probleeme uute materjalide (nt laminaadid) ning nende ühendamisel loodud toodete hilisema ümbertöötlemisega.  Mehhatroonika Mehhatroonikasüsteeme iseloomustab mehaanika, elektroonika ja infotehnoloogia võimaluste ühendamin e üheks funktsionaalseks üksuseks. Selliseid süsteeme kasutatakse väga erinevates tööstusharudes. Tööstuse jaoks on selliste intelligentsete lahenduste kasutusele võtmine eelkõige oluline, need mehhatroonika lahendused saavad tööpinkide tähtsateks osadeks, võimaldades paremat kontrolli tootmisprotsessi üle, kiiremat ümberseadistamise võimalust ning seeläbi kogu tootmise paindlikkuse kasvu ( ManuFuture... 2006b). Lisaks on võimalik ka tootmise planeerimise ja tootmisseadmete hoolduse puhul kasutada mehhatroonil istelt komponentidelt laekuvaid signaale (nt profülaktiline hooldus, ise vigu diagnoosivad seadmed jne). Seetõttu on mehhatroonika tööstuse arengu seisukohalt üks olulisemaid uurimisvaldkondi. Hetkel ei ole mehhatroonika võimaluste rakendamine niivõrd taki statud tehnoloogiliste probleemide, kuivõrd vastava personali puudumise tõttu, kes oleks võimeline selliseid süsteeme looma ja rakendama.  Nanotehnoloogia

180. 180 Nanotehnoloogia pakub täiesti uusi võimalusi optimeerida ja täiustada toodete omadusi. Nanotehnoloogi a olulisusel on mitu põhjust. Uued tootmisprotsessid seavad senisest suuremaid nõudmisi tootmisseadmete pinnakatete jaoks – nanotehnoloogia pakub selleks läbimurdelisi võimalusi ( Swedish Production Research... 2009) . Samuti on nanotehnoloogial oluline roll erinevate sensorite arengus ja ka näiteks metallurgias (erinevad nano - lisandid). Üheks suureks väljakutseks on nn nanotorukeste tootmise protsessi täiustamine, mis võimaldaks toota suuremas mahus nimetatud erilist materjali. Nanotehnoloogiat nähakse kui v aldkonda, mis mõjutab mitmeid teisi tehnoloogiaid (nt seotult biotehnoloogiaga – katalüsaatorid, pinnakatted, lisandid). Samas on kõiki nanotehnoloogia pakutavaid võimalusi nii toodete jaoks (nt pinnakatted, värvipigmendid, targad materjalid) kui tootmispr otsesside jaoks (nt kõrgtehnoloogilised katalüsaatorid) väga keeruline ette näha.  Paindlikud tootmissüsteemid Üheks palju räägitud, kuid endiselt väga aktuaalseks suundumuseks on paindlike tootmissüsteemide arendamine. Lihtne ja kiire ümberseadistamise või malus on globaalse turu nõudluse trende (vähenenud aeg toote turule jõudmiseks, vähenenud partiide suurused, personaliseerimistehnoloogiad) arvestades väga suure tähtsusega ( Swedish Production Research... 2009). Tuleviku tootmissüsteemid peavad olema võime lised toime tulema kiirete muutustega tooteseeriate suurustes ja omadustes. Selleks on pakutud erinevaid võimalusi – mitmesugused funktsioonid võivad olla integreeritud ühte masinasse, samas on võimalik ka vastupidine lahendus, kus vastavalt vajadusele lii detakse erinevaid funktsioone võimaldavad masinad tootmisahelaks. Mõlema lähenemisviisi puhul on tõstatunud lisaks tehnilistele ka mitmeid organisatsioonilise korraldusega seotud küsimusi.  Tehnoloogiate konvergeerumine Nano - , bio - , info - , ja kognitiivsete tehnoloogiate konvergeerumine arendamaks järgmise generatsiooni kõrge lisandväärtusega tooteid ja insenerilahendusi, mille eesmärgiks on luua alus uute teadusel põhinevate tööstusharude tekkimiseks. ( ManuF uture... 2006) Tehnoloogilised trendid elektroonika tööstuses Elektroonikatööstuses on väga selgeks trendiks võimekus toota uusi tooteid kiiresti. Uute kõrgtehnoloogiliste toodete tootmine loob suurt väärtust lõpptarbijale ning samas säilitab tootjate kõrged kasumimarginaalid. Uute toodete puhul elektroonik atööstuses on kaks peamist trendi: mõõtmete vähenemine ( miniaturisation ) ja kõrge jõudlus ( high performance ) ( ManuF uture... 2006) . Enamikel juhtudel on need trendid ühe mündi kaks külge – uued tehnoloogiad võimaldavad kas väiksemate, oluliselt suurema jõudlu sega või mõlemate omadustega (nii väiksemad kui ka suurema jõudlusega) toodete tootmist. Olulisemad arenguvaldkonnad on pooljuhid, litograafia, kõrglahutusega trükiplaadid jt. Tehnoloogilised trendid protsess - tootmises Protsess - tootmises on peamiseks pide v protsesside täiustamine ja uuendamine. Uuendused on peamiselt tingitud majanduslikest teguritest, vähemal määral keskkonna ja ohutusnõuetest. Arvestades, et kulutused toorainele moodustavad märkimisväärse osa kogu valdkonna tootmiskuludest, ilmneb protse sside uuendamise tulu väga kiiresti. Olulisemad arenguvaldkonnad on katalüsaatorite arendamine, biotehnoloogia, membraantehnoloogia, ohtlike (toksiliste, mürgiste, raskesti ümbertöödeldavate) koostisosade asendamine.

221. 221 juurutamist. Ka uuenduste tegemisel toovad ettevõtjad probleemkohtadena välja v ajalike oskustega töötajate nappust ja finantseerimisvõimaluste vähesust. Ettevõtted teevad omavahel vähe koostööd , erandiks on kontsernisisene koostöö. Masinatööstuse sektoris on oluline roll välisomanduses ettevõtetel, millel on väga tugev side emaettev õttega. Seetõttu ei ole kirjeldatud ettevõtted tihti huvitatud kohalike ettevõtetega koostööst ning seda ei toetata ka kontserni tasandil. Sellel on oluline mõju kogu sektori koostöövalmidusele. Ka konkurentide ja teiste sektori ettevõtete kui innovatsioon ialase teabe allika tähtsus on Eestis võrreldes teiste ELi võrdlusriikidega madalam. Põhjustena toovad ettevõtted välja usalduse puudumist ja konkurentsi. Samas annaks koostöö teatud juhtudel olulist lisaväärtust, näiteks ühisostud välispartneritelt, ühine müügivõrk jne. Oma roll ettevõtete vahelise koostöö vähesusel on ka ettevõtteid ühendavate katusorganisatsioonide nõrkusel. Seega peaks loodav arengunõukoda oma töös pöörama kõrgendatud tähelepanu ettevõtete vahelise suhtluse suurendamisele . Sektori jätku suutliku arengu ja konkurentsivõime aspektist on ettevõtete jaoks võtmetähtsusega koostöö teadus - arendusasutustega , mis täna on Eestis võrdlemisi nõrgal tasemel (perioodil 2008 - 2010 on teadusasutustega koostööd teinud kolmandik uuringus osalenud ettevõtete st). Leidub lai ring põhjuseid, miks suur osa ettevõtetest ei tegele teadus - arendustegevusega . Üheks põhjuseks on asjaolu, et tihti ollakse keskendunud allhankele ning arendustegevuseks puudub vajadus. See on omakorda osalt tingitud masinatööstuse struktuu rist - väikesed ettevõtted, millel puudub suutlikkus arendustegevuseks. See viitab taas vajadusele teha ettevõtetevahelist koostööd, samuti peaksid riigi tugisüs t eemid pakkuma abi arendustegevuse teostamisel väljaspool ettevõtet. Põhjuseks, miks arendusteg evuse maht on väike, on ka asjaolu, et masinatööstuse sektoris on palju välisomandusega kontserni tütarettevõtteid, kus arendustegevus toimub emafirmas või mõnes teises riigis asuvas tütarettevõttes. Väike teadus - arendustöö maht on sektori arengu perspekti ivist ohu märgiks, kuna just uudsete lahenduste väljatöötamine või teistest varem turule toomine on eelduseks väärtusahelas ülespoole, st keerukamate ja suurema lisandväärtusega toodete tootmise poole liikumisel. Teadusmahukamate toodete suunas liikumine o n kogu Euroopa masinatööstuse keskne trend. Seega on Eesti järgmiste aastate väljakutseks ettevõtetes teadus - arendustegevuse võimekuse ja ka tegelikkuses vajaduse tunnetamise tekitamine. Selleks on oluline toetada ettevõtete teadus - arendustöö alast ning ka teadus - arendussuunalise toe kättesaadavust ettevõtjate jaoks . Samas on oluline märkida, et koostöö teadus - arendusasutustega on kolmepoolne protsess. See eeldab, et on olemas ka teadus - arendusasutuste (sh kõrgkoolid) poolne motivatsioon koostööks. Lisaks t eadus - arendusasutuste motivatsiooni toetamisele on vaja tugevdada ka riigi poolset koordineerivat, kokkuviivat ja abistavat tegevust. Ühe positiivse näitena saab välja tuua innovatsiooniosakute programmi, mis on võimaldanud ka väikestel masinatööstuse ette võtetel arendustegevust läbi viia. Need ettevõtted, kes on teadus - arendusasutustega koostööd teinud, on sellega valdavalt rahule jäänud, probleemkohadeks peetakse eriti väikestes ettevõtetes võimakuse ja inimressursi puudust ning teatud juhtudel ka lahendu ste väljatöötamise kiirust – ettevõtete jaoks on oluline töötada lahendus välja kiiresti, samas teadus - arendusasutustel napib sageli selleks vabu inimressursse. Kaks suurimat probleemi ettevõtjate seisukohalt on hetkel finantseerimisvõimaluste vähesus ja koolipingist tulnud tööjõu oskuste ja ettevõtte vajaduste mittevastavus . Kui esimene on ilmselt mööduv nähtus, sest hiljutise kriisi tõttu rakendavad pangad praegu konservatiivset laenupoliitikat, kuid majanduse positiivsete arengute ilmnemisel lihtsustub suure tõenäosusega ka ettevõtete jaoks ideede elluviimiseks finantsvahendite leidmine (sh eri toetusmeetmete toel), siis teine on põhimõttelisem ja sektori arengu seisukohalt selgelt potentsiaalne kitsaskoht. Globaalsed arengutrendid viitavad, et konkurent sivõime säilitamise seisukohalt muutub Eesti jaoks üha olulisemaks võime liikuda väärtusahelas ülespoole, sest maailma majanduse üha süveneva lõimumise tõttu on tõenäoline, et kulueelise tähtsus

14. 14 1.1. Uuringu üldkogum Masinatööstuse sektori all mõistetakse käesolevas uuringus masina - , metalli - , aparaadi - elektroonikatööstust ja transpordivahendite tootmist 2 (EMTA K 2008 koodid C24 - C30 3 ). Täpsemalt, käes - oleva uuringu mõistes moodustavad masinatööstuse kui sektori järgmised töötleva tööstuse tegevusalad: - metallitootmine (C24); - metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (C25); - arvutite, elektroonika - ja optikase admete tootmine (C26); - elektriseadmete tootmine (C27); - mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (C28); - mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (C29); - muude transpordivahendite tootmine (C30). Masinatööstuse sektorisse kuuluvate töötleva t ööstuse tegevusalade detailsem kirjeldus on toodud lisas 1. Seega käsitletakse uuringus masinatööstust laiemas tähenduses, hõlmates lisaks metalli - ja metallitoodete ning masinate tootmisele ka arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmist. Sektori he terogeensus mängib rolli ka tervikpildi kujunemisel, kuivõrd seitsme masinatööstuse allsektori osatähtsus hõive, müügitulu, lisandväärtuse jt näitajate alusel on väga erinev (vt ptk 2.3). Tellija seadis uuringu üldkogumile veel täiendavalt kaks kitsendust : uuringu üldkogumi moodustavad eespool nimetatud tegevusalade ettevõtted, mille müügitulu oli 2009. aastal vähemalt 5 miljonit krooni ja/või mis teenisid eksporditulu 4 . Üldkogumi määratlemisel lähtuti Eesti Statistikaameti andmetest, mille uuringu läbivii ja spetsiaalpäringuga Statistikaametilt tellis. Kokku oli 2009. aastal ülaltoodud kriteeriumidele vastavaid ettevõtteid 450. Üldkogumisse kuuluvad ettevõtted on paiknemise järgi väga kontsentreeritud. Ülekaalukalt kõige enam ettevõtteid asub Harjumaal (252 ), ülejäänud ettevõtete jaotus maakondade kaupa on toodud alljärgnevalt. 2 Kuigi mõningates varasemates uuringutes (nt Eesti regionaalse innovatsioonistrateegia projekt „Kaupmees te riik“ (Tiits et al. 2007)) on masinatööstuse sektorist välja jäetud elektroonikatööstus, siis käesolevas uuringus on otsustatud see kaasata. Üheks põhjuseks on elektroonikatööstuse tihe seos teiste masinatööstuse harudega, varustades sektori ettevõtteid erinevate tootmissisendite ja komponentidega. 3 Tulenevalt EMTAK 2003 ja 2008 versioon ide erinevustest ei ole erinevate klassifikaatorite alusel arvutatud andmed üheselt kattuvad, sest tekkisid erisused hierarhia sisemistel tasemetel. Käesolevas uuringus on vastavates kohtades sellele ka tähelepanu juhitud. 4 2009. a asta andmeid kasutati seetõttu, e t uuringu valmimise hetke ks ei olnud uuemad andmed üldkogumi kohta veel kättesaadavad.

85. 85 Intervjuudes märgiti, et buumiperioodil esines olukordi, kus alguses töötati Eesti allhankijatega, kuid oldi sunnitud ümberlülituma tagasi välismaiste (Soome, Rootsi) juurde – tõdeti, et näiteks 2006. aastal oli Rootsist allhanketööd odavam tellida kui Eestist. Kriisi ajal muutus olukord vastupidiseks – hinnad o n võrreldes kriisieelsega muutunud madalamaks ning ettevõtted tegelesid ja tegelevad senisest rohkem ka turundusetegevusega ning otsivad ise aktiivselt allhanketöid. Antud hetkel on aga probleem näiteks elektroonikakomponentide turul. Majanduskriisi ajal v astavate komponentide tarbimine langes, paljud komponentide tehased suleti ning erinevad maailma eri paikades paiknevad laod said tühjaks. Sellest tulenevalt on tarneajad hetkel väga pikaks muutunud ning tekkinud on sarnane olukord nagu Venemaa kriisi ajal – kõigepealt vajus kogu majandus kokku ja taastumise ajal tekkis tootmiseks vajalike sisendite puudus. Suurima probleemina sisendite tarnimisel välismaalt näevad ettevõtted eri riikide (eelkõige ELi mõistes kolmandate riikide) regulatsioonide ja pangagara ntiide saamise keerukust, pikki ootejärjekordi piiril ja kvoodisüsteemi (eelkõige importimisel Venemaalt). Need tulemused on kooskõlas 2010. aastal lõpus valminud ekspordiuuringu järeldustega (Raie jt 2010). Näiteks võib tuua ühe ettevõtte, kes pidas Vene partneriga pikalt läbirääkimisi, oli juba lepinguni jõudmas, kuid partnerlussuhe jäi kvoodisüsteemi tõttu loomata. Ettevõtjad tunnetavad selgelt, et idaturgudel tegutsemisele aitaks kaasa regulatsioonide ühtlustamine. Praegu eelistavad paljud ettevõtted id aturgudelt mitte tootmissisendeid osta ja sinna mitte toodangut müüa, kuna kardetakse bürokraatiat, regulatsioonide keerukust ja probleeme piiriületusel, võlgade ning vaidluste lahendamisel. Tarnimisel on masinatööstuse ettevõtetel e probleemiks ELi poolt s eatud piirangud näiteks raua ostmisel Venemaalt – ELiga ühinemise järgselt saab Eesti importida metalle SRÜ riikidest vaid ELi poolt määratud kvootide alusel. Siinsed ettevõtjad on arvamusel, et Eesti impordikvoot raua - ja terasetoodete impordiks SRÜ riiki dest on ebapiisav. Seetõttu tuleb osa terasest ja rauast osta ELi liikmesriikidest, kus terase hind on SRÜ riikidest 2,5 - 5,2 korda kõrgem. Ühe lahendusena nähakse, et jätkuva globaliseerumise tulemusena on võimalik leida tarnijaid lisaks Põhjamaadele ka te istest Euroopa riikidest ja samuti väljaspool Euroopat – näiteks Hiinast ja USA - st. Elektroonikaseadmeid tootva ettevõte juhata ja ütleb: „P raegu on mitmed asjad, detailid, mida me enne ostsime Põhjamaadest, on nüüd hakanud tulema Saksamaalt, Poolast, iseg i Prantsusmaalt, et see on kindlasti laienenud. Tarnebaas on läinud üle Euroopa Liidu sisuliselt.“ Vaatamata eelpool mainitud probleemidele Eesti tarnijatega eelistab enamik siinsetest masinatööstuse ettevõtetest siiski tarnijatena kodumaiseid partnereid ( vt T abel 44 ). Eesti tarnijate eelistena tuuakse esile lihtsamat kommunikatsiooni – välismaiste tarnijatega läbirääkimine on ettevõtjate hinnangul aeganõudev, Eesti ettevõtetega on suhtlus aga lihtsam ning siin toim ub otsustusprotsess kiiremini kui näiteks Põhjamaades. Ettevõtjad tõid välja, et suurtest kontsernidest tarnimisel on otsustusahel pikk, sageli ei mõisteta Eesti ettevõtja vajadusi ning väikestes kogustes pole tihti võimalik ning otstarbekas sisendmaterjal i importida. Intervjuudest ilmnes selgelt, et just võimalus osta kaupa väiksemates kogustes on oluline tegur Eesti tarnijate eelistamisel, sest laoruumide vähesuse ja käibevahendite piiratuse tõttu ei pea ettevõtted otstarbekaks suurte laovarude tekitamist , seda ka juhul, kui välismaalt oleks võimalik tootmissisendeid osta odavamalt (kuid suuremas koguses). Välismaiste tarnijate eelised ilmnevad aga just eelkõige suurte partiide ostmisel. Paraku napib siinsetel ettevõtetel suurte partiide ostmiseks sageli k äibevarasid. Eestist tarnimise eelistena nähakse ka paremat kontrolli tarnetegevuse üle ning võimalust potentsiaalsetele probleemidele kiiremini lahendus leida. Samuti eelistatakse Eesti tarnijaid seepärast, et välismaa tarnijate puhul oleks tihtipeale va jalik kohapeale sõitmine, et ettevõtte vajadusi tutvustada, kuid see on ajamahuks ja kulukas. Paljudel ettevõtetel on Eesti vahendajatega pikaajalised suhted, mistõttu ei ole tarvis teha ettemakseid, seevastu välismaalt tellides nõutakse tihti ettemakse. E estist on mugavam sisendeid osta ka sellepärast, et kvaliteediprobleemide ilmnemisel on kaupa lihtsam tagasi saata ja kauba ümbervahetamise protsess on kiirem.

143. 143 koos enamasti tootmisettevõtted, mis ei ole omavahel otsesed konkurendid, mistõttu võib rääkida konfidentsiaalsetest probleemidest ning ei teki huvide konflikte. Tööklubisid korraldab PerCapita OÜ. Teistest probleemidest tõid nii Eesti kui välisomanduses olevad ettevõtted esile koostöövajaduse puudumist – huvi puudust, kokkupunktide puudumist, seda, et pole võrdseid ja samal arengutasemel partnereid. Eesti enamusosalusega ettevõtted toonitasid ka rahaliste võimaluste vähesust (koostööl teadus - arendusasutustega). Välisomanduses kontserniettevõtt ed tõid välja, et tulenevalt kontserni poliitikast puudub vajadus Eesti ettevõtetega koostööd teha. Ettevõtete koostööprobleemid on tegevusalade lõikes mõnevõrra erinevad. Kui transpordivahendite tootjatele on võrdselt olulised nii usalduse puudumine, ko mmunikatsiooniprobleemid kui konkurents, siis masinatootjatele teeb kõige enam muret konkurents, millele järgneb usalduse puudumine. Elektroonikaettevõtetele teeb kõige enam muret konkurents, aga ka usalduse puudumine ja partnerite vähene pühendumine. Komm unikatsiooniprobleeme peavadki oluliseks eelkõige transpordivahendite tootjad, teiste tegevusalade ettevõtete jaoks on see märksa vähem tähtis. Lahkarvamusi igapäevaoperatsioonides üldiselt probleemiks ei peeta. Koostööd takistavate teguritena on välja too dud ka konfidentsiaalsuskohustust, kokkupuutepunktide vähesus ning kontsernettevõtetel ka kontsernipoliitikast tulenev vajaduse puudumine. 30 41 55 61 67 17 21 48 54 46 29 21 40 60 53 27 67 43 67 67 0 10 20 30 40 50 60 70 80 lahkarvamused igapäevaoperatsioonides kommunikatsiooniprobleemid partneri vähene pühendumine koostööle konkurents usalduse puudumine transpordivahendid masinad elektroonika metall - ja metallitooted Joonis 70 . Eesti masinatööstussektori ettevõtete vahelist koostööd takistavad tegurid tege vusalade gruppide lõikes (nende vastanute osakaal, kelle arvates oli tegu väga või pigem olulise teguriga). Kui vaadata järgnevat joonist, millel on kajastatud koostööd takistavad tegureid väärtusahela erinevate positsioonide lõikes, siis ilmneb, et omatoo dangu tootjate jaoks on kõige olulisemaks probleemiks konkurents, allhankijatel aga usalduse puudumine. Partneri vähest pühendumist koostööle tõid negatiivsena esile eelkõige omatoodangu tootjad ja 2. taseme allhankijad, mis tuleneb sellest, et 1. taseme a llhankijad on kontsernide tütarettevõtted ning teevad rohkem koostööd emafirma ja selle

169. 169 Märkus: 2010. aasta näitaja on arvutatud Eesti Statistikaameti lühiajastatistika andmetele tuginedes 4 kvartali keskmisena. Oli ka ettevõtteid, enamik neist maapiirkondades tegutsevad, mis püüdsid vältida töötajate vallandamist ja koonda mist kartuses, et nõudluse taastudes on keeruline kvalifitseeritud töötajaid tagasi saada. Need ettevõtted kasutasid tööjõukulude kokkuhoidmiseks teisi meetmeid, millest enamlevinud olid palkade langetamine (nii juhtkonnal kui teistel töötajatel) ja tasust amata puhkepäevade andmine. Jooniste 42 ja 43 võrdlus viitab, et 2009. aastal vähenesid masinatööstuses tööjõukulud sarnaselt kogu majandusega enam kui tööga hõivatute arv. Seevastu 2010. aastal, mil algas kriisist taastumine, on tööjõukulud võrreldes töög a hõivatute arvuga kahanenud proportsionaalselt vähem, mis tähendab, et palgad on hakanud taas tõusma. Masinatööstuses on see suundumus tugevam kui majanduses üldiselt. 10 - 19 - 9 7 - 21 - 3 15 - 22 - 5 - 25 - 20 - 15 - 10 - 5 0 5 10 15 20 2008 2009 2010 tegevusalad kokku töötlev tööstus masinatööstus kokku Joonis 83 . Tööjõukulude muutus 2008 - 2010 (% võrreldes eelne va aastaga). Märkus: 2010. aasta näitaja on arvutatud Eesti Statistikaameti lühiajastatistika andmetele tuginedes 4 kvartali keskmisena. Kriisil oli ka positiivseid mõjusid. Näiteks andis see ettevõtete juhtidele võimaluse tegeleda (või sundis neid tegelem a) ettevõtte juhtimise aspektidega, milleks kiire majanduskasvu perioodil aega ei jätkunud, näiteks personali valik, tootmise ümberstruktureerimine ning ettevõttesiseste protsesside ülevaatamine. See võimaldas saavutada kõrgemat efektiivsust. Mitmed interv jueeritud ettevõtjad tunnistasid, et ilma majanduskriisita oleksid nad mõelnud ettevõttesisese töö efektiivsemaks muutmisele vähem ning see oleks võtnud kauem aega. Kriis sundis ka (eelkõige seni vaid allhankega tegelenud, kuid mitte ainult) ettevõtteid va rasemast aktiivsemalt tegelema turundusega ning otsima ise ekspordivõimalusi. Mitmed ettevõtted on tõsiselt kaalumas võimalust siseneda idaturgudele, näiteks Venemaale, Usbekistani ja Valgevenesse. Kriisi kõige ilmsemaks positiivseks mõjuks oli tootlikkuse tõus. Nüüdseks sageli kriisieelsele tasemele taastunud tootmismahtude juures on töötajate arv paljudes ettevõtetes jäänud kriisiaegsele tasemele või siis küll tõusnud, kuid mitte samas tempos tootmismahtude kasvuga, st sama töö tehakse ära väiksema töötaj ate arvuga. Nagu näha alltoodud jooniselt, kasvas 2010. aastal masinatööstuses tootlikkus märksa enam kui töötlevas tööstus ja majanduses tervikuna.

84. 84 Peamiseks probleemideks tarnijate leidmisel Eestist on kõrge hind , mida pidas väga oluliseks takistuseks ligi pool ja pigem oluliseks kolmandik vastanutest. Samas ilmneb, et väga oluline probleem tarnijate leidmisel on ka potentsiaalsete partnerite vähesus, mida peab väga oluliseks või pigem oluliseks ligi 85% küsitluses osalenutest. Madal kvaliteet ning läbirääkimisprobleemid on Eestist tarnijate leidmisel väiksemad takistused. 13 37 42 49 27 33 42 36 43 23 11 12 16 8 6 3 0% 20% 40% 60% 80% 100% probleemid läbirääkimistel madal kvaliteet potentsiaalsete partnerite nappus kõrge hind väga oluline pigem oluline pigem ebaoluline täiesti ebaoluline Joonis 25 . Probleemid tarnijate leidmisel Ees tis (N=143) . Teistest olulistest takistustest tõid vastanud välja piiratud valikut ja laovarude väiksust, probleeme tarnekindlusega, kõikuvat kvaliteeti, samuti vahendajate puhul tehnilise toe ja kompetentsi puudumist. Intervjuudes ettevõtetega mainiti ko rduvalt Eesti tarnijatega seotud probleemina ka kohalike tarnijate kliendikeskse mõtlemise puudumist. Tarnijad soovivad iga hinna eest toodangut müüa ning pakuvad seetõttu läbirääkimiste etapis tarneaegu, millest praktikas ei suudeta kinni pidada. Samas et tevõttel tekivad probleemid klientidele lubatud toodangu valmimise tähtaegadest kinnipidamisega sageli juba siis, kui tarne hilineb ühe päeva võrra. Ilmselt osaliselt majanduskriisist tingituna on täna ettevõtted silmitsi ka olukorraga, kus sisendite pakk ujate laovarud on väikesed, mis tekitab ajalisi viivitusi suuremate tellimuste täitmisel. Kuivõrd ka ettevõtete tegevus on paljuski kliendipõhine ning ka rahalised vahendid on paljudel ettevõtetel piiratud, siis pole otstarbekas tellida sisendmaterjali suu res koguses. Lahendusena kasutavad mõned ettevõtted nn consignment ladu ehk siis tarnijad hoiavad oma kaupa ettevõtte laos, säilitades ka selle omandiõiguse, müük toimub hetkel, kui ettevõte kauba kasutusse võtab. Selline lahendus vähendab tarnijate laokul usid ja ettevõtte saab koheselt kasutada vajalike sisendeid. Ettevõte X kasutab selleks, et optimeerida tootmissisendite tarnetähtaegu, süsteemi, kus mitmete Eesti tarnijate ladu on ettevõtte ruumides. Igal kuul edastab ettevõte tarnijale ülevaate kulunud materjali kogusest, mille vastu tarnija väljastab ettevõttele arve. Selline süsteem on ka tarnijale kasulik , kuna ta ei vaja eraldi laoruume ning samuti on tegu pikaajalise ning stabiilselt toimiva kliendisuhtega. Ettevõttele X tagab selline süsteem, et v ajalik materjal on käepärast ning tarnijale on võimalik pikemalt ette teatada vajadusest ühte või teist tootmissisendit juurde hankida. Lõppkokkuvõttes võimaldab selline süsteem oluliselt vähendada riski, et tootmine seisab toorme puudumise tõttu. Idee sel lise vahelao süsteemi juurutamiseks tuli ühelt ettevõtte X tarnijast koostööpartnerilt, kellel puudus oma ladu siis, kui ettevõtte X laiendas oma laopinda. Samas toodi välja ka majanduskriisi positiivset mõju. K ui enne kriisi (eriti ehitusbuumi ajal) olid ettevõtete jaoks hinnad tarnimisel ja allhanketööde tellimisel väga kõrged ning teatud allhanketöid ei soovitud üldse teha, siis nüüdseks on suhtumine selles osas muutunud ning hinnatase vähenenud.

100. 100 müügitegevusse, nad on kaitstud kopeerijate eest ja mõnedel turgudel on patentide olemasolu kohustuslik“. (Metalltootmisettevõtte juht) Siiski on sektoris tervikuna kasulikke mudeleid, kaubamärke ja patente omavate ettevõtete osakaal võrdlemisi madal (vt Joonis 32 ). 15 6 6 8 5 6 8 9 8 69 80 81 0% 20% 40% 60% 80% 100% kaubamärgid patendid kasulikud mudelid kõrge keskmine madal ei ole Joonis 32 . Kasulike mudelite, patentide ja kaubamärkide olemasolu uuringus osalenud ettevõtetes (% , N=143 ). Intervjuudest ette võtjatega selgus, et majanduskriis on ettevõtteid sundinud senisest enam aktiivsele müügile tähelepanu pöörama – kui varem leidis klient ettevõtte, siis nüüd, kriisijärgselt, on ettevõtted hakanud ise rohkem tegelema klientide leidmisega. Samas tunnistavad ettevõtjad, et kohati jääb Eesti ettevõtetel puudu kliendikesksusest. Metalltooteid valmistava ettevõtte juhatuse liige ütleb: „Puudub arusaamine, et klient on see, kes sulle palka maksab, kui klient ütleb sulle, et sa pead hüppama kaks meetrit, siis sa tegelikult peadki hüppama kaks meetrit!“ Samuti pööravad ettevõtted senisest enam tähelepanu uute turgude leidmisele (enim nimetati Venemaad ja Skandinaavia riike) ja kliendile lähemale liikumisele (sh EASi eksporditoetuse toel). Ettevõtte tegevuse laienda misel piiri taha plaanitakse kasutada mitmeid strateegiaid, ühena neist ka sihtriigis n - ö agendi leidmist ehk kohalikke olusid tundva inimese palkamist, kellel oleks olemas edukaks turule sisenemiseks vajalikud kontaktid ja võrgustik. Kohalikku ärikeskkond a tundva inimese olemasolu peetakse oluliseks eelduseks sihtriikidesse oma müügiosakondade rajamisel. Samas kasutavad paljud ettevõtted ka edasimüüjaid ning tunnistavad, et oma müügifiliaali rajamine on ülejõu käiv ning seotud liiga suurte investeeringute ning riskidega. Ettevõtjad tunnistavad üksmeelselt, et välisturgudele minekul on suur abi olemasolevatest sertifikaatidest. Riigi sekkumist ettevõtete tegevusse, sealhulgas turundus ja müügitegevusse, üldiselt ei pooldatud. Samas leidus mõningaid ettevõtte id, kelle hinnangul e ksporditoetus on ebamõistlik ning selle tingimused on liiga bürokraatlikud. E ksporditoetuse puhul on ettevõtjate hinnangul EAS - il probleemne tervikpildi nägemisel – eksporditoetuse taotlemisel ei arvestata kaudset eksporti ehk olukorda , kus ettevõtte toodang läheb ekspordiks mingi lõpptoote osana. Ettevõtjate arvates saaks riik ekspordile kaasa aidata garantiimehhanismide parandamisega (nt Kredexi vahendusel), sh materjali hanke korral.

164. 164 Ettevõtted tõid näiteid olukordadest, kus neil on tulnud voolukatkestuse tõttu töötajad terveks päevaks koju saata, millega on kaasnenu d probleemid toodete tarnetähtaegadest kinnipidamisega, mis omakorda ohustab koostöösuhteid klientidega. Ida - Virumaal tegutsev metallkonstruktsioonide allhankija infrastruktuurist: „Meil on uued tootmishooned territooriumil, kus ei ole veevõrgustikku, ga asi ega elektrit ja keegi seda ei paku meile, kõik tuleb enda raha eest teha, Meieni ei ole jõudnud ka info EAS toetusmeetmetest. /.../ Kui keegi arendaks meie infrastruktuuri siis meie ettevõtte teeks suure hüppe.“ Kirjeldatud probleemistiku lahendusena e i nähta aga järjepidevat ühekordsete saamata jäänud tulude kompenseerimist (nt elektrienergiaga varustamisega tegeleva ettevõtte poolt), vaid püüdu probleemid kõrvaldada. Maapiirkondade ettevõtjad tunnetavad ka üldisemalt vajadust kohaliku tasandi probleem idele enam tähelepanu pöörata. Ümarlaudadel mainiti, et hetkel on Eesti erinevates piirkondades loomisel tööstusalad, mille eesmärgiks on koondada tööstusettevõtted ühte piirkonda ning tagada igakülgselt hea logistika. Projekt on aga algusjärgus, seega on veel vara öelda, kuivõrd edukalt suudetakse idee ellu rakendada. Näiteks on Ida - Virumaal loomisjärgus kokku kuus tööstusala: Narva logistika - ja tööstuspark, Jõhvi logistika - ja äripark, Kohtla - Järve tööstuspark, Kiviõli ettevõtlusala, Jõhvi tööstuspark ja Püssi tööstusala. Kogu projekti koordineerib SA Ida - Virumaa Tööstusalade Arendus. Rohkem infot leiab www.ivia.ee . 3.9.3. Regionaalpoliitilised aspektid Ettevõtjad tunnistasid, et majanduskriisi mõjul süvenesid maapiirk ondades tegutsevate ettevõtete probleemid veelgi. Kriisi ajal koondatud tööjõud lahkus tööle kas suurematesse linnadesse või välismaale ning soodsamate tingimuste saabudes on raske leida spetsiifiliste oskustega töötajaid ning insenere, kes oleksid nõus hõ redamalt asustatud piirkondades tööle asuma. Tegu on nõiaringiga – kuni piirkondades on väiksel määral huvitegevusi ning avalikku teenust on vähe või see on madalatasemeline, ei tule ka uusi elanikke. Samas ei ole mõistlik väikese elanike arvuga piirkondad es avalike teenuste hulka ja taset tõsta . Küsimust arutati ka regionaalpoliitilisi teemasid käsitleval ümarlaual. Nii ettevõtted kui ka ümarlaual osalejad pakkusid tööjõu lahkumise pidurdumise ühe lahendusena välja kohalike kutsehariduskeskuste tööshoidmi se . Samas tuleb rohkem tähelepanu pöörata kooli lõpetavate noorte teadmiste ja oskuste ning piirkonnas tegutsevate ettevõtete vajaduste sobitamisele. Maapiirkondade ettevõtete seas jääb puudu ka äriteenuste – nõustamine, toetused – kättesaadavusest ning l eitavusest . Kuigi teenusepakkujaid – näiteks kohalikud omavalitsused, Keskkonnainvesteeringute keskus, maakondlikud arenduskeskused, Töötukassa, PRIA – on palju, on nende organisatsioonide kohalikud esindajad tihti passiivsed või on nende võime midagi reaa lselt ära teha väike . Mainiti ka, et erinevate organisatsioonide omavaheline koostöö võiks olla paremini koordineeritud. Lahendusena pakuti ümarlaual välja ka idee koolitada kohalike omavalitsuste töötajaskonda ettevõtjat oskuslikumalt tema vajadustest läh tuvalt edasi suunama, vastavalt kas konkreetset toetust või nõustamist pakkuva organisatsiooni juurde. Rääkides konkreetsemalt maakondlikest arenduskeskustest, ütlesid mitmed ettevõtjad, et eelistavad nõustamise ja toetusega seotud teenuste puhul pöörduda maakondlike arenduskeskuste asemel Tallinna keskkontori poole, sest kohalik keskus on väike ning selle tegutsemisala on piiratud. Ühe võimalusena olukorra lahendamiseks pakuti välja maakondlike arenduskeskuste volituste suurendamist, andes neile

177. 177 järjest jõulisemalt globaalses majanduses. Nende riikide elanike jõukus suureneb ja see toob omakorda kaasa kiireneva linnastumise nendes piirkondades, mis omakorda suurendab tärkava turumajandusega riikide tähtsust globaalselt nii poliitilises kui ka majanduslikus plaanis. Nimetatud kaks megatrendi (demograafilised muutused ning mitmejõuke skuselise maailma tekkimine) on pannud erakordse surve olemasolevatele loodusvaradele, millel võivad paraku olla katastroofilised tagajärjed meie kliimale. Seetõttu saab jätkusuutlikkus inimkonna tuleviku seisukohalt järjest olulisemaks. Seoses rahvastiku kasvu ning rahvastiku jõukuse kasvuga tärkavates riikides suureneb drastiliselt nõudlus kõigi ressursside järele. Taastamaks tasakaalu nõudluse ja pakkumise vahel, on võtmetähtsusega jätkusuutlik ressursside tootmine ning olemasolevate ressursside senisest säästlikum kasutamine. See viib uute tööstusharude tekkimiseni – ümbertöötlemine, taastuvenergia (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia, biokütused), infotehnoloogia lahendused, roheline transport, roheline keemiatööstus jt energiasäästlikud lahendus ed. ( Global Investor.. 2009) Läbi kogu ajaloo on inimkond vastanud erinevatele väljakutsetele võimega kohaneda ning läbi uuenduste ja innovatsioonide edasi püü elda. On mitmeid näiteid, kus eksperdid on ekslikult väitnud, et megatrendide ei tasu liiga tõsis elt arvestada. Tihti on sel juhul alahinnatud innovatsioonide jõudu. Ühe ilmeka näite saab tuua autotööstusest. Aastal 1999 lõpetas General Motors esimese seeriatootmises valmistatud elektriauto EV1 tootmise, viidates, et elektriautode tootmine ei saa kuna gi kasumlikuks. Kümme aastat hiljem alustas tõusev autotootja, Silicon Valleyst alguse saanud Tesla elektrisõiduki „Electric Roadster“ tootmist ning saavutas kiirelt kasumlikkuse. Samal aastal kuulutas GM välja pankroti. Vahepealne suur areng akude ja la adeseadmete vallas oli teinud võimalikuks praktilise elektriauto valmistamise ( Global Investor.. 2009 ) . Lisaks globaalsetele megatrendidele on palju väiksemaid teatud valdkondi mõjutavaid suundumusi. Järgnevalt on vaadeldud lähemalt mõningaid masinatööstu se sektori jaoks olulisemaid muudatusi tegevuskeskkonnas. Masinatööstuse ettevõtteid mõjutavad trendid võib kõige laiemalt jaotada kolmeks (vt Joonis 88 ). Joonis 88 . Masinatö östust mõjutavad trendid. Masinatööstust mõjutavad oluliselt muutused tehnoloogias – uute tehnoloogiliste lahenduste, materjalide ja põhimõtete kasutuselevõtt. Lisaks tehnoloogiale on olulisel kohal ka laiem kontekst, Muutused nõutavatates o skus tes Nõudlusepoolsed muutused T ehnoloogilised muutused

90. 90 4% 18% 39% 26% 3% 9% 2% metallitootmine metalltooted elektroonika elektriseadmed muud masinad ja seadmed mootorsõidukid ja haagised muud transpordivahendid Joonis 26 . Masinatööstuse impordi jagunemine alasektorite lõikes (2009. aasta andmed, Eesti Statistikaamet). Impordi osas on olulisemateks partnerriikideks Põhjamaad. Kõige olulisem impordi partnerriik on Soome, kust tuli 2009. aastal 27% impordist. Järgnesid Rootsi (26%) ja Taani (9%). 204,1 194,4 70,2 37,4 27,9 24,3 21,1 16,5 15,7 14,8 14,2 13,7 10,1 10,1 0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 0,00 50,00 100,00 150,00 200,00 250,00 FI SE DE CN RU HK GB NO US FR NL PL LV IT Tehingute arv (tk) Import (mln EUR) Import (mln EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 27 . Masinatööstuse impordi partnerriigid (2009. aasta andmed, Eesti Statistikaamet). Peamisteks imporditavateks artikliteks on elektroonsed integraallülitused, telefonid ja muud andmeedastusseadmed ning isoleeritud traat ja kaablid.

115. 115 85,2 8,4 1,9 1,7 1,3 1,4 jahid jm lõbusõidu - ja sportpaadid muud laevad, k.a sõjalaevad ja päästepaadid muud ujuvkonstruktsioonid (nt parved, maabumissillad, poid) erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud mootorsõidukid vähemalt kümne inimese veoks, k.a juht muud Joonis 52 . Muude transpordivahendite tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 ( % kogu haru ekspordist ). Valdkonna pea mine sihtriik oli Rootsi, kuhu suundus 74% kogu ekspordist. Samas on antud valdkonnas tegemist suuremahuliste tehingutega, seetõttu võib ekspordi struktuur riikide lõikes olla aastate lõikes oluliselt erinev. 9,28 1,43 0,41 0,18 0,11 0,10 0,07 0,04 0,01 0,01 0,01 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 0,0 1,0 2,0 3,0 4,0 5,0 6,0 7,0 8,0 9,0 10,0 SE FI NO NL US GB CA LV RO IL UA Tehingute arv (tk) Eksport (mln EUR) Eksport (mln EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 53 . Muude tra nspordivahendite tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009.

186. 186 tööstuse areng ka luua rohkem RTD - d ( not only does RTD drive new developments in manufacturing, but manufacturing is the contextual driver for more RTD ). Euroopa toodete konkurentsieeliseks on traditsiooniliselt olnud kõrge kvalit eet, kõrgklassi disain ja tipptehnoloogia. Edasine edukus sõltub eeskätt sellest, kas ettevõtjad suudavad võimendada neid tugevusi, kohandudes seejuures paindlikult muudatustega, mis on vajalikud avatud kiirelt areneval globaalsel tööstusturul. Paljudes tö östussektorites on Euroopa tooted jätkuvalt konkurentsivõimelised, kuid üha kriitilisemaks on muutunud olukord nendes valdkondades (sh ka masinatööstus), kus tööjõukulude osatähtsus kogukuludes on märkimisväärne. Edasistes arengusuundades on võtmesõnadeks innovatsioon, seda nii toodete kui protsesside osas. Manufuture fundamentaalseks kontseptsiooniks on innovaatiline tootmine, mis hõlmab uusi ärimudeleid, masinaehituse viise ja võimekust lõigata kasu uutest tootmisteadustest ja tehnoloogiatest. Ka tootmis tehaseid nähakse kui kompleksseid, pika elueaga tooteid, kus olulisel kohal on uusimad kohanemisvõimelised tehnoloogiad, mis võtavad paindlikult arvesse klientide ja turu nõudmisi. Siin on võtmesõnaks masskohandamine ehk tellimuspõhine masstootmine ( mass c ustomization ), st toodete ja teenuste kohandamine vastavalt iga kliendi vajadustele, kombineerituna kiirete valmistus - ja tarnetähtaegadega. Sellele peab tuge pakkuma RTD ja hariduse infrastruktuur, mis soodustab ideede loomist, teadlaste vahetust, nihet m ultidistsiplinaarsuse suunas ja elukestvat õpet, mis on homsete ‟teadlike töötajate‟ koolitamisel võtmetähtsusega. Globaliseerumise surve ja tööstusharu struktuuri muutused toovad kaasa vajaduse kasutada uusi ärimudeleid. Viimastel aastatel on Euroopa olnu d täheldatavad järgmised muutused: - liikumine toodetelt teenustele; - suurettevõtete vertikaalse integratsiooni vähenemine; - intellektuaalomandi laienemine üle ettevõtete ja riigipiiride; - väiksemate ettevõtete vaheliste võrgustike tähtsuse kasv, kes teevad koo stööd loomaks väärtussüsteemi. Tagamaks jätkusuutlikku arengut, peavad Euroopa masinatööstuse ettevõtted arendama oma ärimudeleid, et - leida ja kasutada ära uusi võimalusi, maksimeerimaks toote elutsükli väärtust; - kohaneda globaalsete muutustega tööstuses j a ettevõtete struktuurides; - arendada partnerlust majanduslikult jätkusuutliku tööstuse tagamiseks laienenud ELis, mis töötaks koos ülejäänud maailmaga; - kohaneda innovatsiooni ja ettevõtlusega, et tagada edukat ja turvalist ettevõtte kasvu; - osata ära tunda võimalusi, mida pakuvad tärkava majandusega riigid ja uus globaalne teadus. Kui seni on tööstuses olnud põhifookus tootmises, siis tulevikus nähakse, et see peaks üha rohkem liikuma toodete ja teenuste süsteemi pakkumisele (‟toode/teenus‟ või ‟laiendatud t ooted‟). Samuti rõhutatakse tulevikustrateegiates Euroopa konkurentsieelist tootedisaini osas, mille puhul on oluline säilitada tänane liidripositsioon. Eesmärgiga sobivus on edu võti. Inseneriteadus ja tootmine on kaks traditsioonilist Euroopa tugevust ja selle jätkumine pikemas perspektiivis on oluline, et Euroopa tooted oleksid maailmas esirinnas. Rõhutatakse uute tehnoloogiate abil loodud toodete tähtsust. Olulisena nähakse võtmetehnoloogiate nagu innovaatilised materjalid, nanotehnoloogiad, IKT ja mehh atroonika arendamist, mis avavad piiramatult võimalusi luua uusi tooteid ja lisada olemasolevatesse funktsionaalsusi. Euroopa tööstusel peab olema ligipääs neile tehnoloogiatele ja oskus neid toodete loomisel kasutada. Euroopas nähakse konkurentsivõime sei sukohal võtmeküsimusena kõikide osapoolte – ettevõtete, teadus - , haridus - , avaliku sektori ja finantssektori asutuste – vahelise koostöö tihendamist.

102. 102 Ka analüütiline CRM ehk tegevus eesmärgiga koguda klientide ko hta informatsiooni, vastamaks paremini klientide vajadustele ei ole Eestis palju rakendust leidnud. Seda kasutavad vastavalt 8% metalli - ja metalltoodete tootmisega tegelevatest ning 7% ülejäänud masinatööstuse ettevõtetest. 3 8 9 7 7 11 6 13 26 19 16 22 5 7 10 10 11 12 14 18 21 24 26 26 0 5 10 15 20 25 30 Ungari Eesti Leedu Sloveenia Läti Poola Tšehhi EL27 Soome Rootsi Saksamaa Slovakkia Arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid Metalli - ja metalltoodete tootmine Joonis 34 . Analüütilise CRM kasutamine, 2010 (% kõigist valdkonna ettevõtetest, Eurostat). CRM vähene kasutamine on ka mõistetav, kuna kallite (tihti üle 100 000 EUR) maksvate ning pikaajalise, keerulise ja kuluka juurutusprotsessiga süsteemide kasutuselevõtm ine ei ole väikestele ettevõtetele jõukohane. Paljudes ettevõtetes on täna ja ilmselt jääb ka edaspidi ratsionaalseks tööriistaks pliiats, paber ja Excel. Probleem tekib siis, kui soovitakse andmeid ühiselt kasutada ja nende põhjal reaalajas hakata mingeid protsesse juhtima (nt võtta vastu otsus, millist materjali tellida, et kliendile toode valmis teha) (Tammeraja 2003).

