OSKA: metalli- ja masinatööstus

Public Channel

Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: metalli- ja masinatööstus

Share on Social Networks

Share Link

Use permanent link to share in social media

Share with a friend

Please login to send this presentation by email!

Embed in your website

Select page to start with

Post comment with email address (confirmation of email is required in order to publish comment on website) or please login to post comment

11. 11 1 Valdkond ja põhikutsealad 11—15

27. 27 3 Valdkonna majanduslik seisund ja selle arengudünaamika 27—41

54. 54 5 Valdkonna koolituspakkumine 54—68

16. 16 2 Valdkondlikud trendid, uuringud ja arengukavad 16—26

42. 42 4 Tööjõu- ja oskuste vajadus 42—53

77. 77 7 Ettepanekud valdkonna tööturu koolitusvajaduse täitmiseks 77—84

85. 85 Kasutatud allikad 85—90

41. 41 3.7 Olulisemad järeldused Kokkuvõttes saab statistilistel andmetel põhineva valdkonna majandusliku seisundi ja tööjõu struktuuri analüüsi tulemusena järeldada järgmist: • valdkonnas tegutseb üle 2000 majanduslikult aktiivse ettevõtte (ca 3% kõigist Eesti ettevõtetest), millest kolmveerandi moodustavad kuni 9 töötajaga mikroettevõtted; • MMT on üks juhtivaid töötleva tööstuse valdkondi, kus on hõivatud ligi kolmandik tööstussektori ja ca 6% kogu töötajaskonnast riigis; • valdkonnas on ekspordi osakaal käibest ca kaks kolmandikku, mis jääb samasse suurusjärku tööt - leva tööstuse keskmise näitajaga; • viimasel kümnel aastal on ekspordi osatähtsuse kasv töötlevas tööstuses olnud oluliselt kiirem kui MMT valdkonnas; • valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad on viimasel kümnel aastal kasvanud kiiremini kui töötlevas tööstuses tervikuna; • valdkonnas ületab palgatase töötleva tööstuse keskmist näitajat (ca 14%); • valdkonna hõives domineerivad mehed — põhikut - sealade töötajatest umbes 77% on mehed ja 23% naised; • valdkonna hõive on tugevalt koondunud Põhja- Eestisse (Harjumaale ning Ida-Virumaale).

69. 69 6 Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus 69—76

84. 84 • kõrgkoolid ja kutseõppeasutused kaasavad külalis- õppejõududena masinate ja tööpinkide ning seadmete edasimüüjaid, et viia õppuriteni kõige ajakohasem oskusteave uutest tehnoloogiatest ja seadmetest; MMT ettevõtted võtavad erialaliitude eestvedamisel aktiivse rolli valdkonna oskusteabe jagamisel (nt koolitajate pakkumine, õppekäikude läbiviimine jms) kõrgkoolide ja kutseõppeasutustega; • MMT ettevõtted leiavad juhendajad/mentorid õpetajakoolituse üliõpilastele ja stažeerivatele kutseõpetajatele ning toetavad neid igakülgselt praktiliste oskuste ja uute teadmiste omandamisel; • HTM pakub elukestvat õpet toetavate tegevuste raames didaktikaõpet (nt 6–9 kuud kestvad täien - duskursused) MMT kogemusega töömaailma esin - dajatele (nt praktikajuhendajad, pensionile suun - duvad spetsialistid jt), et valmistada ette koolitajaid, kes võiksid oma oskustega panustada spetsialistide ja oskustöötajate järelkasvu koolitamisse.

91. 91 Lisad 91—110

86. 5G jõuab Eesti kasutajani ilmselt viie aasta pärast. (2. veebruar, 2015). Posti - mees. http://majandus24.postimees.ee/3076355/5g-jouab-eesti-kasutaja - ni-ilmselt-viie-aasta-parast (05.07.2016). Ametikool õpetab keevitajaid otse töökohas (18. mai, 2016). Virumaa Teataja. Postimees. http://virumaateataja.postimees.ee/3698375/ametikool-ope - tab-keevitajaid-otse-tookohas (22.06.2016). Ametite klassifikaator 2008. http://metaweb.stat.ee/view_xml. htm?id=3005499&siteLanguage=ee (19.02.2016). Davies, A., Fider, D., Gorbis, M. (2011). Future Work Skills 2020. Institute for the Future for the University of Phoenix Research Institute. http://www.iftf. org/uploads/media/SR-1382A_UPRI_future_work_skills_sm.pdf (22.06.2016). Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020. (2013). Majandus- ja Kommuni - katsiooniministeerium. http://kasvustrateegia.mkm.ee/ (22.06.2016). Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori koduleht. https://www.eek.ee/ (22.06.2016). Eesti Hariduse Infosüsteem. http://www.ehis.ee/ (22.02.2016). Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri andmebaas. http://wd.archimedes.ee/andmebaas (22.06.2016). Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri koduleht. http://ekka.archi - medes.ee/ (22.06.2016). Eesti maaelu arengukava 2014–2020. Maaeluministeerium. http://www.agri. ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020 (22.02.2016). Eesti Maaülikooli koduleht. http://www.emu.ee/ (22.06.2016). Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut (2012). Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“. http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/MAAELU/ UURINGUD/2012/uuring_maaettevotlus_2012_aruanne.pdf (22.02.2016). Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) 2008. http://metaweb. stat.ee/view_xml.htm?id=3005499&siteLanguage=ee (22.02.2016). Eesti merenduspoliitika 2012–2020. Majandus- ja Kommunikatsiooniminis - teerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/ eesti_merenduspoliitika_2012-2020.pdf (22.02.2016). Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. Majandus- ja Kommunikat - siooniministeerium. https://www.mkm.ee/sites/default/files/taastuvenergia_ tegevuskava.pdf (22.02.2016). Eesti tööandjate valmisolek ja takistused õpipoisiõppe ja praktikakohtade pakkumiseks. (2016). Eesti Tööandjate Keskliit. http://www.employers.ee/ wp-content/uploads/Ettev%C3%B5tjate-k%C3%BCsitlus-praktika-ja-%C3%B - 5pipoisi%C3%B5pe-2016-3.pdf (13.07.2016). Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programm 2015–2018 (2015). Haridus- ja Teadusministeerium. https://hm.ee/sites/default/files/taiskasvanu - haridusprogramm_2015-2018.pdf (20.06.2016). Elukestva õppe strateegia kutsehariduse programm 2015–2018 (2015). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/ ministri_kaskkiri_kutseharidusprogramm_2015-2018.pdf (20.06.2016). 86

87. Espenberg, K., Puolokainen, T., Varblane, U., Beilmann, M., Muda, M., Rosin, A. (2014). Töötingimused renditööl. TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/renditoo_raport.pdf (22.06.2016). Estonian Business Schooli koduleht. http://ebs.ee/ (22.06.2016). Ettevõtlusminister Liisa Oviir esitleb tööstuspoliitika rohelist raamatut. (24. märts, 2016). Äripäev. http://www.toostusuudised.ee/uudised/2016/03/24/ ettevotlusminister-liisa-oviir-esitleb-toostuspoliitika-rohelist-raamatut (22.06.2016). EU Skills Panorama (2014). Advanced manufacturing. Analytical Highlight, prepared by ICF GHK and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/sites/default/files/EUSP_AH_ AdvManufacturing_0.pdf (22.02.2016). EU Skills Panorama (2014). Metal and electrical trades. Analytical Highlight, prepared by ICF GHK and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/sites/default/files/EUSP_AH_Meta - lElectric_0.pdf (22.02.2016). EU Skills Panorama (2014) Science and Engineering Professionals. Analytical Highlight, prepared by ICF and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/sites/default/files/EUSP_AH_ ScienceEngineering_0.pdf (22.02.2016). EU Skills Panorama (2016) Science and engineering associate professionals: skills opportunities and challenges. Analytical Highlight, prepared by ICF and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/en/analytical_highligths/ science-and-engineering-associate-professionals-skills-opportunities-and (11.07.2016). Euroopa Sotsiaalfond projekti “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimis - võimaluste avardamine” rahastatav täiskasvanute täienduskoolituse riiklik koolitustellimus 2016. I poolaastaks. https://www.hm.ee/et/tegevused/tais - kasvanuharidus/tasuta-kursused (22.06.2016). European Commission (2016) The impact of ICT on job quality: evidence from 12 job profiles An intermediate report from the study “ICT for work: Digital skills in the workplace – SMART 2014/0048“. http://ec.europa.eu/newsroom/dae/docu - ment.cfm?action=display&doc_id=16160 (22.08.2016). Flexible forms of employment: keeping europe competitive (2015). CEEMET. http://www.ceemet.org/sites/default/files/final_flexible_forms_of_employ - ment_keeping_europe_competitive.pdf (22.02.2016). GrabCADi koduleht. https://grabcad.com/ (22.02.2016). Haridussilm. www.haridussilm.ee (14.02.2016). Ida-Virumaa kutsekoolid lähevad ühe mütsi alla. (20. mai, 2016) Õpetajate Leht. http://opleht.ee/33968-ida-virumaa-kutsekoolid-lahevad-uhe-mut - si-alla/ (22.06.2016). 87

88. Industrial Internet of Things (IIoT) TechTarget, II Agenda. http://internetofthingsagenda.techtarget.com/definition/Industrial-Inter - net-of-Things-IIoT. Järve, J., Lepik, K.-L., Märgi, A. (2014). Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prog - noosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika välja - töötamine ja piloteerimine. Analüütiline kokkuvõtte kvalitatiivsest tööjõu - vajadusest tegevusalade kaupa. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, InterAct Projektid & Koolitus OÜ. https://riigikantselei.ee/sites/default/files/ content-editors/uuringud/analuutiline_kokkuvotte_kvalitatiivsest_toojouvaja - dusest_2014.pdf (22.02.2016). Kitsing, M. (2015). Nutika spetsialiseerumise analüüs. Majandus- ja Kommuni - katsiooniministeerium. https://www.mkm.ee/sites/default/files/nsa_080415_ oige.pdf (22.02.106). Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ tegevuskava 2015–2020. Ülevaade meetme elluviimise kohta. (2015). Vabariigi Valitsus. https://riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ eesti2020/eesti2020_tegevuskava_14.05.2015.pdf (22.02.2016). Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm. SA Archimedes. http://adm.archi - medes.ee/stipendiumid/kristjan-jaak/ (07.07.2016). Kulu, P.; Riives, J.; Ploompuu, T. (2016). Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaa - nikateaduskond 80. TTÜ Kirjastus, Tallinn, 131 lk. Kutseandja (KOO-MET OÜ) aruanded perioodi 2012–2015 kohta. Kutseharidus Eestis. SA Innove. http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutse - haridus-eestis (22.06.206). Kutseharidusstandard. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/ akt/128082013013 (22.06.2016). Kutseseadus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015261 (20.02.2016). Kutsestandardid. http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/ otsing (19.02.2016). Kutseõppeasutuse seadus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/ akt/102072013001 (22.06.2016). Kõrgharidusstandard. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/ akt/131072015005 (20.02.2016). Lelumees, T. (2016). Eesti masinatööstuse hetkeolukord ja väljavaated. Kogumikus: Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanikateaduskond 80. TTÜ Kirjastus, Tallinn. Lk 47–51. Metalli- ja masinatööstuse valdkonnas toimunud koolituste lõpetamised 2013–2015. Töötukassa statistika (30.06.2016 seisuga). Metallitööstuse hea palk ja kindel töökoht meelitab vähe huvilisi. (18. august, 2015). Äripäev. http://www.toostusuudised.ee/uudised/2015/08/18/metalli - toostuse-hea-palk-ja-kindel-tookoht-meelitab-vahe-huvilisi (20.02.2016). MTÜ Tagasi Kooli koduleht. https://tagasikooli.ee/ (22.06.2016). 88

89. Nestor, M., Nurmela, K. (2013). Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne. Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/upload - s/2014/03/2013-Kutseharidus-ja-muutuv-tooturg.pdf (22.06.2016). Nurmik, K. Ettekanne: Tööstuspoliitika 2016–2030. (14. aprill, 2016). MKMi ettekanne VEKi II koosolekul. Otto, T. Eestil on kõik eeldused tööstusrevolutsiooni eesliinil olla. (1. juuli, 2016). Eesti Päevaleht. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/eestil-on-koik-eeldu - sed-toostusrevolutsiooni-eesliinil-olla?id=74944199 (05.07.2016). PKC Grupp sulgeb Eestis tootmise ja koondab 613 inimest. (11. veebruar, 2016). Postimees. http://majandus24.postimees.ee/3579123/pkc-grupp-sul - geb-eestis-tootmise-ja-koondab-613-inimest (20.02.2016). “Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetaja koolituse koolituspraktika” ja “Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laienda - mine” (PRÕM). SA Innove. http://www.innove.ee/et/organisatsioonist/prog - rammid-ja-projektid/prom (22.06.2016). Pärna, O. (2016). TÖÖ JA OSKUSED 2025. http://oska.kutsekoda.ee/wp-con - tent/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf (22.06.2016). Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/127112012002 (7.07.2016). Riigi jäätmekava 2014–2020. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf (22.02.2016). Riik peab Eesti suurima potentsiaaliga valdkondadeks puidu-, masina- ja elektroonikatööstust. (30. märts, 2016). Ärileht. http://arileht.delfi.ee/news/ uudised/riik-peab-eesti-suurima-potentsiaaliga-valdkondadeks-puidu-masi - na-ja-elektroonikatoostust?id=74094837 (22.06.2016). Riik seab tööstused tähtsuse järjekorda. (30. märts, 2016). Postimees. http:// majandus24.postimees.ee/3637387/riik-seab-toostused-tahtsuse-jarjekorda (22.06.2016). Riives, J. (2016). Tööstuse uus paradigma – Tööstus 4.0. Kogumikus: Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanikateaduskond 80. TTÜ Kirjastus, Tallinn. lk. 82–94. Rozeik, H., Rell, M., Kupts, M., Batueva, V. (2015). Merendussektori tööjõu - vajaduse uuring. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/04/ Merendussektori-t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uvajaduse-uuringuaruan - ne_220915_L%C3%95PLIK.pdf (22.02.2016). Rosenblad, Y., Randma, T., Leemet, A., Leoma, R., Mets, U., Sõmer, K., Kitt, E., Aarna, O., Kerem, M.-K., Järve, J., Pihor, K. (2016). Tööturu koolitusvajaduse seire- ja prognoosi metoodika. Valdkondliku tööjõunõudluse ja -pakkumise ning sellest tuleneva koolitusvajaduse määratlemine. SA Kutsekoda. http:// oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Metoodika-loplik.pdf (22.06.2016). Statistikaameti andmebaas. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/ Majandus/databasetree.asp (22.06.2016). Šults, K. (2015). Õpingute katkestamise põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon. Tallinna Tehnikaülikooli õpingud katkestanute uuring. http://www.ttu.ee/public/t/tudengile/oppeinfo/uuringud/Katkestanute_ uuring_2015_veeb.pdf (01.07.2016). 89

90. Tallinna Tehnikaülikooli koduleht. http://www.ttu.ee/ (22.06.2016). Tammaru, T., Eamets, R. (2015). Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule. Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015. Lõksudest välja? SA Eesti Koostöökogu. Lk 109-117. http://www.kogu.ee/wp-content/ uploads/2015/06/EIA-2015.pdf (07.06.2016). Tartu Ülikooli koduleht. http://www.ut.ee/ (22.06.2016). The Federation of Finnish Technology Industries, Ministry of Employment and the Economy, and McKinsey & Company, Inc. (2015). “Shaping the future of Finnish machinery, metals and electronics”. http://www.mckinsey.com/~/ media/McKinsey%20Offices/Finland/PDFs/Shaping_the_future_of_Finnish_ machinery-metals-and-electronics.ashx (22.02.2016). The Future of Jobs – Employment, Skills and Workforce Strategy for the Fourth Industrial Revolution (2016). The World Economic Forum. http://www3.weforum.org/docs/WEF_FOJ_Executive_Summary_Jobs.pdf (22.02.2016). Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring. Raport. (2011). TTÜ Majandustea - duskonna koolituskeskus, EAS. http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/ uuringud/ettevotlus/tootmise-juhtimise-operatiivtasandi-uuring-tty.pdf (12.07.2016). Täienduskoolitus. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/et/ eesmargid-tegevused/taiskasvanuharidus/taienduskoolitus (22.06.2016). Täienduskoolitused. Tallinna Tehnikakõrgkool. http://www.tktk.ee/taiendus - koolitused (22.06.2016). Täiskasvanute koolituse seadus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/ akt/110062015010 (22.02.2016). Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2023. (2015). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://www.mkm.ee/et/analuusid-ja-uu - ringud. (22.02.2016). Varblane, U., Varblane, U., Espenberg, K. (2011). Eesti masinatööstuse sektoruuring: lõpparuanne. TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Masi - nat%C3%B6%C3%B6stuse%20sektoruuring_l%C3%B5ppraport.pdf (22.02.2016). Verband Deutscher Maschinen- und Anlagenbau & McKinsey Study. (2014). “The future of German mechanical engineering”. http://www.vdma.org/documents/105628/4408308/Future+of+Mec - hanical+Engineering_Brochure_EN.pdf/a0baa406-9992-4e0c-a2c2- efeb1719866f (22.02.2016). Õppekavagrupi kvaliteedihindamise ajakava 2014–2019. EKKA: http://ekka. archimedes.ee/wp-content/uploads/OKH-ajakava-28.10.15.pdf. Ülevaade täiskasvanute täienduskoolitusest 2013., 2014. ja 2015. aastal. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium (3. juuni, 2016). Work in Estonia – Välisspetsialistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015– 2016. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://www.mkm.ee/ workinestonia/images/pdf/Eesti_workinestonia_tegevuskava_A4_et-ee.pdf (22.06.2016). 90

6. 6 Lühendid EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem EKKA Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur EKR Eesti kvalifikatsiooniraamistik EL Euroopa Liit EMTAK Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator ETU tööjõu-uuring HTM Haridus- ja Teadusministeerium ISCED rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCO ametite klassifikaator MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MMT metalli- ja masinatööstus OSKA tööjõuturu seire- ja prognoosisüsteem PKA põhikutseala PRÕM „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika“ ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine“ REL 2011 rahva- ja eluruumide loendus 2011 VEK OSKA valdkondlik eksperdikogu ÕKG õppekavagrupp ÕKR õppekavarühm Õppeasutused: AK ametikool EMÜ Eesti Maaülikool KHK kutsehariduskeskus Tallinna LMK Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Tallinna THK Tallinna Tööstushariduskeskus TTK Tallinna Tehnikakõrgkool TTÜ Tallinna Tehnikaülikool TÜ Tartu Ülikool

10. 10 5) Koguti ja analüüsiti infot valdkonna üldiste arengu- trendide ja strateegilistes dokumentides 9 kavan - datud arengute kohta. Vastuseid otsiti järgmistele küsimusele: • Milliseid arenguid on valdkonnas kavandatud? • Milliseid tehnoloogiaarenguid on valdkonnas oodata? • Milliseid arenguid tehnoloogiatrendide ja strateegiliste arengukavade realiseerumisel on valdkonnas oodata? • Millised ootused tööjõuvajadusele ja tulevastele tööoskustele nende arengutega kaasnevad? Küsimustele vastuste leidmiseks analüüsiti erinevaid arengukavasid ja MMT tulevikku kirjeldavaid trende. Analüüsi tulemusi valideeriti ja täiendati intervjuude raames ning valdkondlikus eksperdikogus. 6) Koostati valdkonna tööhõive prognoos aastani 2020. Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele: • Milline on valdkonna hetkeseis majandusnäi - tajate põhjal (valdkonna osakaal ja positsioon Eesti majanduses, selle kitsaskohad ja arengu - võimalused)? • Milline on valdkonna tööjõuvajaduse prognoos põhikutsealati aastani 2020? Valdkonna tööjõuvajaduse prognoosimisel kasutati MKM-i prognoosi, mida täpsustati ja täiendati ekspert- intervjuudel ja -aruteludel olemasoleval statistikal põhinevate valdkonda mõjutavate teguritega (MMT käive, ekspordi maht, lisandväärtus, palk, hõive valdkonnas jms). Ainult tööhõive arenguid vaadates on keeruline otsustada, kas valdkonnas on tööjõudu puudu või üle. 7) Koguti ja analüüsiti eksperthinnanguid töötajate oskuste vajaduse kohta põhikutsealati 5–10 aasta pers - pektiivis. Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele: • Millised on oskused, mis on põhikutsealal tegutsemiseks täna ja 5 aasta perspektiivis eriti olulised? Millised neist on tänasel töötajaskonnal ebapiisavad? • Millised on oskused, mis on põhikutsealal tegutsemiseks täna olulised, kuid mille olulisus tulevikus kahaneb? • Millised kutsestandardid vajavad täiendamist ja milliste kutsestandardite väljatöötamine on vaja algatada? Ekspertintervjuud 10 viidi läbi ajavahemikul märtsist juunini 2016. Kokku intervjueeriti 30 eksperti 11 . Interv - jueeritute hulgas oli nii eksperdikogu liikmeid kui ka asjatundjaid väljastpoolt. Intervjueeritavate valikul peeti silmas, et esindatud oleks teadmine ja kogemus erinevatest vaatenurkadest, nt metalltoodete tootmise, metallitöötluse, metallkonstruktsioonide, elektri - seadmete, transpordivahendite, masinate ja muude seadmete tootmise, masinate remondi ja paigalduse, valdkondliku renditööjõu ja haridusmaailma poolelt. Ekspertintervjuude kava on toodud lisas 3. 8) Eelneva põhjal tehtud järelduste alusel sõnastati ettepanekud vajalike muutuste esilekutsumiseks, et täita valdkonna koolitusvajadust aastani 2020. Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele: • Milline on valdkonna koolituspakkumine täna? • Millised on peamised soovitused tasemeõppe süsteemile prognoositava tööjõu- ja oskuste vajaduse rahuldamiseks (lõpetajate arv, erialade struktuur)? • Millised on peamised soovitused täiendus- ja ümberõppe süsteemile prognoositava tööjõu- ja oskuste vajaduse rahuldamiseks? • Millised on peamised soovitused haridussüstee - mile oskuste kvaliteedi parandamiseks? Küsimustele vastamiseks kasutati eeskätt eelnevate uurimisküsimuste vastustes tehtud järeldusi, taseme - õppe kvaliteedi hindamise aruannete 12 põhjal tehtud analüüsi tulemusi jm andmeid. Arendamist vajavate või tulevikuoskuste kirjeldamisel üldjuhul ei ole eristatud tasemeõpet ja täienduskoolitust (või täiendusõpet). 9 Ülevaade valdkondlikest trendidest ja arengudokumentidest on 2. ptk-s. 10 Ekspertintervjuude kava on toodud Lisas 3. 11 Intervjuudel osalenud ekspertide poolt esindatud organisatsioonide nimekiri on toodud lisas 2. 12 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri andmebaas. http://wd.archimedes.ee/andmebaas.

63. 63 Arenguvajadused, millele viitasid nii EKKA hinda - misaruanded kui ka MMT eksperdid ning millega tegelemine tagab kvaliteetsema õppe: • õppijate toetamine katkestamise määra vähendamiseks; • õppurite julgustamine ja toetamine erialavõistlustel osalemiseks; • eriala- ja üldainete senisest enam lõimimine, et muuta üldainete õpe erialaga seotumaks ja prakti - lisemaks; • e-õppe materjalide loomine koostöös ettevõtjate ja vilistlastega ning võimaluste leidmine õpetajate oskuste arendamiseks kaasaegsete õpetamis - meetodite rakendamisel ja uute õppematerjalide loomisel; • algatusvõime üles näitamine (sh juhtiva rolli võtmine) koostöös piirkonna ettevõtetega ja üldhariduskoolidega; • koostöö tegemine üldhariduskoolidega õppe- kavarühma erialade propageerimiseks, tutvustami - seks ja õppijate saamiseks õppekavarühma; • olemasolevate ressursside tõhusamaks kasutami - seks ja erinevate osapoolte (üldharidus, kutse- haridus, ettevõtted) kaasamiseks täienduskoolituse ja huvihariduse kavandamine erinevatele sihtrühma - dele maakonnas; • tööandjate teavitamine õpipoisiõppe võimalustest ja võimaluste leidmine vastava õppe rakendami - seks; piirkonna tööandjate tõhusam kaasamine õppekavade arendusse ning töökohapõhise õppe läbiviimisse ja täienduskoolituste planeerimisse; • täiendusõppes ettevõtete vajadusest lähtuvalt pakutavate kursuste teemade ringi (nt uuemad keevitus- ja viimistlustehnoloogiad, robotite opereerimine, tööpinkide seadistamine, erialane IKT) ja arvu suurendamine; • õpetajate motivatsioonisüsteemi arendamine ja rakendamine, et tagada olemasolevate õpetajate professionaalne areng ja õpetajate järelkasv; • ettevõtetest kutsutud praktikute rakendamine õpetajatena, koostöö tihendamine vilistlastega, õpetajate ristkasutusel koostöö tegemine teiste koolidega ja aktiivselt uute õpetajate otsimine; • ettevõtte praktikajuhendajate koolitamine 102 ning kutseõpetajate arengusse panustamine õpetajate stažeerimise kaudu; • kutseõppeasutuste materiaal-tehnilise baasi täius - tamine ja uuendamine, mis tähendab koostöös HTMi ja teiste partneritega eelarveliste ressursside leidmist uue tehnika, simulaatorite ja olemasoleva tehnika tarvikute soetamiseks. VEKi liikmed tõid täiendavalt välja, et õpipoisiõpet on MMT valdkonnas raske rakendada, kuna valdkonnas tegutsevad ettevõtted on valdavalt väikse või kesk - mise suurusega, mistõttu on ettevõttepõhise sobiva suurusega õppegruppi moodustamine raskendatud. Sellist õppe vormi rakendatakse rohkem suurtes ette - võtetes, kus on võimalik moodustada terve õpperühm ühe ettevõtte töötajatest. Selline korraldus võimaldab teoreetiliselt ka kutseõpetajal ettevõttes kohapeal õpetamas käia ja praktikas on sellist koolituse võima - lust MMT valdkonnas ka juba rakendatud nt Rakvere Ametikooli ja STM Works’i koostöös 103 . Ettevõtted hindavad õpipoisiõppe halduskoormust ettevõtja jaoks liiga suureks, juhendajate leidmist keeruliseks ja õppe korraldamist kalliks. 104 Lisaks on valdkonnas töö kvaliteedi ja -ohutusega seotud riskid väga kõrged, mis seab piirangud nii praktikantide kui ka õpipoiste rakendamisel. Samas oleks ekspertide hinnangul siiski mitme valdkondliku põhikutseala (nt viimistleja, kooste- lukksepa, seadmete operaatori) oskused õpipoisiõppe raames hästi omandatavad. Kutseõppeasutuste materiaal-tehnilise varustatuse küsimuses jäid MMT eksperdid võrreldes EKKA kvali - teedihindamise üldiste tulemustega eriarvamusele. 102 Tööandjate Keskliidu poolt läbi viidud küsitluses osalenutest 72,8% nentis, et juhendajad ei ole läbinud vastavat koolitust. Eesti tööandjate valmisolek ja takistused õpipoisiõppe ja praktikakohtade pakkumiseks. (2016). http://www.employers.ee/ wp-content/uploads/Ettev%C3%B5tjate-k%C3%BCsitlus-praktika-ja-%C3%B5pipoisi%C3%B5pe-2016-3.pdf. 103 Ametikool õpetab keevitajaid otse töökohas (18. mai, 2016). Virumaa Teataja. Postimees. http://virumaateataja.postimees.ee/3698375/ametikool-opetab-keevitajaid-otse-tookohas. 104 Kõige olulisemad õpipoisiõppe läbiviimist takistavad tegurid Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitluses osalenud ettevõtjate hinnangul on juhendajate puudumine (56,7% vastanutest) ja vähene informeeritus õpipoisiõppe võimalustest (54,5%). Eesti tööandjate valmisolek ja takistused õpipoisiõppe ja praktikakohtade pakkumiseks. (2016). http://www.employers.ee/wp-content/uploads/Ettev%C3%B5tjate-k%C3%BCsitlus-praktika-ja-%C3%B5pipoisi%C3%B5pe-2016-3.pdf.

64. 64 Hindamisaruannete baasil võiks väita, et enamiku kutseõppeasutuste materiaal-tehniline baas on pigem hea või väga hea. MMT eksperdid leidsid, et koolide sisseseade on liialt sarnane ning see ei soodusta mitmekülgsete oskuste õpetamist. Lisaks leiti, et koolide tegevustoetus pole piisav tööpinkide halda - miseks vajalike tarvikute ja materjalide hankimiseks. Ekspertide hinnangul tuleb tõhustada kutseõppeasu - tuste omavahelist koostööd ja koostööd ettevõtetega näiteks õppetööks vajalike tarvikute ja materjalide hankimisel. Võimalusel tuleks luua regionaalsed prak - tikakeskused või juhtkoolid tööpinkide ja simulaatorite ristkasutuseks, et pikemas perspektiivis tõhustada erinevate seadmete tundmise õpetamist, tõsta vald - kondliku kutsehariduse kvaliteeti tervikuna ja tagada valdkonna jätkusuutlik areng. Lähtuvalt oma kogemustest arvavad eksperdid, et õpe koolides on liiga teoreetiline ning õpilastele tehakse kooli lõpetamiseks järeleandmisi. Sama hinnangu andsid tööandjad valdkonna kutseharidusele ka 2013. aastal 105 . Hoolimata rahulolematusest eelistavad tööandjad värbamisel siiski valdkonna kutseharidusega töötajaid, kellele on ettevõttespetsiifilist väljaõpet võrreldes erialase kvalifikatsioonita töötajatega lihtsam korraldada. Ühe kutsehariduse kvaliteedi näitajana on võimalik analüüsida ka kutseeksamite sooritamise statistikat. Kutseandja (KOO-MET OÜ) statistika 106 kohaselt soori - tavad kutseeksameid kõige edukamalt keevitajad ja koostelukksepad, kellest perioodil 2012–2015 läbisid kutseksami keskmiselt vastavalt 91% ja 96% eksamineeritavatest. Teistel põhikutsealadel, kus kutseeksameid korraldatakse, on vastav näitaja oluliselt madalam – mehhatroonikutel vastavalt 80%, metallitöötlemispinkidel töötajatel 75% ja APJ-pinkide operaatoritel 64%. Kutseandja hinnangul esineb juhtumeid, kus eksam jääb sooritamata teoreetiliste teadmiste tõttu, kuid rohkem on probleeme prakti - liste töödega. Koolid saavad kutseandjalt regulaarselt tagasisidet eksamite käigus tekkinud küsimuste ja probleemide kohta. Kutsetunnistuse olemasolu MMT ettevõtted pigem ei arvesta, olulisemad on näiteks nn eurosertifikaadid keevitajatel, varasem töökogemus ja värbamise käigus tehtud proovitööde tulemused. Kutsetunnis - tuste olemasolule ei omistanud tähtsust ka 2013. a korraldatud kutsehariduse ja tööturu seoseid analüü - sivas uuringus 107 osalenud MMT valdkondlikud ette - võtted. Peamiseks põhjuseks peeti toona valdkonna globaalset regulatsiooni ning ekspordi suurt osakaalu. OSKA MMT uuringus osalenud ettevõtjate hinnangul võib kutsetunnistuste tähtsus kvaliteedimärgina veelgi kahaneda, kui kutsetunnistuse saamine kooli lõpeta - misel muutub kohustuslikuks 108 . 105 Nestor, M., Nurmela, K. (2013). Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne. Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Kutseharidus-ja-muutuv-tooturg.pdf. 106 KOO-MET OÜ ehk Kutseandja aruanded 2012-2015 kohta. 107 Nestor, M., Nurmela, K. (2013). Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne. Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Kutseharidus-ja-muutuv-tooturg.pdf. 108 Kutseharidusstandard. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013.

70. 70 Peatükis võrreldakse valdkonna tööjõunõudlust ja -pakkumist, otsitakse vastuseid küsimustele, kui palju ning millisel tasemel uut tööjõudu valdkond aastas vajab (lähema viie aasta perspektiivis) ning kui palju spetsia - liste ja oskustöötajaid haridussüsteemis MMT valdkon - nale ette valmistatakse. Ettevalmistatava tööjõu hulga hindamisel lähtutakse viimaste aastate haridusstatisti - kast. Seejuures tuleb arvestada, et lähtuvalt sündimuse langusest 90ndatel väheneb aastaks 2020 kõrghariduse (ja keskkoolijärgse kutseõppe) peamiste sihtrühmade suurus märgatavalt – 20–24aastaste arv veerandi võrra ning 25–29aastaste arv enam kui viiendiku võrra. Teisalt ei pruugi noorte arvu vähenemine valdkonda sisenevate inimeste arvu nii drastiliselt kahandada, sest mitmetesse ametitesse oodatakse ka täiendus- või ümberõppe läbinud, nn teisele karjäärile asuvaid täiskasvanuid. Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peami - selt kahest tegurist – vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest ja valdkonna kasvust (või kahanemisest) tingitud kasvuvajadusest. Tööjõunõudluse ja -pakkumise tasakaalu hindamisel (vt tabel 4) valiti alguspunktiks MKMi prognoos, kus on kõikide ISCO ametirühmade kohta arvutatud (asendus- ja kasvuvaja - dusest koosnev) uue tööjõu vajadus aastas. Muutumatul kujul hõlmati analüüsi MKMi prognoosis kirjeldatud asendusvajadus. Kasvuvajaduse analüüsimisel võeti arvesse intervjuu - dest ja VEKist pärinevaid eksperthinnanguid ja vald - konna arengutrende (vt ptk 4.1 ja 2.1.2). Valdkondlikel eksperthinnangutel põhineva prognoosi kohaselt jääb lähima viie aasta perspektiivis MMT valdkonna tööjõu - nõudlus vaatlusalustel põhikutsealadel võrreldes eelneva perioodiga umbes samale tasemele. Küll aga nähti ette erisuunalisi arenguid tööjõunõudluses põhikutsealati, mis ajas kumuleerudes võivad pikemas perspektiivis muuta valdkonna tööjõu struktuuri. Oodata on ka olulisi muutusi erinevate ametite töö sisus ja oskuste vajaduses (lähe - malt tööjõuvajaduse muutuste kohta vt ptk 4). Vastavalt prognoosile vajab MMT aastas pea 500 uut töötajat (ca 140 spetsialisti ja 320 oskustöötajat). Tulenevalt olemasoleva tööjõu vanuselisest struktuurist kujuneb juba lähiajal oluliseks väljakutseks asendusvaja - duse rahuldamine – 5 aasta jooksul on vahetumas ca 10% olemasolevast tööjõust. Õpingud lõpetab MMT vald - konnaga otseselt või kaudselt seotud erialadel ca 530 inimest kõrghariduse ja 590 inimest kutsehariduse tasemel aastas (viimase 3 õppeaasta keskmisena arvutatud) (lähemalt vt ptk 5.2). Valdkonna tööjõupakkumisse ei ole samas asjakohane hõlmata kogu lõpetajate hulka, kuna teatud õppekavadel (nt insenerid, mehhatroo - nikud, keevitajad) valmistatakse ette töötajaid ka teistele masina- ja metallitööstusega seotud valdkondadele. Seetõttu on eelmainitud õppekavade lõpetajad arves - tatud tööjõupakkumisse proportsionaalselt vastavate ametite esindajate jagunemisele majandusharude vahel (nt kui mehhatroonikutest ca 18% on rakendunud MMT valdkonnas, siis tööjõupakkumisse on arvestatud vasta - vate erialade lõpetajaid samas suurusjärgus). Vältimaks erinevate õppeastmete lõpetajate liitmisest tulenevat topeltarvestust kõrghariduses (nt doktoriõppe lõpetajad on eelnevalt omandanud magistrikraadi, magistriõppe lõpetajad omakorda kõrghariduse esimese astme jne), on vastavate näitajate summeerimisel arvestatud võima - likke liikumisi õppetasemete vahel. Eelkirjeldatud prognoosimudeli eripäradest tulenevate piirangute tõttu saame rääkida valdkondlikust tööjõu - pakkumisest, mis jääb suurusjärku 500 inimest aastas (kolme viimase õppeaasta keskmiste alusel), millest ligi viiendiku moodustavad kõrghariduse ja neli viiendikku kutsehariduse saanud õppurid. Lisaks on oluline tööjõunõudluse ja -pakkumise vasta - vuse hindamisel silmas pidada, et usaldusväärsete alusandmete puudumisel ei ole mudelisse haaratud rändest tulenevaid mõjusid (nt ei ole võimalik otseselt prognoosida, kui suurt osa Eestist lahkuvaid spetsialiste ja oskustöötajaid peaks koolilõpetajad suutma asendada ning kui palju äsja kooli lõpetanuid välismaale siirdub). Ekspertide hinnangul on väljaränne selektiivse iseloo - muga, st puudutab põhikutsealasid erineval määral. Teatud ametite esindajate (nt insenerid, mehhatroonikud, keevitajad, seadistajad ja operaatorid) puhul nähakse oluliselt suuremat tõenäosust väljaspool Eestit tööle rakendumiseks, toimub ka mahukas süstemaatiline värbamistegevus välisagentide poolt kvalifitseeritud oskustöötajate (nt keevitajad, seadmete operaatorid) leidmiseks. Eksperdid rõhutasid, et lisaks üldistele välja - rände ja piiriülese pendelrände põhjustele 127 võib noorte tippspetsialistide (eelkõige inseneride) valik töötada välisfirmade heaks osalt tuleneda ka siinsete ettevõtete vähesest ambitsioonikusest ja noortele huvipakkuvate tegevusvaldkondade puudumisest. 127 Elatustaseme erinevused, demograafine koosseis (Lääne-Euroopas on palju tööturult vanuse tõttu lahkujaid, nii Eestis kui terves Ida-Euroopas seevastu on praegu palju tööturule sisenejaid), nõukogudeaegne suur sisseränne (muudest rahvustest inimeste väljaränne on olnud ulatuslikum võrreldes põlisrahvastikuga). Tammaru, T., Eamets, R. (2015). Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule. Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015. Lõksudest välja? SA Eesti Koostöökogu. Lk 109-117. http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2015/06/EIA-2015.pdf, 07.06.2016.

76. 76 130 Antud teemale on tähelepanu juhitud ka varasemates uuringutes, nt Eesti masinatööstuse sektoruuring: lõpparuanne. http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Masinat%C3%B6%C3%B6stuse%20sektoruuring_l%C3%B5ppraport.pdf. 131 Lelumees, T. (2016). Eesti masinatööstuse hetkeolukord ja väljavaated. Kogumikus: Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanikateaduskond 80. 6.3 Olulisemad järeldused Valdkonna tööjõunõudlust ja -pakkumist lähima viie aasta perspektiivis ei saa lugeda tasakaalustatuks (vt lähemalt tabel 4. Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus). Samas saab välja tuua olulisi erinevusi antud suundu - muse põhjustes ja taustategurites erinevate ameti- rühmade (juhid-spetsialistid vs. oskustöötajad) tasandil. Inseneriharidus on tööjõupakkumise sisendiks nii valdkonna tippspetsialistide kui ka juhtide põhikutse- aladele, aastas jääb puudu ca kolmandik vajalikust lõpetajate arvust. Tähelepanu tuleb pöörata katkes - tamise vähendamisele, eeskätt võimaluste loomisega õppimise ja töötamise paindlikumaks ühendamiseks ning õppe praktilisemaks muutmisega. Tööandjate hinnangul on vaja rakenduskõrghariduse lõpetajate osatähtsust kasvatada bakalaureuseõppe lõpetajate arvelt (kelle insenerioskuste „küpsemise“ eelduseks oodatavale tasemele on magistrantuuri lõpetamine) ning luua täiendavaid õppekohti inseneri elukutse omandamiseks just rakenduskõrghariduse astmel (ekspertide poolt oodatavaks lõpetajate proportsioo - niks oleks ca 1/3 bakalaureuseõppest vs. 2/3 rakendus- kõrghariduse õppest). Samuti on vaja suurendada spetsialistide väljaõpet, kellel oleks nii inseneri- kui ka juhtimisalased teadmised 130 . Üheks võimaluseks on juhtimisega seotud valikmoodulite lisamine õppesse. Inseneriharidusel põhineva koolituspakkumise suuren - damiseks on kokkuvõttes kaks viisi – vähendada õpingute katkestamist ja suurendada vastuvõttu. MMT valdkond vajab tööjõunõudluse ja koolituspakkumise tasakaalustamiseks aastas täiendavalt 40 rakendus - kõrgharidusõppe lõpetajat, mis võib tulla osaliselt bakalaureuseõppe lõpetajate arvu vähendamise arvelt (ca 15 lõpetajat aastas). Antud arvutused kehtivad eeldusel, et paralleelselt langeb katkestamise määr eelpool mainitud ulatuses (MA ja RAK astmel poole ja BA astmel kolmandiku võrra). Oskustöötajate tasemel ületab koolituspakkumine statistiliselt prognoositava tööjõunõudluse, kuid ettevõtjate hinnangul on turult äärmiselt keeruline leida sobivate oskustega tööjõudu. Põhjuseid on mitmeid, ühelt poolt ei vasta lõpetajate oskused teatud ametite puhul (APJ-tööpinkide operaatorid, keevitajad) tööandjate ootustele ja vajadustele, teisalt aga mõjutab siinset tööjõupakkumist ulatuslik kvali - fitseeritud oskustööjõu väljavool ja rakendumine piiri taga. Viimati mainitud trendi taustaks on omavahel põimunud ja kompleksselt seotud tõmbe- ja tõuke- tegurid, milles olulist rolli mängivad nii demograafiline situatsioon lähte- ja sihtriigis kui ka „käärid“ oskuse ja tööjõu (kui piiratud ressursi) pärast konkureeri - vate riikide elatustasemes ning makstavas töötasus. Masina- ja metallitööstust Eestis iseloomustab suur killustatus (väikestel ettevõtetel on tagasihoidlik arendusvõimekus) ning orienteeritus valdavalt väikese lisandväärtusega tootmisele 131 , mistõttu on äärmiselt keeruline konkureerida tööjõuturul juhtivate tööstus - riikidega. Eeldusel, et paremate oskustega ja suurema kogemustepagasiga tööjõud on enim altis välismaale tööle siirduma, on ootuspärane, et antud suundumus muudab ettevõtjad nõudlikumaks koolilõpetajate oskuste osas (üheks oluliseks eelduseks muutub võimekus kiiresti tööprotsessi lülituda). Koolidel on põhjust koostöös ettevõtjatega kriitiliselt analüüsida ja vajadusel uuendada õppemeetodeid ning õppe sisu. Eksperdid nägid ühe võimalusena valdkonna tööjõu - nõudluse ja -pakkumise tasakaalustamiseks ka senisest enam valdkonnale n-ö ebatüüpilise tööjõu raken - damist, nt eakad (soodustada töötamise jätkamist pensionieas), naised (seni valdkonnas vähemuses), erivajadusega inimesed, välismaalased (nt alustada välisüliõpilaste praktikale tuleku soodustamisest). See eeldab ettevõtetelt lisaressursside panustamist (nt täiendav infrastruktuur eakatele, erivajadustega inimestele), valmisolekut vajadusel tööd ümber korraldada või paindlikumaks muuta (nt kaugtöö või osaajaga töö võimaldamine) ning esmajoones avatust muutusteks organisatsioonikultuuris.

