Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ sai Kutsekojalt tunnustatud kutseandja õiguse 5. veebruaril 19, ning 2021. aastal on läbi viinud kutseeksameid kolmandat korda.

Sellel aastal oli läbi viidud 36 kutseeksamit eesti ja vene keeles kaheksas kutsekoolides üle Eesti. Kutseeksamite hindamiskomisjoni töös osales 44 valdkondlikku eksperti. Osa võtsid nii kutseõpetajad koolidest, kui ka ettevõtete esindajad erinevast Eesti paikadest. Kutse taotlejaid oli kokku 429. Nendest ei osalenud eksamitel 21 inimest. Mitte osalemise põhjusteks olid enamuses mitte ilmumine ilma mõjuva põhjuseta. Sellel aastal oli hirm, et paljud ei osale kutseeksamitel Covid-19 haiguse tõttu, kuid õnneks haiguse tõttu puudujaid polnud. Eksami sooritasid positiivselt ning said kutsetunnistuse 341 taotlejat. 2 eksamit toimusid Jõhvi ja Tartu vanglates, kus olid läbiviidud poolautomaatkeevitaja kutseeksamid. Enamus taotlejaid olid kutsekooli lõpetajad, töömaailma taotlejaid oli 11.

Nagu näha, piirangud ja distantsõppe on avaldanud mõju ka eksamite tulemustele. Kutseeksameid ei sooritanud 67 taotlejat. Suuremaks väljakutseks taotlejatele osutus eksami teoreetiline osa, kus pidi lahendama testi valikvastusega. Praktilises osas oli kõige rohkem mitte sooritanuid roboti operaatori ja mehhatrooniku eksamitel. Ka teistel erialadel oli märgata puudujääke praktilistes oskustes. Kutsekoolide õpetajad on märkinud, et puudu jäi just praktikatundidest, kuna metallivaldkonda ei saa õppida kodus, see on praktiline oskus, milleks on vaja igapäevast kontaktõpet. Näiteks, keevitaja oskused täienevad praktika käigus ja kui keevitusaparaat oli hoitud viimati paar kuud tagasi, siis see väljendubki ka eksamil.

Enim kutseid andnud kool 2021. aastal oli Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Kõige populaarsem kutse oli keevitaja, mida saab õppida Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Rakvere Ametikoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Viljandi Kutsekoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses ning Tartu kutsehariduskeskuses. Teisel kohal oli Mehhatrooniku kutse, mida õpetatakse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tartu Kutsehariduskeskuses ning Võrumaa Kutsehariduskeskuses.

Viimase OSKA töötleva tööstuse uuringust on näha, et mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade vajadus kasvab 10 aasta jooksul 3%. Hõive tööstuse valdkonnas järgmisel kümnendil oluliselt ei muutu, kuna olemasolevaid töötajaid tuleb asendada nende pensionile siirdumise tõttu. Sama uuringu andmetel töötajate puudujääk töötlevas tööstuses takistab Eesti majandusarengut. Kutseharidusest tulevate noorte lõpetajaid ei piisa töötleva tööstuse töökohtade täitmiseks.

Swedbank 2021. aasta uuringus on välja toodud asjaolu, et masina ja metalltööstuse ettevõtete fookus on oskustööjõu leidmisel. Ettevõtted on välja toonud, et kõige enam on puudust valdkonna oskustöölistest ning masina operaatoritest. Suuremaks takistuseks sobiva tööjõu leidmisel on olnud kvalifikatsioon.

Kokkuvõttes, antud uuringud näitavad, et masina ja metalltööstus vajab kvalifitseeritud tööjõudu. Need, kes lõpetavad kutsekooli masina ja metalli erialal ei jää kunagi tööta.

Eestis õpetavad metalli ja mehaanika erialasid kaheksa kutseõppeasutust:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, https://kutsehariduskeskus.ee/

• Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, https://mehaanikakool.ee/

• Võrumaa Kutsehariduskeskus, https://www.vkhk.ee/

• Tartu Kutsehariduskeskus, https://khk.ee/

• Viljandi Kutseõppekeskus, https://www.vikk.ee

• Tallinna Tööstushariduskeskus, http://www.tthk.ee/

• Pärnumaa Kutsehariduskeskus, https://www.hariduskeskus.ee/

• Rakvere Ametikool, https://www.rak.ee/

Eesti Masinatööstuse Liitu kuulub 140 organisatsiooni, kelle ühine eesmärk on panustada masina- ja metallitööstuse arengusse.