191. 191 Kululiidri strateegia – madalate kuludega ja teatud kval iteeditasemega tootmine. Suhteline kasumlikkus toodanguühiku kohta on madal ning kulueelis saavutatakse läbi protsesside täiustamise ja uuendamise, ligipääsu odavale toorainele (tööjõud, materjalid, energia), väljastpoolt tellimise ( outsourcing ) oskuslikul e kasutamisele koos vertikaalse integreeritusega seotud otsustega, mis võimaldavad kulusid alandada. Selle strateegia edukaks rakendamiseks peab ettevõttel olema ligipääs kapitalile, tegemaks suuri investeeringuid tootmistehnoloogiasse (sisenemisbarjäär ko nkurentide jaoks), võimekus optimeerida toodete tööstusdisaini, tagamaks väiksemate kuludega tootmine ning efektiivsed tarne - ja logistikakanalid. Diferentseerimisstrateegia – eriliste omadustega (uudsete, tehniliselt keerukate, kasutaja jaoks mugavate, f unktsionaalsete, eriliste materjalidega, erakordse kvaliteediga) toodete väljaarendamine, millel on klientide jaoks suurem väärtus kui konkurentide toodetel. Klientide poolt tunnetatav lisaväärtus võimaldab ettevõttel küsida kõrgemat hinda ja suurendada ka sumlikkust ning katta eriliste omadustega toote pakkumisega seotud suhteliselt kõrgemad kulud. Strateegiat edukalt rakendanud ettevõtetel on enamasti ligipääs juhtivale tehnoloogiale ja teadus - arendusasutuste teadmusele, kõrge kvalifikatsiooniga ja loov t ootearendusosakond, võimekus toote erilisust klientidele kommunikeerida, kvaliteetse ja innovaatilise ettevõtte maine. Fokuseeritud kululiidri ja fokuseeritud diferentseerimise strateegia – keskendutakse kitsale turusegmendile ning seatakse eesmärgiks se lle segmendi raames saavutada vastavalt kas kululiidri staatus või eristuda toodete omaduste poolest. Fokuseeritud strateegiate aluseks on eeldus, et fokuseerimise tulemusena on võimalik valitud kitsast sihtrühma paremini teenindada kui fokusseerimata stra teegiate korral. Fokuseerimise korral on tihti klientide lojaalsus kõrge, mis omakorda raskendab potentsiaalsete konkurentide turuletulekut. Samas on fokuseerimise puhul turumaht väiksem ning seetõttu on ka seda strateegiat rakendavate ettevõtete positsioo n tarnijate jt partneritega läbirääkimisel tagasihoidlikum. Fokuseerimise puhul võivad olla täiendavateks eduteguriteks paiknemine kliendi läheduses, paindlikud tootmisprotsessid, võimekus toota väikeseid partiisid, täiendavad väärtus lisavad teenused – er inevad müügijärgsed ja tugiteenused ning hooldus. Tihti seavad ettevõtted eesmärgiks järgida mitut eelpoolmainitud strateegiat üheaegselt , mis ei pruugi aga olla edukas lähenemine. Kui ettevõte püüab olla edukas igal rindel, siis tihti tähendab see, et e i olda edukas mitte üheski neist. Näiteks kui ettevõte seab eesmärgiks väga kõrge kvaliteedi pakkumise ning püüab samaaegselt saavutada ka kulueelist, tekib ühelt poolt oht halvendada kvaliteeti ning samas luua ettevõttest segadusttekitav kuvand. Seega, on oht jääda kinni keskmisele positsioonile (ing k “ stuck in the middle ”) ning mitte saavutada konkurentsieelist. 4.3.2. Eesti ettevõtete hinnangud konkurentsieelise kohta Järgnevalt antakse ülevaade ettevõtete hinnangutest oma konkurentsieeliselt, lähtude s eelmises alapeatükis toodud teoreetilisest raamistikust. Analüüsis lähtutakse uuringus läbivalt kasutatud ettevõtete grupeerimise põhimõtetest – allhankijad, omatoodangu tootjad, välisosalusega ja kodumaised ettevõtted ning erisusi püütakse välja tuua ka masinatööstuse allharude lõikes. Peamiselt allhankega tegelevad ettevõtted on oma konkurentsieelisena suhteliselt võrdselt maininud nii kulueelisega seotud aspekte (“kuluefektiivsus”, “madalad tootmiskulud”, “väike kulubaas”, “..seoses asukohaga on ka oda v tööjõud ja odavamad tootmishooned” jt) kui ka diferentseerimisega seotud tegureid (“kvaliteet”, “rõhutakse kvaliteedile”, “kõrge kvaliteet ja lühike tarneaeg”, “töökindlad ja kaasaegsed tehnilised lahendused” jt). Samas on mitmed ettevõtted märkinud ka neid korraga (“kvaliteet ja hind”, “kõrge kvaliteet ja madalad kulud” jt). Nagu eespool selgitatud, on see suhteliselt ohtlik strateegia ning võib viia selleni, et ettevõttel ei ole kummaski aspektis konkurentsieelist. Seda on mõned selliselt vastanud ette võtted ka

145. 145 nii ajalised kui ka tootmisvõimsusest tulenevad piirid, siis ettevõte näeb oma konkurentsieelisena seda, et ta kasutab e rinevaid koostööpartnereid ja allhankijaid ning suudab vajadusel projekti teostust suunata erinevate tootjate juurde. Samuti saab ettevõte suunata erinevate keerukusastmetega tööprotsesse just sinna, kus on kõige parem kompetents ja vajalikud seadmed. Ette võtte juhataja on selle valdkonnaga tegelenud juba kümmekond aastat ning sellest tulenevalt on tekkinud väga palju kontakte. Ettevõtte algusaastatel paika pandud pikaajalise arengustrateegia üheks osaks on koostöövõrgustike loomine. Ettevõttel on palju eri nevaid koostööpartnereid ning ilma nendeta ei oleks juhi hinnangul võimalik teha sedavõrd suuremahulisi projekte nagu need täna teoks saavad. Siiski võib välja tuua mõningaid näiteid, kus ettevõtjad näevad koostöösuhetes perspektiivi. Näiteks on ühel ette võttel raske müügivõrku iseseisvalt üles ehitada, sest see nõuab palju aega ja on seotud suurte kulutustega (oma toote tutvustamine, koostööpartnerite leidmine, seadusandluse ja regulatsioonidega seotud probleemide lahendamine jne). Seetõttu oleks mõttekam ühiselt eksportturgudele liikuda. Ühine müügivõrk looks küll suurt lisaväärtust, kuid selleks on vaja suurt kontorit ja meeskonda. Praegusel hetkel on paljudel eksportivatel ettevõtetel juba sihtriikides olemas edasimüüjad ja agendid, kes juba tegutsevad suurte meeskondadena. Näiteks ühe ettevõtte sihtriikides olevad äripartnerid saavad müüa lisaks antud ettevõtte toodetele ka erinevaid samasse valdkonda kuuluvaid tooteid ning nende seeläbi on ettevõtete riskid on mõnevõrra maandatud. Samuti on neil olemas vajalik info turuolukorrast ja seadusandlusest. Klastri mõiste on enamikule ettevõtetest küll tuttav, kuid ettevõtted ei näe ka neis otsesest kasu. Põhjusi on mitmeid – ühelt poolt on klastrite edendamiseks määratud ressursid killustatud ning teisalt on l evinud kuvand klastritest kui ühest „eurorahade“ projektist – kui projekt lõpeb, siis pole üldise arusaama kohaselt tagatud selle jätkusuutlikkus. Esimeseks positiivseks ilminguks ettevõtete vahelise koostöö vallas on idee luua Viljandi - ja Pärnumaale meta llitööstusklastrid, esimesed kokkusaamised on juba toimunud. Lähitulevik näitab, kas ja kui edukalt idee realiseerub. On positiivne, et mõned ettevõtted üritavad ise klastrisüsteemi üles ehitada. „Teiste ettevõtetega otsustasime luua klastrisüsteemi, prae gu on väljaarendamisel veebipõhine süsteem, mis võimaldab infovahetust, kui näiteks on mingid suured projektid, siis me alati saame jaotada ülesanded omavahel ja me võidame kõik. Samamoodi hakkab seal liikuma info, milliseid materjale on kust võimalik osta , samuti ettevõtete kohta info sellest, milline kvaliteedisüsteem tal on juurutatud, millised sertifikaadid tal on olemas, millisteks töödeks ta on võimeline, see süsteem on arengus. /.../ Me kutsume sinna kõiki teadusettevõtteid ühinema selle klastriga, m ida rohkem hakkab liikuma infot seal, mida spetsiifilisem info hakkab seal olema, seda enam on võimalik kõigil sellest võita. /.../ Klastri eesmärk ei ole propageerida mitte üht - kaht ettevõtet, vaid kogu Eesti tööstussektorit.“ ( Energeetikaettevõte juhataja ) Hetkel on Industrial Cluster Estonia asutamisfaasis, kuid juba praegu on sellest huvitatud 20 ettevõt et. Idee autoriteks ja elluviijateks on Juri Kovalevski ja Hellar Mutle. Projekti eesmärgiks on ettevõt ete konkurentsivõime suurendamine klastrisse ühinem ise kaudu. Klastri strateegiaks on järgmised tegevused. - Vastastiku kasuliku partnerluse loomine ühise eesmärgi ja moraalikoodeksi alusel. Nähakse võimalust teha koostöös materjalide tellimist (ühisostud), suurprojektide elluviimist, kus koostöös on võimal ik teha selliseid projekte, mida üks ettevõtte iseseisvalt ei oleks suuteline ellu viima. Klastris olevate ettevõt ete kvaliteedisüsteeme ühtlustatakse, et oleks tagatud usaldus (mis on tagatud ka kasutaja identifitseerimise abil) ja kindel kvaliteet. Olema solevad kvaliteedi - sertifikaadid (ISO 900 1 jne) oleks võimalik ka olulise lt odavamalt uuendada, kui sed a tehakse kõigis klastri sse kuuluvates ettevõt etes.

73. 73 kolmeses t jaotusest lähtuvalt. Samuti on arvestatud ettevõtete endi hinnanguid omatoodangu ja allhanketööde osakaalu kohta ning ettevõtete arendus - ja müügitegevuse tüüpi ja ulatust. Nagu näha (vt Joonis 20 ), on 1. taseme allhankijate kategoorias võrreldes 2. taseme allhankijate ja omatoodangu tootjatega suhteliselt rohkem suuri ettevõtteid. See ei ole ka imekspandav arvestades, et sellesse gruppi kuuluvad paljuski välisettevõtete Eestis paiknevad tütarettevõtted, mis tooda vad kõrgema lisandväärtusega allhanget. Seega võib ka eeldada, et see erisus mängib rolli ka erinevate tegurite korral ning töötajate arvu näitaja korral ei pruugi seosed eri muutujate puhul olla lineaarsed. 14 29 29 39 27 43 39 25 22 8 18 6 0% 20% 40% 60% 80% 100% omatoodang 1. taseme allhankija 2. taseme allhankija kuni 9 10 - 49 50 - 149 üle 150 Joonis 20 . Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajate arvu ja väärtusahela positsiooni alusel (% , N=136, välja jäeti need ettevõtted, kes väärtusahela positsiooni järgi jaotusid kategooriasse „muu“ ). 3.1. Strateegiline planeerimine ja juhtimine Ettevõtte juhtidega t ehtud intervjuude tulemused viitavad, et paljudes ettevõtetes ei tegeleta ettevõtte tuleviku pikaajalise strateegilise planeerimisega ehk teisisõnu omanikel ja/või juhtkonnal puudub selge visioon ettevõtte arengusihtidest. Ka nende ettevõtete seas, kus juh tkonnal on olemas visioon tuleviku osas, esineb näiteid, kus puudub konkreetne tegevusplaan, kuidas seatud eesmärke saavutada. Seega esineb strateegilises plaanis masinatööstuse sektoris palju ad hoc tegevuste planeerimist. See tulemus on kooskõlas hiljuti valminud juhtimisvaldkonna uuringu põhijäreldusega, mille kohaselt Eesti ettevõte planeerimishorisont on valdavalt lühiajaline, plaanid on eelkõige seotud finantsteguritega ning ettevõtete juhtkond ei oska näha tulevikuperspektiivi, st arvestatakse vähe t uru, tehnoloogia ja tööjõu võimalustega (Vadi jt 2010). Esineb selge seos ettevõtete suuruse ja planeerimishorisondi vahel 17 . Paljud intervjueeritud väiksemad ettevõtted ei planeeri strateegilisel tasandil oma tulevikku pikemalt kui vaid aasta, nad on oma turuosaga 17 Sarnaselt üldise strateegilise juhtimisega on ettevõtte suuruse lõikes selged erinevad ka ettevõtetes kasutatavate tarkvarade lõikes. Väiksemates ettevõtetes kasutatakse tarkvaralahendusi harva ning nendes, kus kasutatakse, on sageli tegemist n - ö universaalsete lahendustega, on ettevõtt eid, kus kõikides ettevõtte funktsionaalsetes

82. 82 7 8 15 8 16 18 25 31 23 45 57 51 13 16 16 17 17 22 34 35 38 48 54 62 0 10 20 30 40 50 60 70 Läti Eesti Leedu Ungari Poola Slovakkia Tšehhi EL 27 Sloveenia Soome Saksamaa Rootsi arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid metalli - ja metalltoodete tootmine Joonis 23 . ERP paketi olemasolu sisemiste protsesside haldamiseks, 2010 (% kõigist valdkonna ettevõtetest, Eurostat). 3.2. Tootmissisendid Tootmissisendite osas keskendutakse kü simustele, millised tegurid on ettevõtetele olulised tarnijate valikul, kas ja miks eelistatakse Eesti/välisriikide tarnijaid ning millised on probleemid Eestist ja välisriikidest tootmissisendite ostmisel. Samuti käsitletakse Eesti tarnijate osakaalu muut ust viimasel kümnel aasta ning hinnanguid sellele, kuidas nähakse kodumaiste tarnijate rolli muutust lähitulevikus. Lisaks tuuakse ära olulisemad importtooted ja impordipartneritest riigid. Tarnijate valikul on ettevõtete jaoks olulised eelkõige kvaliteet, tarnekindlus ning hind (vt Joonis 24 ). Neist kaks esimest, kvaliteet ja tarnekindlus, on kõikide ettevõtete jaoks tootmissisendi valikul kas väga või pigem olulisteks teguriteks. Eelnevaist mõnevõrra vähem tähtsak s kriteeriumiteks peavad ettevõtted paindlikkust – 34% vastanuist peab seda väga oluliseks ning 54% pigem oluliseks. Varasemat koostööd ning tarnija head mainet peetakse võrreldes teiste nimetatud teguritega suhteliselt vähemtähtsateks kriteeriumiteks tarn ijate valikul. Muudest tarnija valikul olulistest kriteeriumidest tõid ettevõtjad veel välja materjali/seadme tootja brändi, krediiditingimusi ja maksetähtaegu ja ISO sertifikaatide olemasolu.

208. 208 - tootmissisendite ühistellimuste kohta . Ettevõtted to onitavad, et kuigi praegu toimub sisendmaterjali (aga ka näiteks kütuse) hankimine valdavalt üksi, sest puudub ettevõtete koostöövõrgustik, siis tegelikkuses on suurema mastaabiga ostude puhul võimalik saada oluliselt paremaid ostutingimusi. Seega on olema s vajadus keskkonna järele, mis annaks võimaluse vahetada informatsiooni ja leida koostööpartnereid suuremate ühistellimuste tegemiseks. - hangete/erinevate tööde koostööpakkumiste kohta . Kuna sektoris on palju väikeseid ettevõtteid, siis on oluline toetad a horisontaalse koostöö tekkimist näiteks teatud suuremamahuliste tööde tegemisel. - logistika kohta . Täna tehakse palju n - ö tühisõite (st ilma koormata tagasisõite) ja ettevõtted on huvitatud sellest, et neil oleks võimalik vahetada infot, kuhu neil oleks tarvis koormat viia või kust on auto koormata liikumas. - tööjõuvajaduse kohta . Luua ettevõtetele võimalus edastada kõrg - ja kutsekoolidele tööjõuvajaduse kohta infot – milliseid inimesi (nt lähtuda ISCO klassifikaatorist) on plaanis tööle võtta nt 3 aasta perspektiivis. Tööjõuvajaduse kaardistamine parandaks koolitustellimuse planeerimise täpsust ning ühtlasi oleks ettevõtte juhtkonnale strateegilise planeerimise tööriist. Tegu on mitteammendava loeteluga, kuna ettevõtted näevad sellisel ühisel inforuumil veel palju arendamise ja täiendamise võimalusi. Ülal on toodud peamised valdkonnad, millest võiks alustada, kuid veebiplatvormi arendamine peaks olema tegelikkuses pikaajaline protsess, kuhu saab lähtuvalt sellest, kui aktiivselt ettevõtted keskkonna kasut usele võtavad, liita ka teisi täiendavaid funktsioone ja teavet 28 . Näiteks võiks ideaalis portaal sisaldada veebisimulatsiooni põhise täienduskoolituse võimalust inseneridele ja spetsialistidele. Samuti võiks luua eraldi rubriigi masinatööstuse sektorile ol uliste toetusmeetmete kohta, sinna võiks koondada info praktikakohtade kohta, võiks olla foorum, kus ettevõtjad saavad vahetada kogemusi ja arutada probleeme. Portaali arendamisse tuleks kindlasti kaasata ka ettevõtteid, muutmaks selle kasutajaliidese neil e käepäraseks. Seega peaks infoportaali aitama tihendada infovahetust nii ettevõtete, teadus - arendusasutuste, koolide kui struktuuritoetuste jagajate vahel. Lisaks eelpoolkirjeldatud andmebaasile, mis suurendab ettevõtete kokkupuutepunkte ning seeläbi mõju tab positiivselt kogu sektori koostöövalmidust, on oluline ka regulaarsete koostöömesside ja ühisseminaride korraldamine , kus sektori ettevõtjad saaksid (füüsiliselt) kokku, tekiks võimalus luua uusi kontakte ning arutada potentsiaalseid koostöövõimalusi. Täna ei ole Eestis ettevõtetel selliseid ühiseid aruteluvõimalusi loodud. Lappenrannas oli üks ühisseminar, kus osales 9 Soome ja 23 Eesti ettevõtet ja pärast selgus, et 9 Eesti ettevõtet rääkisid Soome 9 ettevõttega ja ülejäänud Eesti omad lõid omavahel u usi kontakte ja otsisid koostöövõimalusi. Selliseid asju on vaja teadlikult organiseerida. (Fookusgrupis osaleja) Seminaridele võiks kutsuda esinema ka edukaid ettevõtteid ning perspektiivis võiks sellised koostöömessid olla rahvusvahelise haardega (n - ö pa rima praktika jagamiseks), kuigi esialgu peaks põhifookus olema Eesti ettevõtete vahelisel infovahetusel. Sellised mõtete vahetamise võimalused on Eestis eriti olulised seetõttu, et Eesti ettevõtted on väikesed ning koostöö võimaldaks luua olulist lisaväär tust. 28 Näiteks võiks ideaalis tulevikus eri ettevõtete infosüsteeme kohandada nii, et oleks võimalik ka vahetada infot, millise kujuga plaati vajatakse ning teine ettevõte, mis hakkab CNC - pingiga plaadist tükke lõikama, saaks selle tellimuse kohe täita. See aga eeldab ettevõtete infosüsteemide märksa paremat integreeritust kui see täna o n.

91. 91 61,3 51,7 50,5 46,5 36,9 32,8 27,3 25,4 23,0 20,1 19,7 15,9 13,9 12,9 10,5 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 0 10 20 30 40 50 60 70 Elektroonsed integraallülitused Telefonid ja muud andmeedastusseadmed Isoleeritud traat, kaablid Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest Trükilülitused Trafod, staatilised m uundurid ja induktiivpoolid Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised Televisiooni ja ringhäälingu aparatuuri detailid Muud lambid ja valgustid, sh prožektorid, valgustablood jm s Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadm ed Erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud Voolugeneraatorseadmete ja elektrimootorite osad Muud raud - ja terastooted Kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid Tehingute arv (tk) Import (mln EUR) Import (mln EUR) Tehingute arv Joonis 28 . Masinatööstusepeamised importartiklid (2009. aasta andmed, Eesti Stati stikaamet). 3.3. Tootmine Käesoleva uuringu raames läbi viidud küsitlusele vastanud ettevõtete jagunevad lähtuvalt positsioonist väärtusahelas võrdselt: ligi kolmandik peab ennast omatoodangu tootjaiks, nii omatoodangut kui allhanget teeb enese hinnangul kolmandik ning vaid allhankega tegeleb sama suur osa ettevõtetest ( Joonis 22 ). Ainult allhankega tegelevate ettevõtete osakaal on suurim metalltoodete tootmises (44%) ning arvutite, optika - ja elektroonika - ning el ektriseadmete tootmises (33%). Samas transpordivahendite tootmises on vaid allhankega tegelevate ettevõtete osakaal väga väike ning peamiselt toodetakse omatoodangut (kas üksnes omatoodangut või siis mõlemat, nii oma - kui allhanketoodangut).

229. 229 Lisa 2 . Mõistete selgitused ISO 9001 on levinuim kvaliteedijuhtimissüsteemi standard. Intervjuudest ettevõtetega selgus, et kvaliteedisertifikaat on valdkonnas tihti vajalik eeldus, et näida potentsiaalsele kliendile usaldusväärsena ning tagada pakutava toote või teenuse kvaliteet. Sertifitseerimise tulemusena organisatsiooni tegevused dokumenteeritakse ja töötajate vastutus reglementeeritakse. Häst i juurutatud ISO juhtimisstandard suurendab ettevõtte tootlikkust ning vähendab ebaefektiivsust. Samuti suureneb klientide rahulolu, ning avanevad uued turustamisvõimalused. ISO 14001 standardis on määratletud kõik tähtsamad nõuded ettevõtte keskkonda mõj utavate toodete, tegevuste ja teenuste kindlaksmääramiseks, ohjamiseks ja jälgimiseks, samuti kogu süsteemi juhtimiseks ja täiustamiseks (Bureau Veritas Eesti 2011). JIT ( Just - in - time ) on tootmisstrateegia, mille eesmärk on vähendada varudega seotud kulusi d ja muuta kogu tootmisprotsess „õigeaegselt“ toimivaks. Lühidalt ongi JIT põhimõte saada õige materjal õigel ajal õiges kohas ja õiges koguses, et toota tooteid, mille järgi on parajasti nõudlus. Kaizen on Jaapanist pärit filosoofia, mis keskendub protses sile, selle pidevale edasi arendamisele ja tulemuste parendamisele. Organisatsiooni juhtimisfilosoofiana hõlmab Kaizen kõikide tasemete töötajaid ning eesmärk on pidevate väikeste muutuste sisse viimisega parandada üleüldist kvaliteeti ja efektiivsust. Kan ban on JIT - ga strateegiaga seotud planeerimissüsteem, mille eesmärk on aidata organiseerida tootmist nii, et töötajatel on vajalikud vahendid, vajalikus kohas ja vajalikul ajal. Kanbani põhimõtte keskmes on töötajatevaheline suhtlus, mis on organiseeritud signaalidega (nt värvilised kaardid) nii, et töötaja saab kiiresti väljendada vajadust mingi tootmiselemendi järele. LEAN on tootmispraktika, mille keskmes on põhimõte, et kõik ressursikulutused peavad looma väärtust lõpptarbijale. Kulutused, mis seda ting imust ei täida, on ebaolulised ja tuleks tegemata jätta. Tarbija lisandväärtuseks loetakse ükskõik mis tegevust või protsessi, mille tulemuse eest on tarbija nõus maksma. Lean põhimõttel juhitud ettevõte eesmärk on seega ühelt poolt maksimeerida väärtust t arbijale ja teiselt poolt minimeerida ebavajalikke kulusid. Hea näide Lean põhimõttel juhitud ettevõttest on Toyota. OHSAS 18001 on rahvusvaheline standard, mis määratleb nõuded, mida ettevõtted peavad jälgima tööalaste tervise - ja ohutusriskide juhtimisel . Puhas lisandväärtus = (müügitulu – kulud kokku) + tööjõukulu , tööjõu tootlikkuse mõõdik, erinevalt kogulisandväärusest ei arvestata selle puhul põhivara kulumit SMED ( Single - Minute Exchange of Die ) on masinatööstuse termin, mis tähistab kiire ülemineku praktikat ühe toote tootmiselt teise toote tootmisele. Nimelt võtavad erinevad ettevalmistusprotsessid uue toote tootmiseks märgatavalt aega , mistõttu moodustab SMED praktiliste juhiste ja põhimõtete kogumi, mille eesmärk on minimeerida üleminekuprotsessi ajakulu. Tasakaalustatud tulemuskaart tasakaalustatud tulemuskaart (Balanced Scorecard , BSC ) on juhtimismeetod, kus ettevõtte igapäevategevus on seotud tema visiooni ja strateegiliste eesmärkidega sobivalt valitud suhtarvude süsteemi abil. Võtmenäitajate v äljavalimisel hinnatakse ettevõtte tööd neljast erinevast valdkonnast lähtudes: 1) f inantsmajandus (strateegiliselt olulised finantsnäitajad ja - eesmärgid; majanduslik tasuvus); 2) k liendid (turuosa, klientide rahulolu, nende lojaalsus ja rentaablus, uute klientide osakaal; samuti tegurid, mis on klientide rahulolu ja lojaalsuse jaoks eriti olulised – toodete ja teenuste funktsionaalsus, kvaliteet, hind, toote omandamiseks kuluv aeg, klienditeeninduse tase, ettevõtte imago

190. 190 probleemiks olukord, kui ostjad tunnetavad, et müüjate tegevus on liiga kasumlik – sel juhul võivad ostjad hakata ise vajaminevat toodet valmistama. Samuti on oluliseks konkurentsijõuks teistest tööstusharudest pärinevate asenduskaupade olem asolu . Asendustootel on mingil teisel viisil sama või sarnane funktsioon nagu algsel tootel. Asendustooted piiravad valdkonna kasumipotentsiaali, seades hindadele ülempiiri. Asendustoodetest tulenev oht on kõrge kui asendustoode on hinna poolest atraktiivs em kui algne toode või ostja jaoks on asendustootele ülemineku kulud madalad. Tarnijate mõjukus on samuti oluline konkurentsijõud. Kui tarnijad on mõjuvõimsad, on neil võimalik küsida kõrgemat hinda, piirata kvaliteeti jne. Tarnijal on suur mõjuvõim, kui t a on turul valdav, teenindab paljusid valdkondi (tema tegevuse edukus ei sõltu ainult konkreetse valdkonna teenindamisest) või pakub eripäraseid tooteid, millele puudub asendus või alternatiiv. Alati toimub olemasolevate ettevõtete vahel harusisene konkure nts . Tihe konkurents toob kaasa hinnaalandused, uute toodete tutvustused, reklaamikampaaniad jne, mis kõik piiravad valdkonna kasumlikkust. Konkurents on intensiivne, kui konkurente on arvukalt või nad on suuruse ja mõjujõu poolest peaaegu võrdsed, valdkon na kasv on aeglane (põhjustab võitlust turuosa pärast) või turult väljumise tõkked on kõrged. Konkurentsijõudude ja nende põhjuste selgitamine on oluline tegevusvaldkonna praeguse situatsiooni mõistmiseks ning annab selge raamistiku konkurentsi (ja kasumli kkuse) ennustamiseks ning mõjutamiseks tulevikus. Valdkonna struktuuri mõistmine on oluline ka tõhusa strateegilise positsioneerimise seisukohalt. Tugevam(ad) nendest viiest konkurentsijõust määravad valdkonna kasumlikkuse ja on seega strateegia loomise se isukohalt kõige olulisemad. Lisaks konkurentsijõudude identifitseerimisele on keskne küsimus ettevõtte suhtelise positsiooni määratlemine selles keskkonnas. Ettevõte, mis suudab ennast edukalt positsioneerida, võib olla väga kasumlik isegi turul, kus üldi sed tingimused on pigem ebasoodsad ning keskmine kasumlikkus seetõttu madal. Konkurentsieelise säilitamine on fundamentaalne küsimus pikas perspektiivis. Kuigi ettevõttel võib olla väga lai ring tugevusi ja nõrkusi, siis enamik neist taandub kahte peamisse konkurentsieelise aluseks olevasse aspekti – kulueelisesse või diferentseerumisse ehk eristumisse. Kulueelis ja eristumise võime tulenevad omakorda haru struktuurist, ehk eelpoolvaadeldud viiest konkurentsijõust. Konkurentsieelisest ja konkureerimise ulat usest tulenevalt on ettevõtetel 4 erinevat äristrateegiat. J oonis 93 . Konkurentsieelisest ja ettevõtte konkureerimisulatusest tulenevad äristrateegiad (Porter 1998). Kululiidri strateegia Diferentseerimis - strateegia Kulueelis Diferentseeritus Konkurentsieelis Konku - eerimisulatus Laialt määratletud sihtturg, lai turg Kindel ostjate segment või turunišš Fokuseeritud kululiidri strateegia Fokuseeritud diferentseerimis - strateegia

144. 144 allüksuste kui teiste ettevõtetega. Kommunikatsiooniprobleemid ja lahkarvamused igapäevaoperatsioonides on koostööd takistavate teguritena vähem olulised. 33 38 57 67 62 24 35 40 57 54 23 42 58 59 70 0 10 20 30 40 50 60 70 80 lahkarvamused igapäevaoperatsioonides kommunikatsiooniprobleemid partneri vähene pühendumine koostööle usalduse puudumine konkurents omatoodang 1. taseme allhankija 2. taseme allhankija Joonis 71 . Eesti masinatööstussektori ettevõtete vahelist koostööd takistavad tegurid väärtusahela gruppide lõikes (nende vastanute osakaal, kelle arvates oli tegu väga või pigem olulise teguriga , N=121 ). Kokkuvõtvalt võib öelda, et teiste et tevõtetega üldiselt koostööd ei tehta, selle põhjuseks on, et samas harus tegutsevaid ettevõtteid nähakse eelkõige kui konkurente, mitte kui partnereid, kellega oleks perspektiivikas pikaajalisi suhteid luua. „Konkurents on oluline. Klastrid, mis mujal m aailmas nagu toimivad, on pigem suurtellimuste põhised: üks teeb mingi osa, teine teeb teise osa sellest tootest valmis (tarneahela põhine klaster), mitte see, et me lähme koos ja teeme samu asju. /.../ Tervikuna sektoris õudselt kardetakse (usalduse puudu misest tulenevalt, et) keegi varastab teise ideed või tehakse teise omast paremini, Eestis on koostöö tegemine väga raske.“ (Põllu - ja metsamajandustehnika tootmisettevõte juhataja) Samuti on oluliseks takistuseks koostöövajaduse mittetunnetamine. Samas le idub ka selliseid aspekte, kus koostöö võiks kasu tuua – käesoleva raporti eelnevates peatükkides mainiti ühisest toorme ostmise võimalusest ja koostöös suurte tellimuste täitmisest ilma, et see tekitaks ohtu, et konkurendid võiksid saada sellest rohkem ka su kui ettevõte ise. Ettevõtjad rõhutavad, et on oluline saada üle konkurentsi kartusest . Energeetikaettevõtte juhataja ütleb : „Kui me tahame jääda ellu, siis meist peavad saama partnerid! Konkurentsi pole vaja üle hinnata – teeme parem koostööd. Peame ol ema partnerid, [muidu] tulevad türklased, venelased, valgevenelased meie turuosa ära võtma. “ Üheks positiivseks näiteks ettevõtete vahelisest koostööst suurprojektide elluviimisel on tegutsev ettevõte, mille eeliseks kogu maailmaturu konkurentsi arvestade s on see, et ettevõte pakub klientidele terviklahendusi alates projekti ettevalmistamisest, eelarvestamisest kuni projektijuhtimiseni selle erinevates faasides: tootmine, komponentide ja osade tarned, komplekteerimine, katsetused, ja tootevastavuse kinnita miseni ostja esindajate poolt. Kui enamik ettevõtteid püüab toota oma ressurssidega ja kasutada omaenda tootmisvõimsusi, mis seab neile

196. 196 kaubamärgi all. Selleni jõudmiseks on aga erinevaid võimalusi. Joonisel 95 kujutatud trajektoor A esitab võim alust, kus vaid allhanketootmist pakkuv ettevõte (OEM - original equipment manufacturer ) asub esmalt laiendama toote pakkumise ulatust, kasutades tootmiseks seniste allhankijate abi, kes tellimuse täites selle otse kliendini suunavad (tekib kolmnurk). See muudab esialgse tootmisüksuse kõrgemat lisandväärtust tekitavaks vahendajaks ja nö logistikakeskuseks (GLC - global logistics contracting ), asudes lõpuks kaupa müüma ettevõtte enda kaubamärgi all (OBM - own brand manufacturing ). Teine võimalus, mida iseloo mustab trajektoor B, on olukord, kus ettevõte funktsionaalne kompetents laieneb tootearenduse ja disaini suunas, kuid väljaarendatud tooteid müüakse edasi allhanget tellinu kaubamärgi all (ODM - own design and manufacturing ). Teatava kogemuse tekkimisel on sellisel ettevõttel võimalik võtta kasutusele ka oma kaubamärk ja jätkata iseseisvalt ( Inserting Local Industries... 2004). Selliselt on toimunud paljude Kagu - Aasia elektroonikaettevõtete arenguteed. Kirjeldatud arenguteedega oleks Eesti masinatööstuse ette võtetel otstarbekas lähemalt tutvuda. Turu laiendamine Tehnoloogilise võimekuse laiendamine GLC Alguspunkt A OBM OEM ODM B Joonis 95 . Erinevad võimalused väärtusahelas liikumisel (Mathews, Cho 2000). Märkus : OEM ( original equipment manufacturer ) - allhanketootmist pakkuv ettevõte OD M ( own design and manufacturing ) – oma disain ja tootmine GLC ( global logistics contracting ) – globaalne logistikakeskus , globaalne vahendaja OBM ( own brand manufacturing ) – oma kaubamärgi all tootmine Seega kokkuvõtlikult – üheks võimaluseks funktsionaal sete innovatsioonide kaudu tootlikkust suurendada on liikuda väärtusahelas vastuvoolu ( upstream ), tootearenduse suunas, lisades tootmisele tootearenduse ja insenerilahenduse poolt. Nii saab maksta ka tootmise etapil töötajatele rohkem ja kogu ettevõttes lo odud lisandväärtus kasvab (Eesti majanduse... 2009: 93). Teine võimalus on liikuda tootmiskeskuse etapist lõpptarbija suunas ( downstream ) ja liita tootmisega müügi pool, jõuda välja oma brändi müümiseni, arendada välja pakutava tootega seotud teenused. Kol mandaks võimaluseks konkurentsivõimet tõsta on väärtusahelate vaheline liikumine ( inter - chain innovation , kujutatud joonisel 96 liikumisena vasakule), lisandväärtust on võimalik suurendada liikudes uuele, kasumlikumale väärtusahelale, kus jätkatakse sama r olli täitmist väärtusahelas, kuid

120. 120 8,45 1,45 1,13 0,80 0,75 0,71 0,60 0,43 0,35 0,32 0,25 0,20 0,20 0 10 20 30 40 50 60 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Telefonid ja muud andmeedastusseadmed Kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid Rauast või terasest m etallkonstruktsioonid Eriotstarbelised arvutusseadmed - ja masinad Vedelikesse asetatavad mõõteriistad Instrum endid ja seadm ed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks Isoleeritud traat, kaablid Muud käsi - tööriistad, leeklambid, kruustangid, pitskruvid jm s Televisiooni ja ringhäälingu aparatuuri detailid Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele Muust legeerterasest profiilid ja puurtorud Signaalidetektorid, galvaanimis - ja elektrolüüsisseadmed % kogu ekspordist mln EUR Eksport (mln EUR) Osakaal (%) Joonis 59 . Ameerika Ühendriikidesse eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 ( % kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ). Läti Naaberriiki Lätti müüdava masinatööstuse toodangu struktuur on jaotunud ühtlasemalt. K uigi teiste tootegruppidega võrreldes suurima osa moodustavad erinevad kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest (27%), siis järgnevate tootegruppide osas on ekspordi mahud suhteliselt võrdsemalt jaotunud.

4. 4 Jooniste loetelu Joonis 1 . Uuringu erinevad tasa ndid. ................................ ................................ ................................ .... 11 Joonis 2 . Uuringu metoodika skemaatiline ülevaade. ................................ ................................ ........... 13 Joonis 3 . Üldkogumisse kuuluvate ettevõtete jaotus maakonna järgi . ................................ .................. 15 Joonis 4 . Müügitulu jaotus maakondade lõikes. ................................ ................................ .................... 18 Joonis 5 . Hõive jaotus maakondade lõikes. ................................ ................................ .......................... 19 Joonis 6 . Tootmise väärtusahel (nn Stan Stihi kõver; Steinfeld 2010 ). ................................ ................ 23 Joonis 7 . Intervjueeritud ja üldkogumi ettevõtete jagunemine selle tegevusala alusel (% kogu sektori ettevõtetest). ................................ ................................ ................................ ................................ .......... 24 Joonis 8 . Intervjueeritud ettevõtete jagunemine asukoha alusel. ................................ .......................... 25 Joonis 9 . Vastanud ettevõt ete jagunemine selle alusel, kui suur osa käibest on seotud põhitegevusalaga. ................................ ................................ ................................ ................................ . 27 Joonis 10 . Masinatööstuses hõivatute osakaal kogu töötlevast tööstusest (%). ................................ .. 34 Joonis 11. Masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötlevast tööstusest (%). .............. 35 Joonis 12. Masinatööstuse harudes keskmiselt loodud lisandväärtus ü he hõivatu kohta 2000 - 2008 (tuh EUR). ................................ ................................ ................................ ................................ .............. 35 Joonis 13. Masinatööstuse ettevõtete arv alasektorite lõikes aastal 2005 ja 2011. aasta 1. kvartalis. 52 Joonis 14 . Masinatööstuse ettevõtete jaotus töötajate arvu järgi 2011 aasta 1. kvartalis (%). ............. 55 Joonis 15 . Masinatööstuse ettevõtete jaotus müügikäibe järgi aastal 2009 tööt levas tööstuses ja masinatööstuse allharudes (% ettevõtetest, EUR). ................................ ................................ ............... 56 Joonis 16. Masinatööstuse ettevõtete jaotus müügitulu järgi 2005. ja 2009. aastal ning 2011 aasta 1. kvartalis (%). ................................ ................................ ................................ ................................ .......... 57 Joonis 18. Lisandväärtuse komponendid 2007 - 2009 (tuh. EUR). ................................ ......................... 63 Joonis 19 . Ettevõte kui tegevuste kogum Porteri mudeli kohaselt. ................................ ....................... 69 Joonis 20 . Konkurentsivõime kujunemise püramiid (Riives 2011). ................................ ....................... 71 Joonis 21. Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajat e arvu ja väärtusahela positsiooni alusel (%, N=136, välja jäeti need ettevõtted, kes väärtusahela positsiooni järgi jaotusid kategooriasse „muu“). ................................ ................................ ................................ ................................ ................... 73 Joonis 22 . Välismaise enamusosalusega (vä lisosalus vähemalt 50%) ettevõtete autonoomia erinevates funktsionaalsetes valdkondades (N=41). ................................ ................................ ............. 76 Joonis 23 . Ettevõtjate jagunemine hinnangute alusel küsimusele, kas ettevõttes toimub järjepi dev tegevus keskkonnamõjude kindlakstegemiseks ja vähendamiseks (2008, Eurostat) ........................... 77 Joonis 24. ERP paketi olemasolu sisemiste protsesside haldamiseks, 2010 (% kõigist valdkonna ettevõtetest, E urostat). ................................ ................................ ................................ .......................... 82 Joonis 25 . Tarnijate valiku kriteeriumid (N=143). ................................ ................................ .................. 83 Joonis 26 . Probleemid tarnijate leidmisel Eestis (N=143). ................................ ................................ .... 84 Joonis 27 . Masinatööstuse impordi jagunemine alasektorite lõikes (2009. aasta andmed, Eesti Statistikaamet). ................................ ................................ ................................ ................................ ...... 90 Joonis 28 . Masina tööstuse impordi partnerriigid (2009. aasta andmed, Eesti Statistikaamet). ............ 90 Joonis 29 . Masinatööstusepeamised importartiklid (2009. aasta andmed, Eesti Statistikaamet). ....... 91 Joonis 30. Ettevõtete jaotus lähtuvalt positsioonist väärtusahelas. ................................ ...................... 92 Joonis 31. Erinevate kanalite olulisus potentsiaalsete klientide kohta info leidmisel (N=143). ............. 96 Joonis 32 . Kontserni kuuluvate ettevõtete jagunemine kontsernisisese müügi osakaalu alusel kogukäibest (N=54). ................................ ................................ ................................ .............................. 96 Joonis 33 . Kasulike mudelite, patentide ja kaubamärkide olemasolu uuringus osalenud ettevõtetes (%, N=143). ................................ ................................ ................................ ................................ ................ 100 Joonis 34. Operatiivse kliendisuhete juhtimise tarkvara kasutamine, 201 0 (% kõigist valdkonna ettevõtetest, Eurostat) ................................ ................................ ................................ ......................... 101 Joonis 35. Analüütilise CRM kasutamine, 2010 (% kõigist valdkonna ettevõtetest, Eurostat). ......... 102 Joonis 36 . Uuringus osalenud ettevõtete jagunemine ekspordi alusel (N=143). ................................ 105 Joonis 37 . Eksportivate ettevõtete jagunemine ekspordi osakaalu alusel müügitulus (N=125). ........ 106 Joonis 38 . Harude osakaal masinatööstuse ekspordi väärtusest aastal 2009 (%, Eesti Statistikaamet). ................................ ................................ ................................ ................................ ............................. 106 Joonis 39 . Eesti masin atööstuse ettevõtete peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. ..................... 107 Joonis 40 . Tegevused konkurentsivõime tõstmiseks välisturul (Raie jt 2010). ................................ ... 108 Joonis 41 . Metallitootmise haru peamised ekspordiartiklid aastal 2009 (% kogu haru ekspordist). ... 109 Joonis 42 . Metallitootmise haru peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. ................................ ........ 109 Joonis 43 . Metalltoodete tootmise haru peamised ekspordiartiklid aastal 2009 (% kogu haru ekspordist). ................................ ................................ ................................ ................................ .......... 110

117. 117 43,6 39,6 28,8 25,0 21,5 20,5 18,0 11,7 10,5 10,4 10,0 7,1 6,0 0 2 4 6 8 10 12 14 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid Trafod, staatilised m uundurid ja induktiivpoolid Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Muud lam bid ja valgustid, sh prožektorid, valgustablood jms Elektrimootorite ja - generaatorite ning m uundurite osad Isoleeritud traat, kaablid Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms Telefonid ja muud andm eedastusseadmed Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele Elektrimootorid ja - generaatorid (v.a generaatorseadmed) Haagised ja poolhaagised Muud tõste - ning teisaldusmehhanismid Autom aatregulatsiooni - ja automaatkontroll - instrumendid % kogu ekspordist mln EUR Eksport (mln EUR) Osakaal (%) Joonis 55 . Soome eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 ( % kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ). Saksamaa Saksamaale suunduvast ekspordist on kaks olulisemat tootegruppi rauast või terasest metallkonstruktsioonid (26,1%) ning elektrimootorid ja - generaatorid (15,1%), mis moodustavad kokku üle 40 % kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist.

119. 119 Venemaa Venemaale eksporditavast masinatööstuse toodangust on väärtuseliselt olulisimad erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud (36,7%) ning rauast ja legeerimata terasest lehtvaltstooted (laiusega vähem alt 600 mm), mille osakaal on 24%. 10,83 7,09 1,42 1,10 1,03 0,93 0,83 0,82 0,74 0,63 0,56 0,44 0,35 0 5 10 15 20 25 30 35 40 0 2 4 6 8 10 12 Erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud Lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest Laevade kraanad, mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms Kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest Seadmed pinnase, kivide, maakide jm sorteerimiseks, sõelumiseks, purustamiseks Muud tõste - ning teisaldusm ehhanismid Masinad ja seadmed materjalide termiliseks töötluseks Tööpingid puidu, korgi, tugevate plastide jms kõvade materjalide töötlemiseks Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Seadmed vedeliku või gaasi taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks Muud raud - ja terastooted Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele % kogu ekspordist mln EUR Eksport (mln EUR) Osakaal (%) Joonis 58 . Venemaale eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 ( % kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ). Ameerika Ühendriigid Ameerika Ühendriikidesse suunduv a eksporttoodangu seas on sarnaselt Rootsiga domineerivaks telefonid ja muud andmeedastusseadmed (49,8%), järgnevad kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid (8,5%) ning rauast või terasest metallkonstruktsioonid (6,7%).

162. 162 6 11 13 18 19 20 20 27 28 31 33 41 42 42 8 12 13 23 22 21 18 9 20 25 15 50 34 17 0 10 20 30 40 50 60 disain jm loomealane teenindus ja müük keskkonnakaitse ja energiasääst suhtlemine ja meeskonnatöö turundus keeleõpe eksport ja rahvusvahelistumine personalijuhtimine tarkvara üldine juhtimisalane finantsjuhtimine tootmine ja tootlikkus kvaliteedijuhtimine raamatupidamine tulevikus 2010 Joonis 80 . Ettevõtetes korraldatud koolituste sisu 2010 ja tulevikus (osakaal uuringus osal enud ettevõtetest). Lisaks paluti ettevõtetel valida kolm kõige olulisemat koolituse liiki, mida ettevõttes tuleks edasipidi korraldada. Nagu näha ( Joonis 80 ), peavad ettevõtjad oluliseks tootmise ja tootlikkuse alaseid koolitusi, seda nimetas ühena kolmest kõige olulisemast koolituse teemast iga teine uuringus osalenu. Samuti on ettevõtjate hinnangul oluline kvaliteedijuhtimise alase kompetentsi tõstmine. Võrreldes 2010 koolitusega peetakse suhteliselt oluliseks ka disaini - jm loo mealaseid, suhtlemise - ja meeskonnatöö - ja turunduskoolitusi. 3.9. Riigipoolne toetus Rääkides riigi rollist masinatööstuse ettevõtete toetamisel, leidis enamik ettevõtjaid, et riigi peamine roll on hoida soodsat ettevõtluskeskkonda ning seda eelkõige läb i kindlakursilise majanduspoliitika tagamise – ettevõtjad pelgavad järske muutusi maksupoliitikas ja seadusandluses. Üldiselt hinnatakse Eesti ettevõtlusmaastikku heaks, kuid on ka mõned probleemkohad, mis toodi korduvalt välja ning mille osas oodatakse ri igipoolset toetust. 3.9.1. Eesti maine Intervjuude käigus selgus, et ettevõtete välismaiste klientide hinnangul peetakse Eestit tihti allhankemaaks, kus toodetakse lihtsakoelisi ja väikese teadusmahukusega tooteid ning kust tellides eeldatakse, et toodete l on oluliselt madalam hind kui näiteks Skandinaavias või Lääne - Euroopas. Seetõttu on tekkinud olukord, kus Eesti maine ei toeta siin kõrgtehnoloogiliste ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmist ning ka kompetentsi ja võimekuse olemasolul ei osata seda E estist otsida. Vähene või olematu tuntus maailma tasandil võib potentsiaalsetes koostööpartnerites tekitada umbusklikkust:

109. 109 3.5.2. Masinatööstuse allsektorite ekspordiartiklid ja sihtriigid Alljärgnevalt antakse lühiülevaade iga masinatööstuse allsektori peamistest ekspordiartiklitest ja sihtriikidest 2009. aastal. Tuginetakse Eesti Statistikaameti andmetele, kasutades ka n ende eksporditoodete klassifikaatorit. Metallitootmine Metallitootmise ettevõtete olulisemad ekspordiartiklid olid aastal 2009 survetöötlemata plii ja alumiinium, mida eksporditi vastavalt 7,6 ja 4,7 mln euro väärtuses. 41,7 26,2 9,4 5,1 4,8 12,7 survetöötlemata plii survetöötlemata alumiinium muud alumiiniumtooted rauast või terasest toruliitmikud muud rauast või terasest valatud tooted muu Joonis 40 . Metallitootmise haru peamis ed ekspordiartiklid aastal 2009 ( % kogu haru ekspordist ). Metallitootmise olulisimad sihtriigid olid Saksamaa, Rootsi ja Soome, kuhu suundus kokku ligi 56% kogu haru ekspordist. Ilmneb, et Saksamaa ja Rootsiga seotud tehingud o n keskmiselt oluliselt suuremamahulised võrreldes Soomega tehtud tehingutega. 3 660 3 244 3 087 2 402 1 971 1 340 493 434 256 174 164 78 30 1 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 0,00 500,00 1000,00 1500,00 2000,00 2500,00 3000,00 3500,00 4000,00 DE SE FI NO IT PL FR LV LT ES HU TW GB BY Tehingute arv (tk) Eksport (tuhat EUR) Eksport (tuh EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 41 . Metallitootmise haru peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. Metalltoodete tootmine

171. 171 74% 25% 1% laiendada säilitada samas mahus kokku tõmmata Joonis 85 . Ettevõtjate nägemus ettevõtte järgneva 3 aasta arengust, vastuste jagunemine küsimusele „Kas kavatsete järgneva kolme aasta jooksul ettevõtte tegevust laiendada, säilitada samas mahus või kokku tõmmata?“ (N= 143). Nendest, kes ennustavad ettevõtte tegevuse laienemist, kavatseb enamik seda teha Eestis. Enam kui pooled laieneda kavatsejatest plaanivad seda teha olemasoleva tooteportfelliga ning praeguses asukohas. Kolmveerand uut asukohta leida kavatsevatest ett evõtetest plaanib seda teha Eestis. Valdavalt kavatsetakse laiendada olemasolevat ettevõtet, ligikaudu kümnendik plaanib osta firma (st 8% Eestis, 3% välismaal ning 1% nii Eestis kui välismaal). Tabel 64 . Ettevõtete laienemisplaani d (N=98) . Olemasoleva ettevõtte laiendamine Uue tootmise asukoha leidmine Firma ostmine Uutele tegevusaladele sisenemine Ei ole kavas 3 61 89 61 Eestis 77 28 8 18 Välismaal 5 4 3 11 Eestis ja välismaal 15 7 1 11 Kokku 100% 100% 100% 100% Laieneda kavatsetakse peamiselt tootmise suurendamise kaudu. Tulevikus peetakse oluliseks ka oma kaubamärgi marketingi, millega nii mõnedki ettevõtted on täna juba alustanud.