99. 99 Lisa 5. MKMi poolt koostatud „Tööjõuvajaduse prognoos OSKA metalli- ja masinatöös - tuse valdkonnas“ Sektori lühiülevaade ja tööjõuvajadus OSKA MMT valdkonnas Metalli- ja masinatööstuse all käsitletakse järgmisi tegevusalasid: C24 Metallitootmine C25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed C265 Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine; ajanäitajate tootmine C266 Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapia - seadmete tootmine C267 Optikainstrumentide ja fotoseadmete tootmine C27 Elektriseadmete tootmine C28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine C29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine C30 Muude transpordivahendite tootmine C325 Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine C33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Eestis tegutseb üle 2000 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte. Suuri, vähemalt 250 töötajaga ettevõt - teid on 14. Valdkonna hõivatute arv ületab 35 000. Tegevusalade käekäik sõltub peamiselt välisnõudlu - sest, enamuse sektori müügist moodustab eksport. Siseturg on tähtsam masinate ja seadmete remondis ja paigalduses ning metalltoodete tootmises. Vald - konna edasine areng sõltub samuti suuresti ekspordist. Tootmismahtude kasvu aitab saavutada peamiselt tootlikkuse suurenemine, mitte niivõrd hõivatute arvu kasv, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning kõrgemad tööjõukulud sunnivad keskenduma kallima - tele toodetele. Valdkonna suurimaks haruks on metallitööstus, mis on tootmismahult toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb ligi 1200 ettevõtet. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (üle poole töötajatest) ning Ida-Virumaale (ligi viiendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, Fortaco Estonia OÜ, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metallkonstruktsioonid), ArcelorMittal Tallinn OÜ (galvaniseeritud teras), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehituskonstruktsioonid), AS HANZA Mechanics Tartu, AS FAVOR, AQ Lasertool OÜ, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine) ja Metaprint AS (metalltaara tootmine). Elektriseadmete tootmise moodustavad üle 100 ettevõtte. Suurimaks ettevõtteks on ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotussead - mete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed) ning AS Draka Keila Cables (kaablid). Eestis tegutseb üle 150 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootja. Suuremateks masina - tööstuse ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötle - misseadmed), OÜ Palmse Mehaanikakoda (metsa - veohaagised, palgitõstukid), AS Sami (ehitustõstukid, metsatöömasinad), AS Finmec, AS „Rauameister“ (teisaldus- ja tõsteseadmed ning nende osad), OÜ JOT Eesti (tootmisautomaatika), Interconnect Product Assembly AS (tööstusseadmed, tööstuselektroonika), AS Paide Masinatehas (erinevad seadmed masina - tööstusele) ja Metos AS (suurköögiseadmed). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masina - tööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas. Transpordivahendite tootmise ettevõtteid on Eestis üle saja. Suuremateks on AS Norma (autoohutussüs - teemid, turvavööd), PKC Eesti AS (juhtmeköidised autotööstusele), Stoneridge Electronics AS (elektroo - nikaseadmed autotööstusele), AS Respo Haagised ja AS Bestnet (haagised), AS Fors MW (metsaveohaa - gised, -tõstukid), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), Universal Industries OÜ (summutid), Baltic Workboats AS (alumiiniumist laevad), AS Luksusjaht (plastik - jahid ja kaatrid). Suuremad ettevõtted on koondunud

1. 1 TULEVIKUVAADE TÖÖJÕU- JA OSKUSTE VAJADUSELE: METALLI- JA MASINATÖÖSTUS Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA UURINGU TERVIKTEKST Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond Eesti tuleviku heaks

7. 7 Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kiitis 2014. aasta veebruaris heaks tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks sidumiseks tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi kontseptsiooni. Seda on lühidalt hakatud nimetama OSKA süstee - miks ehk lihtsalt OSKAks. OSKA eesmärk on tööturul toimuvate muutuste ja ühiskonna vajaduste võimali - kult kiire jõudmine koolituspakkumisse. OSKA seob erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmise haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahtu ja sisu planeeri - mist toetavaks süsteemiks ning toetab tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturu info jõudmist karjääriteenustesse. Metalli- ja masinatööstus (MMT) on aastakümneid olnud Eesti majandusele oluline valdkond. Masinatöös - tusel on Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 3 eesmärkide realiseerimisel oluline roll ja seetõttu valiti MMT üheks esmajärjekorras analüüsitavaks OSKA valdkonnaks. Raportis esitatakse OSKA raames tehtud MMT valdkonna rakendusuuringu tulemused. Uuringu eesmärk oli leida vastus küsimu - sele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vaja - dust lähema kümne aasta vaates. MMT valdkonna uuringu üheks oluliseks aluseks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 2015. a ilmunud tööjõuvajaduse ja -pakkumise prog - noos aastani 2023 (edaspidi MKMi prognoos) 4 , mis tugines 2012.–2014. aasta andmetele. Uuringu käigus täpsustati ja täiendati valdkonna tööjõuvajaduse prog - noosi, tuginedes valdkonna majanduslikku ja tööturu seisundit kirjeldavatele andmetele, ekspertintervjuudel ja -aruteludel kogutud hinnangutele, riiklikes arengu- kavades sätestatud eesmärkidele ja valdkonna tehnoloogiatrendidele. MKMi prognoosi hõivenäitajad põhikutsealade kaupa põhinevad 2011. a rahvastiku ja eluruumide loendusandmetel (REL 2011), mida on kaasajastatud tööjõu-uuringust (ETU) pärinevate kolme aasta keskmiste näitajatega. Seejuures tuleb arvestada, et MKMi prognoos ei võimalda sobivate sisendandmete puudumise tõttu arvesse võtta majan - dussektorite vahelist tööjõu liikumist. MMT valdkonna analüüsimiseks ja selle põhjal ette- panekute tegemiseks moodustati valdkonna erialaliite, tööandjaid, õppeasutusi ja avalikku sektorit kaasav valdkondlik eksperdikogu (VEK). VEKi töö eesmärk oli ettepanekute sõnastamine koolituspakkumise muutmi - seks valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusest lähtuvalt. Ettepanekuteni jõudmiseks hindas VEK globaalsete tule - vikutrendide ja Eesti arengustrateegiate mõju valdkonna arengule, tööjõu ja oskuste vajadust lähiajal ja kümne aasta pärast ning valdkondlikku koolituspakkumist. Püstitatud uurimisprobleem jagati kaheksaks uurimis- küsimuseks, millele vastamiseks tehtud analüüse eristab traditsioonilisest uurimistegevusest eeskätt see, et tulemusi „valideeriti“ samm-sammult vald - kondlikus eksperdikogus ja täiendavate kaasatud ekspertidega. VEKi roll oli uuringu käigus kogutud ja analüüsitud infot tõlgendada ja valideerida. Näiteks valdkonna põhikutsealade 5 määratlemisel lähtuti intervjuude ja arutelude käigus kogutud valdkonna ülesest ekspert-teadmisest ning olemasolevast statis - tilisest informatsioonist, kehtivatest kutsestandarditest ja ametite klassifikaatorist (ISCO 2008) pärinevate tööülesannete kirjeldustest. VEKi töö tulemusena sündisid valdkonna põhilised sõnumid ja ettepanekud taseme-, täiendus- või ümberõppe mahu, struktuuri ja korralduse küsimustes (ptk 7.1) ning õppe sisu jt oskuste omandamist mõjuta - vate tegurite muutmiseks (ptk 7.2). Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegemist rakendus - kavaga, vaid soovituslike ettepanekutega, mille põhjal võiksid osapooled koostada oma tegevusplaani. Lisas 7 on ettepanekud süstematiseeritud raporti põhisõnu - mite kaupa. Valdkondliku rakendusuuringu koostas SA Kutsekoda. 3 http://kasvustrateegia.mkm.ee/. 4 https://www.mkm.ee/et/analuusid-ja-uuringud. 5 Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav kutseala. Vt ka http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Metoodika-loplik.pdf.

26. 26 2.4 Olulised järeldused Vaadeldud arengukavad ei sea otseselt MMT arengu- eesmärke, kuid mõjutavad valdkonda kaudselt. MMT valdkonda enim mõjutavatest arengukavadest on tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamine alles töös, mistõttu on ettevõtted selle prognoositava mõju osas pigem äraootaval seisukohal. Peatükis 2.3 välja toodud riiklikud arengukavad mõjutavad valdkonna tegevust ning sellest tulenevalt tööjõu- ja oskuste vaja - dust ekspertide hinnangul pigem kaudselt. Varasemad MMT alavaldkondadega seotud uuringud ja eksperti - delt intervjuude käigus kogutud tagasiside näitavad, et valdkonnas tegutsevad ettevõtted ei tee kuigi pikaajalisi arenguplaane ning pigem kavandatakse oma tegevust 1–3 aasta perspektiivis. Sellest tingituna on ekspertide hinnangul väga keeruline prognoo - sida ettevõtte tegevuse mahtu ja sellest tulenevat tööjõuvajadust 5–10 aasta perspektiivis. Valdkondlike ja üleilmsete trendide mõju peeti tugevaks ja trende seostati nii tööjõuga seotud kvantitatiivsete (arvuline kasv või kahanemine) kui ka kvalitatiivsete (kasvava vajadusega oskused) muutustega. Valdkond on kiires muutumises – tehnoloogia areng seab järjest suuremaid ootusi töötajate oskustele ja teadmistele (nt oskustöötajad peavad õppima uute seadmetega töötama). Mitmed tööga seotud funkt - sioonid, nt seadmete hooldus ja remont, liiguvad vald - konnast välja teistesse ettevõtetesse. Demograafilised muutused, tehnoloogia areng (sh Industry 4.0 ehk üleminek nn targale tootmisele), väärtuste ja töökul - tuuri teisenemine, kauba- ja tooteturgude globalisee - rumine ning keskkonnaga seotud tegurid muudavad MMT valdkonnas järjest olulisemaks järgneval joonisel toodud oskused ja isikuomadused. Muutused oskuste vajaduses MMT põhikutsealade kaupa on kirjeldatud ptk-s 4.2 ning tööjõuvajaduse muutust on hinnatud ptk-s 4.1. Valdkonna- spetsiifiliste tehno - loogiliste võimaluste tundmine ja kasutamine; valdkonna IKT-lahen - duste tundmine ja kasutamine. Võime näha MMTd ühe osana kogu majandusest ja ettevõt - lusest; oskus analüüsida valdkonda mõjutavaid trende ja ettevõtte tegevust vastavalt suunata. Kohanemis - võime (sh valmisolek osaleda täiendus- ja ümberõppes); loovus ja kliendikesksus; suhtlemis- ja meeskonnatöö oskus. Keelteoskus, kultuuride tund - mine; dokumentide mõistmise ja koostami - se oskus; info töötle - mise oskus. Üleilmsed trendid

23. 23 2.2 Valdkondlikud uuringud Kõige mahukam Eestis varem korraldatud masina- tööstuse uuring viidi läbi aastal 2011 TÜ sotsiaalteadus - like rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt. Eesti masinatööstuse sektoruuring 47 on väga laiapõhjaline, kuid samas süvitsi minev analüüs, milles muuhulgas käsitleti ka sektori tulevikuvisioone, tööjõu ja vald - kondliku hariduse probleeme. Uuringusse oli kaasatud kolmandik sektoris tegutsevatest ettevõtetest. Lõpe - tajate oskuste ja ettevõtete vajaduste mittevastavus toodi koos finantseerimisvõimaluste vähesusega välja olulisemate sektori arengut takistavate teguritena. Antud uuring tegeleb välja toodud vajadusega kaar - distada sektori tööjõu- ja oskuste vajadus. RAKE uuringus toodi tööjõu- ja oskuste vajadust silmas pidades välja vajadus ettevõtte juhtidele suunatud koolitustegevuste, inseneride (sh juhi- omadustega inseneride) ning laiemalt nii valdkonna spetsiifikas kui ka majanduses tervikuna orientee - ruvate töötajate järele. Ettevõtete esindajad pidasid oluliseks suurendada kõrgkoolides tehniliste erialade õppekavades ettevõtlusainete mahtu ja tõsta kooli- lõpetajate praktiliste teadmiste osakaalu kutsemagistri ja -doktoriõppe võimaluste loomisega, õpipoisiõppe ja praktikakorralduse parandamisega. Lisaks toodi olulisena välja vajadus populariseerida kutseharidust ja kaasata õppetöösse rohkem praktikuid. 47 http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Masinat%C3%B6%C3%B6stuse%20sektoruuring_l%C3%B5ppraport.pdf. 48 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/04/Merendussektori-t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uvajaduse-uuringuaruanne_220915_L%C3%95PLIK.pdf. 49 EU Skills Panorama (2014). Advanced manufacturing. Analytical Highlight, prepared by ICF GHK and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/sites/default/files/EUSP_AH_AdvManufacturing_0.pdf. 50 EU Skills Panorama (2014) Science and Engineering Professionals. Analytical Highlight, prepared by ICF and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/sites/default/files/EUSP_AH_ScienceEngineering_0.pdf. 51 EU Skills Panorama (2014). Metal and electrical trades. Analytical Highlight, prepared by ICF GHK and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/sites/default/files/EUSP_AH_MetalElectric_0.pdf. Oluliselt kitsama suunitlusega on hiljuti avaldatud Praxise 2015. aastal läbi viidud merendussektori tööjõuvajaduse uuring. 48 Selles leiti, et tehnoloogia arenguga (automatiseerituse suurenemine) kaasas käimine, mis peaks tagama sektori kasvu, eeldab ka tööjõu kättesaadavuse paranemist. Laevaehituse ja -remondi valdkonnas tuntakse enim puudust kõrgelt kvalifitseeritud laevaehitus- ja laevaremondiinseneri - dest ning kõrghariduse tasemel laeva automaatika-, elektroonika- ja raadioseadmete inseneridest. Inse - neride nappus piirab ettevõtete rahvusvahelistes laevaehituse ja -remondiga seotud projektides osale - mist ning takistab uurimuses osalejate hinnangul vald - konna arengut. Puudus on ka kvalifitseeritud laeva- mehaanikutest, kelle järele suureneb vajadus lähi- aastatel veelgi tänu kasvavale asendusnõudlusele. Laevaehitus- ja laevaremondiettevõtted Praxise uuringu kohaselt pikaajalisi tööjõuvajaduse prognoose ei tee, pigem mõeldakse ette ühe-kahe aasta vaates. Kaugema tulevikutrendina nähakse siiski üleminekut odavamalt töölt targemale tööle, millega kaasneb hinnasurve toodetele ja teenustele ja tõenäoliselt nõudluse kahanemine. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad selles sektoris kindlasti ka kiiresti muutuvad ja üha karmistuvad keskkonnanõuded, mille raken - damine eeldab spetsiifiliste teadmistega töötajate kaasamist, kes suudavad tehnoloogiat arendada ja uusi rakendusi ellu viia. Eestile sarnaseid probleeme leidub ka teistes Euroopa riikides. Hoolimata täppisteaduste ja tehnikaerialade lõpetajate arvu kasvust perioodil 2001–2011 enamikus Euroopa riikides, ei leia kasvava inseneride vajadusega tööstussektor endale sobivate oskustega töötajaid. Üheks põhjuseks on kindlasti õppekavade maha - jäämus tehnoloogia arengust, kuid oluline on ka see, et ligi kolmandik insenerierialade lõpetajatest ei tööta hiljem oma erialal 49 . Selle ametiala esindajate koolita - mise ja värbamise teeb keeruliseks asjaolu, et ameti - kohad eeldavad inseneridelt kombineeritud kompe - tentsust, st nii erialast kvalifikatsiooni kui ka oskust tööprotsesse juhtida, infot töödelda, suhelda, otsuseid langetada ja probleeme lahendada 50 . Kuigi metallitööstust peetakse Euroopas tervikuna kahanevaks sektoriks, moodustab see sektor just Ida-Euroopas ja mõnes Skandinaavia riigis keskmisest suurema osa tööhõivest kui Euroopas tervikuna. Üldise trendina leitakse, et järgmise kümne aasta perspek - tiivis (kuni 2025) madalamat kvalifikatsiooni eeldav töö selles sektoris väheneb (nt konventsionaalsete metallitööpinkide operaatorid) ning kasvab vajadus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele (nt inse - nerid). Automatiseerimine eeldab tulevikus tõenäo - liselt oskuste (nt IKT) vajaduse kasvu ka remondi- ja hooldustöid tegevate töötajate puhul. Biotehnoloogia, elektroonika ja nanotehnoloogia mõju tootmisele seab suuremad nõudmised ka töötajate erialastele ja üldis - tele oskustele (nt oskus infot töödelda ja suhelda) 51 .

25. 25 Samasuguseid seoseid on võimalik leida teiste vald - kondade toetuseks planeeritud tegevuste kaudu. Näiteks MKMi koostatud „Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020“ 61 kohaselt on metsandus- saadustele lisandväärtuse andmiseks võimalik taotleda investeeringutoetust, mis võib olla otseselt suunatud just masinate ja seadmete soetamiseks (nt puiduhak - kurid, halumasinad jms). Laevaehitust ja -remonti toetavad tegevused on riikli - kult planeeritud „Eesti merenduspoliitika 2012–2020“ 62 arengukavas. Tegemist on valdkondade ülese doku - mendiga, mis koondab merenduse arengu soodus - tamisega seotud eesmärgid ja nende saavutamiseks planeeritud tegevused. Arengukava kohaselt piiravad selle alavaldkonna arengut kvalifitseeritud tööjõu puudus, infrastruktuuri puudulikkus suurte laevade aastaringseks ehitamiseks ja remondiks ning inves - teerimisvõimekuse piiratus. Tööjõu järelkasvu teket toetavate tegevustena on dokumendis nimetatud inse - neride, elektromehaanikute ja arhitektide järelkasvu tagamist, keevitajate täiendkoolituse parandamist ja välisekspertide palkamise toetamist. Väikelaevaehi - tuses on suurimaks väljakutseks nimetatud pädevate õppejõudude palkamist ja vajadust tõsta sektori ette - võtete mehhaniseerituse taset. Tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamise käigus leiti, et üheks suurimaks murekohaks tööstuse arengu seisukohalt on valdkondliku kutse- ja rakendusliku kõrghariduse vähene populaarsus ning et tööstuse lisandväärtuse suurendamiseks tuleb ettevõtetel teha senisest enam koostööd, panna rohkem rõhku tootearendusele ning tootmise arendamisele ja seda olukorras, kus tööjõud tegelikult väheneb. 63 2016. a esimese poolaasta kava 64 kohaselt keskendub Eesti tööstuspoliitika tööjõu küsimustele, arvestades OSKA programmi tööjõuvajaduse prognoose ja toetades tööjõuga seotud muutusi läbi maksusüsteemi; töös - tuse toetamisele toodete ja protsesside arendamiseks läbi TA töötajate maksuerandi ja tootearendamiseks vajaliku taristu kättesaadavuse; rahvusvahelistumise toetamisele välisspetsialistide kaasamise soodus - tamise, riiklikul tasandil toimuva ühisturunduse ja koostöö edendamise näol; tööstusele vajalike ressurs - side kättesaadavuse parandamisele elektrihinna diferentseerimise ja kommunikatsioonidega liitumise toetamise teel. Riikliku tööstuspoliitika tegelikud sammud ja mõju saavad selgeks, kui avaldatakse 2–3 aastased strateegiast lähtuvad tegevuskavad 65 . 61 https://www.mkm.ee/sites/default/files/taastuvenergia_tegevuskava.pdf. 62 https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_merenduspoliitika_2012-2020.pdf. 63 Riik peab Eesti suurima potentsiaaliga valdkondadeks puidu-, masina- ja elektroonikatööstust. (30. märts, 2016). Ärileht. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/riik-peab-eesti-suurima-potentsiaaliga-valdkondadeks-puidu-masina-ja-elektroo - nikatoostust?id=74094837. 64 Nurmik, K. Ettekanne: Tööstuspoliitika 2016–2030. 14.04.2016 ettekanne VEKi II koosolekul. 65 Riik seab tööstused tähtsuse järjekorda. (30. märts, 2016). Postimees. http://majandus24.postimees.ee/3637387/riik-seab-toostused-tahtsuse-jarjekorda. 66 http://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf. Ekspertidega tehtud intervjuude käigus tõsteti esile ettevõtete igapäevatööd mõjutava tegurina ka „Riigi jäätmekava 2014–2020“ 66 , mis omakorda lähtub vastavatest valdkondlikest Euroopa direktiividest. Kava kohaselt tuleb näiteks toodete kavandamisel, projek - teerimisel ja valmistamisel arvestada korduskasutuse ja pikkade kasutusaegadega, see sisaldab endas ka jäätmeteket reguleerivat programmi. Jäätmekäitlusega seotud nõudeid ja pakendiseaduse mõju nimetati kui üht olulist tegurit, mis on viimastel aastatel kasvatanud ettevõtete halduskoormust.

82. 82 Ekspertide hinnangul vajaks MMT hariduse ja töö- maailma koostöö edendamiseks valdkondlikku hea tava kokkulepet, et erinevate osapoolte panus ette - võtetele vajalike töötajate ettevalmistamisse oleks valdkonnaüleselt selgem ja koordineeritum. Praeguste probleemidena toodi välja näiteks vähest koostööd ja kutseõpetajate ülemeelitamist ettevõtete poolt. Tööandjad peavad otstarbekaks koondada MMT alane kutseõppe oskusteave ning väga kallis masina- ja simulaatoripark regionaalsetesse (Ida-Eesti, Lõuna- Eesti, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti) juhtkoolidesse või õppekeskustesse. Leitakse, et MMT valdkondliku kompetentsi regionaalse koondamisega saaks luua tingimused tõhusamaks ressursside ristkasutuseks, lihtsustada aastaringset koolipraktika korraldamist, parandada haldussuutlikkust kallimate tööpinkide hankimisel ja töös hoidmisel, korraldada täiskasvanute ümber- ja täiendusõpet ning edendada õppeasutuste omavahelist ja ettevõtetega koostööd. Seoses tehnoloogia ja valdkonna kiire arenguga on tehnilise hariduse pakkumine muutunud kallimaks. Probleemina toodi välja näiteks õppeasutuste raskusi praktilise õppe läbiviimiseks vajalike tarvikute, kaasaeg - sete tööpinkide, seadmete ja materjalide hankimisel, samuti suuremaid kulusid seoses valdkondlike õpetajate ja (välis)õppejõudude palkamisega. Probleemina nähti seda, et õpetajate palgad on MMT valdkonna keskmi - sest töötasust madalamad ning kutseõppeasutustel napib vahendeid sobiva motivatsioonipaketi pakkumi - seks. Õpetajate ja õppejõudude puudumine on eksper - tide hinnangul üks valdkondliku hariduse suuremaid probleeme nagu ka MMT valdkonna vähene popu - laarsus tervikuna – napib nii õppureid kui ka õpetajaid. Ettevõtjate hinnangul ei tunne kooliõpilased reeglina MMT valdkondlikke ameteid ja õppimisvõimalusi. Valdkondliku hariduse atraktiivsuse tõstmiseks ja huvihariduse võimaluste laiendamiseks on kõikidel osapooltel tarvis senisest rohkem koostööd teha. Eraldi teemana käsitleti kutsetunnistuste omandamist ja selle olemasolu nõudmist, mis tagaks tööturule suunduvate töötajate ühtlasema ettevalmistuse, kuid ettevõtjad näevad selles teemas n-ö surnud ringi – tunnistust ei taheta nõuda, kuna kardetakse, et tunnistuse omandanud töötajad on veelgi atrak - tiivsem sihtgrupp välistööjõu värbajatele või lähevad tunnistuseta töötajad sinna, kus kutsetunnistust ei nõuta. Samas tahaks ettevõtjad, et kooli lõpetanud noore õpingute käigus omandatud oskused oleks kontrollitud ning vastaks valdkondlikele standarditele. Eksperdid leidsid ka, et seoses projektipõhise tootmise pealetungiga ei saa valdkond kuidagi hakkama ilma rendi- või välistööjõuta. Ettepanekud ressursside efektiivsemaks kasuta - miseks, valdkondliku koostöö tõhustamiseks ja valdkondliku hariduse populaarsuse tõstmiseks eesmärgiga aidata ettevõtjatel leida vajalike oskus - tega töötajaid ja haridusasutustel sobivate oskuste ja hoiakutega inimesi ette valmistada: • erialaliidud võtavad eestvedaja rolli hea tava kokku - leppe sõnastamisel valdkonna haridus- ja töö- maailma vahel, et soodustada nendevahelist suht - lust, aktiivset panust koostöö edendamisse ja OSKA uuringu sõnumite elluviimisse; • HTM ressursside kavandajana moodustab Saksamaa ja Soome näitel valdkonna kutseharidus- asutuste baasil regionaalsed (Ida-Viru, Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Eesti) juhtkoolid ja koolituskes - kused, eesmärgiga: — tagada kvaliteetne õpe ja ressursside efektiivne kasutus; — luua koolidevaheline tööpinkide ja tehnoloogiate ristkasutuse süsteem, mis võimaldaks anda õpin - gute vältel kutseõppuritele erinevate pinkidega töötamise kogemuse; — võimaldada kutseõppuritel osaleda praktilises töös (sh lihtsamate toodete valmistamine ette - võtete tellimusel) soovi korral aastaringselt; — edendada õppeasutuste omavahelist koostööd ja koostööd MMT ettevõtetega arendus- ja kooli - tustegevuse korraldamiseks; — edendada kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste vahelist koostööd ressursside ristkasutamiseks; — korraldada täiskasvanute ümber- ja täiendusõpet;

94. 94 Lisa 2. Intervjueeritud Ettevõtete esindajad (individuaal- või grupiintervjuud): Janne Eljas AQ Lasertool OÜ Toomas Jõgi AS E-Profiil Siivi Kaldoja Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ Tarvo Kapp Contractor OÜ Karin Kelder AS Norma Priit Lind BLRT Masinaehitus OÜ Elve Lukas AS E-Profiil Piret Merimaa CUTform OÜ Allan Märk AS Norma Tõnis Raamets Silwi Autoehituse AS Kristi Rander Max Daetwyler Eesti AS Ene Saluste ETS Nord AS Alvar Sass Radius Machining OÜ Peeter Sekavin Duroc Machine Tool OÜ Janek Sirg Hansavest OÜ Henri Tabri Aider OÜ Aleksandr Trofimov CUTform OÜ Piret Vink ABB AS (elektrimasinate tehas) Kaili Vohnje Max Daetwyler Eesti AS Haridusasutuste esindajad (grupiintervjuud): 146 Margus Arak Eesti Maaülikool Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Laur Kütt Tallinna Tehnikaülikool Tõnu Lehtla Tallinna Tehnikaülikool Ülle Nõmmiste SA Innove Tauno Otto Tallinna Tehnikaülikool Vello Vainola Tallinna Tehnikakõrgkool Võtmeeksperdid ja võtmepartneri esindajad (grupiintervjuud): Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liit Jüri Riives IMECC OÜ Indrek Rohtma Eesti Masinatööstuse Liit Vello Vainola Eesti Mehaanikainseneride Liit / Tallinna Tehnikakõrgkool 146 Täiendavalt kaasati haridusasutuste õppekavajuhte, õppealajuhatajaid jt eksperte analüüsi käigus esile kerkinud haridusvaldkonda puudutavates küsimustes.

105. 105 andmed, siis ametialade struktuuris on eeldatud, et rahvaloendusega saadud andmed on adekvaatsemad ja on lähtutud neist. ETU andmeid on kasutatud ameti - alade gruppide tasandil toimunud minevikutrendide ja üldise tulevikuprognoosi koostamiseks. Tööturult välja liikuvate inimeste asendusvajaduse hindamise aluseks on rahvaloenduse põhjal leitud hõivatute sooline ja vanuseline struktuur ning ETU andmetele tuginevad elanike majandusliku aktiivsuse näitajad soo, vanuserühma ja ametiala grupi lõikes tegevusalati ning suremuse vanuskordajad soo ja vanuserühma lõikes. Mineviku andmetele tuginedes on hinnatud, kui palju suureneb koos vanusega püsivalt tööturult eemal olemise tõenäosus. Selleks vaada - takse, kui suur osa inimesi mingis vanusegrupis konk - reetse ametiala grupis mingil tegevusalal soo lõikes on hõivest jäädavalt lahkunud (mitteaktsiivsetel aluseks viimane töökoht), põhjuseks kas pensionile jäämine, haigus, vigastus või puue, ja kui suur on suremuse tõenäosus vanusegrupiti ja soo lõikes ning kuidas muutub tulevikus pensioniiga. Eeldatud on suremuse jätkuvat langust ning arves - tatud on pensioniea tõstmisega. Suremuse languse puhul on üldiselt aluseks võetud kaks korda aeglasem olukorra paranemine kui minevikus, välja arvatud juhtudel, kui Eesti suremuse näitajad on juba lähedal Soome tasemele või seda saavutamas. Sellisel juhul on kasutatud aeglasema muutuse eeldusi. Pensioniea tõstmisel on aluseks võetud praeguseks vastu võetud otsused, mille kohaselt tõuseb vanaduspensioni iga järk-järgult aastaks 2026 65. eluaastani. Tööturule sisenevate noorte arvu hinnangu aluseks on Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos (26.02.2014, variant 1). Rahvaloenduse põhjal on hinnatud noorte haridusteed haridustasemete lõikes. Noorte hõive ja aktiivsuse määrad vanusegrupiti ja sooti pärinevad ETUst ja teiste riikide vastavatest uuringutest. Lõpetajate tööturul rakendumise hindamiseks ühildati viie aasta (2006–2011) kutse- ja kõrghariduse lõpeta - jate haridusandmed rahvaloenduse tulemustega (vt joonis L5). Ühildatud andmestik annab ülevaate, millise kõrgeima haridusega (haridustase, õppekavarühm) lõpetajad ja kui suur osa neist töötas konkreetsel ametialal 2011. aasta lõpu seisuga. Lisaks võeti arvesse võimalikke muutusi tulenevalt lõpetajate üldarvu vähenemisest ning hinnati, kui hästi katab kutse- ja kõrgharidusega lõpetajate arv vajadust kutse- ja kõrg - haridusega töötajate järele tulevikus. Viimaste aastate kutse- ja kõrghariduse lõpetanute jagunemise põhjal ametialati hinnati, milline võiks olla tulevaste lõpeta - jate liikumine konkreetsetele ametialadele erinevatelt õppekavarühmadelt ja haridustasemetelt, kasutades nende hõive määra ja ametialadele liikumise proport - sioonide paikajäämise eeldusi. Lõpetajate arv langeb prognoosi kohaselt tulenevalt nooremate vanusegrup - pide vähenemisest. Prognoositud liikumist ametiala - dele võrreldi ametialade tööjõuvajadusega kutse- ja kõrgharidusega töötajate järele. See tugineb peamiselt praegusele hariduslikule struktuurile, arvestamata seda, kas antud haridustase on ametialal nõutav või mitte. Haridustaset korrigeeriti juhtide, spetsialistide ja lihttööliste ametialadel. Juhtide ja spetsialistide puhul eeldati, et alg- ja põhiharidusega töötajate asenda - misel nõutakse kõrgemat haridustaset, lihttöölistel aga piirduti kõrgharidusega töötajate asendamisel madalama haridustaseme nõudega. Võimaliku üle- või puudujäägi hindamisel on vaadeldud vaid ametialasid, tegevusala mõõde on kõrvale jäetud (ei vaadelda ametiala tegevusala spetsiifikat). Oluline on silmas pidada, et prognoosis on kasutatud mitmeid kitsendavaid eeldusi, mida tuleb tulemuste tõlgendamisel arvestada. Paljudel juhtudel on aluseks võetud tänane struktuur – ametialad, haridustasemed, lõpetajate liikumine tööturule. Sisuliselt eeldatakse, et näiteks minevikus toimunud lõpetajate liikumine tööturule konkreetses majandussituatsioonis kandub edasi ka tulevikku, mis võib lõpetajate ette seada hoopis teisi võimalusi. Ka ei pruugi tänane töötajate formaalne haridusstruktuur vastata töökohal nõuta - vale, arvesse pole võetud ettevalmistust töökohal, täiendus- ega ümberõpet. Üldisi trende (näiteks ametiala gruppide lõikes) on laiendatud ühteviisi teatud andmete lõigetele (kõigile mingi tegevusala ametiala gruppi kuuluvatele ameti - aladele). Arvesse pole võetud töötajate liikumist töökohtade vahel. Tööturult väljaliikumine tegevus- ja ametialati on seetõttu kallutatud viimase töökoha suunas, mis võib olla seotud vanusega.

110. 110 • kõrgkoolid ja kutseõppeasutused kaasavad küla - lisõppejõududena masinate ja tööpinkide ning seadmete edasimüüjaid, et viia õppuriteni kõige ajakohasem oskusteave uutest tehnoloogiatest ja seadmetest; MMT ettevõtted võtavad erialaliitude eestvedamisel aktiivse rolli valdkonna oskusteabe jagamisel (nt koolitajate pakkumine, õppekäikude läbiviimine jms) kõrgkoolide ja kutseõppeasutustega; • Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool soodus - tavad koostöös erialaliitudega kutseõpetaja õpeta - jakoolituse üliõpilaste osalemist erialasel tööprak - tikal MMT ettevõtetes; • MMT ettevõtted leiavad juhendajad/mentorid õpetajakoolituse üliõpilastele ja stažeerivatele kutseõpetajatele ning toetavad neid igakülgselt praktiliste oskuste ja uute teadmiste omandamisel.

20. 20 33 Asjade internet, s.o andurite, kontrollerite, ajamite ja sidetehnoloogiliste lahendustega varustatud seadmed, mis oskavad omavahel suhelda ja infot vahetada. http://internetofthingsagenda.techtarget.com/definition/Industrial-Internet-of-Things-IIoT. 34 Riives, J. (2016). Tööstuse uus paradigma – Tööstus 4.0. Kogumikus: Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanikateaduskond 80. 35 Ibid. Eelnevalt kirjeldatud monitooringusüsteemidega keevitusseadmed on üks praktiline näide nn asjade internetist. Asjade internet (ingl Internet of Things või industrial internet 33 ) võimaldab tootmisega seotud uusi teenuseid, nagu ressursside efektiivsem kasu - tamine tootmisprotsessis, tööpinkide ja masinate jälgimine, kaugelt juhitav masinate hooldamine ja info edastamine tööpingile, liinile või masinale ning sealt tagasi. Sellega suureneb infovahetus masina ja inimese vahel. Nn tarkade seadmete süsteemid ja asjade internet võimaldavad tootmist senisest nutikamalt korraldada. Tark tootmine toimub digitaalselt integ - reeritud süsteemides, kasutades suurt hulka andmeid ja teadmisi, et juhtida varasemast kvaliteetsemalt, kulusäästlikumalt ja kiiremini tootmisega kaasnevaid protsesse mitte ainult ettevõtte siseselt vaid ka laie - malt, tarneahelate ulatuses 34 . Näitena nutikamate masinate kasutuselevõtu kasva - vast mõjust tulevikutööle tõid eksperdid välja masinate hooldus- ja remonditööde liikumise tootmisettevõte - test masinaid/seadmeid müüvatesse firmadesse, kus lisaks tehnoloogia ja opereerimise alasele koolitusele pakutakse ka seadmete müügi järgset hooldus- ja remonditeenust. Konventsionaalsete (käsitsi juhita - vate) tööpinkide tulevik seoti ekspertide hinnangutes ka tugevalt demograafiliste trendidega ning leiti, et seda tüüpi pinke kasutatakse ettevõtetes veel seni, kuni on töötajaid, kes neid kasutada oskavad. Kitsa spetsialiseerumisega (nt töö konventsionaal - setel metallitöö pinkidel) ametikohad tõrjutakse kõrvale ning suureneb vajadus raalprojekteerimise ja CNC-operaatori oskustega spetsialistide järele. Konventsionaalsete pinkide vajadus säilib veel vaid väga väikese seeriaga toodete valmistamisel. Kasvab suurema lisandväärtusega toodete tegemine ja ekspertide hinnangul peaks kasvama ka omatoodete valmistamine, mis omakorda eeldab oskust kliendiga suhelda, läbi rääkida, uusi tootmislahendusi luua ja koostada põhjalikku dokumentatsiooni nii toote kavan - damiseks kui ka tootmiseks. Nutikad masinad ja süsteemid võimaldavad paind - likke lahendusi – töötamist ükskõik millisest maailma punktist, mistõttu võib osa töid liikuda Eestist välja (seadme jälgimine, programmeerimine jne). Suureneb vajadus nende inimeste järele, kes kirjutavad erialast tarkvara, pakkudes välja nutikaid lahendusi MMT jaoks, kes mõistavad, milliseid andmeid on mõistlik koguda, ning suudavad hiljem suuri andmemahtusid analüüsida ja tõlgendada, näha neis uusi seoseid ja mustreid ning teha need mõistetavaks ka uute toodete arendajatele. Uute teadmiste baasil arendatavad tooted ja teenused võivad aga luua uusi töökohti – näiteks inseneriteenust pakkuvate büroode loomine on ekspertide hinnangul valdkonnas kasvav trend. Ekspertide hinnangul võib tehnoloogia arengul, erinevalt ptk-s2.1.1 kirjeldatud ümberõppe raskustest vananeva elanikkonna kontekstis, olla ka positiivne mõju seni valdkonna jaoks nn mitte-traditsioonilise tööjõu (sh naised, erivajadustega töötajad, eakad töötajad) hõive osakaalu suurendamisele. See oleks üks võimalus leevendada praegu valdkonna ettevõ - tetes tunnetatavat tööjõupuudust. Kuna uued masinad on kergemini käsitsetavad ja turvalisemad, siis on sihtgrupp, kes nende opereerimisega edukalt hakkama saaks, varasemast laiem. Lisaks muudab nt robotite kasutuselevõtt töö valdkonnas noorte jaoks atraktiiv - semaks, mõjutades ka valdkonna kuvandit. Tehnoloogia areng muudab valdkonnale tööjõu ettevalmistamise keerulisemaks, kuna töötajate oskused peavad olema mitmekesisemad. Haridus peab muutuma interdistsiplinaarsemaks, õppe käigus antavad valdkonna baasteadmised ja oskused peavad olema varasemast laiemad ning üha olulisemaks muutub info töötlemise ja analüüsimise oskus. Näitena tõid eksperdid esile kasvavat vajadust mehhatroonikute järele, kes peavad valdama nii mehaanikat, hüdraulikat, pneumaatikat, elektroonikat, infotehnoloogiat, optikat kui ka orienteeruma hästi mehaanika süsteemides. Eriti tugevalt mõjutavad eelnevalt nimetatud trendid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ja nende tööjõu - vajadust, kuna kitsa spetsialiseerimisega spetsialiste on väike-seeriate tootmises raske rakendada 35 . Eestis on MMT valdkonnas erinevates alavaldkondades kuni 50 töötajaga ettevõtete osakaal vahemikus 82% (C24 Metallitootmine) kuni 97% (C33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus), mistõttu on mitmekesiste oskus - tega töötajate vajadus väga aktuaalne. Tehnoloogilise arenguga sammupidamine on eksper - tide hinnangul valdkonna ekspordisuutlikkuse ja konkurentsivõime seisukohalt võtmetähtsusega. Lihtsamate toodete puhul annab efektiivsem ja

38. 38 Joonis 15. MMT põhikutsealadel hõivatute vanuseline jagunemine kõrgem), kahe „tipuga“ jaotusi (st nii nooremate kui vanemate vanusegruppide osatähtsus on keskmisest kõrgem) ning n-ö „normaaljaotusele sarnanevaid“ (keskmisest kõrgem vanusgrupi 30–49 osakaal) põhikutsealasid. Keskmisest kiiremini on „vananemas“ masinate mehaanikute ja lukkseppade, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate ning hooldustehni - kute ja mehhatroonikute põhikutseala. Keskmisest „nooremad“ on seadmete koostajate ja koostelukksep - pade, viimistlejate, keevitajate põhikutsealad. Põhikut - sealad, kus nii nooremaid (alla 30) kui ka vanemaid (üle 60) töötajaid rakendub keskmisest rohkem, on insenerid ning pinkide seadistajad ja operaatorid. 30–49aastaste suurima osakaalu poolest eristusid kõik juhtimisfunktsiooniga seotud põhikutsealad – müügi- ja turundusjuhid; toote- ja tarnealajuhid; tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid ning meistrid ja töödejuhatajad. 60+ 40-49 50-59 kuni 30 30-39 kogu rahvastikus hõivatute osakaal MMT valdkonnas hõivatute osakaal 21% 22% 24% 23% 8% 22% 23% 24% 22% 10% 26% 21% 18% 24% 12% 25% 23% 19% 20% 13% 16% 21% 25% 24% 13% 20% 23% 22% 24% 11% 15% 18% 23% 30% 14% 9% 32% 32% 20% 8% 12% 28% 28% 23% 9% 7% 27% 32% 25% 10% 15% 42% 30% 12% 3% Pinkide seadistajad ja operaatorid Insenerid Hooldustehnikud ja mehhatroonikud Metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajad Masinate mehaanikud ja lukksepad Toote- ja tarnealajuhid Meistrid ja töödejuhatajad Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid Müügi- ja turundusjuhid Keskmisest enam 30–49aastaseid Keskmisest enam <30aastaseid ja >60aastaseid Keskmisest enam >60aastaseid 27% 25% 24% 20% 4% 28% 28% 21% 20% 4% 29% 28% 22% 17% 5% Seadmete koostajad ja koostelukksepad Keevitajad Viimistlejad Keskmisest enam <30aastaseid Allikas: Statistikaamet, REL 2011; MKM

57. 57 Allikas: HTM, autorite arvutused 12 6 0 14 10 9 5 5 5 4 3 2 2 2 2 2 13 11 7 6 6 4 4 4 3 3 2 2 Tallinna LMK Võrumaa KHK Tallinna LMK Narva KÕK Ida-Virumaa KHK Kuressaare AK Tallinna THK Rakvere AK Viljandi KÕK Tartu KHK Eesti Merekool Pärnumaa KHK 8 2 10 4 Õppijatega õppekavad Vastuvõtuga õppekavad Joonis 20. Valdkonna kutsehariduse õppekavade arv haridusasutuste kaupa

78. 78 Üleilmsed trendid, nende oodatav mõju valdkonnale ja juba toimuvad valdkonna arengud ning statistilised andmed valdkonna lähiminevikust osutavad sellele, mida on ekspertide hinnangul haridussektoris tarvis muuta. Ettepanekud muudatusteks õppe sisu, mahu, vormi jms kohta puudutavad koolitajaid, erinevaid hariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, erialaliite 132 , õppijaid, valdkonna poliitikakujundajaid jt. Valdkonna eksperdid analüüsisid, kui palju töötajaid valdkonnas praegu on ja millised on nende oskused ning prognoosisid, kui palju ning milliste oskustega inimesi tulevikus vaja läheb. Analüüsi käigus sõnastasid eksperdid seisukohad, mis nende hinnangul on seni olnud takistuseks piisava arvu ja oskustega töötajate saamiseks. Sõnumitena sõnastati eesmärgid ning vaja - likud tegevused eesmärkide täitmiseks. Tegevustele lisati sihtgrupid, kelle pädevusse konkreetsete ette- panekute elluviimine kuulub. Analüüsis arvestati vald - konna majandusnäitajaid, võimalikke arengutrende, mis tõenäoliselt tulevikus valdkonda järjest enam mõjutama hakkavad, MKMi tööjõuvajaduse prognoosi ning EHISe ja EKKA andmeid. Need kinnitasid ka ekspertide hinnanguid. MMT VEKi olulised sõnumid ja eesmärgid on: Sõnum 1: MMT vajab oskustöötajaid, kelle oskused ja teadmised on pärast kutse - õppe lõpetamist valdkonnas tööle asumi - seks sobivad. Eesmärk on pakkuda tööturu vajadustele vastavas mahus ja vastava sisuga MMT valdkonna esmast kutseõpet ning soodustada oskustöötajate ümber- ja täiendusõpet. Sõnum 2: MMT valdkond vajab suuremat lisandväärtust loova ettevõtluse arenda - miseks rohkem insenere, kelle oskused ja teadmised on pärast lõpetamist vald - konnas tööle asumiseks sobivad. Eesmärk on tagada MMT jätkusuutliku arengu ja rahvusvahelise konkurentsivõime toetamiseks vajalikus mahus ja sobivate oskustega spetsialistide järelkasv. Sõnum 3: Valdkonna tasemeõpe ei ole piisavalt atraktiivne. Eesmärk on populariseerida valdkonna haridust üld-, kutse- ja kõrghariduse tasandil ja parandada vald - konna hariduse kuvandit. Sõnum 4: Kutse- ja kõrghariduses napib erialaõpetajaid ja õppejõude. Eesmärk on tagada valdkonnale vajalikku tööjõudu koolitavate õpetajate ja õppejõudude järelkasv ning suurendada koolitajate ja praktikajuhendajate osakaalu valdkonna praktikute hulgas. MMT VEKi ettepanekud on sõnastatud vajalike tegevustena ekspertide arvamustest ja hinnangu - test tulenevate eesmärkide täitmiseks. Ettepanekud valdkondlikuks tööturu koolitustellimuseks on esitatud kahes vaates: 1) ettepanekud tasemeõppe ning täiend- või ümberõppe mahu, struktuuri ja korralduse muut - miseks (sh valdkondliku õppe arendamist toetavad tegevused); 2) ettepanekud tasemeõppe ning täiend- või ümberõppe sisu jt oskuste omandamist mõjutavate tegurite muutmiseks (sh vajalike oskuste arendami - seks, ettepanekud tööandjatele, kutsestandardid). 132 Ptk 7 ja lisa 7 on erialaliitude all silmas peetud Eesti Masinatööstuse Liitu ja Eesti Väikelaevaehituse Liitu (kui pole ettepanekus sõnastust täpsustatud).

