Eesti tööstusettevõtete robotiseerimine algab sageli konkreetsest küsimusest: kuidas automatiseerida keerukat tööoperatsiooni, parandada kvaliteedikontrolli või panna robot muutuvas keskkonnas iseseisvalt tegutsema? Sellistele küsimustele aitab vastuseid otsida Tartu Ülikooli Narva kolledži uus robootika õppe-, teadus- ja arenduslabor Robokoda.
- septembril avatud labor keskendub robootikale, tehisarule, masinnägemisele ja andmepõhistele tehnoloogiatele. Selle eesmärk on kasvatada Ida-Virumaa teadus- ja arendusvõimekust ning pakkuda ettevõtetele võimalusi uute lahenduste arendamiseks ja katsetamiseks.
Juba enne ametlikku avamist, 25. septembril, kohtus labori rahvusvaheline meeskond Eesti Masinatööstuse Liiduga. Liidu ekspordijuht Gustav Kotkas tutvustas liidu tegevusi ning andis ülevaate Eesti metalli- ja masinatööstusest. Teadlased jagasid oma seniseid kogemusi ja tutvustasid labori võimalusi. Külastuse korraldas ja delegatsiooni juhtis Jelena Rootamm-Valter Tartu Ülikooli Narva kolledžist.
Kolmest riigist Eestisse jõudnud teadmised
Labori meeskonnaga on liitunud kolm doktorikraadiga robootikavaldkonna teadlast: Sudath Rohan Munasinghe Sri Lankalt, Kanat Suleimenov Kasahstanist ja Soumic Sarkar Indiast. Nende kogemused toovad Narva teadmisi robotite juhtimisest, autonoomsetest süsteemidest ning inimese ja roboti koostööst.
Sudath Rohan Munasinghe töötab Narva kolledžis intelligentse robootika kaasprofessorina. Tema uurimisvaldkonnad hõlmavad robootikat, intelligentset juhtimist ja süsteemide optimeerimist. Tema rahvusvahelise kogemuse hulka kuulub ka töö külalisteadurina Ameerika Ühendriikides Cornell Universitys.
Kanat Suleimenov on robootika ja automaatika teadur, kelle teadustöö keskendub robotitele ning juhtimissüsteemidele. Tema tähelepanu all on täiustatud juhtimismeetodite kasutamine intelligentsetes robotsüsteemides.
Soumic Sarkar on robootika teadur, kelle taust ühendab automaatika, robotite juhtimise ja mitme roboti koostöö. Ta on töötanud teadusprojektides Itaalias, Austrias, Horvaatias ning Belgia Kuninglikus Sõjaväeakadeemias. Tema kogemused ulatuvad allveerobotitest autonoomsete sõidukite ja keerukates keskkondades tegutsevate robotimeeskondadeni.
Robotkätest autonoomsete liikuvrobotiteni
Kohtumisel tutvustatud labori võimalused hõlmavad mitut tüüpi robotsüsteeme. Robotkätega saab uurida detailide käsitsemist, koostamist ja kontrollimist. Ratastel liikuvad robotid võimaldavad tegeleda transpordi, logistika ja autonoomse liikumisega. Neljajalgsete robotite puhul on uurimissuunad inspekteerimine ja seire, humanoidrobotid aga võimaldavad katsetada inimese ja roboti suhtlust ning koostööd.
Labori teadustöö keskmes on muu hulgas robotite võime ümbritsevat keskkonda tajuda, kaardistada ja selles liikuda, trajektooride planeerimine, takistuste vältimine ning masinõppe kasutamine robotite juhtimisel.
Ettevõtete jaoks võiks see tähendada näiteks võimalust uurida, kuidas robot saab haarata erineva kuju või asendiga detaile, kuidas masinnägemine võiks toetada kvaliteedikontrolli või kuidas liikuvrobot saaks tootmiskeskkonnas ohutult tegutseda. Need on võimalikud koostöösuunad, mille täpsem sisu sõltub ettevõtte vajadusest ja lahendatava ülesande keerukusest.
Ülikooli sõnul võib koostöö hõlmata lahenduse teostatavuse hindamist, rakendusuuringut, prototüübi arendamist ja katsetamist ning masinnägemis-, sensoorika- ja robootikalahenduste loomist.
Ettevõtete praktilised väljakutsed annavad teadustööle suuna
Masinatööstuse Liidul on hea meel, et sellise kogemuspagasiga teadlased on leidnud tee Eestisse. Rahvusvahelised teadmised ja labori tehnilised võimalused saavad meie ettevõtetele kõige rohkem kasu tuua siis, kui need kohtuvad päris tootmisprobleemidega.
Loodetavasti leiavad Eesti ettevõtted võimalusi pakkuda meeskonnale põnevaid väljakutseid, mida laboris uurida ja lahendada. Koostöö võib alata ühest tööoperatsioonist, kvaliteedikontrolli küsimusest või automatiseerimise ideest. Sellest võib kasvada lahendus, mis aitab ettevõttel tootmist tõhusamaks muuta ning annab teadlastele võimaluse rakendada oma teadmisi Eesti tööstuse arenguks.