45. 45 investeeringud maasse, kapitalikaupadesse. Seevastu arenenud masinatööstusega riikides on masinatesse ja seadmetesse investeerimise osakaal märgatavalt suurem (Saksamaa 86%, Rootsi 8 8%). Majandusharu üldise konkurentsivõime tähtsaks komponendiks on konkurentsivõime välisturgudel. See on eriti oluline väikese riigi (avatud sektori) majandusharudele. Üheks võimaluseks hinnata majandusharu konkurentsivõimelisust välisturgudel, on läbi ek spordimahtude ja selle dünaamika. Vaatluse alla võetud periood (2001 - 2008) on jaotatud alamperioodideks (2001 - 2005 ja 2005 - 2008), selgitamaks EL - ga liitumise võimalikku mõju. Kogu vaadeldaval perioodil 2001 - 2008 kasvas ekspordimaht kõige kiiremini Slovakki as ja Poolas (ligi 3,5 korda). Eesti ekspordimahu kasv oli ligi 100%, kuid see on siiski 2004. aastal EL - iga liitunud riikidest madalaim. Selgelt ilmneb, et kui ülejäänud 2004. aastal EL - iga liitunud riikides jätkus aastatel 2005 - 2009 kiire ekspordimahu ka sv, siis Eestis pidurdus see järsult. Sarnaselt ka ühe töötaja kohta arvestatud ekspordimahu kasvudünaamika on olnud Eestis nn uute liikmesriikide seas aeglaseim. Tuleb tõdeda, et Tšehhi, Ungari ja Sloveeniaga arengud on olnud alates 2005 aastast oluliselt kiiremad. Ekspordi struktuuri osas saab välja tuua, et v õrreldes teiste riikidega moodustab Eesti masinatööstuse ekspordist suhteliselt suurema osa elektroonika - ja optikaseadmete eksport (40%), teiste riikidega võrreldes eksporditakse vähem masinaid ja s eadmeid (15%) ning mootorsõidukeid ja haagiseid (18%). Masinatööstuse harude konkurentsipositsiooni hindamisel kasutati ühe indikaatorina ka majandusharu toodangu müügimahtu ning selle dünaamikat. Käesolevas uuringus viidi vastav analüüs läbi käibeindeksi alusel 12 . 2008. aastal alanud majanduskriis ei jätnud puutumata ühtegi võrdlusesse kaasatud riiki, ning käibe indeksi langes kõikides riikides. Alates 2010. aastast on taas täheldatav kasv, st sektori käivete taastumine. Eesti masinatööstuse kui terviku käi be indeks on nii vaadeldava perioodi alguses (2008) kui lõpus (2011) kõige suurem. See viitab, et kriisist taastumine on olnud teiste riikidega võrreldes suhteliselt kiirem, ning ka majanduskriisi põhja - aastatel on Eesti käibe indeks olnud EL 27 suhtes kõr gem. Samas tuleneb positiivne tulemus eelkõige ühe haru - arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise - ülikiirest kasvust viimasel kahel aastal (2008 aastaga võrreldes on kasv olnud rohkem kui viiekordne). See on selgitatav eespool mainitud Ericsso ni ja Elcoteqi suurtehinguga. Samuti on oluliselt kasvanud mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise käibe indeks (kasv 2008. aastaga võrreldes 80 protsendipunkti). Need harud paistvad ka teiste riikidega võrreldes silma kriisijärgse kiire kasvuga . Ka elektriseadmete tootmises on olnud 2008. aastaga võrreldes mõningane kasv (+7 protsendipunkti). Teistes allharudes on taastumine olnud aeglasem, ning käibe indeksi väärtus jääb alla 2008. aasta taset. Suurim langus on olnud muude transpordivahendite ( - 88) ning metallitootmises ( - 69)). Nimetatud harudes on ka teiste riikidega võrreldes olnud Eestis suhteliselt suurem käibe indeksi langus. Rahvusvahelise võrdluse peatüki lõpetuseks toome ära rahvusvahelise võrdlusanalüüsi struktuurimuutuste mõju kohta ma sinatööstuse tootlikkusele. Struktuurimuutuste mõju masinatööstuse tootlikkusele – rahvusvaheline võrdlus Struktuurimuutuste mõju hindamiseks tootlikkusele on mitmeid võimalusi, millest üheks on muutuse - osakaalu ( shift - share ) analüüs. Siinkohal lähtutakse Fagerberg (2000) ning Timmer et al. (2000) poolt arendatud metoodikast, mille puhul eristatakse tööjõu tootlikkuse kasvu juures kolm efekti. Agregeeritud tööjõu tootlikkuse kasv avaldub nende käsitluses staatilise - ja dünaamilise ümberpaigutuse efekti ning harusi sese efekti summana (Peneder 2001): 12 Võrdluses kasutati Eurostati poolt avaldatav at käibe indeks i , mis väljendab riikide masinatö östuse käibes toimunud muutusi võrreldes baasaastaga 2005 .

154. 154 Olulise ks probl eemiks sektori arengu aspektist vaadatuna on spetsiifiliste oskustega (nt metalli - ja valutööd oskava) tööjõu puudumine, keda kutsekoolid ei koolita ettevõtjate hinnangul piisavalt. Toetudes ettevõtetega tehtud intervjuudele võib välja tuua need valdkonnad , kus tuntakse puudust oskustöölistest – freesijad, treialid, lukksepad, mehhatroonikud, keevitajad ja masinaoperaatorid. Ettevõtjad, kes soovivad tootmist automatiseerida, on samuti silmitsi seda valdkonda tundvate spetsialistide vähesusega . Mõningatel ük sikutel juhtudel osutasid intervjueeritud ettevõtete juhid ka sellele, et vajaliku erialaga spetsialiste ei valmistata Eestis üldse ette. Siiski pole see Eesti masinatööstuses väga levinud probleem. Kutseharidussüsteemi üldise ja suurima probleemina nähaks e kutseharidussüsteemi nõrkust , mis tuleneb kutsehariduse vähesest prestiižsusest ühiskonnas . Sellega nõustub ka Teadus - ja Haridusministeerium, mööndes, et see probleem on Eestis aktuaalne juba aastakümneid ning ainuvõimalik lahendus on muuta ühiskonnas t ervikuna levivat suhtumist kutseharidusse. Ministeeriumi kutse - ja täiskasvanuhariduse osakonna juhi sõnul on nad juba alates 1990. aastatest püüdnud selles osas pööret saavutada ja sihipärase töö tulemusena on kutsehariduse maine hakanud tõusma ning õppij ate arv on suurenenud (nagu näha allpool toodud joonisel, on mehaanika ja metallitöö erialadel õppurite arv püsinud pigem stabiilsena, samas, arvestades üldist õpilaste arvu vähenemist ühiskonnas, on suhteline osakaal tegelikult kasvanud). Siiski ei ole ka ministeeriumi esindaja sõnul kutseharidus saavutanud ühiskonnas sellist positsio oni, mida see vääriks ja vajaks . Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuprognooside kohaselt vajab tööjõuturg aastaks 2020 50% ulatuses keskastme kvalifik atsiooni ehk kutseharidusega töötajaid (neist 35% kõrgharidusega spetsialistid ning 15% lihttöölised) , kuid selle eesmärgi saavutamine võib ilma muutusteta ühiskonna suhtumises kutseharidusse osutuda problemaatiliseks. 1 515 1 601 1 818 2 122 1 549 1 472 1 467 1 476 1 461 1 421 609 440 445 331 349 420 441 459 366 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 õppurite arv lõpetajate arv Joonis 75 . Õppurite ja lõpetajate arv kutsehariduse mehaanika ja metallitöö erialadel 2001 - 2011. Allikas: Eesti hariduse infosüsteem Järgmise probleemide ringi moodustab saadava hariduse vastavus ettevõtjate vajadustele . Ettevõtete jaoks valmistab probleeme kutseha ridussüsteemi lõpetajate nõrk ettevalmistus, mis tuleneb mitmete tegurite koosmõjust: vähemotiveeritud õppurid, vananenud ja puudulike teadmistega õpetajad, vajadustega mitte väga hästi kooskõlas olevad õppekavad jne. Kuigi see ei ole alati nii ning leidub ka teistsuguseid näiteid, möönavad n ii kutsekoolide kui Haridus - ja Teadusministeeriumi esindajad, et täna

161. 161 mida võetakse kui paratamatust. Sektori ettevõtted kasutavad üsna laialdaselt töötajate koolit amist, seda ka majanduslanguse perioodil. 2010. aastal varieerus uuringus osalenud ettevõtete ettevõttesisese koolituse kulu vahemikus 0 - 25 564,7 EUR (0 - 400 000 EEK ) ning väljast tellitud koolituse kulu 0 - 51 129,3 EUR (0 - 800 000 EEK ) . Uuringus osalenud ett evõtetest vastas sisekoolituse alasele küsimusele kokku 84 ettevõtet, väljast tellitud koolitusele vastas 91 ettevõtet ja koolituskuludele 2011 andis hinnangu 79 ettevõtet. Ettevõttesisese koolituse kulutused on üldiselt väiksemad kui väljast tellitud kool ituse kulud. Sisekoolituse alasele küsimusele vastanud ettevõtetest kolmandik ei teinud 2010. aastal selliseid kulutusi ning ligikaudu 15% kulutas rohkem kui 6391 EUR ( 100 000 EEK ) . Ligikaudu kolmandik vastanutest kulutas väljast tellitud koolitusele aasta l 2010 enam kui 6391 EUR (100 000 EEK) . Ka tulevikku vaatavad ettevõtted koolituse osas helgemalt – ligi 40% planeerib 2011. aastal kulutada töötajate koolitamisele vähemalt 100 000 krooni ehk ca 6400 eurot. 35 23 10 12 10 11 12 15 15 13 18 16 13 3 10 15 31 37 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% sisekoolitus 2010 väljast tellitud koolitus 2010 koolituskulud 2011 0 1 - 639 EUR (1 - 9999 EEK) 639 - 1278 EUR (10000 - 19999 EEK) 1278 - 3195 EUR (20000 - 49999 EEK) 3195 - 6391 EUR (50000 - 99999 EEK) üle 6391 EUR (üle 100000 EEK) Joonis 79 . Ettevõt ete koolituskulude jaotus (osakaal nendest ettevõtetest, kes vastasid küsimusele, EUR ja EEK , N=91 ). 2010. aastal koolitasid ettevõtted kõige enam töötajaid raamatupidamise, kvaliteedijuhtimise ja tootmise/tootlikkuse alal. Tunduvalt vähem on neid ettevõtt eid, mis korraldasid töötajatele koolitusi disaini, teeninduse ja müügi ning keskkonnakaitse alal. Seega on turundusealased koolitused ettevõtetes mõnevõrra vähem levinud kui juhtumis - ja raamatupidamise alased. Muudest ettevõtetes korraldatud koolitustest nimetasid ettevõtted veel seadusandluse, ettevõtluse ja elektri - ja tööohutuse alaseid ning keevitajate ning treialite täiendkoolitusi.

129. 129 6 9 14 17 20 26 34 35 34 11 29 34 34 31 26 30 39 19 41 32 35 30 23 23 21 61 16 17 11 12 18 12 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% vajaduse puudumine välisomaniku vähene huvi tehnoloogilise informatsiooni puudumine võimalike koostööpartnerite puudumine uuendusprojektide madal tulusus ebakindel või puuduv nõudlus uute toodete järgi finantseerimisvõimaluste puudumine vajalike oskustega töötajate puudumine väga oluline pigem oluline pigem väheoluline pole üldse oluline Joonis 65 . Innovatsiooni takistavad tegurid (N=124) . 3.6.2. Tooteinnovatsioon Ka tooteinnovatsioon ehk uute toodete tootmine ei ole kriisi tõttu seiskunud. Ligi kolmandik uuringus osalenud ettevõtetest on viimasel kolmel aastal toonud turule uue toote ning neljandik täiustanud olemasolevaid tooteid . Seega on kokku uuendusi teinud ligikaudu pooled uuringus osalenud ettevõtetest. Tehtud uuendused on aidanud ettevõtetel konkurentsis püsida ning oma konkurentsipositsiooni tugevdada. „Kui me poleks t ootearendust teinud, kui meil oleks tootesortiment jäänud nii nagu ta jäi, siis me enam ei müükski nii palju kokkuvõttes, käive ei oleks nii palju. Eelmise aasta käive oli sama kõrge võrreldes üleeelmise aastaga, kus seadmete müügiarv oli palju väiksem, eh k siis tol perioodil [üle - eelmisel aastal] tegime palju lihtsamaid tooteid“ (Masinaehitusettevõte tegevjuht) Tootearenduse osas ilmnevad selged erinevused väärtusahela lõikes: kui enam kui pooled omatoodangu tootjatest on perioodil 2008 - 2010 toonud turule oma toote ning kolmandik uuendanud olemasolevat toodet, siis 2/3 teise taseme allhankijatest ehk ettevõtetest, mis on keskendunud lihtsate toodete tootmisele, ei ole teinud tooteuuendusi. Tõsi, positiivne on see, et ka selles grupis on viiendik arendanud o lemasolevat toodet ning iga seitsmes välja töötanud uue toote. Kui kontserni kuuluvuse alusel olulisi erinevusi uue toote väljaarendamisel ei esine, siis olemasoleva toote arenduse osas on pilt teine: kontserniettevõtted on sellega viimastel aastatel teg elenud märksa enam kui mittekontserniettevõtted. Sama kehtib välisosalusega ettevõtetes: võrreldes kodumaises omanduses olevate ettevõtetega on viimastel aastatel pööratud tootearendusele, kodumaistes ettevõtetes aga uute toodete arendamisele. Välisosaluse ga ettevõtete konkurentsieeliseks on see, et nemad saavad olulise info innovaatilistest toote - või protsesside lahendustest eelkõige emaettevõtetelt või kontserni kuuluvatelt teistelt tütarettevõtetelt ning selleks ei kulu olulisi ressursse. Kuna tegu on t undliku informatsiooniga, siis on mõistetav, et ettevõtted ei soovinud intervjuudes süvitsi avada uuenduste tausta. Peamiselt on tootearendus väljendunud toote uue versiooni väljaarendamises või uute mõõtudega toote turuletoomises.

114. 114 43,2 39,2 11,1 1,7 1,3 3,4 isoleeritud traat, kaablid erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud haagised ja poolhaagised mahutid (k.a mahutid vedelike transpordiks) mootorsõidukid vähemalt kümne inimese veoks, k.a juht muud Joonis 50 . Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 ( % ko gu haru ekspordist ). Peamiseks ekspordi sihtriigiks olid Rootsi (37%) ja Soome (17%), samas on olulisel kohal ka Belgia (11,4%), Venemaa (9,6%) ja Holland (5,7%). 43,2 19,7 13,4 11,2 6,6 5,9 2,9 2,8 2,7 0,5 0,5 0,4 0,4 0,3 0,2 0,1 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0 40,0 45,0 50,0 SE FI BE RU NL GB FR DE NO US PL SK AT LV LT BR Tehingute arv (tk) Eksport (mln EUR) Eksport (mln EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 51 . Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise peam ised ekspordi sihtriigid aastal 2009. Muude transpordivahendite tootmine Muude transpordivahendite tootmise puhul moodustasid kogu haru ekspordist 85,2% jahid jm lõbusõidu - ja sportpaadid, mida eksporditi kokku 10,7 mln euro väärtuses. Muud laevad, k.a sõj alaevad ja päästepaadid moodustasid 8,4% ekspordist. Ülejäänud tootegruppide osatähtsus on tagasihoidlik.

134. 134 R ootsis ja Soomes moodustab innovatsioonikulutustest ettevõttesisene teadus - ja arendustegevus vastavalt 52% ja 53% metalli - ja metalltoodete tootmises ning veelgi kõrgem on see määr teistes masinatööstuse harudes – Soomes 81% ja Rootsis 60%. Eestis moodust avad kulutused ettevõttesisesele teadus - ja arendustegevusele vaid vastavalt 2% metalli - ja metalltoodete tootmises ning 21% teistes masinatööstuse harudes. Väljastpoolt ettevõtet tellitud uurimis - ja arendustegevuse kulutuste osakaal on riikide lõikes suh teliselt sarnane, samas saab välja tuua, et antud näitaja on mõnevõrra väiksem metalli - ja metalltoodete tootmises ning kõrgem teistes masinatööstuse allharudes. Väljastpoolt tellitud uurimis - ja arendustegevuse suurem osakaal teistes masinatööstuse allhar udes võib pidada positiivseks ilminguks. Suure tõenäosusega ei ole paljudes Eesti masinatööstuse ettevõtetes kogu arendustegevuseks vajalikku pädevust ettevõtte sees olemas ja seetõttu on aktiivsem koostöö teadusasutustega oluline võimalus. Võrreldes inno vatsioonikulutuste osakaalu Eestis ja teises Kesk - ja Ida - Euroopa riikides, siis ka selles võrdluses ilmneb Eesti ettevõtete orienteeritus eelkõige masinate, seadmete ja tarkvara soetamisele. Ettevõttesisene ning väljast tellitud teadus - ja arendustegevus moodustavad Lätis, Leedus, Tšehhis ja Ungaris summaarselt Eestiga võrreldes märgatavalt suurema osakaalu kõigist innovatsioonikulutustest. Seega on innovatsioonikulutuste osakaalude osas olulised erinevused Eesti ja masinatööstuse innovatsiooniliidrite vah el. Masinate, seadmete ja tarkvara soetamiseks tehtud investeeringute suurt osakaalu Eestis võib selgitada tänu laenuturu arengule toimunud rahastamisvõimaluste paranemisega (Ukrainski jt 2011). Suuri erisusi saab ilmselt selgitada osaliselt ka erinevusega masinatööstuse struktuuris. 3.7. Koostöö ja konkurents 3.7.1. Ettevõtete peamised koostööpartnerid Eesti masinatööstussektori ettevõtete koostöövõrgustike ja koostööga seotud edulugusid analüüsides tuleb tõdeda, et kahjuks leidub suhteliselt vähe positi ivseid näiteid edukate ja pikaajaliste koostöösuhete kohta, kuigi ettevõtjad on arvamusel, et koostöö on vajalik ning seda tuleks arendada kõrgemal (riiklikul, haruliitude) tasemel. Teiseks probleemkohaks on koostöö lühiajalisus, enamasti on koostöö ühekor dne, puuduvad pikaajalised koostöösuhted. „Lasime TTÜ - s ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis katsetusi läbi viia, kuid need on olnud ühekordsed, lähtuvalt konkreetsest vajadusest. Pikaajalist koostööd ei ole tehtud, pigem on see ühekordne tellimine.“ (Metalltoode te tootmisettevõtte tootmisjuht) Oma kõige olulisemateks koostööpar tneriteks peavad ettevõtted kliente ning tarnijaid ja kontserniettevõtted ka teisi kontserni kuuluvaid ettevõtteid (vt Joonis 66 ), kes ei ole klass ikalises mõttes koostööpartnerid, vaid otseselt ettevõtte tegevust mõjutavad huvigrupid. Nii - öelda välistest koostööpartneritest on Eesti ettevõtetele olulisimad koolid – kõige enam kutseõppeasutused, millega koostööd peab oluliseks või pigem oluliseks lig i kolmveerand uuringus osalejatest, aga ka kõrgkoolid, kus näitaja on 60%.

96. 96 2 8 11 21 28 29 36 49 65 13 18 20 38 28 36 38 24 30 35 34 38 27 31 22 15 11 2 50 41 31 14 12 13 12 16 3 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% konsultatsioonifirmad riiklikud tugistruktuurid erialaliidud tarnijad ja hankijad näitused ja messid edasimüüjad,agendid internet, andmebaasid emaettevõtte kontaktid* olemasolevad kliendid väga oluline pigem oluline pigem ebaoluline täiesti ebaoluline Joonis 30 . Erinevate kanalite olulisus potentsiaalsete klientide kohta info leidmisel (N=143) . * Üksnes kontserniettevõtted Eraldi grupi turundus - ja müügitegevuse osas moodustavad (välis)kontserni kuuluvad ettevõtted, kus müügikanalid ni ng - strateegia on olulises osas määratud emafirma poolt ning tihti liigub ka märkimisväärne osa toodangust otse kontserni. Ligikaudu 60% uuringus osalenud kontserniettevõtetel moodustab kontsernisisene käive üle poole kogukäibest. 31% 10% 31% 28% kuni 9% 10 - 49% 50 - 89% 90 - 100% Joonis 31 . Kontserni kuuluvate ettevõtete jagunemine kontsernisisese müügi osakaalu alusel kogukäibest (N=54) . Selgelt kõige olulisemaks allikaks uute klientide kohta info leidmisel on olemasolevad kliendid, mida peab väga või pigem oluliseks 95% uuringu s osalenud ettevõtetest. Kontserniettevõtetele on olulised ka emaettevõtte kontaktid. Tähtsaks peetakse ka internetti ja erinevaid veebipõhiseid andmebaase

185. 185 kus Euroopa arenguteel nähakse võtmetegurina liikumist kõrge lisandväärtusega tootmise suunas ehk teisisõnu Euroopa tööstus tervikuna tuleb muuta ressursipõhisest tootmisest teadmis - ja innovatsioonipõhiseks tööstuseks. Konkureerimine kulude vähendamise kaudu • odav tööjõud • automatiseerimine Ettevõtted Tööstus Teadustööl ja innovatsioonil põhinev Euroopa tööstussektorid Konkureerimine lisandväärtuse kaudu • tellimustoodete masstootmine • uued ärimudelid • uus inimkapital • teenused MANUFUTURE Joonis 90 . Euroopa konkurentsieelise arenguvisioon (Manufuture Strategic Research Agenda 2006) Euroopa peamiseks väljakutseks on välja arenda da integreeritud teaduse, hariduse ja innovatsioonisüsteem, mis on teadmistel põhineva majanduse aluseks. Euroopa kõige olulisemateks muutuse märksõnadeks globaalse konkurentsi kontekstis on keskpikal perioodil, st aastani 2020 (Manufuture Strategic Resea rch Agenda 2006): - konkurents, eelkõige tärkava turumajandusega riikide poolt; - tehnoloogiate elutsükli lühenemine; - keskkonna - ja jätkusuutlikkuse teemad; - sotsiaalmajanduslik keskkond; - regulatiivne keskkond; - väärtused ja avalikkuse heakskiit. Nende konkuren tsi - ja jätkusuutlikkuse seisukohalt väga oluliste väljakutsetega hakkamasaamiseks on ELi tasandil välja töötatud järgmised meetmed (nn viis prioriteetset sammast): - uued, kõrge lisandväärtusega tooted ja teenused; - uued ärimudelid; - uued tootmissüsteemid; - tõ usvad tööstusteadused ja tehnoloogiad; - olemasoleva RTD (teaduse ja tehnoloogia arengu) ja haridussüsteemi infrastruktuuri arendamine, et toetada maailmaklassi tootmist, soodustada teadlaste mobiilsust, multidistsiplinaarsust ja elukestvat õpet. Euroopa tö östuse tulevikustrateegiad rõhutavad teadmistel põhineva tootmise olulisust. Tööstuse tulevikuvisiooni 2015 - 2020 kandvaks alustalaks on RTD arendamine, kuna see mitte üksnes ei loo eeldusi tööstuse arendamiseks, vaid, mis veel olulisem, vastastikuste tagas isideefektide kaudu aitab

113. 113 21,4 15,0 14,4 8,0 7,3 33,9 kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid haagised ja poolhaagised muud tõste - ning teisaldusmehhanismid laevade kraanad, mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid masinad ja seadmed materjalide termiliseks töötluseks muud Joonis 48 . Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise peamis ed ekspordiartiklid aastal 2009 ( % kogu haru ekspordist ). Olulisimaks ekspordi sihtriigiks on Soome (41% kogu ekspordist), kuid märkimisväärses mahus toodangut on viidud ka Rootsi (16,1%), Saksamaale (13,9%), Venemaale (5,3%) ja Norrasse (3%). 36,1 14,2 12,3 4,7 2,6 2,1 1,7 1,3 1,2 1,1 1,0 0,9 0,9 0,7 0,6 0,6 0,4 0,3 0 50 100 150 200 250 300 0,0 5,0 10,0 15,0 20,0 25,0 30,0 35,0 40,0 FI SE DE RU NO AT GB LV PL BY FR LT US CZ BE NL DK SI Tehingute arv (tk) Eksport (mln EUR) Eksport (mln EUR) Tehingute arv (tk) Joo nis 49 . Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine Valdkonna ettevõtete peamised ekspordiartiklid on erinevate mootorsõidukite osad j a tarvikud (39,2%) ning haagised ja poolhaagised (11,1%). Üllatuslikult moodustab aga suurima osa EMTAK klassifikaatori järgi mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise ettevõtte põhitegevusalaks märkinud ettevõtete ekspordist isoleeritud traat, ka ablid, isoleeritud elektrijuhtmed, individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta) (kokku 43,2%) ehk toodang, mis kuulub elektriseadmete tootmise valdkonda. Seega ilmselt on mo otorsõidukite tootmist põhitegevusena tegevate ettevõtete puhul olulisel kohal erinevatel kõrvaltegevusaladel tegutsemine.

103. 103 Ettevõtte äriprotsesside integreeritus väliste subjektidega Järgnevalt on lähemalt analüüsitud ettevõtte äriprotsesside integreeritu st (EDI) väliste subjektidega ehk seotust klientide, hankijate ja finantsiinstitutsioonidega. EDI võimaldab automatiseerida loodut, ärasaadetut, vastuvõetut ja ükskõik milliste dokumentide ümbertöötlust ning ühendada neid kehtivate äritarkvaraga. EDI tööpr otsess on suhteliselt lihtne: süsteem tuletab saatmiseks vajalikud andmed saatja tarkvarast ja saadab need automaatselt ühelt äripartnerilt teisele . Saatmise protsessi käigus muu dab EDI vajadusel informatsiooni standard formaati, säilitades sisu. Erinevate äripartnerite äritarkvara ühilduvus ei mängi mingisugust rolli. Teade peegeldub ning see luuakse kasutajale mugavas kasutajaliideses (Edisoft 2011). Analüüsis lähtutakse elektronandmevahetuse mõistest, mis tähendab organisatsioonide (ettevõtete) vahel stan dardselt vormindatud elektrooniliste dokumentide (arved, tollideklaratsioonid, päritolusertifikaadid jne) edastamist võrgurakenduste tasemel (Vallaste 2011). EDI süsteem võimaldab vältida tootmisprotsessi seisakuid, kontrollides igapäevaselt laovarude tase t, kõrvutab neid eelnevalt etteantud kriitilise tasemega ja formuleerib automaatselt ligikaudse tellimuste nimekirja. Ostujuhi üle sandeks jääb nimekirja ülevaatamine ning tellimuse saatmine tarnijale. Süsteem kaotab võimaluse vormistada tellimust valesti, kuna tellija sisestatud andmed muutuvad automaatselt standardseks. Süsteemi eeliseks on ökonoomsus – vähenevad kulutused ühele äritehingule, laieneb võimalus prognoosida ja optimeerida rahavoogusid. Võrreldes võrdlusriikidega kasutatakse Eestis automaatse andmevahetuse võimalusi vähe ning me oleme EL27 keskmisel tasemel. Automatiseeritud süsteeme kasutatakse vähem metallitööstuses ning rohkem elektroonika ja seadmete ja masinate tööstuses, seda nii Eestis kui ka teistes riikides. 44% Eesti metalli - ja metal ltoodete tootmise ettevõtetest ning 39% ülejäänud masinatööstuse allaharudesse kuuluvatest ettevõtetest on elektrooniliselt saatnud või vastu võtnud sellises formaadis infot, mida on võimalik automaatselt töödelda. Selle näitaja osas paigutub Eesti võrdlus riikide hulgas eelviimasele positsioonil, edestades vaid Tšehhit. Elektronandmevahetuse kasutamist uuriti erinevates lõigetes, võimaldamaks hinnata selle ulatust. Selgub, et peamiselt kasutatakse elektroonilist andmevahetust klientidelt tellimuste saamise l – 39% metalli - ja metalltoodete ettevõtetest ning 30% ülejäänud masinatööstuse allharude ettevõtetest. Selles aspektis paikneb Eesti võrdlusriikides esimeste hulgas ehk integreeritus klientidega on suhteliselt tihe. Ka tooteinfo saatmisel ja vastuvõtmise l on elektrooniline andmevahetus suhteliselt levinud, kuid võrreldes teiste riikidega on selle kasutamise ulatus madalam (seda eelkõige grupis, mis sisaldab arvutite, elektroonika ja optikatööstust, masinate ja seadmete ning transpordivahendite tööstust. A utomaatne andmevahetus hankijatele tellimuste saatmisel on Eestis samal tasemel EL27 keskmisega. Mõnevõrra EL27 keskmisest madalam on Eestis automaatne andmevahetus transpordidokumentide saatmisel ja vastuvõtmisel – seda rakendab 27% metalli - ja metalltood ete tööstuse ettevõtetest ning 23% ülejäänud masinatööstuse ettevõtetest. Samas ei ilmne väga suuri erisusi elektroonilise andmevahetuse kasutamise intensiivsuse osas riikide masinatööstuse tootlikkuse tasemega seotult – masinatööstuse mõistes tippriikides (Saksamaa, Rootsi, Soome) ei ole elektrooniline andmevahetus oluliselt rohkem levinud kui võrdlusse kaasatud Kesk - ja Ida - Euroopa riikides.

6. 6 Joonis 77 . Madalaim punktisumma, millega sai 2010/2011 õppeaastal sisse Tallinna T ehnikaülikooli riigieelarvelisele kohale (Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtuveeb, leitud erialade aritmeetilise keskmisena, maksimaalne punktisumma 30). ................................ ................................ ..................... 158 Joonis 78 . Riigieelarveliste kohtad e arv tehnikaaladel (osakaal on toodud % - na kõikidest riigieelarvelistest kohtadest, Haridus - Teadusministeerium). ................................ ............................... 159 Joonis 79 . Riigieelarveliste kohtade arv ja konkurss Tallinna Tehnikaüliko olis 2010/2011 õppeaastal (Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtuveeb). ................................ ................................ ........................... 159 Joonis 80 . Ettevõtete koolituskulude jaotus (osakaal nendest ettevõtetest, kes vastasid küsimusele, EUR ja EEK, N=91). ................................ ................................ ................................ ............................ 161 Joonis 81 . Ettevõtetes korraldatud koolituste sisu 2010 ja tulevikus (osakaal uuringus osalenud ettevõtetest). ................................ ................................ ................................ ................................ ........ 162 Joonis 82 . Ettevõtjate vastuse jagunemine küsimusele, milline meede oli majanduslangusele reageerimisel kõige suurema prioriteediga (N=143). ................................ ................................ .......... 167 Joonis 83 . Tööga hõivatute arvu muutus 2008 - 2010 (% võrre ldes eelneva aastaga). ....................... 168 Joonis 84 . Tööjõukulude muutus 2008 - 2010 (% võrreldes eelneva aastaga). ................................ ... 169 Joonis 85 . Tootlikkuse mu utus 2008 - 2010 (% võrreldes eelneva aastaga). ................................ ....... 170 Joonis 86 . Ettevõtjate nägemus ettevõtte järgneva 3 aasta arengust, vastuste jagunemine küsimusele „Kas kavatsete järgneva kolme aasta jooksul ettevõtte tegevust laiendada, säilitada samas mahus või kokku tõmmata?“ (N=143). ................................ ................................ ................................ .................. 171 Joonis 87 . Ettevõtte nägemus, milliste väärtusahela elementide lisamise teel ettevõte lähiaastatel laieneb (osakaal vastajatest, N=143). ................................ ................................ ................................ . 172 Joonis 88 . Maailma majandust mõjutavad g lobaalsed megatrendid ( Global Investor.. 2009). ........... 176 J oonis 89 . Masinatööstust mõjutavad trendid. ................................ ................................ .................... 177 Joonis 90 . Masinatööstuse valdkondade tehnoloogiliste trendide lõikumine ( The Future of Manufacturing... 2003) ................................ ................................ ................................ ......................... 178 Joonis 91 . Euroopa konkurentsieelise arenguvisioon (Manufuture Strategic Research Agenda 2006) ................................ ................................ ................................ ................................ ............................. 185 Joonis 92 . ELi konkurentsieelise tulevikustrateegia. ................................ ................................ ........... 188 Joonis 93 . Viis konkurentsijõudu (Porter 1998). ................................ ................................ .................. 189 Joonis 94 . Konkurentsieelisest ja ettevõtte konkureerimisulatusest tulenevad äristrateegiad (Porter 1998). ................................ ................................ ................................ ................................ ................... 190 Joonis 95 . Tootmise väärtusahel (nn Stan Stihi kõver; Steinfeld 2010 ). ................................ ............ 195 Joonis 96 . Erinevad võimalused väärtusahelas liikumisel (Mathews, Cho 2000). ........................... 196 Joonis 97 . Tootlikkuse suurendamise võimalused väärtusahelas liikumise kaudu ( Inserting Local Industries... 2004). ................................ ................................ ................................ .............................. 197 Joonis 98 . Ülespoole tarbekaubastamise ( upward commodification ) mõju loodavale lisandväärtusele erinevates väärtusahela etappides (Steinfeld 2010). ................................ ................................ ........ 201 Tabelite loetelu Tabel 1. Herfindahl – Hirschman indeks (HHI) Eesti masinatööstuse allsektorites (2009. aasta Äriregistri andmed). ................................ ................................ ................................ ................................ ................ 16 Tabel 2. Valimi ja üldk ogumi ülevaade (2009). ................................ ................................ ..................... 26 Tabel 3. Vastanud ettevõtete jagunemine töötajate arvu, kontserni kuuluvuse ja välisosaluse alusel (%, iga grupi taga on sulgudes toodud selle suurus). ................................ ................................ ........... 27 Tabel 4. Pavitti taksonoomia. ................................ ................................ ................................ ................ 30 Tabel 5. Tööstusharu konkurentsivõime näitajate klassifikatsioon (Toming 2011). .............................. 31 Tabel 6. Hõive struktuur masinatööstuses (2008, %). ................................ ................................ .......... 36 Tabel 7. Lisandväärtus ühe hõivatu kohta masinatööstuse sektori harudes (2008, tuh. EUR). ........... 36 Tabel 8. Investeerimismäär (investeeringud/lisandväärtus) masinatööstuses (2008, %). .................... 38 Tabel 9. Investeeringud kokku ühe hõivatu k ohta masinatööstuses (2008, tuh. EUR). ....................... 39 Tabel 10. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse ühe hõivatu kohta masinatööstuses (2008, % kõigist investeeringutest). ................................ ................................ ................................ ...................... 39 Tabel 11. Masinatööstuse ekspordimaht (mln EUR) ja selle kasvudünaamika (%). ............................. 40 Tabel 12. Masinatööstuse ekspordimaht ühe töötaja kohta (tuh. EUR) ja se lle kasvudünaamika (%). 41 Tabel 13. Masinatööstuse alamharude osakaal kogu masinatööstuse ekspordist aastal 2008 ja selle kasv (protsendipunktides) aastatel 2001 - 2008. ................................ ................................ ..................... 41 Tabel 14. Masinatööstuse käibe indeks perioodil 2008 - 2011 (I kvartal, 2005=100). ............................ 42 Tabel 15. Masinatööstuse alamharude käibe indeks aastate 2008 - 20 11 esimeste kvartalite lõikes. ... 43

12. 12 paljudest muudest teguritest. Paigutamaks masinatööstust töötleva tööstuse konteksti ning selgitamaks masinatööstuse seoseid töötleva tööstuse teiste harudega, kasutat akse käesolevas uuringu s inglise teadlase Keith Pavitti poolt loodud liigitust (nn Pavitti taksonoomia ), mis seob tehnoloogiate ja turgude eripärast tulenevad innovatsiooniprotsesside iseärasused konkreetsete majandusharudega. Kuigi masinatööstus on töötl eva tööstuse jaoks oluline sektor, pakkudes teistele tööstusharudele tootmisseadmeid ja kapitalikaupu, konkureerib valdkond teguriturgudel (tööjõud, materjalid jne) teiste töötleva tööstuse harudega võrdsetel alustel. Uurimaks masinatööstuse konkurentsipos itsiooni võrreldes teiste töötleva tööstuse harudega, kasutatakse uuringus sektori konkurentsivõime kontseptsioon i (Ezeala - Harrison, Trabold, McGeehan jt). Lisaks siseriiklikule võrdlusele on masinatööstuse kui sektori konkurentsivõimet nimetatud kontsepts ioonis toodud näitajate alusel hinnatud ka rahvusvahelisel tasandil ehk võrdluses teiste riikide masinatööstuse sektoritega. Töötlev tööstus omakorda ei tegutse isoleerituna ülejäänud majandusest, vaid on tihedalt seotud ka seda toetavate teenuste sektorig a. On leitud, et töötleva tööstuse otsene panus riikide sisemajanduse kogutoodangusse on Euroopas ligikaudu 20 - 22%, kuid töötleva tööstuse tegelik tähtsus on märgatavalt suurem – hinnanguliselt ligi 75% SKPst ja 70% hõivest on seotud tööstusega ( Speaking f or... 2011). See tähendab, et iga töökoht tööstuses loob juurde 2 töökohta tööstusest sõltuvaid teenuseid pakkuvates valdkondades. Veelgi laiem kontekst on kogu riigi tasand. Siinkohal on oluline mõista riigi innovatsioonisüsteemi ja selle tõrgete mõju mas inatööstusele. Lisaks klassikalistele turutõrgetele lähtutakse uuringus Smithi (2000) ja Arnold (2004) väljatöötatud raamistikust, kus eristatakse nelja tüüpi innovatsioonisüsteemi tõrkeid : suutlikkuse tõrked (ettevõtete võimetus teha vajalikke otsuseid – põhj usteks võivad olla juhtimisvaldkonna puudujäägid, tehnoloogia mõistmise, õppimisvõime ja absorptiivsete omaduste puudumine), institutsioonilised tõrked (oluliste innovatsioonisüsteemi osaliste omavaheline sobimatus), võrgustikutõrked (probleemid innova tsioonisüsteemi osaliste omavahelisel suhtlemisel – näiteks vähene ja madala kvaliteediga suhtlemine, ülekandetõrked ja lock - in tõrked, probleemid ettevõtlusstruktuuris, näiteks liiga tihe konkurents või monopolid) või raamistikutõrked (regulatiivse raamis tiku puudujäägid, int ellektuaalsed omandiõigused , tervise ja turvalisuse reeglid jt). Riigi masinatööstust mõjutavad omakorda nii kogu majandust hõlmavad globaalsed trendid kui k a kitsamad, vaid töötleva tööstuse ning masinatööstuse jaoks olulised muudatu sed ettevõtete tegevuskeskkonnas. T uleb silmas pidada, milline on tehnoloogiliste muutuste võimalik mõju ettevõtete tootmissüsteemidele, kuidas võivad nõudluse suunalised muutused tingida vajaduse üle vaadata ettevõtete ärimudeleid ning millised tagajärjed võivad olla nõutavate oskustega seotud globaalsetel trendidel Eesti masinatööstuse ettevõtete kolmanda komponendi – oskuste – jaoks. Uuringus on olulisemad trendid rühmitatud kolmeks – tehnoloogilised muutused (uute materjalide ja tootmissüsteemide leiuta mine, mehhatroonika ja nanotehnoloogia võimalused jt), nõudlusesuunalised muutused (demograafilised muutused, rahvusvahelistumine jt) ning nõutavate oskuste muutused („pehmete oskuste“ suurenev tähtsus, elukestev õpe jt) , millest räägitakse pikemalt ptk 4. 1 . U uringus kasutatakse erinevaid ning üksteist täiendavaid andmeallikaid . Rahvusvahelise võrdluse ning siseriikliku makrotasandi analüüsi aluseks on teisesed (st juba varem olemasolevaid) andmed – rahvusvahelised võrdlusel Eurostati ja OECD ning siseriik likul tasandil Eesti Statistikaameti andmed. Mikro - ehk ettevõtte tasandi analüüsis küsiti ettevõtjatelt tagasisidet kahe kanali kaudu: veebipõhise ankeetküsitlusega ja poolstruktureeritud intervjuude käigus. Eristamaks nimetatud küsitlusmeetodeid, nimetat akse intervjuusid edasipidi kvalitatiivuuringuks (vt täpsemat metoodikat ptk 1.3) ning ankeetküsitlust kvantitatiivuuringuks (vt täpsemat metoodikat ptk 1.4). Samuti korraldati tulemuste arutamiseks ning sektori edasist arengut suunava tegevuskava koostami seks neli fookusgruppi (vt ptk 1.5). Lisaks seoti uuringu andmed varasemate Eestis tehtud uuringutega, tuues võrdlevalt välja uuringutulemuste erinevused ja sarnasused. Uuringu metoodika on kokkuvõtlikult esitatud joonisel 2.

204. 204 Koostöövõrgustikud (networking) Eelnevate trendide va lguses saab järjest olulisemaks ettevõtetevaheline tihe koostöö ja võrgustikes paiknemine ( ManuF uture Platform ... 2005) . Oluliseks ajendiks on püüd ära kasutada võrgustikus tekkivaid positiivseid ülekandeefekte ( spillovers ). See eeldab ettevõtete suutlikkust näha koostööst ja võrgustikus osalemisest tekkivat võimalikku kasu. Koostöö tekkimise oluline eeltingimus on omakorda osapoolte vaheline usaldus. Samuti on võrgustike puhul vajalik nö juhtiv jõud, kes on koostöö initsiaatoriks ning võrgustiku töö koordine erijaks. Lisaks koostööle võib eeldada, et Eesti masinatööstuses saab tulevikus oluliseks ka ettevõtete liitumine ja konsolideerumine. Seoses koostöö ja võrgustumisega on väga oluline ka suutlikkus kasutada digitaliseerimise ja virtuaalse koostöö ( digital manufacturing ) võimalusi. Virtuaalne koostöö ettevõtete, selle üksuste ja osakondade, seadmete, inimeste jt vahel on üha olulisem ( ManuF uture... 2006) . Digitaliseerimisega ja elektroonilise andmevahetusega püütakse kaugusi vähendada – seega on selle trendi m õju mõneti vastupidine eespool selgitatud väljastpoolt tellimise vähendamise ja senisest enam Euroopa regioonile fokuseerimisega. Koostöö eri riikides asuvate üksuste vahel muutub virtuaalsete kanalite abil lihtsamaks. Samas on siiski vaja lõpptoodangut tr ansportida, see tähendab aga kulusid, aega, transpordilahenduste väljatöötamist jne. Oluliseks teguriks on toodangu füüsilised parameetrid – raskemaid ja suuremamõõdulisi tooteid on kulukam transportida. Seega, kuigi virtuaalse koostööga on võimalik märgat avalt lihtsustada riikideülest koostööd, siis sellel on efekti siiski teatud piirini. Eesti valmisolek koostöö intensiivistamiseks ettevõtete vahel on kahetine. Ühelt poolt tunnistavad ettevõtted koostöövõimaluste olemasolu ning vajadust. Samas on senised kokkupuutepunktid olnud pigem pealiskaudsed ning sügavamat koostööd enamasti ei tehta. Eelkõige on siinkohal probleemiks vähene usaldus ettevõtete vahel. Samuti on ka koostöö teadusasutustega pigem juhuslikumat laadi. Eelnevat arvestades on Eesti valmisole k siinkohal suhteliselt neutraalne. Kui suudetakse ületada usaldamatuse probleem ja teadvustada koostööst tekkida võivat kasu, on see üheks positiivsemaks tulevikuväljavaateks Eesti masinatööstuse ettevõtete jaoks – siinsete tootjate väiksust arvestades on isegi väga spetsiifilises valdkonnas Euroopa tasandil edu saavutamiseks vajalik ettevõtete ühine suunatud tegevus. Täiendavalt peaks Eesti masinatööstus infotehnoloogia lahendustega seotult senisest rohkem püüdma näidata ja kasutada ära siinse IKT - sektori tugevust. IKT - sektori võimekuse ära kasutamine oleks Eesti masinatööstuse jaoks suur võimalus. Samas eeldaks see IKT - sektori spetsialiseerumist tööstusele mõeldud lahenduste väljatöötamise suunas, samuti tugevat ettevõtetepoolset toetust ja huvi. 4.5. Teg evuskava sektori konkurentsivõime tõstmiseks Käesolevas peatükis võetakse kokku uuringu käigus ilmnenud olulisemad sektori arengut takistavad kitsaskohad koos ettepanekutega nende kõrvaldamiseks. Keskendutakse viiele peamisele probleemile: strateegilise vi siooni puudumine, koostöö vähesus, teadus - arendustöö nõrkus, haridussüsteemi puudujäägid ja riigi abi, sh regionaalpoliitika kitsaskohad. Eesti masinatööstuse tugevused ja nõrkused, ohud ja võimalused on koondatud järgmisse tabelisse. Tabel 67 . Eesti masinatööstuse SWOT - analüüs. Tugevused Nõrkused Ohud Võimalused Suhteliselt odavad tootmiskulud (tööjõud, elekter jne) R&D nõrk tase Haridussüsteemi puudujäägid (vähe Teadmuspõhine innovaatiline tootmine - eri teadusvaldkondade Uute turgude leidmine (nii toorme - kui turustusturud)

9. 9 Si ssejuhatus Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Eesti masinatööstuse sektori peamised protsessinäitajad, tuumikkompetentsid ja võimekus ning pakkuda lahendusi sektori konkurentsivõime arendamiseks. Uuringu tellijaks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasu tus ning eluviijaks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus professor Urmas Varblase juhtimisel. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Masinatööstus on Eesti üks juhtivaid töötleva tööstuse harusid, mis annab ligikaudu ko lmandiku riigi kaupade ekspordikäibest ning kus on hõivatud 7,4% riigi töötajaskonnast. U uringus käsitletakse masinatööstusena järgmisi tootmistegevusi: metalli - , metalltoodete, arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete, elektriseadmete, mujal liigitamata masinate ja seadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning muude transpordivahendite tootmine (EMTAK 1 C24 - C30). Ü ldkogum oli kitsendatud eespool nimetatud tegevusalade ettevõtetega, mille müügitulu oli 2009. aastal vähemalt 5 miljonit krooni ja/v õi mis teenisid eksporditulu. Eesti Statistikaameti andmetel oli selliseid ettevõtteid kokku 450. U uring valmib Eesti masinatööstuse jaoks vastuoluliste muutuste ajal. Sektor on väljumas hiljutisest kriisist, mis on muutnud ettevõtte d ettevaatlikuks tulevi kku vaatamisel ning sundinud neid põhjalikult mõtlema võimalustele tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks. Samas on seoses kriisijärgse taastumisperioodiga Skandinaavias ning ka Euroopas laiemalt avanenud Eesti masinatööstuse ettevõtete jaoks uued võimaluse d, mille täielikuks realiseerimiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda sektori arengu perspektiivid , seda muuhulgas ka riiklikul tasandil. Uuringu eesmärgiks on anda laiapõhjaline, aga samas sügavuti minev pilt sektori tänastest kitsaskohtadest ja tugevustest. S elleks kasutatakse nii avalikest statistikaandmebaasidest kättesaadavaid kui uuringu käigus kogutud andmeid. Arvestades, et tegu on esimese niivõrd laiaulatusliku sektoruuringuga ning vaatluse alla on võetud sektor, millel on Eesti majanduses väga oluline roll, tuli uuringu tegijatel arvestada erinevate huvigruppide – tellija, ministeeriumid, Eesti Masinatööstuse Liit, teadus - arendusasutused, koolid, Kutsekoda – ootustega uuringule , mis tegi ka selle läbiviimise erinev ate huvide tõttu keeruliseks. Lahendus ena kaasati kõikide huvigruppide esindajad intervjuu kava väljatöötamisse, mille põhjal ettevõtteid hiljem intervjueeriti. Projekti algusfaasis toimus seetõttu mitu intervjuu kava koostamisega seotud arutelu. Ühiste nõupidamiste tulemusena lepiti kokku, et intervjuudes käsitletakse järgmisi teemasid: - ettevõtete strateegiline planeerimine ja juhtimine – eelkõige erinevate juhtimismudelite, tarkvararakenduste, tööstusomandi kaitse vormide kasutamine ettevõtetes; - tarnebaas – Eesti tarnijate kasutamine, kritee riumid tarnijate valikul, probleemid tarnijate leidmisel; - tootmine – positsioon väärtusahelas, tootmise juhtimise mudelite kasutamine; - uuendused – innovatsioonialane koostöö 2008 - 2010, toote - ja turundusinnovatsioonid, innovatsiooni takistavad tegurid; - müü k ja turundus – kontsernisisene müük, klientide leidmise infoallikad; - tööjõud – tööjõu kvaliteet, probleemid; - haridus – ettevõttesisene täiendkoolitus, haridussüsteemi kitsaskohad; 1 Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (uuringus kasutatakse EMTAK 2008) .

116. 116 3.5.3. Ekspordiartiklite struktuur peamiste ekspordi sihtriikide lõikes Kuigi Eesti masinatööstuse ettevõtete eksporttoodangu nomenklatuur on küllalt lai, on peamiste sihtriikide lõikes ekspordi struktuur suhteliselt kontsentreeritud. Järgnevatel joonistel on toodud eksporttoodangu struktuur Eesti masinatööstuse ettevõtete suuremates ekspordi sihtriikides. Rootsi Eesti masinatööstuse ettevõtete suurimasse ekspordi sihtriiki Rootsi suunduv ekspordiartiklite jaotus on väga kontsentreeritud – viie suurema kaubagrupi osakaal on üle 2/3 kogu eksporttoodangu väärtusest. Väärtuselt ligi poole kogu Rootsi suunduvast eksporttoodangust moodustavad telefonid ja muud andmeedastusseadmed, mis sisaldava d mobiilside - või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefone ning teisi seadmeid kõne, pildi või andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, järgnevad isoleeritud traat ja kaablid (13,4%) ning erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud (5%). 164,9 49,9 18,5 15,6 14,0 11,3 11,1 8,9 8,4 8,1 6,4 5,0 4,1 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 Telefonid ja m uud andm eedastusseadmed Isoleeritud traat, kaablid Erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jm s Mõõte - optika ja meditsiiniseadmete osad ja tarvikud Televisiooni ja ringhäälingu aparatuuri detailid Trafod, staatilised m uundurid ja induktiivpoolid Haagised ja poolhaagised Jahid jm lõbusõidu - ja sportpaadid Muud alum iiniumtooted Autom aatregulatsiooni - ja autom aatkontroll - instrumendid Vasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud) % kogu ekspordist mln EUR Eksport (mln EUR) Osakaal (%) Joonis 54 . Rootsi eksporditud peamis ed toodanguartiklid aastal 2009 ( % kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ). Soome Soome suunduva eksporttoodangu jaotus on Rootsiga võrreldes oluliselt ühtlasem, väärtuseliselt moodusta vad suurima osakaalu (13,2%) kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid ning trafod, staatilised muundurid ja induktiivpoolid (12%).