79. 79 7.1 Ettepanekud taseme-, täiendus- või ümberõppe mahu, struktuuri ja korralduse muutmiseks Tööandjad ootavad tööturule sisenejatelt praktilisi oskusi, huvi valdkonna vastu, motiveeritust ja laia silmaringi. Kõrghariduse tasemel hindavad MMT ettevõtjad rakenduskõrgharidusliku või magistriastme ettevalmistusega insenere. Kolm aastat kestev baka - laureuseõpe ei anna töömaailma vajadustele vastavat ettevalmistust ja kui sellele ei järgne õpingud magist - rantuuris, siis ettevõtjate hinnangul on tegemist n-ö pooliku haridusteega. Ekspertide hinnangul on vald - kondliku kõrghariduse planeerimisel oluline arvestada ka vajadusega valdkonna juhtide järele, kuna enamik MMT juhte peaks olema inseneeria-alase ettevalmis - tusega. Lisaks oleks Eestil otstarbekas valdkondades, kus kohapeal puudub vajalik oskusteave või vajatakse üksikuid spetsialiste (nt laevaehitus, merealused infrastruktuurid, tootmise automatiseerimine), toetada täiendavalt spetsialistide tasemeõpet välismaal. Oskustöötajate puhul on oluline pöörata tähelepanu põhikutsealade töö sisu muutumisele seoses toot - mise automatiseerimisega ning reageerida vastavalt täiendus- ja ümberõppe pakkumise kujundamisel. Sobiva oskustööjõu koolitamisel tuleb senisest veelgi rohkem tähelepanu pöörata õppurite informeerimisele erialavalikul (ettevõtete ja karjäärivalikute tutvusta - mine), et vähendada väljalangevust. HTM-lt oodatakse õpipoisiõppe vormi kohandamist tööstussektori vaja - dustele ja võimalustele vastavamaks. Töökohapõhist õpet peetakse küll teoreetiliselt heaks lahenduseks praktiliste oskustega tööjõu koolitamisel, kuid prak - tikas seostatakse tegevust kõrge halduskoormuse ja lisakuludega. Järgnevad ettepanekud õppe mahu ja struktuuri kohta on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriu - mile (HTM), Majandus- ja Kommunikatsiooniminis - teeriumile (MKM), SA Innove, kutseõppeasutustele, kõrgkoolidele, täiendus- ja ümberõppe pakkujatele, erialaliitudele, ettevõtjatele jt: • kõrgkoolid rakendavad meetmeid praktiliste oskus - tega lõpetajate arvu suurendamiseks 133 sh: — vähendavad õpingute katkestajate määra BA 134 astmel 1/3 võrra (nt õppe muutmisega prakti - lisemaks ja elulähedasemaks) ning RAK ja MA astmel 50% võrra (nt õppekorralduse paindliku - maks muutmisega); 135 — vähendavad järgneva viie aasta jooksul järk- järgult BA õppekohtade arvu ligi 15 võrra; — suurendavad järgneva viie aasta jooksul järk- järgult RAK õppekohtade arvu ligi 40 võrra; • HTM koostöös erialaliitude ja ettevõtjatega laiendab olemasoleva riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak 136 tegevusi meetmega “Kristjan Jaagu magist - rantuur välismaal”, et soodustada riigile prioriteet - setes valdkondades 137 spetsiifiliste inseneeria-alaste oskuste õppimist, kui Eestis puudub vastav oskusteave või ei ole väga väikeste õppegruppide avamine kulutõhus; programmi stipendiaadid siduda lepingulise kohustusega asuda 1–2 aasta jooksul pärast lõpetamist Eestis erialasele tööle 3–5 aastaks; • kutseõppeasutused koostöös HTMiga ning Töötukassaga korrigeerivad pinkide operaatorite koolitusmahtusid nii taseme-, täiendus- kui ka ümberõppes — vähendavad konventsionaalsete metallitööpinkide operaatorite õpet ja suurendavad proportsionaalselt APJ-pinkide operaatorite ja seadistajate õpet; lisaks analüüsivad kutseõppe - asutused süvitsi APJ-pingioperaatorite õpingute katkestamise põhjusi ja püüavad lõpetamist takista - vaid tegureid kõrvaldada; • HTM ning Töötukassa korrigeerivad keevitajate koolitusmahtusid täiendus- ja ümberõppes — vähendavad nn traditsiooniliste keevitusmeetodite õpet ja suurendavad proportsionaalselt keevitus- robotite operaatorite/seadistajate õpet; 133 Vt ka ptk 6 „Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus“, alapeatükk 6.3 „Olulisemad järeldused“. 134 BA – bakalaureuseõpe; RAK – rakenduskõrgharidusõpe; MA – magistriõpe. 135 Soovitused on arvestatud õppeaastate 2012/2013–2014/2015 keskmiste näitajate põhjal. 136 Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm. SA Archimedes. http://adm.archimedes.ee/stipendiumid/kristjan-jaak/. 137 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020. (2013). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. http://kasvustrateegia.mkm.ee/.

28. 28 Tööjõunõudlus on tuletatud nõudlus ehk vajadus tööjõu järele tekib tootmise või teenuse pakkumise mahu ning tööjõu kasutamise efektiivsuse kombi - natsioonist. Valdkonna tööjõuvajadust mõjutavate näitajate analüüs võimaldab asetada tööjõuvaja - duse hinnangud valdkonna arengu konteksti. Ainult tööhõive arenguid vaadates on keeruline otsustada, kas analüüsitavas valdkonnas on tööjõuvajadus kasvamas või kahanemas. Valdkonna majandusnäita - jate analüüs aitab kirjeldada valdkonna hetkeseisundit ja lähimineviku arengudünaamikat, mille põhjal saab teha prognoose valdkonna arengu kohta lähitulevikus. Majandusnäitajad võimaldavad hinnata valdkonna kaalu ja positsiooni Eesti majanduses (nt lisandväärtu - sesse või käibesse panustamise seisukohalt), vald - konna võimalikke kitsaskohti ning arenguvõimalusi (nt tööjõukulude ja tootlikkuse näitajate kaudu). Vald - konna majandusliku seisundi analüüsis on tuginetud Statistikaameti andmetele ja MKMi prognoosile 67 . MMT on üks juhtivaid töötleva tööstuse valdkondi, kus on hõivatud ligi kolmandik tööstussektori ja ca 6% kogu töötajaskonnast riigis. MMT valdkonnas on kokku hõivatud veidi üle 35 000 inimese (arvestatud aastate 2012–2014 keskmisena), neist umbes 56% masina- ja 44% metallitööstuse harus. Masinatööstuse harusse kuuluvatest tegevusaladest suurima hõivega on transpordivahendite ja elektriseadmete tootmine ning seadmete remont ja paigaldus (vt joonis 4). Metalli - tööstuse harus langeb üle 95% hõivest metalltoodete tootmise tegevusalale, metallitootmine moodustab marginaalse osa. 67 Näitajad on esitatud kolme aasta libisevate keskmistena, et tasandada lühiajaliste kõikumiste mõju. 68 2012–2014 keskmine töötajate arv MKM OSKA alusandmestiku põhjal, kus tööjõu-uuringu hõive andmed on ühendatud REL 2011 ametialade andmestikuga (MKMi tööjõuprognoosi aluseks olev andmestik, mis põhineb tööjõu-uuringu andmetel tööga hõivatute arvu ja sektoriti jagunemise kohta ning REL 2011 andmetel tööjõu jagunemise kohta ametialati). Joonis 4. Hõivatute jagunemine MMT tegevusalade vahel, 2012–2014 68 Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, REL 2011 * tegevusalad C265-267, C325 EMTAKi järgi Muud masinatööstuse tegevusalad* Masinate ja seadmete tootmine Masinate, seadmete remont ja paigaldus Elektriseadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Metallitööstus 4% 8% 13% 14% 17% 44%

30. 30 3.2 Käive Valdkonnas on suurima käibega tegevusaladeks metalltoodete tootmine (üle 40% valdkonna käibest) ja elektriseadmete tootmine (ligi viiendik), mis annavad kokku ligi kaks kolmandikku valdkonna kogukäibest. Neile järgnevad mootorsõidukite ning masinate-seadmete tootmine (kummagi arvele langeb veidi üle kümnendiku valdkonna käibest). Joonis 7. Käibe jagunemine MMT valdkonnas haruti, valdkonna osatähtsus töötleva tööstuse ja kogu ettevõtluse käibest Allikas: Statistikaamet EM001 Metallitööstus Masinatööstus MMT osakaal kogu majandusest MMT osakaal töötlevast tööstusest MMT valdkonna käive on aastatel 2005–2014 suhte - liselt stabiilselt moodustanud kogu ettevõtlussektori käibest pisut alla 5% ja töötleva tööstuse käibest pisut üle veerandi (vt joonis 7). MMT valdkonna kogu - käive kasvas vaadeldaval perioodil kolmandiku võrra (aastate 2012–2014 keskmisena võrreldes baaspe - rioodiga 2005–2007), 1,9 miljardilt 2,8 miljardi euroni. Masinatööstuses on käive kasvanud kiiremini (ca 68%), metallitööstuses tagasihoidlikumalt (20%). Muutunud on ka harude osatähtsus valdkonna kogukäibes – kui vaadeldava kümnendi alguses oli metallitööstuse käive pisut suurem masinatööstuse omast, siis alates kriisi- järgsest perioodist (2010–2012) on masinatööstuse osakaal järjest kasvanud (vt joonis 7). Kolmveerand masinatööstuse käibekasvust langeb kahe tegevusala, elektriseadmete ja mootorsõidukite tootmise arvele. 0 0% 2005/07 2007/09 2009/11 2006/08 2008/10 2010/12 2011/13 2012/14 1000 20% 2000 40% 500 10% 1500 30% 2500 27% 5% 861 € 1073 € 29% 1255 € 1031 € 29% 1229 € 973 € 28% 1207 € 906 € 27% 1267 € 909 € 27% 1502 € 1033 € 27% 1630 € 1115 € 6% 27% 1698 € 1136 €

9. 9 7 MKMi poolt koostatud „Tööjõuvajaduse prognoos OSKA metalli- ja masinatööstuse valdkonnas“, mida on kasutatud dokumendis läbivalt, on esitatud lisas 5. 8 Kutsestandardid. http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/otsing. Eksperdikogu ülesanded olid: • hinnata, kuidas globaalsed tulevikutrendid ja Eesti arengustrateegiad mõjutavad valdkonna võimalikke arenguid ja tööjõuvajadust; • hinnata, milliste oskustega töötajaid vajab valdkond lähiajal ja kümne aasta pärast; • hinnata valdkonna koolituspakkumist ja sõnastada valdkondlik tööturu koolitustellimus; • teha ettepanekuid tegevusteks, mis toetaksid tööturu vajadustest lähtuvat koolituskohtade kujun - damist ja oskuste õpetamist. Veebruarist juunini 2016 toimus kolm eksperdikogu koosolekut: 1) 04.02.2016: ülevaade OSKA protsessist ja metoo - dikast; eksperdikogu tegevuskava; põhikutsealade määratlemine; üleilmsete tulevikutrendide aren - gute mõju hindamine valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele; 2) 14.04.2016: riiklikud valdkondliku tööstust ja haridust toetavad algatused; põhikutsealade hõive prognoos; muutused põhikutsealadel vajalikes oskustes; soovi - tused ja ettepanekud haridussektorile; 3) 01.06.2016: valdkonna tööjõunõudluse ja -pakku - mise põhjal tööjõuvajaduse prognoosimine aastani 2020; MMT valdkonna soovitused ja ettepanekud valdkondlikusse raportisse. Jaanuarist juunini toimus viis fookusgrupi intervjuud võtmeekspertidega (Jüri Riives, Indrek Rohtma, Vello Vainola) või nende asendajatega ja eksperdikogu soovitatud ekspertidega: • VEKi esimese koosoleku ettevalmistus (13.01.2016): OSKA eesmärgi, võtmeekspertide ja eksperdikogu rolli ning tegevusmudeli tutvustamine; OSKA MMT alavaldkondade ning põhikutsealade esialgne määrat - lemine EMTAKi ja ISCO klassifikaatorite põhjal; • VEKi teise koosoleku ettevalmistus (09.03.2016): valdkonna põhikutsealade haridusteede kaardista - mine; muutused põhikutsealadel vajalikes oskustes; • VEKi kolmanda koosoleku ettevalmistus (18.05.2016): valdkonna tööjõuvajaduse ja kooli - tuspakkumise hindamine, sh tööturu nõudluse ja tasemeõppe lõpetajate erialase struktuuri vastavus põhikutsealati; valdkondlike ettepanekute analüüs; • ettepanekute ja soovituste sõnastamine (15.06.2016): ekspertintervjuude ja VEKi koosolekute käigus kogutud soovituste ja ettepanekute liigitamine ja sõnastamine; • ettepanekute ja soovituste sõnastamine (20.06.2016): ekspertintervjuude ja VEKi koosole - kute käigus kogutud soovituste ja ettepanekute liigitamine ja sõnastamine. Uurimisprobleemi lahendamiseks kasutati järgmist metoodikat: 4) Rahvusvahelise ametialade klassifikaatori ISCO08 põhiselt koondati ja analüüsiti olemasolevaid andmeid valdkonna ametialade kohta. Vastuseid otsiti järgmistele küsimusele: • Millised on tegevusvaldkonna toimimiseks olulise tähtsusega kutsealad? • Millised on MMT-alast ettevalmistust nõudvad kutsealad? • Millised on kahaneva nõudlusega ametid ja ametirühmad? • Kui palju inimesi ja mis ametialal MMT vald - konnas töötab? Küsimustele vastuste leidmiseks analüüsiti MKMi prognoosis 7 ja kehtivates kutsestandardites 8 toodud valdkonna ameti- ja kutsealasid ja tulemust valideeriti esmalt võtmeekspertidega ning seejärel VEKis.

21. 21 36 EU Skills Panorama (2016) Science and engineering associate professionals: skills opportunities and challenges. Analytical Highlight, prepared by ICF and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/ en/analytical_highligths/science-and-engineering-associate-professionals-skills-opportunities-and. 37 Metallitööstuse hea palk ja kindel töökoht meelitab vähe huvilisi. (18. august, 2015). Äripäev. http://www.toostusuudised.ee/uudised/2015/08/18/metallitoostuse-hea-palk-ja-kindel-tookoht-meelitab-vahe-huvilisi. 38 Otto, T. Eestil on kõik eeldused tööstusrevolutsiooni eesliinil olla. (1. juuli, 2016). Eesti Päevaleht. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/eestil-on-koik-eeldused-toostusrevolutsiooni-eesliinil-olla?id=74944199. 39 5G jõuab Eesti kasutajani ilmselt viie aasta pärast. (2.veebruar, 2015). Postimees. http://majandus24.postimees.ee/3076355/5g-jouab-eesti-kasutajani-ilmselt-viie-aasta-parast. 40 Council of European Employers of the Metal, Engineering and Technology-based industries. 41 Flexible forms of employment: keeping europe competitive (2015). CEEMET. http://www.ceemet.org/sites/default/files/final_flexible_forms_of_employment_keeping_europe_competitive.pdf. nutikam tootmine konkurentsieelise toote madalama omahinna näol; keerukamate toodete valmistamisel annab konkurentsieelise see, kui kõrgtehnoloogiliste lahenduste pakkumisel suudetakse konkurentidest eristuda. Automatiseerimine mõjutab eriti tugevalt väikeettevõtteid, kuna neil on raskem konkureerida tootmiskulude vähendamises. Konkurentsis püsimiseks tuleb neil olla eriti paindlik ja kiiresti kohanev vastavalt turu võimalustele 36 . Üha rohkem määrab ettevõtte edukuse töötajate võimekus ja ettevõtte varustatus tehnoloogilise arenguga sammu pidada. Oluline roll trendidega seotud muudatuste eestvedamisel ja rakendamisel on valdkonnas tegutsevatel juhtidel. 2.1.3 Väärtuste ja töökultuuri teisenemine MMT valdkonna kuvand ei ole ekspertide hinnangul kõige atraktiivsem. Arvatakse, et töö on valdavalt „must, õline ja ohtlik“ ning noored ei oma piisavalt infot tegelike, tänapäevaste töötingimuste ning töö sisu kohta. 37 MMT eksperdid leidsid, et riigil, haridus - sektoril ning ettevõtetel on vaja ühendada jõud, et viia noorteni ajakohasem pilt valdkonna tegelikust olukor - rast ja teadmine sellest, et MMT vajab lisaks osavate kätega oskustöölistele ka üha rohkem IKT-kompetent - siga noori, kes on valmis seadistama roboteid ja kirju - tama tootmisseadmetele programme. Sooline tasakaal valdkonnas peaks ekspertide hinnangul liikuma enam tasakaalustatuse suunas, kuna nutikamad masinad on varasemast turvalisemad, kergemini käsitsetavad ja mitmed valdkondlikud kutsealad eeldavad varasemast vähem füüsilist jõudu (nt on võimalik suurte detailide tõstmisel rakendada tõsteroboteid). Seega tuleb täien - davalt MMT võimalustest teavitada nii lapsevanemaid kui ka karjäärivalikuid tegevaid noori. Ekspertide hinnangul on nn digiajastul sündinud noortel raskem kohaneda traditsioonilise õpi- ja töökesk - konnaga ning nende koostöö-, analüüsi-, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskused vajavad järeleaitamist. Nimetatud oskused on järjest olulisemad projekti- ja koostööpõhise töökorralduse puhul, kus kasvab vastutus- ja otsustusõigus ka oskustööliste tasandil ning projektimeeskonnad on muutuva koossei - suga ja sageli multikultuursed. Haridussüsteemil on siin kriitiline roll tööturule sisenevate noorte tööga seotud väärtuste ja oskuste kujundamisel. Järjest olulisemaks muutub põhihariduse õppekvaliteet ja õpiharjumuse omandamine. Töömaailm aga peab omalt poolt kohanema uute põlvkondade väärtushinnangutega ja kõrgemate ootustega töökeskkonnale. Töövormid on muutumas mitmekesisemaks ka MMT sektoris, lisaks mõjutab tehnoloogia areng teatud liiki tegevusalade liikumist majandussektorite vahel. Lisaks remondi- ja hooldustööde tootmisettevõtetest välja liikumisele on näiteks inseneriteenused muutumas üha rohkem nn sisseostetavaks ressursiks. Inseneride jaoks tähendab see töötamist paralleelselt erinevatele ettevõtetele ja tihti kaugtöö vormis. Uute töövormide levikut peab toetama infrastruktuuri areng (nt kiire ja turvaline internet) – 5G interneti kasutuselevõtt toimub erinevate allikate hinnangul perioodil 2018 38 –2020 39 . Töötajatel on järjest suuremad ootused töötingimuste paranemisele – tööandjalt oodatakse transpordi- toetust, kvaliteetseid riietus- ja puhkeruume, paindlikku töökorraldust ja töötajakeskset personali- poliitikat. Järjest vähem soovitakse töötada range graafiku alusel, vahetustes, nädalavahetustel jne, mis on tegelikult seni tööstuses olnud valdav praktika. Paindlikud töösuhted on valdkonna ettevõtteid ühen - dava üleeuroopalise katusorganisatsiooni CEEMET 40 andmetel oluline sektori konkurentsivõime säilitami - seks globaliseeruvatel turgudel. Hetkel on 85% MMT töölepingutest Euroopas täisajaga ning tähtajatud, mis ei võimalda ettevõtetel piisava paindlikkusega reagee - rida tellimuste volatiilsusele ja unikaalsusele. Viimase all mõeldakse üleminekut masstootmiselt kliendi - kesksele väikeseeriatootmisele. IKT areng viimase 10 aasta jooksul on võimaldanud ettevõtetel mitte ainult pakkuda töötajatele kaugtöö võimalusi ja loonud seeläbi hoopis uusi võimalusi töö tegemise asukoha mõttes, vaid ka ajalises perspektiivis – töötajad on üha vähem seotud töökoha füüsilise ja ajalise piiritlusega selle traditsioonilises tähenduses. 41

83. 83 • HTM koostöös MKMiga loob õigusliku raamistiku, mis võimaldab juhtkoolidel osaleda valdkonna ette - võtluses koostöös partnerkõrgkoolide ja -ettevõte - tega, et edendada seeläbi valdkonna ettevõtlusõpet ning uuendada regulaarselt juhtkoolide sisustust (sh vanade tööpinkide müük järelturul, uute tööpinkide ja simulaatorite hankimine koostöös ettevõtetega); • HTM arvestab kutseõppeasutustele tegevustoetuse eraldamisel koolide erialase eesmärgipärase õppe suuremate kuludega (sh tehnopargi töös hoidmine, uuendamine ja arendamine; materjali ja tarvikute kulu ja õppurite koolipraktika korraldamine; eriala - õppejõudude töötasud jne); • HTM arvestab valdkonna õppekavasid õpetavatele kõrgkoolidele tegevustoetuse eraldamisel õppe- kavade ja õppevaldkondade õppe läbiviimise erisusi, 144 milleks ettevõtjate hinnangul tehnikaeri - aladel on kulud seoses uute tehnoloogiate õpetami - sega – sh tehnopargi ja laborite haldamise, kaasajas - tamise; (välis)külalisõppejõudude (sh ettevõtetest) palkamise ja õppurite praktika korraldamisega; • erialaliidud võtavad aktiivse rolli koostöö eden - damisel „Tagasi kooli“-laadsete algatustega, et soodustada MMT valdkonnas töötavate spetsialis - tide koostöösuhteid üldhariduskoolidega ja popula - riseerida valdkonna ameteid; • üldhariduse riiklike õppekavade arendajad, taseme- tööde ja riigieksamite ülesannete koostajad kasu - tavad senisest enam üldhariduse seostamisel n-ö päris eluga tööstuse-keskseid näiteid (nt näidis- ülesanded reaal- ja loodusainetes); õppematerja - lides kajastatakse senisest enam tööstuses levinud põhikutsealade tööd; • HTM koostöös SAga Innove leiab lahendused kutse- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ja üldharidus- koolidele koostöö edendamiseks valdkonna huvi- hariduse pakkumisel; sh üldhariduskoolidele tehni - karingide korraldamise toetamiseks, inseneeria- alaste valikkursuste pakkumiseks ning temaatiliste näituste ja ettevõtete külastamiseks; • Eesti Noorsootöö Keskus, SA Innove Rajaleidja keskused jt noorte karjäärialase nõustamisega tegelevad organisatsioonid seovad oma töö riikli - kult prioriteetsete majandusvaldkondadega, pannes rõhku nn kasvuvaldkondade maine kujundamisele noorte hulgas (nt Teeviida rahastamisel tööstusega seotud erialade nähtavamaks tegemiseks, Rajaleidja keskuste korraldatud visiidid tööstusettevõtetesse jms tegevused); eraldi tegevused peaks olema suunatud valdkonna kui potentsiaalse karjääritee maine kujundamisele tüdrukute hulgas; • HTM koostöös SAga Innove arvestab kutsehariduse mainekujunduse programmi PRÕM (sh oskuste aasta) tegevuste planeerimisel OSKA uuringu raames ettevõtetelt kogutud ettepanekutega; • SA Innove koostöös ettevõtetega leiab vahendid tipptasemel kutsehariduse õppuritele stipendiumi maksmiseks rahvusvahelisteks kutsemeistri- võistlusteks valmistumise perioodil; • EMLiit, EMIL, kutse andjad ja SA Kutsekoda panustavad senisest enam ettevõtjate ja õppurite kutsesüsteemi alasesse informeerimisse; erialaliidud algatavad arutelu põhikutsealade palgatasemete (nt insenerikutsete puhul) sidumise võimalikkusest kutse omandamisega; • MKM arvestab poliitika kujundamisel MMT vajadust värvata oskustöötajaid renditööjõuna projekti - põhise tootmise vajaduste katteks, kehtestades välistööjõu puhul kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmise töötasu värvatava ametialal. Ettepanekud õpetajate ja õppejõudude puudujäägi kompenseerimiseks ja järelkasvu tagamiseks eesmär - giga aidata õppeasutustel leida personali, kes valmis - taks ette vajalike oskustega ja hoiakutega inimesi: • Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool soodus - tavad koostöös erialaliitudega kutseõpetaja õpetaja- koolituse üliõpilaste osalemist erialasel tööpraktikal MMT ettevõtetes; • kõrgkoolid arendavad valdkonna õppekavade raames välja juhendaja/koolitaja moodulid või pakuvad koostöös kutseõpetajaid koolitavate kõrgkoolidega õppuritele võimalust valida tehnika - õpetaja kõrvaleriala; 144 Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/127112012002.

106. 106 Lisa 7. Kokkuvõte OSKA metalli- ja masinatööstuse valdkondliku eksperdikogu ettepanekutest põhisõnumite lõikes SÕNUM 1: MMT vajab oskustöötajaid, kelle oskused ja teadmised on pärast kutseõppe lõpetamist valdkonnas tööle asumiseks sobivad. Eesmärk on pakkuda tööturu vajadustele vastavas mahus ja vastava sisuga MMT valdkonna esmast kutseõpet ning soodustada oskustöötajate ümber- ja täiendusõpet. Vajalikud tegevused õppe mahu, sisu, õppekorralduse ja toetavate tegevuste osas: • erialase kvalifikatsioonita 154 oskustöötajate arvu vähendamiseks põhikutsealadel (nt viimistlejad, koostelukksepad, pinkide operaatorid), avavad kutseõppeasutused olemasolevate kutseõppe õppekavade baasil lühikest valdkonna õpet pakkuvad moodulid (3–6 kuud), mis sobivad: — baasteadmiste omandamiseks täiendusõppe, õpipoisiõppe või kaugõppe vormis; — noortele esmase kutseõppe pakkumiseks nt nn orientatsiooniaasta vormis, kus põhiharidusega (või põhihariduseta) õppuritel oleks võimalik omandada lihtsamatel põhikutsealadel töötami - seks (ja soovi korral edasi õppimiseks) vajalikud esmased baasoskused; — koolitatavatele Töötukassa tööturuteenuste raames; • kutseõppeasutused koostöös HTMiga ning Töötukassaga korrigeerivad pinkide operaatorite koolitusmahtusid nii taseme-, täiendus- kui ka ümberõppes — vähendavad konventsionaalsete metallitööpinkide operaatorite õpet ja suurendavad proportsionaalselt APJ-pinkide operaatorite ja seadistajate õpet; lisaks analüüsivad kutseõppe - asutused süvitsi APJ-pingioperaatorite õpingute katkestamise põhjusi ja püüavad lõpetamist takista - vaid tegureid kõrvaldada; • HTM ning Töötukassa korrigeerivad keevitajate koolitusmahtusid täiendus- ja ümberõppes — vähendavad n-ö traditsiooniliste keevitusmeetodite õpet ja suurendavad proportsionaalselt keevitus- robotite operaatorite/seadistajate õpet; • õpipoisiõppe võimaluste rakendamiseks MMTs: — HTM koostöös SA Innove ja erialaliitudega 155 analüüsib õpipoisiõppe rakenduslikke kitsas - kohti ja loob raamistiku, et muuta õppevormi tingimused ettevõtete vajadustele ja võima - lustel vastavaks; — erialaliidud korraldavad koostöös Eesti Tööand - jate Keskliidu ja SA Innove õpipoisiõppe võimalusi tutvustava infokampaania valdkonna ettevõtete seas; — erialaliidud ja maakonna ettevõtluse arendamise keskused võtavad infovahendaja rolli ettevõtte - üleste õpipoisiõppe gruppide loomiseks; • kutseõppeasutused kaasajastavad koostöös ette - võtete ja õppekavanõustajatega kõikidel valdkonna õppekavadel erialaspetsiifilise arvutamisoskuse, jooniste lugemise (sh orienteerumine erialastes standardites, nt EN, ISO, DIN jt), ruumilise mõtle - mise, tööohutuse alaste nõuete tundmise, mees - konnatöö oskuste ja erinevate tootmisseadmete tundmise õpet; • kutseõppeasutused rakendavad kõikidel õppe- kavadel üksikute tööoperatsioonide õpetamise kõrval terviklike tööprotsesside keskset nn projekti- põhist õpet eesmärgiga tõsta tootmises vajalike praktiliste oskuste (nt keevitajatel koostude keevita - mise, keevitustöödel kasutatavate abivahendite – rakiste – kasutamise ja koostamise) taset; 154 Antud ettepanek panustab ühtlasi kutseharidusprogrammi eesmärkide täitmisse vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu: Elukestva õppe strateegia kutsehariduse programm 2015–2018 (2015) Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_kutseharidusprogramm_2015-2018.pdf. 155 Ettepanekutes on erialaliitude all silmas peetud Eesti Masinatööstuse Liitu ja Eesti Väikelaevaehituse Liitu (kui pole konkreetses ettepanekus sõnastust täpsustatud).

107. 107 • kutseõppeasutused tõhustavad koostöös ettevõt - jatega kõikidel valdkonna õppekavadel erialase IKT õpet, nt täiendavad tootmisseadmete operaatorite õppekavasid erinevate programmeerimiskeelte ja seadmete kiirhäälestusoskuste õppega (nn SMED-põhioskuste õpe), et operaatorid omandaks seadistamise oskused; • SA Kutsekoda algatab asjakohaste kutsestandardite erialaste IKT-kompetentside ja masinate seadista - jate kompetentside kirjelduste töömaailma vaja - dustele vastavuse analüüsi ja korraldab lähtuvalt analüüsi tulemustest standardite uuendamise; • HTM koostöös MKMiga suurendab erialaste IKT baasoskuste koolituste pakkumist, et luua täna töötavatele IKT-oskusteta MMT oskustöötajatele võimalused IKT-oskuste omandamiseks; • erialaliidud julgustavad ettevõtjaid toetama väheste IKT-alaste baasteadmistega vanemaealisi oskus - töötajaid algtaseme IKT-oskuste omandamiseks täiendusõppe korras, et töötajatel tekiks valmisolek erialaste IKT-oskuste omandamiseks täiendus- ja ümberõppe raames; 156 • kutseõppeasutused seovad kutseõppest väljalange - mise vähendamiseks õpilaste vastuvõtul individuaal - sete vestluste läbiviimise visiidiga MMT ettevõttesse, et veenduda kandidaadi sobivuses ja soovis MMTs töötada ning tagada kandidaadi informeeritus valitud eriala sisust ja tulevikuväljavaadetest; • kutseõppeasutused rakendavad senisest enam kaasaegseid IKT-lahendusi õppetöö läbiviimisel (nt videosalvestised õpetajate tegevusest ja erinevatel tööpinkidel toimuvatest töötlemisprotsessidest, e-õpe jms), et lihtsustada töötavate õppurite osalemist kaugõppes ja muuta valdkonna hariduse kuvandit atraktiivsemaks; • õppeasutused koostöös erialaliitudega korraldavad MMT ettevõtetes töötavate vilistlaste kaasabil õppevideote tegemise ja kogumise, varustamaks õppeasutusi kaasaegsete õppematerjalidega; • HTM tellib HITSAlt 157 MMT (kutse)õpetajatele suunatud e-õppe materjalide loomise alaseid täien - duskoolitusi; kutseõppeasutused tagavad õpetajate osalemise IKT-alases enesetäiendamises; erinevate osapoolte koostöös korraldatakse temaatilisi semi - nare e-õppe alase hea praktika jagamiseks kutseõp - peasutuste vahel; • HTM ressursside kavandajana moodustab Saksamaa ja Soome näitel valdkonna kutsehari - dusasutuste baasil regionaalsed (Ida-Viru, Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Eesti) juhtkoolid ja koolituskes - kused, eesmärgiga: — tagada kvaliteetne õpe ja ressursside efektiivne kasutus; — luua koolidevaheline tööpinkide ja tehnoloogiate ristkasutuse süsteem, mis võimaldaks anda õpin - gute vältel kutseõppuritele erinevate pinkidega töötamise kogemuse; — võimaldada kutseõppuritel osaleda praktilises töös (sh lihtsamate toodete valmistamine ette - võtete tellimusel) soovi korral aastaringselt; — edendada õppeasutuste omavahelist koostööd ja koostööd MMT ettevõtetega arendus- ja kooli - tustegevuse korraldamiseks; — edendada kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste vahelist koostööd ressursside ristkasutamiseks; — korraldada täiskasvanute ümber- ja täiendus- õpet; • HTM koostöös MKMiga loob õigusliku raamistiku, mis võimaldab juhtkoolidel osaleda valdkonna ette - võtluses koostöös partnerkõrgkoolide ja –ettevõte - tega, et edendada seeläbi valdkonna ettevõtlusõpet ning uuendada regulaarselt juhtkoolide sisustust (sh vanade tööpinkide müük järelturul, uute tööpin - kide ja simulaatorite hankimine koostöös ettevõte - tega); • HTM arvestab kutseõppeasutustele tegevustoetuse eraldamisel koolide erialase eesmärgipärase õppe suuremate kuludega (sh tehnopargi töös hoidmine, uuendamine ja arendamine; materjali ja tarvikute kulu ja õppurite koolipraktika korraldamine; eriala - õppejõudude töötasud jne); 156 Antud ettepanek panustab ühtlasi kutseharidusprogrammi eesmärkide täitmisse suurendada 25–64aastaste täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määra: Elukestva õppe strateegia kutsehariduse programm 2015–2018 (2015). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_kutseharidusprogramm_2015-2018.pdf. 157 Hariduse Infotehnoloogi Sihtasutus. http://www.hitsa.ee/.

44. 44 4.1.1 Juhtide ja spetsialistide põhikutsealad Müügi- ja turundusfunktsiooni paisumist nähakse eelkõige tulenevalt vajadusest toetada ekspordi - mahu kasvu, praegu jääb ekspertide hinnangul vajaka võimekusest reageerida potentsiaalsetele tellimustele. Kvaliteedijuhtide vajadus võib mõõdukalt kasvada olukorras, kus leiab aset ettevõtete arvu kasv ja/või väikeettevõtete laienemine – tehnoloogia areng, kasvav hinnasurve ja konkurents toovad paratamatult kaasa kvaliteedijuhtimise tähtsuse suurenemise toot - miskorralduse tõhustamisel 79 . Toote- ja tarnealajuhtide rolli suurenemist prognoo - sitakse eelkõige seoses tarneahelate pikenemisega ja tootearenduse potentsiaalse kasvava liikumisega Eestisse. Antud suundumust toetavaks asjaoluks on Euroopa masinatööstuses esile kerkinud trend vältida arendusasutuste regioonist väljavoolu odavama tööjõuga riikidesse, et hoida oskusteave Euroopas, tarbijate lähedal – soodne asukoht võib muutuda seni - sest olulisemaks konkurentsivõime teguriks. 80 Olulisteks ülesanneteks, mis eeldavad kasvu inseneride vajaduses, on eelkõige toote- ja tootmistehnoloogia arendused seoses tootmise automatiseerimise ja robo - tiseerimisega, ehk teisisõnu innovaatiliste lahenduste väljatöötamine koos uudsete kaasaegsete seadmete (tööpinkide) kaasamisega. Maailma majanduse üha suurema lõimumise tõttu on tõenäoline, et praegustes tingimustes konkurentsivõimet tagava kulueelise tähtsus tulevikus väheneb 81 . Inseneride kasvavat vajadust võib ette näha ka merendusega seotud tootmisharudes, eelkõige laevaehituses ja merealuse infrastruktuuri arenduses. Ka varasemates uuringutes on rõhutatud laevaehitusettevõtete kiiret arengut lähi - minevikus ja suurt tulevikupotentsiaali 82 . N-ö valgekraede põhikutsealadest torkavad langeva nõudlusega silma meistrid ja töödejuhatajad, millele prognoositi kahanevat nõudlust eeskätt tulenevalt muutustest juhtimismudelites ja organisatsioonide üles - ehituses. Vajadus muuta juhtimisprotsessid efektiivse - maks tingib senisest suurema vastutus- ja otsustamis- õiguse kandumise spetsialisti- või oskustöötaja tase - mele. Pikemas perspektiivis võib ette näha ka arenguid, kus vahetu juhtimis- ja planeerimisfunktsiooni täitmisel kasutatakse järjest enam kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. Nende suundumuste koosmõju peaks kokku - võttes vähendama keskastmejuhtide vajadust. Ekspertide arvates võib kõige silmapaistvama nõud - luse kasvuga põhikutsealaks lugeda hooldustehni - 79 Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring. Raport. (2011). TTÜ Majandusteaduskonna koolituskeskus, EAS. http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/tootmise-juhtimise-operatiivtasandi-uuring-tty.pdf. 80 Varblane, U., Varblane, U., Espenberg, K. (2011). Eesti masinatööstuse sektoruuring: lõpparuanne. TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Masinat%C3%B6%C3%B6stuse%20 sektoruuring_l%C3%B5ppraport.pdf. 81 Ibid. 82 Rozeik, H., Rell, M., Kupts, M., Batueva, V. (2015). Merendussektori tööjõuvajaduse uuring. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/04/Merendussektori-t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uvajaduse-uuringuaruan - ne_220915_L%C3%95PLIK.pdf Varblane, U., Varblane, U., Espenberg, K. (2011). Eesti masinatööstuse sektoruuring: lõpparuanne. TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Masinat%C3%B6%C3%B6stuse%20 sektoruuring_l%C3%B5ppraport.pdf. 83 Riives, J. (2016). Tööstuse uus paradigma – Tööstus 4.0. Kogumikus: Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanikateaduskond 80. kuid ja mehhatroonikuid. Selle suundumuse taustal on laiapõhjalised tehnoloogilised muutused, eeskätt automatiseeritud töökohtade osatähtsuse kasv (mis on sageli realiseeritud tööstusrobotite baasil). Lisaks robotite osatähtsuse suurenemisele tootmises on muutumas ka nende funktsionaalsus – järjest enam liigutakse nn intelligentsete robotite arenduse suunas, loomaks eeldusi paindlike töökohtade tekkeks, mida on võimalik senisega võrreldes oluliselt väiksema ajakuluga ümber seadistada. Antud trend on väga olulise mõjuga just väikeettevõtetele (keda MMT vald - konnas Eesti kontekstis on valdav osa), kus toodangu nomenklatuursus võib kiiresti muutuda. Robotite senisest laialdasem kasutuselevõtt võimaldab lisaks tootlikkuse tõstmisele tagada ka toodete kvaliteeti ja parandada tööohutust. 83 4.1.2 Oskustöötajate põhikutsealad Keerukamate tehnoloogiliste süsteemide osakaalu kasv traditsiooniliste tootmisvahendite arvelt (ja seonduv mehhatroonikute ja hooldustehnikute põhikutseala nõudluse kasv) leiab aset paralleelselt masinate mehaanikute ja lukkseppade vajaduse kahanemisega. Masinate ja seadmete hoolduse ja remondi funktsiooni põhifookus on liikumas oskus - töötajalt keskastmespetsialisti juurde, nõudes laiemat

73. 73 6.1 Juhtide ja spetsialistide põhikutsealad Juhid ja insenerid Insenerierialade lõpetajatel põhinevat tööjõupakku - mist on laiendatud lisaks inseneride põhikutsealale ka juhtimisega seotud põhikutsealadele, kuna ekspertide hinnangul eeldab masina- ja metallitööstuses juhina töötamine üldjuhul sobivate isikuomaduste kombi - natsiooni valdkondlike süvateadmistega. Juhid n-ö kasvavad valdkonnast välja. Prognoositud liikumine keerulisemate toodete suunas (mis võimaldab luua suuremat lisandväärtust), muudab tulevikus järjest olulisemaks juhtide laiapõhjalised insener-tehnilised teadmised koos vastava ettevalmistusega. Ekspertide hinnangul annab inseneriharidus juhtidele olulise eelise konkurentide ees, kellel selline kompetents puudub. Inseneriõppe lõpetajate erialaste oskustega on tööandjad valdavalt rahul, eriti soositud on rakendus - kõrghariduslik taust, eeskätt tänu suuremale praktika osakaalule õppes, mis loob võrreldes bakalaureuse - õppe lõpetajatega (keda siiski inseneridena raken - dada veel ei saa) paremad eeldused kohanemiseks töömaailmaga. Samas peetakse oluliseks täiendavate valikmoodulite lisamist õppesse juba alates kõrghari - duse esimesest astmest, et oleks täiendavalt võimalik omandada juhtimisfunktsioonide edukaks täitmiseks vajalikke teadmisi erinevatest vastutusvaldkondadest (nt müügist, turundusest ja tarneahela, tootmis-, kvali - teedijuhtimisest jne). Nõudlus inseneride ja juhtide põhikutsealadele ületab hariduspakkumist, viie aasta perspektiivis prognoo - situd vajadusest jääb puudu ca kolmandik. Sisuliselt tähendab see, et lõpetajate hulk ei kata isegi asendus - vajadust. Ettevõtjad näevad inseneride vähesusega kaasneva riskina, et olulised arendused jäävad sobiva tööjõu puudusel pooleli või tegemata. Võimalike lahenduste välja toomisel loeti esmatähtsaks pöörata senisest enam tähelepanu õpingute katkesta - mise vähendamisele, mis masina ja metallitööstusega seotud erialadel on keskmisest kõrgem (vt ptk 5.2.3). Võttes aluseks näiteks TTÜ katkestajate uuringu 128 tule - mused, võib eeldada, et magistri- ja rakenduskõrghari - duse astmel on potentsiaali katkestamist oluliselt vähen - dada õppimise ja töötamise paindlikuma ühildamisega (ca pooltel juhtudel on katkestamise põhjuseks liialt suur töökoormus, samas töötamist õpingute ajal loeti välti - matuks toimetuleku tagamiseks). Bakalaureuseastmel katkestamise vähendamisel on vaja keskenduda õppe praktilisemaks ja üliõpilasele huvitavamaks muutmisele (ca kolmandikul juhtudest olid katkestajad välja toonud liialt teoreetilised ja ebahuvitavad õppeained). Ekspertide hinnangul muudaks rakenduskõrghariduse vastuvõttude suurendamine bakalaureuseõppe arvelt kõrghariduse esimese astme õppe praktilisemaks, õppuritele atraktiivsemaks ning lõpetajate oskused tööturu vajadustele vastavamaks. Rakenduskõrg- hariduse lõpetajate oskuste ja sobivusega inseneri - tööks on tööandjad pigem rahul, bakalaureuseõppe lõpetajate pädevustega mitte. Juhul kui bakalaure - usekraadi omandamisele ei järgne magistriõpet või õpingud magistrantuuris katkevad, loetakse tööand - jate poolt haridustee sisuliselt poolelijäänuks. Oluliseks teemaks inseneride „põua“ leevendamisel võib lugeda ka olemasoleva tööjõu ja inimressursi paindlikumat kasutamist. Kasvav trend on inseneri- büroode loomine, mis pakuvad teenust korraga mitmetele erinevatele tootmisettevõtetele nii Eestis kui ka välismaal. Ekspertide hinnangul on lõpuni kasutamata võimalused, mida võiks pakkuda senisest mahukam kaugtöö kasutamine – nt rakendades pärast lõpetamist Eestis õppinud välisüliõpilasi, kes on eluko - haks valinud mõne teise riigi. Eeltoodud alternatiivide kasutamine eeldab ettevõtetelt tõenäoliselt suuremat avatust, koostöövalmidust ja võib-olla ka muutusi organisatsioonikultuuris. Meistrid ja töödejuhatajad Meistreid-töödejuhatajaid haridusasutustes spetsiaal - selt ette ei valmistata. Eksperthinnangu kohaselt täide - takse eelmainitud esmatasandi juhtide positsioonid sobivate isikuomaduste ja valdkondlikku töökogemust omavate inimestega (kes on sageli välja kasvanud oskustöötajate hulgast). Põhikutseala tööjõuvajadus on kahanevas trendis seoses muutustega juhtimises ja töökorralduses. 128 Šults, K. (2015). Õpingute katkestamise põhjused ja õpingutega jätkamise motivatsioon. Tallinna Tehnikaülikooli õpingud katkestanute uuring. http://www.ttu.ee/public/t/tudengile/oppeinfo/uuringud/Katkestanute_uuring_2015_veeb.pdf, 01.07.2016.

