Kaitsetööstuse kasv avab uusi uksi Eesti inseneritööstusele
21.–25. septembril Tallinnas toimunud Estonian Defence Week tõi kokku kaitsetööstuse ettevõtted, sõjalised eksperdid, poliitikakujundajad ja tehnoloogiaarendajad Eestist ning välismaalt. Kaitsetööstusnädal ühendas konverentsid, innovatsiooniüritused ja Tallinn Defence EXPO, pakkudes võimalust tutvuda valdkonna arengutega ning luua uusi koostöösuhteid. Tänavu osales nädalal ligikaudu 4500 külastajat 56 riigist.
Külastus näitas selgelt kaitsetööstuse vastu tuntavat suurt huvi ning selle kasvavat mõju Eesti metalli- ja masinatööstusele. Mitmed meie sektori ettevõtted on kaitsetööstuse tarneahelates juba kanda kinnitanud, paljud teised otsivad võimalusi sinna jõudmiseks. Seda kinnitab ka Eesti Masinatööstuse Liidu liikmete suur huvi Saksa-Balti Kaubanduskoja korraldatud kaitsetööstusreiside vastu.
Messil ringi liikudes jäi silma kaks tugevalt esindatud suunda: droonid, laskemoon ja muud sihtmärkide mõjutamiseks mõeldud lahendused ning nende tuvastamiseks ja tõrjumiseks arendatavad süsteemid. Meie sektori vaates on nende toodete taga oluline küsimus: kes valmistab vajalikud detailid, korpused, konstruktsioonid ja koostud?
Kaitsetööstuses on oma fookuse leidnud ka liidu liige 5.0 Robotics. Loodetavasti saame juba lähiajal kuulda nende suurest edust ning jagada kogemusi, mis innustavad ka teisi meie sektori ettevõtteid selles valdkonnas võimalusi otsima.
Eesti kasvavad kaitsekulutused toovad siia ka rahvusvaheliste suurtootjate tähelepanu. 2026. aasta kaitse-eelarve ulatub 2,4 miljardi euroni, millest üle poole moodustavad kaitseotstarbelised hanked. Kohapeal oli näha selliste suurettevõtete nagu Saab ja Lockheed Martin huvi Eesti turu ja koostöövõimaluste vastu. Samal ajal on meie kohalike kaitsetööstusettevõtete jaoks oluline eesmärk oma toodetega välisturgudele jõuda.
Vestlustest kaitsetööstusettevõtetega jäi kõlama, et metalli- ja masinatööstuse üks suuremaid võimalusi on pääseda rahvusvaheliste kaitsetööstusettevõtete tarneahelatesse. Selleks tasub praegu aktiivselt kontakte luua ja oma tootmisvõimekust tutvustada. Eesti soov siduda kaitsehankeid senisest enam kohaliku tootmise ja tööstuskoostööga toetab samuti selliste partnerluste kujunemist.
Meie ettevõtete jaoks võib koostöö alata konkreetsest detailist või tootmisetapist: täppistöödeldud komponendist, lehtmetallkorpusest, keevitatud konstruktsioonist või elektroonikat sisaldavast koostust. Kohtumistel tekkis arusaam, et rahvusvaheliste suurtootjate huvi Eesti vastu võib avada võimalusi ka nende laiemates tarneahelates. Millised ostud konkreetse tööstuskoostöökokkuleppe alla sobivad, sõltub siiski selle tingimustest.
Kõrvale ei tasu jätta ka otse Eesti riigile tarnimise võimalusi. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse dünaamiliste hankesüsteemidega saavad sobivaid tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted liituda jooksvalt kogu süsteemi kehtivusaja jooksul. See annab võimaluse tutvuda riigi vajadustega ning osaleda vastavates hangetes.
Kaitsetööstuse kasv mõjutab meie sektorit ka kaudselt. Ettevõtetega suheldes on juba ilmnenud näiteid, kus välismaiste tööstusettevõtete senised tarnijad suunavad järjest rohkem tootmisvõimsust kaitsetööstusele. Nende varasematel klientidel tekib vajadus uute partnerite järele ning seda tarneahelasse tekkinud tühimikku on asunud täitma Eesti ettevõtted. Nii võib kaitsetööstuse kasv tuua uusi tellimusi ka ettevõttele, kelle enda toodang läheb hoopis mõnda teise tööstusharusse.
Estonian Defence Weekilt jäi kaasa selge sõnum: kaitsetööstuse hoog ei näita raugenemise märke ning selle mõju ulatub üha enam kogu inseneritööstusesse. Aktiivsetel ettevõtetel tasub käia kohtumistel, küsida ostjate vajaduste kohta ja otsida oma oskustele sobivat kohta tarneahelas. Esimene kontakt võib kasvada proovitellimuseks ning sealt juba pikaajaliseks koostööks.