76. 76 5 15 17 23 20 25 32 34 36 38 43 15 48 28 41 20 28 61 44 36 40 33 81 38 56 35 60 47 7 22 28 23 25 0% 20% 40% 60% 80% 100% tootmisprotsessi korraldamine tarnijate valik allhangete tellimine teistelt ettevõtetelt personalipoliitika sihtturgude valik allhanke tegemine teistele ettevõtetele investeerimine strateegiline juhtimine ja planeerimine tootearendus hinnakujundus tooteportfell peamiselt välisomanik mõlemad võrdselt peamiselt Eesti allüksus Joonis 21 . Välis maise enamus osaluseg a (välisosalus vähemalt 50%) ettevõtete autonoomia erinevates funktsionaalsetes valdkondades (N=41 ) . Välisosalusega ettevõtete Eesti allüksustel on kõige vabamad käed tootmisprotsessi korraldamisel, kus välisomanikud räägivad kaasa vähestel juhtudel. Siisk i on vabadus allhankeotsuste tegemisel, mis on üks oluline tootmisalane otsus, mõnevõrra väiksem. Valdavalt on Eesti üksuse otsustuspädevuses ka tarnijate valiku (sh allhanketööde tellimine teistelt ettevõtetelt) ja personalialased otsused. Kuivõrd paljud el juhtudel on probleemiks strateegilise vaate puudumine, pole üllatav, et erinevate formaliseeritud juhtimispõhimõtete ja kvaliteedistandardite rakendamine on Eesti masinatööstuse ettevõtetes suhteliselt vähe levinud (vt Tabel 42 ). Kõige enam on juhtimismeetoditest ettevõtetes kasutusel kodukord ja koosolekute süsteem ehk siis n - ö nõupidamiste tava. Formaliseeritud juhtimismeetodeid nagu t asakaalus tulemuskaarti 18 ( Balanced S c orecard , BSC), eesmärgipärast juhtimist ( Results Based Management )) ja terviklikku kvaliteedijuhtimist ehk strateegilise juhtimise tööriistu, mis seovad ettevõtte igapäevategevuse pikemaajaliste strateegiliste eesmärkide ja visiooniga, kasutavad väga vähesed ettevõtted . Ettevõtete juhid põhjenda vad seda asjaoluga, et ettevõtte tegevus on väga lihtsakoeline ning seetõttu puudub vajadus keerukamate juhtimismeetodite järele. Kaasaegseid kliendikeskseid juhtimismudeleid (TQM, 6 - Sigma jt) rakend atakse vaid üksikutes uuringus osalenud ettevõtetes. Ette võtted tunnistavad, et kasutatak se pigem “talupojamõistust”, keerukate juhtimismeetodite järele ei nähta vajadust ning samuti ei ole intervjueeritute sõnul igapäevase operatiivse tegevuse kõrval ka piisavalt aega, et mõelda nimetatud juhtimismudelite juuru tamisele. Tootmise ja selle juhtimisega seotult uuriti Eesti masinatööstuse ettevõtete kvaliteedijuhtimisprotsesside keerukust, eelkõige ISO 9001 kui ühe levinuima kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi rakendamist. Tootmise juhtimise mudelitest rakendavad p ooled vastanud ettevõtetest ISO 9001 süsteemi, seevastu 18 Erinevaid mudeleid j a süsteeme on lühidalt tutvustatud lisas 2 .

111. 111 Arvuti te, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises on Eesti ettevõtete peamised ekspordiartiklid telefonid ja muud andmeedastusseadmed, mis sisaldavad mobiilside - või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefone ning teisi seadmeid kõne, pildi või andmete edastami seks või vastuvõtmiseks. Selles valdkonnas on Eestis tegevad üksikud suurettevõtted, mille tootmise mastaap mõjutab märkimisväärselt kogu haru statistikat. 53,5 6,3 6,3 5,9 3,7 24,2 telefonid ja muud andmeedastusseadmed televisiooni ja ringhäälingu aparatuuri detailid puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid trafod, staatilised muundurid ja induktiivpoolid muud Joonis 44 . Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise peamis ed e kspordiartiklid aastal 2009 ( % kogu haru ekspordist ). Haru peamised sihtriigid on samuti mainitud suurkontsernide emaettevõtete päritoluriigid. Olulisim sihtriik on Rootsi (57% kogu haru ekspordist), järgnevad Soome (14,5%) ning Saksamaa (5%). Ka elektroon ikasektori puhul ilmneb, et Soome ettevõtetega tehtud tehingud on teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesemahulised. 229,5 58,3 20,9 20,3 13,1 9,4 6,0 5,2 4,5 3,3 2,3 2,2 1,7 1,6 1,5 1,5 1,3 1,0 1,0 0,9 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 0,0 50,0 100,0 150,0 200,0 250,0 SE FI DE IT US CN GB FR NL BE NO CA BR MX PL AT ZA KZ LV IN Tehingute arv (tk) Eksport (mln EUR) Eksport (mln EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 45 . Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. El ektriseadmete tootmine Elektriseadmete tootmises moodustasid suurima osa ekspordist elektrimootorid ja - generaatorid, mida eksporditi 69,2 mln euro väärtuses. Võrreldes teiste masinatööstuse harudega on elektriseadmete tootmises ekspordiartiklite struktuur i jaotus ühtlasem ning eksporditavate toodete ring laiem.

7. 7 Tabel 16. Masinatööstuse tootlikkuse kasvu dekomponeerimine võrdlusriikides, 1995 - 2007 (% agregeeritud tootlikkuse kasvust; Groningen Growth and Development C entre, EU KLEMS andmed ). ................................ ................................ ................................ ................................ ............................... 46 Tabel 17. Masinatööstuse olulisus Eesti majanduses (% kogu majanduse vastavast näitajast, 2005 - 2011). ................................ ................................ ................................ ................................ ..................... 50 Tabel 18. Masinatööstuse olulisus Eesti töötlevas tööstuses (% kogu töötleva tööstuse vastavast näitajast, 2005 - 2011). ................................ ................................ ................................ ............................ 50 Tabel 19. Peamised majandusnäitajad masinatööstuse allharude lõik es 2011. aasta 1. kvartalis (% kogu masinatööstusest). ................................ ................................ ................................ ........................ 51 Tabel 20. Tööga hõivatute arv masinatööstuse allharudes 2005 - 2009. ................................ ............... 53 Tabel 21. Tööga hõivatute arv masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (kvartaalsed andmed). ........... 53 Tabel 22. Ettevõtete jagunemine töötajate arvu alusel (2011 I kvartali andmete põhjal). .................... 54 Tabel 23. Masinatööstuse ettevõtete keskmine suurus mõõdetuna töötajate arvu alusel 2005 - 2011. 55 Tabel 24. Müügitulu masinatööstuse allha rudes 2005 - 2009 (tuhat EUR). ................................ ........... 57 Tabel 25. Müügitulu masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed). ......... 58 Tabe l 26. Müügitulu töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2005 - 2009 (tuhat EUR). ...................... 58 Tabel 27. Müügitulu töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed). ................................ ................................ ................................ ................................ ................ 59 Tabel 28. Kasum masinatööstuse allharudes 2005 - 2009 (tuhat EUR). ................................ ................ 60 Tabel 29. Kasum masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed) .............. 60 Tabel 30. Puhas lisandväärtus töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2005 - 2009 (tuhat EUR). ..... 61 Tabel 31. Lisandväärtus töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed). ................................ ................................ ................................ ................................ ................ 61 Tabel 32.Masinatööstuse allharude omavaheline konkurentsipositsioon erinevate näitajate alu sel .... 64 Tabel 33. Otseste välisinvesteeringute osatähtsus erinevate näitajate alusel Eesti masinatööstuses 1996 - 2008, %. ................................ ................................ ................................ ................................ ....... 65 Tabel 34. Lisandväärtus töötaja kohta (tuhat EUR) masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 - 2008. ................................ ................................ ................................ ................................ ............................... 66 Tabel 35. Käive töötaja kohta (tuhat EUR) masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 - 2008. ......... 67 Tabel 36. Ekspordi osakaal käibest masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 – 2008. ................... 67 Tabel 37. Eksport töötaja kohta (tuhat EUR) masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 – 2008 ...... 68 Tabel 38. Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajate arvu ja kontserni kuuluvuse/välisosaluse alusel (%, N=143). ................................ ................................ ........................... 71 Tabel 39. Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajate arvu ja kontserni kuuluvuse alusel (%, N=143). ................................ ................................ ................................ ................................ .................. 72 Tabel 40. Valimisse kuuluv ate ettevõtete jagunemine töötajate arvu ja väärtusahela positsiooni alusel (%, N=143). ................................ ................................ ................................ ................................ ........... 72 Tabel 41. Keskkonnahoidlike uuenduste rakendamise motiivid ettevõtetes (% kõikidest ettevõtetest), 20 08 ................................ ................................ ................................ ................................ ....................... 78 Tabel 42 . Erinevate juhtimismudelite kasutamine (% vastava grupi ettevõtetest, kes kasutab, N=143) ................................ ................................ ................................ ................................ ............................... 80 Tabel 43. Tarnijate valiku kriteeriumid – „väga oluline“. ................................ ................................ ........ 83 Tabel 44. Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine selle alusel, kas valdavalt (üle 50%) ostetakse tootmissisendid Eesti või emafirmalt/välisriigi tar nijatelt (N=136). ................................ ........................ 86 Tabel 45. Eesti tarnijate kasutamise muutumine viimasel kümnel aastal (N=137). .............................. 87 Tabel 46. Ettevõtete hinn ang Eesti tarnijate kasutamise muutumisele lühitulevikus (perioodil 2011 - 2015, N=138). ................................ ................................ ................................ ................................ ........ 88 Tabel 47. Tarnijate jooksva hindamise rakendamine lepinguperioodi jooksul (N=140). ....................... 89 Tabel 48. Ettevõtete jaotus omatoodangu ja allhanketöö osakaalu järgi (N=143). ............................... 92 Tabel 49. Tootmise juhtimise mudelite kasutamine (nende ettevõ tete osakaal %, kes kasutab; N=143). ................................ ................................ ................................ ................................ ............................... 94 Tabel 50. Erinevate kanalite olulisus potentsiaalsete klientide kohta info leidmisel – “väga oluline”. .. 98 Tabel 51. EDI süsteemi rakendamine (2010, Eurostat) ................................ ................................ ...... 104 Tabel 52 . Eksporttoodete ja teenuste sihtgrupp (% vastanud ettevõtetest). ................................ ....... 107 Tabel 53 . Ettevõtete konkurentsieelised välisturgudel (% vastanud ettevõtetest) .............................. 108 Tabel 54. Innovaatiliste ettevõtete osakaal ................................ ................................ ......................... 124 Tabel 55. Radikaalseid innovatsioone teinud ettevõtete osakaal (2006 - 2008) ................................ ... 124 Tabel 56. Vastuste jagunemine küsimusele „ Kas viimase kolme aasta jooksul on ettevõt e võtnud kasutusele ettevõtte jaoks uusi või varasematega võrreldes oluliselt täiustatud tootmise abitegevusi, ostujuhtimisprotsesse või tootmisprotsesse?“ (N=127) ................................ ................................ ....... 126

112. 112 23,7 16,5 14,0 12,8 8,0 25,0 elektrimootorid ja - generaatorid (v.a generaatorseadmed) isoleeritud traat, kaablid trafod, staatilised muundurid ja induktiivpoolid muud lambid ja valgustid, sh prožektorid, valgustablood jms voolugeneraatorseadmete ja elektrimootorite osad muud Joonis 46 . Elektriseadmete tootmise peamised ekspordiartiklid aastal 2009 ( % kogu haru ekspordist ). Samas valdkonna ekspordi sihtriikide arv on suhteliselt väike. Oluline osa ekspordist suundub Soome (45,5%), vähem Saksamaale ja Taani (mõlemad 12,9%). 132,7 37,5 37,5 22,3 12,5 5,6 5,0 4,0 3,9 3,5 3,1 3,0 3,0 2,8 2,3 2,3 1,0 0,9 0,8 0,8 0,6 0,6 0,4 0,3 0 100 200 300 400 500 600 700 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 120,0 140,0 FI SE DK DE NO ES CN GB FR LV BE RU PL LT CZ NL UA HU IE KZ AT IT US SK Tehingute arv (tk) Eksport (mln EUR) Eksport (mln EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 47 . Elektriseadmete tootmise peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Mujal liigitamata masi nate ja seadmete tootmises domineerivad ekspordis kraanade, tõstukite, buldooserite, laadurite ja ekskavaatorite detailid, mida eksporditi kokku 18,9 mln euro väärtuses.

15. 15 3 3 3 6 7 8 10 10 13 15 16 27 28 49 Hiiumaa Jõgevamaa Põlvamaa Valgamaa Võrumaa Läänemaa Järvamaa Saaremaa Raplamaa Viljandimaa Lääne - Virumaa Pärnumaa Ida - Virumaa Tartumaa 0 10 20 30 40 50 60 Joonis 3 . Üldkogumisse kuuluvate ettevõtete jaotus maakonna järgi. Märkus: joonisel ei ole toodud Harjumaad, kus asub 56% ettevõtetest (kokku 252 ettevõt et). Kui masinatööstuse sektoris kokku oli müügitulu 2009. aastal ca 1,79 mld EURi, siis seatud kitsendustega üldkogumi ettevõtetes 1,66 mld EURi ehk 93% kogu sektori müügitulust. Seega on seatud kitsenduste tõttu uuringusse mittekaasatud osa masinatööstu sest väikeettevõtete näol marginaalne. Sektor on ka müügitulu ja ekspordi alusel väga kontsentreeritud – 20 suurima müügituluga ettevõtet andsid 2009. aastal ligi poole (47%) kogu sektori müügitulust ning 20 suurimat eksportijat 55% ekspordist. 20 väikseim a müügituluga ettevõtet andsid kokku vaid 0,02% müügitulust ega eksportinud üldse. Masinatööstuse ettevõtete kontsentreeritus turuosa alusel ja suuremad ettevõtted – alamsektorite võrdlus Eesti masinatööstuse suhtelisest väiksusest tingituna on siinsel t urul väga oluline roll suurettevõtetel. Mõningates alamsektorites on paar i suurfirma osakaal k ogu valdkonna müügitulust märkimisväärne ning selliste suurettevõtete käekäik ning majandustulemused mõjutavad oluliselt kogu allharu kohta koostatavat statistika t. Samuti on suurettevõtetel oluline tähtsus tööjõuvajaduse ning riikliku koolitus - tellimuse planeerimise seisukohalt. Selliste ettevõtete laienemisplaanid või ümberstruktureerimise kavad mõjutavad oluliselt isegi tervete asulate ja piirkondade tööturu olu korda. Turu kontsentreerituse mõõtmise ks kasutatakse alljärgnevalt Herfindahl – Hirschman indeks it (HHI). See arvutatakse , summeerides majandusharu 50 suurema ettevõtte turuosade ruudud 5 . Indeksi väärtus varieerub vahemikus on 0 - 1. HHI = 1 juhul , kui turul tegutseb ainult üks firma; HHI = 0, kui turg on jagatud väga paljude väikeste firmade va hel. Juhul, kui indeksi väärtus on alla 0,15 , loetakse turg vähekontsentreerituks, indeksi väärtus üle 0,25 tähistab aga kõrgelt kontsentreeritud turgu (Horizontal merg er guidlines 2010). Tabelis 1 on toodud Eesti masinatööstuse sektori allharude kohta arvutatud Herfindahl – Hirschmani indeksi väärtused aastal 2009 6 . 5 Kui majandusharus on vähem kui 50 ettevõtet, siis summeeritakse indeks i arvutamisel kõigi ettevõtete turuosad. 6 Toodud tulemustesse tuleb suhtuda mõningase kriitilisusega, sest arvutamisel on lähtutud Äriregistris ettevõtte tegevusalana märgitud EMTAK koodist, mis ei pruugi ühtida ettevõtte tegeliku tegevusvaldkonnaga.

123. 123 1,78 1,84 1,84 1,81 1,82 1,9 1,95 1,81 1,95 2,21 1,89 1,9 1,91 1,95 1,95 1,98 2 2,08 2,24 2,41 1 1,5 2 2,5 vähene rahvusvaheline kogemus probleemid turunduskanalitele juurdepääsul toodangu, teenuste kõrge omahind müügialane kompetentsus vananenud seadmed ja tehnoloogia pankade krediidipoliitika olemasolevate töötajate vähene erialane ... töö efektiivsus, tootmisprotsessi korraldus, ... käibevahendite puudus kitsas kontaktvõrgustik välismaal kvalifitseeritud tööjõu puudus tugev konkurents metall - ja metalltooted masinate ja seadmete tootmine Joonis 61 . 10 olulisemat probleemi ekspordi arendamisel (üle viidud pallidesse, aritmeetiline keskmine; 1 – ei ole probleem, 2 – mõnevõrra probleem, 3 – suur probleem ; Raie jt 2010 ) . Kõige suuremaks probleemiks on tugev konkurents välisturgudel. Teiseks suureks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Erinevalt metalli ja metalltoodete ettevõtetest on masina te ja seadmete tootjate jaoks suhteliselt suuremateks probleemideks probleemid turunduskanalitele juurdepääsul ning vähene rahvusvaheline kogemus. Metalli ja metalltoodete tootjate puhul on suhteliselt suuremateks kitsaskohtadeks seevastu olemasolevate töö tajate vähene erialane kompetentsus ning vananenud seadmed ja tehnoloogia. 3.6. Uuendused ja arendustegevused Pärast buumiaastaid, mil masinatööstuse ettevõtted keskendusid peamiselt nõudluse rahuldamisele ning nõudlus ületas paljudel juhtudel pakkumissuu tlikkust, tekkis ettevõtetel kriisi ajal vajadus ettevõtte tegevust ümber korraldada. Paljud intervjueeritud ettevõtete juhid tõid välja, et kui majanduskasvu majandusperioodil oli kogu aeg kiire klientidepoolse nõudluse rahuldamisega, mistõttu uuenduste t egemine jäi nii mõnelgi juhul tahaplaanile, siis kriisiperioodil tuli ettevõtjatel leida uusi võimalusi tootmisprotsessi efektiivsemaks muutmisel (vt ka ptk 3.10 ). Paljude ettevõtjate sõnul viis see ka tulemuseni ning tänu kriisi ajal toimunud muutustele o n ettevõtte tegevus täna tõhusam kui kriisi eel. Innovaatiliste ettevõtete osakaal masinatööstuses – rahvusvaheline võrdlus Eesti masinatööstus paistab rahvusvahelises võrdluses silma kõrge innovaatiliste ettevõtete osakaaluga. Siinkohal tuleb tulemuste t õlgendamisel silmas pidada, et tegu on ettevõtjate endi hinnangutega oma innovaatilisusele. Arusaam innovaatilisusest võib riikide lõikes olla üsna erinev. Üheks põhjuseks, on siinkohal ettevõtete sisemine turupiirkonna määratlemine. Soome ja Rootsi ettev õtted hindavad tihti oma uuendustegevust kogu Skandinaavia kontekstis. Seevastu mitmed Eesti ettevõtjad võivad oma turupiirkonda määratleda tõenäoliselt oluliselt kitsamalt ning pidada innovaatiliseks tooteid, mida arenenud tööstusriikide ettevõtjad ei p ea . Tehnoloogilisi innovatsioone on teinud 47% metalli - ja metalltoodete tootmises tegutsevatest ettevõtetest ning teistes masinatööstuse harudes on osakaal veelgi kõrgem – 65% (siin ja edaspidi on aluseks Eurostati innovatsiooniuuringu 2006 - 200 8 ehk CIS 3 andmed). Selles arvestuses on edukamad vaid Saksamaa ning

31. 31 arendustegevus. Muude masinate ja seadmete tootmine on valdkond, mis pakub erinevatele tööstusharudele tootmisseadmeid ja erinevaid tööstuslikke masinaid. Seetõttu on masinatööstusel oluline roll ka teiste tööstusharude uuenduste ja innovatsioonide initsia atorina, eelkõige eelpoolkirjeldatud tihedate sidemete tõttu ning s amuti ka tänu võimekusele kiiresti kohan dada toodangut vastavalt klientide vajadustele. Samas muudab kirjeldatud positsioon masinatööstuse sektori väga tundlikuks muutustele töötleva tööstu se aktiivsuses – seda peegeldas ilmekalt globaalse majanduskriisi mõju (vt ptk 3.10) . Majandusharu teeb konkurentsivõimeliseks eelkõige teenitud kasum ja kasumi teenimise tulevikupotentsiaali väljendav valitsetav turuosa. Majandussektor peab lülituma harmo oniliselt koduriigi majandussüsteemi, et oleks tagatud elanikkonna hõive ja riigi majanduse areng. Koduturg on enamikule majandusharudest esmane ja peamine tegevuspiirkond, kus see konkureerib kodumaiste ja väliskonkurentidega müügituru pärast ja teguritur gudel ressursside (sisendite) kaasamise nimel. Head tulemused koduturul loovad majandusharu tugevamatel e ettevõtetel e potentsiaali ka välisturule laienemiseks, st majandusharu sisemajandusliku konkurentsivõime kasv loob eeldused ka välisriikides konkurents ivõime tekkeks. Konkurentsivõime välisturgudel on aga majandusharu üldise konkurentsivõime tähtis komponent, eelkõige väikese riigi (avatud sektori) majandusharudele. Kogu majandustegevuse edukuse aluseks on aga majandusharu tõhusus sisendite kaasamisel ja kasutamisel. Ülaltoodust tuleneb uuringus kasutatavate näitajate valik konkurentsivõime mõõtmiseks (Reiljan 2009): - majandusharu poolt teenitud kasum; - majandusharu poolt loodud lisandväärtus ; - majandusharu toodangu müügi maht ja turuosa siseturul; - majandush aru müügi maht ja turuosa välisturul ehk eksport ; - majandusharu väliskaubanduse saldo; - rakendatud ja kulutatud sisendite maht. J. Reiljan on oma töös „Majandusharu konkurentsivõime analüüsi metodoloogilised alused“ välja toonud järgnevad majandusharu konkur entsivõimet väljendavad näitajad: töötajate ja hõivatute arv, müügitulu, kasum, lisandväärtus ja eksport ja investeeringud ning nende näitajate dünaamika. Tööstusharu konkurentsivõimega seotud näitajaid ja nende dünaamikat on analüüsitud ka K . Tominga dokt oritöös. Järgnevalt on välja toodud antud töös kajastatud konkurentsivõime näitajate klassifikatsioon. Tabel 5 . Tööstusharu konkurentsivõime näitajate klassifikatsioon (Toming 2011) . Konkurentsivõime tase Konkurentsivõime dünaamika Müügivõime Eksporditurg Ekspordimaht Ekspordikasv E k s pordi turuosa Ekspordi turuosa muutus Siseturg Müügimaht Müügimahu kasv Siseturu osa Siseturu osa muutus Kaubandusbilanss Kaubandusbilan si muutus Teenimisvõime Kasum Kasumi muutus

216. 216 Tabel 68 . Masinatööstuse probleemid ja lahendusvõimalused. Probleem Võimalik lahendus Koostöö Ettevõ tetel puudub operatiivne infovahetamise võimalus Online infoportaali loomine Messide ja seminaride regulaarne korraldamine Paljudel ettevõtetel puudub arendustöö võimekus Ettevõtete ja katselaborite koostöö toetamine Haridus Kutseharidus on vä hepopulaarne Kutsehariduse populaarsuse tõstmine (karjäärinõustamine, erinevate valdkondade tutvustamine juba põhikooli tasemel) Vähe spetsialiste, kellel oleksid nii inseneri - kui juhtimisalased teadmised Ettevõtlusainete osakaalu suurendamine tehniliste l erialadel Koolilõpetajate praktilised teadmised puudulikud Praktika osatähtsuse suurendamine Õppetöösse praktikute kaasamine Kõrghariduse tasemel kutsemagistri - ja kutsedoktoriõppe soodustamine Kutsehariduse tasemel õpipoisiõppe soodustamine Õpp ejõudude praktilised teadmised puudulikud Praktika osatähtsuse suurendamine Riigi abi Eesti vähene tuntus Eesti masinatööstuse tutvustamine välismessidel Ettevõtjatele Eestit tutvustavate infomaterjalide jagamine Eesti masinatööstuse mainekampaania väljatöötamine ja elluviimine Ettevõtjatel puudub info EAS jt poolt pakutavate toetuste kohta Toetuste laiapõhjalisem tutvustamine ettevõtetele (eelkõige fookuses väiksemad ettevõtted) Eri teenuseid pakkuvate asutuste koondamine ühte asukohta ja nende koostöö tihendamine Regionaalareng tasakaalustamata Regionaalarengu toetamine struktuurivahendite meetmete raames Regionaalsete kompetentsikeskuste loomine

121. 121 3,90 2,22 2,14 0,58 0,47 0,36 0,24 0,17 0,15 0,13 0,11 0,10 0,10 0 5 10 15 20 25 30 35 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 Kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Isoleeritud traat, kaablid Haagised ja poolhaagised Alumiiniumist konstruktsioonid ja tooted Lehtvaltstooted rauast ja legeerim ata terasest Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms Mahutid (k.a mahutid vedelike transpordiks) Signaalidetektorid, galvaanimis - ja elektrolüüsisseadmed Plastijäätmed, - lõikmed ja - puru Puidust pakk - kastid, karbid, salved, trum lid jm s puitpakendid Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele Muud ujuvkonstruktsioonid (nt parved, maabumissillad, poid) % kogu ekspordist mln EUR Eksport (mln EUR) Osakaal (%) Joonis 60 . Lätti ek sporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 ( % kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ). 3.5.4. Ekspordi arengut takistavad probleemid Ettevõttesisesed probleemid ekspordi arengul Tuginedes 2010. aastal läbi viidud ning 104 ma sinatööstuse ettevõtet hõlmanud Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuringule (Raie et al. 2010) on metalli - ja metalltoodete tootmise ettevõtete jaoks ettevõttesisestest teadmiste ja oskustega seotud eksportimist takistavatest probleemidest olulisimad ki tsas kontaktvõrgustik välismaal , mida peab suureks probleemiks 32,8% vastanutest ja olemasolevate töötajate vähene erialane kompetentsus (20,6%). Otseselt tootmise ja toodete, teenustega seotud takistustest hinnati suurimateks kitsaskohtadeks käibevahendit e puudus t (suur probleem 35,9% vastanute hinnangul) ja töö efektiivsust , sh tootmisprotsessi korraldust ja sujuvust. Masinate ja seadmete tootmisega tegelevate ettevõtete hinnangul on peamisteks teadmiste ja oskustega seotud takistuseks kitsas kontaktvõrgu stik välismaal (suur probleem 18,9% vastanute arvates), müügialase kompetentsi vähesus ja vähene rahvusvaheline kogemus . Sarnaselt metalli ja metalltoodete ettevõtetega peavad ka masinate tootjad suurimateks tootmise ja toodete - teenustega seotud takistusek s käibevahendite puudust (suur probleem 38,9% ettevõtete jaoks) ja töö efektiivsust, tootmisprotsessi korraldust ja sujuvust.

159. 159 kohtade osakaal pisut, siis viimastel aas tatel on riigieelarveliste kohtade arv tehnikaaladel tunduvalt kasvanud (vt Joonis 77 ). 3 188 3 089 3 073 3 338 0,0 2,0 4,0 6,0 8,0 10,0 12,0 14,0 2 900 2 950 3 000 3 050 3 100 3 150 3 200 3 250 3 300 3 350 3 400 1997/1998 2002/2003 2007/2008 2010/2011 Riigieelarveliste kohtade osakaal (%) Riigieelarveliste kohtade arv RE kohtade arv RE kohtade osakaal Joonis 77 . Riigieelarveliste kohtade arv tehnikaaladel (osakaal on toodud % - na kõikidest riigieelar velistest kohtadest, Haridus - Teadusministeerium). Kuigi tehnikaalad on riiklikul tasandil prioriteediks seatud, mi llele viitavad ka konkreetselt Haridus - ja T eadusministeeriumi poolt astutud sammud kõrgkoolide riigieelarveliste kohtade jagamisel, on täna j ätkuvalt kõige populaarsemad sotsiaalteadused, kus õpib enam kui kolmandik üliõpilastest (võrdluseks: reaalteadusi õpib kümnendik, Eamets jt 2010). Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumisandmete analüüs kinnitab seda selgelt – mehaanika aladel on konkurss üh ele õppekohale üks madalamatest. 58 107 171 103 341 176 115 38 25 113 0 2 4 6 8 10 12 14 16 0 50 100 150 200 250 300 350 400 majandus m atem aatika - loodus ehitus keemia - materjali infotehnoloogia mehaanika energeetika ... mehhatroonika ... soojusenergeetika ... tootearendus ja tootm istehnika konkurss kohale Riigieelarvelisi kohti RE kohti konkurss Joonis 78 . Riigieelarveliste kohtade arv ja konkurss Tallinna Tehnikaülikoolis 2010/2011 õppeaastal (Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtuveeb). Põhjuseks peetakse ühiskonnas valitsevat mentaliteeti, millest oli pikemalt juttu eelmises alaosas, kutseharidussüsteemi peatükis.

71. 71 Kompetentsid Ettevõtlikkus Ambitsioonikus Tootlikkuse, efektiivsuse ja konkurentsivõime arendus Koostöö ja eestvedamine Infrastruktuuri arendus, seadusandluse kujundamine , tööstus - ja innovatsioonipoliitika, ettevõtluse toetamine, haridussüsteemi tõhusus Riik Tööstusharu Ettevõte Inimene Joonis 19 . Konkurentsivõime kujunemise p üramiid (Riives 2011). Alljärgnevates osades on sisendiks valdavalt ettevõtetes tehtud intervjuud, mida ilmestatakse kvantitatiivanalüüsi tulemustega. Samuti on lisatud parima praktika näiteid ja Eesti seadmiseks rahvusvahelisse konteksti ka võrdlust teis te riikidega. Impordi ja ekspordi analüüsis toetutakse Eesti Statistikaameti andmetele. Analüüsis tuuakse välja tulemused erinevate gruppide lõikes. Eristamise aluseks on positsioon väärtusahelas, töötajate arv, kontserni kuuluvus, välisomanduse osakaal j a tegevusala. Töötajate arvu alusel eristatakse nelja gruppi: kuni 9 (kokku 41 vastajat ehk 29% vastanutest) , 10 - 49 (49 vastajat, 34%) , 50 - 149 38 vastajat, 27%) ja üle 150 töötajaga ettevõtted (15 vastajat, 10%) . Võrdlevalt analüüsitakse ettevõtteid, mis k uuluvad/ei kuulu kontserni (vastavalt 54 ettevõtet e 38% vastanutest; 89 ettevõtete ehk 62% vastanutest) . Välisomanduse puhul eristatakse kaht gruppi: 1) ettevõtted, kus välisomanduse osakaal on kuni 49 % (101 vastanut ehk 71%) ja 2) ettevõtted, kus välisom anduse osakaal on vähemalt 50% (42 vastanut ehk 29%) . Ilmnevad selged seosed suuruse, kontserni kuuluvuse ja välisosaluse vahel. Suuremad ettevõtted kuuluvad sagedamini kontserni ja on sagedamini välisosalusega (vt Tabel 38 ). Tabel 38 . Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajate arvu ja kontserni kuuluvuse/välisosaluse alusel (% , N=143 ). Ettevõtte töötajate arv Kontserni kuuluvus Välisosalus jah ei KOKKU kuni 49% 50 - 100% KOKKU kuni 9 5 95 100 9 0 10 100 10 - 49 29 71 100 76 24 100

151. 151 asjaolu ning seotud osaliselt ka haridussüsteemi probleemidega, mida käsitletakse pikemalt järgmises peatükis. 3 5 6 7 8 11 54 42 39 41 46 54 38 43 48 42 34 30 5 10 7 10 11 4 0% 20% 40% 60% 80% 100% teenindus - ja müügitöötajad (ISCO 5) keskastme spetsialistid (ISCO 3) seadme - ja masinaoperaatorid (ISCO 8) oskus - ja käsitöölised (ISCO 7) tippspetsialistid (ISCO 2) lihttöölised (ISCO 9) väga hea pigem hea pigem halb täiesti halb Joonis 73 . Ettevõtjate hinnangud sektori tööjõu kvalitee dile (N=119) . Ettevõtjate hinnangul on hetkel kõige olulisem kitsaskoht otseselt tootmisega seotud tööjõu aspektist vaadatuna just vajalike teadmiste ja oskustega töötajate nappus. Samas on just nende töötajate kategooriate töö kvaliteet, mille kvaliteedig a juhid täna rahul ei ole, kriitilise tähtsusega, kui soovitakse liikuda suurema lisandväärtusega toodete poole. 2 9 15 19 30 47 28 29 28 42 41 39 50 36 39 29 17 9 20 25 19 9 11 5 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% madal arvutioskuse tase tööjõu voolavus puudulik keeleoskus teadmiste ja oskuste vananemine madal kohusetundlikkus vajalike oskuste ja kogemustega töötajate vähesus väga oluline pigem oluline pigem ebaoluline täiesti ebaoluline Joonis 74 . Ettevõtjate hinnangud erinevate probleemide olulisele tootmistööjõu puhul (N=129) . Eri gruppide võrdlus viitab, et kui vajalike oskuste ja kogemustega töötajate vähesus on võrdväärselt oluliseks probleemiks nii välisosalusega kui välisosaluseta ettevõtetele ja olulisi erinevusi ei esine ka tulenevalt positsioonist väärtusahelas ega töötajate arvust, siis teg evusalade lõikes esinevad olulised

135. 135 5 5 7 8 9 13 14 21 33 53 82 25 23 22 28 38 34 47 50 14 36 15 38 43 39 39 33 31 26 19 8 7 2 32 29 32 26 20 22 13 10 45 4 2 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% osalemine haruliidus/riiklikus organisatsioonis konsultatsioonifirmad osalemine klastris või TAKis avaliku sektori TA asutused konkurendid TA ettevõtted kõrgkoolid kutseõppeasutused kontserni teised ettevõtted ja allüksused tarnijad kliendid väga oluline pigem oluline pigem ebaoluline täiesti ebaoluline Joonis 66 . Koostöö olulisus teiste ettevõtete ja asutustega (N=139) . Kuigi Eesti ettevõtjad toovad probleemkohana välja teadus - arendustegevust (vt ka ptk 3.6 ), peetakse koostööd asutustega, mis selles vallas tegutsevad, võrdlemisi ebaoluliseks . Näiteks teadus - ja arendustegevuse pakkuvate ettevõtetega koostööd peab väga või pigem oluliseks iga teine ning avaliku sektori teadus - arendusasutustega kolmandi k vastanutest. Veel vähem väärtustatakse koostööd klastri või teadus - arenduskeskuse (TAK) raames, konsultatsioonifirmadega ja osalemist haruliidus. Koostööd teiste ettevõtetega väärtustatakse samuti madalalt. Ilmselt tuleneb see osaliselt ka sellest, et su ur osa ettevõtetest ei tunneta täna vajadust teadus - arendusasutustega koostöö tegemiseks. Nagu eespool selgus (vt ptk 3.1 ), ei ole paljudel ettevõtetel strateegilist arenguvisiooni, paljuski lähtutakse tootmisel klientide soovidest ja puudub pikaajaline to otearenduslik arenguvisioon, mistõttu tunnetavad vaid vähesed ettevõtted tarvidust süsteemse tootearenduse järele. Teisalt võib probleemiks olla ka vähene teadlikkus TAKidest ja nende pakutavast toest, samuti on väiksematele ettevõtetele takistuseks teadus - arendustegevuse kõrge hind ning ei osata otsida rahastamisalast tuge. „Need ettevõtted, kes pakuvad T&A teenust, on väga olulised, neid on küll vähe, aga neid tuleb iga aastaga juurde.“ (Põllu - ja metsamajandustehnika tootmisettevõte juhataja) Üldisele tu nnetuse kõrval annab koostööst märksa põhjalikuma pildi tegelik koostöökogemus. Seetõttu küsiti uuringus osalevatelt ettevõtetelt, milliste koostööpartneritega nad on perioodil 2008 - 2010 innovatsioonialast koostööd teinud. Koostööd tegi ligi pool uuringus osalenud ettevõtetest. Kõige olulisema koostööpartneritena mainisid ettevõtted kolme gruppi: kliente, teisi ettevõtteid (eelkõige kontserniettevõtted oma ema - ja teisi tütarettevõtteid ja paaril korral toodi esile ka Soome ettevõtteid; Eesti ettevõtetega k oostööd hindas kõige olulisemaks vaid mõni üksik) ja teadusasutusi.

11. 11 1. Uuringu metoodika Lih tsustamaks uuringu metoodika mõistmist, selgitatakse esmalt uuringu teostamisel aluseks võetud peamisi põhimõtteid, uurimistasandeid ning teoreetilisi lähtekohti. Uuringu läbiviimisel on lähtutud eesmärgist asetada masinatööstus laiemasse konteksti, mõista selle valdkonna positsiooni töötlevas tööstuses, seoseid teenuste sektoriga ja tähtsust majanduses tervikuna, sh riigisektori panust masinatööstuse arengusse. Samuti antakse ülevaade masina - ja laiemalt ka kogu töötlevat tööstust mõj utavatest globaalsetes t trend idest ning nende mõju st sektori ettevõtetele . Erinevaid tasandeid illustreerib kokkuvõtvalt Joonis 1 . Joonis 1 . Uuringu erinevad tasandid. Iga tööstushar u koosneb ettevõtetest, seetõttu on ka antud uuringu tuumaks ettevõtte tasand. Tööstusharu arendamiseks on vaja muuta paremaks selles tegutsevate ettevõtete toimimine. Ettevõtte tegevus koos neb erinevatest komponentidest, see on toot missüsteemide (joonisel tähis tatud kui „P“ – production system ), ärimudelite („B“ – business model ) ja neid siduvate oskuste („S“ – skill ) ühendus. Tootmissüsteemid (sh kasutatavad seadmed, tarneahel jt) on seotud reaalse toodangu valmistamisega. Ettevõtte ärimudel näitab, kuida s ettevõtte toodang vastab turunõudlusele ehk kuidas ettevõte teenib tulu. Lisaks on eduks vajalikud oskused, kogemused ja võimekused. Ettevõtte tasandi analüüsil on tuginetud Michael Porteri väärtusahela kontseptsioon ile (Porter 1998), mis on majanduses ü ldtunnustatud ettevõtte tasandi konkurentsivõime käsitlus. Selles eristatakse ettevõtte peamisi funktsionaalseid valdkondi (sisseostuprotsess ja tarne, tootmine, müük ja logistika) ning toetavaid tegevusalasid (ettevõtte infrastruktuur, personalijuhtimine jt). Porteri mudelil peatutakse pikemalt 3. peatüki alguses. Masinatööstus on üks osa töötlevast tööstusest. Tööstusharude ning nende s tegutsevate ettevõtete profiil ja arendustegevuse iseloom on väga erisuguse mustriga, mis sõltub kasutatavatest tehnoloog iatest, innovatsiooniteadmuse allikatest, turgude dünaamikast, tarbijate eelistustest ja Riigi innovatsioonisüsteem Tehnol oogilised muutused Nõutavate oskuste muutus Toetavad teenused Töötlev tööstus Masinatööstus Ettevõte 1 Ettevõte 2 Ettevõte 3 Ettevõte 4 P B S B B B P P S S P S Nõudlus - poolsed muutused

52. 52 mootorsõidukid, haagised 3 12 9 14 12 muud transpordivahendid 5 2 1 - 3 0 KOKKU (absoluutsuurus) 1379 27 484 968 851* 73 975* 173 971* * tuhat EUR Kuivõrd viimastel aastatel on majanduses toimunud olulised muutused, mis on sektorit sarnaselt majandusega tervikuna oluliselt mõjutanud, siis antakse alljärgnevalt ülevaade ka sellest, milline on olnud vaadeldavate muutujate arengudünaamika aastatel 2005 - 2011. Masinatööstuse allharude võrdlus – ettevõtete arv Masinatööst use sektori ettevõtete arv on ajavahemikul 2005 - 2011 kasvanud enam kui veerandi võrra (vt Joonis 13 ). Olulisematest perioodil 2005 - 2011 aset leidnud muutustest võib esile tuua metalltoodete tootmise ettevõtete osat ähtsuse kasvu masinatööstuse sektori ettevõtete seas (2005. aastal moodustasid metalltoodete tootmise ettevõtted kõikidest sektori ettevõtetest 63%, 2011. aasta 1. kvartalis 67%; absoluutsuurustes on ettevõtete arv selles sektoris kasvanud 685 - lt 922 - ni). See on tulnud arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete ja mujal liigitamata masinate ja seadmete tootjate (EMTAK C27) osakaalu vähenemise arvelt. Absoluutsuurustes on ettevõtete arv kasvanud kõikides masinatööstuse allharudes, erandiks on arvutite, elektr oonika - ja optikaseadmete tootmine, kus ettevõtete arv on vähenenud. 11 35 38 60 119 143 685 1091 28 (155%) 44 (26%) 65 (71%) 76 (27%) 100 ( - 16%) 144 (1%) 922 (35%) 1379 (26%) 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 metallitootmine mootorsõidukid, haagised muud transpordivahendid elektriseadmed arvutid, elektroonika ja optika mujal liigitamata masinad ja seadmed metalltooted masinatööstus kokku 2011 I 2005 Joonis 13 . Masinatööstuse ettevõtete arv alasektorite lõikes aastal 2005 ja 2011. aasta 1. kvartalis. Märkus: joonisel on 2011. aasta näitaja järel sulgudes too dud ettevõtete arvu protsentuaalne muutus perioodil 2005 - 2011 I kvartal.

110. 110 Metalltoodete tootmises on põhilised ekspordiartiklid rauast või terasest metallkonstruktsioonid (39,8%) ning lehtvaltstooted (9,7%). 39,8 9,7 9,7 4,4 4,0 32,4 rauast või terasest metallkonstruktsioonid lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid katelde abiseadmed, aurujõuseadmete kondensaatorid kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest muud Joonis 42 . Metalltoodete tootmise haru peamised ekspordiartiklid 23 aastal 2009 ( % kogu haru ekspordist ). Peamiseks sihtriigiks on Soome, kuhu suundub 29,6% kogu haru ekspordist. Tähtsuselt järgmised sihtriigid on Saksamaa, Rootsi ja Norra. 78 36 36 32 11 10 8 8 7 4 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 0 0 100 200 300 400 500 600 700 0,0 10,0 20,0 30,0 40,0 50,0 60,0 70,0 80,0 90,0 FI DE SE NO PL RU LV KR LT DK CZ HK AZ BE IT UA GB US NL BY FR SG PT AE IN SK Tehingute arv (tk) Eksport (mln EUR) Eksport (mln EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 43 . Metalltoodete tootmise haru peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. Arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmine 23 Siin ja edaspidi on k asutatud on Eesti Statistikaameti rakendatavat kombineeritud nomenklatuuri2011 (inglise keeles Combined Nomenclature 2011 (CN 2011)). Mõningates kohtades on ülevaatlikkuse huvides vähendatud selgituste täpsust (nt ära jäetud toodangu mõõtmeid kirjeldav osa).

70. 70 Alljärgnevas analüüsi s keskendutakse järgmistele teemadele.  Ettevõtte juhtimine ja konkurentsieelis: o rak endatavad juhtimispõhimõtted ning kvaliteedistandardid  Sisseostuprotsess ja tarnijad: o tarnebaasi iseloomustus: olulisemad tegurid tarnijate valikul, muutused tarnijate valikus, probleemid tarnijate leidmisel o imporditurud ja - tooted  Tootmisprotsess ja sell e juhtimine: o toodete üldiseloomustus: allhange või omatoodang, olulisemad tooted, tootmise võtmenäitajad ja mõõdikud o tootmise juhtimise mudelid  Müük, turundus: o kontsernisisese tellimuse maht, olulisemad tegevusalad, kuhu oma toodangut müüakse o peamised kli entide kohta info leidmise allikad  Eksport: o võtmetähtsusega turud ja eksporditavad tooted  Innovatsiooni juhtimine/arendustegevus: o ülevaade arendustegevustest, arendustegevuste iseloom o innovatsioonialane koostöö teiste ettevõtetega hetkel ja tulevikus o toote innovatsioon: käimasolevad toote arendustegevused, investeeringute maht tootearendusse, turule toodud uued tooted/teenused, tootearenduse äriline ja tehnoloogiline ambitsioon o protsessiinnovatsioon: ülevaade protsessiuuendustest ning tulemuslikkusest o inno vatsiooni takistavad tegurid  Tarkvaralahendused  Tööjõud ja koolitus: o hinnang praeguse tööjõu kvaliteedile: hinnang hetkel saadaolevale tööjõule, olemasolevate töötajate teadmised ja oskused, kitsaskohad o koostöö haridusasutustega, koostöö töötajate koolitam isel o ettevõttesisene täiendkoolitus  Koostöö teiste ettevõtete ja asutustega: o ülevaade koostööst: koostöö olulisus, seda takistavad tegurid o koostöö teadus - ja arendusasutustega: peamised teabeallikad koostöövõimaluste kohta, koostööd takistavad tegurid, po sitiivsed ja negatiivsed koostöökogemused. Lisaks ettevõttesisestele konkurentsivõime teguritele võeti uuringus vaatluse alla ka ettevõtete tegevust mõjutavad makrokeskkonna tegurid:  haridussüsteem  riigipoolne arengu toetamine  Eesti maine  majanduskriis ja tulevikuväljavaated: majanduskriisist väljumise strateegia, laienemist takistavad tegurid . Uuringu kontseptsioon on kokkuvõtvalt esitatud järgneval joonisel.

17. 17 arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete valdkonnas domineerivaks ettevõtteks, mille majandustulemused mõj utavad kogu sektori statistikat. Elektriseadmete tootmine on keskmise turukontsentratsiooniga sektor. Valdkonna suurimaks ettevõtteks on AS ABB, mille müügitulu mood ustas aastal 2009 ligikaudu 35% kogu elektriseadmete tootmise valdkonna müügitulust. Rahvus vahelisse kontserni kuuluva ettevõtte mahukaimad tegevusvaldkonnad Eestis on tuulegeneraatorite ja elektrikilpide tootmine, ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektide elluviimine ning täishooldusteenuse pakkumine tööstusklientidele. Kuigi müügimaht aas tal 2010 pisut vähenes, värbas ettevõte seoses uute projektide arendamisega juurde üle 100 töötaja. Rahvusvahelisse kontserni kuulub ka teine valdkonna suurematest ettevõtetest AS Konesko, mille põhitegevusalaks on elektrimootorite ja elektrikomponentide v almistamine ning masinaehituslik allhange. Konesko osakaal sektori müügikäibes oli 2009. aastal ligikaudu 10%. Samas suurusjärgus oli müügikäibe osakaal ka Soome kontserni Ensto OY kuuluval AS Ensto Ensekil. Viimane laienes 2010 . aastal oluliselt seoses ko ntserni ühe ettevõtte sulgemisega Soomes ning v astavate tootmisprotsesside üle toomisega Eestisse. Muud e masinate ja seadmete tootmise valdkonnas on turukontsentratsioon madal. Ühegi ettevõtte turuosa ei ole nii suur, et mõjutaks oluliselt sektorit kui terv ikut. Suuremateks ettevõteteks on allsektoris OÜ Palmse Mehaanikakoda ning AS Hektotek, mille müügitulu moodustab ligikaudu 4% kogu muude masinate ja seadmete tootmise harust. Mootorsõidukid ja haagised on masinatööstuse haru, milles turukontsentratsioon o n Eestis suhteliselt kõrge. Valdkonna suurimateks ettevõteteks on AS Norma, mille põhitegevusala on turvavarustuse ja turvasüsteemide komponentide valmistamine rahvusvahelisele autotööstusele. AS Norma müügikäive moodustas aastal 2009 ligi 37% kogu sektori müügimahust. Aastal 2010 suutis ettevõte müügimahtu oluliselt suurendada (kasv ligi 50% - 1,2 mld kroonini). Ettevõte ekspordib 99% oma toodangust, suurimaks sihtturuks tõusis 2010. aastal taas Venemaa (50%), järgnevad Rootsi (37%) ja Saksam aa (5%). Valdk onna teine suurem ettevõte PKC Eesti (turuosa 2009. aastal 20%) tegeleb rahvusvahelisele autotööstusele elektri - ja elektroonikaseadmete tootmisega. 2009. aastal uuendati PKC Group Oy äritegevuse struktuuri ja organisatsiooni ning Eestisse siirdati vastutu s kontserni Põhja – Euroopa äritegevuse eest. Ühtlasi muutus PKC Eesti ASi ärimudel ja ettevõte muutus allhanke teenust pakkuvast ettevõttest iseseisvaks äriüksuseks. Ärimudeli muutus mõjutas olulisel määral ettevõtte 2010 . aasta käivet ja majandustulemusi. Aastal 2010 suurenes PKC arvestuslik müügimaht üle 3 korra, ulatudes üle 1,9 mld krooni. Muud transpordivahendid on samuti valdkond, kus turukontsentratsioon on suhteliselt kõrge. 2009. aastal oli suurima turuosaga ettevõtteks Loksa Laevatehase A S (ligi 40 %). Seoses omaniku vahetumisega toimus ettevõttes 2010. aastal suur restruktureerimine, mi lle käigus struktureeriti ettevõte ümber kontserniks ning töötajate arvu optimeeriti vastavalt tööde uutele mahtudele ning tegevusala dele. Erinevatel põhjustel on et tevõtte müügimaht 2010. aastal eelneva aastaga võrreldes oluliselt vähenenud. Muude transpordivahendite sektori olulisimaks piirkonnaks on muutumas Saaremaa, kus tegutsevad valdkonna ühed suurimad ettevõtted Baltic Workboats (turuosa 2009 18%) ning OÜ Luks usjaht (13%). Mõlemad ettevõtted on suutnud ka majanduslanguse ajal müügimahte pidevalt suurendada ning luua uusi töökohti. Masinatööstuse müügitulu jaotus maakondade lõikes (vt Joonis 4 ) on sarnane eespool vaadel dud ettevõtete arvu jaotusele. Domineerib Harjumaa, milles asuvad masinatööstuse ettevõtted tootsid 2009. aastal 66% kogu sektori müügitulust (samas tuleb siinkohal arvestada, et mõningatel juhtudel näidatakse kontserni müügitulu nö peakorteris, mis asub T allinnas, kuid tegelik käibe jaotus võib olla erinev). Samas suurusjärgus on ka Harjumaa osakaal kogu sektori hõivest (vt Joonis 5 ).