104. 104 Joonis L5. Kutse- ja kõrgharidusega töötajate pakkumise prognoosi põhimõtteline skeem Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoos Perioodi 2006–2011 lõpetajate andmed õp - pekavarühmade ja haridustaseme lõikes Perioodi 2006-2011 lõpetajate rakendumine tööturul ametialade lõikes rahvaloenduse momendil (2011 lõpp) Lõpetajate arvu prognoos õppekavarühma - de ja haridustaseme lõikes Tööturul hõivatud lõpetajate arvu prognoos ametialade ja haridustaseme lõikes Rahvaloenduse andmed hõivatute arvu ja jaotuse kohta (sugu, vanus, haridustase, hõive, staatus, ametiala, tegevusala) Rahvastiku prognoos soo ja vanuse lõikes Perioodi 2008- 2013 lõpetajate arv õppeka - varühmade ja haridustaseme lõikes

109. 109 SÕNUM 3: Valdkonna tasemeõpe ei ole piisavalt atraktiivne. Eesmärk on populariseerida valdkonna haridust üld-, kutse- ja kõrghariduse tasandil ja parandada vald - konna hariduse kuvandit. Vajalikud tegevused: • üldhariduse riiklike õppekavade arendajad, tase - metööde ja riigieksamite ülesannete koostajad kasutavad senisest enam üldhariduse seostamisel n-ö päris eluga tööstuse keskseid näiteid (nt näidis- ülesanded reaal- ja loodusainetes); õppematerja - lides kajastatakse senisest enam tööstuses levinud põhikutsealade tööd; • erialaliidud võtavad aktiivse rolli koostöö eden - damisel „Tagasi kooli“-laadsete algatustega, et soodustada MMT valdkonnas töötavate spetsialis - tide koostöösuhteid üldhariduskoolidega ja popula - riseerida valdkonna ameteid; • Eesti Noorsootöö Keskus, SA Innove Rajaleidja keskused jt noorte karjäärialase nõustamisega tege - levad organisatsioonid seovad oma töö riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondadega, pannes rõhku nn kasvuvaldkondade maine kujundamisele noorte hulgas (nt Teeviida rahastamisel tööstusega seotud erialade nähtavamaks tegemiseks, Rajaleidja keskuste korraldatud visiidid tööstusettevõtetesse jms tegevused); eraldi tegevused peaks olema suunatud valdkonna kui potentsiaalse karjääritee maine kujundamisele tüdrukute hulgas; • HTM koostöös SAga Innove arvestab kutsehariduse mainekujunduse programmi PRÕM (sh oskuste aasta) tegevuste planeerimisel OSKA uuringu raames ettevõtetelt kogutud ettepanekutega; • HTM koostöös SAga Innove leiab lahendused kutse- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ja üldha - riduskoolidele koostöö edendamiseks valdkonna huvihariduse pakkumisel, sh üldhariduskoolidele tehnikaringide korraldamise toetamiseks, insenee - ria-alaste valikkursuste pakkumiseks ning temaati - liste näituste ja ettevõtete külastamiseks; • SA Innove koostöös ettevõtetega leiab vahendid tipptasemel kutsehariduse õppuritele stipendiumi maksmiseks rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlus - teks valmistumise perioodil; • EMLiit, EMIL, kutse andjad ja SA Kutsekoda panustavad senisest enam ettevõtjate ja õppurite kutsesüsteemi alasesse informeerimisse; erialaliidud algatavad arutelu põhikutsealade palgatasemete (nt insenerikutsete puhul) sidumise võimalikkusest kutse omandamisega. SÕNUM 4: Kutse- ja kõrghariduses napib erialaõpetajaid ja õppejõude. Eesmärk on tagada valdkonnale vajalikku tööjõudu koolitavate õpetajate ja õppejõudude järelkasv ning suurendada koolitajate ja praktikajuhendajate osakaalu valdkonna praktikute hulgas. Vajalikud tegevused: • erialaliidud võtavad eestvedaja rolli hea tava kokku - leppe sõnastamisel valdkonna haridus- ja töömaa - ilma vahel, et soodustada nendevahelist suhtlust, aktiivset panust koostöö edendamisse ja OSKA uuringu sõnumite elluviimisse; • kõrgkoolid arendavad valdkonna õppekavade raames välja juhendaja/koolitaja moodulid või pakuvad koostöös kutseõpetajaid koolitavate kõrgkoolidega õppuritele võimalust valida tehnika - õpetaja kõrvaleriala; • HTM pakub elukestvat õpet toetavate tegevuste raames didaktikaõpet (nt 6–9 kuud kestvad täien - duskursused) MMT kogemusega töömaailma esin - dajatele (nt praktikajuhendajad, pensionile suun - duvad spetsialistid jt), et valmistada ette koolitajaid, kes võiksid oma oskustega panustada spetsialistide ja oskustöötajate järelkasvu koolitamisse;

17. 17 MMTd mõjutavad majandust hõlmavad üleilmsed trendid, seotus teiste tööstusvaldkondadega ja valdkonna arengut suunavad riiklikud kokkulepped. Valdkonna tuleviku tööhõive ja oskuste vajadust mõjutavate trendide kaardistamisel lähtuti OSKA programmi raames valdkondade üleste arvamusliidrite kaasabil valminud, kogumikus „Töö ja oskused 2025“ 18 esile tõstetud, Eesti seisukohalt kõige olulisemaks peetud trendide loetelust. Nimetatud trendid seostati ekspertide poolt olulisena esile tõstetud valdkondlike trendidega. Saadud info põhjal koondati neli valdkond - likke eksperte enim kõnetanud teemat: • demograafilised muutused; • tehnoloogiast tulenevad muutused; • väärtuste ja töökultuuri teisenemine; • kauba- ja tooteturgude globaliseerumine ning keskkonnaga seotud muutused. Lisaks analüüsiti valdkonna tuleviku tööhõive ja oskuste vajaduse prognoosimisel toetava materjalina varasemaid valdkondlikke uuringuid (vt ptk 2.2), vald - konna arengut mõjutavaid riiklikke arengudokumente (vt ptk 2.3) ja tuleviku mõju analüüse, näiteks: • Phoenix’i Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi 2011. a ilmunud raport „Future Work Skills 2020“ 19 , kus on välja toodud tulevikumõjurid (demograa - filised, tehnoloogiast tulenevad ja töökultuuri muutused), mis määratlevad tulevikuoskusi; • Maailma majandusfoorumi raport „The Future of Jobs – Employment, Skills and Workforce Strategy for the Fourth Industrial Revolution“ 20 , mis kajastab neljanda tööstusrevolutsiooni mõju ametitele ja oskustele; • TÜ rakendusuuringute keskuse RAKE koostatud „Eesti masinatööstuse sektoruuring“ (2011) 21 ; • Praxise poolt 2015. a läbi viidud „Merendussektori tööjõuvajaduse uuring“ 22 ; • McKinsey & Company poolt läbi viidud valdkond - likke sektoruuringuid 2015. a Soomes 23 ja 2014. a Saksamaal 24 . Nimetatud uuringud valiti, lähtudes nende ülevaat - likkusest, valdkondlikest seostest ja tulevikuaren - gute seostamisest oskuste vajadusega. Valdkonna eksperdid täpsustasid ja täiendasid uuringutest koorunud trende oma eksperthinnangutega, lähtudes valdkonna oludest Eestis ja otsides vastuseid küsimustele: • Milline on trendide mõju valdkonnale Eestis üldiselt (sh mõju ettevõtete igapäevasele tööle)? • Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele? • Milliste uute oskuste järele tekib vajadus kirjeldatud arengute kontekstis? Järgnevates alapeatükkides on välja toodud oluli - semad üleilmsed mõjurid ja kokkuvõte ekspertide arvamusest nende võimalikust mõjust MMT valdkon - nale Eestis. 18 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf. 19 USAs Phoenix’i Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudis tuvastatud kuus tulevikuoskusi määravat mõjurit: http://www.iftf.org/uploads/media/SR-1382A_UPRI_future_work_skills_sm.pdf. 20 WEF: The Future of Jobs - Employment, Skills and Workforce Strategy for the Fourth Industrial Revolution: http://www3.weforum.org/docs/WEF_FOJ_Executive_Summary_Jobs.pdf. 21 http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec_files/Masinat%C3%B6%C3%B6stuse%20sektoruuring_l%C3%B5ppraport.pdf. 22 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/04/Merendussektori-t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uvajaduse-uuringuaruanne_220915_L%C3%95PLIK.pdf. 23 http://www.mckinsey.com/~/media/McKinsey%20Offices/Finland/PDFs/Shaping_the_future_of_Finnish_machinery-metals-and-electronics.ashx. 24 http://www.vdma.org/documents/105628/4408308/Future+of+Mechanical+Engineering_Brochure_EN.pdf/a0baa406-9992-4e0c-a2c2-efeb1719866f.

19. 19 28 European Commission (2016). The impact of ICT on job quality: evidence from 12 job profiles. http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?action=display&doc_id=16160. 29 Riives, J. (2016). Tööstuse uus paradigma – Tööstus 4.0. Kogumikus: Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanikateaduskond 80. 30 APJ-tööpingid e arvprogrammjuhtimisega tööpingid. 31 WEF: The Future of Jobs - Employment, Skills and Workforce Strategy for the Fourth Industrial Revolution: http://www3.weforum.org/docs/WEF_FOJ_Executive_Summary_Jobs.pdf. 32 EU Skills Panorama (2016) Science and engineering associate professionals: skills opportunities and challenges. Analytical Highlight, prepared by ICF and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/ en/analytical_highligths/science-and-engineering-associate-professionals-skills-opportunities-and. haridusele kulutusi, õppides kaugõppes või osaledes sertifitseerimiskursustel. Neid kulutusi tahavad töötajad aga tagasi kas parema töötasuga, parema töökoha või paranenud töötingimustega. Eelkirjel - datud suundumus võib tulevikus anda olulise tõuke nii organisatsioonikultuuri muutusteks ettevõtete tasemel kui ka kogu valdkonna kiiremaks arenguks. Tööandja - tele suureneb sellega surve investeerida masinaparki ja inimeste arendamisesse. Teisalt võib ka tehnoloogiline areng vananeva rahvas - tiku tingimustes probleemiks kujuneda. Vanematele inimestele, kes on head oma eriala spetsialistid, võib tehnoloogiliste muudatustega kohanemine keeruli - seks osutuda. 28 Paljud oskustöötajad jälle töötavad füüsiliselt nõudlikes tingimustes ning tõusev vanadus - pensioni iga ei võimalda neil pensionipõlveni füüsiliselt koormavat tööd teha. Tööandjad seisavad tõenäoliselt lähitulevikus silmitsi vajadusega kohandada töö- tingimusi ja -korraldust, arvestades töötajate vanuselisi iseärasusi. Lisaks oleks otstarbekas töötajate konku - rentsivõime säilimiseks luua täiendus- ja ümberõppe võimalusi, et neid võimalikult kaua tööturul hoida. Arvestades ekspertide nimetatud praktikajuhendajate ja kutseõpetajate puudust valdkonnas, oleks üheks võimaluseks pedagoogika-alane täienduskoolitus, mis võimaldaks vanematel, suure erialase kogemusega töötajatel spetsialiseeruda eelmainitud funktsioonide täitmisele. 2.1.2 Tehnoloogiast tulenevad muutused: suurandmetel tuginev programmeeritav maailm ning „nutikate“ masinate ja süsteemide kasutuselevõtt Keskseks märksõnaks tehnoloogiast tulenevate mõjurite puhul on Industry 4.0 ehk neljas tööstus- revolutsioon. See on oma olemuselt murranguline protsess, mis ei mõjuta mitte ainult MMT valdkonda, vaid tootmist, tootmise korraldust, tehnoloogia arengut jms laiemalt. 29 Kasvav konkurents, tööjõu - puudus ja vajadus tõsta efektiivsust tingib lihttööde asendamise automaatsete süsteemidega, nagu näiteks andmesisestusega automatiseeritud süsteemid, APJ- 30 ja robottööpingid. Protsessi tulemusena kaob nt suur hulk nn rutiinseid, peamiselt administratiivseid ülesandeid täitvaid ametikohti, kuid kasvab nõudlus IT, arhitektuuri ja inseneeriaga seotud ametite järele 31 . Lisaks eelnimetatud teguritele on tehnoloogia areng mitte ainult nõudlusest tulenevas muutumises, vaid seotud ka uue tehnoloogia arendajate sooviga müüa klientidele järjest keerukamaid seadmeid ja seeläbi luua nõudlust uute lahenduste järele. Eksperdid nimetasid ühe näitena keevitusseadmete pakkumist, kus tootjad on arendustegevustega jõudnud nii kaugele, et koos seadmetega on võimalik hankida ka tööprotsessi moni - tooringusüsteemid. Töötajate oskused ja teadmised muutuvad siinkohal võtmeküsimuseks – intervjueeritute hinnangul ei ole tänased oskustöötajad sageli piisavalt kompetentsed, et suuta tehnoloogia arenguga kaasa minna. Tehnoloogiliste võimaluste pakkumise ja tegeliku rakendamise suutlikkuses on ekspertide arvates juba lõhe tekkinud ning tihti jääb uute tootmisseadmete kasutuspotentsiaal rakendamata vajalike oskuste puudumise tõttu või jäävad soetatud seadmed (nt keevitusrobotid) suisa seisma. Oluline on õigeaegne oskustööliste ümberõppe või täienduskoolituse korral - damine, et neil oleks võimalik tehnoloogilise arenguga sammu pidada ning tööturul püsimiseks oma oskuste taset tõsta või uusi oskusi õppida 32 . Lisaks oskustöölistele peavad ka spetsialistid ja juhid suutma trendidega sammu pidada. Insenerid peavad olema piisavalt loovad tehnoloogiliste lahenduste projekteerimisel ja rakendamisel, mehhatroonikud suutma uusi seadmeid hooldada ning müügijuhid peavad mõistma, millise potentsiaaliga tehnoloogiliselt võimekam ettevõte tegelikult on. Ettevõtjate hinnangul tänases Eestis MMT ettevõtted endale tehnoloogiliste arenduste tegemiseks sobivate oskustega töötajaid (nt insenerid, seadistamisoskusega operaatorid) ei leia ja sektori tegelik potentsiaal kannatab selle all.

58. 58 5.2 Õppurite statistika tasemeõppes 5.2.1 Vastuvõtt Kõrg- ja kutsehariduse vastuvõtu näitajad on mõju - tatud demograafilisest muutusest, st vastavasse ikka jõudnud sünnipõlvkonnad on järjest väiksemad. MMT valdkonnaga seotud õppekavade 2015/16. õppeaasta vastuvõtu üldnäitajad on võrreldes 2011/12. õppeaas - taga kokku kahanenud 5%. Kõrghariduses on kahane - mise trend olnud mõnevõrra jõulisem (–9%), kutse - hariduses aga tagasihoidlikum (–2%). Viimase kolme õppeaasta (alates 2013/14. õa) vaates on kutse- haridusse vastu võetute osakaal võrreldes samal perioodil kõrghariduse tasemel õppima asunutega kasvanud 46%lt 50%ni. Vastuvõtt kutsehariduses suurenes eeskätt mehhatroonika ja keevitusega seotud erialadel. Kõrghariduses võib kõige olulisemaks trendiks lugeda esimese astme vastuvõttude vähenemist (vt joonis 21). Samas näeme, et languse ulatus on olnud erinev – bakalaureusetasemel suurem (–21% viimase viie õppeaasta jooksul, puudutab pea kõiki erialasid, v.a mehhatroonika ja materjaliteadus), rakenduskõrg- hariduses aga oluliselt tagasihoidlikum (–8%). Kui veel 2012/13. õppeaastal moodustas vastuvõtt bakalaure - usetasemel kõrghariduse esimese astme vastuvõtust 52% (rakenduskõrgharidus vastavalt 48%), siis õppe - aastaks 2015/16 oli bakalaureusetasemel vastuvõetute osakaal kahanenud 45%ni ning rakenduskõrghariduse vastav näitaja kasvanud 55%ni. Joonis 21. Vastuvõtt MMT valdkonna õppekavadel Allikas: HTM, autorite arvutused 2014/15 2015/16 2012/13 2011/12 2013/14 200 0 1000 600 1200 400 800 Kõrgharidus Kutseharidus RAK MA BA DOK 1027 415 382 396 314 167 174 49 41 911 942 925

60. 60 magistrantidest (st katkestajate osakaal on viimase viie õppeaastaga kasvanud kahekordseks) ja veerand rakenduskõrghariduse omandajatest (vt joonis 23). Kogu Eesti kõrghariduses on katkestamise määr viimase kolme aasta keskmisena 17% 94 . MMT vald - konna kõrgharidust pakkuvatel õppekavadel on vastav näitaja jõudnud 20%ni, st katkestajate osakaal on pisut kõrgem kui kõrghariduses tervikuna. MMT valdkonnaga seotud esimesel kõrghariduse astmel (bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes) on viimase kolme aasta keskmine katkestamise määr oluliselt kõrgem (nii bakalaureuse- kui rakenduskõrg - haridusõppes 22%) võrreldes kogu kõrghariduse vastavate näitajatega (nii bakalaureuse- kui ka raken - duskõrgharidusõppes 19%). Valdkondliku magistri- ja doktoriõppe katkestajate osakaalu võrdlemisel kogu kõrghariduse vastavate näitajatega märkimisväär - seid erinevusi ei ilmnenud. Seega võib järeldada, et võrreldes teiste valdkondadega on MMTga seotud erialadel suurem õpingute katkestamise risk just kõrg - hariduse esimesel astmel. Valdkonna õppekavade katkestamise määr viimase kolme aasta keskmisena kutsehariduses on 22%, mis on umbes samal tasemel kutsehariduse üldise katkes - tamise määraga (21% 95 ). Murettekitavalt kõrge katkes - tamise määr on pinkide seadistajatel ja operaatoritel (27%) ja viiendal tasemel õppivatel mehhatroonikutel (25%). Keskmisest madalamad katkestamise määrad on koostelukkseppadel (16%), metallkonstruktsioonide valmistajatel (16%) ja neljanda taseme kutsehariduse õppekavadel õppivatel mehhatroonikutel (17%). Joonis 23. Katkestamise määr MMT valdkonna õppekavadel Allikas: HTM, autorite arvutused 94 Haridussilm. http://www.haridussilm.ee. 95 Ibid. 2010/11 2014/15 2012/13 2011/12 2013/14 0% 20% 10% 30% 5% 25% 15% Kõrgharidus Kutseharidus RAK MA BA DOK 17% 21% 19% 25% 18% 20% 10% 20% 10% 10% 23% 24%

97. 97 Lisa 4. Analüüsitud õppekavad Tabel L1. Analüüsis vaadeldud kõrghariduse õppekavade täielik loetelu koolide järgi 147 Allikas: HTM, autorite arvutused 147 Antud tabelis on kajastatud kõik kõrghariduse õppekavad, mida raporti koostamisel analüüsiti (õppekavad, kus viimase viie õppeaasta jooksul oli vastuvõetuid, õpilasi, katkestajaid või lõpetajaid). Õppekavade arv võib erineda peatükis 5.1 toodust, kuna seal vaadatakse hetkel n-ö aktiivseid õppekavasid, st kus 2015/16. õppeaastal toimus vastuvõtt või oli EHISe järgi kirjas vähemalt üks õpilane. 148 Alates 2014/15. õa liidetud TTÜga. 149 Rakenduskõrgharidusõpet ei toimu al 2016/17. õa. Õppeasutus Õppekava Eesti Lennuakadeemia Õhusõiduki ehitus ja hooldus Eesti Maaülikool Tehnika ja tehnoloogia, Tehnikateadus, Tehnotroonika, Tootmistehnika Eesti Mereakadeemia 148 Külmutusseadmed, Laeva jõuseadmed Tallinna Tehnikakõrgkool Autotehnika, Elektritehnika, Masinaehitus, Tehnomaterjalid ja turundus Tallinna Tehnikaülikool Disain ja tootearendus, Elektriajamid ja jõuelektroonika, Elektrotehnika, Energia- ja geotehnika, Integreeritud tehnoloogiad, Külmutusseadmed, Laeva jõuseadmed, Masinaehitustehnoloogia, Mehhatroonika, Mehhanotehnika, Meretehnika ja väikelaevaehitus, Tootearendus ja tootmistehnika, Tehniline füüsika, Tootmise automatiseerimine, Tööstustehnika ja juhtimine, Väikelaevaehitus Tartu Ülikool Füüsika, Materjaliteadus, Rakenduslik mõõteteadus, Tehnika ja tehnoloogia Võrumaa Kutsehariduskeskus 149 Mehhatroonika, Metallide töötlemine

98. 98 Tabel L2. Analüüsi kaasatud kutsehariduse õppekavade täielik loetelu koolide järgi 150 Allikas: HTM, autorite arvutused 150 Antud tabelis on kajastatud kõik kutsehariduse õppekavad, mida raporti koostamisel analüüsiti (õppekavad, kus viimase viie õppeaasta jooksul oli vastuvõetuid, õpilasi, katkestajaid või lõpetajaid). Õppekavade arv võib erineda peatükis 5.1 toodust, kuna seal vaadatakse hetkel n-ö aktiivseid õppekavasid, st kus 2015/16. õppeaastal toimus vastuvõtt või oli EHISe järgi kirjas vähemalt üks õpilane. 151 Kuni 1. maini 2014 oli Eesti Merekool Eesti Mereakadeemia struktuuriüksus. Õppeasutus Õppekava Eesti Merekool 151 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaanik Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Keevitaja Kuressaare Ametikool Väikelaevade ehitus, Väikelaevaehitaja Narva Kutseõppekeskus Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, Keevitaja, Keevitaja (kaitsegaasmetallkaarkeevitus MIG/MAG), Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), Mehhatroonik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keevitaja, Koostelukksepp Rakvere Ametikool Keevitaja, Keevitaja (kaitsegaasmetallkaarkeevitus), Koostelukksepp Sillamäe Kutsekool Keevitaja, Metallilõikepinkidel töötaja, Metallitöötlemispinkidel töötaja Tallinna Ehituskool Keevitaja (osaoskusega MIG/MAG) Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator (osakutse lehtmetalli APJ gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator), Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, Keevitaja, Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), Keevitaja (osakutse TIG-keevitaja), Keevitaja (osaoskusega MIG/MAG), Koostelukksepp, Laevakere koostaja, Metallilõikepinkidel töötaja (spetsialiseerumine APJ-freespinkidel töötaja), Metallilõikepinkidel töötaja (spetsialiseerumine treial), Metallitöötlemispinkidel töötaja, Metallkonstruktsioonide koostaja Tallinna Tööstushariduskeskus APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator (osakutse laserlõikepingi operaator), Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, Keevitaja, Keevitaja (osaoskusega MIG/MAG), Mehhatroonik, Mehhatroonika, Metallitöötlemispinkidel töötaja, Metallitöötlemispinkidel töötleja, Robotitehnik Tartu Kutsehariduskeskus Keevitaja, Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), Keevitaja (osaoskusega MIG/MAG), Koostelukksepp, Mehhatroonika, Metallitöötlemispinkidel töötaja Viljandi Kutseõppekeskus Keevitaja, Keevitaja ( MIG/MAG keevitaja osaoskustega), Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), Keevitaja (osaoskusega MIG/MAG) Võrumaa Kutsehariduskeskus Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), Mehhatroonik, Metallide töötlemise tehnik-tehnoloog, Metallitöötlemispinkidel töötaja

5. 5 Eessõna Masina- ja metallitööstusel on väga oluline roll Eesti majanduses. Selle valdkonna majandusnäitajad räägivad iseenda eest: masina- ja metallitööstus on tööandjaks ligi kolmandikule tööstussektoris hõivatu - test; 2/3 käibest moodustab eksport ning valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid. Masinatööstus toodab seadmeid kõikidele teistele tööstusharudele, metalle ja metalliga seotud detaile on kõikjal, kuid enamasti ei teata, mida Eestis täna valmistatakse ja millised on meie omatooted. Eesti masinatööstusel on muljetavaldavalt rikas ajalugu. Eestis on tehtud vaguneid (1897), vedureid ja tramme, reisi- ja transpordilennukeid (1930ndatel) ja suuregaba - riidilisi seadmeid aatomi- ja kosmosetööstusele, aga ka tuumareaktoreid tehiskaaslastele (1940ndatel). 1 Eesti ettevõtetel on tänagi kompetentsust ehitada tramme, laevu või aidata arendada ka riigisisesest vajadusest lähtuvaid tooteid. Kindlasti suudaks masina- ja metalli- tööstus oma näitajaid veelgi parandada ja enam tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koos - tööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ja haridussektor valmistaks valdkonnale sobivat tööjõudu. Ettevõtete tänane äriedu sõltub paraku suuresti sellest, kui suuri riske ettevõtja endale lubada saab. Masinaehituse õpetamisel on Eestis pikk ajalugu. Tallinna Tehnikumis alustati masinaehituse õpetami - sega juba 1918. a. Esimestena kaitsesid oma lõpu - projekte 1923. a masinaehitajad Konstantin Linquist („Reisijate lennuk 4 reisija jaoks, kiirus 140–160 km tunnis. Mootori ja tema asetus lennukil 1917.“) ja Georg Liidemann („Naelavabriku jõujaam diiseliga 130 hobujõudu. Seletuskiri ja 9 joonist.“). 2 Tänapäeval on noortel masina- ja metallitööst mugavamaid valikuid ning nendele erialadele peab peagi tikutulega õppijaid otsima. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inse - neride puudus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele. Kui noored saaksid enne karjääri- valikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, mida tähendab mõiste lisand - väärtus ja kuidas tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö erialasid eelistama. OSKA raport „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadu - sele: masina ja metallitööstus“ on viimase aja tõsisem, põhjalikum ja laiahaardelisem uuring valdkonna tuleviku prognoosimisel. Suur tänu uuringu tegijatele ja ekspertidele kaasamõtlemise eest – see on olnud ülimalt vajalik ettevõtmine. Murekohti on valdkonnas omajagu, aga need... on ainult lahendamiseks. Ühel päeva hakatakse jälle Eestis ise tramme ja vedureid tegema ja noored insenerid teevad oma lõputöid uutest, põnevatest ja maailma muutvatest masinatest. Sisukat raportiga tutvumist, oma järelduste tegemist ja senisest tõhusamat koostööd, sest masina- ja metalli - tööstus on panustamist väärt. Lugupidamisega, 1 Kulu, P.; Riives, J.; Ploompuu, T. (2016). Eesti Masinatööstuse Liit, TTÜ Mehaanikateaduskond 80. TTÜ Kirjastus, Tallinn. 2 Ibid. Triin Ploompuu Eesti Masinatööstuse Liit, tegevjuht Indrek Rohtma Eesti Masinatööstuse Liit, juhatuse esimees 5

12. 12 1.1 Valdkond ja põhikutsealad klassifikaatorite vaates OSKA MMT valdkonna määratlemisel on lähtutud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK), mille alusel on lähtuvalt tegevusalade loendist valdkond jaotatud masina- ja metallitööstuse haruks (vt joonis 1). Valdkonna põhikutsealad ametite klassifikaatori vaates Analüüsides varasemaid valdkondliku tööjõuvajaduse seire tulemusi 13 , MKMi prognoosi, ametite klassifikaa - toris (ISCO08) 14 ning kehtivates kutsestandardites toodud valdkonna ameti- ja kutsealade kirjeldusi, koondati töö iseloomult, kutsespetsiifilistelt põhikom - petentsidelt ja hariduslikult ettevalmistuselt lähedased ametialad (arvestades sh hõivatute arvu ja struktuuri). Analüüsi ja VEKi töö tulemusena jõuti valdkondlikus eksperdikogus tabelis 1 kajastuva põhikutsealade nimistuni. Põhikutsealad on moodustatud valdkonna üleselt. MMT põhikutsealadel hõivatute arv erineb valdkonna hõive üldnäitajast, kuna välja on jäetud lihttöö (st ametite klassifikaatoris kõik algusega 9 tähistatud ametid, nt pakkijad, transporditöölised ja laadijad, tootmislihttöölised jms) ning erinevad tugifunktsioonid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkondliku haridusliku ettevalmis - tusega seonduvaks (nt raamatupidajad, personali- ja 13 Järve, J., Lepik, K.-L., Märgi, A. (2014). Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine. Analüütiline kokkuvõte kvalitatiivsest tööjõuvajadusest tegevusalade kaupa. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, InterAct Projektid & Koolitus OÜ. 14 http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=3005499&siteLanguage=ee. Joonis 1. OSKA MMT valdkond Meditsiini- ja hambaraviinstru- mentide ning materjalide tootmine Masina- tööstuse haru tegevusalad Elektriseadmete tootmine Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine Muude transpordivahendite tootmine Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine; ajanäitajate tootmine Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapia- seadmete tootmine Optikainstrumentide ja fotoseadmete tootmine Metalltoodete tootmine (v.a masinad ja seadmed) Metalli- tööstuse haru tegevusalad Metallitootmine karjäärispetsialistid, sekretärid, puusepad, tislerid, masinõmblejad, veoautojuhid jne). Kokku on põhikutsealade alla haaratud 29 ametit ametite klassifikaatori järgi, mis on grupeeritud 12 põhikutsealaks, millest 3 kuuluvad juhtide, 3 spetsialis - tide ning 6 oskustöötajate ametirühma. Põhikutsealade jaotuse aluseks on ISCO ametite klassi - fikaator (versioon 1.5b 2008. aastast). Põhikutsealade kirjeldused on toodud alapeatükis 1.2 ning olulised ja puuduolevad oskused ning enamlevinud õpi- ja karjää - riteed on kirjeldatud ptk-s 4.2.

22. 22 42 Espenberg, K., Puolokainen, T., Varblane, U., Beilmann, M., Muda, M., Rosin, A. (2014). Töötingimused renditööl. TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/renditoo_raport.pdf. 43 Flexible forms of employment: keeping europe competitive (2015). CEEMET. http://www.ceemet.org/sites/default/files/final_flexible_forms_of_employment_keeping_europe_competitive.pdf. 44 https://grabcad.com/. 45 PKC Grupp sulgeb Eestis tootmise ja koondab 613 inimest. (11. veebruar, 2016). Postimees. http://majandus24.postimees.ee/3579123/pkc-grupp-sulgeb-eestis-tootmise-ja-koondab-613-inimest. 46 Ringmajandus (circular economy) – majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel ja korduskasutusel. Eestis rakendatakse projektipõhiste tellimustega toimetulekuks renditööjõudu, mis sageli pärineb väljastpoolt Eestit. Ettevõtete hinnangul on kasvamas ka kohalike töötajate hulk, kes eelistavadki töötada lühikesi perioode erinevates ettevõtetes, kuna see on vähem rutiinne ja pakub rohkem arenguvõimalusi. Sellistel puhkudel on töötajad reeglina seotud lepin - guliselt mõne tööjõudu vahendava agentuuriga, mitte ettevõttega, kus nad tööd teevad. MMT on üks kõige enam renditööjõudu kasutavatest valdkondadest Eestis 42 . Renditööjõu hind võib olla kõrgem võrreldes sama perioodi lepingulise töötaja palgakuludega, kuid sellise töövormi paindlikkus annab reeglina parema kuluefektiivsuse. Projektipõhine töökorraldus tähendab töötajatele paraku võrreldes tähtajatute töölepin - gutega jätkuvalt väiksemaid sotsiaalseid garantiisid enamikus Euroopa riikides 43 . 2.1.4 Kauba- ja tooteturgude globaliseeru - mine ning keskkonnaga seotud muutused Globaliseerumisele viitab erinevates geograafilistes punktides asuvate erinevate ettevõtete osalemine ühe ja sama toote väärtusahelas. Konkreetse toote erinevad osad võidakse projekteerida ja valmistada erinevates riikides, kasutades näiteks GrabCADi 44 platvormi. Üheks globaliseerimise ilminguks MMT valdkonnas on sarnaste andmeformaatide kasutus valdkondlikes IKTlahendustes (CAD/CAM-tarkvara ja programmid, muud pingi- ja robotiprogrammid). Valdkondliku IKT areng on tinginud näiteks väheneva vajaduse jooniste ümbertegemiseks teel disainist tootmisse. Eesti osaleb ekspertide hinnangul tootmis- ahelate erinevates osades, alustades allhanke korras detailide valmistamisest ja lõpetades inseneritee - nuste pakkumisega rahvusvahelistele kontsernidele ja rahvusvahelist tähelepanu pälvinud start-up -tüüpi ettevõtluseni. Rahvusvahelise koostöö edendamine ja globaliseeru - mine laiemalt seavad varasemast kõrgemad nõud - mised kõikide valdkonna töötajate keelteoskusele, kultuuride tundmisele ja suhtlemisoskusele, aga ka üldiste majandusprotsesside ja ettevõtluse aluste mõistmisele. Ekspertide hinnangul on Eesti MMT käekäik enim sõltuvuses Soome ja Rootsi sama vald - konna arengust. Suur osa tellimustest tuleb nendest riikidest ja mõjutab seega otseselt valdkonna tööjõu - vajadust Eestis. Avatud tööturg ja tööjõu vaba liikumine mõjutab ekspertide hinnangul oluliselt Eesti MMT ettevõtteid. Eurosertifikaatide kasutuselevõtt (nt keevitajate oskuste taseme kirjeldamisel) on tööjõu muutnud oluliselt mobiilsemaks. Eesti ettevõtted konkureerivad tööjõuturul naaberriikidega – meie oskustööjõud on väga atraktiivne sihtgrupp nii naaberriikide (Soome, Rootsi, Norra) kui ka kaugemate riikide (Saksamaa) tööturul. Suurimaid probleeme näevad eksperdid hetkel keevitajate, CNC-tööpinkide operaatorite ja CAD/CAM-inseneride lahkumises. Oluline kasu ettevõtjale töötajate värbamisel naaberriikidest või kaugemalt on madalamatest palgakuludest või töö- suhete lühiajalisest iseloomust tulenev kulude kokku - hoid. Valdkonnas on kasvanud projektipõhiste tööde osakaal, mis koos Eesti oskustööliste väljarändega on tinginud renditööjõu värbamise peamiselt Lätist ja Ukrainast. Nimetatud riikidest pärit keevitajate oskusi hindavad ettevõtted pigem kõrgelt. Eksperdid ei ole ühisel seisukohal Eesti majanduse, sh MMT arenguga seotud trendide mõjus madalamalt tasustatud töö Eestist välja liikumisele. Arvatakse küll, et üldine areng liigub selles suunas, et madalamalt tasustatud tööd liiguvad Eestist välja odavama töö- tasuga riikidesse, näiteks Leetu, Poolasse või Aasiasse, aga ei olda kindlad, millises ajalises perspektiivis. Üksikud näited lähiajaloost (nt PKC-tehaste tootmise siirdumine Leetu ja Venemaale 45 ) viitavad samas tuge - valt selle protsessi algusele. Keskkonnaga seotud tegurite mõjuna toodi välja ring - majanduse 46 mõju valdkonna arengule, mis ühelt poolt võib suurendada kulukohti seoses jäätmete töötlemist mõjutavate regulatsioonidega, teisalt aga pakkuda tööd jäätmekäitlusseadmete tootmisel. Valdkonnas kasutatavad tehnoloogiad ja keskkonnaga seotud tegurid on omavahel tihedalt seotud, näiteks võimal - daks üleminek traditsioonilistelt metalli töötlemise viisidelt (nt freesimine) uutele tehnoloogiatele (nt 3D printimine) toota väiksema materjalikaoga ning ökonoomsemalt.

24. 24 Täppisteaduste ja insenerierialade ettevalmistusega töötajate hõive osakaalu Eestis 2025. aasta perspek - tiivis hindab Euroopa Komisjon Euroopa keskmisest madalamaks 52 . Eestile olulise partnerriigi Soome ja Industry 4.0 sünnimaa Saksamaa näitel tuleb tõdeda, et sõltuvalt riigi suurusest, geograafilisest asendist ja MMT vald - konna eripäradest näevad ettevõtted oma tegevust mõjutavaid tegureid mõnevõrra erinevalt. Soome ette - võtete hinnangul on olulisimateks riskiteguriteks nende tuleviku seisukohalt valdkonna nõudluse kasv Euroo - past väljaspool (turgude globaliseerumine) ja majan - duse globaliseerumine tervikuna 53 . Saksa ettevõtted seevastu näevad turgude globaliseerumise tendentse arengumootorina ning lisaks hindavad oma arenguvõi - maluste seisukohalt kõrgelt ka kasvavat nõudlust klien - dikesksete lahenduste ja süsteemide ning hooldus- ja remonditeenuste järele 54 . Neid kahte viimast, nagu ka tootmist ja tooteid mõjutavate tehnoloogiliste uuen - dustega seotud trende, hindavad valdkonna arengu võimalustena ka Soome ettevõtted. Kõige olulisemaks valdkonda mõjutavaks riskiteguriks on Saksamaa ettevõtete hinnangul inseneride ja sobiva oskustööjõu puudus. Kirjeldatud kahe analüüsi tulemused on hästi võrreldavad tänu sarnasele metoodikale. 52 EU Skills Panorama (2014) Science and Engineering Professionals. Analytical Highlight, prepared by ICF and Cedefop for the European Commission. http://skillspanorama.cedefop.europa.eu/sites/default/files/EUSP_AH_ScienceEngineering_0.pdf. 53 The Federation of Finnish Technology Industries, Ministry of Employment and the Economy, and McKinsey & Company, Inc. (2015). “Shaping the future of Finnish machinery, metals and electronics”. http://www.mckinsey.com/~/media/McKinsey%20Offices/Finland/ PDFs/Shaping_the_future_of_Finnish_machinery-metals-and-electronics.ashx. 54 Verband Deutscher Maschinen- und Anlagenbau & McKinsey Study. (2014). “The future of German mechanical engineering”. http://www.vdma.org/documents/105628/4408308/Future+of+Mechanical+Engineering_Brochure_EN.pdf/a0baa406-9992-4e0c-a2c2-efeb1719866f. 55 https://www.mkm.ee/sites/default/files/nsa_080415_oige.pdf. 56 http://kasvustrateegia.mkm.ee/. 57 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eesti2020/eesti2020_tegevuskava_14.05.2015.pdf.. 58 Ettevõtlusminister Liisa Oviir esitleb tööstuspoliitika rohelist raamatut. (24.märts, 2016). Äripäev. http://www.toostusuudised.ee/uudised/2016/03/24/ettevotlusminister-liisa-oviir-esitleb-toostuspoliitika-rohelist-raamatut. 59 http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020. 60 http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/MAAELU/UURINGUD/2012/uuring_maaettevotlus_2012_aruanne.pdf. 2.3 Valdkonna arengut mõju - tavad arengukavad MKMi poolt 2015. a läbi viidud „Nutika spetsialiseeru - mise analüüs“ 55 teeb ettepaneku liigitada masinaehitus, täpsemalt elektriseadmete tootmine, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine ning metalltoodete tootmine ressursside efektiivsema kasutamise alla, mis on „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020“ 56 fikseeritud ühena kolmest eelisarendatavast kasvualast. Nimetatud strateegia toetab konkurentsikava „Eesti 2020“ 57 eesmärkide täitmist ning see keskendub kõige olulisematele Eesti majanduse arengut mõjutavatele teguritele – tootlikkuse suurendamisele ja ettevõtluse ning innovatsiooni arendamisele. 2015. a lõpus käivitas MKM tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamise koostöös teiste ministeeriumite, erialaliitude, haridusmaailma esindajate jt huvipool - tega, eesmärgiga pöörata varasemast enam tähele - panu tööstussektorile tervikuna ja kujundada välja sektori keskne tööstuspoliitika. Dokument sisaldab pikaajalist vaadet tööstuse rahvusvahelise konku - rentsivõime suurendamiseks. Tööstussektori olulisust riigi jaoks näitab see, et pea 20% töökohtadest on tööstuses. Tegemist on suurima majandussektoriga, mis annab viiendiku SKPst ja 2/3 ekspordikäibest. Tööstuse võimel viia läbi struktuurseid muudatusi on seega tähtis roll Eesti majanduse käekäigus. 58 Masinatööstus on lähedalt seotud teiste tootmis- või tööstussektoritega. Näiteks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 59 sisaldab mitmeid planeeritavaid toetus - meeteid, mis sisuliselt võiks suurendada nõudlust masinaehituse sektoris (ümberehitus), sh masinate ja seadmete paigalduses. Kavandatavad meetmed toetaks näiteks põllumajandusmasinate ümberehi - tamist biogaasi või biokütuse tarbimisele; põlluma - jandustoodete tootmiseks, säilitamiseks ja toodangu esmamüügi eelseks ettevalmistuseks vajalike mobiil - sete masinate ja seadmete (sh põllutöömasinad, haakeriistad) soetamist ja toetusi noortele põllumajan - dustootjatele täiendavate investeeringute tegemisel, mille vajadus tuleneb uute masinate ja tehnoloogiate rakendamisest. Huvi investeeringutesse on ettevõtjate seas suur. Eesti Maaülikooli poolt läbi viidud uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ 60 kohaselt peavad maaettevõtted perioodil 2012–2018 kõige olulisemaks investeeringuid masinatesse ja seadmetesse (92,5% vastanutest).

31. 31 3.3 Eksport MMT valdkonna ettevõtted annavad umbes kümnen - diku kogu ettevõtluse ja ligi veerandi töötleva tööstuse ekspordikäibest. Masinatööstuse harusse kuuluvad ettevõtted eksportisid perioodil 2012–2014 aasta - keskmisena toodangut üle miljardi euro vääringus, metallitööstuse haru vastav koondnäitaja oli umbes poole võrra väiksem. MMT valdkonnas moodustab ekspordi osakaal käibest ligi kaks kolmandikku, mis jääb samasse suurusjärku kogu töötleva tööstuse vastava näitajaga (vt joonis 8). MMT tegevusalade lõikes ilmnevad aga olulised erinevused – masinatööstuse haru on enam ekspor - dile suunatud (73% käibest) kui metallitööstuse, mille jaoks on välis- ja siseturg võrdsel määral olulised (pool käibest on seotud otseselt ekspordiga). Samas saame metallitööstuse puhul rääkida nn kaudsest ekspordist, mis statistilistes näitajates ei kajastu, st metallitööstuse toodang võib minna ekspordiks teistesse majandus - harudesse kuuluvate ettevõtete toodangu osana. Suurima ekspordi osakaaluga tegevusalad MMT vald - konnas on mootorsõidukite ja haagiste tootmine (üle 90% toodangust eksporditakse) ja elektriseadmete tootmine (80% toodangust eksporditakse). Kõige vähem ekspordile suunatud on masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusala (45% toodangust eksporditakse). Viimasel kümnel aastal on ekspordi osatähtsuse kasv töötlevas tööstuses olnud oluliselt kiirem (12% aastate 2012–2014 keskmisena võrreldes baasperioodiga 70 Andmekaitsest tulenevate piirangute tõttu on välja jäänud tegevusalad C265–267 ja C325. Töötlev tööstus MMT valdkond kokku Metallitööstuse haru kokku Masinatööstuse haru kokku Elektriseadmete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Mootorsõidukite, haagiste tootmine Muude transpordivahendite tootmine Masinate, seadmete remont ja paigaldus Joonis 8. Ekspordi osakaal käibest MMT valdkonnas haru ja tegevusala 70 järgi võrdluses töötleva tööstuse keskmisega Allikas: Statistikaamet EM001 Metalli- ja masinatööstuses moodustab ekspordi osakaal käibest ca 2/3, mis jääb samasse suurusjärku kogu töötleva tööstuse vastava näitajaga. Suurima ekspordi osakaaluga tegevus - alad valdkonnas on mootorsõidukite ja haagiste tootmine ning elektriseadmete tootmine. 95% 75% 55% 85% 65% 45% 35% 2005/07 2009/11 2007/09 2011/13 2006/08 2010/12 2008/10 2012/14 90% Mootorsõidukite ja haagiste tootmine

32. 32 71 Lisandväärtus – rahalises väljenduses toodang (teenused), millest on maha arvatud vahetarbimine. Joonis 9. Lisandväärtuse jagunemine MMT haruti, valdkonna osakaal töötlevas tööstuses ja kogu ettevõtluses loodud lisandväärtusest 2005–2007) kui MMT valdkonnas (masinatööstuse harus 7%, metallitööstuses 4%). Kasvutempo on aeglustunud majanduskriisile järgnevatel aastatel. 3.4 Lisandväärtus ja tootlikkus MMT valdkonna poolt loodud lisandväärtus 71 (vt joonis 9) on viimasel kümnel aastal olnud pigem kasvutrendis. Kogukasv vaadeldava perioodi jooksul on olnud 56% (2005–2007 vs. 2012–2014 näitajate alusel), mis on oluliselt suurem võrreldes nii töötleva tööstuse kui kogu ettevõtluse vastavate näitajatega (mõlemal kasv kolmandiku võrra). Kui perioodi algul moodustas MMT valdkonna lisandväärtus umbes viien - diku töötleva tööstuse näitajast, siis aastatel 2012–2014 ligines see juba kolmandikule. Kasvanud on ka MMT valdkonna osatähtsus kogu ettevõtluses loodavast lisandväärtusest. Valdkonnasiseselt paistab lisandväärtuse jõulise kasvu poolest silma (eriti kriisijärgselt) masinatööstus (kasv ca 70%), mille osatähtsus valdkonnas on samuti tõusnud (4%). Metallitööstuse lisandväärtuse kasv on olnud väiksem (ca 40%) ning haru osatähtsus valdkonna lisandväärtuses tervikuna on langenud. Masinatööstuse lisandväärtuse kasv pärineb ligi 40% ulatuses elektriseadmete tootmise tegevusalalt, mis on ühtlasi üks kiirema lisandväärtuse kasvuga tegevus - alasid (kokku kasv 110%). Lisandväärtuse kasvutempolt edestab seda vaid muude transpordivahendite toot - mise tegevusala (nt laevaehitus, 140%). Allikas: Statistikaamet EM008 Metallitööstus Masinatööstus MMT osakaal kogu ettevõtluse lisandväärtusest MMT osakaal töötleva tööstuse lisandväärtusest 0% 2005/07 2007/09 2009/11 2006/08 2008/10 2010/12 2011/13 2012/14 10% 30% 20% 5% 25% 15% 35% 0 200 400 700 100 300 600 500 800 26% 6% 7% 29% 31% 218 € 254 € 243 € 225 € 224 € 451 € 280 € 303 € 274 € 331 € 334 € 329 € 333 € 390 € 437 € 462 €

45. 45 84 Verband Deutscher Maschinen- und Anlagenbau & McKinsey Study. (2014). “The future of German mechanical engineering”. http://www.vdma.org/documents/105628/4408308/Future+of+Mechanical+Engineering_Brochure_EN.pdf/ a0baa406-9992-4e0c-a2c2-efeb1719866f. teadmiste- ja oskustepagasit (vt ptk 4.2). Ühtlasi võib see suundumus anda tõuke ka suuremaks spetsialisee - rumiseks ja kompetentside koondumiseks ettevõtete vahel – hooldus ja remonditööd on eraldumas toot - misest ning liikumas firmadesse, mis on keskendunud seadmete müügijärgsele hooldusele ja remondile. Nimetatud trendi kirjeldasid MMT valdkonna eksperdid ja kasvavat vajadust selliste teenuste järele näevad ka nt Saksamaa ettevõtted 84 . Tootmise kasvav automatiseerimine üldsuundumusena hakkab ekspertide hinnangul lähiajal mõjutama lisaks masinate hooldusele ja remondile ka kõiki teisi oskustöö protsesse, kuid erineval viisil ja määral. Näiteks keevita - jate, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate puhul jääb tööjõuvajadus tõenäoliselt praegusega võrreldes samale tasemele, kuid töö muutub seoses keevitusrobotite kasutusele võtmisega keerulisemaks ja vaja läheb täiendavaid oskusi (nt roboti opereeri - mine, mille juures on jätkuvalt vajalikud ka keevitusega seotud teadmised ja kogemused). Kõiki alavaldkondi ei ole ekspertide arvates võimalik automatiseerida või toimub uute tehnoloogiate rakendamine aeglasemalt. Näiteks laevaehituse harus tööjõuvajadus tõenäoliselt konstruktsioonide valmistamisel kasvab, mistõttu säilib ka vajadus nn traditsiooniliste keevitusmeetodite järele. Samuti nähakse kasvu ette tööriistavalmistajate nõud - luses (metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate põhikutseala hulgas) – tegemist on töölõiguga, mida ei ole võimalik automatiseerida ja praegu ei ole sellise kompetentsiga tööjõudu turul piisavalt (vastav kutse- standard on äsja koostatud). Selle funktsiooni täitmiseks kasutavad ettevõtted praegu omatarbeks nii väljaõpet kohapeal, kui ka spetsialistide „ülemeelitamist“ teistest samalaadsetest ettevõtetest. Kohati rakendatakse ka välistellimusi (nt Saksamaalt). Pinkide seadistajate ja operaatorite põhikutseala ootavad tõenäoliselt ees muutused kutseala siseselt – arvjuhtimisega tööpinkide osakaal on kasvamas konventsionaalsete tööpinkide arvelt, nt vajadus tava- töötlemise järele konventsionaalsetel tööpinkidel tõenäoliselt kahaneb, mistõttu tulevikus on vaja senisest enam seadistajaid ja vähem operaatoreid. Seadistajate vajadus ja töömaht tulevikus sõltub nii ettevõtete laienemisest kui ka partiide suurusest ja tootmissüsteemide paindlikkusest – mida rohkem toodetakse väikepartiisid (mis Eesti tingimustes on hetkel valdav), seda rohkem on ka vaja seadmeid ümber häälestada. Need vastassuunalised mõjud tasakaalustavad üksteist, mistõttu antud põhikutseala esindajate vajadus tervikuna jääb tõenäoliselt samaks. Viimistlejate vajadus on kahanemas. Tegemist on järjest enam automatiseeritava protsessiga, mis vähendab ajamahuka käsitöö osatähtsust, kuid nõuab töötajatelt pidevat enesetäiendamist uute tehnoloo - giate osas. Lisaks mõjutavad töökorraldust ka mater - jalitehnoloogiast lähtuvad arengud, mis osa toodete puhul kaotavad vajaduse pindu täiendavalt töödelda. Tavaliselt toimub väljaõpe ettevõtte siseselt. Rutiinne käsitöö tõenäoliselt automatiseeritakse ka seadmete koostamise protsessis ning teatud töö- lõikudes asendavad koostelukkseppi juba lähitulevikus robotid. Samas ei ole see ekspertide hinnangul kõikide ülesannete puhul võimalik, lisaks tekib juurde ka keeru - lisemaid tööülesandeid (nt koosterobotite operee - rimine). Seadmete koostajate ja koostelukkseppade põhikutseala tööjõunõudlus jääb ekspertide arvates pigem praegusega samale tasemele, kuna tulevikus nähakse üldist ettevõtete arvu kasvu ja/või väikeette - võtete laienemist MMT valdkonnas.

101. 101 peamiselt Tallinna ja Harjumaale (kaks kolmandikku sektori töötajatest), lisaks tõusevad esile veel Tartumaa ja Saaremaa. Masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevus- alal tegutseb pooltuhat ettevõtet. Suuremateks ettevõteteks on OÜ Tallinn Shipyard (laevaremont), Magnetic MRO AS (lennukite remont ja hooldus), Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS, Eesti Energia Hoolduskeskus AS, OÜ Viru RMT (metalli-, hooldus- ja remonditööde tegijad energeetika sektoris). Teistest allharudest võib suuremate ettevõtetena välja tuua näiteks FLIR Systems Estonia OÜ (infrapuna - kaamerad), OÜ Karl Storz Video Endoscopy Estonia (meditsiinilised video- ja fiiberendoskoobid, kirurgia - instrumentide komponendid), Ouman Estonia OÜ (saunaelektroonika, termoregulaatorid). Valdkonnas tervikuna hõive olulist muutust ei prog - noosita, kuid allharude tasandil on arengud erinevad. Masinatööstuses ja elektriseadmete tootmises luuakse võrreldes metallitööstusega rohkem lisandväärtust töötaja kohta, samuti liigitatakse neid kõrgtehno - loogilisemateks valdkondadeks. Prognoosi kohaselt jätkub varasem trend – hõive metallitööstuses pigem väheneb, masinatööstuses võiks aga eeldada täien - davate töökohtade lisandumist. Transpordivahendite tootmises ning masinate ja seadmete remondi vald - konnas hõive kasvu ei prognoosita. Mõnevõrra kasvab spetsialistide osatähtsus (tööde- 152 Prognoosis kasutatust kitsamates tegevusalades on eeldatud, et allharude osatähtsus prognoosi tegevusalal vastab rahvaloenduse põhisele jaotusele. Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, Rahvaloendus REL 2011; MKMi, Tööjõuvajaduse ja –pakkumise prognoos Muu masinatööstus Masinate ja seadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Metallitööstus Elektriseadmete tootmine Joonis L2. Hõivatute arv metalli- ja masinatööstuses (kolme aasta keskmine, tuhandetes) 152 2003/05 2007/09 2011/13 2005/07 2009/11 2004/06 2008/10 2012/14 2006/08 2010/12 2023 0 20 10 30 40 31,3 32,7 34,8 36,3 35,7 34,2 34,8 36,2 36,9 35,6 35,7 7,1 5,3 5,4 2,9 5,8 5,7 2,1 2,8 3 5,5 5,9 6,4 13,7 15,7 15,2 MKM prognoosib MMT valdkonnale aastaks 2023 tagasihoidlikku hõive suurenemist, mis lähtub peaasjalikult masinatööstuse haru tööjõuvajaduse kasvust.

103. 103 Lisa 6. Majandus- ja Kommu - nikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosi koostamise metoodika lühikir - jeldus Mario Lambing Prognoosi aluseks on peamiselt Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmed ning 2011. aasta rahvaloenduse tule - mused. Hõivatute arv sisaldab ka välismaal töötajaid. Prognoosi põhimõtteline skeem on esitatud joonisel L4. ETU põhjal on prognoositud hõive muutusi tege - vusalade ning viie ametiala grupi lõikes, sisend tuleb peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministee - riumi sektorianalüütikutelt. Prognoosi koostamisel on kasutatud minevikutrende, teiste (arenenud) riikide võrdlusandmeid, arengukavasid, sektori ja teiste riikide majandusandmeid, sektoriuuringuid, eksperthinnan - guid jmt infot, mis analüütikute hinnangul võib olla abiks hõive prognoosimisel. Kuna ETU on valimiuuring, kus kitsamates lõigetes on valim väike, on hinnangute usalduspiirid üsna laiad, seda eriti väiksemate tegevus - alade puhul. Andmete silumiseks on kasutatud kolme aasta libisevaid keskmisi näitajaid. Tegevusalade ja viie ametiala grupi kohta tehtud hõive muutuse prognoos seoti rahvaloenduse detailsemate andmega. Eeldati, et ametialadel toimuvad muutused vastavalt tegevusalade ja ametiala gruppide tasemel prognoositud hõive kasvule või kahanemisele. Kui tegevusala hõivatute arvu puhul on aluseks ETU Joonis L4. Tööjõuvajaduse prognoosi põhimõtteline skeem Hõivatute arvu prognoos tege - vusalade ja ametiala gruppide lõikes (ETU baasil) Hõive prognoos detailse - mal ametialade tasemel, hõivatute prognoos hari - dustaseme lõikes Tööturult välja liikuvate inimeste arvu prognoos tegevusalade, ametialade ja haridustaseme lõikes Tööjõuvajaduse prog - noos tegevusalade, ametialade ja haridusta - seme lõikes Rahvaloenduse andmed hõiva - tute arvu ja jaotuse kohta ETU andmed aktiivsusnäitajate kohta vanusegruppide, soo, ametiala grupi ja tegevusala lõikes Suremuse vanuskordajad soo ja vanuserühma järgi

68. 68 126 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020. (2013). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. http://kasvustrateegia.mkm.ee/. toimub suures osas ettevõtetes kohapeal, ekspertide hinnangul on see ka sobiv õpipoisiõppe vormis töö- kohapõhiseks koolituseks. Valdkonnas vabanev tööjõud ja valdkonda sisene - mise võimalused täiendus- ja ümberõppe teel Valdkonnas on vajadus töötajate asendamiseks või täiendus- ja ümberõppe võimaluste pakkumiseks suur, kuna tehnoloogia areng tingib lihtsamate tööde asendamise automaatsete süsteemidega. Samuti on MMT valdkonnas põhikutsealasid, kus on suurem asendusvajadus pensionile suunduvate töötajate tõttu. Keskmisest vanemad on näiteks masinate mehaanikud ja lukksepad ning metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad (vt ka ptk 3.6.3). MMT valdkonnas vaba - nevale tööjõule on üheks tööturule jäämise võimalu - seks põhikutseala vahetus ümber- või täiendusõppe läbimisel – nt mehaanikud/lukksepad võiks ekspertide hinnangul sobida hooldustehnikuteks/mehhatrooni - kuteks; konventsionaalsete metallitöö pinkide operaa - torid APJ-pinkide operaatoriteks, keevitajad keevi - tusrobotite operaatoriteks. Läbivalt on täiendus- ja ümberõppes osalemiseks vaja tõsta MMT valdkonna töötajate IKT-alaseid teadmisi, et suurendada töötajate valmisolekut ja võimekust õppida ümber nn nutika - mate seadmetega töötama. MMTs on oluline valdkondliku hariduse olemasolu ning teistest valdkondadest on ekspertide hinnangul võimalik leida koostelukkseppi ja viimistlejaid, kes läbivad väljaõppe ettevõtetes kohapeal. Teistele põhikutsealadele ilma erialase hariduseta sisenemist võimalikuks ei peetud. Arvestades valdkonna riik - likku prioriteetsust 126 ja üldist demograafilist olukorda leiavad eksperdid, et valdkondliku täiendus- ja ümberõppe korraldamisele tuleb lähtuvalt ettevõtete vajadusest rohkem tähelepanu pöörata. Täiendus- koolituspakkumises on vaja vähendada nn traditsioo - niliste tehnoloogiate (konventsionaalsed tööpingid, käsikeevitus) alast koolitamist ja suurendada tehnoloo - giliselt keerulisemate oskuste (APJ-pinkide ja robotite opereerimine ning seadistamine) õpetamist. Kokkuvõttes saab öelda, et valdkonnas on potent - siaali põhikutsealade vaheliseks liikumiseks ja tehno - loogia areng tingib täiendusõppe vajaduse mitmetel põhikutsealadel. Esmajärjekorras on vaja suurendada täiendus- ja ümberõppe pakkumist keevitusrobotite operaatorite ja APJ-pinkide seadistajate kutsealadele. MMT valdkonnas oleks programmi PRÕM tingimuste kohandamisel ruumi õpipoisiõppe vormis õppeks viimistlejatele, koostelukkseppadele ja lihtsamate tootmisseadmete operaatoritele. Läbivalt on vaja tõsta valdkonnas töötavate oskustööliste IKT-alaseid tead - misi ja valmisolekut osaleda elukestvas õppes.

80. 80 • erialase kvalifikatsioonita 138 oskustöötajate arvu vähendamiseks põhikutsealadel (nt viimistlejad, koostelukksepad, pinkide operaatorid) avavad kutseõppeasutused olemasolevate kutseõppe õppekavade baasil lühikest valdkonna õpet pakkuvad moodulid (3–6 kuud), mis sobivad: — baasteadmiste omandamiseks täiendusõppe, õpipoisiõppe või kaugõppe vormis; — noortele esmase kutseõppe pakkumiseks nt nn orientatsiooniaasta vormis, kus põhiharidusega (või põhihariduseta) õppuritel oleks võimalik omandada lihtsamatel põhikutsealadel töötami - seks (ja soovi korral edasi õppimiseks) vajalikud esmased baasoskused; — koolitatavatele Töötukassa tööturuteenuste raames; • õpipoisiõppe võimaluste rakendamiseks MMTs: — HTM koostöös SAga Innove ja erialaliitudega 139 analüüsib õpipoisiõppe rakenduslikke kitsaskohti ja loob raamistiku, et muuta õppevormi tingi - mused ettevõtete vajadustele ja võimalustele vastavaks; — erialaliidud korraldavad koostöös Eesti Tööand - jate Keskliidu ja SAga Innove õpipoisiõppe võimalusi tutvustava infokampaania valdkonna ettevõtete seas; — erialaliidud ja maakonna ettevõtluse arendamise keskused võtavad infovahendaja rolli ettevõtte - üleste õpipoisiõppe gruppide loomiseks; • kutseõppeasutused seovad kutseõppest välja - langemise vähendamiseks õpilaste vastuvõtul individuaalsete vestluste läbiviimise visiidiga MMT ettevõttesse, et veenduda kandidaadi sobivuses ja soovis MMTs töötada ning tagada kandidaadi informeeritus valitud eriala sisust ja tuleviku- väljavaadetest; 7.2 Ettepanekud taseme-, täiendus- või ümberõppe sisu jt oskuste omandamist mõju - tavate tegurite muutmiseks Ekspertide hinnangul ei ole valdkonnas piisavalt sobivate oskustega töötajaid, valdkond ei ole noor - tele piisavalt atraktiivne ning valdkondliku hariduse korraldus ei võimalda noortel omandada tööand - jate ootustele vastavat ettevalmistust. Spetsialistide ja oskustööliste kiiremaks kohanemiseks tööturu vajadustega peab nende väljaõpe olema praktilisem ja elulisem. Ettevõtluses vajatakse inseneri baashari - dusega noori spetsialiste, kes tunnevad tootmisprot - sesside, ressursside ja inimeste juhtimise põhitõdesid ning on valmis sobivate isiksuseomaduste korral ja pärast töökogemuse omandamist täitma nimetatud spetsialiseerumisega juhtivaid ametikohti. Tagamaks 138 Antud ettepanek panustab ühtlasi kutseharidusprogrammi eesmärkide täitmisse vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu: Elukestva õppe strateegia kutsehariduse programm 2015–2018 (2015). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_kutseharidusprogramm_2015-2018.pdf. 139 Ettepanekutes on erialaliitude all silmas peetud Eesti Masinatööstuse Liitu ja Eesti Väikelaevaehituse Liitu (kui pole konkreetses ettepanekus sõnastust täpsustatud). MMT valdkonna arengut, on spetsialistidel (ja juhtidel) tarvis laiemat oskuste ja teadmiste pagasit erialase IKT, keelteoskuse, kvaliteedistandardite, meeskonnatöö, suhtlemise, turunduse ja juhtimisstrateegiate vallas. Demograafiliste trendide mõju tasakaalustamiseks ja valdkonna turunduse ja ekspordi alase võimekuse tõst - miseks tuleb tagada ka Eestis õppivate välisüliõpilaste siia jäämine ja rakendumine MMT valdkonnas. Ekspertide arvates rakendatakse MMT valdkondlikus õppes jätkuvalt liialt traditsioonilisi õppemeetodeid, mis ei käi aja ning tehnoloogia arenguga kaasas. Kaasaegsemate õppemeetodite (nt juhtumipõhine õpe, moodulõpe, IKT-põhised lahendused) raken - damine aitaks õppimise protsessi muuta atraktiivse - maks, vähendada väljalangevust ja muuta kaugõppes õppimise ehk töö ja õpingute ühildamise lihtsamaks. Intervjuude ja grupitööde käigus toodi välja mitmeid oskusi, mida ettevõtjate hinnangul koolilõpetajatel napib (vt ka ptk 4.2) – sellest sisendist tulenevalt on tehtud ettepanekud õppe sisu muutmiseks. Ettepanekud õppe sisu muutmiseks eesmärgiga aidata ettevõtjatel leida vajalike oskustega töötajaid ja haridusasutustel sobivate oskuste ja hoiakutega inimesi ette valmistada: • kõrgkoolid rakendavad koostöös erialaliitude ja ettevõtetega tehnikaerialadel senisest rohkem projekti- ja juhtumipõhist õpet, et inseneride õpe (sh lõputööde teemad) baseeruks ettevõtete antud probleemide ja ülesannete lahendamisel;

35. 35 3.6 Hõivatud valdkonnas 3.6.1 Hõivatud ja hõivetrendid alavaldkon - dade ja põhikutsealade kaupa MMT valdkonnas kokku on hõivatud üle 35 000 inimese 75 , kellest kaks kolmandikku töötavad vald - konna põhikutsealadel (umbes 24 000 inimest). Ülejäänud kolmandik on hõivatud kas tugifunktsioo - nidel (nt raamatupidajad, personalispetsialistid jne) või lihttööl 76 . Valdkonna harudest suurema töötajate osakaaluga on masinatööstus (56%). Metallitööstus moodustab veidi alla poole (44%). Valdkonna hõive moodustab osakaaluna koguhõivest umbes 6,6% (35,6 tuhat inimest), aastaks 2023 prog - noosib MKM MMT hõive osakaaluks 6,8% (st kasvu 35,7 tuhande inimeseni, vt joonis 12). Oodatav kasv on peaasjalikult seotud tipp- ja keskastme spetsialistide ametigrupi tagasihoidliku suurenemisega. Masinatöös - tuse harule prognoositakse väikest hõive osakaalu suurenemist (ca 0,75% ulatuses), metallitööstusele aga umbes samas suurusjärgus kahanemist. Suurima töötajate arvuga põhikutsealad MMT vald - konnas on seadmete koostajad ja koostelukksepad, keevitajad, pinkide seadistajad ja operaatorid ning metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad (vt joonis 13). Eelnimetatud põhikutsealadel hõivatud oskustöötajad moodustavad üle kahe kolmandiku valdkonna põhikutsealade töötajatest ning ligi poole valdkonna koguhõivest. Väikseima osakaaluga põhi - kutsealal hõivatutest on müügi- ja turundusjuhid ning toote- ja tarnealajuhid. 75 Perioodi 2012–2014 aastakeskmiste näitajate alusel. 76 2012–2014 keskmine töötajate arv MKM OSKA alusandmestiku põhjal, kus tööjõu-uuringu hõive andmed on ühendatud REL 2011 ametialade andmestikuga (MKMi tööjõuprognoosi aluseks olev andmestik, mis põhineb tööjõu-uuringu andmetel tööga hõivatute arvu ja sektoriti jagunemise kohta ning REL 2011 andmetel tööjõu jagunemise kohta ametialati). Joonis 12. Hõivatute arvu jagunemine MMT valdkonnas (ühik tuhat inimest) MKM prognoosib MMT valdkonnale aastaks 2023 tagasihoidlikku hõive suurenemist, mis lähtub peaasjalikult masinatööstuse haru tööjõuvajaduse kasvust. Allikas: MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos 2003/05 2007/09 2011/13 2005/07 2009/11 2004/06 2008/10 2012/14 2006/08 2010/12 2023 0 20 10 30 40 Muu masinatööstus Masinate ja seadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Metallitööstus Elektriseadmete tootmine 31,3 32,7 34,8 36,3 35,7 34,2 34,8 36,2 36,9 35,6 35,7 7,1 5,3 5,4 2,9 5,8 5,7 2,1 2,8 3 5,5 5,9 6,4 13,7 15,7 15,2

43. 43 4.1 Hinnang põhikutsealade tööjõuvajaduse muutusele Peatükis käsitletakse põhikutsealade eeldatavat hõive muutust (hõive kasvamine ja kahanemine) lähima viie aasta jooksul, mis põhineb MKMi prognoosil 2014– 2023 ning ekspertide hinnangul sellele. Põhikutsealade kasvuvajaduse hindamisel võeti arvesse kvalitatiivsete intervjuude tulemusi ja VEKi hinnanguid ning vald - konna arengutrende (vt ptk 2.1). Eksperthinnangute kohaselt jääb lähima viie kuni kümne aasta perspektiivis MMT valdkonnas tervikuna põhikutsealadel rakenduva tööjõu vajadus jätkuvalt umbes samale tasemele baasperioodiga (2012–2014). Samas prognoositakse struktuurseid nihkeid ametirüh - made vahel – juhtide ja spetsialistide põhikutsealad on pigem kasvamas, oskustööga seonduvad seevastu kahanemas. Paljude ametite puhul on muutumas ka töö sisu. Antud suundumuse taustal võib välja tuua mitmeid omavahel olemuslikult põimunud trende, mis peaasjalikult seonduvad tehnoloogia arenguga ning vajadusega säilitada ja kasvatada konkurentsivõimet muutuvates oludes. Tabel 2. Ekspertide hinnang valdkonna põhikutsealade hõive muutusele 77 2012.–2014. a keskmine. 78 Tabelis esitatud eeldatav haridustase märgib tööandjate ootust, põhikutsealadel töötavate inimeste tegelik haridustase võib varieeruda. Ametirühm Põhikutseala Hõivatute arv 77 Ekspertide hinnatud tööjõuvajaduse muutus Eeldatav haridustase 78 Juhid Müügi- ja turundusjuhid 200 6-7-8 RAK, BA, MA, DOK Toote- ja tarnealajuhid 260 Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid 2200 Tipp-spetsialistid ja keskastme spetsialistid Insenerid 1000 Meistrid ja töödejuhatajad 1290 5-6 (kutsehar., RAK, BA) Hooldustehnikud ja mehhatroonikud 490 5-6 (kutsehar., RAK, BA) Oskustöötajad Masinate mehaanikud ja lukksepad 1450 3-4 (kutseharidus) Keevitajad 4370 3-4 (kutseharidus) Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad 2720 3-4 (kutseharidus) Pinkide seadistajad ja operaatorid 4010 3-4 (kutseharidus) Viimistlejad 710 3-4 (kutseharidus) Seadmete koostajad ja koostelukksepad 4860 3-4 (kutseharidus) MMT valdkonna põhikutsealad kokku 23260 – märkimisväärne kasv (üle 10%) – mõõdukas kasv (kuni 10%) – püsib stabiilsena – mõõdukas langus (kuni –10%) Tabelis 2 on esitatud valdkondliku eksperdikogu hinnang tööjõuvajaduse muutusele nooltena. Kasutatud on järgmisi tingmärke:

53. 53 Arendamist vajavad oskused Erialastest oskustest vajavad arendamist jooniste luge - mise ja montaažioskused, kõik kasvava vajadusega oskused on ühtlasi ka arendamist vajavad oskused. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Koostelukkseppadelt oodatakse erialast kutseharidust, kuid paljud ettevõtted koolitavad sobiva ettevalmis - tusega tööjõu puudusel koostelukkseppi ja seadmete koostajaid ka ettevõtetes kohapeal. Viimasel juhul otsi - takse kõrge rutiinitaluvusega, soovitatavalt kutsehari - dusega või valdkondliku töökogemusega, käelises töös (käsitöö, meisterdamine) osavaid töötajaid. Kutsestandardite vajadus MMT valdkonnaga on seotud järgmised kutsestan - dardid: koostelukksepp, tase 3; koostelukksepp, tase 4; koostelukksepp, tase 5. Valdkonna kutsenõukogus on tööandjate osalusel viimastel aastatel toimunud arutelu uue kutsestandardi vajalikkuse üle seadmete koostajatele (ingl assembler), kes valdaks ka keeruka - mate seadmete koostamiseks vajalikke mehhatroo - nika põhitõdesid, kuid tänase seisuga ei peeta uue standardi koostamist veel vajalikuks. Kui valdkonnas toimub oluline nihe nt masinate osade tootmiselt keerukamate seadmete koostamise suunas, siis tuleb kutsestandardi vajadus uuesti üle vaadata. 4.2.4 Olulisemad järeldused MMT juhtide ja spetsialistide põhikutsealade esinda - jatelt eeldatakse laiapõhjalise, praktilise suunitlusega tehnilise baashariduse olemasolu. Erialasele haridu - sele tuginedes on võimalik läbi ettevõttespetsiifilise töökogemuse ja spetsialiseerumist toetava täiendus - koolituse areneda suuremat lisandväärtust loovaks töötajaks. Väga oluline on erialaste IKT-lahenduste hea tundmine ja rakendamisoskus, keelteoskus, analüüsi- ja suhtlemisoskus ning tootmise tervikprotsesside mõist - mine. Inseneride puhul toodi eraldi välja ka loovust ning õpitahet. OSKA raames tehtud intervjuud tööandjatega näitasid, et oskustöötajate puhul teeb tööandjatele teadmiste ja oskuste kvaliteedi kõrval muret ka sobivate oskustega töötajate puudumine ning tööturul olevate töötajate töökultuur ja hoiakud. Uuringus osalenud eksper - tide arvamused langevad kokku Praxise poolt 2013. aastal läbi viidud analüüsi „Kutseharidus ja muutuv tööturg“ 86 tulemustega, kus leiti, et metallitöö on niivõrd spetsiifiline, et vajab erialast kutseharidust isegi nendel juhtudel, kui täiendavat väljaõpet korraldavad ettevõtted ise. Olulisemateks spetsialistide ja oskustööliste üldisteks oskusteks ning hoiakuteks on ekspertide hinnangul initsiatiivikus, ettevõtte väärtuste mõistmine, enesejuh - timise oskus, analüüsioskus, kohusetundlikkus, kont - septuaalne mõtlemisoskus, ruumilise mõtlemise võime, suhtlemisoskus, meeskonnatöö oskus ja keeleoskus. Kuna kesktaseme juhtide arv ja roll tööprotsesside juhtimisel on kahanemas, siis oodatakse töötajatelt varsemast enam n-ö suure pildi tajumist ja oma osa mõistmist tootmise tervikprotsessis. Meeskonnatöö oskusel on läbiv roll kõikidel põhikutsealade tasanditel ning valdkondlikus hariduse pakkumises tuleb senisest enam pöörata tähelepanu praktilistele meeskonnatöö treeningutele. Kutseõppeasutustelt oodatakse senisest enam terviklike tööprotsesside õpetamist ja vähem üksikute tööoperatsioonide alast väljaõpet. Eksperdid rõhu - tasid, et oskustöötajate puhul on kasvava tähtsusega tootmise automatiseerimisega seotud erialased IKT-oskused, kuna automatiseerimine puudutab kõiki ametikohti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata tööprotsesside tehnilisele tootlikkusele – oskusele töötada tootlikumalt ja korraldada töökoht nõnda, et töö saaks tehtud kiirelt ja kvaliteetselt. Seoses tööstuste automatiseerimisega oleks tarvis valdkond - like ekspertide kaasabiga kõikides valdkonna kutse- standardites kaasajastada vajalike IKT-kompetentside kirjeldused. Tehnoloogiate kiire areng tingib vajaduse järjepidavaks oskustöötajate täienduskoolituseks, senisest enam tuleb pöörata tähelepanu tööohutusalastele nõuetele ja töökoha ergonoomika alasele õppele. Ettevõtjate hinnangul võiks elukestva õppe eestvedajateks olla kutseõppeasutused või valdkondlikud juhtkoolid, kes korraldaksid täienduskoolitust koostöös ettevõtetest kutsutud spetsialistidega ja vajadusel kaasates ka koolitajaid väljastpoolt Eestit. 86 Nestor, M., Nurmela, K. (2013). Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne. Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Kutseharidus-ja-muutuv-tooturg.pdf.

62. 62 dardite ja tööstuses levinud juhtimismeetodite alast (nt LEAN , 6-sigma 98 ) õpet. Koostöös ettevõtjatega on õppekavasid vaja täiendada tootearenduse, turunduse, müügi-, tarneahela, kvaliteedi- ja projektijuhtimise valikmoodulitega, kuna nõudlus nendes valdkondades kompetentsete spetsialistide järele on kasvav ja tänasel tööturul selliste teadmistega tehnikaerialade lõpetanuid napib. Eesti laevaehituse kiiret arengut, kõrget lisandväärtust ja laevaehituslike eriteadmiste olulisust arvestades on ekspertide hinnangul vajalik väikelaevaehituse inseneriõppe baasil luua laeva- ehituse inseneriõpe. Kutseharidus Kutsehariduses toimub õppe kvaliteedi hindamine sarnaseid õppekavasid koondavate õppekavarühmade kaupa. Protsessi käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust hetkevaates ja jätkusuutlikkust arenguvaates viies hindamisvaldkonnas: õppekasvatusprotsess; eestvedamine ja juhtimine; personalijuhtimine; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine. EKKA andmetel 99 läbisid 2013. a II poolaastal mehaanika- ja metallitöö õppekavarühmade akrediteerimise Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppe - keskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ameti - kool, Sillamäe Kutsekool, Tartu Kutsehariduskeskus, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (al 2014. a Viljandi Kutseõppekeskus), Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ja Tallinna Tööstus- 98 Six Sigma – juhtimise kontseptsioon, mis keskendub metoodiliselt tootmises esinevate probleemide põhjuste uurimisele, protsesside optimeerimisele ja parenduste juurutamisele. 99 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri andmebaas. http://wd.archimedes.ee/andmebaas. 100 Sama toodi välja ka Praxise 2013. a analüüsis: Nestor, M., Nurmela, K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Kutseharidus-ja-muutuv-tooturg.pdf. 101 Nestor, M., Nurmela, K. (2013). Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne. Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Kutseharidus-ja-muutuv-tooturg.pdf. hariduskeskus. Neist enamik sai õppe läbiviimise õiguse 6 aastaks, v.a Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Sillamäe Kutsekool, mis läbisid kordushindamise 2016. a I poolaastal. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse valdkondlikud õppekavad akrediteeriti kordushinda - mise käigus 6 aastaks, Sillamäe Kutsekoolis 3 aastaks. Elektroonika ja automaatika, elektrotehnika ja ener - geetika ning laevanduse õppekavarühmade hindamine toimus 2012–2013 ja 2015, mil kõik MMT valdkonnaga seotud kutseõppeasutused said õppe läbiviimise õiguse 6 aastaks. Kvaliteedihindamise tulemuste kohaselt väärtustab suur osa tööandjaid MMT-alast kutseharidust, kuid MMT eksperdid leidsid, et mitme põhikutseala esinda - jate puhul ei vasta koolilõpetaja oskused tööandjate vajadusele. Enim nimetati oskustega seotud prob - leeme keevitajate, pinkide operaatorite ja seadistajate ning koostelukkseppade puhul; mehhatroonikute ettevalmistuses märkimisväärseid puudujääke välja ei toodud. Peamiselt viitasid eksperdid kutseõppe- asutuste lõpetanute vähesele matemaatilisele võimekusele, jooniste lugemise oskusele 100 , oskusele käsitleda tööriistu ja seadmeid, ruumiliselt mõelda ja planeerida, töötada meeskonnas; samuti nähakse arenguruumi tööohutusalaste nõuete järgmise ja üldiste tööalaste hoiakute osas. Ettevõtjate hinnangul tuleb õppe läbiviimisel tähtsustada tööohustusalaste teadmiste ja töökultuuri õpet, sh töökeskkonna korras - hoidu, materjalide hoiustamist ja pooleliolevate tööde hoiustamist; pöörata enam tähelepanu projektipõhiste terviklike tööprotsesside õpetamisele üksikute töö- võtete asemel ning suurendada erialase IKT õpet. Üheks põhjuseks kvaliteedihindamise ja VEKi arva - muste lahknevusel võib olla ajaline perspektiiv – valdav osa hindamisaruandeid pärineb perioodist 2012–2013 ehk tugineb viie aasta tagusele ettevõtjate hinnangule lõpetanute värbamisel. Viie aastaga võivad muutuda nii lõpetajate oskused, hoiakud kui ka ettevõtjate vaja - dused ja ootused. Valdkonna tööandjad on tõenäoliselt keskmisest kriitilisemad noorte oskuste hindamisel, kuna neil on raskusi sobivate oskustega töötajate leid - misel ning nende ettevõtetes töötab proportsionaalselt rohkem kutseharidusega töötajad (vt ptk 3.6.4). Need kaks tegurit mõjutavad näiteks Praxise analüütikute hinnangul ettevõtete kriitilisust kutsehariduse oman - danute oskuste hindamisel 101 . Lisaks võivad hinnangute erinevused tuleneda ka EKKA hindamisprotsessis osalenud ettevõtete regionaalsest vaatest versus MMT analüüsi koostamisel VEKile esitatud lähteülesandest hinnata valdkonna tasemeõpet tervikuna. MMTga seotud õppekavad võib vastavalt EKKA hindamisaruannetele lugeda valdavalt nõuetele vastavaks, kuid tuginedes hindamise tulemustele ja MMT eksperdikogu hinnangutele on valdkondlikus kutsehariduses siiski oluliselt arenguruumi. Arengu - vajadusena väljatoomine ei viita selle vajadusele igas kutseõppeasutuses, vaid sellele, et nende teemadega on vaja laiemalt tegeleda ja leida süsteemselt toimi - vaid lahendusi.

75. 75 Pinkide seadistajad ja operaatorid Pinkide seadistajate ja operaatorite põhikutsealal ületavad hariduspakkumise näitajad statistiliselt tööjõu - nõudlust. Ekspertarvamuste analüüsist ilmneb, et vald - konna ettevõtjad tunnevad siiski teravalt puudust koge - mustega APJ-tööpinkidel (sh seadistamisoskustega) töötajatest, kelle järele vajadus seoses arvjuhtimisega pinkide laiema levikuga tõenäoliselt tulevikus kasvab praegusega võrreldes veelgi (vt lähemalt ptk 4.1.2). Õpingute katkestamise näitajad on sellel põhikutse- alal MMT valdkonnas kõige kõrgemad (katkestab üle veerandi õppijatest, APJ-pinkidega seotud erialadel aga üle 40%). Kõrge katkestajate osatähtsus viitab kaud - selt samuti suurele nõudlusele, mis sunnib ettevõtjaid tööjõudu värbama „otse koolipingist“. Praegune koolituspakkumine on pigem kaldu konvent - sionaalsete pinkidega seotud õppekavade suunas (ca kaks kolmandikku lõpetajatest), APJ-pinkidega seotud õppekavade lõpetajad moodustavad vaid kolmandiku vastava põhikutseala hariduspakkumisest. See asjaolu võib seletada, miks ettevõtjad tunnetavad tööjõu- ja oskuste puudust vaatamata pealtnäha piisavale hari - duspakkumise näitajale. Lisaks sellele ilmneb viimase nelja aasta kutseeksamite tulemuste põhjal, et kõige suurem oskuste puudujääk MMT valdkonnas on seotud just seadistajate ja operaatorite põhikutsealaga – arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaatori eksami on läbinud vaid kaks kolmandikku ning metalli- töötluspinkidel töötaja eksami kolmveerand vastava kutse taotlejatest (MMT valdkonnaga seotud kutsete keskmine sooritusprotsent on 85) 129 . Kujunenud on mõneti vastuoluline olukord – ühelt poolt on ette - võtjad rahulolematud lõpetajate oskustega ning ka kutseeksamite tulemused on teiste erialadega võrreldes nõrgemad, teisalt aga värvatakse õppureid aktiivselt tööle (millele viitab ka keskmisest kõrgem katkestamine). Eksperdid leiavad, et tulevikutrendidest lähtuvalt oleks asjakohane seada kõigil põhikutsealaga seotud õppe - kavadel viimastel õpinguaastatel põhirõhk erinevatele APJ-seadmetele (sh lehetöötluspink, millele prog - noositakse lähiajal märkimisväärset kasvu). See aitaks leevendada tööandjate poolt hinnatud n-ö praktiliste oskustega tööjõu „põuda“ tulevikus. Konventsionaal - sete pinkidega võiks tegeleda esimestel kursustel, et arendada baasteadmisi ja materjalitunnetust. 129 KOO-MET OÜ ehk Kutseandja aruanded 2012.–2015. a kohta. Viimistlejad Koolituspakkumine viimistlejate põhikutsealale puudub, tegemist on kahaneva põhikutsealaga. Eksperthinnangu põhjal on sellel põhikutsealal vaja - likke oskusi võimalik omandada suhteliselt lühikese ajaga, sh ettevõttes kohapeal. Tööandjatest eksperdid loevad antud olukorda üldjoontes rahuldavaks. Alter - natiivina nähakse tulevikus ühist baasettevalmistust kutsehariduse tasemel koos teiste valdkondadega (nt puit, plast) või MMT põhikutsealadega (nt kooste- lukksepad) kasutades ühiseid baasõppemooduleid. Seadmete koostajad ja koostelukksepad Statistiliselt ületab nõudlus pakkumist, tööandja - test eksperdid loevad tööjõupakkumist piisavaks. Eksperthinnangu põhjal on vajalikke oskusi võimalik omandada suhteliselt lühikese ajaga, sh ettevõttes kohapeal (praegu levinud praktika), õpipoisiõppe või täienduskoolituse raames. Tegemist on sobiva põhi- kutsealaga valdkonda sisenemiseks.