62. 62 mujal liigitamata masinad ja seadmed 3 2 3 4 3 4 5 6 5 12 55 mootorsõidukid, haagised 2 3 4 4 5 5 5 6 6 189 19 muud transpordivahendid 1 6 4 4 5 10 2 5 - 2 296 - 137 Kuigi lisandväärtus töötaja kohta on kõige levinumaks majandussektori ja tö östusharu tootlikkuse taseme mõõdikuks, siis see on veel liiga üldine näitaja hindamaks erinevate sektorite ja tööstusharude arenguperspektiive, sest antud indikaator sisaldab nii tööjõukulusid, kulumit ehk põhivara väärtuse langust ja põhivara asendamisek s tehtud kulutusi ning kolmanda komponendina tulu, mis jääb sektorile üle pärast seda, kui on kaetud nii tööjõu kui kapitaliga amortiseerumisega seotud kulutused. Võimalik on olukord, kus lisandväärtus ühe töötaja kohta mingis tööstusharus pidevalt kasvab, kuid jääktulu, mis jääb antud tööstusharus üle pärast tööjõu ja kapitaliga seotud kulude kandmist, väheneb. Seetõttu on järgnevalt kasutatud lihtsat metoodikat, mille kohaselt dekomponeeritakse lisandunud väärtus kolmeks osaks – tööjõukulud, kulum ja tulu antud sektori laiendamiseks (nn jääktulu). Võimaldamaks võrdlusi erinevate tööstusharude vahel viiakse kogu analüüs ühe töötaja kohta arvestusele vastavalt järgmisele võrrandile: (Eesti majanduse... 2009 , analüüsis kasutatavad näitajad on toodud tuh. EUR) Ct + Mt Yt = At + , kus Yt - lisandväärtus töötaja kohta (tuh. EUR) At - tööjõukulud töötaja kohta (tuh. EUR) Ct – kulum töötaja kohta (tuh. EUR) Mt – kasum (jääktulu) töötaja kohta (tuh. EUR) Sisuliselt on jääktulu see osa ettevõtte tulude ja kulude v ahest, mis jääb järgi, kui ettevõtte on katnud tööjõukulud ja kulumi (kapitali asendamisega seotud kulud): (At + Ct) Mt = Yt - Järgneval joonisel on rakendatud lisandväärtuse dekomponeerimist masinatööstuse allharudes perioodil 2007 - 2009 (hilisemad and med ei ole kahjuks kättesaadavad, mistõttu ei ole võimalik analüüsida, kuidas on lisandväärtuse komponendid majanduskriisi perioodil muutunud), ning eraldatud kulumi, tööjõukulude ja jääktulu panused lisandväärtusesse. Harud on joonisel järjestatud 2009. a astal loodud lisandväärtuse alusel, alustades suurima väärtusega tööstusharust. Toodud tulbad kirjeldavad kogu vasta vas harus loodud lisandväärtust .

188. 188 Joonis 91 . ELi konkurentsieelise tulevikustrateegia. AGENDA EESMÄRGID TÖÖSTUSE MUUTUMINE R&D MUUTUMINE EESMÄRGID VEDURID Kõrge väärtusega toodete ja teenuste toomine ja kohaletoimetamine Tootmise innovatsioon Teadus töö innovatsioon Konkurents Tehnoloogilised uuendused Öko - jätkusuutlikkus Väärtused, avalikkuse heakskiit Regulatsioonid 1. SAMMAS Uued kõrge lisandväärtusega tooted ja teenused 2. SAMMAS Uued ärimude lid 3. SAMMAS Uued tootmis - süsteemid 4. SAMMAS T õusvad t ööstusteadused ja tehnoloogiad 5. SAMMAS Infrastruktuur ja haridus AJAPERIOOD Kestev Lühi - ja keskpikk perspektiiv Keskpikk perspektiiv Pikk perspektiiv Pikk perspek tiiv

26. 26 üldkogumi ettevõtetest, mis on selliste uuringute puhul märkimisväärselt kõrge kaetuse määr. Valim sisalda b ka nende ettevõtete vastuseid, keda intervjueeriti ehk teisisõnu täideti ka igas ettevõttes (kokku 68, vt eelmist alapeatükki), kus intervjuu läbi viidi, küsitlusankeet, mille tulemused kanti veebipõhisesse andmebaasi. Peamise tegevusala 7 põhjal jaotuva d uuringus osalenud ettevõtted järgmiselt (vt Tabel 2 ) . Nagu allolevast tabelist näha, on enamikes masinatööstuse allharudes valimi kaetus enam kui 20%, mõningatel juhtudel isegi rohkem kui kolmandik, erandiks on vaid sektori väik seim haru metallitootmine. Tabel 2 . Valimi ja üldkogumi ülevaade (2009). vastanute arv ettevõtteid üldkogumis valimisse kaasatud ettevõtete osakaal * metallitootmine (c24) 1 11 9 metalltoodete tootmine (c25) 77 205 38 arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmine (c26) 13 59 22 elektriseadmete tootmine (c27) 14 48 29 mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (c28) 16 79 20 mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (c29) 12 33 36 muude transpordivahendite t ootmine (c30) 5 15 33 muud 5 Kokku 143 450 32 * % üldkogumist Uuringu tulemused viitavad, et masinatööstuse ettevõtete tegevus on suuresti põhitegevuse keskne. Suurel osal vastanutest annab põhitegevusala ka enamiku käibest – neljast ettevõttest kol mel on põhitegevuse osakaal käibest enam kui 90%. 7 P õhitegevusala puhul lähtuti vastaja enda määratlusest, kuivõrd on teada, et Äriregistri andmed ei pruugi adekvaatselt kajastada ettevõtte tegelikku tegevusprofiili. See osutus tõeseks ka käesoleval juhul, sest vastanute seas oli mitmeid ettevõtteid, kelle Äriregistri tegevusala kood ei olnud vahemikus C24 - C30, kuid kes teadaolevalt tegutsevad eelkõige masinatööstuse sfääris. Kahel juhul, mil vastaja ei olnud märkinud ettevõtte tegevusala, lisati see Äriregistri EMTAKi koodi alusel.

56. 56 2011 I 20 17 11 55 59 21 78 7 * arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed ; ** mujal liigitamata masinad ja seadmed . Masinatööstuse ettevõtete jaotus suurusgruppidesse käibe alus el annab täiendavalt tunnistust, et suur osa sektori ettevõtetest on väikesed (vt Joonis 15 ). Kui töötlevas tööstuses oli 2009. aastal alla 100 000 EUR müügikäibega ettevõtteid 29%, siis 51% masinatööstuse sektori ettevõtete müügitulu oli 2009. aastal 14 väiksem kui 100 000 eurot, 37% ettevõtetel jäi see vahemikku 100 000 – 999 999 EUR . Vaid 17% masinatööstuse ettevõtetel oli müügitulu suurem kui 1 miljon eurot. Eriti kõrge on alla 100 000 EUR müügikäibega ettevõtete osakaal mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning elektroonikatoodete tootmises. Kõige enam on üle miljonilise müügikäibega ettevõtteid sektori suurimas harus metalltoodete tootmises. 25 29 35 47 51 51 54 60 66 42 42 24 30 37 38 31 20 27 15 12 9 8 8 5 6 20 3 12 16 3 5 2 6 16 12 5 3 4 2 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% metallitootmine töötlev tööstus metalltooted muud transpordivahendid tegevusalad kokku arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed mujal liigitamata masinad ja seadmed elektriseadmed mootorsõidukid, haagised alla 100 000 100 000 – 999 999 1 – 1,9 miljonit 2 – 4,9 miljonit 5 miljonit ja enam Joonis 15 . Masinatööstuse ettevõtete jao tus müügikäibe järgi aastal 2009 töötlevas tööstuses ja masinatööstuse allharudes (% ettevõtetest, EUR). Masinatööstuse allharude võrdlus – müügitulu Nagu eespool öeldud, on masinatööstuse roll müügitulu loojana Eesti töötlevas tööstuses väga oluline. Mas inatööstuses on omakorda oluline roll sektori suurimal allsektoril metalltoodete tootmisel, mille suhteline panus on kriisiperioodil küll selgelt vähenenud. See on tulenenud arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmise osakaalu kasvust, ülejäänud ala msektorite puhul on muutused olnud mõnevõrra väiksemad. 14 2009 on viimane aasta, mille kohta on andmed selle näitaja kohta kättesaadavad.

101. 101 Kliendisuhete juhtimise tarkvara kasutamine – rah vusvaheline võrdlusanalüüs Kliendisuhete juhtimise tarkvara (CRM) eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit läbi klientide parema mõistmise ja kliendisuhete arendamise. Eurostati määratluse kohaselt koosneb CRM kolmest elemendist 22 (Giannakouris, Seybert 2 010):  operatiivne CRM – otseselt klientidega seotud äriprotsesside integreerimine ;  analüütiline CRM – analüütiline tegevus eesmärgiga koguda klientide kohta informatsiooni, vastamaks paremini klientide vajadustele ;  koostöö CRM – teatud tegevuste rakendamin e, eesmärgiga luua interaktsioone klientidega – näiteks müügijärgsed teenused ja - tugi. See tähendab klienditeenindust, kus klient ning ettevõtte esindaja suhtlevad reaalajas läbi IKT rakenduste (ühine brausimine, töölaua jagamine, sõnumside jt) . CRM tarkv ara kasutamine suurendab eeldatavalt ettevõtte turundustegevuse efektiivsust, arendab klienditeeninduse taset ning kliendisuhteid. Selle realiseerimise vormiks võivad olla näiteks kasutajasõbralikud kaebuste esitamise vormid, üldine probleemide tekke ennet amine läbi tihedama suhtluse klientidega ning nende huvide ja vajaduste parema mõistmise. See viib eeldatavasti klientide suurema rahuloluni ning lojaalsuseni, mis ettevõtte jaoks tähendab suuremat tulu ühe kliendi kohta, väiksemaid turunduskulusid ning ko kkuvõttes suuremat kasumit. Joonisel on toodud CRM rakendamise intensiivsus masinatööstuse ettevõtetes. Selgub, et nii operatiivse kui analüütilisele tegevusele suunatud CRM rakendatuse osas on Eesti ettevõtted rahvusvahelises võrdluses viimaste hulgas. Va id 9% arvutite, elektroonika ja optika, masinate ja seadmete ning transpordivahendite tööstuses tegutsevatest ettevõtetest on operatiivse CRM süsteemi juurutanud, metalli - ja metalltoodete tööstuses on vastav määr 10%. Samas Saksamaal, Rootsis ja Soomes on CRM kasutamise levik oluliselt kõrgem (30 - 50%). 10 6 10 12 10 16 11 23 27 32 33 41 9 9 12 14 15 19 20 30 30 30 40 53 0 10 20 30 40 50 60 Eesti Ungari Läti Leedu Sloveenia Poola Tšehhi EL 27 Slovakkia Soome Rootsi Saksamaa Arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid Metalli - ja metalltoodete tootmine Joonis 33 . Operatiivse kliendisuhete juhtimise tarkvara kasutamine, 2010 (% kõigist valdkonna ettevõtetest, Eurostat) 22 CRM on ühelt poolt laiem kontseptsioon kui ERP, mida käsitleti eespool, sest sisaldab rohkem kui vaid erinevate äriprotsesside integreerimist (uute äriprotsesside loomine nagu kliendiinfo kogumine ja analüüs, müügijärgne tugi jt). Samas ERP on rakendamise ulatuse poolest laiem, sest erinevalt CRMst hõlmab enamikke äriprotsesse, mitte ainult klientide ja kl iendisuhetega seotuid.

68. 68 erinevus käibes välisosalusega (76,5%) ja Eesti kapitalil ettevõtete (37,0%) vahel on suurim. Samas tuleb siinkohal arvestada, et väga paljud selles allharus tegutsevatest Eesti ettevõtetest pakuvad (suur)ettevõtetele allhanketeenust, ning see ga võib märkimisväärne osa nende toodangust minna allhanget tellinud ettevõtte lõpptoote komponendina tegelikult ekspordiks. Suhteliselt väiksem erinevus ekspordile orienteerituses ilmneb elektri - ja optikatööstuses, kus Eesti ettevõtted on perioodil 2001 - 2008 oluliselt ekspordi osakaalu suurendanud (vastavalt 36,9% aastal 2001 ja 58,9% aastal 2008). Majandussektoritepõhise analüüsi teine vaadeldav näitaja on eksport töötaja kohta, vastavad väärtused on esitatud tabelis. Sarnaselt eelnevalt analüüsitud näit ajaga, on ka ühe töötaja kohta arvestatud ekspordi väärtus välisosalusega ettevõtetes oluliselt kõrgem. Tabel 37 . Eksport töötaja kohta (tuhat EUR) masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 – 2008 Tööstusharud Välisosalusega Eesti S uhe välis/Eesti (%) 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008 Metalli - ja metallitoodete tööstus 6,9 19,5 110,7 5,6 13,8 22,1 122 141 500 Masinaehitus 14,9 36,9 68,9 3,0 7,1 27,9 492 518 247 Elektri - ja optikatööstus 9,4 20,3 67,8 3,2 9,9 45,4 294 206 149 Transpordivahendite tööstus 6,5 39,6 48,6 10,7 16,7 39,9 61 237 122 Tabel näitab üsna ilmekalt välisosalusega ettevõtete paremust Eesti ettevõtete ees, kuivõrd välisosalusega ettevõtted Eestis ekspordivad töötaja kohta oluliselt rohkem kui Eesti ettevõtted. Suurim erinevus ilmneb metalli - ja metalltoodete tootmise allharud. Nimetatud valdkonnas tegutsevad välisosalusega ettevõtted eksportisid aastal 2008 ühe töötaja kohta 5 korda rohkem kui Eesti ettevõtted. Samuti on oluline erinevus masinaehitus e valdkonnas – välisomanduses ettevõtted eksportisid aastal 2008 ühe töötaja kohta ligi 2,5 korda rohkem kui kodumaised ettevõtted. Samas analüüsides muutuste dünaamikat, ilmneb trend välisosalusega ja kodumaiste ettevõtete erisuste vähenemise suunas. Eel kõige on erinevused vähenenud vahemikus 2001 - 2008. Samas eelpool vaadeldud metalli - ja metalltoodete tootmises on lahknevus välisosalusega ja kodumaiste ettevõtete vahel perioodi 1996 - 2008 isegi suurenenud.

27. 27 1% 11% 12% 30% 46% kuni 49% 50% - 74% 75% - 89% 90 - 99% 100% Joonis 9 . Vastanud ettevõtete jagunemine selle alusel, kui suur osa käibest on seotud põhitegevusalaga. Uuringusse kaasatud ettevõtete kõrvaltegevusalad on valdavalt samuti seotu d masinatööstusega (mõne teise allharuga või sektoriga seotud valdkondadega nagu näiteks tehnilised ja kvaliteedialased konsultatsioonid, elektroonikaseadmete jäätmete ümbertöötlemine, metallitöötlusseadmete müük, paigaldus, hooldus jne), aga mõningatel ju htudel ka hoopis teiste valdkondadega nagu sideteenuse osutamine, heitvee soojusvahetite projekteerimine ja tootmine, köögimööbli valmistamine, mööbli disain, pinnaviimistlus jne. Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajate arvu, kontserni kuuluvus e ja välisos aluse alusel on toodud tabelis 3 . Sarnaselt ettevõtete jaotusele üldkogumis domineerivad ka vastanute hulgas väikesed ettevõtted, kuigi märkimisväärsel hulgal on ka keskmise suurusega ja suurettevõtteid. Tabel 3 . Vastanu d ettevõtete jagunemine töötajate arvu, kontserni kuuluvuse ja välisosaluse alusel (% , iga grupi taga on sulgudes toodud selle suurus ). Töötajate arv Kontserni kuuluvus Välisosalus Positsioon väärtusahelas kuni 9 (N=41) 28,7 E i (N=89) 62,2 alla 50% (N=101 ) 70,6 ainult allhange (N=36) 25,2 10 - 49 (N=49) 34,3 J ah (N=54) 37,8 üle 50% (N=42) 29,4 nii allhange kui omatooted (N=51) 35,7 50 - 149 (N=38) 26,6 ... emaettevõte (N=11) 20,0 ainult omatooted (N=49) 34,3 Üle 150 (N=15) 10, 4 ... tütarettevõte (N=53) 80,0 Muu (N=7) 4,8 Kontserni kuulub enam kui kolmandik vastanud ettevõtetest, neist 80% on kontsernis tütar - ning ülejäänud emaettevõtted.

86. 86 Erinevates ettevõtete gruppides on praktika erinev: kontserniettevõtetes domineerivad ostud väli smaalt/emafirmast, sama kehtib välisomanduses olevate ettevõtete kohta. Tarnetegevuse korralduse osas on erandiks kontsernisiseselt tsentraliseeritud sisseostuprotsessiga ettevõtted. Mitmed intervjueeritud suurema rahvusvahelise kontserni tütarettevõtted m ärkisid, et neil on võimalik kokkuleppel emaettevõttega tellida sisendeid korraga suuremates kogustes (arvestatakse nii Eesti kui teiste tütarettevõtete materjalivajadusega). Intervjueeritud Eesti kapitalil kontsernides sellist suundumust ei esinenud, vald avalt tellivad selliste ettevõtete tütarfirmad toodangu ise otse tarnijalt. Ka suurusgruppide lõikes ilmneb selge trend, et suuremates ettevõtetes on välismaised tarned märksa olulisemad kui väikestes. Kuigi tulenevalt valimi väiksest mahust pole kindel, k uivõrd üldistavad on tulemused tegevusalade lõikes, ilmneb uuringus osalenud ettevõtete vastustest selgelt, et arvutitootjad ostavad Eestist vaid väikese osa tootmissisenditest, samas metalliettevõtted, vastupidi, kasutavad valdavalt Eesti partnereid. T abel 44 . Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine selle alusel, kas valdavalt (üle 50%) ostetakse tootmissisendid Eesti või emafirmalt/välisriigi tarnijatelt (N=136) . Eesti tarnijad välisriigi tarnijad/emafirma KOKKU 61 39 Konts erni kuulumine kontsernis 45 55 mittekontserniettevõtted 71 29 Välisomandus välisomanduses 43 58 mittevälisomanduses 69 31 Tegevusala arvutid 22 78 masinad 63 38 transpordivahendid 67 33 metall 73 27 Töötajate arv üle 150 33 67 50 - 149 56 44 10 - 49 60 40 kuni 9 79 21 Tegelikkuses teadvustavad ettevõtted, et sisendite sisseostmisel (nagu ka suurte tellimuste täitmisel) võiks teha omavahel koostööd, kuna suurtellimuste puhul on ka läbirääkimisruum hinna osas suurem, kuid praktikas seda l aialdaselt ei tehta ning suur osa ettevõtetest ei näe selleks paraku perspektiivi ka lähitulevikus. Takistuseks tarnetegevuse alase koostöö puhul on ka see, et sektorisiseselt on ettevõtetel erinev arengutase ja sisendkomponentide vajadus ning on raske lei da lahendusi, millest kõik osapooled ühtviisi võidaksid. Siiski on ettevõtteid, mis on s elles osas positiivseks näiteks. J uhtudel, mil vahendajad ei suuda piisavalt kiiresti tarnet tagada ni ng vajalikku laovaru hoida, on ettevõtted ise konsortsiumina läinu d otse sisendi tootja juurde. Samas liiguvad ettevõtjate mõtted ka piiriülese tarnetegevuse alase koostöö osas – näiteks üle suure metallkonstruktsioonide ja seadmete tootmisega tegeleva ettevõtte juht tõi intervjuus välja , et näeb võimalust sisendite tell imisel teha koostööd Läti sama haru ettevõtetega. Välismaiste tarnijate kasutamise osas mainiti intervjuudes mõningast Hiina tootjate osatähtsuse kasvu. Olenevalt ettevõtete tegevusalast on tootmissisendite hinnad ettevõtjate sõnul Hiinast tellides kaks ku ni mitukümmend korda odavamad, mistõttu on teatud komponentide ostmine Hiinast odavam isegi

107. 107 372,8 329,3 98,3 54,9 43,8 29,5 25,7 23,4 19,8 18,6 17,0 16,4 16,0 14,9 14,8 11,8 8,3 7,9 7,3 4,9 4,3 0 500 1000 1500 2000 2500 0,0 50,0 100,0 150,0 200,0 250,0 300,0 350,0 400,0 SE FI DE NO DK RU IT BE GB PL US CN NL FR LV LT ES KR CZ AT UA Tehingute arv (tk) Eksport (mln EUR) Eksport (tuh EUR) Tehingute arv (tk) Joonis 38 . Eesti masinatööstuse ettevõtete peamised ekspordi sihtriigid aastal 2009. 2010. aastal läbiviidud 104 masinatööstuse ettevõtet hõlmanud Eesti e ttevõtete ekspordiprobleemide uuringust (Raie et al. 2010) selgus, et üle poole uuringus osalenutest kasutab välisturgudele kaupade/teenuste müümisel vahendajate abi või müüakse välismaisele tootmis - või teenindusettevõttele ( Tabel 52 ). Ligikaudu kolmandik vastanutest teostas müüki otse välismaisele lõpptarbijale. Välisturgudel tegutsemise viisi osas ei esine olulisi erisusi metalli - ja metalltoodete tootmise ning masinate ja seadmete tootmisega tegelevate ettevõtet e gruppide vahel. Tabel 52 . Eksporttoodete ja teenuste sihtgrupp (% vastanud ettevõtetest). metall - ja metalltooted (C24 - C25) masinate ja seadmete tootmine (C26 - C30) Müük otse lõpptarbijale 33 32 Müük lõpptarbijale läbi vahenda ja 55 59 Müük välismaisele tootmise ( - teenindus) ettevõttele 52 43 Müük emaettevõttele välismaal 16 22 Müük eksporttoodangu ( - teenuste) tegijale Eestis 18 11 Allikas: Raie jt 2010 Suurimaks konkurentsieeliseks välisturgudel tegutsemisel peavad metalli - ja metalltoodete tootmise ettevõtted vajaliku oskusteabe olemasolu (82,3%) ning välisturgude tarbijate eelistuse head tundmist ja toodete kõrget kvaliteeti (mõlemad 81%). Masinate ja seadmete tootmise ettevõtete hinnangul on olulisimaks eeliseks tööjõu k õrge kvaliteet ja professionaalsus (89,2%) ning toodete kõrge kvaliteet (83,3%). Eraldi toodi konkurentsieelistest välja veel hinna - kvaliteedi suhet, kliendikeskset suhtumist, kuid ka näiteks toodete ainulaadsust (Raie jt 2010). Metall - ja metalltoodete et tevõtete poolt hinnatakse konkurentsieelisena vähemoluliseks aspektiks head turundusoskust (ei ole eelis 47,4% vastanute hinnangul) ning masinate ja seadmete tootmisega tegelevate ettevõtete puhul välisturgude tarbijate eelistuse head tundmist (41,2%).

142. 142 Ungari 16 28 18 10 15 21 8 Tšehhi 16 31 25 10 19 20 7 Saksama a 11 11 19 6 6 19 8 Läti 2 5 2 2 2 2 Selgitused: ettevõttesisene - ettevõtte - või kontsernisisesed allikad; tarnijad - seadmete, materjalide, pooltoodete, tarkvara tarnijad; kliendid – kliendid, tarbijad; konkurendid - konkurendid või ettevõtted samast majandusharust; kon sultandid - konsultandid, kommertslaborid või eraõiguslikud teadus - ja arendusasutused; kõrgkoolid - ülikoolid ja teised kõrgkoolid; avalik sektor - avaliku sektori teadusasutused . 3.7.2. Ettevõtete vahelist koostööd takistavad tegurid Järgnevalt on anal üüsitud sama haru ettevõtete vahelist koostööd takistavaid tegureid nii ettevõtte omandivormi, tegevusala kui väärtusahela positsioonide lõikes. Allolevatel joonisel on toodud info selle kohta, kui suur osa vastava grupi ettevõtetest pidas ühte või teist koostööd takistavad tegurit pigem või väga oluliseks. 29 33 40 42 44 27 40 54 67 68 10 20 30 40 50 60 70 80 lahkarvamused igapäevaoperatsioonides kommunikatsiooniprobleemid partneri vähene pühendumine koostööle konkurents usalduse puudumine kuni 49% 50 - 100% Joonis 69 . Eesti masinatööstussektori ettevõtete vahelist koostööd takistavad tegurid välisosaluse ja Eesti kapitaliga ettevõtetes (nende vastanute osakaal, kelle arvates oli tegu väga või pigem olulise teguriga , N=128 ). Nii Eesti kapitalil põhinevate kui välisomanduses ettevõtete peamiseks teiste ettevõtetega koostööd takistavaks teguriks on usalduse puudumine ja konkurents , mida tõid olulistena välja 2/3 uuringus osalenud Ees ti enamusosalusega ja 44% välisomanduses ettevõtetest. Samuti on ligi poolte ettevõtjate arvates koostööd takistavaks teguriks partneri vähene pühendumine (54% Eesti ja 40% välisomanduses ettevõtetest arvab, et see on väga või pigem oluline koostööd takist av tegur), vähem tähtsaks hinnatakse kommunikatsiooniprobleeme ja lahkarvamusi igapäevaoperatsioonides. Positiivse näitena ettevõtete vahelisest koostööst on Tallinnas ja Tartus toimuvad tööklubid. Tööklubides käivad

118. 118 25,7 14,8 6,9 4,9 4,5 3,7 3,6 3,5 3,0 2,9 2,5 2,3 1,8 0 5 10 15 20 25 30 0 5 10 15 20 25 30 Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Elektrimootorid ja - generaatorid (v.a generaatorseadmed) Kraanade, tõstukite, buldooserite, ekskavaatorite detailid Muud tõste - ning teisaldusm ehhanismid Katelde abiseadm ed, aurujõuseadmete kondensaatorid Survetöötlemata plii Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele Trafod, staatilised muundurid ja induktiivpoolid Erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms Pöördeloendurid, taksomeetrid, kiirusmõõdikud, tahhomeetrid jms Elektromagnetid; püsimagnetid, elektromagnetilised tõsteseadmed Telefonid ja muud andmeedastusseadmed % kogu ekspordist mln EUR Eksport (mln EUR) Osakaal (%) Joonis 56 . Saksamaale eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 ( % kogu riiki suunduvast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ). Taani Kõige kontsen treeritum on Taani suunduv eksporttoodang: ühe kaubaartikli - elektrimootorite ja – generaatorite - osakaal kogu ekspordi väärtusest on 81,7%. 35,78 1,75 1,52 0,76 0,62 0,42 0,33 0,33 0,31 0,24 0,22 0,21 0,20 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Elektrim ootorid ja - generaatorid (v.a generaatorseadm ed) Seadmed pinnase, kivide, m aakide jm sorteerim iseks, sõelumiseks, purustamiseks Rauast või terasest metallkonstruktsioonid Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jm s Muud lambid ja valgustid, sh prožektorid, valgustablood jms Jahid jm lõbusõidu - ja sportpaadid Televisiooni ja ringhäälingu aparatuuri detailid Katelde abiseadmed, aurujõuseadmete kondensaatorid Muud raud - ja terastooted Erinevate mootorsõidukite osad ja tarvikud Rauast või terasest tsisternid, paagid jms mahutid Telefonid ja m uud andmeedastusseadmed Masinad ja seadmed materjalide termiliseks töötluseks % kogu ekspordist mln EUR Eksport (mln EUR) Osakaal (%) Joonis 57 . Taani eksporditud peamised toodanguartiklid aastal 2009 ( % kogu riiki suundu vast Eesti masinatööstuse ettevõtete ekspordist ).

228. 228 Lisa 1. Masinatööstuse sektorisse kuuluvad töötleva tööstuse tegevusalad EMTA K 2008 Tegevusala Selgitus 24 Metalli - tootmine Maakidest, jäätmetest või murrust metallide sulatam ine ja/või puhastamine elektrometallurgiat ja muid metallurgilisi menetlusi kasutades. Metallitootmine hõlmab ka puhtale metallile teiste keemiliste elementide lisamise teel saadavate metallisulamite ja supersulamite tootmise. Sulatamise ja puhastamise väl jundit, tavaliselt valuplokkide kujul, kasutatakse lehtede, kangide, lattide, varraste, traadi ja torude valmistamiseks valtsimise, tõmbamise ja pressimise teel ning valandite ja muude metalltoodete tootmiseks. 25 Metalltoodet e tootmine, v.a masinad ja se admed Metalltooted, millele on iseloomulik staatilisus (nt mahutid, konstruktsioonid), vastandudes osadele 26 - 30, kus käsitletakse nende toodete ühendusi või koosteid (ka koos teiste materjalidega) keerukamateks, liikuvate osadega seadmeteks (v.a täiesti elektrilised, elektroonsed või optilised seadmed). Siia kuulub ka relvade ja laskemoona tootmine. 26 Arvutite, elektroonika - ja optika - seadmete tootmine Arvutite, arvuti välisseadmete, sideseadmete jms elektroonikatoodete ning nende komponentide tootmin e. Selle osa tootmisprotsessile on iseloomulik integraallülituste projekteerimine ja kasutamine ning miniatuurtehnoloogiate rakendamine. Siia kuulub ka tarbeelektroonika, mõõte - , katse - ja navigatsiooniseadmete, kiiritus - , elektromeditsiini - ja elektrotera apiaseadmete, optikainstrumentide ja - seadmete ning magnetiliste ja optiliste andmekandjate tootmine 27 Elektri - seadmete tootmine Elektrienergiat tekitavate, jaotavate ja kasutavate seadmete tootmise. Siia kuulub ka elektriliste valgustus - ja signalisatsi ooniseadmete ning elektriliste kodumasinate tootmine. 28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Tööstuses, ehituses, põllumajanduses, kodumajapidamises ja mujal kasutatavate statsionaarsete, mobiilsete või käeshoitavate masinate ja seadmete toot mise, mis kas mehaaniliselt või termiliselt töötlevad materjale või teostavad materjaliga erinevaid operatsioone (nt teisaldamine, pihustamine, kaalumine või pakkimine), k.a nende jõudutootvad või - tarvitavad mehaanilised komponendid jm spetsiaalselt valmi statud osad. Siia kuulub ka eriseadmete tootmine sõitjate või kauba veoks. Siia kuuluvad ka muud mujal klassifitseerimata eriotstarbelised masinad, mida kasutatakse tootmises või muuks otstarbeks, nt lõbustusparkide seadmed, keegliradade automaatseadmed jm s. 29 Mootor - sõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine Reisijate või kaupade veoks mõeldud mootorsõidukite tootmine, nende mitmesuguste osade ja lisaseadmete ning haagiste ja poolhaagiste tootmine. 30 Muude transpordi - vahendite tootmine Laevade ja pa atide ehituse ning raudteeveeremi ja vedurite, õhu - ja kosmosesõidukite tootmise, k.a nende osade tootmine.

77. 77 LEAN tootmispõhimõtteid järgib vaid kümnendik. Intervjuudest ettevõtetega selgus, et kvaliteedisertifikaat on valdkonnas tihti vajalik eeldus, et näida potentsiaalsele kliendile usaldusväärsena ning t agada pakutava toote või teenuse kvaliteet. OHSAS 18001 töötervishoiu ja - ohutuse süsteemi kasutab üksnes iga 16. ettevõte. Siinkohal ilmnevad selged erisused olenevalt positsioonist väärtusahelas, ettevõtete suurusest, välisomanduse olemasolust, kontserni kuuluvusest ja tegevusalast (vt Tabel 42 ). Viiendik vastanutest on juurutanud ISO 14001 keskkonna juhtimise süsteemi, see on kooskõlas Eesti innovatsiooniuuringu tulemustega, mille kohaselt Eesti ettevõtted pöörav ad keskkonnatemaatikale täna veel üsna vähe tähelepanu. Ettevõtete keskkonnahoidlikkus – rahvusvaheline võrdlus Euroopa innovatsiooniuuringus küsiti 2008. aastal esmakordselt ettevõtetelt infot keskkonnahoidlikkuse kohta. Selgus, et Eestis on 30% metalli - ja metalltoodete tööstuse ettevõtetest ning 32% ülejäänud masinatööstuse sektori ettevõtetest keskkonnaalase tegevuse protsessi rakendanud juba enne 2006. aastat 19 . Ligi 21% metalli - ja metalltoodete tööstuse ettevõtetest ning 16% arvutite, elektroonika ja optika, masinate ja seadmete ning transpordivahendite tööstuse ettevõtetest on sellise süsteemi rakendanud või seda oluliselt täiustanud pärast 2006. aastat. Ülejäänud ettevõtetes (ligikaudu 49% metalli - ja metalltoodete ning 51% ülejäänud masinatööstuse sektori ettevõtetes) järjepidev keskkonna - alane tegevus puudus. Kirjeldatud hinnangute alusel paiknevad Eesti masinatööstuse ettevõtted rahvusvahelises võrdluses keskkonnasõbralikemate hulgas, jäädes maha vaid Rootsist. 8 20 10 9 12 19 12 13 14 17 21 26 23 16 30 32 30 31 12 18 7 5 9 16 21 22 13 14 11 22 8 15 21 16 16 22 79 62 81 84 79 64 67 65 73 69 68 52 69 69 49 51 19 21 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% metall muu metall muu metall muu metall muu metall muu metall muu metall muu metall muu metall muu Tšehhi Saksa maa Leedu Slovak kia Poola Ungari Läti Eesti Rootsi enne jaanuari 2006 pärast jaanuari 2006 ei ole Joonis 22 . Ettevõtjate jagunemine hinnangute alusel küsimusele, kas ettevõttes toimub järjepidev tegevus 19 T egemist o n ettevõtjate hinnangutega .

89. 89 T abel 47 . Tarnijate jooksva hindamise rake ndamine lepinguperioodi jooksul (N=140) . jah ei KOKKU 84 16 Positsioon väärtusahelas omatoodang 86 14 1. taseme allhankija 82 18 2. taseme allhankija 86 14 Töötajate arv kuni 9 68 32 10 - 49 88 12 50 - 149 89 11 üle 150 100 0 välisosalus ku ni 49% 82 18 50 - 100% 88 12 kontserni kuuluvus jah 92 8 ei 78 22 tegevusala metall 89 11 elektroonika 89 12 masinad 71 29 transpordivahendid 65 35 Veelgi kõrgem on antud näitaja väärtus kontserni kuuluvate ettevõtete hulgas – 92%. Kontserniette võtted teostavad tarnijate hindamist sageli grupi tasandil, ning sageli kasutatakse vaid grupi po olt heakskiidetud tarnijaid. S õna õigus sisendite si sseostul on tihti ka klientidel. E riti pikemaajaliste kliendisuhete korral peavad tarnijad olema kliendi poo lt heakskiidetud ning ettevõte ei tohi kliendiga kooskõlastamata tarnijat vahetada. Eelkõige allhanketegevuse juures on kasutatavad sisendid (ja seeläbi ka nende tarnijad) sageli üheselt määratud tootmiskomplekti ( Bill of Materials, BOM ). Intervjuudes main isid paljud ettevõtted, et igal aasta vaadatakse tarnebaas üle, ei vaadata ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu teenusepakkujaid – Baltikumi peetakse siiski lähituruks – vaid ka kaugemal paiknevaid potentsiaalseid tarnijaid. Tegevusalade lõikes kasutatavad tarnspordivahendite ja masinate tootjad tarnijate pidevat hindamist suhteliselt vähem kui metalli - ja seadmete tootjad. Peatüki lõpetuseks antakse ülevaade masinatööstuse olulisematest importtoodetest ja partnerriikidest. Kokku ulatus masinatööstuse sekto ri impordi maht 2009. aastal (viimane aasta, mille kohta on andmed kättesaadavad) 750 miljoni EURini. Suurimaks importijaks on elektroonikasektor (2009. aastal ligi 40% kogu sektori impordist) ja elektriseadmete tootjad (ca veerand impordist). Töötajate os akaalult suurim sektor metalltoodete tootmine on kolmandal kohal 18% - ga.

66. 66 välisosalusega ettevõtete märgatavalt kõrgem ekspordile orienteeritus – kõigis masinatööstuse harudes on ekspordi osakaal käibest välisosalusega ettevõtetes võrreldes müügikäibe osakaaluga olulis elt kõrgem. Vaadeldes otseste välisinvesteeringute osatähtsuse dünaamikat perioodil 1996 - 2008, selgub, et kõige rohkem on töötajate arvu alusel suurenenud välisinvesteeringute tähtsus elektri - ja optikatööstuses ning transpordivahendite tööstuses, kus osak aal on suurenenud vastavalt 21% - 77,3% ja 16% - 61,4%. Sarnases ulatuses on välisinvesteeringute osakaal neis masinatööstuse harudes suurenenud ka müügikäibe alusel. Välisosalusega ja kohalikus omandis olevate ettevõtete tootlikkust analüüsitakse nii lisa ndväärtuse kui käibe näitajate alusel arvutatuna ühe töötaja kohta. Järgnevas tabelis on toodud ühe hõivatu kohta loodud lisandväärtus ettevõtete omandivormide lõikes (nii Eesti kapitalil põhinevates kui ka välisosalusega ettevõtetes) aastatel 1996, 2001 j a 2008. Lisaks on arvutatud nende näitajate suhe (välisosalusega ettevõtete lisandväärtuse osakaal vastava haru kodumaisel kapitalil põhinevate ettevõtete suhtes) ning selle dünaamika. Tabel 34 . Lisandväärtus töötaja kohta (tuhat EU R) masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 - 2008. Tööstusharud Välisosalusega Eesti Suhe välis/Eesti (%) 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008 Metall 3,7 9,5 25,7 4,1 7,9 19,1 91 119 134 Masinad 8,4 13,4 19,4 3,2 5,7 16,9 262 235 116 Elektro onika 5,1 8,1 15,7 2,6 7,5 18,3 195 109 85 Transpordivahendid 4,5 14,8 21,7 6,2 9,7 19,4 72 152 111 Selgub, et aastal 2008 oli välisosalusega ettevõtetes lisandväärtuse alusel leitud tootlikkus üldiselt kõrgem kui kodumaistes ettevõtetes. Olulisim erinev us esineb metalli - ja metalltoodete tööstuse puhul (suhe 134%), samas transpordivahendite tootmise harus ning masinaehituse harus on lisandväärtuste erinevus väike ning elektri - ja optikatööstuses on ühe töötaja kohta loodud lisandväärtus Eesti kapitalile kuuluvates ettevõtetes isegi pisut kõrgem. Eelnevast järeldub, et üldiselt on välisosalusega ettevõtted suhteliselt edukamad ning suudavad samasuguses tegevuskeskkonnas luua rohkem lisandväärtust kui kohalikul kapitalil põhinevad firmad. Selle põhjuseks võ ivad olla edumeelsemad juhtimismeetodid (nagu selgub ptk - s 3.1, kasutatakse välisosalusega ettevõtetes rohkem juhtimismudeleid ja standardeid), kontserni tugi, paremini korraldatud hanke - ja sisseostuprotsessid ning ka ettevõtete positsioon globaalsetes vä ärtusahelates. Lisandväärtuse dünaamikat uurides on vaadeldav ajavahemik jaotatud kaheks alamperioodiks, 1996 kuni 2001 ning 2001 kuni 2008. Mõlemad hõlmavad sisuliselt tervet lühiperioodi majandustsüklit. Esimene periood lõppeb Vene kriisiga, sellele jär gnenud aastatel toimus ettevõtetes mõningane struktuurne kohandumine ning ümberorienteerumine. Seetõttu on alust arvata, et muutused kahe alamperioodi lõikes on erinevad. Seda kinnitab ka lisandväärtuse dünaamika. Kui perioodil 1996 - 2001 on erisused lisand väärtuse osas omandivormide lõikes kasvanud (v.a. elektri - ja optikatööstuses), siis vahemikul 2001 - 2008 on kodumaised ettevõtted suutnud lisandväärtuse kasvukiirust suurendada ning erisused välisosalusega ettevõtetega võrreldes ei ole suurenenud. Järgneva lt vaadeldakse masinatööstuse siseselt käibe dünaamikat. Tabel annab ülevaate, kuidas on muutunud aastatel 1996 – 2008 käive töötaja kohta erinevates masinatööstuse harudes. Absoluutsuurustest on enim kasvanud käive töötaja kohta metalli - ja metalltoodete tö östuses

63. 63 13 14 12 13 13 12 10 13 13 12 11 12 10 14 15 13 12 11 10 12 13 12 12 13 12 2 1 2 3 2 2 3 3 2 2 3 3 2 2 2 2 2 2 2 3 2 2 4 3 3 6 3 9 3 6 5 4 1 2 4 1 3 4 - 1 3 4 2 3 2 0 3 4 - 17 19 20 - 20 - 10 0 10 20 30 40 muud transpordivahendid 2009 2008 2007 elektriseadmed 2009 2008 2007 2007 metalltooted 2009 2008 2007 töötlev tööstus 2009 2008 2007 m uud m asinad ja seadm ed 2009 2008 2007 elektroonika 2009 2008 2007 mootorsõidukid ja haagised 2009 2008 2007 m etallitootm ine 2009 2008 2007 tuh. EUR Tööjõukulud Kulum Jääktulu Joonis 17 . Lisandväärtuse komponendid 2007 - 2009 (tuh. EUR). Joonisel avaldub väg a selgelt globaalse majanduslanguse mõju. Peaaegu kõigis tööstusharudes on 2009. aastal ühe töötaja kohta loodud lisandväärtus väiksem kui eelnevatel aastatel. Kuigi ka tööjõukulude komponent on enamikes harudes 2009. aastal võrreldes eelneva aastaga vähen enud, siis olulisim langus on tulnud jääktulu arvelt, mis on mõningates tööstusharudes olnud 2009. aastal isegi negatiivse väärtusega. Masinatööstuse harudest on vaadeldaval perioodil edukaim olnud muude transpordivahendite tootmine, mis sisaldab alamtege vustena laeva - ja paadiehitust ning raudteeveeremi ja õhusõidukite tootmist. Selles tööstusharus on 2009. aastal loodud lisandväärtus (20,9 tuh at EUR) võrr eldes eelneva aastaga (18,0 tuhat EUR) isegi kasvanud ning jääktulu tekkis 6 tuhat EUR ühe hõivatu ko hta. Ka elektriseadmete tootmises (hõlmab elektrimootorite ja generaatorite, juhtmestiku, valgustusseadmete ja kodumasinate tootmist) on lisandväär tus suhteliselt kõrge (18,8 tuhat EUR) ning jääktulu 2009. aastal 3 tuhat EUR hõivatu kohta. Lisaks ei ole se lles harus vähenenud tööjõukulud ühe hõivatu kohta. Sarnaselt eelnevaga oli ka elektroonikatööstuses (elektroonikakomponendid, side - ja mõõteseadmed) lisandväärtusest kulumi ja tööjõukulude lahutamisel tekkinud jääktulu 2009. aastal positiivne (2 tuhat EUR töötaja kohta). Agregeeritud andmetele tuginedes osutub, et majanduslanguse mõju on masinatööstuse harudest olnud kõige väiksem elektroonikatööstusele – lisandväärtuse langus on olnud minimaalne ning tööjõukulude komponent on isegi suurenenud. Seda saab s elgitada sealsete ettevõtete profiili ja ärimudeli kaudu – harus on palju suurte kontsernide tütarettevõtteid, millel olid siduvad lepingud ning majanduslanguse mõju ei avaldunud koheselt.

72. 72 50 - 149 66 34 100 58 42 100 üle 150 87 13 100 33 67 100 KOKKU 38 62 100 71 29 100 Samuti esineb selge seos välisosaluse ja kontserni kuulumise vahel (vt T abel 39 ). Kõrge korrelatsioon aga tähendab ühtlasi, et edasises analüüsis on keerukas eristada ettevõtte suurusest tulenevaid efekte kontserni kuulumise ja välisomandusega kaasnevatest mõjudest. Sellega tuleb analüüsiprotsessi tulemuste tõlgendamisel arvestada. T abel 39 . Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajate arvu ja kontserni kuuluvuse alusel (% , N=143 ). Kontserni kuulumine Välisosaluse suurus jah ei kuni 49% 19 81 50 - 100% 83 17 KOKKU 38 62 Seevastu töötajate arvu ja all hanke/omatoodangu tootmise ehk väärtusahela positsiooni osas ei esine olulisi erinevusi (vt Tabel 40 ). Tabel 40 . Valimisse kuuluvate ettevõtete jagunemine töötajate arvu ja vä ärtusahela pos itsiooni alusel ( %, N=143 ). Positsioon väärtusahelas Töötajate arv allhankija omatooted nii allhange kui omatooted kuni 9 9 37 34 10 - 49 10 41 31 50 - 149 10 21 42 üle 150 5 7 47 Ülevaatlikkuse huvides rühmitati olemuslikult sarnased masinatööstuse al amsektorid rahvusvahelist metoodikat (Eurostat) aluseks võttes nelja gruppi: 1. metall – metalli - ja metalltoodete tootmine (EMTAK C24 - 25, kokku 81 vastanut); 2. elektroonika – arvutite, elektroonika - , optika - ja elektriseadmete tootmine (EMTAK C26 - 27, kokku 27 vastanut); 3. masinad – mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (EMTAK C28, kokku 17 vastanut); 4. transpordivahendid - mootorsõidukite, haagiste, poolhaagiste ja muude transpordivahendite tootmine (tootmine (EMTAK C29 - 30, kokku 18 vastanut). Lisaks muu dele jaotustele jagati ettevõtted väärtusahelas paiknemise järgi gruppidesse. Käesolevas uuringus piirdutakse siinkohal kolmese jaotusega, millel puhul eristatakse kogu väärtusahelat katvad ettevõtted (omatooted), esimese tasandi allhankijad (st keerukama allhanketoodangu tootjaid, first tier ) ning teise tasandi allhankijad (st lihtsama allhanketoodangu tootjaid, second tier ). Ettevõtete jaotamisel on kasutatud Eesti Masinatööstuse Liidu ekspertide hinnanguid ettevõtete paiknemise kohta kirjeldatud

16. 16 Tabel 1 . Herfindahl – Hirschman indeks (HHI) Eesti masinatööstuse allsektorites (20 09. aasta Äriregistri andmed) . Masinatööstuse haru HHI metallitootmine 0,177 metalltooted 0,016 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 0,106 elektriseadmed 0,158 muud masinad ja seadmed 0,017 mootorsõidukid ja haagised 0,230 muud transpordivahendi d 0,263 Metallitootmise haru puhul on turu kontsentreeritus keskmine (HHI=0, 117 ). 2009 . aasta suurima müügikäibega ettevõte – Demidov Industries – on tänaseks oma tegevuse lõpetanud. Suuruselt järgnevad ettevõtted olid 2009 . aastal müügikäibe alusel Linda b AS (turuosa 16%), International Aluminium Casting Tartu (12%) ning AS Valumehaanika (10%) . Metalltoodete tootmise allharus, mis on masinatööstuse harudest üks suurimaid, on tihe konkuren ts ning turu kontsentreeritus 2009. aasta andmetel madal (HHI=0,016) . Valdkonna üheks olulisemaks ettevõtteks on ArcelorMittal Tallinn OÜ, mis on spetsialiseerunud kuumtsingitud lehtterase tootmisele ehitus - ja autotööstuse tarbeks. E ttevõtte tegevus e peatamine 2009. aastal mõneks ajaks tõi kaasa müügimahu tuntava vähenemi se, mis avaldas märkimisväärset mõju kogu metalltoodete tootmise allharu müügimahule. Kui 2009. aastal oli kogu haru müügimaht ligikaudu 10 mld krooni ja ArcelorMittali osa sellest oli veidi üle 4%, siis aasta varem oli metalltoodete tootmise haru müügitul u üle 16 mld krooni ning ArcelorMittali müügikäive moodustas sellest ca 12%. Seetõttu on pelgalt ühe ettevõtte müügikäibe vähenemisega 2,17 mld kroonilt (aastal 2008) 0,39 mld kroonini (2009) selgitatav märkimisväärne osa kogu valdkonna müügimahu muutumise st. Arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed on samuti HHI järgi suhteliselt vähekontsentreeritud valdk ond. Aastal 2009 olid olulisemateks sektori arengut mõjuta nud ettevõt eteks Enics Eesti (turuosa 13%), Powerwave Technologies Estonia (8%) ning Scanfil (7% ). 2009. aasta suvel toimus kogu alamsektori seisukohalt oluline muutus - Ericsson Eesti AS omandas 1. augustil 2009 Elcoteqilt tootmistegevuse, mille baasil alustas Ericssoni Tallinna tehas seadmete tootmist lairibavõrkudele. Sellega seoses l iitus Ericsso niga 1243 töötajat ning Ericssonist sai suurim elektroonikatööstuse ettevõte Eestis. Kuna ettevõte kuulub Ericssoni kontserni, määratakse ettevõtte peamised arendusvaldkonnad kontserni tasandil. Vastavalt kontsernis määratletud põhimõtetele toimub Eestis t ootmisprotsesside arendamine ning uute tootmistehnoloogiate viimine masstootmisesse. Lisaks arendab ettevõte koostöös kohalike mobiilsideoperaatoritega uusi mobiilsideteenuseid, mis pärast juurutusfaasi lisatakse Ericssoni rahvusvahelisse teenusteportfelli . Ericssoni Tallinna tehases toodetud lairibavõrkude seadmete klientideks on peamiselt Euroopa, Aafrika ja Põhja - Ameerika operaatorfirmad. Tehas toodab mobiilsidevõrkude seadmeid Ericssoni 2G ja 3G tugijaamadele ja seadmeid fikseeritud lairibavõrkudele. Er icsson Eesti areng on olnud väga kiire – kui 2008. aastal oli ettevõtte müügitulu 0,44 mld krooni, siis aastal 2009 juba 1,51 mld ning aastal 2010, mis oli esimene nn täisaasta pärast suurtehingut Elcoteqiga, juba 9,02 mld krooni (sellest 8,67 mld eksport) . Ka 2011 aasta on alanud ettevõtte jaoks edukalt ning finantsnäitajad on veelgi paranenud ning müügimahud suurenenud. Seetõttu on Ericsson muutunud

127. 127 Tabel 57 . Vastuste jagunemine küsimusele „ Kas viimase kolme aasta jooksul on Teie ettevõte juurutanud uusi protsesse, mis olid uudsed mitte ainult ettevõttele, vaid k a ettevõtte turupiirkonnale?“ (N=130) Uute ja turupiirkonnale uuenduslike protsesside arendajatena tõid ligi 40% uuendusi teinud ettevõte test välja tehnoloogilise siirde, pisut vähem kui kolmandik uuenduste tegijatest kasutas reengineering ut ehk ümberkujundamist (sünonüümina kasutatakse ka mõistet pöördprojekteerimine) ning sama palju vastas, et tehnoloogia töötas välja ett evõte ise. Kuivõr d uuen duste tegijate osakaal on väike, siis ei ole võimalik täiendavaid lõikeid siinkohal välja tuua, kuna tulenevalt valimi väiksusest ei ole ks tulemused üldistamisteks piisavalt usaldusväärsed . 42 29 29 tehnoloogiline siire reengineering ettevõte töötas ise välja uue tehnoloogia Joonis 63 . Vastuste jagunemine k üsimusele „Kes need uued protsessid välja töötas või arendas?” (N=31). Rääkides innovatsioonitegevuste positiivsetest külgedest, tõid ettevõtjad kõige enam väga olulisena välja, et innovatsioonid on aidanud vähendada kulusid tooteühiku kohta ning laiendada kliendibaasi. jah ei kokku 22 78 Positsioon väärtusahelas omatoodang 23 77 1. taseme allhankija 23 77 2. taseme allhankija 18 82 Töötajate arv kuni 9 24 76 10 - 49 17 83 50 - 149 22 78 üle 150 25 75 Välisosalus kuni 49% 17 83 50 - 100% 32 68 Kontserni kuuluvus jah 28 72 ei 18 82 Tegevusala metall 22 78 elektroonika 16 84 masinad 8 92 transpordivahendid 40 60

65. 65 nendes sektorites keskmisest kõrgem. Maj anduslanguse tõttu kannatasid need tööstusharud keskmisest vähem, mis viitab suhteliselt stabiilsemale nõudlusele nimetatud harude toodete järele. Suurimaks masinatööstuse allharuks mõõdetuna nii ettevõtete kui hõivatute arvu alusel on metalltoodete tootmi ne, mis samuti paistab silma heade näitajatega, va müügitulu, mis kriisiperioodil vähenes tugevalt tulenevalt allhanke suurest osakaalust sektoris. Kaks kõige väiksemat masinatööstuse allsektorit on metallitootmine ja muude transpordivahendite tootmine. Ne ist teine suutis majanduslangusele reageerida paremini kui esimene – metallitootmises oli kriisiperioodil hõive langus väiksem ja müügitulu langus suurem, muude transpordivahendite tootmine paistab silma ka suhteliselt kõrge müügituluga töötaja kohta. Muja l liigitamata masinate ja seadmete tootmine, mis on ettevõtete ja töötajate arvu mõttes masinatööstuse keskmine haru, on kannatanud kriisi tõttu tugevalt ning ka müügitulu töötaja kohta on teistest allharudest madalam. Sama kehtib mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise haru kohta, kus on küll võrreldes eespool nimetatud haruga vähem ettevõtteid. Välisinvesteeringud Peatüki lõpetuseks anname lühiülevaate otseste välisinvesteeringute osakaalust ning selle dünaamikast Eesti masinatööstuse harudes perioodil 1996 - 2008. Tuginetakse spetsiaalpäringuga Eesti Statistikaametilt saadud andmetele. Välisosaluse osatähtsus on sel perioodil oluliselt suurenenud ning välisosalusega ettevõtetel on märkimisväärne roll Eesti majanduses. Analüüsis jaotatakse masin atööstuse allsektorid sarnaselt Eurostati ja OECD jaotusega nelja gruppi: metalli - ja metalltoodete tootmine (C24 - 25, lühidalt metall), arvutite, elektroonika, optika - ning elektriseadmete tootmine (C26 - 27, lühidalt elektroonika), mujal liigitamata masinat e ja seadmete tootmine (C28, lühidalt masinad) ja mootorsõidukite, haagiste, poolhaagiste ja muude transpordivahendite tootmine (C29 - 30, lühidalt transpordivahendid). Tabel 33 . Otseste välisinvesteeringute osatähtsus erinevate näit ajate alusel Eesti masinatööstuses 1996 - 2008, % 15 . Töötajate arvust Käibest Ekspordist Materiaalsest põhivarast 1996 2008 1996 2008 1996 2008 1996 2008 Töötlev tööstus 18,9 39,4 28,8 49,3 33,0 62,9 43,8 44,0 Metall 6,4 20,3 5,7 37,3 7,7 53,4 17,3 41,1 Masinad 7,3 39,4 16,9 49,0 28,0 61,6 16,7 46,4 Elektroonika 21,2 77,3 45,4 76,9 49,3 83,1 49,3 58,7 Transpordivahendid 15,6 61,4 10,6 54,2 10,9 65,1 25,6 46,6 Masinatööstuses tervikuna on välisosaluse tähtsus töötleva tööstuse keskmisest kõrgem. Masina tööstuse allharudest on välisinvesteeringute tähtsus kõige suurem elektri - ja optikatööstuses 16 , mille puhul üle 77% selles harus hõivatuist töötavad välisosalusega ettevõtetes ning transpordivahendite tootmises (61,4%). Metalli - ja metalltoodete tootmises on väliskapitali roll mõnevõrra väiksem. Väga selgelt ilmneb 15 2008 aasta puhul on lähtutud EMTAK 200 8 klassifikaatorist ning ühtlustatud see eelneva EMTAK 2003 - ga. 16 Lähtutakse EMTAK 2003 liigitusest, sest varasemate perioodide kohta ei ole Eesti Statistikaametil tehtud tagasiulatuvaid arvutusi uue klassifikaatori järgi.