102. 102 juhid-meistrid, insenerid-tehnoloogid), kuid mitte nende arv. Töödejuhatajate puhul on kutsehariduse kõrval võrdselt esindatud nii akadeemilise kui ka rakendusliku kõrgharidusega töötajad, inseneridel on valdavalt akadeemiline kõrgharidus. Spetsialistide puhul viitab prognoos võimalikule tööjõupakkumise puudujäägile, töödejuhatajate puhul on oluline roll varasemal töökogemusel (värsked lõpetad katavad väikese osa vajadusest). Üle 60% töötajaskonnast moodustavad oskustöö - tajad – keevitajad, metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid, metallkonstruktsioonide valmistajad, tööstusmasinate mehaanikud ja lukksepad jpt. Nime - tatud ametialadel töötajatel on enam kui pooltel kas kutse- või rakenduslik kõrgharidus, viimaste aastate kutse- ja kõrghariduse lõpetajatest on tegevusalale tulnud inimesed peamiselt mehaanika ja metallitöö õppekavarühmast, kuid ka mootorliikurite, elektroo - nika ja automaatika õppekavarühmadest. Elektrisead - mete valdkonnas moodustavad suure osa töötajas - konnast elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad. Umbes 40%-l neist on kutseharidus, kuid sama paljudel ka üldkesk- või madalam haridus. Viimaste aastate kutsehariduse lõpetajatest on tulnud töötajaid kõige rohkem elektroonika ja automaatika õppe- kavarühmast, kuid esindatud on ka teised, tegevus - alaga vähem seotud valdkonnad (ehitus ja tsiviilraja - tised, majutus ja toitlustamine jt). Kutse- ja kõrghariduse viimaste aastate lõpetajate analüüsi kohaselt on lõpetajate arvu puhul olukord Joonis L3. Hõivatute jagunemine metalli- ja masinatööstuses ametialagruppide kaupa (kolme aasta keskmine, %) 153 hea keevitajate ning metallitöötlusmasinate operaa - torite osas, samas teiste oskustöötajate puhul viitab analüüs rahuldavale seisule või võimalikule puudujää - gile tulevikus. 153 Mineviku andmed on genereeritud lihtsustatud meetodil, kus prognoosis kasutatust kitsamates tegevusalades on eeldatud, et allharude osatähtsus prognoosi tegevusalal on sama suur kui perioodil 2011–2013. Allikas: Eesti Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, Rahvaloendus REL 2011; MKMi, tTööjõuvajaduse ja - pakkumise prognoos Lihttöölised Teenindajad Oskustöötajad Juhid Spetsialistid 2003/05 0% 100% 2007/09 2011/13 2005/07 2009/11 2004/06 2008/10 2012/14 2006/08 2010/12 2023 57 57 59 59 58 59 60 63 64 64 64 13 14 14 12 13 14 17 20 19 17 18

33. 33 Joonis 10. MMT harude tootlikkus (töötaja kohta aastas, tuhat eurot) võrdluses töötleva tööstuse ja kogu ettevõtlusega 72 Tootlikkus e tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel – lisandväärtus jagatud tööga hõivatud isikute arvuga. Kui tootlikkus 72 (vt joonis 10) MMT valdkonnas oli kümme aastat tagasi pisut madalam võrreldes kogu ettevõtluse tootlikkusega (6%), siis aastateks 2012–2014 oli see kasvanud keskmisest kiiremini ja ületas ettevõtluse tootlikkuse näitajat 4% võrra. Metallitööstuses ja masinatööstuses oli kümme aastat tagasi tootlikkus samal tasemel, kiiremini on kasvanud masinatööstuse haru näitajad. Metallitööstuses kasv Allikas: Statistikaamet EM008 24 25 20 16 22 18 14 12 2005/07 2009/11 2007/09 2011/13 2006/08 2010/12 2008/10 2012/14 Töötlev tööstus Ettevõtlus kokku Metallitööstus Masinatööstus majanduskriisi järgselt aeglustus, langedes ühtlasi alla töötleva tööstuse keskmist. Viimastel aastatel on metallitööstuse tootlikkus taas kiiremini kasvanud ja jõudnud järele töötleva tööstuse keskmisele tasemele, jäädes siiski alla nii masinatööstuse kui ka kogu ette - võtluse tootlikkusele. MMT valdkonnas on kõige kõrgema tootlikkusega tegevusalaks muude transpordivahendite tootmine (nt laevaehitus, 30,1 tuhat eurot töötaja kohta aastas), mis ühtlasi paistab silma ka kõige kiirema tootlikkuse kasvuga viimasel kümnel aastal (kahekordne kasv). Järgnevad masinate ja seadmete (27,7 tuhat eurot) ning elektriseadmete tootmine (27,0 tuhat eurot). Madalaim on vastav näitaja masinate ja seadmete remondi ja paigalduse tegevusala (22,7 tuhat eurot). 17,2 24,9 16,1 24,3 16 23,7 14,6 23,5

37. 37 3.6.2 Töötajate sooline jaotus MMT valdkonna põhikutsealade töötajatest suurema osa (üle kolmveerandi) moodustavad mehed. Suurima naiste osakaaluga põhikutsealad on seadmete koos - tajad ja koostelukksepad (66%), järgnevad müügi- ja turundusjuhid (41%) ning toote- ja tarnealajuhid (31%). Naisi on proportsionaalselt rohkem juhtide ja spetsialistide ametirühma kuuluvatel põhikutsealadel (vt joonis 14). Äärmiselt suure meeste osakaaluga Joonis 14. MMT põhikutsealadel hõivatute sooline jagunemine Allikas: Statistikaamet, REL 2011; MKM Müügi- ja turundusjuhid Toote- ja tarnealajuhid Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid Insenerid Meistrid ja töödejuhatajad Hooldustehnikud ja mehhatroonikud Masinate mehaanikud ja lukksepad Keevitajad Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad Pinkide seadistajad ja operaatorid Viimistlejad Seadmete koostajad ja koostelukksepad MMT kutsealade keskmine 59% 69% 82% 75% 71% 90% 98% 97% 96% 86% 91% 34% 77% 41% 31% 18% 25% 29% 10% 2% 3% 4% 14% 9% 66% 23% Mehed Naised paistavad silma sellised oskustöötajate põhikutsealad, nagu keevitajad, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad ning masinate mehaanikud ja lukksepad, kus meeste osatähtsus ligineb sajale protsendile. 3.6.3 Töötajate vanuseline jaotus Joonisel 15 on toodud MMT põhikutsealadel hõiva - tute vanuseline jaotus, millele on võrdluseks toodud ka kogu Eesti tööga hõivatute vanuseline jaotus (aluseks REL andmed aastast 2011). MMT valdkonnas oli võrreldes kogurahvastikuga paari protsendipunkti võrra rohkem alla 40aastaseid töötajaid ning samas suurusjärgus vähem üle 60aastaseid. Valdkonna põhikutsealades torkavad aga silma märki - misväärsed vanusestruktuuri erinevused. Võimalik on eristada neli erinevat „mustrit“ – n-ö „noori“ (kus alla 30aastaste osatähtsus on keskmisest kõrgem), „vana - nevaid“ (kus üle 60aastaste osatähtsus on keskmisest

59. 59 5.2.2 Lõpetajad MMT valdkonnaga seotud õppekavade lõpetajate arv kõrghariduses on viimasel viiel õppeaastal olnud kõikuv, jäädes vahemikku 480–580 lõpetajat aastas (vt joonis 22). Bakalaureuseastme lõpetajate arv on langustrendis, 2014/15. õppeaastal oli lõpetajaid võrreldes 2010/11. õppeaastaga 10% võrra vähem. Rakenduskõrghariduses on täheldatav pigem vastupidine suundumus – viie vaadeldava õppeaasta võrdlus näitab lõpetajate arvu kasvu ligi veerandi võrra. MMT valdkonnaga seotud rakenduskõrghariduse õppekavade lõpetajate hulka on viimasel viiel aastal lisandunud mitmete uute erialade esindajaid (nt meretehnika ja väikelaevaehitus, õhusõi - dukite ehitus ja hooldus). Lõpetajate arv kutsehariduses valdkonnaga seotud erialadel on samuti viimasel viiel aastal olnud kõikuv. See kasvas hüppeliselt 2012/13. õppeaastal peamiselt keevituse ja pingioperaatoritega seotud õppekavade lõpetajate arvu kasvu tõttu. Pärast hüppelist kasvu on kutsehariduse lõpetajate arv stabiliseerunud ca 590 lõpetaja juures õppeaastas. 5.2.3 Katkestamise määr Katkestamise määr 93 MMTga seotud kõrghariduses näitab viimasel viiel õppeaastal stabiilset tõusu, mida on vedanud eelkõige magistri- ja rakenduskõrg- hariduse astmel õpingute katkestanute osakaalu suurenemine. Kui 2010/11. õppeaastal katkestas iga kümnes üliõpilane magistriõppes ja iga neljas rakenduskõrgharidusõppes, siis 2014/15 juba viiendik Joonis 22. Lõpetajad MMT valdkonna õppekavadel Allikas: HTM, autorite arvutused 2014/15 2015/16 2012/13 2011/12 2013/14 200 100 0 600 400 800 700 300 500 Kõrgharidus Kutseharidus RAK MA BA DOK 93 Katkestamise määr – katkestamissündmuste suhe õppijate arvu õppeaastas. 481 512 145 170 205 185 112 132 19 25 540 599

74. 74 Hooldustehnikud ja mehhatroonikud Tööjõupakkumise moodustavad nii kutsehariduse vastavate õppekavade lõpetajad (56%) kui ka rakendus- kõrgharidusega spetsialistid (44%). Tööandjatel haridustaseme suhtes eelistusi ei ole, ühtviisi hästi sobivad mõlema haridustaseme lõpetajad. Põhikutseala tööjõuvajadus on kasvutrendis seoses ulatuslike tehno - loogiliste muudatustega, tegemist on kõige suurema prognoositava kasvuga MMT valdkonnas (vt ptk 4.1.1). Tööjõunõudlus ja koolituspakkumine on statistiliste näitajate alusel tasakaalus, kuid ekspertarvamuse kohaselt on antud põhikutseala puhul tegemist kõrgendatud väljarände riskiga. Seetõttu võib ette tulla raskusi sobiva tööjõu leidmisega. Hooldustehni - kute ja mehhatroonikutena võivad piisavate oskuste ja kogemuste korral (sh täienduskoolituse läbimisel) rakenduda ka masinate seadmete ja operaatorite põhi - kutsealalt välja kasvanud oskustöötajad. 6.2 Oskustöötajate põhikutsealad Masinate ja seadmete mehaanikud ja lukksepad Masinate mehaanikuid ja lukkseppi haridussüsteemis ette ei valmistata. Eksperthinnangul tegutsevad sellel alal valdavalt pikaajalise valdkondliku töökogemusega inimesed. Selle funktsiooni täitmisega saavad osalt hakkama ka masinate seadistajad ja operaatorid. Tege - mist on ühe kõige kiiremini “vananeva” põhikutsealaga, kuid ka tööjõuvajadus tulevikus on kahanev. Seoses tootmisseadmete vahetusega (uusi ja keerulisemaid masinaid hakkavad tõenäoliselt hooldama ja remon - tima pigem hooldustehnikud ja mehhatroonikud), ei näe eksperdid selle põhikutseala puhul tegelikku asendusvajadust kuigi suurena. Keevitajad, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad Hariduspakkumist keevitajate, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate põhikutsealadele käsit - letakse ühisena tulenevalt sarnastest erialaoskustest. Statistiliselt ületab koolituspakkumine tööjõunõudlust, kuid eksperthinnangute kohaselt ei ole sellele vaata - mata tööjõuturul piisavalt sobivat tööjõudu, mistõttu ei peeta otstarbekaks ka hariduspakkumise mahtude vähendamist. Tulemuste tõlgendamisel on oluline silmas pidada, et koolituspakkumine antud põhi- kutsealale hõlmab ka ca 30 vanglaõppes lõpetajat, kelle puhul ei saa eeldada võimalust vahetult pärast lõpetamist tööle asuda, mistõttu pakkumise näitaja võib osutuda mõnevõrra ülehinnatuks. Võimalikke sisulisi põhjusi tööjõupuudusele toodi välja mitmeid. Esiteks on tööjõuvajadus sellel põhikutsealal sõltuvalt tellimustest hooajaliselt kõikuv, millest annab tunnistust ka valdkonnas üldlevinud praktika palgata renditööjõudu väljastpoolt Eestit (nt Ukrainast, Lätist). Teiseks on nende põhikutsealade esindajate välismaale tööle siirdumine väga levinud, eeskätt küll suure koge - muste- ja oskustepagasiga töötajate puhul (tekitades täiendavat asendusvajadust, mida kasutatav prog - noosimudel usaldusväärsete alusandmete puudumisel ei võimalda arvesse võtta). Ekspertide sõnul toimub aktiivne süstemaatiline värbamistegevus ka värskete lõpetajate seas (olulisemad sihtriigid on nt Norra ja Saksamaa). Kolmandaks on nendel põhikutsealadel väidetavalt puudus eeskätt kõrgelt kvalifitseeritud, kogenud tööjõust. Tööandjad on seisukohal, et koolis ei ole võimalik selgeks saada kõiki vajalikke keevitusega seotud oskusi (st koolist „valmis keevitajat“ ei tule), need omandatakse järjepidevalt töökogemuse kaudu. Äärmiselt oluline on kvalifikatsiooni säilitamiseks pide - valt praktiseerida, kuna omandatud käelised oskused kipuvad vastasel korral kiiresti kaduma. Seetõttu võib ka pärast kutseõppeasutuse lõpetamist sõjaväes veedetud aeg tähendada osalist kvalifikatsiooni kadu. Eksperdikogu aruteludel pöörati selle põhikutseala puhul kõrgendatud tähelepanu õppe sisule ja kvali - teedile, mis võimaldaks luua eeldused tööjõunõudluse ja -pakkumise paremaks vastavuseks tulevikus, nt uued tehnoloogiad (robotkeevitus), kitsaste tehniliste oskuste arendamise ( à la „kahe plaadi kokku keevi - tamine“) asemel harjutada komplekssete ülesannete lahendamist (juhtumispõhise õppe rakendamine võimaldaks juba koolis keskenduda terviklahendustele ja tootlikkusele).

81. 81 • kõrgkoolid rakendavad õppetöös senisest enam kaasaegseid IKT- (sh online -õppe) lahendusi, et liht - sustada spetsialistide osalemist kaugõppes ja muuta valdkonna hariduse kuvandit atraktiivsemaks; • kõrgkoolid tõhustavad koostöös ettevõtjatega kõikidel valdkonna õppekavadel erialase IKT (nt erinevad CAD/CAM-tarkvarad, protsesside automa - tiseerimine, robootika), erialase võõrkeele, kvali - teedistandardite alaste teadmiste, meeskonnatöö oskuste, suhtlemisoskuste ja tööstuses levinud juhtimismeetodite (nt LEAN -juhtimine 140 ) õpet; • kõrgkoolid viivad valdkonna õppekavadel valikuvõi - malustena sisse tootearenduse, turunduse, müügi-, tarneahela, kvaliteedi- ja projektijuhtimise moodulid; • suurendamaks välisüliõpilaste Eestisse tööle jäämist, kavandab Haridus- ja Teadusministeerium vahendid tehnikaerialadel õppivatele välisüliõpilas - tele piisaval tasemel eesti keele õpetamiseks ühe riiklikult olulise õppe läbiviimist toetava tegevu - sena 141 ; erialaliidud koos riiklike algatustega (nt Work in Estonia ) toetavad kõrgkoole Eestis õppi - vatele tulevastele tipp- ja keskastme spetsialistele praktikakohtade leidmisel ettevõtetes. • kutseõppeasutused rakendavad senisest enam kaasaegseid IKT-lahendusi õppetöö läbiviimisel (nt videosalvestised õpetajate tegevusest ja erinevatel tööpinkidel toimuvatest töötlemisprotsessidest, e-õpe jms), et lihtsustada töötavate õppurite osalemist kaugõppes ja muuta valdkonna hariduse kuvandit atraktiivsemaks; • õppeasutused koostöös erialaliitudega korraldavad MMT ettevõtetes töötavate vilistlaste kaasabil õppevideote tegemise ja kogumise, varustamaks õppeasutusi kaasaegsete õppematerjalidega; • HTM tellib HITSAlt 142 MMT (kutse)õpetajatele suunatud e-õppe materjalide loomise alaseid täien - duskoolitusi; kutseõppeasutused tagavad õpetajate osalemise IKT-alases enesetäiendamises; erinevate osapoolte koostöös korraldatakse temaatilisi semi - nare e-õppe alase hea praktika jagamiseks kutseõp - peasutuste vahel; • kutseõppeasutused kaasajastavad koostöös ette - võtete ja õppekavanõustajatega kõikidel valdkonna õppekavadel erialaspetsiifilise arvutamisoskuse, jooniste lugemise (sh orienteerumine erialastes standardites, nt EN, ISO, DIN jt), ruumilise mõtle - mise, tööohutuse alaste nõuete tundmise, mees - konnatöö oskuste ja erinevate tootmisseadmete tundmise õpet; • kutseõppeasutused rakendavad kõikidel õppeka - vadel üksikute tööoperatsioonide õpetamise kõrval terviklike tööprotsesside keskset nn projektipõhist õpet eesmärgiga tõsta tootmises vajalike prakti - liste oskuste (nt keevitajatel koostude keevitamise, keevitustöödel kasutatavate abivahendite – rakiste – kasutamise ja koostamise) taset; • kutseõppeasutused tõhustavad koostöös ettevõt - jatega kõikidel valdkonna õppekavadel erialase IKT õpet, nt täiendavad tootmisseadmete operaatorite õppekavasid erinevate programmeerimiskeelte ja seadmete kiirhäälestusoskuste õppega (nn SMED-põhioskuste õpe), et operaatorid omandaks seadistamise oskused; • SA Kutsekoda algatab asjakohaste kutsestandardite erialaste IKT-kompetentside ja masinate seadista - jate kompetentside kirjelduste töömaailma vaja - dustele vastavuse analüüsi ja korraldab lähtuvalt analüüsi tulemustest standardite uuendamise; • HTM koostöös MKMiga suurendab erialaste IKT baasoskuste koolituste pakkumist, et luua täna töötavatele IKT-oskusteta MMT oskustöötajatele võimalused IKT-oskuste omandamiseks; • erialaliidud julgustavad ettevõtjaid toetama väheste IKT-alaste baasteadmistega vanemaealisi oskus - töötajaid algtaseme IKT-oskuste omandamiseks täiendusõppe korras, et töötajatel tekiks valmisolek erialaste IKT-oskuste omandamiseks täiendus- ja ümberõppe raames. 143 140 Lean-juhtimine – nn timmitud tootmine, juhtimise kontseptsioon, kus on eesmärgiks toota võimalikult väikse ressursikuluga. 141 Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/127112012002. 142 Hariduse Infotehnoloogi Sihtasutus. http://www.hitsa.ee/. 143 Antud ettepanek panustab ühtlasi kutseharidusprogrammi eesmärkide täitmisse suurendada 25–64aastaste täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määra: Elukestva õppe strateegia kutsehariduse programm 2015–2018 (2015). Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_kutseharidusprogramm_2015-2018.pdf

66. 66 112 Täienduskoolitus. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/taiskasvanuharidus/taienduskoolitus. 113 Täienduskoolitused. Tallinna Tehnikakõrgkool. http://www.tktk.ee/taienduskoolitused. 114 Eesti Maaülikooli koduleht. http://www.emu.ee/. 115 Täienduskoolitus. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/taiskasvanuharidus/taienduskoolitus. 116 Euroopa Sotsiaalfond projekti “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” rahastatav täiskasvanute täienduskoolituse riiklik koolitustellimus 2016. I poolaastaks. https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuha - ridus/tasuta-kursused. 117 Ülevaade täiskasvanute täienduskoolitusest 2015. aastal (HTM). kursustest saab ülevaate nii asutuste veebilehtede vahendusel kui ka HTMi andmetest täiskasvanute koolitusasutustele väljastatud tegevuslubade kohta 112 . Tipp- ja keskastme spetsialistidele suunatud täiendus- õpet pakuvad kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja erasektoris tegutsevad täiskasvanute koolitusasutused. Eksperdid tõstsid esile kõrgkoolide pakutavaid täienduskoolituskursuseid ja võimalust tellida ettevõtte vajadustest tulenevaid koolitusi. TTÜ avatud ülikooli täiendusõppe keskus pakub erinevaid mehaanika-, metallitöö- ja masinaehituse alaseid täienduskoolitus - kursuseid – nt sertifitseerimise alast koolitust keevitus - tööde koordinaatoritele ja keevitusala spetsialistidele, 3D-printimise alaseid koolitusi jt. TTK aktuaalses pakkumises on mehaanikavaldkonnas CAD-projektee - rimise kursuseid ja erinevate juhtprogrammide alaseid täienduskoolituse kursuseid 113 . EMÜs pakub vald - kondlikku täienduskoolitust Tehnikainstituut ja Tartu Tehnikakolledž 114 . Spetsialistide tehnoloogiaalase täiendusõppe vajadus on juhtide koolitusvajadusest mõnevõrra erinev, kuna spetsialistidelt eeldatakse tehnoloogiliste uuenduste rakendamise oskust. Kui juhtide puhul on täiendus - koolitus sageli erinevate tööstusvaldkondade ülene ehk rakendatav erinevates majandusvaldkondades, siis spetsialistide erialane täienduskoolituse vajadus on rohkem MMT valdkonna keskne. Kasvava tähtsusega oskustena, mida on võimalik omandada ka täienduskoolituse raames, tõid eksperdid inseneride puhul välja meeskonnatöö, protsesside planeerimise, kvaliteedistandarditega töötamise ja tootmises vajaliku dokumentatsiooni koostamise oskused. Erialaste oskuste täiendamisel nimetati vajadust nn Industry 4.0 seotud teadmiste ja oskuste järele – sh erialase IKT oskus, robootika ja tööstuse ning tootmise digitaliseerimine jne. Meistrite ja töödejuhatajate põhikutsealal on oluline täiendada ennast üldistel juhtimise teemadel: tootmiskulude alased teadmised, tootmise ja personali planeerimine, meeskonnatöö oskus. Hooldustehnikud ja mehhatroo - nikud vajavad ekspertide hinnangul eelkõige erialaseid täienduskoolitusi nt erinevate programmeerimiskeelte õppimiseks ja seoses kasvava robotiseerimisega robo - tite seadistamise ja hoolduse alal. Oskustöötajatele sobivaid täiendus- ja ümberõppe võimalusi võib leida peamiselt kutseõppeasutuste ja erakoolitusasutuste 115 pakkumiste hulgast, kuid olulist rolli mängivad koolitajatena ka rakenduskõrg - haridust pakkuvad kõrgkoolid, tehnoloogiat maale toovad ettevõtted ja MMT valdkonna ettevõtted ise. Koolitatavate seas on nii ettevõtete kui ka Töötukassa suunatud õppureid. Kutseõppe täienduskoolituse hulgas on ka erineva taseme kutseeksamiteks ette - valmistavaid koolitusi (nt keevitajatele, APJ-pinkide operaatoritele) ning koolitust korraldavad sellisel juhul peamiselt kutseõppeasutused. Põhikutsealadel (PKA) on täiendus- ja ümberõppe vajadused ja võimalused erinevad, siduvalt võib välja tuua elukestva õppe vaja - duse seoses tehnoloogia kiire arenguga ja töö- ohutusalaste nõuete tundmisega. Lisaks on ekspertide hinnangul enamik oskustööliste PKAde esindajaid valdkondliku kutsehariduse omandamise ja mõnin - gase töökogemuse korral võimelised vajadusel ümber õppima ja spetsialiseeruma teise valdkondliku PKA töötajateks. Väiksemates ja projektipõhisele tootmisele orienteeritud ettevõtetes täidavadki töötajad mõnedel puhkudel erinevate PKAde ülesandeid. Kuna masinate mehaanikute ja lukkseppade töö läheneb oskuste ja teadmiste poolest seoses tootmise automatiseerimisega mehhatroonikute tööle, siis selle põhikutseala esindajad vajavad eelkõige mehhatroo - nikaalast täiendus- ja ümberõpet (pakuvad nt Tallinna THK, VKHK jt kutseõppeasutused). Vajalikuks peeti näiteks tööstusinformaatika ning robotite seadista - mise ja hoolduse alaseid koolitusi, mille pakkumist peab seoses mehhatroonikute kasvava vajadusega lähitulevikus suurendama. Täiskasvanute täiendus - koolituse 2013–2016 (I pa) kursuste hulgas on nime - tatud valdkonnas pakutud vaid üksikuid kursuseid: tööstus- ja tootmismehhatroonika seadmete ning alamsüsteemide paigaldamine ja käit (Tallinna THK) 116 , tööstusmehhatroonika täienduskoolitus I ja II (Tallinna THK), tööstusseadmete automaatika (Tartu KHK) 117 ,

8. 8 Metoodika Analüüsis otsitakse vastust küsimusele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita MMT valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust lähema kümne vaates? Püstitatud probleem on jagatud järgmisteks uurimis - küsimusteks: 1) Millisena nähakse valdkonna arenguid lähema kümne aasta vaates? 2) Milline on valdkonna majanduslik seisund täna (sh hõive) ja milline on olnud selle arengudünaamika lähiminevikus? 3) Mis on valdkonna (tuleviku)põhikutsealad 6 ? 4) Kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu lähema kümne aasta vaates? 5) Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähema kümne aasta vaates? 6) Milline on valdkonna tänane koolituspakkumine? 7) Kuidas vastab koolituspakkumine prognoositavale tööjõuvajadusele? 8) Mida muuta õppekavade arenduses (erialade struk - tuur ja sisu, vajalike oskuste arendamine) ja koolitus- kohtade arvus õppetasemeti, et täita valdkonna kooli - tusvajadust lähema kümne aasta vaates? Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks ja koolituspak - kumise sõnastamiseks moodustati Kutsekoja juhatuse 04.02.2016 korraldusega nr 1.1-2/8/O MMT VEK. Valdkondliku eksperdikogu liikmed (tähestiku järjekorras) Tööandjate esindajad: Juhan Anvelt Norcar Group Heiki Einpaul Hekotek AS Janne Eljas AQ Lasertool OÜ Anni Hartikainen* Eesti Väikelaevaehituse Liit Toomas Jõgi AS E-Profiil Tarvo Kapp Contractor OÜ Ants Kivimäe Raasiku Elekter AS Tõnu Lelumees* IMECC OÜ Priit Lind BLRT Masinaehitus OÜ Allan Märk AS Norma Tõnis Raamets Silwi Autoehituse AS Jüri Riives* IMECC OÜ Indrek Rohtma Eesti Masinatööstuse Liit Peeter Sekavin Duroc Machine Tool OÜ Henri Tabri Aider OÜ Mihkel Tammo Estanc AS Anu Ulp Riser OÜ Õppeasutuste esindajad: Margus Arak Eesti Maaülikool; Eesti Inseneride Liit Eduard Brindfeldt Tallinna Tööstushariduskeskus Tauno Otto* Tallinna Tehnikaülikool Vello Vainola* Tallinna Tehnikakõrgkool; Eesti Mehaanikainseneride Liit Uku Varblane Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Avaliku sektori esindajad: Rami Morel Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium Kaidi Nõmmela Haridus- ja Teadusministeerium Kaie Piiskop* SA Innove * Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu liikmed 6 Dokumendis kasutatavate põhimõistete määratlused on esitatud lisas 1 „Olulisemad mõisted“.

55. 55 Tasemeõppe ülevaade on koostatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete põhjal 2015/16. õppe - aasta seisuga. Valdkonna õppena käsitletakse kõiki neid õppekavasid, millel on valdkondlike ekspertide hinnangul otsene või kaudne seos valdkonna põhi - kutsealadega. Paljudel õppekavadel on seos mitme MMT valdkonna põhikutsealaga, nt inseneri erialadega seotud ettevalmistus on eelduseks erinevate juhtimis- funktsioonide täitmiseks. Kõrghariduses toimus 2015/16. õppeaastal vastuvõtt 32 õppekaval ja õpilased olid registreeritud 37 õppe - kavale. 87 Kõrgkoolidest on valdkonnaga seotud õppe - kavasid enim Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Kutsehariduses toimus vastuvõtt 51 õppekaval 88 ja õpe toimus 65 õppekaval. Kutseõppeasutustest on enim õppekavasid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis. MMT valdkonna õppekavade paiknemine õppekavade liigituses Õppekavasid analüüsides vaadeldi õppekavasid, kus oli õpilasi 2011/12. – 2015/16. õppeaastal. Täieliku loetelu õppekavadest leiab lisast 4 (tabelid L1 ja L2). Peatükis 5.1 keskendutakse õppekavadele, kus oli õpilasi 2015/16. õppeaastal. Järgnevas loetelus on välja toodud rahvusvahelise hariduse liigituse ISCED97 järgi 89 peamised õppe - kavade rühmad (kutseharidus) ja õppekava grupid (kõrgharidus) kuhu kuulusid analüüsitud MMT õppe - kavad 90 : Õppekavade rühmad (kutseharidus): • Energeetika ja automaatika (sh end nimetusega elektroonika ja automaatika ning elektrotehnika ja energeetika õppekavarühm) • Laevandustehnika (end mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika) • Mehaanika ja metallitöötlus (end nimetusega mehaanika ja metallitöö) Õppekavade grupid (kõrgharidus): • Füüsikalised loodusteadused • Informaatika ja infotehnoloogia • Tehnika, tootmine ja tehnoloogia • Transporditeenused 87 Arvesse läksid need õppekavad, kus toimus vastuvõtt või EHISe andmetel oli registreeritud vähemalt üks õpilane. 88 Õppekava all on mõistetud EHISes unikaalse õppekava koodiga õppekavasid, mille kool on koostanud riiklike õppekavade alusel või tööandjate soovil. 89 Alates 2016. aastast on plaanis võtta kasutusele uuendatud õppekavade liigitus ISCED2011 järgi, kuid MMT valdkonnas see liigitust ei muuda. 90 Lisaks analüüsiti õppekavasid ka järgnevatest õppekavade rühmadest: disain ja käsitöö; ehitus; elektroonika ja automaatika; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; mootorliikurid, laevanduse ja lennundustehnika; transporditehnika; transpordivahendite juhtimine; ja õppekavade gruppidest: arhitektuur ja ehitus; ärindus ja haldus. 5.1 Õppekavad MMT põhikutsealadega seotud kõrgharidust bakalau - reuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel pakuvad Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. 2015/16. õppeaastal oli avatud vastuvõtt kokku 22 õppekaval. Rakenduskõrgharidusõpet pakuvad Eesti Lennuakadeemia, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnika- kõrgkool, Tallinna Tehnikaülikooli kolledžid (Eesti Mereakadeemia, Kuressaare Kolledž, Virumaa Kolledž) kokku 10 õppekaval. Kuni 2013/14. õppeaastani toimus 4 õppekaval vastuvõtt rakenduskõrghariduse tasemel ka Võrumaa Kutsehariduskeskuses (viimased lõpe - tajad 2016. a). Tegemist oli valdkonna ettevõtete seas hinnatud õppekavadega, mis asendati kutsehariduse 5 taseme õppega, kus omandatakse kutseharidus keskhariduse baasil. Alates 2016/17. õppeaastast käivituvad uute õppe- kavade või moodulitena tootmiskorralduse ja projekti - juhtimise suund ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ning tootmise ja tootmis - korralduse eriala Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

61. 61 5.3 Õppe kvaliteet ja arenguvajadused Eestis pakutava kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hinda - mist korraldab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteedi- agentuur (EKKA). 96 Kvaliteedihindamises osalevad sõltumatud eksperdid, nende seas valdkonna töö- andjad, kõrghariduses ka väliseksperdid ja üliõpilased. Kõrgharidus Kõrghariduses toimub õppe kvaliteedi hindamine õppekavagruppide ja õppeasutuste kaupa. MMT valdkonnaga seotud õpet hõlmavad õppekavagrupid kõrghariduses on füüsikalised loodusteadused; informaatika ja infotehnoloogia; tehnika, tootmine ja tehnoloogia; ja transporditeenused. Analüüsis keskendutakse peamise valdkondliku õppekavagrupi – tehnika, tootmise ja tehnoloogia – hindamistulemuste ja ekspertide hinnangute võrdlusele. EKKA andmetel on kõikidel valdkonna kõrgharidust pakkuvatel kõrgkoolidel tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Lisaks nendele kõrgkoolidele toimus Võrumaa Kutsehariduskeskuses (VKHK) rakenduskõrghariduse õpe mehhatroonika ja metallide töötlemise õppe- kavadel. Alates 2016/17. õppeaastast VKHK rakendus- kõrghariduse õpet enam läbi ei vii ning vastuvõttu õppekavale ei toimu, kuna hindamisekspertide hinnangul ei olnud kutseõppeasutuses rakenduskõrg - hariduse andmiseks piisavalt vajaliku kvalifikatsiooniga õppejõude ja ettevalmistus kõrghariduse järgmisel tasemel jätkamiseks, sh lõputööde tase, jäi madalaks. Õppekavagrupi hindamine toimub vähemalt kord 7 aasta jooksul. Järgmised kvaliteedihindamised õppe - kavagruppide kaupa toimuvad Eesti Lennuakadeemias (2016 sügis) ja Eesti Maaülikoolis (2019) 97 . Järgnevalt on välja toodud kõrghariduse õppe kvali - teeti käsitlevad teemad, mis kordusid nii EKKA hinda - misaruannetes kui ka OSKA ekspertide ettepanekutes. Üldistused ei puudutada kõiki koole ja õppekavasid. Kõrghariduse arenguvajadused, millele viitasid nii hindamisaruanded kui ka MMT eksperdid ning millega tegelemine tagab kvaliteetsema õppe: • suurendada praktika osakaalu õppekavades, sh toetada koostöös ettevõtetega välisüliõpilaste osalemist erialasel praktikal; • õpetada oluliselt enam ja paremini nn pehmeid oskusi, nagu näiteks ettevõtlus, juhtimine, võõr - keeled, meeskonnatöö oskused jms; • luua strateegiad (nt e-õppe tehnoloogiate parem kasutus), kuidas paremini arvestada töötavate üliõpilaste vajadustega ühildada õppimist ja tööta - mist; • suurendada koostööd teiste õppeasutustega, vilist - lastega ja ettevõtetega, et toetada valdkondliku hari - duse turundustegevusi, elukestvat õpet, õppejõudude järelkasvu teket, erialase kompetentsi levikut; 96 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri koduleht. http://ekka.archimedes.ee/. 97 Õppekavagrupi kvaliteedihindamise ajakava 2014–-2019. EKKA: http://ekka.archimedes.ee/wp-content/uploads/OKH-ajakava-28.10.15.pdf. • kohandada õppekavade sisu õppurite ja tööandjate ootustele, sh luua rohkem ettevõtete spetsiifikast lähtuvaid valiku- ja spetsialiseerumise võimalusi, pakkuda õpingute algusest peale projektipõhiseid õppeülesandeid ja rakendada meeskonnatööd; • luua uusi, kaasaegseid õppematerjale ja suuren - dada kaasaegsete õppetöömeetodite rakendamist; • välja töötada strateegia toimetulekuks kahaneva üliõpilaste arvuga: parem turundus, välisüliõpilaste arvu suurendamine. VEKi liikmed tõid täiendavalt välja, et lähtuvalt vald - konna vajadusest praktiliste oskustega spetsialistide järele peab kõrghariduse esimesel astmel etteval - mistus olema valdavalt rakenduslikku laadi. Eesti väik - sust ja valdkonna kiiret tehnoloogilist arengut arves - tades võiks valdkondlik ettevalmistus olla laiapõhjalise praktilise suunitlusega, millele järgneks tulevase töökoha spetsiifikast lähtuv jätkuõpe magistritasemel Eestis või vajadusel ka välisriigis. Viimasel juhul oleks tarvis luua täiendavaid tasemeõpet toetavaid meet - meid. Samuti on vaja soodustada välisüliõpilaste Eestisse tulemist ja siia jäämist kõrgkoolide ja ette- võtete vahelise koostöö ja riiklike toetusmeetmete kaudu (nt Work in Estonia , eesti keele õppe toetamine). Õppe sisus leidsid eksperdid, et MMT arengu taga - miseks, ekspordi- ja tootearenduse alase suutlikkuse tõstmiseks on vaja kõikidel valdkonna õppekavadel tõhustada erialaste IKT-oskuste (nt CAD/CAM-tark - varad, protsesside automatiseerimine), kvaliteedistan -

29. 29 69 Ettevõtete arv kajastab majanduslikult aktiivseid ettevõtteid, st ettevõtteid, kellel oli aruandeperioodil finantsmajanduslik tegevus (müügitulu, kulud jne). Joonis 5. Ettevõtete arv 69 MMT valdkonnas ja mikroettevõtete osakaal (kolme aasta keskmiste näitajate alusel) Allikas: Statistikaamet EM001 1562 0 1000 2000 500 1500 2500 2005/07 2007/09 2009/11 2011/13 2006/08 2008/10 2010/12 2012/14 1862 1700 1914 2103 1797 2012 2221 1-9 töötajat 10+ töötajat Allikas: Statistikaamet EM001 Muude transpordivahendite tootmine Töötlev tööstus Elektriseadmete tootmine Muud masinatööstuse tegevusalad Mootorsõidukite, haagiste tootmine Masinate, seadmete tootmine Metallitööstus Masinate, seadmete remont ja paigaldus 100-249 250 ja enam 20-49 50-99 1-9 10-19 86% 7% 4% 74% 9% 9% 4% 3% 77% 9% 3% 6% 5% 56% 9% 9% 9% 4% 12% 82% 9% 4% 4% 59% 12% 12% 4% 6% 7% 76% 11% 8% 3% 50% 12% 23% 11% 3% 3.1 Ettevõtete arv ja suurus MMT valdkonna ettevõtted moodustavad umbes 3% kõigist Eesti ettevõtetest. Valdkonna ettevõtete arv on viimasel kümnel aastal kasvanud üldjoontes kogu ette - võtlusega samas tempos (umbes poole võrra aastate 2012–2014 keskmisena võrreldes baasperioodiga 2005–2007), masinatööstuses veidi tagasihoidliku - malt, metallitööstuses mõnevõrra kiiremini. Masina- tööstuse haru tegevusalades on keskmisest enam kasvanud elektriseadmete ja transpordivahendite toot - mine (ca kahe kolmandiku võrra). MMT valdkonnas tervikuna on ettevõtete jaotumine töötajate arvu järgi sarnane kogu töötleva tööstuse vastavale struktuurile. Valdavalt tegutsevad vald - konnas mikroettevõtted (alla 10 töötaja), mille osakaal on viimasel kümnel aastal kasvanud kahest kolmandi - kust kolmveerandini ettevõtete üldarvust (vt joonis 5). Üle 10 töötajaga ettevõtete absoluutarv on püsinud vaadeldaval perioodil stabiilsena ca 540 ettevõtte tasemel. Andmetest nähtub, et uute ettevõtete loomine on hoogustunud peale majanduskriisi, kuid näitajate tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et samal perioodil muutus ka ettevõtte asutamine lihtsamaks (alates 01.01.2011). Suurim mikroettevõtete osatähtsus on seadmete remondi ja paigaldusega ning transpordivahendite tootmisega tegelevate ettevõtete hulgas. Väikseim aga masinate ja seadmete, elektriseadmete ning mootorsõidukite tootmises (vt joonis 6). Viimati mainitud tegevusalal on ühtlasi ka suurim, üle 100 töötajaga ettevõtete osakaal valdkonnas. Joonis 6. Ettevõtete jaotus töötajate arvu järgi MMT valdkonnas, 2012–2014 keskmised näitajad 65% 72% 67% 75% 75% 69% 76% 76%

108. 108 • MKM arvestab poliitika kujundamisel MMT vajadust värvata oskustöötajaid renditööjõuna projekti - põhise tootmise vajaduste katteks, kehtestades välistööjõu puhul kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmise töötasu värvatava ametialal. SÕNUM 2: MMT valdkond vajab suuremat lisandväärtust loova ettevõtluse arenda - miseks rohkem insenere, kelle oskused ja teadmised on pärast lõpetamist vald - konnas tööle asumiseks sobivad. Eesmärk on tagada MMT jätkusuutliku arengu ja rahvusvahelise konkurentsivõime toetamiseks vajalikus mahus ja sobivate oskustega spetsialistide järelkasv. Vajalikud tegevused õppe mahu, sisu, õppekorralduse ja toetavate tegevuste osas: • kõrgkoolid rakendavad meetmeid praktiliste oskus - tega lõpetajate arvu suurendamiseks, 158 sh: — vähendavad õpingute katkestajate määra BA 159 astmel 1/3 võrra (nt õppe muutmisega prakti - lisemaks ja elulähedasemaks) ning RAK ja MA astmel 50% võrra (nt õppekorralduse paindliku - maks muutmisega); 160 — vähendavad järgneva viie aasta jooksul järk- järgult BA õppekohtade arvu ligi 15 võrra; — suurendavad järgneva viie aasta jooksul järk- järgult RAK õppekohtade arvu ligi 40 võrra; • kõrgkoolid tõhustavad koostöös ettevõtjatega kõikidel valdkonna õppekavadel erialase IKT (nt erinevad CAD/CAM-tarkvarad, protsesside automa - tiseerimine, robootika), erialase võõrkeele, kvali - teedistandardite alaste teadmiste, meeskonnatöö oskuste, suhtlemisoskuste ja tööstuses levinud juhtimismeetodite (nt LEAN -juhtimine 161 ) õpet; • kõrgkoolid viivad valdkonna õppekavadel valiku võimalustena sisse tootearenduse, turunduse, müügi-, tarneahela, kvaliteedi- ja projektijuhtimise moodulid; • kõrgkoolid rakendavad koostöös erialaliitude ja ettevõtetega tehnikaerialadel senisest rohkem projekti- ja juhtumipõhist õpet, et inseneride õpe (sh lõputööde teemad) baseeruks ettevõtete antud probleemide ja ülesannete lahendamisel; • kõrgkoolid rakendavad õppetöös senisest enam kaasaegseid IKT- (sh online -õppe) lahendusi, et liht - sustada spetsialistide osalemist kaugõppes ja muuta valdkonna hariduse kuvandit atraktiivsemaks; • HTM koostöös erialaliitude ja ettevõtjatega laiendab olemasoleva riikliku stipendiumiprogrammi Kristjan Jaak 162 tegevusi meetmega “Kristjan Jaagu magist - rantuur välismaal”, et soodustada riigile prioriteet - setes valdkondades 163 spetsiifiliste inseneeria-alaste oskuste õppimist, kui Eestis puudub vastav oskusteave või ei ole väga väikeste õppegruppide avamine kulutõhus; programmi stipendiaadid siduda lepingulise kohustusega asuda 1–2 aasta jooksul pärast lõpetamist Eestis erialasele tööle 3–5 aastaks; • HTM arvestab valdkonna õppekavasid õpetavatele kõrgkoolidele tegevustoetuse eraldamisel õppeka - vade ja õppevaldkondade õppe läbiviimise erisusi, 164 milleks ettevõtjate hinnangul tehnikaerialadel on kulud seoses uute tehnoloogiate õpetamisega – sh tehnopargi ja laborite haldamise, kaasajastamise; (välis)külalisõppejõudude (sh ettevõtetest) palka - mise ja õppurite praktika korraldamisega; • suurendamaks välisüliõpilaste Eestisse tööle jäämist, kavandab HTM vahendid tehnikaerialadel õppivatele välisüliõpilastele piisaval tasemel eesti keele õpeta - miseks ühe riiklikult olulise õppe läbiviimist toetava tegevusena 165 ; erialaliidud koos riiklike algatustega (nt Work in Estonia) toetavad kõrgkoole Eestis õppi - vatele tulevastele tipp- ja keskastme spetsialistele praktikakohtade leidmisel ettevõtetes. 158 Vt ka ptk 6 „Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus“, alapeatükk 6.3 „Olulisemad järeldused“. 159 BA – bakalaureuseõpe; RAK – rakenduskõrgharidusõpe; MA – magistriõpe. 160 Soovitused on arvestatud õppeaastate 2012/2013–2014/2015 keskmiste näitajate põhjal. 161 Lean-juhtimine – nn timmitud tootmine, juhtimise kontseptsioon, kus on eesmärgiks toota võimalikult väikse ressursikuluga. 162 Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm. SA Archimedes. http://adm.archimedes.ee/stipendiumid/kristjan-jaak/. 163 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020. (2013). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. http://kasvustrateegia.mkm.ee/. 164 Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/127112012002. 165 Ibid.