92. 92 . 6 12 33 44 34 61 53 37 20 32 33 35 30 36 34 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% transpordivahendid (N=18) masinad (N=17) seadmed (N=27) metall (N=81) kokku (N=143) allhankija ettevõttel on oma tooted nii allhange kui omatooted Joonis 29 . Ettevõtete jaotus lähtuvalt positsioonist väärtusahelas. Eelnevaga sarnast trendi järgivad ka ettevõtjate hinnangud omatoodangu ning allhanketöö osakaalude kohta tootmistegevuses. 64% uuringus osalenud ettevõtetes (N=138) on valda vaks ( st üle 50%) omatoodangu tootmine ning 36% allhanketöö. Samas on mainitud proportsioonid alamsektorite lõikes oluliselt erinevad – metalliettevõtetest tegeleb valdavalt omatoodangu tootmisega 55%, samas transpordivahendite tootjatest 94%. Omatoodangul e on rohkem fokuseerinud mittekontserniettevõtted ja Eesti omanduses olevad ettevõtted. Tabel 48 . Ettevõtete jaotus omatoodangu ja allhanketöö osakaalu järgi (N=143) . valdavalt omatoodang valdavalt allhange KOKKU 64 36 Kontserni kuulumine kontsernis 49 51 mittekontserniettevõtted 72 28 Välisomandus välisomanduses 47 53 mittevälisomanduses 70 30 Tegevusala transpordivahendid 94 6 arvutid 58 42 elektroonika 82 18 metall 55 45 Töötajate arv kuni 9 70 30 10 - 49 68 32 50 - 149 61 39 üle 150 40 60 Intervjuudest ettevõtjatega selgus, et tootmisprotsesside paremaks planeerimiseks kasutatakse omatoodangu tootmisel varasemast enam allhankijaid – ettevõtjad on jõudnud järeldusele, et kõike ei ole võimalik ega otstarbekas ise teha. Majanduskasv ja sellele järgnev langus näitas, et turunõudlus

205. 205 Võimekus toota väikeseid partiisid Kiire reageerimine ja paindlikkus Soodne geograafiline positsioon arenenud mas inatööstusriikide läheduses – sihtturud Soodne maksukeskkond Tugev institutsionaalne raamistik insenere, kutsehariduses ettevalmistus nõrk) Puudub riiklikult läbimõeldud strateegia tuleviku suunamiseks Koostöö puudulikkus ettevõtete endi ja teadusasutustega Ettevõtete kliendibaas väike Juhtimisprobleemide vähene teadvustamine Tootmine: valdav väikese lisandväärtusega tootmine Sektori killustatus – mikroettevõtete vähene võimekus Vähene suutlikkus v älisturgudele jõuda Haruliitude nõrkus Vähene segmenteerimise ja turu monitoorimise võimekus integreerituse kasv, millega Eesti ettevõtted ei suuda kaasa käia Toodetega kaasnevate teenuste osa tähtsuse suurenemine Karmistuvad keskkonnaalased regulatsioonid Tööjõu vananemine Ebaühtlane regionaalne areng Liikumine väärtusahelas kõrgemale (eelduseks globaalsete trendide äratundmine) Ett evõtjate konkurentsivõimet tõstvate innovatsiooni toetusmeetmete arendamine Soodne geograafiline positsioon arenenud masinatööstusriikide läheduses – teadmuste ülekanne Üldine tööstuse tähtsuse kasv Uutes töötlemistehnoloogiate puhul saab esmatähtsaks k iirus ja paindlikkus Sektori arengusuundade määratlemine Uuringu tulemused viitavad, et täna ei ole Eesti masinatööstusel selget arengusihti. Ettevõtete juhtidega läbiviidud intervjuud kinnitavad, et paljudel ettevõtetel puudub strateegiline arenguvisio on ja valdavalt on ettevõtete tulevikunägemus lühiajaline – seotud hetkel olemasolevate tellimuste ja klientidega. Ka riigil tervikuna ei ole nägemust, kuhu Eesti masinatööstus peaks liikuma, milline on, võiks olla ja peaks olema masinatööstuse nišš Euroop as ja maailmas. Hetkel puudub tugev sektori arengut suunav juhtinstitutsioon. Esimeseks sammuks peaks olema sektori arengunõukoja moodustamine, kuhu kuuluvad sektori ettevõtteid koondavate haruliitude, ministeeriumide ja seotud ametkondade (EAS, teadus - ar enduskeskused jne) esindajad. Sedalaadi lähenemist on Eestis rakendatud näiteks riiklike programmide puhul ning see põhineb teoreetilisel kontseptsioonil integreeritud poliitikatest (ing k. integrated approach ) – on olemas keskne idee, mille ümber kombine eritakse erinevaid poliitikaid selle võimalikult edukaks elluviimiseks. Seetõttu tuleb arengunõukogus osalejate ring hästi läbi mõelda – kaasatud peaksid olema kõik haru arengu seisukohalt olulised osalised (lisaks ettevõtetele ka erinevate ministeeriumide , haridusasutuste jt esindajad, samuti on väga oluline kaasata vastava temaatika asjatundjaid väljastpoolt Eestit). Heaks

42. 42 Rootsi 15% 4% 6% 0% 25% 2% 29% - 4% 23% 0% 2% - 2% Kokkuvõttes saab eelpool läbiviidud ekspordinäitajate (kogu ekspordimaht, ekspordimaht ühe töötaja kohta) ja nende dünaamika analü üsi põhjal öelda, et Eesti masinatööstuse seis on Euroopa masinatööstuse suurriikide ekspordiga võrreldes stabiilne, näiteks on ekspordimahu osakaal suurima ekspordimahuga Saksamaaga võrreldes vähesel määral isegi kasvanud, samuti on ekspordimaht ühe tööta ja kohta võrreldes Soomega mõnevõrra kasvanud. Samas on nende riikide baastase väga kõrge ning vaatamata Eesti suhteliselt kiiremale kasvutasemele on Eesti absoluutnäitajate osakaalu kasv suurriikide ekspordist siiski väga väike. Kui võrrelda Eesti ühe tö ötaja ekspordimahtu sarnase algtasemega (aasta 2001 andmete põhjal) Tšehhi, Ungari , Slovakkia ja Sloveeniaga, peab kahjuks tõdema, et nende riikide arengud on oluliselt kiiremad ning nad on selgelt lähenemas Soomele ja Rootsile. Eesti masinatööstuse ekspor dinäitajate kasv on aastatel 2005 - 2008 pidurdunud. 2.2.5. Käibe indeks Kuivõrd rahvusvaheliste võrdlusandmed avaldatakse märgatava viitajaga, siis on vähe näitajaid, mille abil on võimalik analüüsida majanduse tsüklilisuse mõju sektorile. Seda võimaldab Eurostati poolt avaldatav käibe indeks 10 , mis väljendab riikide masinatööstuse käibes toimunud muutuseid võrreldes baasaastaga 2005 (aasta 2005 on võetud 100% - ks). Selle põhjal saab järeldada, milline on Eesti masinatööstuse käibe suhteline kasv võrreldes t eiste riikidega. Tabel 14 . Masinatööstuse käibe indeks perioodil 2008 - 2011 (I kvartal , 2005=100 ). 2008 2009 2010 2011 Eesti 157 95 107 174 Poola 138 130 140 158 Läti 156 112 101 152 Tšehhi 136 112 115 136 Saksamaa 118 91 97 1 16 Ungari 131 93 96 115 Leedu 158 90 80 112 Rootsi 122 90 90 110 K äibe indeks kahanes majanduskriisi ajal kõikides analüüsitavates riikides, suurim oli langus aastani 2009 ja alates 2010. aastast on taas täheldatav kasv, st sektori käivete taastumine ( välja arvatud Lätis ja Leedus, kus langus kestis ka 2010. aastal ) . 2011. aasta aluseks oli näitaja enamikes riikides taastunud 2008. aasta tasemele (erandiks on Ungari ja Leedu, kus näitaja on 2008. aasta tasemest tunduvalt madalam ning Eesti ja Poola, kus kõrgem). Eesti masinatööstuse käibe indeks on nii perioodi alguses kui lõpus kõige suurem. Majanduskriisi põhja - aastatel oli Eesti käibe indeks riikidevahelises võrdluses kõrgem ja taastumine 2010. aastal kiirem. Järgnevas tabelis on näha, millised on ol nud muutused käibe indeksites masinatööstuse alamharude lõikes. Eesti - siseselt on 2011. aastaks kõige enam kasvanud arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete 10 Lisaks avaldab Eurostat ka toodangu indeksit ( turnover index ), kuid kuivõrd nende kahe indeksi dünaamika on vaadeldaval perioodil o lnud sarnane, siis piirdutakse siinkohal käibe indeksi dünaamika analüüsiga.

13. 13 Joonis 2 . Uuringu metoodika skemaatiline ülevaade. Kasutatud uurimismeetodid Teiseste andmete analüüs Esmaste andmete analüüs Analüüsitavad teemad Eesti masinatööstus Makrotasand (sektori allharude võrdlus) - allharude osakaal - tootlikkus - lisandväärtus - käiv e - suurus - välisinvesteeringud - eksport Mikrotasand - juhtimine ja konkurentsieelis - sisseostuprotsess ja selle juhtimine, tarnijate valik - tootmisprotsess ja selle juhtimine - müük ja turundus - innovatsioon - tööjõud ja haridus - koostöö teiste ettevõtete ning teadus - ja arendusasutustega - riigi senine abi ja vajatav tugi tulevikus - majanduslangus ja tulevikuplaanid Rahvusvaheline võrdlus - sektori osatähtsus majanduses - IT - lahenduste (ERP, CRM, EDI) kasutamine - i nnovatsiooni analüüs (kulutused, koostöö, uuenduslike ettev õtete osakaal) - ettevõtete keskkonnahoidlikkus Sektori ülevaade Tänaste sektori kitsaskohtade kaardistus Tegevuskava kitsaskoh t ade kõrvaldamiseks Sektori tulevikuvisioon Fookusgrupi arutelud SI SEND VÄLJUND Andmed Rahvusv ahelised andmebaasid (Euro stat ) V arasemad Eestis tehtud uuringud Ettevõtjate veebiküsitlus Intervjuud ettevõtetega ANALÜÜS Siseriiklikud andmebaasid – (ESA, Äriregister)

88. 88 suurendanud. Sama kehtib välisomanduses olevate ettevõtete kohta. Kui võrrelda erinevates väärtusahela etappides paiknevaid ettevõtteid, siis on 1. taseme allhankijate seas Eesti tarnijate k asutamine suhteliselt suurenenud ning omatoodangu tootjatel vähenenud. Tegevusalade lõikes ei ole olulisi erinevusi, vt transpordivahendite tootmises, kus võrreldes teiste tegevusaladega on Eesti tarnijate osakaal püsinud suhteliselt stabiilsemana. Ka lähi tuleviku hinnanguid analüüsides selgub, et pigem soovitakse jätkata välja kujunenud tarnebaasiga ning ei plaanita oluliselt ümber orienteeruda välismaiste tarnijate kasutamise suunas. Võrreldes minevikuga on veel suurem nende ettevõtete osakaal, mis ei plaa ni tarnijate seas muutusi teha – vaid viiendik ettevõtetest arvab, et Eesti tarnijate kasutamine lähema 5 aasta jooksul väheneb. Samas on märkimisväärne, et ligi pooled välisomanduses olevad ettevõtted plaanivad lähitulevikus pigem Eesti tarnijatelt hangit ava sisendi osakaalu suurendada. Väärtusahela eri etappidesse kuuluvate ettevõtete võrdlus näitab, et omatoodangu hankijad plaanivad Eesti tarnijate osakaalu vähendada enam kui allhankijad, mis tuleneb ilmselt sellest, et toodete keerukusastme tõusmisel on keeruline Eestist leida vajalike sisendite pakkujaid. Metalltoodete ja seadmete tootjad prognoosivad Eesti tarnijate osakaalu suurenemist enam kui masinate ja transpordivahendite tootjad. Tabel 46 . Ettevõtete hinnang Eesti tarnija te kasutamise muutumisele lühitulevikus (perioodil 2011 - 2015 , N=138 ). Suureneb Ei muutu Väheneb KOKKU 25 57 19 positsioon väärtusahelas omatoodang 14 58 28 1. taseme allhankija 29 56 15 2. taseme allhankija 30 53 17 töötajate arv kuni 9 22 61 17 10 - 49 17 69 15 50 - 149 36 36 28 üle 150 31 54 15 välisosalus kuni 49% 15 59 26 50 - 100% 48 50 3 kontserni kuuluvus jah 40 48 12 ei 16 61 23 tegevusala metall 32 47 21 elektroonika 24 64 12 masinad 6 77 18 transpordivahendid 11 67 22 Et tevõtted kasutavad üldiselt tarnijate hindamise süsteemi – ilmselt osaliselt seepärast, et seda nõuab ISO 9001 sertifikaat, mis annab ette põhikriteeriumid – kvaliteet, hind, tarnekindlus, sortimendi laius jne, mille abil hinnatakse ja valitakse välja A ja B tarnijad (esmane valik ning n - ö „tagavaravariant“). Seetõttu käiakse tarnijaid auditeerimas. 84% kõigist vastanud ettevõtetest toimub tarnijate pidev hindamine lepinguperioodi jooksul.

37. 37 Läti 22,7 14,6 32,1 14,9 14,3 17,9 15,7 Leedu 12,2 12,3 18 12,1 14,6 12,3 18,8 Ungari 31,6 16,4 27,5 32,6 21,4 40,3 21,7 Poola 39,2 20,7 23 27,4 24,5 29,9 22,1 Sloveenia 36,8 25,7 29,8 28,3 32,1 31,5 22,8 Slovakkia 37,5 16,9 26,8 11,4 18,1 17,7 18,3 Soome 104,2 58,2 153,1 77 75,2 54,6 48 Rootsi 57 55 102,5 67,2 69,6 63,3 54,9 Haruspetsiifiliselt tootlikkuse tasemeid võrreldes selgub , et võrreldes teiste riikidega on Eestis lisandväärtus väga madal arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises ning mootorsõidukite tootmises – ma hajäämus on märgatav ka teiste Kesk - ja Ida - Euroopa riikidega võrreldes. Need on aga koos muude masinate ja seadmete tootmisega valdkonnad, mis on edukamatel riikidel kõige suurema lisandväärtusega. Samas on Eestis hõive suhteline osakaal suur näiteks elek troonikatööstuses – seega kui suudetaks tõsta tootlikkust, oleks üldine efekt kogu masinatööstuse sektori tootlikkusele ilmselt märgatav. Madal tootlikkus annab alust oletuseks, et Eestis on antud valdkonnas tegutsevad ettevõtted enamalt jaolt allhankijad, tegutsedes väärtusahelas kõige väiksema lisandväärtusega etapis (n - ö tootmisüksused , vt Joonis 6 ). Seetõttu on olulisi muutusi ette võtmata keeruline jõuda kõrgemale tootlikkuse tasemele. Perspektiivikas valdkond on ka muude masi nate ja seadmete tootmine (tööstusseadmed, põllu - ja metsamajandusmasinad jt), mille puhul edukamate riikide lisandväärtus on üle 70 tuhande euro ühe hõivatu kohta. Tegemist on valdkonnaga, kus lõpptoodeteks on keerulised ja spetsiifilist teadmust nõudvad tooted, mill e puhul on oluline teadus - arendustegevus ja valdkondlik kogemus. Samas selle valdkonna puhul on Eestis hõive osakaal suhteliselt madal – vähe on siinseid ettevõtteid, mis oleks võimelised valmistama ka rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelis i tootmisseadmeid. Mõneti sarnane valdkond on ka elektriseadmete tootmine (elektrimootorid, juhtmestik, valgustusseadmed, kodumasinad). Eestis on selles valdkonnas palju suurte kontsernide tütarettevõtteid, sisuliselt tootm isüksusi (eelkõige kaablikoostute tootjaid ), mis tegutsevad samuti väärtusahela väiksema lisandväärtusega etapis (Kolk 2010). Edukamates riikides on seevastu antud valdkonnas domineerivaks tehniliselt keerukamad tooted, näiteks generaatorid, kodumasinad jms, mille puhul oluline osa lisand väärtusest on seotud eelkõige arendustöö ning kaubamärgiga. Seega, kuigi hõive osakaalult on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga, mis on ka rahvusvahelises võrdluses perspektiivikas, siis on suurem osa Eestis selles valdkonnas hõivatuist tegevad suurt es tootmisüksustes, kus tehakse allhanget suurtele kontsernidele ning peaaegu puudub tooteuuendustele suunatud teadus - ja arendustegevus. Väikseim on riikidevaheline erisus metalltoodete tootmises, kuid see on tegevusvaldkond, mis on ka edukaimates masina tööstuse riikides suhteliselt kõige väiksema lisandväärtusega. Eestis on väga suur osa hõivest (39%) just selles sektoris, kuid selgub, et potentsiaal on antud valdkonnal suhteliselt väike. Seega on tegemist struktuurse probleemiga, sest Eestis on spetsial iseerutud kitsalt ühte valdkonda, milles pikas plaanis tootlikkust oluliselt suurendada on keeruline. Samas oleks metalltoodete tootmisega tegelevatel ettevõtetel võimalik liikuda väärtusahelas ülespoole, kaasates teisi funktsionaalseid tegevusi, mille abi l saaks suurendada loodavat lisandväärtust.

87. 87 siis, kui pool tellitud kaubast osutub praagiks. Hiina tarnijate kasutamine on sektorispetsiifiline – see on levinum elektroonikatööstuses ning elektrimasinate toot mises, vähem kasutatakse Hiina tarnijaid metalli - ja metalltoodete tootmises. Mõned ettevõtted, kes on proovinud Hiinast näiteks metalli, h üdraulikakomponente vms osta, tõdesid , et sellega kaasnevad probleemid olid suuremad kui saavutatud hinnavõit . Seetõt tu eelistatakse analoogiliste välismaiste tellimuste puhul enamasti ELi partnereid, keda nähakse usaldusväärsemana ning kelle kauba kvaliteedis võib kindel olla. ELi tarnetega ettevõtjatel üldjuhul probleeme esinenud ei ole. Masinaehitusettevõte tootmisju ht Hiina toodangust: „Korra oleme võtnud partii Hiinast ja see oli suur ja huvitav projekt ja rohkem enam ei võta, vähemalt lähiajal küll mitte. /.../ Hind enam - vähem klappis, aga kvaliteet... See töö, mis me saime, tegime uuesti üle. /.../ See oli huvitav ja valus õppetund.“ Üheks globaliseerumise huvitavaks kõrvalmõjuks on ka see, et mitmed maailma mastaabis suured sisendkomponentide tootjad on Eestisse rajanud oma müügiesindused, kus toodete hinnad on kõrgemad kui otse välismaal asuvalt (ema)ettevõttelt ostes; samas ei ole Eesti ettevõtetel võimalik vajalikku toodangut enam välismaalt otse importida. Teisisõnu, globaliseerumine on mõneti paradoksaalselt valikuvõimalusi ahendanud, tarnijad on turupiirkonnad oma erinevate esinduste vahel ära jaganud ning Ee sti (nagu ka teiste lähipiirkonna väikeriikide) ettevõtted on seetõttu sattunud ebasoodsamasse positsiooni. Kõikide masinatööstuse ettevõtete hinnanguid summeerides selgub, et viimase 10 aasta jooksul on ligi pooltes uuringus osalenud ettevõtetes Eesti tar nijate osakaal püsinud stabiilsena, 30% on see suurenenud ja neljandikul vähenenud. Seega ei ole tarnetegevuses väga olulisi struktuurseid nihkeid toimunud välismaiste tarnijate eelistamise suunas. Seda kinnitavad ka intervjuude tulemused. Tabel 45 . Eesti tarnijate kasutamise muutumine viimasel kümnel aastal (N=137) . suurenenud ei ole muutunud vähenenud KOKKU 29 45 26 Positsioon väärtusahelas omatoodang 26 40 34 1. taseme allhankija 36 47 17 2. taseme allhankija 27 44 29 Töötajate arv kuni 9 24 44 32 10 - 49 19 60 21 50 - 149 42 33 25 üle 150 46 23 31 Välisosalus kuni 49% 48 40 12 50 - 100% 42 40 18 Kontserni kuuluvus jah 22 47 31 ei 32 42 26 Tegevusala metall 28 44 28 elektroonika 31 44 25 masinad 17 56 28 t ranspordivahendid 48 40 12 Kuigi välisomanduses ettevõtted tarnivad suhteliselt suurema osa sisenditest väljastpoolt ning võrreldes kodumaiste ettevõtetega on kohalike tarnijate kasutamine vähem levinud, siis ligi pooled uuringus osalenud välisomanduses e ttevõtetest on viimasel kümnel aastal kohalike tarnijate osakaalu

200. 200  tehnoloogiaga seotud teenuste väljatöötamine  oskus näha teiste sektorite vajadust teenuste järele  kaasnevate teenuste rolli suurendamine eeldab väga head teadmuse taset, mis paraku on madal  tehnolo ogiate ja müügi - alaste töötajate koostöö parandamine pakutavate teenuste arendamiseks  tehnoloogia põhiste teenuste väljatöötamise võimekus  tehnoloogiate põhiste teenuste väljatöötamise kogemus on väike  oskus tehnoloogiat paketeerida vastava turus egmendi vajaduste järgi  oskus tehnoloogiat paketeerida ja kaitsta pigem madal  Teenuseid vajavate turusegementide eristamise võimekuste arendamine  võime oskuslikult kasutada intellektuaalomandi kaitse võimalusi  pakutavate tehnoloogiate intellektuaalo mandi kaitse alased teadmised tagasihoidlikud  Intellektuaalomandi alaste teadmiste arendamine teenuste valdkonnas Koostöövõrgustikud ( networking )  tihe koostöö ettevõtete vahel  võrgustikus osalejate suutlikkus näha võimalikku kasu koostööst   neutraalne Eesti masinatööstusel on olemas võimalused seda trendi kasutada. Eeldab sihikindlat selgitavat ja organiseerivat tööd ettevõtete hulgas  koostööst tekkiva võimaliku kasu teadvustamine  püüd ära kasutada võrgustikus tekkivaid positiivseid ülekandeefekte  va jalik juhtiv jõud, kes on koostöö initsiaatoriks ning juhib võrgustikku  võimekus kasutada koostööks IT - lahendusi suhteliselt parem  informatsiooni levitamine koostöövõimaluste kohta  ettevõtetevaheline usaldus  abi koostööd soodustavate soodustavate lep inguliste raamtingimuste loomisel  võime kasutada digitaliseerimise ja virtuaalse koostöö ( digital manufacturing ) võimalusi  elektrooniliste andmebaaside loomine ja kasutamine olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste, seadmepargi jm kohta

30. 30 Tabel 4 . Pavitti taksonoomia. Innovatsiooniga tegeleva ettevõtte tüüp Ettevõtte profiil Tehnoloogia allikas Peamised arengusuunad Näited Pakkujate do mineeritud ( supplier dominated ) levinud pigem väiksemad ettevõtted, kel on nõrk sisemine arendustegevuse võimekus; kliendid hinnatundlikud masinate, seadmete, aga ka muude sisendite (nt lisatarvikud, tarkvara jne) tarnijad , tootmis - protsessist õppimine kul ude alandamine , paindlikkuse suurendami ne, domineerivad protsessiuuendused traditsioonilised töötleva tööstuse harud – tekstiil, mööbel, puidutööstus Mastaabile orienteeritud ( scale intensive ) suured ettevõtted; mahukas tootmine, orienteeritud tootmise k uluefektiiv - susele, standardi - seerimisele tarnijad, tootmisprotsessist õppimine, majasisesed disaini ja tootmisüksused suunatud mastaabi - säästule ja tellimuste täitmise aja vähenda - misele; järk - järguline innovatsioon; domineerivad protsessi - uuendused, foo kus protsessi kvaliteedil kestuskaubad, metallitootmine, mootorsõidukid ja haagised, metalltooted, elektroonika - komponendid Spetsialiseeritud tarnijad ( specialized suppliers ) peamiselt väikefirmad, tugevuseks teadmised, koostöö tarbijatega; oluline toot e kvaliteet; hind vähem tähtis innovatsioon tuleneb otsesest kontaktist professionaalsete kasutajatega domineerivad tooteuuendused m uud masinad ja seadmed ; meditsi initehnika ja teadusinstrumenti - de tootmine; keerukad metalltooted, muud transpordi - vahendid Teaduspõhine ( science based ) peamiselt suurfirmad peamine innovatsiooni allikas on peamiselt majasisene T&A ja know - how, kuid ka avaliku sektori laboratooriumid, ülikoolid eriliigiline keemia - ja elektroonika - tööstus , biotehnoloogia, farmaatsia Allikas: Pavitt 1984. Selgitus: rohelisega on märgitud masinatööstuse harud. Mastaabile orienteeritud ettevõtet e kategooriasse positsioneerub ka suurem osa elektroonikatööstusest ning mootorsõidukite ja haagiste tootmisest. Uuendustegevus on suunatud mastaabisääs tule ja tellimuste täitmise aja vähendamisele, domineerivad järk - järgulised protsessiuuendused. Muude transpordivahendite tootmise ettevõtted (l aevad, raudteeveerem ja vedurid, õhu - ja kosmosesõidukid jt) liigituvad Pavitti taksonoomias spetsialiseeritud t arnijate gruppi. Valdkonnas on tegevad peamiselt väikefirmad, mille tugevuseks on akumuleerunud teadmised ning intensiivne koostöö tarbijatega. Väga oluline on toodete kvaliteet, hind on mõnevõrra rohkem tagaplaanil . Lisaks muudele transpordivahenditele pa igutub Pavitti taksonoomias spetsialiseeritud tarnijate kategooriasse ka muude masinate ja seadmete tootmise allharu. Tegemist on tooteuuendustele suunatud ettevõtetega, mille puhul on väga oluline koostöö professionaalsete kasutajatega ja sellest tulenev

198. 198 Tabel 66 . Peamised trendid ja nendega kaasnevad vajalikud võimekused Masina tööstuse arengutrend Põhiolemus Mida nõuab Eesti masinatööstuselt Hinnang masinatööstuse valmisolekuks Mõju Eesti masina - tööstusele Vajalikud tegevused seoses trendiga Paindlik tootmine ( adaptive manufacturing ) ja masskohandumine ( mass customization )  kii re reageerimine turuvajaduste muutumisele  võimekus toota väikeseid partiisid  tootmise paindlikkuse osas on valmisolek rahuldav kuni hea  pigem positiivne (võimaldab paremini konkureerida Aasia kulueelisel toimivate ettevõtetega)  turgude segmenteerimise alas te teadmiste tähtsustamine ja vastavate võimekuste arendamine  suutlikkus toota väikepartiisid masstootmise võimalusi ja eeliseid kasutades  paindlik tootmise juhtimine  teadmised globaalsetest tarbijatest ja tarbijasegmentidest on pigem nõrgad  protsessiju htimise alaste võimekuste arendamine  hästi toimivad logistikalahendused  tihedam koostöö IKT - sektori ettevõtetega arendamaks e - lahendusi (nt. tarneprotsesside juhtimisel , tehnoloogiliste lahenduste ülekandmisel jne)  lähedus põhiturgudele  tarb ijasegmentide täpne eristamine  tihedam koostöö transpordiettevõtetega  tarbijate eelistuste tundmine ja sellest lähtuv arendustegevus  moodulpõhise tootmise korraldamine  protsessijuhtimise alased teadmised Teadmuspõhine innovaatiline to otmine  erinevate teadusvaldkondade  tugev teadus - ja arendustegevuse  ettevõtete teadus - ja arendustegevuse baas on  ohtlik, Eesti masinatööstuse ja  innovatsiooniteadlikkuse kasvatamine, suurendamaks juhtide motiveeritust teadus -

40. 40 sea dmetesse investeerimise määr metallitootmises ja muude transpordivahendite tootmises. Seevastu näiteks Rootsis ja Saksamaal on enamikes harudes masinatesse ja seadmetesse investeerimise osakaal ligi 90%. Mõneti on selline suur erisus selgitatav sellega, et sel ajahetkel (2008) oli Eestis kõige tulusam tegeleda kinnisvarainvesteeringutega – väga paljude ettevõtete puhul jäi põhitegevusala tahaplaanile ning tegeleti tulusama tegevuse, kinnisvaraäriga. Samas tuleb märkida, et vaadeldaval näitajal on kaks poolt – ühelt poolt võib kõrge masinatesse ja seadmetesse investeerimine olla seotud kapitali asendamisega (amortisatsioon), teisalt investeeringutega uutesse seadmetesse (tehnoloogia kaasajastamine). Seega sõltuvad tulemused ka haruspetsiifilisest kapitaliinte nsiivsusest. Eelnevast järeldub, et võrreldud riikide masinatööstuse struktuur on oluliselt erinev. Läbi viidud analüüsi põhjal saab teha esmase järelduse, et kõrgema masinatööstuse tootlikkusega riikidel on sektorisisene struktuur Eestiga võrreldes olulis elt erinev. Seega agregeeritud tootlikkuse tõstmiseks Eesti masinatööstuses on oluline roll majan duse struktuurimuutustel . 2.2.4. Eksport ja selle dünaamika Järgnevalt on välja toodud vaadeldavate masinatööstuse ekspordimahud aastatel 2001, 2005 ja 2008 n ing ekspordimahu kasv aastatel 2001 - 2005 ja 2005 - 2008, tuginedes OECD STAN - andmebaasi andmetele 9 . Kõige suurema ekspordimahuga riik oli 2008. aastal võrdlusriikidest Saksamaa (597 996 miljonit EUR - i), seejärel Tšehhi (88 103 miljonit EUR - i) ja Rootsi (67 2 16 miljonit EUR - i). Eesti ekspordimaht oli 2008. aastal 3 692 miljonit EUR - i. Kõige kiiremini kasvas ekspordimaht perioodil 2001 - 2008 Slovakki as ja Poolas (ligi 3,5 korda) ning Tšehhis (2,5 korda). Eesti ekspordimahu kasv oli ligi 100%, kuid siiski absolu utväärtuselt 2004. aastal EL - iga liitunud riikidest madalaim. Analüüsides ekspordi mahu kasvusid eraldi perioodidel 2001 - 2005 ja 2005 - 2008, on näha, et kui ülejäänud 2004. aastal EL - iga liitunud riikides jätkus teisel perioodil kiire ekspordimahu kasv, sii s Eestis pidurdus see järsult. Tabel 11 . Masinatööstuse ekspordimaht (mln EUR) ja selle kasvudünaamika (%). 2001 2005 2008 kasv 2001 - 2008 kasv 2001 - 2005 kasv 2005 - 2008 Slovakkia 11196 19804 34114 251 77 72 Poola 18416 36512 63544 245 98 74 Tšehhi 35083 55392 88103 151 58 59 Sloveenia 5906 9389 13395 127 59 43 Ungari 22362 30390 44152 97 36 45 Eesti 1928 2856 3692 91 48 29 Soome 26581 31031 39158 47 17 26 Saksamaa 411208 498397 597996 45 21 20 Rootsi 49580 59207 67216 3 6 19 14 Ülaltoodud tulemuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta ka riikide suuruste erinevusi. Allolevast tabelist on näha, et kõige suurem ekspordimaht ühe töötaja kohta o li aastatel 2001 - 2008 Soomes, seejärel Rootsis ja Saksamaal. Nn uutes liikmesriikide s on näitaja tasemed tunduvalt madalamad. Vaadeldes 9 Puuduvad Läti ja Leedu andmed, kuivõrd OECD andmebaas ei sisalda neid.

217. 217 Tabel 69 . Sektori kitsaskohtade kõrvaldamise tegevuskava Vastutaja 201 1 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 MKM Sektori arengunõukoja moodustamine Nõukoda Sektori arengu - ja tegevuskava koostamine Arengukava uuendamine EAS ja teised toetusi jagavad asutused Toetusmeetmete kohand amine lähtuvalt riiklikust arengukavast Sektori juhtliit Infoportaali loomine Infoportaali arendamine Koostöömessi korraldamine Koostöömessi korraldamine Koostöömessi korraldamine Koostöömessi korraldamine Koost öömessi korraldamine Koostöömessi korraldamine Koostöömessi korraldamine Koostöömessi korraldamine Koostöömessi korraldamine Ettevõtjate ühisseminaride korraldamine HTM Tööjõu vajaduse määratlemine 10 - aastases perspektiivis Uue tööjõu - u uringu tegemine tehnikaalade populaarsuse kasvatamine (karjäärinõustamise süsteemi arendamine) kutsemagistri - ja kutsedoktoriõppe väljatöötamine Kutsemagistri - ja kutsedoktoriõppe süsteemi rakendamine õppejõudude regulaarse täiendkoolitussüsteemi väljatöötamine Täiendkoolitussüsteemi rakendamine

199. 199 ( knowledge - based innovative production) alusuuringute, tehnoloogia ja organisatsioonilise teadmuse ühendamine innovaatiliste toodete tootmiseks baasi olemasolu ettevõttes ebapiisav  arendustegevusse kaasatud teadurite hulk on väike teadusasutuste valmisolek madal ja arendustegevusse panustada  regulaarsed ja tihedad sidemed teadusasutustega  side Eesti teadus - ja arendusasutustega ei ole piisav  parem ettevõtete ja ülikoolide koostöö koordineerimine  muude ettevõtteväliste teadmusallikate kasutamine  ettevõtted ei osale üle - Euroo palistes arendustegevuse projektides  ettevõtete ja ülikoolide osalemise üle - Euroopalistes arendusprojektides osalemise õhutamine  oskus erinevaid tehnoloogiaid ühendada  oskused tehnoloogiaid ühendada on nõrgalt koordineeritud  tehnoloogiate ühendami se alase koostöö ärgitajate ( facilitator ) lisandumine  võimekus erinevate majandussektorite üleste tehnoloogiate arendamine  võimekus näha võimalusi tehnoloogiate kasutamiseks väljaspool antud tegevusala on nõrk ja vastav tegevus ebapiisavalt koordineeri tud  erinevate tehnoloogiate kasutusvõimaluste parem tutvustamine juhtidele Klasterkoostöö arendajate kaasamine  juhtide motiveeritus tegeleda arendustegevusega  juhtide motiveeritus on tagasihoidlik  Eesti omanike suhtumine arendustegevusse on ettevaatli k  Teavitustöö masinatöötuse arengutrendide kohta – teadus - arendustöö tähtsuse selgitamine omanikele ja juhtidele  juhtide suutlikkus jälgida globaalseid tehnoloogilisi trende  üldine informeeritus globaalsetest suundumustest on tagasihoidlik  maailma tehnoloogiliste trendide alase teavitustöö tähtsustamine teadusasutustes ja pakutava info leviku parandamine Kaasnevate teenuste osatähtsuse suurenemine  toodetega kaasnevate teenustega seotud tulu osatähtsuse suurenemine  oskus näha kaasnevate teenuste pot entsiaalset väärtust  võimekus näha erinevate tehnoloogiate rakendusvõimalusi väljaspool tööstusharu on madal  pigem negatiivne Trendi kasutamine võiks aidata kaasa Eesti masinatööstuse eristumisele  juhtide teadlikkuse suurendamine võimalustest kujundada e ttevõtte unikaalsetest teadmistest välja pakutav teenus

130. 130 Tabel 58 . Vastuste jagunemine küsimusele „Kas viimase kolme aasta jooksul on Teie ettevõte toonud turule ettevõtte jaoks uusi või varasematega võrreldes oluliselt täiustatud tooteid?“ (N=138) uus toode nii uus toode kui olemasoleva toote arendus olema soleva toote uuendus ei uuendanud KOKKU 30 4 24 42 Positsioon väärtusahelas omatoodang 53 3 28 17 1. taseme allhankija 35 4 29 33 2. taseme allhankija 11 4 17 67 Töötajate arv kuni 9 34 0 20 46 10 - 49 34 4 21 40 50 - 149 25 6 28 42 üle 150 21 7 36 36 Välisosalus kuni 49% 33 4 20 43 50 - 100% 25 3 33 40 Kontserni kuuluvus jah 25 8 33 35 ei 34 1 19 47 Tegevusala metall 22 3 19 56 elektroonika 42 8 23 27 masinad 38 0 38 25 transpordivahendid 44 6 33 17 Ettevõtetes on tehtud kahte tüüpi uuendusi: toote versiooniuuendusi ja täiesti uusi tooteid. Versiooniuuendusena kasutavad ettevõtted samade toodete tootmiseks teisi materjale, uut pakendamist, on muutnud värvivalikut, värvi jne. Täiesti uute toodetena toodi välja teeninduskraanasid, tuul egeneraatoreid, väikeujuvvahendeid, hüdraulikaseadmeid, erinevaid alumiiniumtooteid, põlevkiviõli tootmise retorte, prussikingasid, LED - valgusteid, erinevaid valutooteid, tuulegeneraatoreid jne. Elektroonikasektoris on mõnedel ettevõtetel uusi tooteid väga palju (10 - 50 erinevat uut toodet aastas) ning konkreetselt kõige olulisemat on raske välja tuua. Samuti tuleb siinkohal rõhutada, et paljude masinatööstuse ettevõtete tegevus on projektipõhine ehk loomult kindlale kliendile kindla toote tootmine, kus iga projekt on uus, kuigi toode võib teatud määral sarnaneda varasematega (näiteks erinevad metallkonstruktsioonid). Konesko AS pöörab suurt rõhku tuulegeneraatorite arendamisele ja sellega seonduvatele tegevustele ning esimesed tootenäidised on sellel aastal juba valminud. Põhjuseks on tuuleenergia populaarsuse kasv maailmas. Idee üleminekust allhankest omatoodangu valmistamisele oli tegelikult juba mitmeid aastaid tagasi olemas. Idee elluviimisele andis teatava tõuke ka majanduskriis, sest majanduslanguse ti ngimustes oli kohati raske pakkuda ainult allhanget ja tekkis soov arendada välja oma toode. Väga keeruka ja uudse toote valmistamiseks olid tegelikult eeldused juba olemas – nii vajalik oskusteave, tehnoloogia kui ka tootmispinnad, kuna ettevõte on juba p aarkümmend aastat tegelnud elektrimootorite ja - kilpide valmistamisega ning on Eestis selle valdkonna üheks edukamaks ettevõtteks. Ettevõtte plaanib kõigepealt arendada ja toota väiksemaid (10 - 20Kw), eelkõige talumajapidamistele suunatud vertikaalsed tuu legeneraatoreid ja seejärel laiendada tooteportfelli suuremate, kuni 100Kw toodetega. Mõeldakse ka horisontaalsete tuulikute peale, mille populaarsus on maailmas kasvanud. Tuulegeneraatoreid on kasulik rakendada koos elektrivõrguga ehk tuule olemasolul saa b energiat tuulegeneraatorist ja selle puudumisel elektrivõrgust. Ettevõtte projektijuhi hinnangul on üheks

57. 57 1 1 1 40 37 22 22 22 49 15 19 12 11 10 6 9 7 9 2 2 1 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2005 2009 2011 I metallitootmine metalltooted arvutid, elektroonika ja optika elektriseadmed mujal liigitamata masinad ja seadmed mootorsõidukid, haagised muud transpordivahendid Joonis 16 . Masinatööstuse ettevõtete jaotus müügitulu järgi 2005. ja 2009. aastal ning 2011 aasta 1. kvartalis (%). Müügitulu absoluutväärtuste analüüs viitab, et majandu se tsüklilisus on masinatööstuse müügikäibeid tugevalt mõjutanud (vt Tabel 24 ). Kasvuperioodil 2005 - 2008 oli tõus peaaegu 75%, samas kriisiperioodil 2008 - 2009 vähenes müügitulu masinatööstuses tervikuna kolmandiku võrra. Suurim kasv toimus majanduse tõusuperioodil metallitootmises, mis aga oma väiksuse tõttu mõjutab masinatööstuse sektorit tervikuna tagasihoidlikult. Ka teistes sektorites oli müügitulu kasv märkimisväärne ületades enamikes sektorites 50%. Madalam ol i kasv arvutite, elektroonika ja - optikaseadmete tootmises, kus kasv ulatus 30% - ni. Samas kannatas see sektor majanduslanguse tõttu kõige vähem. Kui teistes sektorites vähenesid müügimahud 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt – ca 25% muude t ranspordivahendite (EMTAK C30), 30% elektriseadmete, 40% metalltoodete ja mujal liigitamata masinate ja seadmete (C28) tootmises ning enam kui poole võrra metallitootmises, siis arvutite, elektroonika - ja optikatootmises langes müügitulu kümnendiku võrra. Tabel 24 . Müügitulu masinatööstuse allharudes 2005 - 2009 (tuhat EUR). 2005 2006 2007 2008 2009 muutus (%) 2005 - 2008 muutus (%) 2008 - 2009 masinatööstus kokku 1 527 219 1 944 131 2 414 734 2 625 904 1 790 766 72 - 32 metallitoot mine 15 665 29 488 51 406 52 035 24 340 232 - 53 metalltooted 605 378 840 157 1 041 214 1 079 596 670 900 78 - 38 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 335 530 356 225 390 006 432 684 393 946 29 - 9 elektriseadmed 227 451 304 173 392 449 483 369 349 076 113 - 28 mujal liigitamata masinad ja seadmed 172 697 214 439 286 020 313 423 177 386 81 - 43 mootorsõidukid, haagised 132 975 159 991 199 480 210 417 134 120 58 - 36 muud transpordivahendid 37 523 39 658 54 158 54 380 40 999 45 - 25

38. 38 2.2.3. Kapitali akumulatsioon ja investeeringud Üheks olulise ks teguriks, mille seost tootlikkusega on palju uuritud (Englander, Gurney 1994) , on kapitali akumulatsioon ja investeeringud. On leitud tugevaid seos eid tehnoloogiliste investeeringute ja tootlikkuse vahel. Samas on sellised korrelatsioonid mitmeti selgitatavad – ühelt poolt võib suur investeeringute maht tähendada tehnoloogilist siiret, parema tehnoloogia juurutamist, samas võib põhjenduseks olla ka s ee, et parem tehnoloogia nõuab intensiivsemat kapitali kasutamist. Järgnevas tabelis on toodud investeerimismäär arvutatuna kui investeeringute osakaal lisandväärtusest masinatööstuse harude lõikes võrdlusriikides. Tabel 8 . Investee rimismäär (investeeringud/lisandväärtus) masinatööstuses (2008, %). Metalli - tootmine Metall - tooted Arvutid, elektroonika ja optikaseadmed Elektri - seadmed Muud masinad ja seadmed Mootor - sõidukid ja haagised Muud transpordi - vahendid Tšehhi 22,3 32,9 43, 3 18,0 25,7 40,4 32,9 Saksamaa 16,0 12,4 12,9 9,1 11,0 20,9 9,6 Eesti 26,3 20,7 9,9 22,5 21,1 13,8 16,5 Läti 36,9 40,5 4,7 10,8 23,2 45,3 11,8 Leedu 32,4 19,3 11,6 14,1 27,9 15,2 16,6 Ungari 37,9 15,8 18,9 9,9 15,4 22,9 16,7 Poola 31,5 20,3 19,7 21,9 20,3 23,7 14,5 Sloveenia 35,5 22,9 13,2 21,2 24,3 21,7 49,0 Slovakkia 21,0 34,5 43,6 38,3 35,6 49,9 23,5 Soome 16,2 13,4 4,1 6,1 11,1 8,1 9,7 Rootsi 25,4 12,7 5,6 5,9 9,9 19,5 10,1 Selgub, et investeeringute proportsioon on riikide ja harude lõikes e rinev. Üldiselt on see suurim metallitootmises ja mootorsõidukite toomises ning väikseim elektroonika ja elektriseadmete tootmises. Kõrge investeeringute suhtelise tasemega paistavad silma Tšehhi ja Slovakkia, suhteliselt madalamate tasemetega Soome ja Roo tsi. Võrreldes teiste riikidega ilmneb, et mõningates harudes investeeritakse Eestis suhteliselt palju (elektriseadmed, metalltooted), samas mõne haru puhul väga vähe (elektroonika, mootorsõidukid ja muud transpordivahendid). Kui investeeringute suhtarvu poolest on Eesti positsioon rahvusvahelises võrdluses hea , siis absoluutsuurusi võrreldes (vt alljärgnev tabel) on olukord kehvem . Eriti vähe on investeeritud ühe hõivatu kohta elektroonikatööstuses, milles tegutsevates ettevõtetes on Eestis valdav tööjõui ntensiivne tootmistehnoloogia (seda kinnitab ka tööjõukulude osakaal lisandväärtuses, vt Joonis 10 ). Mõnevõrra suurem on investeeringute suhtarv elektriseadmete tootmises.

133. 13 3 Tabel. Innovatsioonikulutuste jagunemine riikides (Eurostat, 2008. aasta andmed) Arvutid, elektroon ika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid Metalli ja metalltoodete tootmine Ettevõttesisene TA Väljastpoolt tellitud TA Masinate, seadmete ja tarkvara soetamine* Muud tüüpi teadmiste hankimine väljastpoolt ettevõtet Ettevõttesisene TA Välja stpoolt tellitud TA Masinate, seadmete ja tarkvara soetamine* Muud tüüpi teadmiste hankimine väljastpoolt ettevõtet Soome 81 13 5 1 52 6 36 6 Rootsi 60 28 11 1 53 6 40 1 Saksamaa 56 13 28 2 28 4 66 2 Leedu 55 6 35 5 21 4 74 2 Sloveenia 52 9 36 3 17 2 79 2 Läti 32 32 36 1 0 0 100 0 Tšehhi 28 21 50 1 11 2 86 1 Poola 22 7 69 2 5 2 93 1 Eesti 21 2 61 16 2 3 94 1 Ungari 18 41 31 10 15 3 81 0 Slovakkia 10 19 67 3 12 1 84 3 * toote - või protsessiuuenduste läbiviimiseks ; TA – teadus - arendustegevus .

53. 53 Masinatööstuse allharude võrdlus – tööga hõivatute arv Ka erinevused hõivatute arvu osas on eri masinatööstuse harudes märkimisväärsed (vt T abel 20 ). Kõige enam on töötajaid hõivatud metalltoodete tootmises. Järgneb arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmine, kus hõivatute arv on tunduvalt madalam. Masinatööstuse sektori väikseimateks allharudeks on metalli - ja muude transpordivahendit e tootmine, kus kummaski on hõivatud alla 500 inimese ehk vähem kui 2% kõikidest masinatööstuses hõivatutest. Ajavahemikul 2005 - 2008 ehk kiire majanduskasvu perioodil kasvas hõive kõigis masinatööstuse allsektorites. Kõige suurem oli kasv elektriseadmete tootmises, kus hõivatute arv peaaegu kahekordistus, aga ka töötajate arvult ühes väiksemas masinatööstuse allsektoris muude transpordivahendite tootmises, kus hõive kasv oli ligi 2/3. Teistes masinatööstuse allsektorites oli hõive kasv küll mõnevõrra tagas ihoidlikum, kuid siiski märkimisväärne, ulatudes 14% - st suurima töötajate arvuga harus metalltoodete tootmises 35% - ni mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmises (EMTAK C28). Ainsaks erandiks on arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmine, kus k a majanduskasvu tingimustes vähenes töötajate arv ligikaudu viiendiku võrra. Järgnenud majanduskriis sundis ettevõtteid hakkama saamiseks vähendama kulusid, kusjuures üheks oluliseks kulude vähendamise allikaks oli töötajate arvu vähendamine (vt ka osa 3.8 ). Hõive vähenes kõikides masinatööstuse allharudes. Siin olid muutused haruti märksa homogeensemad, kõikudes kümnendikust metalltoodete tootmises neljandikuni mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ja muude transpordivahendite (EMTAK C30) tootmises. T abel 20 . Tööga hõivatute arv masinatööstuse allharudes 2005 - 2009. 2005 2006 2007 2008 2009 muutus (%) 2005 - 2008 muutus (%) 2008 - 2009 masinatööstus kokku 30771 32677 35196 36041 29317 17 - 19 metallitootmine 360 414 456 439 392 22 - 11 metalltooted 12292 13330 13893 14014 11740 14 - 16 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 7791 7203 6857 6457 5329 - 17 - 17 elektriseadmed 2907 3893 4761 5447 4540 87 - 17 mujal liigitamata masinad ja seadmed 3620 3779 4700 4882 3701 35 - 24 mootorsõ idukid, haagised 3309 3524 3883 4006 3016 21 - 25 muud transpordivahendid 492 534 646 796 599 62 - 25 Vaadates lühiajastatistikat perioodil 2009 - 2011, on näha, et languse põhja - aastaks oli enamikes masinatööstuse allsektorites 2010. Enamikes sek toris saabu s põhi 2009. aasta 4. või 2010. aasta 1. kvartalis, metalltoodete tootmises 2. kvartalis. Hõive langus oli 2010 1. kvartalis võrreldes eelneva aasta sama perioodiga enamikes sektorites viiendik kuni veerand, erandiks oli väikseima töötajate arvuga metallit ootmine, kus hõive vähenes 7%. Kõige kiiremini on kriisist väljunud arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete ning mootorsõidukite ja haagiste tootmine (vt Tabel 21 ). Protsentuaalselt on kasv küll olnud kiireim met allitootmises, kus aga on hõivatud tagasihoidlik osa kogu töötajaskonnast ning luuakse marginaalne osa lisandväärtusest, nii et masinatööstuse kui terviku osas on selle sektori taastumise mõju tagasihoidlik. Tabel 21 . Tööga hõivatut e arv masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (kvartaalsed andmed). 2009 2010 2011 I II III IV I II III IV I muutus (%) muutus (%)

67. 67 (välisosalusega ettevõtetes 1996. a 13,2 tuhat EUR ja 2008. a 144,7 tuhat EUR ning Eesti kapitalil põhinevates ettevõtetes vastavalt 15 tuhat EUR ja 59,8 tuhat EUR). Suurt käibe kasvu on näidanud ka välisomanduses olevad masinaehituse tööstuses teg utsevad ettevõtted, samas harus tegutsevates kodumaisel kapitalil ettevõtetes on ühe töötaja kohta arvestatud käibe kasv olnud märgatavalt väiksem. Seevastu transpordivahendite tootmises on kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted olnud edukamad – ühe töö taja kohta arvestatud käive on suurenenud 15,4 tuhandelt EUR - lt aastal 1996 64,5 tuhande EUR - ni aastal 2008 ning vaadeldava haru välisomanduses ettevõtete keskmine käive ühe töötaja kohta moodustas aastal 2008 vaid 78% kodumaisel kapitalil ettevõtete väärt usest. Ühe töötaja kohta arvestatud käibe dünaamikat analüüsides ilmneb, et suhtelised erisused välisomanduses ja kodumaisel kapitalil ettevõtete vahel on perioodil 1996 - 2008 vähenenud, vaid metalli - ja metalltoodete tööstuses on vahe endiselt väga suur. T abel 35 . Käive töötaja kohta (tuhat EUR) masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 - 2008. Tööstusharud Välisosalusega Eesti Suhe välis/Eesti (%) 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008 Metall 13,2 27,4 144,7 15,0 32,3 59,8 88 85 242 Masinad 23,1 48,1 80,2 9,0 20,0 54,3 257 241 148 Elektroonika 24,0 27,9 79,8 7,9 26,7 78,6 302 104 101 Transpordivahendid 9,5 42,8 50,3 15,4 41,2 64,5 61 104 78 Eelnev annab alust arvata, et Eesti ettevõtted on asunud sisemisi protsesse ümbe r korraldama, suurendamaks tootlikkust ja seeläbi konkurentsivõimet tervikuna. Omandivormi kui tootlikkuse tegurit kasutatakse ka töö kolmandas osas lisandväärtuse tasemete erinevuse selgitamiseks. Analüüsimaks välisosalusega ettevõtete ja Eesti ettevõtet e ekspordikäitumist, on kasutatud kahte näitajat – eksport töötaja kohta rahalises väljenduses ja ekspordi osakaal käibes, mis on esitatud suhtarvuna. Järgnev tabel kajastab ekspordi osakaalu käibes Eesti ja väliskapitalil põhinevates masinatööstuse ettevõ tetes. Tabel 36 . Ekspordi osakaal käibest masinatööstuse harude lõikes perioodil 1996 – 2008. Tööstusharud Välisosalusega (%) Eesti (%) Suhe välis/Eesti (%) 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008 Metalli - ja metallitoodete tö östus 52,2 71,3 76,5 37,8 42,7 37,0 138 167 207 Masinaehitus 64,3 76,7 86,0 33,6 35,7 51,5 191 215 167 Elektri - ja optikatööstus 39,2 72,7 86,8 40,3 36,9 58,9 97 197 147 Transpordivahendite tööstus 69,2 92,5 95,8 69,1 40,5 62,0 100 228 154 Tabelist on näha, et kõigis masinatööstuse harudes edestavad välisosalusega ettevõtted Eesti ettevõtteid ekspordi osatähtsuse poolest käibes ehk nad on rohkem ekspordile orienteeritud. Suurima ekspordile orienteeritusega on transpordivahendite tööstuses tegutsevad väl isosalusega ettevõtted, kus eksport moodustas 2008. aastal 95,8% käibest. Samal ajal oli Eesti kapitali omanduses olevates transpordivahendite tööstuse ettevõtetes ekspordi osakaal vaid 62% käibest. Suurt erisust saab ilmselt selgitada asjaoluga, et väliso mandusega ettevõtetel oli võimalik kasutada emaettevõtete väljatöötatud ja arendatud rahvusvahelisi turustuskanaleid ja seeläbi suurendada eksporti. Kuigi ka kodumaisel kapitalil põhinevates valdkonna ettevõtetes on ekspordi osakaal oluliselt suurenenud, s iis üldine suutlikkus uusi turge leida on tunduvalt nõrgem. Võib arvata, et majanduskriisi oludes on ettevõtete ekspordikäitumises toimunud muutusi ning ka Eesti kapitalil ettevõtted on asunud järjest rohkem otsima võimalusi välisturgudele minekuks. Samas, majanduskriisi järgses kontekstis on ilmselt paremas seisus just need ettevõtted, mis enne kriisi pöörasid suurt tähelepanu rahvusvahelisel turul tegutsemisele. Teiste majandussektorite hulgast paistab silma ka metalli - ja metalltoodete tööstus, kus ekspo rdi osakaalu

51. 51 2008 25,3 29,8 31,1 29,0 32,5 38,0 2009 25,5 29,7 28,8 13,6 31,7 36,7 2009 I 26,7 31,1 28,8 ...*** 32,0 2009 II 25,9 29,4 26,4 2,9 27,4 2009 III 26,3 28,6 27,0 13,2 27,1 2009 IV 25, 6 28,2 27,7 15,6 28,5 2010 I 25,4 28,6 30,6 26,8 31,1 2010 II 24,2 28,6 31,4 22,5 28,5 2010 III 24,2 28,9 34,5 27,6 30,6 2010 IV 24,2 29,4 38,9 40,4 35,8 2011 I 24,9 29,9 42,3 42,7 37,3 Märkused: * kuna Eesti Statistikaamet avaldab lühiajastati stika üksnes puhta lisandväärtuse kohta, siis on võrreldavuse tagamiseks aluseks võetud puhta lisandväärtuse näitaja (puhas lisandväärtus = müügitulu – kõik kulud + tööjõukulud) ** ekspordi kohta ei ole lühiajastatistika kättesaadav ***selles kvartalis oli masinatööstuse kogukasum negatiivne Eelnevast järeldub, et masinatööstuse sektoril on Eesti töötlevas tööstuses ning ka majanduses tervikuna väga oluline roll nii müügitulu, ekspordi kui lisandväärtuse loojana. 2.3.2. Masinatööstuse allharude võrdlus Masinatööstuse seitse allharu on nii suuruselt kui ka panuselt tulu ja lisandväärtuse loojatena üsna erinevad. Sektori ettevõtete seas domineerivad metalltoodete tootjad. Samas on selle masinatööstuse allsektori osatähtsus hõive loomisel märksa väiksem – a llsektor on küll suurim tööandja, kus oli 2011. aasta alguses hõivatud 37% sektori tööjõust, kuid siiski on see ettevõtete osakaalust suurusjärgu võrra väiksem (vt Tabel 19 ). Samuti on metalltoodete osatähtsus kogu kasumis marginaalne – 3%, puhtast lisandväärtusest ja müügitulust annavad metallitoodete tootjad 22%. Vastupidine roll on arvutite, elektroonika ja optikatoodete harul, kus ettevõtete osakaal kõikidest sektori ettevõtetest on 7%, kuid need annavad tööd vii endikule masinatööstuses hõivatutele ning kus luuakse enam kui 40% lisandväärtusest, ligi pool kogu sektori müügitulust ning 71% kogukasumist. Tabel 19 . Peamised majandusnäitajad masinatööstuse allharude lõikes 2011. aasta 1. kva rtalis (% kogu masinatööstusest). ettevõtete arv tööga hõivatute arv müügi - tulu kogu - kasum puhas lisandväärtus metallitootmine 2 2 1 1 1 metalltooted 67 37 22 3 22 arvutid, elektroonika ja optika 7 20 49 71 41 elektriseadmed 6 16 12 10 16 mujal liigi tamata masinad ja seadmed 10 11 6 4 9

59. 59 aeglasema tempoga. Ka arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises on müügitulu kasv töötaja kohta olnud majanduslanguse perioodil muljetavaldav. Nende kahe ekstreemse näite taustal tunduvad ülejäänud sektorite kasvutempod tagasihoidlikud, kuigi ulatuvad üldjuhul kümnete sse protsentidesse. Erandina vähenes 2011. aastal müügitulu töötaja kohta sektori väikseimas, metallitootmise harus, kuna seal ületas hõivatute arvu kasvutempo müügitulu kasvutempot. Tabel 27 . Müügitulu töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed). 2009 2010 2011 I II III IV I II III IV I muutus (%) 2009 I - 2010 I muutus (%) 2010 I - 2011 I masinatööstus kokku 13 14 15 17 19 23 26 32 35 44 91 metallitootmine 13 16 16 20 26 27 27 24 24 108 - 10 metalltooted 12 13 14 13 15 20 21 23 21 18 43 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 14 14 20 26 27 32 46 73 87 87 221 elektriseadmed 18 20 21 20 22 23 25 26 27 21 23 mujal liigitamata masinad ja seadmed 11 11 11 13 14 15 19 19 19 20 41 mootorsõiduk id, haagised 7 11 11 16 19 23 21 24 25 165 28 muud transpordivahendid 9 17 9 11 9 26 10 19 12 9 27 Masinatööstuse allharude võrdlus – kasum Kasumi osas on alamsektorite osakaalud ja näitajate tase olnud väga erinevad. Majanduskasvu perioodil toimus suur im kasumi kasv elektriseadmete tootmises ja mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmises, kus ka langusperioodil on toimunud oluline kasumi vähenemine. Seega on need masinatööstuse allsektorid koos arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmiseg a olnud kasumi osas majanduse tsüklilisuse suhtes kõige tundlikumad. Töötajate arvu poolest väikseimas allharus metallitoodete tootmises kasvas ka kasum majanduskasvu perioodil kiiresti – kui 2005. aastal oli sektor kahjumis, siis 2008. aastal juba tugevas kasumis. 2009. aastal aga oli haru kahjum vaid miljoni euro võrra väiksem kui eelmise aasta kasum. Kui võrrelda seda sektorit töötajata arvult lähedase muude transpordivahendite tootmisega (C30), siis nende harude kasumid erinevad märkimisväärselt. Muude transpordivahendite tootmises oli majanduskasvu tingimustes kasumi tase märksa madalam ja hüplikum, kuid ka 2009. aastal lõpetas sektor kasumis ning erandina võrreldes kõikide teiste masinatööstuse allharudega kasvas kasum selles harus 2009. aastal võrreld es eelneva aastaga ligi 80%. Masinatööstuse suurima tööandja metalltoodete tootmise allharu kasum vähenes märkimisväärselt juba 2008. aastal, mil võrreldes eelneva aastaga kahanes kasum 60%. Sama tendents jätkus 2009. aastal, mil

46. 46 , 1 , , , , , , , , , , ) ( , 1 1 , , , by T n i n i by T by T fy T T LP n i efekt kasvu sisemise III by i S by i LP fy i LP efekt tuse ümberpaigu e dünaamilin II by i S fy i S by i LP fy i LP efekt tuse ümberpaigu staatiline I by i S fy i S by i LP LP LP LP LP kasv                                                                             kus LP - tööjõu tootlikkus (loodud lisandväärtus), by - baasaasta näitaja, fy - aruandeaasta näitaja, T - agregeeritud tööjõu tootlikkus töötlevas tööstuses (loodud lisandväärtus), S - i - nd as tööstusharus hõivatute osakaal töötleva tööstuse koguhõivest. Staatilise ümberpaigutumise efekt ( static shift effect ) on positiiv n e, kui kõrge tööjõu tootlikkusega tööstusharud kaasavad vaadeldaval perioodil rohkem tööjõudu ja seetõttu suurendavad oma o sakaalu koguhõives, ilmneb nn strukturaalne boonus ( structural bonus ). Dünaamilise ümberpaigutuse efekt ( dynamic shift effects ) leitakse, summeerides tööjõu osakaalude muutuste ja tööjõu tootlikkuse muutuste koosmõjusid. Juhul kui tööstusharud suurendavad nii tööjõu tootlikkust kui ka tööstusharu osakaalu koguhõivest, on tagajärjeks positiivne mõju agregeeritud tootlikkuse kasvule. Sama kehtib ka juhul, kui mingit tööstusharu tabab samaaegselt tööjõu tootlikkuse langus ning vastavas tööstusharus hõivatute o sakaalu vähenemine. Kui kiirema tootlikkuse kasvuga harude suhteline osakaal hõives väheneb , ilmneb nn strukturaalne koormu s ( structural burden ). Valemi kolmas liige kajastab harusisest efekti ( within effects ), mis peegeldab agregeeritud tööjõu tootlikkuse kasvu eeldusel, et mitte mingisuguseid strukturaalseid nihkeid ei ole toimunud ning iga tööstusharu on säilitanud täpselt sama suure osakaalu koguhõivest n agu baasaastal (Peneder 2001 ) . Analüüs on läbi viidud perioodi 1995 - 2007 kohta, mis on omakorda jao tatud kaheks vahemikuks - 1995 - 2000 ning 2001 - 2007. Eesti majanduses toimus 1998. aasta Venemaa majanduskriisi t agajärjel väga ol uline kasvu aeglustumine ja 1999. aasta oli sügava kriisi aeg. Seejärel toimus aga välisinvestorite uus sisenemine ja selle tul emusena algas tööstuses uus suurte muudatuste periood. Seetõttu esimene vaadeldav periood lõppebki 2000. aastaga. Teine periood (2001 - 2007) oli uue kasvu aeg, mil realiseeriti vajalikud muutused. Samuti on arvutatud ka kogumuutus vahemikus 1995 - 2007. Järgn evas tabelis on toodud tootlikkuse dekomponeerimisel tehtud arvutuste üldised tulemused, kus masinatööstuse allharude efektid on summeeritud. Tabel 16 . Masinatööstuse tootlikkuse kasvu dekomponeerimine võrdl usriikides, 1995 - 2007 (% agregeeritud tootlikkuse kasvust ; Groningen Growth and Development Centre, EU KLEMS andmed ) . Staatiline efekt (%) Dünaamiline efekt (%) Sisemise kasvu efekt (%) Kokku (%) Saksamaa 1995 - 2000 9,2 - 8,8 99,6 100 2001 - 2007 0,0 - 1,6 101,6 100 1995 - 2007 2,5 - 1,5 99,0 100 Tšehhi 1995 - 2000 - 3,9 11,8 92,1 100 2001 - 2007 1,5 4,8 93,7 100 1995 - 2007 - 1,8 14,7 87,1 100 Eesti 1995 - 2000 - 0,7 - 2,0 102,7 100 2001 - 2007 0,2 - 0,4 100,3 100

168. 168 Tabel 63 . Ettevõtjate vastuse jagunemine küsimusele, milline meede oli majanduslangusele reageerimisel kõige suurema prioriteediga (N=143) . efek tiivsusele rõhumine kulude kokkuhoid aktiivne laienemine muu Ei vastanud KOKKU 46 40 4 6 4 Positsioon väärtusahelas omatoodang 50 31 3 11 6 1. taseme allhankija 39 43 4 8 6 2. taseme allhankija 51 41 4 2 2 Töötajate arv kuni 9 51 39 - 7 3 10 - 49 45 39 6 6 4 50 - 149 42 45 3 3 8 üle 150 47 33 7 13 0 Välisosalus kuni 49% 46 42 3 7 3 50 - 100% 48 36 5 5 7 Kontserni kuuluvus jah 52 33 4 6 6 ei 43 44 3 7 3 Tegevusala metall 44 43 5 4 4 seadmed 44 44 - 7 4 masinad 41 35 - 18 6 transpordivah endid 61 22 6 6 6 Nagu näha alltoodud jooniselt, vähenes töötajate arv 2009. ja 2010. aastal masinatööstuses rohkem kui töötlevas tööstuses ning majanduses tervikuna. - 2 - 12 - 12 - 6 - 18 - 8 2 - 19 - 10 - 20 - 15 - 10 - 5 0 5 2008 2009 2010 tegevusalad kokku töötlev tööstus masinatööstus kokku Joonis 82 . Tööga hõivatute arvu muutus 2008 - 2010 (% võrreldes eelneva aastaga).

126. 126 ostujuhtimisprotsessidega seotud muutustest on laialdasem t äppis ajastatuse ( just in time, JI T ) kasutamine ja vähem ostetakse lattu, ISO 9001 rakendamine, projektipõhine ostuprotsess, odavamate sisseostumaade otsimine, otsekontaktide loomine tehastega, uute tarnijate otsimine. Juurutatud tootmise abitegevuse näidetena tõid intervjueeritavad välja FIFO ( first in fist out ) põhimõtte juurutamist, lao automatiseerimist ja toote jälgitavuse süsteemi rakendamist. Tabel 56 . Vastuste jagunemine küsimusele „ Kas viimase kolme aasta jooksul on ettevõte võtnud kasutusele ettevõtte jaoks uusi või varasematega võrreldes oluliselt täiustatud tootmise abitegevusi, ostujuhtimisprotsesse või tootmisprotsesse?“ (N=127) tootmisprotsessid ostujuhtimisprotsessid tootmise abitegevused jah ei jah ei jah ei kokku 54 46 20 80 20 80 positsio on väärtusahelas omatoodang 53 47 17 83 19 81 1. taseme allhankija 67 33 22 78 30 70 2. taseme allhankija 43 57 19 81 7 93 töötajate arv kuni 9 41 59 14 86 19 81 10 - 49 47 53 18 83 16 84 50 - 149 71 29 28 72 17 83 üle 150 67 33 27 73 40 60 välisos alus kuni 49% 53 47 16 84 15 85 50 - 100% 54 46 29 71 30 70 kontserni kuuluvus jah 61 39 27 73 27 73 ei 49 51 16 84 15 85 tegevusala metall 55 45 19 81 17 83 elektroonika 55 45 23 77 25 75 masinad 31 69 7 93 7 93 transpordivahendid 69 31 36 64 38 62 Rääkides protsesside uuenduslikkusest ka ettevõtte turupiirkonnale, arvas keskmiselt 22% ettevõtetest, et uued protsessid olid ka nende turupiirkonnas uuenduslikud. Kõrgema uuenduslikkusega paistavad ka siin silma välisosalusega ja kontserni kuuluvad ettevõtted ning tegevusaladest taas transpordivahendite tootjad.

50. 50 Tabel 17 . Masinatööstuse olulisus Eesti majanduses (% kogu majanduse vastavast näitajast, 2005 - 2011). ettevõtete osakaal tööga hõivatute osakaal müügitulu osakaal kogukasumi osakaal lisandväärtuse* osakaal ekspordi osakaal** 2005 2,6 7,0 4,9 4,6 6,5 11,6 2006 2,5 7,0 5,2 4,8 6,6 12,0 2007 2,5 7,3 5,4 5,3 7,1 13,0 2008 2,5 7,6 5,9 7,0 8,1 14,2 2009 2 ,5 7,0 5,3 1,4 7,0 12,7 2009 I 2,9 7,8 5,4 - 2,6 7,2 2009 II 2,9 7,1 4,9 0,4 6,1 2009 III 2,8 7,0 5,1 4,6 7,2 2009 IV 2,9 6,9 5,4 3,3 6,9 2010 I 2,6 7,0 6,3 8,4 8,5 2010 II 2,4 7,0 6,7 7,1 7,9 2010 III 2,4 7,2 7,4 7,8 8,2 2010 IV 2,5 7,4 9,0 12,9 10,1 2011 I 2,6 7,3 10,3 13,6 10,7 Märkused: * kuna Eesti Statistikaamet avaldab lühiajastatistika üksnes puhta lisandväärtuse kohta, siis on võrreldavuse tagamiseks aluseks võetud puhta lisandväärtuse näitaja (puhas lisandväärtus = müügitulu – kul ud kokku + tööjõukulud). ** ekspordi kohta ei ole lühiajastatistika kättesaadav. Masinatööstus on ka töötleva tööstuse seisukohalt oluline haru (vt Tabel 18 ). Masinatööstuse ettevõtted moodustavad ligikaudu neljan diku kõikidest töötleva tööstuse ettevõtetest ning see osakaal on perioodil 2005 - 2011 püsinud stabiilsena. Seevastu masinatööstuse osakaal hõive loojana on pisut kasvanud – 2005. aastal oli see veerand, 2011. aasta I kvartalis juba peaaegu 30%. Müügitulu, kasumi, lisandväärtuse ja ekspordi osakaalude võrdlus ettevõtete osakaaluga näitab taas, et masinatööstus on ka töötleva tööstuse seisukohalt väga oluline sektor ning masinatööstuse positsioon on vaadeldaval perioodil üha kasvanud. Kui 2005. aastal loodi m asinatööstuse sektoris ligikaudu veerand töötleva tööstuse lisandväärtusest, müügitulust ja kogukasumist, siis 2011. aastal oli lisandväärtuse osas sektori panus 37% ning müügitulu ja kasumi osas 42 - 43%. Masinatööstuse sektor on võrreldes teiste töötleva t ööstuse harudega suhteliselt rohkem ekspordile orienteeritud. Kui masinatööstus andis 2009. aastal 28,8% töötleva tööstuse müügitulust, siis ekspordi osakaalu suhtarv on sellest oluliselt kõrgem – 36,7%. Tabel 18 . Masinatööstuse ol ulisus Eesti töötlevas tööstuses (% kogu töötleva tööstuse vastavast näitajast, 2005 - 2011). ettevõtete osakaal tööga hõivatute osakaal müügitulu osakaal kogukasumi osakaal lisandväärtuse osakaal* ekspordi osakaal** 2005 22,5 24,2 24,9 24,8 26,3 30,0 200 6 23,3 25,5 27,0 25,8 27,6 32,7 2007 24,1 27,5 29,0 26,7 29,7 35,7

83. 83 15 16 34 70 88 88 54 46 54 28 11 12 27 33 11 3 1 4 4 1 0% 20% 40% 60% 80% 100% maine varasem koostöö paindlikkus hind tarnekindlus kvaliteet väga oluline pigem oluline pigem ebaoluline täiesti ebaoluline Joonis 24 . Tarnijate valiku kriteer iumid (N=143) . Analüüsides tarnijate valiku kriteeriume erinevates ettevõtete gruppide lõikes (vt Tabel 43 ), saab välja tuua, et kvaliteet ja tarnekindlus on eriti oluline välisomanduses ettevõtete jaoks. Samas on välisomanduses ettevõtete puhul hind kui väga oluline kriteerium (võrreldes kodumaiste ettevõtetega) suhteliselt väiksema osakaaluga. Paindlikkus on suhteliselt olulisem lihtsama allhanke tegijatele. Suurematele ettevõtetele on suhteliselt tähtsamad kvalit eet, tarnekindlus ja hind, väiksematele seevastu paindlikkus, varasem koostöö ja maine. Tarnekindlus on väga oluline tegur seadmetootjatele, seda ilmselt seetõttu, et nagu eespool selgus, tellitakse selles sektoris suur osa tootmissisenditest välisriikides t. Masinatootjatele on võrreldes teiste tegevusaladega suhteliselt olulisem tootmissisendite kvaliteet. Tabel 43 . Tarnijate valiku kriteeriumid – „väga oluline“. kvaliteet tarnekindlus hind paindlikkus varasem koostöö maine Posi tsioon väärtusahelas omatoodang 92 83 69 17 8 11 1. taseme allhankija 88 92 69 27 19 13 2. taseme allhankija 86 88 67 49 20 18 Töötajate arv kuni 9 88 85 63 37 24 20 10 - 49 83 81 67 38 19 19 50 - 149 92 95 78 25 6 8 üle 150 93 100 73 33 13 7 Välis osalus kuni 49% 85 84 74 33 19 18 50 - 100% 95 98 58 35 10 8 Kontserni kuuluvus jah 94 94 67 28 6 10 ei 84 84 71 37 23 18 Tegevusala metall 88 89 74 37 16 14 elektroonika 82 96 56 33 11 11 masinad 94 82 65 29 18 18 transpordivahendid 83 67 67 17 22 22

94. 94 „5S on selline asi, mida me oleme teinud paar aastat ja täiesti põhjalikult, teinud majasisest võistlust ja saatnud inimesi SPA - sse puhkama . /.../ See on selline asi, mis on väga kiiresti nähtav, ta ei ole ainult tootmises, samamoodi võib seda teha kontoris. /.../ 5S on seotud selle ergonoo mikaga, sellega et ma teen vähem liigutusi, et ma teen vajalike liigutusi, ma mõtlen läbi, mida ma teen, mul on asjad õiges kohas, ma ei otsi neid taga, ei kõnni ühe jupi pärast teisele poole saali, see on otseselt protsessiga seotud.“ (Metalltootmisettevõtte juhataja) Teistest tootmise juhtimise mudelitest nimetasid uuringus osalenud veel MRP - d (mat erjalide vajaduse plaan), visual manufacturing i, (tootmisettevõtte terviklahendus), tootlikkuse suurendamise terviklikku juhtimist ( total productive management, TPM ) ja FIFOt (first in first out, esimesena - sisse - esimesena - välja). Tabel 49 . Tootmise juhtimise mudelite kasutamine ( nende ettevõtete osakaal %, kes kasutab; N=143) . Kaizen SMED JIT 5S Kanban VSM KOKKU 8 5 6 15 11 8 Positsioon väärtusahelas omatoodang - - - 6 - 6 1. taseme allhankija 16 8 14 24 18 10 2. taseme a llhankija 8 6 4 14 12 8 Töötajate arv kuni 9 2 - 2 2 - 5 10 - 49 - 2 - 10 6 4 50 - 149 16 5 5 24 16 5 üle 150 33 27 40 40 40 40 Välisosalus kuni 49% 3 2 - 5 4 5 50 - 100% 21 12 21 38 26 17 Kontserni kuuluvus jah 17 11 17 33 20 15 ei 3 1 - 3 5 5 Teg evusala metall 9 4 5 10 7 7 elektroonika 19 11 19 37 30 15 masinad - 6 - 6 - 6 transpordivahendid - - - 11 6 6 Väikeettevõtetes, mis moodustavad Eesti masinatööstuses valdava enamuse, lähtutakse tootmise planeerimisel ja juhtimisel eelkõige nn terve st mõistusest. Väikeettevõtted ei näe ka vajadust erinevate keerukate mudelite juurutamiseks. Mitmed intervjueeritud ettevõtete juhid tunnistavad, et tegelikult kasutatakse mingil määral kõiki mainitud mudeleid ning püütakse igast mudelist midagi kasulikku omaks võtta, kuid kasutatavat süsteemi ei nimetata sellise nimega. Samuti on suhteliselt palju ettevõtteid, mis kasutavad iseenda poolt välja arendatud tootmise juhtimise süsteeme. Näiteks arvutatakse ja jälgitakse tootlikkust ühe töötaja kohta, masinapar gi koormatust, üksuse koormatust, praagi protsenti. Ettevõtete juhtidega tehtud intervjuudest jäi kõlama arvamus, et erinevad tootmise juhtimise mudelid on eelkõige vajalikud masstootmise ja suuremahulise seeriatootmise korral. Kuivõrd Eesti mõistes seeria tootmine on maailma mastaabis tükitootmine, on arusaadav, miks tootmis e juhtimise mudelite kasutamine ei ole väga levinud. Masinaehitu settevõte tootmisjuht sisseostu protsessist: „Märksõna on intuitsioon, see on kogu selle tegevuse aluseks, analüüsi pool on meil suhteliselt intuitiivne, kui kõhutunne ütleb, et midagi jääb puudu ja kogemuste baasil saab juba ette hinnata, et mida sealt väljamaalt just vaja on.“

64. 64 Seevastu masinatööstuse harudest käibe ja hõive poolest suurimas – metalltoodete tootmises – on ettevõtete profiil erinev ning aastal 2009 oli jääktulu eelmiste aastatega võrreldes oluliselt vähenenud, moodustades vaid 500 EUR ühe hõivatu kohta. Tööjõukulude komponent on aga püsinud stabiilsena. Ka ülejäänud masinatööstu se harudes – muude masinate ja seadmete tootmises (erinevad tööstusseadmed jt), mootorsõidukite ja haagiste tootmises ja metallitootmises olid 2009. aasta tulemused eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt halvemad ning tööjõukulude ja kulumi summa ületa s loodud lisandväärtust. Harude vahel ilmnevad erisused ka tööjõumahukuse osas. Muude masinate ja seadmete tootmine ning elektroonikatööstus on suhteliselt tööjõumahukamad harud, muude transpordivahendite tootmises on tööjõukulude osakaal madalaim. Kulumi osas on erinevused harude lõikes väikesed. Kokkuvõtteks Käesoleva osa lõpetuseks toome ära joonise, kus on võrdlevalt esitatud masinatööstuse harude omavaheline konkurentsipositsioon erinevate näitajate alusel. Punasega on tähistatud näitajate madalaid tas emeid või ebasoovitavaid muutusi (nt müügitulu järsk vähenemine), kollasega keskmisi tasemeid ja rohelisega kõrgeid tasemeid või soovitavaid muutusi (nt müügitulu kiire kasv). Tabel 32 .Masinatööstuse allharude omavaheline konkurent sipositsioon erinevate näitajate alusel metallitootmine metalltooted arvutid, elektroonika ja optika elektri - seadmed mujal liigitamata masinad ja seadmed mootor - sõidukid, haagised muud transpordi - vahendid ettevõtete arv tööga hõivatute arv hõive kasv 2005 - 2008 hõive langus 2008 - 2009 hõive kasv 2010 - 2011 müügitulu müügitulu muutus 2005 - 2008 müügitulu muutus 2008 - 2009 müügitulu muutus 2010 - 2011 müügitulu töötaja kohta kasum lisandväärtus töötaja kohta madal keskmine kõrge Märkus: ettevõtete arvu korral on kõrgena käsitletud alamharude võrdluses s uhteliselt suurema ja madalana suhteliselt väiksema ettevõtete arvuga harusid. Nagu näha, on kõige konkurentsivõimelisemad masinatööstuse allharud Eestis arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmine ning elektriseadmete tootmine, kus hõive kasvas m ajandustõusu ajal keskmisest kiiremini. Samuti on nimetatud alamsektorid olulised müügitulu genereerijad, seda eriti arvestades oma suhteliselt väiksema osakaaluga mõõdetuna ettevõtete arvu alusel . Ka kasumi tase on

108. 108 Tabel 53 . Ettevõtete konkurentsieelised välisturgudel (% vastanud ettevõtetest) metall - ja metalltooted masinate ja seadmete tootmine jah, on eelis ei ole eelis puudub kogemus jah, on eelis ei ole eelis puudub kogemus vajaliku oskusteabe olemasolu 82,3 16,1 1,6 78,9 18,4 2,6 välisturgude, - tarbijate eelistuste hea tundmine 81,0 12,7 6,3 47,1 41,2 11,8 toodete (teenuste) kõrge kvaliteet 81,0 17,5 1,6 83,3 13,9 5,6 madalam tootmise kulutase 80,3 19,7 0,0 69,4 27,8 2,8 isikli kud kontaktid, lai tutvusringkond 80,3 13,1 6,6 80,6 16,7 2,8 kõrge kvaliteediga toode madalama hinnaga 75,8 19,4 4,8 61,1 36,1 2,8 tööjõu kõrge kvaliteet ja professionaalsus 74,1 24,1 1,7 89,2 10,8 0,0 pikaajaline koostöökogemus välismaal 70,0 20,0 10, 0 80,6 13,9 5,6 vajalike tootmisvõimsuste olemasolu 61,9 36,5 1,6 71,4 20,0 8,6 innovaatilisus ja tootearendus 58,7 29,1 12,2 66,7 30,6 2,8 kaasaegne tehnoloogia, tarkvara tase 49,2 41,0 9,8 75,0 22,2 2,8 kiire ja paindlik reageerimine nõudluse muutumi sele 44,8 43,1 12,1 80,0 11,4 8,6 hea turundusoskus 40,4 47,4 12,3 41,2 52,9 5,9 hea keeleoskus 38,6 35,1 26,3 58,3 36,1 5,6 intellektuaalne omand 35,1 43,9 21,1 60,0 28,6 11,4 välisosaluse olemasolu 15,3 39,0 45,8 33,3 33,3 33,3 Allikas: Raie jt 2010 Märkus: rohelisega on tähistatud need tegurid, mida ettevõtjad peavad kõige olulisemateks eelisteks ja oranžiga need, mis ei peeta eelisteks. 2010. aasta Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuringus analüüsiti ka ettevõtte tegevusi konkurentsivõime tõstm iseks välisturul ( Joonis 39 ). Metall - ja metalltoodete ettevõtted pidasid olulisimaks turunduskanalitele juurdepääsu otsimist (üle 3/4 ettevõtetest) ning tarbijate nõudluse uurimist (59%). Masinate ja seadmete toot mise ettevõte puhul on peamine tegevus välisturgudel konkurentsivõime tõstmiseks erinevatel turundusüritustel ja messidel oma toodete tutvustamine (77,1%). 48 46 77 59 52 54 23 41 0% 50% 100% tutvustanud oma tooteid/teenuseid ... sisenenud uuele välisturule otsinud turundukanalitele juurdepääsu uurinud tarbijate nõudlust m etall ja metallitooted jah ei 77 68 66 55 23 32 34 46 0% 50% 100% masinad ja seadmed Joonis 39 . Tegevused konkurentsivõime tõstmiseks välisturul (Raie jt 2010 ) .

104. 104 Tabel 51 . EDI süsteemi rakendamine (2010, Eurostat) Tšehhi Eesti Soome Läti Rootsi Un gari EL 27 Slovakkia Sloveenia Saksamaa Leedu Poola Metalli - ja metalltoodete tootmine Automaatne andmevahetus ettevõtteväliste subjektidega 17 44 45 56 46 49 54 55 60 69 70 Automaatne andmevahetus klientidelt tellimuste saamisel 8 39 21 41 30 29 36 3 6 11 53 28 Automaatne andmevahetus hankijatele tellimuste saatmisel 9 34 10 39 27 26 32 35 7 32 37 Automaatne andmevahetus tooteinfo saatmisel ja vastuvõtmisel 12 35 10 34 24 25 37 40 16 45 52 Automaatne andmevahetus transpordidokumentide saatm isel ja vastuvõtmisel 8 27 18 25 38 12 27 17 7 34 30 Arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid Automaatne andmevahetus ettevõtteväliste subjektidega 26 39 46 48 50 57 54 56 70 64 57 52 Automaatne andmevahetus klientidelt tellimuste saamisel 14 30 15 33 36 29 33 34 13 43 20 33 Automaatne andmevahetus hankijatele tellimuste saatmisel 16 29 13 32 33 28 33 35 16 29 25 32 Automaatne andmevahetus tooteinfo saatmisel ja vastuvõtmisel 16 28 11 33 30 28 37 30 22 40 41 35 Auto maatne andmevahetus transpordidokumentide saatmisel ja vastuvõtmisel 11 23 16 24 39 21 29 16 18 34 28 21

152. 152 erinevused (vt Tabel 62 ). Transpordivahendite tootjad ja metallitööstuse ettevõtetel on märksa enam probleeme kui masinate tootjatel. Tabel 62 . Ettevõtjat e hinnangud erinevate probleemide olulisuse tootmistööjõu puhul (osakaal neist vastanutest, kes andsid hinnangu „väga oluline“) vajalike oskuste ja kogemustega töötajate vähesus teadmiste ja oskuste vananemine madal kohusetundlik kus puudulik keeleoskus tööjõu voolavus madal arvutioskuse tase KOKKU 47 19 30 15 9 2 Posit - sioon väärtus ahelas oma - toodang 49 20 23 14 3 3 1. taseme allhankija 46 17 30 15 6 2 2. taseme allhankija 51 20 34 15 17 2 Töötaja - te arv kuni 9 44 25 47 8 14 0 10 - 49 44 18 29 16 13 2 50 - 149 55 15 21 15 0 6 üle 150 43 21 14 29 7 0 Välis - osalus kuni 49% 47 21 36 11 12 3 50 - 100% 47 16 17 24 3 0 Kont - serni kuulu - vus jah 43 19 17 19 4 2 ei 49 20 38 12 12 2 Tege - vusala metall 50 25 32 15 10 4 elektroo - nika 42 8 17 24 4 0 masinad 29 6 35 6 6 0 transpordi - vahendid 60 27 40 7 20 0 Teadmiste ja oskuste vananemine on Eesti enamusosalusega ettevõtetes mõnevõrra suuremaks probleemiks kui välismaise enamusosalusega ettevõtetes. Ka siin esinevad tegevusalade lõikes olulised e rinevused – eelkõige on taas probleeme metalli - ja transpordivahendite tootmise ettevõtetel. Madala kohusetundlikkuse korral ilmneb seos olenevalt ettevõtte positsioonist väärtusahelas – omatoodangu tootjatele on see väiksem probleem kui allhankega tegelev atele ettevõtetele. Sama seos ilmneb olenevalt töötajate arvust ja välisosalusest – suurematele ettevõtetele on töötajate madal kohusetundlikkus väiksemaks probleemiks kui väikestele ettevõtetele ning Eesti enamusosalusega ettevõtetele suuremaks murekohaks kui välismaise enamusosalusega ettevõtetele. Taas on täheldatavad erinevused olenevalt tegevusalast – masinate tootjatel on see probleem väiksem kui ülejäänud tegevusaladel. Seevastu hindavad masinatootjad võrreldes teistega suuremaks töötajate keeleprobl eeme. Keeleprobleemide puhul esinevad ka erinevused ettevõtte suuruse (väiksemates ettevõtetes on see väiksem probleem kui suurtes) ja välisosaluse lõikes (välismaise enamusosalusega ettevõtetes on rohkem probleeme). Tööjõu voolavus teeb muret eeskätt all hankijatele, väikestele ettevõtetele, Eesti enamusosalusega ettevõtetele ja transpordivahendite tootjatele. Mitmed ettevõtjad on rõhutanud, et töösoovija tööle rakendamine sõltub oluliselt ka kandidaadi iseloomuomadustest ja hoiakutest. Madalat kohusetundl ikkust peetakse oskuste ja kogemuste vähesuse järel kõige olulisemaks tootmistööjõuga seonduvaks probleemiks. Eelkõige puudutab see ettevõtjate hinnangul kutsehariduse saanud noori.

36. 36 Seega võib eelnevat analüüsi lühidalt kokku võttes öelda, et Eestis on masinatööstuse osatähtsus majanduses mõõdetuna hõivatute arvu ja lisandväärtuse alusel võrreldes n - ö va nade tugevate tööstusriikidega nagu Saksamaa, Rootsi ja Soome, tunduvalt madalam nii hõive kui lisandväärtuse genereerijana. Samuti ilmneb mahajäämus võrreldes Sloveenia, Ungari, Tšehhi ja Poolaga, edestame võrdlusriikidest vaid oma Balti riikidest naabrei d. 2.2.2. Masinatööstuse harude struktuur Masinatööstuse sektori harude osatähtsused on võrdlusriikide lõikes väga erinevad, mis on paljuski selgitatav ajalooliselt kujunenud arengutega. Riigid erinevad selles osas, millises sektoris on riik oma niši leid nud – Tšehhi, Rootsi, Saksamaa puhul on nendeks tasakaalustatult metalltooted, muud masinad ja seadmed ja mootorsõidukid ja haagised, Sloveenias on võrreldes teiste riikidega suht e liselt rohkem inimesi hõivatud elektriseadmete tootmises 8 . Nagu näha, on n - ö tugevates masinatööstuse riikides ehk siis nendes riikides, kus masinatööstusel on oluline roll nii hõive kui lisandväärtuse genereerijana, võrreldes Eesti, Läti ja Leeduga vähem inimesi hõivatud metalltoodete ning rohkem muude masinate ja seadmete (EMTAK C28) tootmises. Tabel 6 . Hõive struktuur masinatööstuses (2008, %). Metalli - tootmine Metall - tooted Arvutid, elektroonika ja optikaseadmed Elektri - seadmed Muud masinad ja seadmed Mootor - sõidukid ja haagised Muud transpordi - vahe ndid Tšehhi 7,9 25,7 7,5 14,0 20,1 22,4 2,5 Saksamaa 7,0 21,4 8,3 12,6 27,7 20,1 2,9 Eesti 1,3 38,9 17,8 15,1 13,4 11,1 2,3 Läti 12,5 37,5 6,0 12,5 16,5 5,0 10,0 Leedu 3,5 43,3 9,9 11,7 14,6 7,6 9,4 Ungari 6,3 21,9 17,7 15,6 14,5 21,5 2,5 Poola 7,9 31,9 7,6 11,1 17,5 17,5 6,4 Sloveenia 10,2 32,5 5,0 20,8 16,2 13,9 1,5 Slovakkia 11,7 19,5 9,6 14,0 18,4 24,9 2,1 Soome 9,4 23,9 19,6 10,4 26,9 4,1 5,7 Rootsi 12,2 22,8 10,7 7,8 22,4 20,2 3,8 Järgnevas tabelis on toodud lisandväärtuse näitaja aasta 20 08 kohta erinevates masinatööstuse harudes võrdlusesse kaasatud riikides. Tabel 7 . Lisandväärtus ühe hõivatu kohta masinatööstuse sektori harudes (2008, tuh. EUR). Metalli - tootmine Metall - tooted Arvuti, elektroonika - ja optikasea dmed Elektri - seadmed Muud masinad ja seadmed Mootor - sõidukid ja haagised Muud transpordi - vahendid Tšehhi 33,4 20,1 19,1 20,1 23 29 22,8 Saksamaa 85 52,6 74,3 68,2 70,9 73,5 77,3 Eesti 35,2 17,9 15,9 21,1 20,2 18,7 18 8 Selles osas on kasutatu d riikidevahelises võrdluses Eurostati andmeid.

136. 136 Tabel 59 . Innovatsioonialane koostöö erinevate partneritega (nende ettevõtete osakaal, kes on teinud koostööd , N=43 ) kontserni teised ettevõtted tarnijad kl iendid sama haru ettevõtted konsultatsiooni - firmad TAK - id AS* TAd KOKKU 22 32 13 13 13 19 Positsioon väärtus - ahelas omatoodang 28 44 14 17 14 33 1. taseme allhankija 20 28 14 20 14 22 2. taseme allhankija 20 27 10 4 12 8 Töötajate arv kuni 9 15 22 17 5 10 12 10 - 49 18 31 18 16 8 14 50 - 149 24 34 3 8 18 26 üle 150 47 53 13 33 27 33 Välisosalus kuni 49% 23 32 14 11 14 21 50 - 100% 19 31 12 17 12 14 Kontserni kuuluvus jah 32 20 35 7 20 19 32 ei 23 29 17 8 10 11 Tegevusala metall 25 31 15 11 15 11 elektroonika 26 26 11 22 11 30 masinad 18 47 12 12 12 29 transpordi - vahendid 6 28 11 6 11 28 Märkus: TAK – teadus - arenduskeskus; AS – avalik sektor, TA - teadusasutus Koostöö klientidega on Eesti masinatöötuse ettevõtetes tihe, kuna paljuski toodetakse kindlat toodet kindlale kliendile. Seda olukorda, kus ettevõtted tulevad vastu kliendi soovidele ning kohandavad oma toodangut (metallkonstruktsioonide projekteerimist, masinate ümberseadistamist jmt) vastavalt kliendi vajadustele, nimetavad ettevõtted tihti innovatsioonialaseks koostööks kliendiga. Mõnikord on need innovatsioonid ühepoolsed (ettevõtte täidab kliendi soove) ja lihtsakoelised (silindrite erinev värvimine, soojussõlmede teistsugune paigutus) ning nende abil ei ole või malik leida tulevikus uusi kliente. Samas suuremate ja keerukamate toodete (kaatrid, metsatõstukid) puhul on erilahendustena tehtud tööd oluliseks turunduse ning uute klientide leidmise (tänu headele referentsidele) võimaluseks ja lõpptoote valmimisel on k oostöö kahepoolne, sest toode valmib koostöös kliendiga (antakse vajalikud soovitused või lahendused ja arutatakse materjalide ja tehnoloogiatega seotud kitsaskohti) ja lisaks toimub koostöö tarnijate või ülikoolidega. Pärnumaal Audrus tegutsev AQ Laserto ol OÜ on positiivne näide innovatsioonialasest koostööst kliendiga. AQ Lasertool OÜ kasutab oma tootmises Baltikumis ainulaadset hõõrdkeevituse (tegemist on viieteljelise freespingiga) protsessi. See tehnoloogiline lahendus aitab teha toodet kuluefektiivse ks ja kvaliteetseks. Hõõrdkeevituse protsessi hakati kasutama uudsel moel – laiendati hõõrdkeevituse võimalusi tootmisprotsessis. Bombardieris oli teatud tootmislõiku seni tehtud käsikeevitusel ning koostöös AQ Lasertool OÜ - ga suudeti tootmislõiku hõõrdkee vituse abil automatiseerida ja efektiivsemaks teha. Perioodil 2005 - 2010 on teadusasutustega koostööd teinud kolmandik uuringus osalenud ettevõtetest.