18. 18 2.1 Valdkonna arengut Eestis mõjutavad üleilmsed trendid 2.1.1 Demograafilised muutused: eluea pikenemine, rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna kahanemine Eestis (ja laiemalt kogu Euroopas) muutub elanik - konna demograafiline struktuur: nooremate ja keskealiste osakaal väheneb ja vanemate inimeste osatähtsus suureneb. Võrrelduna 2015. aastaga kasvab 2025. aastaks 60aastaste ja vanemate inimeste arv ligi 40 000 võrra (vt joonis 2). Seejuures kasvab suhte - liselt enim üle 80aastaste arvukus 25 . Põhilises tööeas (20–64 aastat) inimeste arv samas väheneb praegu - sega võrreldes lähema kümne aasta jooksul oluliselt, viies potentsiaalsete hõivatute arvu madalamale tasemele. Seniste trendide jätkudes kahaneb 20–64aastaste inimeste arv 2040. aastaks ligi 160 000 võrra (võrreldes 2015. aastaga), samas 65aastaste ja vane - mate arv kasvab ligi 85 000 võrra (vt joonis 3). Statis - tikaamet prognoosib 2040. aastaks rahvaarvu langust 1,2 miljoni inimeseni. Samas võib sisserände (sh eriti tagasirände) oluline suurenemine tööjõu vähenemise ja vananemise protsesse leevendada. Seniste trendide jätkudes kasvab 2040. aastaks 60aastaste ja vanemate arv ligi 80 000 võrra (sh 80aastaste ja vanemate arvukus ligi 55 000 võrra). 25 Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1. 26 Tööjõus osalemise määr (e aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. 27 Allikas: Statistikaamet TT465. Joonis 2. Erinevate vanusegruppide osakaalu võrdlus aastatel 2015 ja 2025 4 ja nooremad 5–9 40–44 15–19 50–54 35–39 70–74 85 ja vanemad 10–14 45–49 20–24 55–59 25–29 60–64 75–79 30–34 65–69 80–84 0% 50 000 100 000 +8300 –85 300 +39 700 75 000 25 000 Allikas: Statistikaamet RV021 ja RV092 2015 2025 Joonis 3. Erinevate vanusegruppide osakaalu võrdlus aastatel 2015 ja 2040 4 ja nooremad 5–9 40–44 15–19 50–54 35–39 70–74 85 ja vanemad 10–14 45–49 20–24 55–59 25–29 60–64 75–79 30–34 65–69 80–84 0% 50 000 100 000 –28 200 -158 000 +83 500 75 000 25 000 Allikas: Statistikaamet RV021 ja RV092 2015 2040 Olukorras, kus tööealine elanikkond kahaneb, muutub üha olulisemaks mitteaktiivsete inimeste suunamine tööhõivesse. Siinkohal on muutused viimasel kümnel aastal olnud pigem positiivse suunaga – tööjõus osalemise määr 26 on kasvanud 73%lt 79%ni (andmed vanusgrupi 16 kuni pensioniiga kohta) 27 . Eeltoodud demograafilised trendid mõjutavad vald - konna tööjõupakkumist olulisel määral. Sobivate oskustega töötajate nappus valdkonnas on juba praegu küllalt suur ning töötavate inimeste keskmine vanus suhteliselt kõrge. Järjest enam saab tippspetsialisti tasemel töötaja või väga hea oskustöötaja dikteerida tööandjale oma tingimusi ja eelistusi. Töötajad on teadlikumad ja teevad ka ise teadmiste ja oskuste arendamiseks oma

67. 67 118 Ülevaade täiskasvanute täienduskoolitusest 2015. aastal (HTM). 119 Ülevaade täiskasvanute täienduskoolitusest 2013. aastal (HTM). 120 Täienduskoolitus. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/taiskasvanuharidus/taienduskoolitus. 121 Siin ja edaspidi toetutakse Töötukassa statistika analüüsil andmetele „Metalli- ja masinatööstuse valdkonnas toimunud koolituste lõpetamised 2013–2015“. 122 Täienduskoolitus. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/taiskasvanuharidus/taienduskoolitus. 123 Ibid. 124 Ibid. 125 Ibid. tööstusmehhatroonika täienduskoolitus (Tallinna THK) 118 , lukksepatööde õppepäev (Tartu KHK) ning metallide töötlemine ja mehhatroonika (VKHK) 119 . Koolituste kestus on erinev, 1–2 päevast kuni 80 tunnini, ning koolitusel osalejate arv jääb vahemikku 4–15. Erakooliasutuste poolt 2015. juuni seisuga HTMis registreeritud koolitustest võib leida lisaks laevandus - sektori keskseid mehaanikute täienduskoolituskursu - seid 120 . Perioodil 2013–2015 on Töötukassa rahastatud valdkondlikel koolitustel 121 lõpetanud 1 lukksepp. Keevitajate ja metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate koolituspakkumine ja -vajadus on suuresti kattuvad. Lisaks erialaste oskuste täiendamisele, mis nendel põhikutsealadel on reeglina seotud vajadusega taotleda rahvusvaheliselt kehtivaid nn eurosertifikaate, rõhutati tööohutusalase täienduskoolituse vajadust. Täiskasvanute täienduskoolituse 2013.–2015. a kursuste hulgas on keevitajate täienduskoolitus MMT vald - kondlikest koolitustest kõige arvukamalt esindatud. Kursuste keskmine kestus on 100 tundi, kursuste lõpetajaid kokku 720–927 aastas. Töötukassa toetatud koolitustel on samal perioodil osalenud ligi 500 koolitatavat aastas, keskmine kursuste kestus 143 tundi. Siinkohal tuleb arvestada, et osaliselt andmed kattuvad, kuna täiskasvanute täienduskoolituse hulgas on osaliselt (17–32% aastas) ka Töötukassa rahastatud lõpetajaid. Kursused varieeruvad algõppest euro- sertifikaatide taotlemiseks ettevalmistavate koolitus - teni; analüüsitud perioodil ei leidu kursuste loetelus nt keevitusrobotite operaatorite kursuseid. HTMis registreeritud erakooliasutuste andmebaasi kohaselt koolitab keevitajaid umbes 30 erinevat asutust 122 . Oluliselt väiksem on erasektori täienduskoolituse pakkumine pinkide seadistajatele ja operaatoritele (8 erakooliasutust). 123 Ettevõtjate seas on hinnas Tallinna Tehnikakõrgkooli koolituskogemusega APJ-pinkide seadistajad, TTK pakub erinevaid praktilise suunitlu - sega täienduskoolituse kursuseid alustades metalli - lõiketöötlusest ja lõpetades seadistusprogrammide alaste koolitustega. Riikliku täiskasvanute täiendus - koolituse raames pakutakse pinkide seadistajatele ja operaatoritele kursuseid nii algteadmiste omandami - seks kui ka täienduskoolituseks. Kutseõppeasutustes on perioodil 2013–2016 (I pa) pinkide seadistajate ja operaatorite kursused lõpetanud 258 koolitatavat; eri aastatel on lõpetajate arv väga erinev (nt 6 lõpetajat 2015. aastal, 105–110 lõpetajat aastail 2013–2014). Kursuste keskmine kestus on 154 tundi. Töötukassa rahastatud koolituskohti on seal hulgas olnud erine - vatel aastatel 44–72%. Sellel põhikutsealal on täis - kasvanute täienduskoolituse riiklik koolitustellimus aasta-aastalt vähenenud, mis on mõnevõrra muret tekitav trend, kuna ettevõtjate hinnangul on vald - konnas kasvav vajadus nii CNC-operaatorite kui ka -seadistajate täienduskoolituse järele. Positiivse näita - jana on Töötukassa toetatud koolituste seas lõviosa lõpetanuid osalenud just CNC-tööpingi seadistaja või operaatori kursusel (169 lõpetanut) ning vähem (5 lõpetanut) konventsionaalsete tööpinkide õppes. Ekspertide hinnangul on oluline gruppide komplektee - rimisel võtta arvesse inimeste varasemat töökogemust ja soovitada koolitusi järgmise taseme omandamiseks – nt konventsionaalsel tööpingil töötamise kogemu - sega inimesi saab tulemuslikult koolitada CNC-töö - pingi operaatoriks ja CNC-trei-/freespingil töötamise kogemusega inimesi CNC-tööpingi seadistajaks. Viimistlejate väljaõpe (sh täienduskoolitus) toimub peamiselt ettevõtetes kohapeal. Kuna tegemist on tehnoloogia mõttes kiiresti areneva valdkonnaga, siis on sellel põhikutsealal täiendusõppe vajadus pidev. Lisaks erialaste oskuste täiendamisele on oluline tööohutusnõuete alane õpe. Sellele põhikutsealale ei pakuta koolitusi täiskasvanute täienduskoolituse telli - muse raames, samuti ei ole ühtegi spetsiifilist kursust nimetatud erakoolitusasutuste andmebaasis 124 . Eksper - tide hinnangul on viimistleja PKA sobiv õpipoisiõppe vormis töökohapõhiseks koolituseks. Seadmete koostajate ja koostelukksepade puhul on ümber- ja täiendusõppe pakkumine samuti vähene. Koolitusi pakutakse HTMi andmetel täiskasvanute täienduskoolituse tellimuse raames (Tallinna LMK 2013–2014, kokku 12 lõpetanut), lisaks kaheksas erakoolitusasutuses 125 . Koostelukksepa PKA-alane õpe

96. 96 Millistes koolides põhikutsealadega seotud erialasid õpetatakse? Mis koolidest ja mis erialadelt enamasti sellesse ametisse / sellele alale tööle tullakse? • Milliste koolide / valdkondlike õppekavade lõpeta - jaid näete eelistatuna? Millise haridusliku taustaga tööjõudu värbamisel eelistate? Miks? Mis eriala lõpetajad veel sobivad siia tööle? Millise haridusega inimesi võiks rohkem olla? • Millised valdkondlikud õppekavad (koolid) ei taga piisavat ettevalmistust? • Võimalusel tooge välja ebakõlad praeguse ja soovi - tava olukorra vahel (nt õpetatakse liiga kõrgel või madalal haridustasemel). Täiendus- ja ümberõpe • Mil määral võiks ümberõpe olla lahenduseks uute vajalike oskustega inimeste koolitamisel? • Millistel kutsealadel on võimalik rakendada ümberõpet (asutusepõhine, töötukassa poolt paku - tavad kursused jne)? • Millisena näete soovitatavat täiendusõpet põhi- kutsealadel (millised võimalused on vajalikud)? • Kas on täienduskoolitust, mida ei pakuta (või ei pakuta piisava kvaliteediga), aga võiks Eestis pakkuda? • Kas teie ettevõttel on olemas kogemus koostööst koolidega/töötukassaga, milline on see olnud? • Kes peaks teie arvates korraldama ümberõpet ja täienduskoolitust, kas riik või ettevõtted ise? Karjääriteed (põhikutsealade lõikes) • Milline praktiline töökogemus on vajalik selleks, et omandada põhikutsealadel edukaks töötamiseks vajalikud kompetentsid (lisaks tasemeõppes oman - datud baasharidusele)? • Millise taustaga (töökogemus, huvid, eeldused) inimesed veel sobivad siia tööle? • Millised on karjäärivõimalused põhikutsealadel? Kutsestandardid/kutsetunnistused/sertifikaadid • Millised need valdkonnas on ja miks nad on vaja - likud? Kas ja miks tööandja tähtsustab / millise eelise nende olemasolu töötajale annab? Milliseid muudatusi on vaja teha haridussüsteemis, et lõpetajate oskused vastaksid paremini tööandjate vajadustele? Täiendavad teemad (vajadusel) Kas soovite mingit teemat veel omalt poolt täiendada (nt mida seni ei ole käsitlenud, kuid mis on oluline välja tuua)?

39. 39 3.6.4 Töötajate hariduslik jaotus Oskustöötajate põhikutsealadel on kõige suurema osakaaluga grupiks (vt joonis 16) kutseharidusega töötajad (ligi pooled, 40–57%). Juhtide ja inseneride seas on levinumaks kõrgha - ridus. Juhtidest ligi pooled omavad bakalaureuse- või magistrikraadi, toote- ja tarnealajuhid paistavad silma kõige suurema doktorikraadiga töötajate osatähtsuse (4%) poolest valdkonnas. Inseneridest üle 70% on akadeemilise kõrgharidusega (BA, MA, DOK). Raken - duskõrghariduse osatähtsus eelnimetatud ametirühma esindajate hulgas jääb vahemikku 13–16%. Meistrite ja töödejuhatajate ning hooldustehnikute ja mehhatroonikute põhikutsealadel on oskustöötajate keskmisele näitajale lähenev kutseharidusega töötajate osatähtsus (ca 40%), kuid samas neist oluliselt suurem kõrghariduse lõpetanute osakaal (ca kolmandik). Ilma erialase hariduseta (st alg- ja põhiharidusega ning üldkeskharidusega) on enim hõivatuid viimist - lejate, koostelukkseppade ning pingioperaatorite põhikutsealadel (ca kaks viiendikku) ja metallkonst - ruktsioonide ja -toodete valmistajate ning keevitajate hulgas (umbes kolmandik). Ilma erialase hariduseta juhtide ja spetsialistide osatähtsus valdkonnas jääb vahemikku 13–24% (v.a insenerid, kelle hulgas on antud näitaja madalaim valdkonnas). Joonis 16. MMT põhikutsealadel hõivatute hariduslik jagunemine Allikas: Statistikaamet, REL 2011; MKM Bakalaureus ja magister Doktor Kutseharidus Rakenduskõrgharidus Alg- ja põhiharidus Üldkeskharidus Pinkide seadistajad ja operaatorid Hooldustehnikud ja mehhatroonikud Seadmete koostajad ja koostelukksepad Keevitajad Insenerid Toote- ja tarnealajuhid Metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajad Meistrid ja töödejuhatajad Viimistlejad Masinate mehaanikud ja lukksepad Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid Müügi- ja turundusjuhid 20% 20% 49% 10% 15% 23% 46% 3% 12% 15% 14% 57% 12% 3% 11% 45% 24% 18% 6% 18% 39% 18% 19% 15% 21% 14% 43% 4% 14% 23% 13% 47% 7% 9% 13% 70% 19% 17% 16% 46% 10% 18% 49% 16% 7% 15% 25% 40% 14% 5% 14% 21% 47% 14% 4%

47. 47 4.2 Põhikutsealade enamlevinud õpiteed ning muutused oskuste vajaduses Õpiteede ning oskuste vajaduse peatükk tugineb intervjuude ja VEKi töörühmade raames kogutud infole. Eksperdid hindasid valdkonna põhikutsealadel tööta - vate inimeste kasvavaid, kahanevaid ning puuduolevaid oskusi, enamlevinud ja soovitatavaid õpi- ja karjääriteid ning vajadust kutsestandardi(te) järele. Oskuste vaja - dust kokkuvõtvad järeldused on toodud antud peatüki viimases osas (ptk 4.2.4). MMT põhikutsealade töö kirjeldused on esitatud ptk-s 1.2, siinkohal täiendatakse seda informatsiooni enamlevinud õpi- (ja karjääri-) teede kirjeldustega ning eksperthinnangutega vajalikest muutustest MMT valdkonna töötajate oskustes. Kirjeldused on toodud ametirühmade kaupa: • juhid, • tipp- ja keskastme spetsialistid, • oskustöötajad. 4.2.1 Juhid Sellesse gruppi kuuluvad valdkondlikes ettevõtetes töötavad müügi-, turundus-, kvaliteedi-, toote-, tarneala-, tootmis-, tsehhi- ja tehnikajuhid. Juhiks saamise eelduseks on ekspertide hinnangul enne - kõike sobivad isikuomadused, piisav töökogemus ja erialane (soovitatavalt tehnikaalane) haridus. Juhtival positsioonil edukaks toimetulekuks on lisaks erialasele kompetentsile tarvis ka soovi ja oskust inimesi juhtida. MMT juhtide olulisteks oskusteks ja teadmisteks on laiapõhjalised tehnikaalased teadmised, analüüsioskus, strateegilise planeerimise oskus, protsesside juhtimise oskus, koostöövõime (sh oskus mõista klientide ja koostööpartnerite vajadusi), argumenteerimisoskus, keelteoskus ja kontseptuaalne mõtlemisoskus. Oluliste isikuomadustena nimetasid eksperdid järjekindlust, ratsionaalsust, otsustusvõimet, ettevõtlikkust, ambit - sioonikust ja pingetaluvust. Kasvava ja olulise trendina rõhutati oskust juhtida ettevõtte tööd läbi ettevõtte väärtuste ja võimet töötajaid motiveerida. Väheneva tähtsusega on oma toote müümise oskus, kuna see asendub üha enam kliendi vajaduste analüüsi ja kliendi soovidest lähtuvate toodete ja lahenduste müügiga. Kasvava olulisusega oskused Tehnikaalaste teadmiste osas on kasvava tähtsusega uute tehnoloogiate ja materjalide tundmine, läbivalt rõhutati kõikide juhtide puhul aina olulisemaks erialaste IKT-lahenduste tundmist. Viimast peeti eriti tähtsaks otseselt tootmise juhtimisega seotud ametikohtadel. Kasvava tähtsusega üldisteks oskusteks on protses - side, ressursside ja riskide juhtimise oskus, võõrkeelte (eelkõige inglise, saksa, vene keele) valdamine. Eraldi rõhutati müügi- ja turundusjuhtide puhul oskust planeerida tehnoloogia arengust lähtuvalt tulevikku, ehk oskust hinnata, mida ettevõte saaks ja võiks müüa nt 5 aasta pärast. Oluliseks peeti üleminekut varem tööstuses levinud pigem autoritaarselt juhtimisstiililt nn kaasavale juhtimisstiilile ning uute müügistratee - giate rakendamise oskust. Arendamist vajavad oskused MMT juhtidel jääb ekspertide hinnangul enim puudu oskusest protsesse, ressursse ja inimesi juhtida. Valdkonna ja üldiste majandustrendide tundmisel ja mõistmisel on juhtidel samuti arenguruumi ning lisaks trendide tunnetamisele on tarvis juhtidel ka õppida nendega kohanduma ja ettevõtte tegevust majan - duse üldiste suundumustega sobitama. Seoses kiiresti muutuva valdkondliku tehnoloogilise ja IKT keskkon - naga on juhtidel pidev vajadus ennast erialaselt täien - dada. Ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks peavad juhid õppima rakendama tööstuses enam levinud juhtimisstrateegiate rakendamist (nt LEAN -juhtimine, erinevad kvaliteedialased süsteemid) ja täiendama ennast finantsjuhtimise põhitõdede vallas. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed MMT juhid on valdavalt omandanud tehnilise kõrghari - duse esimesel või teisel kõrghariduse astmel ning lisaks õppinud majandust või ettevõtte juhtimist. Müügi-, turundus- ja tarnealajuhtide puhul sobib ekspertide hinnangul ka vastava spetsialiseerumisega majandus - haridus, kuid valdkonna tehnilise poole tunnetus ja teadmised on väga olulised ja see pool tuleb omandada töö käigus. Vahetult kooli lõpetanu, piisava valdkond - liku töökogemuseta noor juhtivale ametikohale ei sobi. Juhi kohal nähakse eelistatult tehnilise kõrgharidusega, täiendava majandus- vms sobiva haridusega ning piisava töökogemusega töötajat.

51. 51 Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Keevitajatelt eeldatakse erialast kutseharidust ja lähtu - valt ettevõtte vajadusest spetsiifiliste keevitusmeeto - dite järele ka täienduskoolituse läbimist. Väga oluliseks peetakse keevitajate puhul töökogemust, kuna äsja- lõpetanutel ei ole piisavalt praktilisi kogemusi, et sobida kõrgemate kvaliteedinõuetega töid tegema. Tähtis on nn eurosertifikaatide olemasolu, kui ettevõtte soovib osaleda kõrgekvaliteediliste toodete hangetes ja tõendada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Kutsestandardite vajadus MMT valdkonnaga on seotud järgmised kutsestan - dardid: keevitaja, tase 3; keevitaja, tase 4. Kolmandal tasemel on spetsialiseerumise võimalused käsikaar - keevitaja ja poolautomaatkeevitaja oskustele, neljandal tasemel lisandub TIG-keevitaja spetsialiseerumise võimalus. Uute standardite loomise vajadust eksperdid välja ei toonud, kuna valdkonnas on tugev nõudlus hoopis rahvusvaheliselt kehtivate eurosertifikaatide järele. Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad Kasvava olulisusega oskused Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate põhi - kutsealal on tugev seos keevitaja põhikutsealaga. Ka siin leidsid eksperdid, et seoses tehnoloogia arenguga on valdkonnas kasvav nõudlus uuemaid keevitus - meetodeid valdavate töötajate järele ja lähitulevikus kasvab keevitusroboti operaatorite vajadus. Järjest enam nõutakse tooteid koostavatel töötajatel n-ö tervikpildi nägemise oskust üksikute töövõtete valda - mise asemel, suuremat rõhku pannakse tööohutuse alaste nõuete tundmisele ja järgmisele. Projektipõhise tootmise mahu kasv eeldab ka oskustöötajatelt oskust olla meeskonnajuht ja uute töötajate juhendaja. Arendamist vajavad oskused Ettevõtjate hinnangul vajavad ka siin koolilõpetajate puhul arendamist jooniste lugemise, ruumilise mõtle - mise ja montaažioskused, samuti oskus töötada tootli - kumalt ja kvaliteetsemalt. Traditsiooniliste keevitus- meetodite (elektroodkeevitus) kõrval, mis annavad toodete ja konstruktsioonide valmistajatele keevitaja baasoskused, tuleb enam tähelepanu pöörata uutele keevitusmeetoditele ning töös kasutatavate abi- vahendite (rakised) kasutamisele. Kasvav vajadus on keevitusrobotite operaatorite oskuste järele. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajatelt eeldatakse mehaanika või keevituse alast kutse- hariduse tasemel ettevalmistust; laevaehituses on ka mitmeid valdkondlikke laevaehitusega seotud kutse - õppe õppekavasid. Keevitusoskusi nõudvate tööde puhul peetakse töökogemust väga oluliseks, kuna äsjalõpetanutel ei ole piisavalt praktilisi kogemusi, et sobida kõrgemate kvaliteedinõuetega tooteid valmis - tama. Tähtis on nn eurosertifikaatide olemasolu, kui ettevõte soovib osaleda kõrgema taseme hangetes ja tõendada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Lihtsa - mate tööde puhul on sellel põhikutsealal võimalik ka ettevõttes toimuv väljaõpe ilma valdkondliku erialase ettevalmistuseta inimestele. Kutsestandardite vajadus MMT valdkonnaga on seotud järgmised kutsestan - dardid: keevitaja, tase 3; keevitaja, tase 4; tööriista - lukksepp, tase 4; tööriistalukksepp, tase 5; väikelae - vaehitaja, tase 4. Uute standardite loomise vajadust eksperdid välja ei toonud. Pinkide seadistajad ja operaatorid Kasvava olulisusega oskused Valdkonna ettevõtetes toimub üleminek konventsio - naalsetelt metallitöö pinkidelt arvjuhtimisega tööpin - kidele, mistõttu vajab valdkond üha enam APJ-pinkide seadistamist ja opereerimist valdavaid oskustöölisi. Käsitsitöö asendub üha rohkem tööpinkide jälgimise ja haldamisega. See eeldab oskust mõista ja kasutada levinumaid tootmises kasutatavaid pinkide juhtimise tarkvarasid ja võimekust spetsialiseeruda vajadusel ümber ka tootmisrobotite operaatoriks või seadista - jaks. Varasemast enam pannakse rõhku tööohutuse alaste nõuete tundmisele ja järgimisele, töö efek - tiivsusele ning tootmisprotsessi laiemale mõistmi - sele. Projektipõhise tootmise mahu kasv eeldab ka oskustöötajatelt valmisolekut olla meeskonnajuht ja uute töötajate juhendaja. Olulisemaks muutub oskus

100. 100 Joonis L1. Hõivatute arvu jagunemine metalli- ja masinatööstuses tegevusalati, 2012–2014 Metallitööstus Transpordivahendite tootmine Elektri - seadmete tootmine Masinate ja seadmete remont ja paigaldus Masinate ja seadmete tootmine Muud harud 15700 5800 2800 5000 4700 1400 Hõivatute osakaal 44% Hõivatute osakaal 17% Hõivatute osakaal 14% Hõivatute osakaal 13% 4% Hõivatute osakaal 8% Hõivatute osakaal Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring, REL 2011

50. 50 4.2.3 Metalli- ja masinatööstuse oskustöötajad Sellesse põhikutsealade gruppi kuuluvad kutsehariduse ettevalmistusega masinate mehaanikud ja lukksepad, keevitajad, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmis - tajad, pinkide seadistajad ja operaatorid, viimistlejad ning seadmete koostajad ja koostelukksepad. Viimaste puhul on ekspertide hinnangul hariduslik taust väga erinev, palju on ka kutsehariduseta töötajaid, kuna suur osa tööandjaid koolitab nii viimistlejaid kui ka kooste - lukkseppi ettevõttes kohapeal. Masinate mehaanikud ja lukksepad Kasvava olulisusega oskused Mehaanikute ja lukkseppade töö muutub seoses tehnoloogia arenguga mehhatroonikute tööle üha sarnasemaks ning sellest tingituna on kasvava vajadu - sega erialase IKT oskused. Samas ei kao IKT-oskuste kõrval vajadus n-ö traditsiooniliste oskuste järele, nagu jooniste lugemise ja montaažioskus. Kasvava tähtsu - sega on (tööstus)robotite hoolduse ja seadistamise oskused. Sarnaselt mehhatroonikutele liigub ka suur osa masinate mehaanikute ja lukkseppade tööst toot - misettevõtetest välja seadmete hooldust ja remonti korraldavatesse ettevõtetesse. Arendamist vajavad oskused Sarnaselt mehhatroonikutega on masinate mehaa - nikute ja lukkseppade arendamist vajavad oskused seotud erialase IKT ja tehnoloogia arenguga ning võimekusega teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Ettevõtjad otsivad praktilise kogemusega spetsialiste, kes oleks kiiresti muutuvas tehnoloogilises keskkonnas õpi- ja kohanemisvõimelised. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Selle põhikutsealade esindajatel on kutsehariduse taust (nt põllutöömasinate lukksepad). Otseselt MMT valdkondlikku mehaaniku või lukksepa kutseharidust andvaid õppekavasid hetkel ekspertide hinnangul ei ole. Soovitatav erialane ettevalmistus võiks eksper - tide hinnangul mehaanikutel ja lukkseppadel olla mehhatroonika (nt tase 4). Lisaks töötab sellel põhi - kutsealal ka tööpinkide seadistajaid ja operaatoreid. MMT valdkonda võib tulla tööle auto- või liikurmasi - nate erialade lõpetanuid, kuid ekspertide hinnangul on see proportsioon väga väike peamiselt kõrge valdkondliku nõudluse tõttu nimetatud erialade endi tegevusvaldkonnas. Kutsestandardite vajadus Kehtivaid valdkondlikke kutsestandardeid ei ole, kuid kaudselt võib siinkohal seotuks lugeda mehhatrooni - kute ja tööpinkide operaatorite kehtivad kutsestan - dardid. Kuna tegemist on kahaneva põhikutsealaga, siis eksperdid uute standardite vajadust välja ei toonud. Keevitajad Kasvava olulisusega oskused Seoses tehnoloogia arenguga on keevituses kasvav nõudlus uuemate keevitusmeetodite (nt hõõrd- keevitus, laserkeevitus) valdamise järele ja oluline uus oskus on keevitusrobotitega töötamine. Järjest enam nõutakse keevitajatelt n-ö tervikpildi nägemise oskust ja oskust teha kõrgema kvaliteediga keevisõmblusi. Mõlemad nimetatud oskused on tarvilikud n-ö kallima töö tegemiseks, kus väga kõrgete kvaliteedinõuetega tooted valmistatakse tervikuna Eestis kohapeal. Järjest rohkem pannakse rõhku tööohutuse alaste nõuete tundmisele ja järgimisele. Seoses kasvava projekti- põhise tootmise mahuga on ka oskustöötajatel suurenev vajadus osata olla meeskonnajuht ja uute töötajate juhendaja. Arendamist vajavad oskused Ettevõtjate hinnangul vajavad koolilõpetajate puhul arendamist jooniste lugemise, ruumilise mõtlemise ja montaažioskused, samuti oskus töötada tootlikumalt ja kvaliteetsemalt. Traditsiooniliste keevitusmeetodite (elektroodkeevitus) kõrval, mis annavad keevitajale baasoskused, tuleb enam tähelepanu pöörata uutele keevitusmeetoditele ning töös kasutatavate abivahen - dite (rakiste) kasutamisele. Kasvav vajadus on keevita - jate järele, kes oskavad opereerida keevitusroboteid.

95. 95 tulema – taseme- või täiendõppest? • Milliste oskuste osas on eeldada muutusi? Milliste järele vajadus kasvab? Milliste järele kahaneb? • Milliseid oskusi tänastel töötajatel napib (kui on võimalik, siis eristada värsked kooli lõpetajad)? Kus ja kuidas neid oskusi omandatakse (tasemeõppes/ täiendõppes, ettevõttes kohapeal)? • Millised on teie viimase aja kogemused värskete koolilõpetajatega? — Millised oskused ja teadmised nendel inimestel olema peaks? — Millised oskused on teie arvates koolilõpeta - jatel heal tasemel? Millised oskused võiksid olla paremad? — Kas nad on omandanud haridussüsteemis sellised oskused ja teadmised, nagu teie ette - võttes tarvis on? — Kas sobiva haridusega inimesi on põhikutseala - dele lihtne või raske leida (täpsustada põhi- kutsealati)? Haridustasemed ja õppekavad • Põhikutsealade lõikes – millistel õppekavadel ja millistel õppetasemetel omandatakse peamised kompetentsid/oskused valdkonna põhikutsealadel? Lisa 3. Ekspertintervjuu kava Intervjueeritud: metalli- ja masinatööstuse valdkonna ettevõtteid esindavad eksperdid. Intervjuu kestus 2–2,5 h. Intervjuu eesmärk: • kirjeldada alavaldkonna arengutrende; • kinnitada alavaldkonna põhikutsealade jaotus; • välja selgitada vajalik haridustase põhikutsealati; • kirjeldada võimalikud õpiteed; • välja selgitada tööjõu- ja oskuste vajadus põhi- kutsealade kaupa. Avaküsimused (sissejuhatus valdkonda/alavaldkonda, mille teemadel hakkame rääkima): • Kirjeldage masina- ja metallitööstuse lähiaastate arenguid, mis võiksid mõjutada töötajate arvu ja oskuste vajadusi. Millised on teie arvates peamised globaaltrendid, mis metalli- ja masinatööstuse valdkonna tulevikku mõjutama hakkavad? Millise ajaperspektiiviga need muutused võiksid ilmneda? • Kui tõenäoliseks peate valdkondlike maailmatren - dide ilmnemist Eestis? Kas on mõni neist trendi - dest, mis võiks enim hakata mõjutama valdkonna arengut Eestis? Millised on kõige mõjukamad suundumused? Millist mõju nad võiksid avaldada ettevõtete igapäevasele tööle? Põhiküsimused Põhikutsealad (ametirühmad) • Kas toodud loetelu on asjakohane? Kas need on ka teie hinnangul põhikutsealad? Kas mõni oluline kutseala on puudu või mõni neist ülearune? Kas need kutsealade nimetused on asjakohased ja reaalsele elule vastavad? Millised põhikutsealad on teie ettevõtetes esindatud? Milliste tööülesanne - tega nende esindajad igapäevaselt tegelevad? • Millised kutsealad on teie hinnangul lähiajal kasvu- trendis? Mille tõttu? • Millised on teie valdkonna n-ö tulevikuametid? • Milliste kutsealade järele vajadus väheneb? Mille tõttu? • Kas kasvavatel kutsealadel on töötajaid piisavalt? Kuidas tööjõudu värvatakse? Oskuste vajadus • Millised on valdkonna põhikutsealadel edukaks hakkamasaamiseks olulised oskused? Mille tõttu just need välja tõite? Kui võimalik, siis eristada üld- ning erialased oskused. Kust need oskused peaksid

34. 34 3.5 Keskmine palk MMT valdkonna kõigil tegevusaladel on palgatase kõrgem kui töötlevas töötluses keskmiselt, masina- tööstuse harus ligi viiendiku ja metallitööstuses kümnendiku võrra 73 (vt joonis 11). Kõige suurem keskmine brutopalk oli mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise tegevusalal (C28, 1170 eurot kuus), mille järgnesid muud masinatööstuse tegevusalad (C265–267, C325 ehk mõõte-, katse-, optika-, foto-, meditsiiniseadmed jne, 1100 eurot kuus), elektrisead - mete tootmine (C27, 1070 eurot kuus) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (C33, 1060 eurot kuus). Kõige madalam brutopalk valdkonnas oli mootorsõi - dukite ja haagiste tootmise tegevusalal (C29, 950 eurot kuus). Palgad MMT valdkonnas on viimasel kümnel aastal (2012–2014 keskmisena võrreldes baasperioodiga 2005–2007) kasvanud 59%, sh nii metalli- kui masina - tootmise harus samal määral. Kasv on olnud mõne - võrra kiirem kui ettevõtluses keskmiselt (46%), kuid kasvutempo on siiski jäänud alla töötleva tööstuse vastavale näitajale (64%). Kõige kiirema palgakasvuga valdkonnas paistab silma mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise tegevusala (69%). 73 2012.–2014. a keskmiste näitajate põhjal. 74 Keskmine brutokuupalk on arvutatud Statistikaameti ettevõtlusaruande EKOMAR baasil töötajate palgakulu ja aasta keskmise töötajate arvu jagatisena ühe kuu kohta. Palgakuluga töötaja kohta on arvestatud olenemata tema töökoormu - sest. Arvud erinevad Statistikaameti palgastatistikast, kuna viimane taandab palgad täiskoormusele. Joonis 11. Keskmine brutokuupalk (palgakulu töötaja kohta 74 ) MMT valdkonnas tegevusala järgi Allikas: Statistikaamet EM001 Masinate, seadmete tootmine Kogu ettevõtlus Masinatööstus Metallitöötlus MMT valdkond Töötlev tööstus Mootorsõidukite, haagiste tootmine Muud masinatööstuse tegevusalad Masinate, seadmete remont ja paigaldus Elektriseadmete tootmine Muude transpordivahendite tootmine 1200 900 1000 700 1100 800 600 500 2005/07 2009/11 2007/09 2011/13 2006/08 2010/12 2008/10 2012/14 823 € Kogu ettevõtlus 1022 € MMT valdkond 900 € Töötlev tööstus 1054 € Masinatööstus 987 € Metallitööstus 1169 € Masinate, sead - mete tootmine

65. 65 109 Täiskasvanute koolituse seadus § 1 lõige 4 märgib, et täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Täiendusõpe on kutseõppeasutuste seaduse (§23 lõige 2 p 2) tähenduses kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse. Kutseharidusstandardi peatükid 3–6 kirjeldavad kutseõppe tasemete 2–5 õppe tasemed ja väljundid. https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010 110 Elukestva õppe strateegia täiskasvanuhariduse programm 2015–2018 (2015). Haridus- ja Teadusministeerium. https://hm.ee/sites/default/files/taiskasvanuharidusprogramm_2015–2018.pdf. 111 Tallinna Tehnikaülikooli koduleht. http://www.ttu.ee/taiendusoppijale/. 5.4 Täiendus- ja ümberõppe võimalused ja vajadused Täiendus- 109 ja ümberõpe toimub kas töötaja enda initsiatiivil (sh hobiõpe, karjäärimuutus jm), ettevõtte või Töötukassa suunamisel, kus üldjuhul tööalase täienduskoolituse eest tasub enamasti suunaja. MMTga seotud, aga ka mittevaldkondlikku, nt juhtimise (sh müügi-, tarneala- ja kvaliteedijuhtimise) ning majan - duse alast täiendus- ja ümberõpet pakuvad kutse- ja kõrgkoolid, kes teevad koostööd ettevõtetega, ning ka erakoolitusasutused. Täiendusõppe vormid ja võimalused valdkonna tööta - jate ning ettevõtjate jaoks on erinevad: • Avatud koolitused (sh ümberõpe Töötukassa suunamisel). Nii kutseõppeasutused, erakoolitus- asutused kui ka kõrgkoolid planeerivad täiendus- või ümberõpet oma koolis õpetatavatest teema - dest, kursuste toimumise ajad on veebilehtedelt leitavad koos koolituskalendri ja koolituse sisu kirjeldusega. • Konkreetse õppekavaga tellitud koolitus. Ette - võtja, kellel on vajadus konkreetse täiendus- või ümberõppe järele, saab tellida oma töötajatele vajaliku sisuga koolituse ning koostöös kutseõppe - asutuse või kõrgkooliga koostatakse vajaduspõhine õppekava. • Tasuta koolitused on tavapäraselt ELi struktuuri - fondi rahastatavad koolitused 110 , mis on suunatud eri sihtrühmadele, nt madalama haridustasemega töötajad, vananenud kvalifikatsiooniga töötajad jt. Näiteks VKHK on korraldanud metallitöötleja (koostelukksepp-keevitaja) kursuseid. • Koolitus ettevõttes. Paljud valdkondlikud ette - võtted, kes ei leia tööturult sobivate oskustega oskustöölisi, koolitavad neid ettevõtetes kohapeal (sagedamini viimistlejaid, koostelukkseppi, operaa - toreid). Suuremad ettevõtted palkavad eraldi koolitusspetsialiste, kuid reeglina korraldavad koha - pealset väljaõpet sobiva töökogemusega oskustöö - tajad või spetsialistid. Täiendus- ja ümberõppe võimalused ning vajadus ametirühmade kaupa Juhtidele pakuvad täiendusõpet kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja erasektoris tegutsevad täiskasvanute koolitusasutused, kelle valikus on nii avatud regist - reerumisega kui eritellimisel koolitusi. Ekspertide hinnangul on MMT valdkonnas juhtide tasandil levinud ja soovitatav viis juhtimisalaste kompetentside oman - damiseks just täienduskoolituse läbimine või teise kõrghariduse omandamine majanduse või juhtimise valdkonnas. Juhtide tasandil peeti oluliseks enese - täiendamist nii majandusalaste teadmiste osas laiemalt kui ka oma piiritletud vastutusvaldkonna spetsiifikas (nt turundus, müük, tootmise juhtimine jne). Juhtide täiendusõppe vajadust mõjutavad ekspertide arvates ennekõike valdkonna majanduslikust arengust tulenevad tegurid. Ettevõtete laienemine ja rahvus- vahelistumine tingib näiteks vajaduse läbida tellimuste eelduseks olevad sertifitseerimised; üleminek allhanke vormis tootmiselt omatoodete valmistamisele eeldab uusi oskusi turundus-, projekti- ja müügijuhtidelt. Eksperdid rõhutasid erialase IKT-alase täiendus- koolituse tähtsust, seda toodi enim välja tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhtide puhul. Juhtidel on vajadus ka tehnoloogia- (sh tootmistehnoloogia) alase täienduskoolituse järele, et mõista paremini valdkond - likke trende, ettevõtte konkurente, koostööpartnereid ja suunata teadmistepõhiselt ettevõtte arengut. Juhtimisalased baasteadmised võiks spetsialistid eelistatult omandada juba põhiõpingute käigus, aga juhtivale positsioonile tõusmise järel on vaja täiendus - koolituse raames oma teadmisi regulaarselt uuendada valdkondlikes trendides, teemades ja juhtimismeeto - dites – nt uuemad turundusmeetodid, B2B müük (ehk müük äriklientidele), veebipõhised müügimeetodid, tööstuse kesksed juhtimispraktikad (nt LEAN -juhti - mine), kvaliteedistandardid. Valdkonna keskseid koolitusi pakub kõrgkoolidest TTÜ avatud ülikooli täiendusõppe keskus (kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, tootmine ja töötlemine) 111 ; avatud õppe vormis pakuvad majanduse ja juhtimise alaseid täiendusõppe mooduleid või üksikuid kursuseid TTÜ, TÜ, EBS ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Erakoolitus- asutuste pakutavatest majandus- ja juhtimisalastest

52. 52 töötada samaaegselt erinevate seadmetega, kuna IKT-lahenduste kasutuselevõtt võimaldab ühel inimesel töötada korraga mitmel tööpingil. Arendamist vajavad oskused Ekspertide hinnangul ei valda kooli lõpetajad piisaval määral tööstuses kasutatavaid programmeerimiskeeli ja neil puuduvad praktilised oskused, et tulla edukalt toime arvprogrammjuhtimisega seadmetel tööta - mise ja seadmete seadistamisega. Lisaks erialastele IKT-oskustele ehk erinevate programmide tundmise ja rakendamise oskusele vajavad arendamist seadmete kiirseadistamise oskused (nt SMED oskused), tead - mised uutest lõiketehnoloogiatest ja -instrumentidest, tööriistade ja -pinkide tarvikutest. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Tööpinkide seadistajatelt oodatakse erialast, soovitata - valt 5. taseme kutseharidust ning praktilist töökogemust. Eriti hinnas on ettevõtjate tagasiside põhjal seadistaja - tena rakenduskõrgharidusega spetsialistid, kes tulevad toime keerukamate masinate seadistamisega ja ka programmide koostamisega. Ootus operaatorite ja seadistajate hariduslikule ettevalmistusele ja oskustele sõltub ülesannete jaotusest ettevõttes – operaatori tööülesanded võivad sisaldada lihtsamaid seadis - tustöid, kuid leidub ettevõtteid, kus pingid seadistab programmide koostamise oskusega spetsialist. Lihtsa - mate tööpinkide operaatoreid koolitatakse ettevõttes kohapeal, kuid ka sellisel juhul eelistatakse töötajaid, kellel on valdkondlik kutseharidus. Kutsestandardite vajadus MMT valdkonnaga on seotud järgmised kutsestan - dardid: APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4; APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 5; konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3 (sh freesija ja treiali osakutsed); metallilõikepin - kidel töötaja, tase 4 (sh spetsialiseerumised freesijaks ja treialiks); metallilõikepinkidel töötaja, tase 5 (sh spetsialiseerumised APJ-freespinkidel töötajaks ja APJ-treipinkidel töötajaks). Uute standardite loomise vajadust eksperdid välja ei toonud. Viimistlejad Kasvava olulisusega oskused Viimistlustehnoloogiad on pidevas arenduses ja viimistlejate puhul on oluline erinevate pinnakatete ja tehnoloogiate tundmine. Ekspertide hinnangul muutuvad värvimise jt levinumate pinnaviimistlus- meetodite kõrval järjest olulisemaks näiteks karbiidsed ja elastsed pinnakatted. Lisaks erialastele oskustele on järjest olulisem tööohutusnõuete mõistmine ja järgimine. Arendamist vajavad oskused Seoses valdkonna kiire arenguga on pidev vajadus erialaseid oskusi täiendada, õppida juurde uusi tehno - loogiaid. Arendamist vajab ka oskus töötada tootli - kumalt, sh töökoha ja tööprotsessi korraldamine, et tagada kiire ja kvaliteetne töö tulemus. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Valdkonnas puuduvad otseselt viimistlejaks õppimist võimaldavad õppekavad. Viimistleja põhikutsealale liigub lõpetajaid teistelt metallitöö erialadelt, sh pinkide operaatoreid, ning vähesel määral ka auto- erialade lõpetanuid. Valdavalt toimub viimistlejate koolitus ettevõtetes kohapeal, koolitajaks on sageli valdkonna tehnoloogiaid maale toovad ettevõtted. Tööandjad eelistavad võimalusel muu MMT valdkonna haridusega või töökogemusega töötajaid. Kutsestandardite vajadus MMT valdkonnaga on seotud konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3, osakutse – lihvija. Eksperdid uute standardite loomise vajadust välja ei toonud. Seadmete koostajad ja koostelukksepad Kasvava olulisusega oskused Jätkuvalt olulised erialased oskused on jooniste, skeemide lugemise ja mõistmise oskus ning montaažioskus; tööohutusalaste nõuete mõistmine ja järgimine. Eksperdid tõid siinkohal välja ka funktsio - naalse lugemise oskuse. Üldistest oskustest on kasvava olulisusega suhtlemisoskus, sh oskus ja julgus küsida vajadusel juhendamist (täiendavaid selgitusi) ja juhen - dada uusi töötajaid. Seoses tootmise automatiseeri - misega tekib ka koostelukkseppadel vajadus õppida opereerima tootmisroboteid.