54. 54 2009 I - 2010 I 2010 I - 2011 I masinatööstus kokku 32583 29024 26908 25665 25723 25915 26427 27069 27484 - 21 7 metallitootmin e 375 331 339 319 350 364 365 370 472 - 7 35 metalltooted 12486 11353 10567 10102 9864 9415 9473 9679 10109 - 21 2 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 5859 5172 4812 4651 4819 5005 5007 5176 5504 - 18 14 elektriseadmed 5168 4613 4356 4030 4041 4209 436 3 4476 4463 - 22 10 mujal liigitamata masinad ja seadmed 4494 3931 3527 3290 3395 3391 3469 3500 3062 - 24 - 10 mootorsõidukid, haagised 3553 3051 2782 2737 2751 3036 3241 3363 3418 - 23 24 muud transpordivahendid 648 573 525 535 503 495 509 504 457 - 22 - 9 Omaette väärib käsitlemist üks Eesti majandust iseloomustav tegur – suur väikeettevõtete osakaal, kuna sellest on tingitud mitmed eripärad ja probleemid, mida vaadeldakse järgmistes osades. Nagu näha (vt Tabel 22 ) , on ligi 90% kõikidest Eesti ettevõtetest mikroettevõtted, kus on kuni 9 töötajat. Töötlevas tööstuses ja masinatööstuses on see osakaal mõnevõrra väiksem, masinatööstuses on kuni 9 töötajaga ettevõtete osakaal kõikidest ettevõtetest ligikaudu 70%. Väikee ttevõtteid (töötajate arvuga 10 - 49) on masinatööstuses ca 21% (võrdluseks: majanduses kokku 9,5%) ning üle 50 töötajaga ettevõtteid 7,5% (majanduses tervikuna 2,2%). Seega on masinatööstuse ettevõtted võrreldes keskmise Eesti ettevõttega suuremad. Kahjuks ei avalda Statistikaamet tulenevalt sellest, et teatud masinatööstuse tegevusaladel on väga vähe ettevõtteid, andmeid selle kohta, kuidas jagunevad masinatööstuse ettevõtted suuruse ja töötajate arvu alusel. Siiski, kuivõrd ettevõtete jagunemine töötajate arvu alusel on töötlevas ja masinatööstuses väga sarnane, võib eeldada, et ka tööga hõivatute arvu osas ei ole olulisi erinevusi. Võrreldes majanduse keskmiste näitajatega on töötlevas tööstuses proportsionaalselt rohkem töötajaid hõivatud suuremates ette võtetes. Kui majanduses kokku on 100 ja enama töötajaga ettevõtetes hõivatud ligi kolmandik töötajatest, siis töötlevas tööstuses ligi pooled. Väikestes ettevõtetes (töötajate arv kuni 9) on need näitajad vastavalt 28% ja 10%. Tabel 22 . Ettevõtete jagunemine töötajate arvu alusel (2011 I kvartali andmete põhjal). Ettevõtete arv Keskmine tööga hõivatud isikute arv majandus kokku töötlev tööstus masina - tööstus majandus kokku töötlev tööstus 1 - 9 töötajat 88,2 73,9 71,0 27,9 9,8 10 - 19 töötajat 5,9 9,9 11,4 10,6 8,0 20 - 49 töötajat 3,6 9,0 10,2 15,0 17,2 50 - 99 töötajat 1,3 3,8 3,8 12,1 16,5 100 ja enam töötajat 0,9 3,5 3,6 34,4 48,5 Märkus: ettevõtete grupeerimisel suuruse alusel on lähtutud Eesti Statistikaameti lühiajastatist ikas kasutatavast lähenemisest. Masinatööstuse allharude lõikes on suurim mikroettevõtete osakaal 2011. aastal muude transpordivahendite tootmises ning väikseim mootorsõidukite ja haagiste tootmises. Üle 100 töötajaga

55. 55 ettevõtete osakaal on suurim elektrise admete tootmises ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmises (vt Joonis 14 ). 41 49 57 59 64 71 77 78 88 18 11 14 10 14 11 11 11 6 18 17 18 12 11 10 8 8 4 7 8 9 9 11 4 2 2 1 16 16 2 10 4 2 2 1 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% mootorsõidukid, haagised elektriseadmed mujal liigitamata masinad ja seadmed arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed metallitootmine kogu masinatööstus metalltooted muud transpordivahendid kogu majandus 1 - 9 10 - 19 20 - 49 50 - 99 100 ja enam Joonis 14 . Masinatööstuse ettevõtete jaotus töötajate arvu järgi 2011 aasta 1. kvartalis (%). Ee sti masinatööstuse ettevõtte keskmine suurus perioodil 2005 - 2009 on selgelt vähenenud. Langustrend sel perioodil on toimunud kõigis masinatööstuse allharudes, välja arvatud elektriseadmete ja mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmises. Ettevõtete väh enev suurus võib tekitada probleeme, eriti arvestades, et ekspordisuutlikkuse ning rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõime tekkimiseks on eeldatavalt vajalik teatav minimaalne tegevusmastaap. Tabel 23 . Masinatööstuse ettevõtete kes kmine suurus mõõdetuna töötajate arvu alusel 2005 - 2011. KOKKU metalli - tootmine metalli - tooted elektroonika* elektri - seadmed masinad** mootorsõidukid, haagised muud transpordi - vahendid 2005 28 33 18 65 48 25 95 13 2006 27 28 17 58 60 25 80 13 2007 26 30 16 60 54 31 83 13 2008 26 22 15 58 70 34 72 13 2009 21 16 13 50 67 26 55 9 2009 I 23 16 13 59 71 26 65 10 2009 II 20 14 12 51 62 24 51 8 2009 III 20 15 12 51 57 22 46 8 2009 IV 19 15 12 49 54 21 56 8 2010 I 19 12 12 48 64 20 49 7 2010 II 21 13 12 51 61 22 61 7 2010 III 22 16 12 52 70 22 65 7 2010 IV 23 15 13 54 69 22 73 8

78. 78 keskkonnamõjude kindlakstegemiseks ja vähendamiseks (2008, Eurostat) On positiivne, et kõige suurem osa ettevõtteid peab olulisimaks ajendiks keskkondlike uuen duste tegemisel 20 ettevõttes välja kujunenud keskkonnasõbralikku äritava ( vastavalt 37% metalli - ja metalltoodete ja 36% ülejäänud Eesti masinatööstuse ettevõtetest). See on Eestis teiste riikidega võrreldes kõrgemalt hinnatud. Oluline ajend keskkonnahoidlik eks uuendusteks on ka ettevõtte tegevuse vastavusse viimine olemasolevate seadustega või keskkonnamaksudega. Samas on selle aspekti hinnangud enamikes võrdlusriikides veelgi kõrgemad. Tarbijapoolsel nõudlusel on Eestis suhteliselt suurem tähtsus arvutite, elektroonika ja optika, masinate ja seadmete ning transpordivahendite tööstuse ettevõtetes. Võimalust saada riigilt tuge kui motivaatorit keskkonnahoidlike uuenduste rakendamiseks ei peeta eriti oluliseks üheski võrdlusse kaasatud riigis. Tabel 41 . Keskkonnahoidlike uuenduste rakendamise motiivid ettevõtetes (% kõikidest ettevõtetest), 2008 Metalli - ja metalltoodete tootmine Arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid seadu - sed tulevased seadused toe tus nõudl äri - tava seadused tulevased seadused toetus nõudl äritava Ungari 47 36 5 38 35 Ungari 53 45 3 42 42 Tšehhi 41 30 7 11 20 Slovakkia 51 36 10 17 22 Leedu 38 32 13 24 25 Tšehhi 51 37 9 24 32 Slovakkia 36 25 2 9 40 Läti 39 25 7 12 46 Pool a 26 18 7 18 16 Leedu 33 33 13 24 21 Eesti 25 18 7 19 37 Poola 33 19 6 19 17 Saksamaa 22 21 5 20 24 Eesti 31 25 4 26 36 Soome 14 15 8 27 32 Saksamaa 25 21 6 27 24 Rootsi 8 10 2 10 11 Soome 25 23 6 42 29 Läti 1 1 7 19 40 Rootsi 11 15 3 19 18 Mär kus: kategooriate selgitused vasakult paremale: * vastavus olemasolevate seaduste või keskkonnamaksudega; ** vastavus tulevaste seaduste või keskkonnamaksudega; *** võimalus saada riigilt tuge; **** tarbija poolne nõudlus; ***** keskkonnasõbra lik äritava. Kui korralik kodukord ja koosolekute süsteem on juurutatud väikestes ettevõtetes pisut sagedamini kui suurtes, siis ülejäänud juhtimismeetodite korral ilmneb eri suurusega ettevõtete vahel selge erinevus – tasakaalustatud tulemuskaarti ja terviklikku juh timissüsteemi rakendatakse suuremates ettevõtetes tunduvalt sagedamini kui väikestes. Sama kehtib tootmise juhtimise ja töökeskkonna - ning keskkonnahoidlikkuse süsteemide kohta. Samasugused erisused ilmnevad olenevalt ettevõtte positsioonist väärtusahelas – mida kõrgem see on, seda enam kasutatakse formaliseeritud juhtimismeetodeid. Samasugused seosed ilmnevad, vaadates erisusi välisomanduses olevate ja Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete ning kontserni kuuluvate/mittekuuluvate ettevõtete vahel: välismais e enamusosalusega ettevõtted kasutavad formaliseeritud ettevõtte juhtimismudeleid, tootmise juhtimise süsteeme ja keskkonna - ja töökeskkonna juhtimise süsteeme märksa enam kui ettevõtted, kus välisosalus on alla poole. Seega väärtustavad välisomanduses ett evõtted oluliselt rohkem keskkonna ning oma töötajate ohtust ja seeläbi ka üldist töökeskkonna kvaliteeti. Välisomanduses ettevõtted tunnistavad, et nii kvaliteedi - kui töötervishoiu juhtimise süsteemide rakendamine on välisomaniku poolt nõutud ning ette k irjutatud. Peamiseks juhtimismeetodiks on kõigi vastanute hinnangul eelkõige korralik kodukord ja koosolekute süsteem. Uuringu tulemustele tuginedes rakendavad masinate ja seadmete tootmisega tegelevad 20 Keskkonnahoidlikke uuendusi vaadeldakse siinkohal laiemalt, võttes arvesse ka neid, mille puhul uuenduste esmane eesmärk ei ole olnud keskkonnale tekitatava mõju vähenda mine.

61. 61 Masinatööstuse allharude võrdlus – lisandväärtus Lisaks absoluutarvudele annab sektorite omavahelisest konkurentsipositsioonist hea ülevaate suhtarvude vaatlemine. Kõige kiiremini kasvas lisandväärtus töötaja kohta perioodil 2005 - 2008 sektori väikseimas harus metallitootmises, kuid ka teistes masinatööstuse allharudes oli kasv märkimisväärne, ulatudes enamikel juhtudel 35 - 50% - ni. Erandiks oli elektriseadmete tootmine, mis paistis juba 2005. aastal silma kõrge tööjõutootlikkuse näitaja taseme poolest. Maj anduslanguse perioodil toimus enamikes harudes ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse näitaja langus, taas oli muutus suurim metallitootmises. Kõige vähem muutus tööviljakus arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises. Ainsa haruna kasvas tööv iljakus ka langusperioodil muude transpordivahendite tootmises (C30), kus näitaja oli 2009. aastal ka kõrgeim – 19 000 EUR. Tabel 30 . Puhas lisandväärtus töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2005 - 2009 (tuhat EUR) . 2005 2006 2007 2008 2009 muutus (%) 2005 - 2008 muutus (%) 2008 - 2009 masinatööstus kokku 11 13 16 16 13 47 - 19 metallitootmine 4 16 33 33 - 7 759 - 120 metalltooted 11 14 17 15 13 43 - 13 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 9 10 12 14 13 53 - 9 elektriseadmed 16 1 6 17 19 16 17 - 14 mujal liigitamata masinad ja seadmed 13 14 16 18 13 40 - 29 mootorsõidukid, haagised 11 13 16 16 11 45 - 31 muud transpordivahendid 12 5 19 17 19 35 16 Vaadeldes lühiajastatistikat, on näha, et lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud kõ ige enam arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises. Ka mitmetest teistes harudes nagu mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (C28) ja elektriseadmete tootmine, on kasv olnud märkimisväärne, samas on ka sektoreid, kus viimasel aastal on t oimunud langus (muud transpordivahendid, metalltoodete tootmine). Tabel 31 . Lisandväärtus töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed) . 2009 2010 2011 I II III IV I II III IV I muutus (%) 20 09 I - 2010 I muutus (%) 2010 I - 2011 I masinatööstus kokku 3 3 4 4 4 5 5 6 6 46 49 metallitootmine 3 3 4 5 4 4 5 3 5 70 3 metalltooted 3 3 4 3 4 5 5 5 4 43 - 13 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 3 3 2 4 4 3 5 12 13 44 224 elektriseadmed 4 4 4 5 5 6 6 6 6 16 32

98. 98 Tabel 50 . Erinevate kanalite olulisus potentsiaalsete klientide kohta info leidmisel – “väga oluline”. näitused, messid eriala - liidud emaettevõtte kontaktid* edasimüüjad, agendid tarnijad ja han kijad olemasolevad kliendid konsultatsiooni - firmad internet, andmebaasid riiklikud tugistruktuurid KOKKU 28 11 25 29 21 65 2 36 8 Positsioon väärtusahelas omatoodang 33 8 15 47 11 69 0 36 8 1. taseme allhankija 34 11 30 30 26 54 2 46 5 2. taseme al lhankija 20 13 30 13 20 73 3 25 8 Töötajate arv kuni 9 29 11 16 32 34 74 5 45 11 10 - 49 29 13 21 39 20 64 0 42 9 50 - 149 29 11 38 26 9 60 0 20 6 üle 150 25 0 36 0 18 55 9 27 0 Välisosalus kuni 49% 27 9 13 31 22 71 2 39 11 50 - 100% 33 15 58 24 19 47 3 25 0 Kontserni kuuluvus jah 39 13 49 20 16 62 2 29 7 ei 23 10 11 35 24 67 2 39 9 Tegevusala metall 22 14 21 18 25 68 3 33 7 elektroonika 29 0 52 38 17 58 0 13 5 masinad 31 6 13 44 19 56 0 63 7 transpordivahendid 53 18 13 53 13 71 6 53 18

141. 141 sektori teadusasutused; konverentsid - konverentsid, messid, näitused jms; ajakirjad - teadusajakirjad ja äri - või tehnikaväljaanded; liidud - kutse - ja tööstuslii dud. Lahtrid on tühjad, kui andmed puuduvad. Konkurentide kui innovatsiooniallika tähtsus on suhteliselt väike, kuid sarnane trend ilmneb ka teise riikide puhul. Ka teadusajakirjade ja muude äri - või tehnikaväljaannete roll innovatsiooniallikana on madal. Samas on selles osas Eesti ettevõtete hinnangud isegi kõrgemad kui enamikes võrdlusriikides. Ülikoolide ja teiste koolide roll olulise innovatsioonialase teabe allikana on Eestis väike – vaid 2% arvutite, elektroonika ja optika, masinate ja seadmete ning t ranspordivahendite tootmisega tegelevatest ettevõtetest hindab seda kanalit oluliseks. See on märgatavalt madalam ka teiste Kesk - ja Ida - Euroopa riikidega võrreldes. Tihedam koostöö võib suurendada ettevõtete innovatsioonivõimet ja innovatsioonide tulemusl ikkust tänu tekkivale laiemale teadmiste baasile ning kulude ja riski jagamisele (Ukrainski jt 2011). Olulisemate innovatsioonialaste koostööpartnerite jaotus on sarnane eelnevalt vaadeldud innovatsiooniallikate hinnangule (vt Tabel 61 ). Olulisimateks innovatsioonialase koostöö partneriteks Eesti masinaehituse ettevõtete jaoks on tarnijad ning kliendid ja tarbijad. Võrreldes teiste riikidega on Eesti masinatööstuse ettevõtetes vähem väärtustatud koostöö konkurentide ga ja samas majandusharus tegelevate ettevõtetega – vaid ligikaudu 10% ettevõtetest. Seevastu Sloveenias ja ka Skandinaavia riikides on koostöö konkurentidega väga oluline (üle 30% ettevõtetest on märkinud, et teevad innovatsioonialast koostööd samas majan dusharus tegutsevate ettevõtetega). Üheks selgituseks konkurentide kui koostööpartnerite madalale väärtustamisele võib pidada kontserni kuuluvate ettevõtete suhteliselt suurt arvu Eestis, kus kasutatakse pigem kontsernisiseseid võimalusi ja teadmust. Üldin e trend on, et metalli - ja metalltoodete tootmises on koostööpartnerite kaasamine vähem levinud kui teises masinatööstuse harudes. Tabel 61 . Innovatsioonialase koostööpartnerid, olulisim partner (%, 2006 - 2008, Eurostat) ettevõttes isene tarnijad kliendid konkurendid konsultandid kõrg - koolid avalik sektor Metalli - ja metalltoodete tootmine Leedu 20 31 24 19 21 21 17 Rootsi 20 27 21 4 20 9 5 Sloveenia 19 41 38 29 23 23 16 Slovakkia 16 35 33 24 12 15 13 Eesti 15 16 14 6 13 6 Soome 10 30 29 25 23 22 19 Ungari 10 22 13 9 15 15 5 Tšehhi 8 20 19 16 12 14 5 Saksama a 7 7 10 6 5 9 3 Poola 7 28 20 12 10 14 13 Läti 3 3 3 3 3 2 2 Arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid Soome 31 50 46 41 42 43 3 6 Rootsi 28 39 36 12 32 21 9 Sloveenia 27 47 47 31 30 29 22 Eesti 26 27 28 10 8 6 3 Leedu 26 34 34 21 29 25 16 Slovakkia 19 35 33 18 18 19 9 Poola 17 36 31 14 13 22 19

80. 80 Tabel 42 . Erinevate juhtimismudelite kasutamine (% vastava grupi ettevõtetest, kes kasutab , N=143 21 ) 21 Vastanute arvud eri gruppides on toodud 3. ptk - i alguses. Siin ja edaspidi tuuakse vastajate arv ära kõige enam vastuseid saanud grupi järgi. Positsioon väärtusahelas Töötajate a rv Välisosalus Kontserni kuuluvus Tegevusala KOKKU oma - toodang 1. taseme allhankija 2. taseme allhankija kuni 9 10 - 49 50 - 149 üle 150 kuni 49% 50 - 100% jah ei metall elekt - roonika masinad transpordi - vahendid ETTEVÕTTE JUHTIMINE Korralik k odukord ja koosolekute süsteem 62 58 61 67 68 67 50 60 62 62 59 64 70 59 71 22 Tasakaalustatud tulemuskaart ja eesmärgipärane juhtimine 6 8 6 4 5 2 8 20 5 10 9 5 9 4 6 - Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM, 6 - Sigma) 3 - 6 2 5 - - 13 2 5 4 2 1 7 - 6 TOOTM ISE JUHTIMINE ISO 9001 kvaliteedi juhtimise süsteem 54 64 59 47 24 51 76 87 49 67 78 39 49 70 47 56 LEAN tootmise ja juhtimise põhimõtted 11 - 20 12 - 6 18 40 6 24 20 6 10 26 - 6 KESKKONNA - ja TÖÖKESKKONNA HOIDLIKKUS ISO 14001 keskkonna juhtimise süsteem 21 22 22 22 5 16 32 53 16 33 41 9 21 33 - 22 OHSAS 18001 töötervishoiu ja - ohutuse juhtimise süsteem 7 3 8 10 5 2 8 27 4 14 15 2 9 11 - -

58. 58 Müügitulu lühiajastati stika analüüs viitab, et erinevalt töötajate arvust toimus müügitulu osas langus eelkõige 2009. aasta alguskvartalites ning 2010. aastal toimus juba mahtude taastumine. Seega reageerisid ettevõtted kriisile töötajate arvu kohandamisega ca aastase viitajaga . Nagu osutuvad ka ettevõtete intervjuud (vt ptk 3), on kriisi üheks tulemuseks olnud efektiivsuse tõus muuhulgas tööjõu vajaduse kohandamise läbi, mis peegeldub ka makroandmete analüüsist – nüüdseks taastunud müügimahtude tingimustes on enamikes sektorite s töötajate arv vähenenud (vt Tabel 21 ). Tabel 25 . Müügitulu masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed). 2009 2010 2011 I II III IV I II III IV I muutus (%) 200 9 I - 2010 I muutus (%) 2010 I - 2011 I masinatööstus kokku 419932 403556 411991 433846 475990 589253 682756 878634 968851 13 104 metallitootmine 4732 5235 5506 6359 9171 9833 9982 8805 11163 94 22 metalltooted 154920 147453 148541 129779 144605 188366 1966 16 218712 212639 - 7 47 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 84742 72392 95078 121731 130108 160368 232770 376672 476895 54 267 elektriseadmed 92547 90464 90137 82087 87352 96483 107341 118029 118322 - 6 35 mujal liigitamata masinad ja seadmed 51306 45 039 38547 43493 46488 52301 64302 66812 59168 - 9 27 mootorsõidukid, haagised 26090 33098 29407 44623 53539 69159 66645 80052 85186 105 59 muud transpordivahendid 5595 9875 4774 5774 4728 12742 5101 9554 5477 - 16 16 Absoluutsuuruste kõrval aitab sektorit e konkurentsivõimet mõõta ka see, kui palju suudetakse luua tulu hõivatu kohta. Siin olid 2005. aastal esirinnas muude transpordivahendite (C30) ja elektriseadmete tootmine, kuid 2009. aastaks oli juhtpositsioonile tõusnud arvutite, elektroonika - ja optika seadmete tootmine, kus vaadeldaval perioodil kasvas ühe töötaja kohta arvestatud müügitulu näitaja enam kui 50%. Kiire oli kasv ka metalli - ja metalltoodete tootmises. Ainsa sektorina toimus vähenemine transpordivahendite tootmises, kus tipp saabus 2008. a astal, millele järgnes järsk langus. Tabel 26 . Müügitulu töötaja kohta masinatööstuse allharudes 2005 - 2009 (tuhat EUR). 2005 2006 2007 2008 2009 muutus (%) 2005 - 2008 muutus (%) 2008 - 2009 masinatööstus kokku 50 59 69 73 61 47 - 16 metallitootmine 44 71 113 119 62 172 - 48 metalltooted 49 63 75 77 57 56 - 26 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 43 49 57 67 74 56 10 elektriseadmed 78 78 82 89 77 13 - 13 mujal liigitamata masinad ja seadmed 48 57 61 64 48 35 - 25 mootorsõidukid , haagised 40 45 51 53 44 31 - 15 muud transpordivahendid 76 74 84 68 68 - 10 0 Lühiajastatistika põhjal on näha, et kuigi masinatööstuses kriisiperioodil müügitulu vähenes, näitaja tase hõivatu kohta kasvas, mis tähendab seda, et töötajate arv vähenes roh kem kui müügitulu. 2009 - 2010 olid muutused suurimad mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmises, kus müügitulu töötaja kohta kasvas I kvartalite võrdluses enam kui 1,5 korda. Kasv jätkus selles sektoris ka 2010. aastal, tõsi,

39. 39 Tabel 9 . Investee ringud kokku ühe hõivatu kohta masinatööstuses (2008, tuh. EUR). Metalli - tootmine Metall - tooted Arvutid, elektroonika ja optika - seadmed Elektri - seadmed Muud masinad ja seadmed Mootor - sõidukid ja haagised Muud transpordi - vahendid Tšehhi 7,4 6,6 8,3 3,6 5,9 11,7 7,5 Saksamaa 13,6 6,5 9,6 6,2 7,8 15,4 7,4 Eesti 9,3 3,7 1,6 4,7 4,3 2,6 3,0 Läti 8,4 5,9 1,5 1,6 3,3 8,1 1,9 Leedu 4,0 2,4 2,1 1,7 4,1 1,9 3,1 Ungari 12,0 2,6 5,2 3,2 3,3 9,2 3,6 Poola 12,3 4,2 4,5 6,0 5,0 7,1 3,2 Sloveenia 13,1 5,9 3,9 6 ,0 7,8 6,8 11,2 Slovakkia 7,9 5,8 11,7 4,4 6,4 8,8 4,3 Soome 16,9 7,8 6,3 4,7 8,3 4,4 4,7 Rootsi 14,5 7,0 5,7 4,0 6,9 12,4 5,6 Eraldi tasub vaadelda investeeringute ühte komponenti – masinatesse ja seadmetesse investeerimist ( Tabel 10 ). Uurides seost füüsilisse kapitali tehtud investeeringute ja tootlikkuse kasvu vahel, on leitud (Bradford ja Summers 1991, Hendricks 2000) jt), et riigid, mis panustavad suurema osa rahvuslikust kogutoodangust investeeringuteks ma sinatesse ja seadmetesse , saavuta vad kiirema tootlikkuse kasvu. Samas ei ole leidnud kinnitust, et ettevõtete suhteliselt kõrgemad investeeringud ehitistesse ja hoonete ümberkujundamisse oleksid seotud kiirema tootlikkuse kasvuga. Tabel 10 . Investeeringud masinatesse ja seadmetesse ühe hõivatu kohta masinatööstuses (2008, % kõigist investeeringutest). Metalli - tootmine Metall - tooted Arvutid, elektroonika ja optikaseadmed Elektri - seadmed Muud masinad ja seadmed Mootor - sõidukid ja haagised Muud transpordi - vahendid Tšehhi 72 72 70 73 74 79 65 Saksamaa 89 83 87 88 82 92 81 Eesti 27 73 86 38 37 83 34 Läti 49 37 66 41 49 26 50 Leedu 93 67 61 51 57 43 32 Ungari 80 73 88 82 79 88 86 Poola 74 64 65 64 71 76 65 Sloveenia 77 74 80 8 0 63 80 31 Slovakkia 74 58 69 71 71 71 45 Soome 70 76 84 73 79 71 61 Rootsi 90 84 97 92 86 89 78 Erisused masinatesse - ja seadmetesse investeerimise intensiivsuse osas on suured – Eesti paistab silma sellega, et suhteliselt väike proportsioon investeer inguid suunatakse otseselt seadmepargi uuendamiseks ja täiustamiseks, olulisemad on muud investeeringute liigid (uute ehitiste rajamiseks, olemasolevate ehitiste arendamiseks, investeeringud maasse, kapitalikaupadesse jt). Eriti madal on masinatesse ja

47. 47 1995 - 2007 0,1 - 2,1 102,1 100 Läti 1995 - 200 0 17,0 - 2,0 85,0 100 2001 - 2007 - 0,8 - 11,6 112,4 100 1995 - 2007 6,9 - 0,8 93,9 100 Leedu 1995 - 2000 0,8 1,8 97,4 100 2001 - 2007 0,1 - 3,1 103,1 100 1995 - 2007 - 0,5 - 3,8 104,3 100 Ungari 1995 - 2000 2,2 14,2 83,6 100 2001 - 2007 1,1 - 0,8 99,7 100 1995 - 2007 2,0 11,4 86,6 100 Poola 1995 - 2000 0,9 0,7 98,4 100 2001 - 2007 0,0 - 0,4 100,4 100 1995 - 2007 0,5 - 0,6 100,0 100 Sloveenia 1995 - 2000 1,7 - 2,1 100,4 100 2001 - 2007 - 0,8 - 1,6 102,5 100 1995 - 2007 0,4 - 1,0 100,7 100 Slovakkia 1995 - 2000 3,5 1,4 95,1 100 2001 - 2007 - 0,5 - 4,2 104,7 100 1995 - 2007 0,5 - 5,0 104,5 100 Soome 1995 - 2000 2,2 11,1 86,7 100 2001 - 2007 - 3,2 - 6,9 110,1 100 1995 - 2007 0,7 1,5 97,7 100 Rootsi 1995 - 2000 0,3 1,4 98,3 100 2001 - 2007 - 2,8 - 24,3 127,1 100 1995 - 2007 0,3 - 18,2 117,9 100 Kõige suurem panus agregeeritud tootlikkuse kasvu masinatööstuses on kõikides vaadeldud riikides sisemise kasvu efektil, struktuurimuutuste mõju tootlikkuse kasvule on olnud tagasihoidlik. Ri ikide lõikes varieeruvad tulemused mõnevõrra . Samuti on erinevatel perioodidel struktuurimuutuste mõju isesugune, mis võib viidata struktuursete muutuste erilaadsele mõjule sõltuvalt majandustsükli faasist. Erinevalt sama perioodi tulemustest Eesti andmetel, leidis st rukturaalse boonuse hüpotees (hõive osakaalu suurenemine kõrgema baasaasta tootlikkuse tasemega harudes) mõneti kinnitust Läti puhul aastatel 1995 - 2000. Tööjõu ümberpaiknemisega kõrgema tootlikkusega harudesse saab selgitada 17% kogu masinatööstuse agregee ritud tootlikkuse taseme kasvust sel perioodil. Mõneti üllatavalt esines ka Saksamaa puhul perioodil 1995 - 2000 mõningane strukturaalne boonus, see selgitas 9,2% tootlikkuse taseme muutusest. Mõnevõrra ootamatu tulemus on, et Eesti koos teiste sarnase ajalo olise taustaga riikidega ei eristu struktuursete nihete suurema panuse poolest eeldatavalt juba väljakujunenud struktuuriga masinatööstuse riikidega võrreldes. Eestiga kõrvutades on kaasatud võrdlusriikides mõneti rohkem kinnitust leidnud strukturaalse koo rmise hüpotees (hõive osakaalu vähenemine suurema tootlikkuse kasvukiirusega harudes). Kui Eestis oli dünaamilise efekti panus agregeeritud tootlikkuse kasvu perioodil 2001 - 2007 vaid 2%, siis näiteks Rootsi puhul oli vastav väärtus - 24,3%. See tulenes eelk õige elektroonikasektoris toimunud muutustest, hõive selles harus vähenes üle 6% , kuid tootlikkus kasvas samal ajal üle 3 korra. Samas leidis strukturaalse koormise hüpotees kinnitust ka Saksamaa ja Soome puhul , olles põhjustatud samuti muutustest elektro onikatööstuses. Seega saab kirjeldatud muutusi seostada ka

124. 124 metalli - ja metalltoodete osas ka Läti ja Soome. Samas teises võrdlusse kaasatud riikides – Ungari, Leedu, Slovakkia, Poola – on innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestiga võrreldes oluliselt madala m. T abel 54 . Innovaatiliste ettevõtete osakaal Arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid Metalli - ja metalltoodete tootmine Kokku Mittetehnoloogilised innovatsioonid* Tehnoloogilised innovatsiooni d** Kokku Mittetehnoloogilised innovatsioonid Tehnoloogilised innovatsioonid** Ungari 37 5 32 26 9 17 Läti 37 8 29 75 0 74 Leedu 38 37 26 26 Slovakkia 43 9 34 38 14 24 Poola 43 6 37 32 8 24 Tšehhi 63 12 51 55 11 44 Soome 64 2 63 53 1 52 Sloveen ia 67 7 60 51 16 34 Eesti 71 5 65 52 4 47 Rootsi 71 6 65 49 6 43 Saksamaa 94 7 87 81 12 69 Selgitused: * organisatsioonilised - ja/või turundusinnovatsioonid; ** toote - , protsessiinnovatsioonid Lisaks on ca 5% Eesti masinatööstuse ettevõtetest juurutanu d mittetehnoloogilisi uuendusi (organisatsioonilised - ja/või turundusuuendused) – näiteks uus meetod ettevõtte töökorralduses vastutuse jagamisel ja otsuste vastuvõtmisel, kaupade või teenuste oluliselt muutunud kujundus või pakendamine, uus turustamismeet od või müügikanal jt. Võimalik on eristada uuendusi, mis on uudsed nii ettevõtte turupiirkonna jaoks (radikaalsed innovatsioonid), kui ka selliseid, mis on uudsed vaid ettevõte enda jaoks - ettevõte võtab kasutusele juba teiste ettevõtete poolt toodetud to oteid või tootmisprotsesse (Masso jt 2011). Viimaseid nimetatud ka inkrementaalseteks või imiteerivateks innovatsioonideks – need ei ole seotud niivõrd tehnoloogia väljatöötamisega, vaid iseloomustavad pigem tehnoloogia levikut. Kuigi radikaalsetel innovat sioonidel võib oodatavalt olla suurem seos ettevõtete tegevusedukusega, on ka nende väljatöötamine ilmselt seotud suurema riskiga ja nõuab enam ressursse ja laiemat teadmiste baasi (Masso jt 2011). Selgub, et ka radikaalsete uuenduste tegemises on Eesti ma sinatööstus rahvusvahelises võrdluses kõrgel positsioonil (vt Tabel 55 ). Tabel 55 . Radikaalseid innovatsioone teinud ettevõtete osakaal (2006 - 2008) Metalli - ja metalltoodete tootmine Arvu tid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid ainult toote - innovatsioon ainult protsessi - innovatsioon nii toote - kui protsessi - innovatsioon ainult toote - innovatsioon ainult protsessi - innovatsioon nii toote - kui protsessii - nnovatsio on Läti 4 21 35 9 5 14 Saksamaa 13 22 23 32 13 36 Eesti 3 23 18 11 25 29 Soome 5 27 18 16 10 32 Leedu 2 4 18 4 10 23 Rootsi 8 16 15 22 11 29 Tšehhi 5 22 15 10 10 29 Poola 4 7 12 8 6 22 Slovakkia 8 6 10 7 6 19 Ungari 2 7 7 9 6 13 Teiste riikidega võrreldes on Eestis radikaalsete innovatsioonide seas domineerivaks protsessiinnovatsioonid. Eelkõige ilmneb see arvutite, elektroonika ja optika, masinate ja seadmete ning transpordivahendite tööstuses, kus radikaalseid protsessiinnovatsioone on teinud 2 5% ettevõtetest. Protsessiinnovatsioone peetakse pigem tööjõudu säästvaks, ühe toodanguühiku tootmiseks kulub tänu uuendustele vähem tööjõudu. Samuti iseloomustab see siinsete ettevõtete tegutsemisprofiili – suhteliselt vähem on omatoodangu tootjaid, ning palju on

60. 60 kasum vähenes võrreldes 20 08. aastaga 84%. Peaaegu sama suur langus oli täheldatav arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete tootmises. Tabel 28 . Kasum masinatööstuse allharudes 2005 - 2009 (tuhat EUR). 2005 2006 2007 2008 2009 muutus (%) 2005 - 2008 muutus (% ) 2008 - 2009 masinatööstus kokku 87584 114053 145578 110015 12680 26 - 88 metallitootmine - 764 2862 9249 8644 - 7117 - 182 metalltooted 32972 54959 59642 23319 3651 - 29 - 84 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 14065 14029 15619 18509 3455 32 - 81 ele ktriseadmed 17549 21270 24694 29584 14216 69 - 52 mujal liigitamata masinad ja seadmed 13387 12925 16955 14398 - 4357 8 - 130 mootorsõidukid, haagised 8949 11429 14554 13547 - 734 51 - 105 muud transpordivahendid 1425 - 3422 4864 2014 3566 41 77 Kriisiperioo dil 2009 - 2010 on kasumid eri masinatööstuse allsektorites oluliselt kõikunud. Näiteks suurim, metalltoodete too tmise sektor, oli 2009. aastal 1. ja 4. kvartalis kahjumis, seejärel toimus kiire kasumi kasv kuni 2010. aasta IV kvartalini, mil toimus jälle ka sumi märkimisväärne lan gus, mis jätkus ka 2011. aasta 1. kvartalis. Samasugused on olnud kõikumised ka teistes allsektorites. See viitab taastumisperioodil ilmnenud ebastabiilsusele. Kõige kiirem on kasumi taastumine olnud arvutite, elektroonika - ja optika seadmete tootmises, kus kasumid on kiire tem poga kasvanud alates 2010. aasta 3. kvartalist. Tabel 29 . Kasum masinatööstuse allharudes 2009 - 2011 (tuhat EUR, kvartaalsed andmed) 2009 2010 2011 I II III IV I II III IV I muutus (%) 2009 I - 2010 I muutus (%) 2010 I - 2011 I masinatööstus kokku - 3951 1517 12709 10583 24854 32081 47761 79415 73975 - 729 198 metallitootmine - 185 - 23 285 644 466 149 650 - 144 579 - 352 24 metalltooted - 1617 174 9236 - 2405 10693 15005 14714 10591 2085 - 761 - 80 arvutid, elektroonika - ja optikaseadmed 231 - 130 - 3252 4091 3674 - 2704 11434 43494 52726 1492 1335 elektriseadmed 2768 3286 4536 5900 4579 8029 10225 8516 7593 65 66 mujal liigitamata masinad ja seadmed - 1208 - 3441 - 23 593 - 848 1826 3669 6380 3253 - 3 0 - 484 mootorsõidukid, haagised - 2478 321 1903 1322 5619 6657 7501 9843 10000 - 327 78 muud transpordivahendid - 1462 1329 25 439 671 3120 - 432 736 - 2261 - 146 - 437 Nagu näha, on kasumid mõnedes allsektorites märkimisväärselt muutunud. Põhjuseks on suurett evõtete märkimisväärne mõju kogu allsektori tulemustele, mida käsitleti pikemalt ptk - s 6.1. Näiteks arvutite, elektroonika - ja optikaseadmete harus on suur mõju olnud Ericssoni sisenemisel, st üks ettevõte on oluliselt suurendanud kogu allharu kasumimahtu.

41. 41 ekspordimahtu töötaja kohta, osutub taas, et Eesti kasvudünaamika on olnud nn uute liikmesriikide seas madalaim (küll aga kiirem kui nn vanades liikmesriikides Saksamaal, Soomes ja Rootsis). Tabel 12 . Masinatööstuse ekspordimaht ühe töötaja kohta (tuh. EUR) ja selle kasvudünaamika (%). 2001 2005 2008 kasv 2001 - 2008 kasv 2001 - 2005 kasv 2005 - 2008 Slovakkia 52,6 89,5 130,6 179 70 46 Poola 22,8 42 56,3 147 84 34 Tšehhi 56,2 86 ,5 124,3 121 54 44 Sloveenia 58,2 91,6 120,5 107 57 32 Ungari 56,2 73,6 96,8 72 31 32 Eesti 54,2 78,9 84,1 55 46 7 Saksamaa 94,8 122,7 139,6 47 29 14 Soome 124,4 151,4 179,7 44 22 19 Rootsi 115,4 152,9 165,9 44 32 9 Aastal 2001 oli Eesti masinatööst use ekspordimaht töötaja kohta sarnasel tasemel Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Sloveeniaga. Aastaks 2008 kasvas Eesti mahajäämus. Samuti oli Ungari kasv suhteliselt kõrge – 45,2%lt 53,9% - le. Kui vaadata ekspordimahu dünaamikat, siis Eesti ekspordimahu kasv a astatel 2005 - 2008 ühe töötaja kohta on ka kõige madalam võrreldes teiste riikidega. Järgnevalt on välja toodud, millised on masinatööstuse alamharude osakaalud kogu masinatööstussektori ekspordist . Võrreldes teiste riikidega moodustab Eesti masinatööstuse ekspordist suure osa elektroonika - ja optikaseadmete eksport (40%), ehkki võrreldes 2001. aastaga on selle haru osakaal viiendiku võrra langenud. Võrdlemisi suur on ka metalltoodete osakaal (13%). Teiste riikidega võrreldes eksporditakse vähem masinaid ja seadmeid ning mootorsõidukeid ja haagiseid. Siiski on mootorsõidukite ja haagiste ekspordi osakaal võrreldes 2001. aastaga teiste harudega võrreldes kõige rohkem kasvanud. Kasv on olnud suurim ka teiste riikide sama haruga võrreldes. Tabel 13 . Masinatööstuse alamharude osakaal kogu masinatööstuse ekspordist aastal 2008 j a selle kasv (protsendipunktides ) aastatel 2001 - 2008. Metalli - tootmine Metalli - tooted Masinad ja seadmed Elektroonika - ja optika - seadmed Mootorsõidukid ja haa gised Muud transpordi - vahendid 2008 Kasv 2001 - 2008 2008 Kasv 2001 - 2008 2008 Kasv 2001 - 2008 2008 Kasv 2001 - 2008 2008 Kasv 2001 - 2008 2008 Kasv 2001 - 2008 Tšehhi 11% - 1% 14% - 1% 17% 2% 31% 3% 24% - 2% 3% 0% Saksamaa 9% 2% 6% 1% 26% 3% 24 % - 4% 29% - 1% 6% - 2% Eesti 12 % 7% 1 3 % 0% 15% 6% 40% - 22% 18% 8% 2% 1% Ungari 9% 2% 5% 0% 16% - 1% 48% - 3% 21% 2% 1% 0% Poola 12% 0% 11% - 1% 15 % 2% 25% 3% 31% 4% 6% - 8% Sloveenia 12% 1% 9% 1% 39% - 2% 16% - 3% 22% 3% 2% 0% Slovakkia 13% - 8% 7% 0% 12% - 4% 34% 15% 33% - 1% 1% - 2% Soome 18% 6% 4% 0% 24% 4% 40% - 10% 9% 2% 5% - 3%

140. 140 asutustega rohkem koostööd ku i välismaise enamusosalusega ettevõtted. Ilmselt on põhjuseks lihtsam kommunikatsioon ja ka see, et välismaise enamusosalusega ettevõtete seas on rohkem kontserni tütarettevõtteid, mis teevad tihedalt tööd mitte siinsete ettevõtete ja teadus - arendusasutust e, vaid emaettevõtte ja selle välispartneritega. Omatoodangut tootvad ettevõtted on aktiivsemad innovatsioonialase koostöö tegemisel erinevate teiste ettevõtete ja asutustega kui 1. ja 2. taseme allhankijad (va kontsernisisese innovatsioonialase koostöö p uhul), seda eriti koostöö puhul klientide ja avaliku sektori teadusasutuste puhul. Põhjuseks on see, et omatoodangu valmistamine nõuab enam tootearendust ja kliendipõhist lähenemist. Innovatsioonialase teabe allikad ja koostööpartnerid – rahvusvaheline võr dlusanalüüs Innovaatiline tegevus eeldab ka innovatsioonideks vajaliku teadmuse hankimist. Seetõttu on innovatsioonialase teaduse allikatel oluline roll kogu innovatsiooniprotsessis. Allolevas tabelis on toodud ettevõtjate hinnangud selle kohta, mida peeta se oluliseks innovatsiooniallikaks (Eurostati andmed). Olulisimaks peetakse nii Eestis kui ka kõigis teistes riikides ettevõtte - ja kontsernisiseseid allikaid. Samas ilmneb ka ärivõrgustike tähtsus, st tarbijaid, kliente ja tarnijaid kasutatakse sageli in novatsiooniallikana, saamaks paremat turualast ja tehnoloogiaalast teavet eesmärgiga alandada riske ja kulusid eriti just uudsete või väga keeruliste toodete, samuti protsesside puhul (Ukrainski 2008). Samas ilmneb, et võrreldes teiste riikidega on Eestis klientide kui olu lise allika tähtsus madalam, see trend ilmneb kõigis masinatööstuse allharudes. Seevastu seadmete, materjalide, pooltoodete ja tarkvara tarnijate kui allika olulisust hinnatakse teiste riikidega võrreldes kõrgemalt. Tabel 60 . Olulisimad innovatsioonialase teabe allikad (% ettevõtetest, 2006 - 2008). ettevõtte - sisene tarnijad kliendid konkurendid konsultandid kõrg - koolid avalik sektor konve - rentsid aja - kirjad liidud Metalli - ja metalltoodete tootmine Leedu 27 7 19 1 1 5 7 12 Eesti 34 29 12 8 9 6 5 12 Tšehhi 35 32 24 14 1 1 0 4 1 1 Slovakkia 36 27 22 9 3 0 21 7 Läti 39 14 20 26 54 19 26 Poola 40 15 21 16 11 9 13 18 9 9 Ungari 44 24 37 15 5 10 3 10 7 2 Sloveenia 47 29 40 17 15 8 Saksa maa 56 16 46 18 5 4 1 17 8 2 Soome 67 16 18 9 5 4 3 7 3 2 Arvutid, elektroonika ja optika, masinad ja seadmed, transpordivahendid Leedu 45 15 16 7 11 7 19 7 Läti 45 27 39 16 2 39 14 5 Eesti 46 30 21 17 3 2 10 6 2 Tšehhi 51 26 33 15 5 5 1 15 7 1 Saksamaa 56 15 57 17 3 5 3 17 6 4 Slovakkia 56 36 46 19 0 4 2 27 15 7 Ungari 57 26 43 16 12 7 4 13 6 3 Poola 59 13 31 18 6 7 10 23 11 5 Sloveenia 66 25 50 27 11 8 23 9 Soome 75 20 61 13 3 5 3 9 3 1 Selgitused: ettevõttesisene - ettevõtte - võ i kontsernisisesed allikad; tarnijad - seadmete, materjalide, pooltoodete, tarkvara tarnijad; kliendid – kliendid, tarbijad; konkurendid - konkurendid või ettevõtted samast majandusharust; konsultandid - konsultandid, kommertslaborid või eraõiguslikud tead us - ja arendusasutused; kõrgkoolid - ülikoolid ja teised kõrgkoolid; avalik sektor - avaliku

173. 173 Tabel 65 . Ettevõtjate vastuste jagunemine küsimusele „Palun valige järgnevast loetelust kolm kõige olulisemat teie ettevõtte arengut ja/või ettevõtte edasist laienemist takistavat tegurit“. Teised tegurid on vähem olulised. Takistavad tegurid positsioon väärtusahelas töötajate arv välisosalus kontserni kuuluvus tegevusala KOKKU oma - toodang 1. taseme allhankija 2. taseme allhankija kuni 9 10 - 49 50 - 149 üle 150 kuni 49% 50 - 100% jah ei metall seadmed masinad transpordi - vahendid Majanduslik ebastabiilsus 46 31 41 55 63 39 42 27 47 43 39 49 56 22 41 39 Haridussüsteemi kitsaskohad 39 44 41 37 10 51 40 73 37 43 50 32 40 37 41 33 Projektide finantseerimise võimalused 28 25 28 29 42 27 18 20 34 14 22 32 31 11 35 33 Liigne bürokraatia 22 31 16 20 24 22 21 13 25 14 17 9 19 30 24 22 Riiklike toetuste vähesus 21 22 18 25 34 25 11 - 24 14 15 25 22 11 24 28 Regionaalpoliitik a puudulikkus 18 25 18 14 15 12 29 20 19 17 22 16 22 15 12 11 Riigisisene infrastruktuur 18 11 31 10 12 14 21 33 16 21 22 15 19 22 12 11 Maksupoliitika 17 6 20 25 24 18 11 7 21 7 9 21 24 15 6 - Riigi konkurentsipoliitika nõrkus 13 6 16 16 22 6 11 13 11 17 15 11 12 15 12 11 Tolliprotseduurid 11 6 18 4 15 6 13 7 9 14 13 9 11 15 6 6 Poliitiline ebastabiilsus 10 - 4 18 22 4 5 7 12 5 4 14 15 4 - 6 Korruptsioon, sh korruptsioon hangete osas 8 8 8 8 12 10 3 - 10 2 6 9 9 4 6 11 Tööseadusandluse keerukus 6 8 6 4 5 6 8 - 5 7 4 7 6 7 6 - Puudused seadusandluses 5 - 6 8 12 4 - - 7 - - 8 7 4 - - Töö - ja elamislubade saamise keerukus 2 - 4 2 - 2 3 7 1 5 6 - 1 7 - - Ametiühingute tähtsus ettevõttes 1 - 2 2 2 - - 7 - 5 2 1 1 - - 6

43. 43 tootmine, võrreldes kriisiaastatega on näitaja kasvanud kuuekordselt. Samuti on oluliselt kasvanud mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise käibe indeks, teistes valdkondades on taastumine 2008. aasta tasemega võrreldes väiksem või on toimunud mõningane langus. Muude transpordi vahendite tootmises on käibe indeks 2011. aastal kaks korda väiks em kui 2008. aastal. Kui võrrelda alamsektoreid rahvusvaheliselt, siis metalli tootmise käibe indeks on jäänud samale tasemele (2011 võrreldes 2008) või langenud, metalltoodete käibe indeks on enamasti langenud. Ar vutite, elektroonika - ja optika seadmete too tmise puhul on näha nii olulisi languseid ( Tšehhi ja Saksamaa ) kui tõuse (Eesti, Läti ja Poola) . Sarnased tendentsid on ka elektriseadmete tootmise puhul. Teiste alamharude lõikes ei ole käibe indeksis olulisi muutus i toimunud. Tabel 15 . Masinatööstuse alamharude käibe indeks aastate 2008 - 2011 esimeste kvartalite lõikes. Aasta, Q1 EL 27 Tšehhi Saksamaa Eesti Läti Leedu Ungari Poola Rootsi Metalli - tootmine 2008 139 116 144 208 119 340 113 144 145 2009 86 77 92 76 103 219 59 95 82 2010 100 77 106 148 86 199 61 112 95 2011 132 106 143 139 182 378 69 153 121 Metall - toodete tootmine 2008 124 124 125 151 193 136 121 142 124 2009 97 96 95 113 129 78 90 141 97 2010 94 92 98 87 103 67 81 135 96 2011 111 112 122 137 147 101 102 172 110 Arvutite, elektroonika - ja optika - seadmete tootmine 2008 102 139 100 125 147 78 134 151 89 2009 80 125 68 105 149 52 102 142 83 2010 81 132 73 164 144 64 114 206 75 2011 89 125 83 668 191 71 136 200 92 Elektri - seadmete tootmine 2008 12 3 135 117 181 140 115 105 155 122 2009 98 111 90 157 111 60 87 164 103 2010 102 118 98 144 90 57 67 190 98 2011 118 135 121 188 136 76 65 190 130 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 2008 122 140 123 156 110 251 153 132 137 2009 100 107 99 101 58 172 131 137 99 2010 96 105 91 84 62 147 178 127 86 2011 115 122 114 136 105 192 269 113 107 Mootor - sõidukite, haagiste ja poolhaagist e tootmine 2008 119 135 119 147 391 164 153 152 131 2009 76 96 79 72 211 46 96 125 61 2010 95 123 98 14 3 217 23 115 139 66 2011 113 150 117 235 420 63 130 175 101 Muude transpordi - vahendite tootmine 2008 112 169 105 143 108 141 148 99 113 2009 113 210 124 69 84 114 104 117 121 2010 120 187 121 44 68 131 98 102 124 2011 118 232 124 63 60 90 122 126 113 Kokkuvõtteks

Views

  • 1812 Total Views
  • 1565 Website Views
  • 247 Embeded Views

Actions

  • 0 Social Shares
  • 0 Likes
  • 0 Dislikes
  • 0 Comments

Share count

  • 0 Facebook
  • 0 Twitter
  • 0 LinkedIn
  • 0 Google+

Embeds 3

  • 82 www.emliit.ee
  • 15 eml.aadb.ee
  • 1 emliit.ee