49. 49 Meistrid ja töödejuhatajad Kasvava olulisusega oskused Selle põhikutseala töö sisu on viimastel aastatel muutunud ja muutub ka lähitulevikus. Meistrid ja töödejuhatajad ei täida enam ainult n-ö töö kättejagaja ja kontrollija rolli, ettevõtjate ootused neile on oluliselt laiemad. Kuna üha suurem osa tootmisest on projekti- põhine, kus töötajad kuuluvad sageli erinevatesse projektimeeskondadesse või vahetuvad meeskonna - liikmed tihti, siis on järjest vajalikum suhtlemisoskus, meeskonna juhtimise oskus, strateegiline mõtlemine ja keelteoskus. Meistritelt ja töödejuhatajatelt oodatakse erialaste IKT-lahenduste tundmist ja rakendamist ning esmatasandi juhtidena ka oskust personali planeerida ja mõista tootmiskulusid ja nende juhtimist. Arendamist vajavad oskused Tänastel meistritel ja töödejuhatajatel on arenguruumi üldistes tootmise korraldamist ja juhtimist puuduta - vates küsimustes. Ettevõtjate hinnangul vajavad selle põhikutseala puhul täiendamist näiteks personali planeerimise, tootmiskulude mõistmise ja juhtimisega seotud teadmised. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Meistrid ja töödejuhatajad on reeglina kutseharidusega oskustöölise, harvem kõrgharidusega spetsialisti ametikohalt karjääri teinud töötajad. Haridusteest oluli - semaks peeti selle põhikutseala puhul töökogemust, üldoskusi ja ametikohale sobivaid isiksuseomadusi. Kutsestandardite vajadus Kehtivaid valdkondlikke või valdkonnaga kaudselt seotud kutsestandardeid ei ole, eksperdid uute stan - dardite koostamise vajadust välja ei toonud. Hooldustehnikud ja mehhatroonikud Kasvava olulisusega oskused Hooldustehnikute ja mehhatroonikute töö on tootmis- ettevõtetest liikumas seadmete hooldust ja remonti korraldavate ettevõtete alla. Seoses tehnoloogia aren - guga ning tootmise automatiseerimisega (sh robotite kasutuselevõtt) tehakse küll veel lihtsamaid seadmete hooldustöid tootmises kohapeal, kuid keerukamad tööd tellitakse teenust pakkuvatelt firmadelt, mis on reeglina ühtlasi tööpinkide, seadmete ja tehnoloogia maaletoojad ja edasimüüjad. Hooldustehnikud ja mehhatroonikud leiavad rakendamist nii tootmises kui seadmetega tegelevates ettevõtetes. Mehhatroo - nikud täidavad lisaks hoolduse ja remondiga seotud ülesannetele sageli ka seadmete programmeerimise ja seadistamisega seotud ülesandeid ning seetõttu on nende puhul kasvava tähtsusega robotite seadistamise oskus, erinevate programmeerimiskeelte õppimise kogemus ja nt SMED põhioskuste 85 omandamine. Arendamist vajavad oskused Hooldustehnikute ja mehhatroonikute arendamist vajavad oskused on seotud erialase IKT ja tehno - loogia arenguga ning võimekusega koolis omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada. Ettevõtjad otsivad töökogemusega spetsialiste, kes oleks kiiresti muutuvas tehnoloogilises keskkonnas õpi- ja koha - nemisvõimelised. Seoses vajadusega kasutada töös võõrkeelseid dokumente ja osaleda välisfirmade poolt korraldatud koolitustel, on järjest suurema tähtsusega ka vähemalt ühe võõrkeele (inglise või saksa) oskus oma eriala piires. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid valmistatakse ette nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel; eelista - takse 5 taseme kutsehariduse või rakenduskõrghari - duse baasil õppinud spetsialiste, kellel on praktiline töökogemus. Kutsestandardite vajadus Valdkonnaga on seotud järgmised kutsestandardid: mehhatroonik, tase 4; mehhatroonik-tehnik, tase 5. Uute standardite loomise vajadust eksperdid välja ei toonud, küll aga kutsestandardite ja õppekavade regu - laarset täiendamist vastavalt muutustele selles vallas. 85 SMED (Single-Minute Exchange of Die) ehk võimalikult kiire tootmise ümberseadistamine.

36. 36 36 Joonis 13. MMT põhikutsealadel hõivatute arv ja osakaal Allikas: Statistikaamet, REL2011; Eesti Tööjõu-uuring; MKM Seadmete koostajad ja koostelukksepad Masinate mehaanikud ja lukksepad Meistrid ja töödejuhatajad Viimistlejad Hooldus- tehnikud ja mehha- troonikud Müügi- ja turundusjuhid Keevitajad Pinkide seadistajad ja operaatorid Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad Tootmis-, tsehhi- kvaliteedi- ja tehnikajuhid 4860 1450 1290 710 490 200 4370 4010 2720 2200 Hõivatute osakaal 21% Hõivatute osakaal 1% Hõivatute osakaal 1% Hõivatute osakaal 2% Hõivatute osakaal 3% Hõivatute osakaal 17% Hõivatute osakaal 9% Hõivatute osakaal 19% 12% Hõivatute osakaal 5% Hõivatute osakaal 6% Hõivatute osakaal Toote- ja tarnealajuhid 260 4% Hõivatute osakaal Insenerid 1000 Oskustöötajad Tipp- ja keskastme spetsialistid Juhid

48. 48 Kutsestandardite vajadus Valdkonnas ei ole juhtide tasandil MMT spetsiifilisi kutsestandardeid ja nende vajadust eksperdid ei tõsta - tanud. Tarneala juhtimist puudutavad kõrgema taseme kehtivad kutsestandardid on ekspordimüügijuht, tase 6; ostujuht, tase 6; ekspordijuht, tase 7; tarnealajuht, tase 7 ja transpordikorraldusjuht, tase 7. Lisaks on kehtivad kutsestandardid kvaliteedijuht, tase 7; projek - tijuht, tase 6; vanemprojektijuht, tase 6; projektiport - felli juht, tase 7 ja tootmisjuht, tase 6. 4.2.2 Tipp- ja keskastme spetsialistid Sellesse põhikutsealade gruppi kuuluvad tehnilise erialase ettevalmistusega spetsialistid MMT ettevõtete inseneride, esmatasandi juhtide ning hooldustehni - kute ja mehhatroonikute ametikohtadelt. Ettevalmis - tuselt on spetsialistid eelkõige kõrgharidusega, kuid esmajuhtide seas on ekspertide hinnangul valdavalt oskustööliste seast „üles kasvanud“ meistrid ja tööde - juhatajad, kellel on kutseharidus. Hooldustehnikute ja mehhatroonikute ettevalmistus on erinev, neid koolitatakse nii kutsehariduse tasemel kui ka kõrg - hariduse esimesel astmel. Magistriastmel õppinud mehhatroonikud on mehhatroonikainsenerid ja kuuluvad inseneride põhikutseala alla. Hooldustehni - kutelt ja mehhatroonikutelt eeldatakse laiapõhjalist praktilise suunitlusega tehnilist haridust, mis annaks hea ettevalmistuse ka erialaste IKT-lahenduste tundmi - seks ja rakendamisks. Lisaks erialasele ettevalmistusele oodatakse tipp- ja keskastme spetsialistidelt head keelteoskust ja üldisi teadmisi ettevõtlusest. Insenerid Kasvava olulisusega oskused Muutused inseneridelt eeldatavatelt erialastelt oskustelt on seotud eelkõige nn neljanda tööstus - revolutsiooni ( Industry 4.0 ) arengutega. Peamiste märksõnadena toodi intervjuudes ja grupitöödes välja üha laienevat robotite kasutamist tootmises ning erialaste IKT-lahenduste tundmist ja rakendamist. Viimase puhul on oluline, et insenerid ei valdaks mitte ainult joonestus- ja seadmete juhtimisprogramme, vaid tunneks ka ettevõtte infohalduse tarkvarasid (nt PLM – Product Lifecycle Management ) ja tootmise juhtimise (nt ERM – Enterprise Risk Management ) lahendusi. Inseneride puhul toodi kasvava tähtsusega üldiste oskustena välja meeskonnatöö, võõrkeelte ja suht - lemisoskust, mis on seotud projektipõhise tootmise kasvu ja rahvusvahelise koostööga. Samuti rõhutati dokumentide koostamise oskust seoses vajadusega koostada nt tootmisjuhendeid ja kvaliteedistandardite lugemise ja mõistmise oskust. Arendamist vajavad oskused Hetkel puuduolevate ja arendamist vajavate oskus - tena toodi inseneride puhul esile oskust hinnata oma tööd ettevõtja ja juhi perspektiivist, mõista tootmis - protsesse, oskust nendega oma töös arvestada ja strateegiliselt mõelda. Praegustel inseneridel napib ekspertide hinnangul kvaliteedistandardite lugemise, mõistmise ja rakendamise oskusi. Enamlevinud ja soovitatavad õpiteed Inseneridelt oodatakse laiapõhjalist tehnilist haridust ehk ettevalmistust rakenduskõrghariduse või magistri- astmel. Eksperdid leidsid, et rakenduskõrgharidus annab tänu praktika suuremale osakaalule äsja kooli lõpetanutel tööturule sisenemisel eelise võrreldes akadeemilise kõrgharidusega, kuna nende oskused on koheseks tööle asumiseks sobivamad. Kolm aastat kestev ja liialt teooriakeskne bakalaureuseõpe ei ole ekspertide hinnangul piisav ettevalmistus tööturule sisenemiseks. Tippspetsialistiks saamiseks on vajalik nii töökogemus kui ka edasiõppimine magistrantuuris. Kutsestandardite vajadus MMT valdkonnaga on otseselt või kaudselt seotud mitmed inseneride kutsestandardid: mehaanikainsener, tase 6; mehhatroonikainsener, tase 6; diplomeeritud automaatikainsener, tase 7; diplomeeritud auto- insener, tase 7; diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7; diplomeeritud mehhatroonikainsener, tase 7; volitatud automaatikainsener, tase 8; volitatud autoinsener, tase 8; volitatud mehaanikainsener, tase 8; volitatud mehhatroonikainsener, tase 8.

14. 14 1.2 Põhikutsealade kirjeldus Alljärgnevalt on kirjeldatud MMT põhikutsealad ametirühmade lõikes. Kutsealade enamlevinud õpi- ning karjääriteed ja oskuste vajadus on esitatud ptk-s 4.2. Põhikutsealad on kirjeldatud ametirühmade kaupa: • juhid • tipp- ja keskastme spetsialistid • oskustöötajad 1.2.1 Juhid Sellesse põhikutsealade gruppi kuuluvad MMT ettevõ - tete müügi-, turundus-, kvaliteedi-, toote-, tarneala-, tootmis-, tsehhi-, tehnika- ja projektijuhid. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võib erinevaid juhtivaid rolle täita üks või mitu inimest. Väiksemates ettevõtetes on tava - pärane, et ettevõtte juht vastutab lisaks üldjuhtimisele ka müügi ja turunduse, kvaliteedi või tootmise juhti - mise eest. Sageli käivad käsikäes toote- ja tarnealajuhi või tehnika- ja toomisjuhi ülesanded. Müügi- ja turundusjuhid juhivad koostööd klientidega nii Eestis kui ka eksportturgudel, kontaktide sõlmimine ja kliendisuhete hoidmine on üheks töö olulisemaks osaks. Nad sõlmivad müügilepinguid, analüüsivad valdkondlikke turge ning planeerivad müügimahte ja -aegu. Suuremates ettevõtetes on turundusjuht eraldi ametikoht, kuid sageli täidab tema ülesandeid müügi- või ettevõtte juht. Turundusjuht vastutab sageli ka muude suhtekorralduslike tegevuste eest, koordineerib oma vastutusvaldkonna projekte ja osaleb tootearen - duses. Toote- ja tarnealajuhid (sh ka projektijuhid) on töös - tuses need, kes ühendavad toote loomise ja valmimi - sega seotud protsessid ja tegevused ning vastutavad suurel määral ettevõtte konkurentsivõimelisuse eest. Tarnealajuht peab olema pädev ostu- ja hanketege - vuses, tootmises, müügis, turunduses ja logistikas; mõistma juhtimisotsuste strateegilist tähtsust ja ette - võtte tegevuse eesmärke. Nende ülesanded hõlmavad klientide ja tarnijatega suhtlemist, vahel ka müügi - tegevuse tehnilist toetamist. Kvaliteedijuhid vastu - tavad kvaliteedisüsteemi toimimise, kvaliteedikontrolli korraldamise, töötajate kvaliteedialase koolitamise ja nõustamise, uute materjalide ja tehnoloogiate katsetamise ja juurutamise korraldamise eest. Sageli on just kvaliteedijuhi ülesandeks ka tootmisprotsesside analüüs koostöös ettevõtte teiste juhtidega ja prot - sesside parandamine ning uute tootmisstrateegiate rakendamine (nt LEAN-juhtimine). Tootmisjuhid korraldavad ja arendavad erineva suurusega tööstusettevõtete igapäevast tootmis - tööd ning planeerivad pikemaajalisi tootmisprotsesse ja tehnoloogiaid, finantse, inimressursse ja ladusid. Tootmisjuhid on oma valdkonna tippspetsialistid, kes tunnevad nii tervet tööstusettevõtte tootmisprotsessi kui ka oma valdkonna toodete tehnoloogilisi protsesse, tehnoloogiaid, materjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Nende töö peamine eesmärk on efektiivse tootmise korraldamine vastavalt tootmisplaanidele. Tsehhijuhid vastutavad sarnaste töölõikude eest oma tsehhis, juhtides vahetult tootmist, tähtaegadest kinni pidamist ning tootmiskorraldust ja tagades ka tsehhi heakorra. Tehnikajuhid vastutavad seadmete remondi ja hoolduse korraldamise eest, haldavad kulumaterja - lide eelarvet, hoolitsevad tootmisele vajalike seadmete, masinate, tarvikute jms hankimise eest. Lisaks on tehnikajuht kaasatud ka tootmise efektiivsuse analüüsi ning tootmise uuendamisse. 1.2.2 Tipp- ja keskastme spetsialistid Sellesse põhikutsealade gruppi kuuluvad MMT ette- võtete insenerid, esmatasandi juhid (meistrid ja tööde - juhatajad) ning hooldustehnikud ja mehhatroonikud. Insenerid projekteerivad, arendavad ja loovad uusi tooteid; analüüsivad, optimeerivad ja automatiseerivad tootmist; konstrueerivad ja töötavad välja tootmise tehnoloogiaid; koostavad tootmisega seotud doku - mente; tagavad töö vastavuse normidele ja standar - ditele; testivad ja analüüsivad uusi tooteid. Inseneride töö võib olla seotud ka olemasolevatele toodetele parenduste tegemisega, detailide jooniste ja koostude ning tööpinkidele juhtprogrammide koostamisega, pinkide ja robotite seadistamisega. Sõltuvalt ette - võtte tegevusvaldkonnast ja suurusest kuuluvad siia erineva ettevalmistusega ja erinevate töökohustustega

2. 2 Koostajad: Terje Kaelep, Anneli Leemet SA Kutsekoda Retsensendid: Aivar Koplimets, Terasman OÜ; Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikool; Meelis Mereküla, Haridus- ja Teadusministeerium; Allan Märk, AS Norma; Uku Varblane, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Akadeemiline toimetaja: Olav Aarna, SA Kutsekoda Keeletoimetaja: Villu Känd Kujundus: Velvet OÜ Infograafika: Velvet OÜ Fotod: AQ Lasertool OÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Velvet OÜ Täname raporti valmimisele kaasa aitamise eest: Kätlin Ehvert, Eesti Töötukassa; Anni Hartikainen, Eesti Väikelaevaehituse Liit; Liia Lauri, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur; Allan Märk, AS Norma; Kaidi Nõmmela, Haridus- ja Teadusministeerium; Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit; Jüri Riives, IMECC OÜ; Indrek Rohtma, Eesti Masinatööstuse Liit; Vello Vainola, Tallinna Tehnikakõrgkool; Uku Varblane, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ ELi vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine (edaspidi OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Väljaandja: SA Kutsekoda Autoriõigus: SA Kutsekoda, 2016 2

15. 15 16 Ingl computer-aided design and computer-aided manufacturing. 17 Arvjuhtimisega ehk CNC-juhtimisega (ingl Computer Numeric Control) tööpingid. spetsialistid: konstruktorid, tehnoloogid, projekteerijad, mehhatroonika-, mehaanika-, automaatika-, tehno - loogia-, tootmissüsteemide, CAD/CAM- 16 , arendus-, hooldus-, laeva-, keevitus-, kvaliteedi-, robootika- jt insenerid. Meistrid ja töödejuhatajad juhivad vahetult tootmis - protsesse; vahendavad infot ettevõtte erinevate tasan - dite vahel; haldavad tootmisega seotud dokumentat - siooni; juhendavad liht- ja oskustöötajaid; korraldavad vajalike materjalide ja töövahendite tellimist; kontrol - livad kvaliteedinõuetest, tootmisjuhenditest ja täht- aegadest kinnipidamist. Hooldustehnikud ja mehhatroonikud seadistavad, paigaldavad, programmeerivad, hooldavad ja haldavad automaatseid tootmisseadmeid (sh tootmisroboteid). Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja suurusest kuuluvad siia erineva ettevalmistusega spetsialistid: mehhatroonikud, elektroonikud ja automaatikud, laevaseadmete tehnikud jt. 1.2.3 Oskustöötajad Selle grupi moodustavad enamasti kutseharidusega oskustöötajad, keda on arvuliselt valdkonnas kõige enam. Siia kuuluvad keevitajad, metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad, pinkide seadistajad ja operaatorid, masinate mehaanikud ja lukksepad, viimistlejad, seadmete koostajad ja koostelukksepad. Masinate mehaanikud ja lukksepad defekteerivad, hooldavad, häälestavad ja remondivad mehaanilisi masinaid ja muid (tööstus)seadmeid; planeerivad remondi- ja hooldustöid; kaardistavad tööks vajalike varuosade vajadust; paigaldavad masinate osi; teevad vajadusel keevitustöid. Keevitajad keevitavad ja lõikavad metalldetaile erine - vate meetodite (MMA-, TIG-, MIG/MAG-, laserkeevitus jms) abil; jälgivad keevitusprotsessi; sõltuvalt töö korraldusest ettevõttes valmistavad detailid/koostud ette, teevad järeltöötluse ja kontrollivad detailide vastavust joonistele. Töö on seotud tehniliste jooniste lugemisega. Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad valmistavad erinevaid metallist tooteid alates sepistest kuni suurte metallkonstruktsioonideni nii tava- kui ka laevaehituses. Tööriistalukksepad valmistavad, hooldavad ja remondivad tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme ja mõõte- ning kinnitusrakiseid. Sõltuvalt töö iseloomust keevitavad ja kasutavad nad oma töös lihtsamaid tööpinke, kontrollivad toodete kvaliteeti. Töö on seotud tehniliste jooniste lugemisega. Pinkide seadistajad ja operaatorid töötlevad ja valmistavad metallist detaile ja tooteid konventsionaal - setel metallilõike ja/või APJ- (ehk CNC 17 -) tööpinkidel; töötavad joonistega, vajadusel hooldavad, puhastavad ja seadistavad tööpinke; seadistaja kompetentside olemasolu korral muudavad või koostavad juht- programme; kontrollivad toorikute ja valmis detailide kvaliteeti ja vastavust joonistele. Viimistlejad valmistavad ette viimistletava pinna ja teevad vajalikud viimistlustööd; opereerivad viimist - lusseadmeid; nad valivad sobiva viimistlusrežiimi, arvestades viimistlusmaterjali ja toote omadusi ning toote kvaliteedile kehtestatud nõudeid; vajadusel kontrollivad toodete/detailide vastavust tehnilisele dokumentatsioonile. Koostelukksepad koostavad täpselt määratud protse- duuride kohaselt erinevate seadmete komponente või tooteid; kasutavad oma töös erinevaid tööriistu või seadmeid; loevad jooniseid, kontrollivad, reguleerivad ja testivad valmiskomponente ja koostusid.

71. 71 Tabel 4. Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus * Pakkumise näitajate puhul ei ole valdkondliku hariduspakkumisena arvesse võetud kõiki lõpetajaid, kuna neid valmistatakse ette ka teistele majandusharudele. MMT valdkonna haridupakkumisse on arvestatud proportsionaalne hulk lõpetajaid seonduvate ametite hõive jagunemise alusel majandusharude vahel. Juhid ja spetsialistid kokku 5440 143 23 120 -37 106 18 36 28 18 6 Spetsialistide ja juhtide nõudlus ületab haridus - pakkumist. Ametirühm Põhikutseala Haridustase, EKR tase Hõivatute arv Eksperthinnang tööjõuvajaduse muutusele (kasv/ kahanemine) Nõudlus: Uue tööjõu vajadus aastas Pakkumise ja nõudluse vahe Pakkumine: lõpetajaid aastas (2012/13-2014/15 keskm) Eksperthinnang nõudluse ja pakkumise tasakaalule Tööjõu- vajadus kokku (A+B) sh kasv/kahanemine (A) sh asendus- vajadus (B) Kokku kutse- haridus RAK BA MA DOK Juhid Müügi- ja turundusjuhid 6-7-8 RAK, BA, MA, DOK 200 6 4 2 -36 74* 22* 28* 18* 6* Nõudlus ületab pakkumist, tööandjatest ekspertide hinnangul sobiks puuduva osa katmiseks kõige pare - mini rakenduskõrgharidus. Tarnealajuhid ja tootejuhid 170 6 3 3 90 4 2 2 Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid 2200 53 0 53 Tipp-spet - sialistid ja keskastme spetsialistid Insenerid 1000 41 20 21 Meistrid ja tööde - juhatajad 5-6 (kutsehar., RAK, BA) 1290 1 –26 27 –1 0 Koolituspakkumine põhi - kutsealale puudub. Tänu kahanevale nõudlusele ei ole probleeme tööjõu leidmisega. Hooldustehnikud ja mehhatroonikud 4-6 (kutsehar., RAK, BA) 490 32 20 12 0 32* 18* 14* Pakkumine katab nii asendus- kui kasvuvajaduse. Eksperdid näevad antud grupi puhul suurenenud riski tööjõu välja - vooluks Eestist.

46. 46 Joonis 19. Hõive jagunemine põhikutsealati võrdluses tööjõuvajaduse prognoosiga Prognoositakse struktuurseid nihkeid ametigruppide vahel — kasvab vajadus juhtide ja spetsialistide järele, kahaneb vajadus oskustöötajate järele. 2200 Tootmis-, tsehhi-, kvaliteedi- ja tehnikajuhid Hõivatuid 2012/14 = Hõivatuid 2021* Hõivatuid 2012/14 = Hõivatuid 2021* 4370 Keevitajad Hõivatuid 2012/14 Hõivatuid 2021* 200 220 Müügi- ja turundusjuhid +20 Hõivatuid 2012/14 Hõivatuid 2021* 260 285 Tarneala- ja tootejuhid +25 -100 kokku hõivatuid 2021* 1000 1100 Insenerid +100 Hõivatuid 2012/14 Hõivatuid 2021* 490 590 Hooldustehnikud ja mehhatroonikud +100 Hõivatuid 2012/14 Hõivatuid 2021* 710 640 Viimistlejad –70 Hõivatuid 2012/14 Hõivatuid 2021* 1160 1290 Meistrid ja töödejuhatajad –130 Hõivatuid 2012/14 Hõivatuid 2021* 1305 1450 Masinate mehaanikud ja lukksepad –145 Hõivatuid 2012/14 Hõivatuid 2021* 2720 Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad Hõivatuid 2012/14 = Hõivatuid 2021* 4860 Seadmete koostajad ja koostelukksepad Hõivatuid 2012/14 = Hõivatuid 2021* 4010 Pinkide seadistajad ja operaatorid Hõivatuid 2012/14 = Hõivatuid 2021* * Prognoos 5 aasta perspektiivis.

72. 72 Oskus- töötajad Masinate mehaanikud ja lukksepad 3-4 (kutse - haridus) 1450 13 –29 42 -13 0 Koolituspakkumine põhikut - sealale puudub. Masinapargi järk-järgulise väljavahetamisega seoses on tööjõuvajadus kaha - nevas trendis, tegelik asendus - vajadus on oluliselt tagasihoid - likum. Keevitajad 3-4 (kutse - haridus) 4370 72 0 72 76 214* 214** Statistiliselt ületab pakkumine nõudluse, kuid eksperthinnangu kohaselt ei ole tööjõuturul piisa - valt sobivat tööjõudu. Metalltoodete ja -konstruktsioo - nide valmistajad 3-4 (kutse - haridus) 2720 66 0 66 Pinkide seadis - tajad ja operaa - torid 3-4 (kutse - haridus) 4010 94 0 94 23 117 117*** Statistiliselt ületab pakkumine nõudlust. Tööjõuturul ei ole piisavalt APJ pinkide seadista - mise oskustega tööjõudu. Viimistlejad 3-4 (kutse - haridus) 710 -2 -14 12 2 0 0 Koolituspakkumine põhikutse - alale puudub. Vajalikke oskusi on võimalik omandada suhteli - selt lühikese ajaga, sh ettevõttes kohapeal. Seadmete koos - tajad ja kooste - lukksepad 3-4 (kutse - haridus) 4860 76 0 76 -14 62 62 Statistiliselt ületab nõudlus pakkumist. Vajalikke oskusi on võimalik omandada suhteli - selt lühikese ajaga. Tööandjad loevad tööjõupakkumist piisa - vaks. Oskustöötajd kokku 18120 319 -43 362 74 393 393 Statistilistel ületab oskustööta - jate pakkumine nõudlust, kuid valdkonna tööandjad tajuvad sobivate oskustega tööjõust puudust teatud põhikutsealadel. Ametirühm Põhikutseala Haridustase, EKR tase Hõivatute arv Eksperthinnang tööjõuvajaduse muutusele (kasv/ kahanemine) Nõudlus: Uue tööjõu vajadus aastas Pakkumise ja nõudluse vahe Pakkumine: lõpetajaid aastas (2012/13-2014/15 keskm) Eksperthinnang nõudluse ja pakkumise tasakaalule Tööjõu- vajadus kokku (A+B) sh kasv/ kahanemine (A) sh asendus- vajadus (B) Kokku kutse- haridus RAK BA MA DOK ** Pakkumise näitajate puhul ei ole valdkondliku hariduspakkumisena arvesse võetud kõiki lõpetajaid, kuna neid valmistatakse ette ka teistele majandusharudele. MMT valdkonna hariduspakkumisse on arvestatud proportsionaalne hulk lõpetajaid seonduvate ametite hõive jagunemise alusel majandusharude vahel. Keevituse õppekavadel lõpetab igal aastal ca 30 õpilast nn vanglaõppes (Tartu KHK, Ida-Viru KHK), kelle puhul ei saa eeldada võimalust vahetult lõpetamise järel tööle asuda. *** sh 74 konventsionaalsed pingid, 43 APJ pingid.

13. 13 Hõivatute arv põhikutsealal MMT valdkonnas (2012– 2014 keskmine) 15 Põhikutseala hõive osakaal metallitööstuses (C24–25) Põhikutseala hõive osakaal masina- tööstuses (C27–30; C33; C265–267; C325) Ametirühm ISCO kood ISCO ametiala(d) Põhikutsealad Juhid 1221 Juhid müügi- ja turundusalal Müügi- ja turundusjuhid 200 57% 43% 1223 1324 Juhid teadus- ja arendusalal Juhid tarne, transpordi, laonduse ja turustamise alal Toote- ja tarnealajuhid 260 46% 54% 1321 Juhid tööstuses Tootmis-, tsehhi- kvaliteedi- ja tehnikajuhid 2200 66% 34% Tipp- spetsialistid ja keskastme spetsialistid 2141 2149 3118 2144 Tööstus- ja tootmisinsenerid Mujal liigitamata tehnikateaduste tippspetsialistid Joonestajad Mehaanikainsenerid Insenerid 1000 44% 56% 3122 Tööstuse töödejuhatajad Meistrid ja töödejuhatajad 1290 47% 53% 3115 3119 3139 3113 3151 Masinaehitustehnikud Mujal liigitamata füüsika- ja inseneriteaduste tehnikud Mujal liigitamata protsessijuhtimistehnikud Elektrotehniliste alade tehnikud Laevamehaanikud Hooldustehnikud ja mehhatroonikud 490 13% 88% Oskus- töötajad 7233 7232 Põllumajandus- ja tööstusmasinate mehaanikud ning lukksepad Lennumasinate mootorite mehaanikud ja lukksepad Masinate mehaanikud ja lukksepad 1450 21% 79% 7212 Keevitajad ja leeklõikajad Keevitajad 4370 66% 34% 7213 7214 7221 7222 Metalli töötlejad Metallkonstruktsioonide valmistajad ja montöörid Sepad, vasara- ja stantsisepad Tööriistavalmistajad jms alade töötajad Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad 2720 79% 21% 7223 8121 8189 8122 Metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid Metallitootmisseadmete operaatorid Mujal liigitamata seadme- ja masinaoperaatorid Metallitöötlusmasinate operaatorid Pinkide seadistajad ja operaatorid 4010 62% 38% 7224 7132 Metallilihvijad ja -poleerijad, tööriistateritajad Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad Viimistlejad 710 69% 31% 8219 8211 8212 Mujal liigitamata koostajad Mehaaniliste seadmete koostajad Elektri- ja elektroonikaseadmete koostajad Seadmete koostajad ja koostelukksepad 4860 8% 92% MMT valdkonna põhikutsealad kokku 23560 49% 51% 15 2012–2014 keskmine töötajate arv OSKA alusandmestiku põhjal, kus tööjõu-uuringu hõive andmed on ühendatud REL2011 ametialade andmestikuga. Tabel 1. Ametite jagunemine MMT põhikutsealade ja tegevusalade lõikes

56. 56 Tabel 3. Valdkonna kõrgharidust pakkuvate õppekavade jagunemine õppeasutuse ja õppeastme järgi Allikas: HTM, autorite arvutused Kutsehariduse tasemel hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid valmistatakse erinevatel õppe- kavadel ette viies kutseharidust pakkuvas õppeasu - tuses: Eesti Merekoolis, Narva Kutseõppekeskuses, Tallinna THKs, Tartu KHKs, Võrumaa KHKs. Keevitajaid ning metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajaid koolitatakse 11 kutseõppeasutuses: Ida- Virumaa KHKs, Kuressaare Ametikoolis, Narva Kutse - õppekeskuses, Pärnumaa KHKs, Rakvere Ametikoolis, Sillamäe Kutsekoolis, Tallinna LMKs, Tallinna THKs, Tartu KHKs, Viljandi Kutseõppekeskuses ja Võrumaa KHKs. Pinkide seadistajaid ja operaatoreid koolitavad kuus kutseõppeasutust: Narva Kutseõppekeskus, Sillamäe Kutsekool, Tallinna LMK, Tallinna THK, Tartu KHK ja Võrumaa KHK. Seadmete koostajaid ja koostelukkseppi valmista - takse ette viies koolis: Pärnumaa KHKs, Rakvere AKs, Tallinna LMKs, Tallinna Polütehnikumis, Tartu KHKs. 2014. aastal uuendas enamus kutseõppeasutusi kõik õppekavad 91 , minnes üle väljundipõhistele õppekava - dele, mis toetuvad kompetentsipõhistele kutsestandar - ditele. 2016. aastal liidetakse Narva kutseõppekeskus, Sillamäe kutsekool ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus üheks kutseõppeasutuseks 92 . 91 Täna kehtiv kutseõppe süsteem loodi 1. septembril 2013. a jõustunud kutseõppeasutuse seaduse põhjal. Seaduses sätestatud uuenduste kiireks rakendamiseks viidi aastatel 2013–2014 ellu kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutseharidus-eestis. 92 Ida-Virumaa kutsekoolid lähevad ühe mütsi alla. (20. mai, 2016) Õpetajate Leht. http://opleht.ee/33968-ida-virumaa-kutsekoolid-lahevad-uhe-mutsi-alla/. Eesti Maaülikool 1 1 Doktor 1 1 Magister 1 1 Bakalaureus 1 1 Rakenduskõrgharidus Eesti Lennuakadeemia 1 1 Rakenduskõrgharidus Tallinna Tehnikakõrgkool 4 4 Rakenduskõrgharidus Võrumaa Kutsehariduskeskus 0 4 Rakenduskõrgharidus 32 37 Õppekavad kokku 6 6 Doktor 8 9 Magister 8 8 Bakalaureus 10 14 Rakenduskõrgharidus Tallinna Tehnikaülikool 2 2 Doktor 4 5 Magister 5 5 Bakalaureus 4 4 Rakenduskõrgharidus Tartu Ülikool 3 3 Doktor 3 3 Magister 2 2 Bakalaureus Vastuvõtuga õppekavad 2015/16. õppeaastal Õpilastega õppekavad 2015/16. õppeaastal

4. 4 5. Valdkonna koolituspakkumine 54 5.1 Õppekavad 55 5.2 Õppurite statistika tasemeõppes 58 5.2.1 Vastuvõtt 58 5.2.2 Lõpetajad 59 5.2.3 Katkestamise määr 59 5.3 Õppe kvaliteet ja arenguvajadused 61 5.4 Täiendus- ja ümberõppe võimalused ja vajadused 65 6. Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus 69 6.1 Juhtide ja spetsialistide põhikutsealad 73 6.2 Oskustöötajate põhikutsealad 74 6.3 Olulisemad järeldused 76 7. Ettepanekud valdkonna tööturu koolitusvajaduse täitmiseks 77 7.1 Ettepanekud taseme-, täiendus- või ümberõppe mahu, struktuuri ja korralduse muutmiseks 79 7.2 Ettepanekud taseme-, täiendus- või ümberõppe sisu jt oskuste omandamist mõjutavate tegurite muutmiseks 80 Kasutatud allikad 85 Lisad 91 Lisa 1. Olulisemad mõisted 92 Lisa 2. Intervjueeritavad 94 Lisa 3. Ekspertintervjuu kava 95 Lisa 4. Analüüsitud õppekavad 97 Lisa 5. MKMi poolt koostatud „Tööjõuvajaduse prognoos OSKA metalli- ja masinatööstuse valdkonnas“ 99 Lisa 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosi koostamise metoodika lühikirjeldus 103 Lisa 7. Kokkuvõte OSKA metalli- ja masinatööstuse valdkondliku eksperdikogu ettepanekutest põhisõnumite lõikes 106

40. 40 3.6.5 Töötajate regionaalne jaotus MMT valdkonna töötajate regionaalset jaotumist on võimalik analüüsida kahes erinevas dimensioonis – esiteks valdkonna töötajate jagunemisena maakon - dade vahel (vt joonis 17), teiseks valdkonnas rakendu - nute otsatähtsusena konkreetse maakonna kogu- hõivest (vt joonis 18). Kõige suurem osa MMT valdkonna hõivest on koon - dunud Harjumaale (51%), järgnevad Ida-Virumaa (13%) ja Tartumaa (10%). Kõige väiksem osa on aga Kagu- Eestis (Võru-, Valga- ja Põlvamaal), Jõgevamaal ning ja Hiiumaal (iga eelnimetatud maakond annab 1% kogu MMT valdkonna hõivest, vt lisatud kaart). MMT valdkond on regionaalse tööandjana kõige olulisem Ida-Virumaal ja Järvamaal, kus metalli- või masina - tööstuse valdkond annab ca kümnendiku maakonna koguhõivest (vt joonis 18). Teistes maakondades on MMT valdkonna roll regionaalse tööandjana tagasihoidlikum, Kagu-Eestis (Valga-, Võru-, Põlvamaal) ja Jõgevamaal aga kõige väiksem, jäädes 4–5% vahemikku. Joonis 17. MMT hõive jagunemine regionaalselt 2012–2014 Joonis 18. MMT töötajate osatähtsus maakonna hõivest 2012–2014 Võru 1% Põlva 1% Valga 1% Saare 2% Lääne 3% Rapla 2% Pärnu 5% Harju 51% Ida-Viru 13% Lääne-Viru 4% Järva 3% Viljandi 3% Jõgeva 1% Tartu 10% Hiiu 1% Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring; MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring; MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos Võru 5% Põlva 4% Valga 5% Saare 7% Lääne 8% Rapla 6% Pärnu 7% Harju 7% Ida-Viru 10% Lääne-Viru 7% Järva 9% Viljandi 7% Jõgeva 5% Tartu 6% Hiiu 7%

93. 93 Kvalifikatsioon Qualification on hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad järgmiselt: hariduslikud kvalifikatsioonid (Educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonid (Occupational qualifications). Kõrgkool Institution of higher education on kool, mis annab kõrghariduse (ülikool, rakenduskõrgkool jt). Lisandväärtus on rahalises väljenduses toodang (teenused), millest on maha arvatud vahetarbimine. OSKA System for monitoring and anticipating labour market training needs on tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem. OSKA tuumikinfo OSKA core information on erinevate registrite, uuringute ja muude infoallikate andmete ning eksperthinnangute alusel koostatud i) üldraport – ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tulevikuarengutest, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadu - sest; ii) valdkondlik raport – valdkondlik ülevaade tööturu olukorrast ja trendidest, koolituspakkumisest ning tööjõu- ja oskuste vajadusest lähema 10 aasta vaates. OSKA valdkond Sector for labour market training needs monitoring and forecasting on sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse vald - kondlik tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu. OSKA väljundinfo OSKA outcomes moodustavad nii OSKA tuumikinfo kui ka selle alusel erinevatele sihtgruppi - dele erineva andmestruktuuri, vormi, stiili ja sõnastusega koostatud infopaketid. Oskuste vajadus Skills anticipation on teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompe - tentsidest ning nende puudujääkidest töötajatel; kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest; tulevikuoskustest; kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutses - tandardite olemasolust). RÜHL ISCED on rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus. Antud töös kasutatakse klassifikaatori versiooni, mis on kättesaadav (kuni aastani 2016 1997. aasta versioon). Tootlikkus e tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel – lisandväärtus jagatud tööga hõivatud isikute arvuga. Tööjõuvajaduse prognoos Labour demand forecast on võimalikke tööturu arenguid arvestav ja töötajate vaja - dust kirjeldav arvuline hinnang – kui palju võiks olla vaja täiendavaid töötajaid erinevates OSKA valdkondades, ametirühmades ning haridustasemetel. Tööjõuvajaduse seire Monitoring of labour demand on majanduses rakendatud tööjõu ning OSKA valdkondades esineva tööjõuvajaduse kohta andmete kogumine, analüü - simine ja avaldamine nii tervikuna kui ametirühmade, valdkondade ja haridustasemete kaupa, kasutades nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Tööturu koolitusvajadus Labour market training needs and the number of commissioned study places on tööjõu - vajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppesisu arendamiseks erinevate haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkon - dade kaupa. Varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel Market failure in the context of OSKA on olukord, kus vaatamata koolituskohtade olemasolule ja koolitustegevuse näilisele vastavusele koolitusvajadusele on valdkonnas tööjõu- ja/ või vajalike kompetentside puudus. Valdkondlik eksperdikogu Sectoral skills council on ekspertidest moodustatud komisjon, mille ülesandeks on OSKA valdkonnas tööturu koolitusvajaduse väljaselgita - mine ja täitmise seire. Valdkondlik eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (näiteks alavaldkonna kooli - tusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka eksperdikogu väliseid liikmeid. Valdkonna põhikutseala Main professions of a sector on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspet - siifilisi kompetentse eeldav kutseala. Õppekavagrupp (ÕKG) on kõrgharidusstandardis kehtes - tatud liigitus, mis hõlmab õppesuundi või õppekavade rühmi ja mille alusel saab õppeasutus taotleda ja Vabariigi Valitsus anda õppeasutusele õiguse viia läbi kõrgharidus - taseme õpet ning väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Õppekavarühm (ÕKR) on õppekavagrupi analoog kutse - hariduses.

92. 92 145 Koordinatsioonikogusse kuuluvad HTMi, MKMi, SOMi, RMi, ETKLi, EKTK, TALO, EAK, Töötukassa, EASi ja Innove esindajad. Vastavalt ministri korraldusele on koordinatsioonikogu esimees HTMi asekantsler. Eristumise eesmärgil võib koordi - natsioonikogu edaspidi kasutusele võtta kaubamärgi, nt tulevikuoskuste nõukogu vms. Lisa 1. Olulisemad mõisted OSKA süsteemis kasutatavate mõistete allikad: a) kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus) b) rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid) c) oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkond) d) OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped AK ISCO on ametite klassifikaator, antud töös viidatakse selle lühendiga klassifikaatori 2008. aasta versioonile 1.5b. Amet, ametikoht Occupation / Job on tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ametinimetused ja kutsenimetused võivad kokku langeda. Ametiala Occupation on sarnaste ametite kogum. Ametirühm Group of occupations on sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK). EHIS on Eesti Hariduse Infosüsteem. EKR on Eesti kvalifikatsiooniraamistik, raamistiku lühikir - jeldus on leitav Kutsekoja veebis. EMTAK NACE on Eesti majandustegevusalade klassifi - kaator, antud töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni. Eriala Speciality on teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsiali - seerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime, nagu kutse puhul). Hariduskvalifikatsioon Educational Qualification on õppe - asutuse poolt antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagu - nevad üldharidus-, kutseharidus- ja kõrghariduskvalifikat - siooniks. Kompetents Competency on tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks teatava tööosa täitmisel. Kompetentsid jagunevad üldis - teks ja kutsespetsiifilisteks kompetentsideks. Kompetentsistandard Competency standard on kutses - tandard, mis sisaldab ühte kompetentsi. Kompetentsus Competence on edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus). Koordinatsioonikogu Future Skills Council põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse formeerimise protsessi juhti - mine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel. 145 Kutseala Profession on samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond. Sarnastel tegevustel põhinev, eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – kokandus, kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk; Näide 2: kutseala – müürsepatöö, kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4). Kutseala kujuneb lähedaste ametite analüüsimise tulemusena. Kutsekvalifikatsioon Occupational qualification on kvali - fikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kutsespetsiifilised kompetentsid Specific hard skills on tööosade ja tööülesannetega otseselt seotud kompe - tentsid. Need kompetentsid on madala ülekantavusega. Üldised kompetentsid sisaldavad suures ulatuses kõikidele kvalifikatsioonidele ülekantavaid käitumus - likke kompetentse, mis on seotud hoiakutega ja inimese võimega oma oskusi rakendada (nt suhtlemine, kohane - mine ja toimetulek). Samuti kuuluvad üldiste kompetent - side hulka keskmise ja suure ülekantavusega teadmistel ja oskustel põhinevad kompetentsid (nt IKT-, õigus-, majandusalane ja keskkonnateadlikkus). Kutsestandard Occupational standard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning kutsealaseid kompetentsusnõudeid. Kutseõppeasutus Vocational Educational Institution on kool, kus on võimalik omandada kutseharidus (sünonüü - mina ka kutsekool).

3. 3 Sisukord Eessõna 5 Lühendid 6 Sissejuhatus 7 Metoodika 8 1. Valdkond ja põhikutsealad 11 1.1 Valdkond ja põhikutsealad klassifikaatorite vaates 12 1.2 Põhikutsealade kirjeldus 14 1.2.1 Juhid 14 1.2.2 Tipp- ja keskastme spetsialistid 14 1.2.3 Oskustöötajad 15 2. Valdkondlikud trendid, uuringud ja arengukavad 16 2.1 Valdkonna arengut Eestis mõjutavad üleilmsed trendid 18 2.1.1 Demograafilised muutused: eluea pikenemine, rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna kahanemine 18 2.1.2 Tehnoloogiast tulenevad muutused: suurandmetel tuginev programmeeritav maailm ning „nutikate“ masinate ja süsteemide kasutuselevõtt 19 2.1.3 Väärtuste ja töökultuuri teisenemine 21 2.1.4 Kauba- ja tooteturgude globaliseerumine ning keskkonnaga seotud muutused 22 2.2 Valdkondlikud uuringud 23 2.3 Valdkonna arengut mõjutavad arengukavad 24 2.4 Olulised järeldused 26 3. Valdkonna majanduslik seisund ja selle arengudünaamika 27 3.1 Ettevõtete arv ja suurus 29 3.2 Käive 30 3.3 Eksport 31 3.4 Lisandväärtus ja tootlikkus 32 3.5 Keskmine palk 34 3.6 Hõivatud valdkonnas 35 3.6.1 Hõivatud ja hõivetrendid alavaldkondade ja põhikutsealade kaupa 35 3.6.2 Töötajate sooline jaotus 37 3.6.3 Töötajate vanuseline jaotus 38 3.6.4 Töötajate hariduslik jaotus 39 3.6.5 Töötajate regionaalne jaotus 40 3.7 Olulisemad järeldused 41 4. Tööjõu- ja oskuste vajadus 42 4.1 Hinnang põhikutsealade tööjõuvajaduse muutusele 43 4.1.1 Juhtide ja spetsialistide põhikutsealad 44 4.1.2 Oskustöötajate põhikutsealad 44 4.2 Põhikutsealade enamlevinud õpiteed ning muutused oskuste vajaduses 47 4.2.1 Juhid 47 4.2.2 Tipp- ja keskastme spetsialistid 48 4.2.3 Metalli- ja masinatööstuse oskustöötajad 50 4.2.4 Olulisemad järeldused 53

Views

  • 1613 Total Views
  • 1323 Website Views
  • 290 Embeded Views

Actions

  • 0 Social Shares
  • 0 Likes
  • 0 Dislikes
  • 0 Comments

Share count

  • 0 Facebook
  • 0 Twitter
  • 0 LinkedIn
  • 0 Google+

Embeds 3

  • 1 emliit.ee
  • 6 eml.aadb.ee
  • 48 www.emliit.ee