Uuring Archives - Eesti Masinatööstuse Liit

Sisukord

Eessõna

Info

5. Eessõna
7. 150 aastat Eesti masinaehitust ja metallitööstust (P. Kulu)
20. Väljakutsetest Eesti masinatööstuses (T. Lelumees)
25. Masina- ja metallitööstuse tulevik läbi tööjõu- ja oskuste prisma (A. Ungro, T. Kaelep, R. Leoma, A. Leemet)
3. 85 aastat Eesti Masinatööstuse Liitu (P. Kulu)
37. Eesti Masinatööstuse Liit 2021 (T. Ploompuu)43. Tööstus 4.0 (T. Otto)
49. Inseneriakadeemia ellukutsumise vajadusest – nutikale Eestile annavad sisu insenerid (R. Veinthal)
53. Mehaanika ja tööstustehnika instituut 2021 (K. Karjust, P. Kulu)
74. 60 aastat mehaanika valdkonna koolitust Tallinna Tehnikakõrgkoolis (V. Vainola)
79. Masinatööstus – kutsesüsteemi lipulaev (M. Johandi, T. Randma)
86. EMIL – Eesti Mehaanikainseneride Liit (A. Hermaste, P. Kulu)
89. Arengud tööstuses ja väljakutsed eesti masinaehituses (J. Riives)
92. Head praktikad (Alise Technic OÜ, AQ Lasertool OÜ, Revismo OÜ, Windak OÜ)
100. Eesti Masinatööstuse Liit tunnustab
101. EMLi liikmed

85 aastat EML-i – kas edasi 150 poole?!
Eesti Masinatööstuse Liit saab sel aastal 85 aastaseks.

Selle pika aja jooksul on üle elatud keerulised poliitilised ja majanduslikud ajad.
Tundub ehk kentsakas, et sellises väikeses kohas nagu Eesti, on läbi aegade siiski suudetud valmistada tooteid, millele on nõudlust küll endistel Venemaa ja Nõuko- gude Liidu turgudel kui nüüdseks paljudes EU maades ja mujal maailmas. Ja alati on suudetud kohaneda, uueneda, uuesti jalule tõusta ning edasi minna.

Ka praegustes globaalsetes tingimustes on palju tegureid, mis töötavad meie poolt või siis hoopiski vastu, kuid sellest hoolimata oleme elus ja arenemas!

Poolt töötavad nii olukord kogu COVID-19 pandeemias maailmas, kus paljud meie välispartnerid, kes on varem suundunud odavamatesse tootvatesse riikidesse, on pidanud paremaks otsida partnereid lähiregioonidest. Samuti CO2 jalajälje osakaal – ei ole mõistlik suuremahulisi tooteid mööda maailma edasi-tagasi transportida. Või siis ka tootmiskulude tõus endistes nn. odavates riikides. Kõrgelt hinnatakse eesti inimeste täpsust ja kohusetundlikkust, meie ettevõtete töömoraali ja -eetikat. Ei ole vähetähtis ka meie inimeste keelteoskus ja maailmanägemus.

Vastu töötab aga Euroopa riikide üldine heaoluühiskond, mis tihti ei motiveeri noori töötama nn tootval tööl, vananev elanikkond, ebapiisav tehniline juurdekasv jne. Kuid nagu on öelnud A. Merkel: “Tugevat riiki ei ole olemas ilma arenenud tööstuse ja tugeva ekspordita” (Merkel defends export-heavy Germany | Business| Economy and finance news from a German perspective. DW, 15.06.2009).

Samuti on probleeme tööstuse osakaalu tähtsustamisega Eesti poliitikas ning teatud mõttes kallutatusega IT-sektori ja Start-up maailma suunas, riikliku tellimusega kut- se- ja kõrgharidusele ning esindatusega ministeeriumi tasemel.

Selge on see, et nende 120 000 inimese hulgas, kes on hõivatud töötlevas tööstuses on sur osa neid, kes ei ole valmis liituma IT- või Start-up maailmaga oma vanuse, teadmiste või ka vajadusega omada stabiilsemat sissetulekut.

Sest kõigest hoolimata annab Eesti töötlev tööstus üle 70 % vabariigi ekspordist ning on suuresti olnud COVID-19 aegse kriisi juhtvedur majanduse suhteliselt väikese languse osas. Seda eelkõige seetõttu, et meie turud on suuresti kõige vähem pihta saanud riikides.

Seetõttu olen ma kindel, et hoolimata kõigist raskustest nii minevikus kui ka täna- päeval on Eesti masinatööstus elujõuline ja sellest võivad rääkida meie järeltulevad põlvkonnad Eesti Masinatööstuse Liidu 150. aastapäeval!

Sellepärast, et kogu selle tööstuse südameks on meie oma inimesed, keda iseloo- mustavad visadus, tarkus, paindlikkus ja nutikus kõigis muutuvates olukordades hak- kama saamiseks!

Emöke Sogenbits

Sisukord

Eessõna

Info

5. Eessõna
6. Lühendid
7. Sissejuhatus
8. Metoodika

11.Valdkond ja põhikutsealad
Valdkond ja põhikutsealad klassifikaatorite vaates
Põhikutsealade kirjeldus

16. Valdkondlikud trendid, uuringud ja arengukavad
Valdkonna arengut Eestis mõjutavad üleilmsed trendid
Valdkondlikud uuringud
Valdkonna arengut mõjutavad arengukavad
Olulised järeldused

27. Valdkonna majanduslik seisund ja selle arengudünaamika
Ettevõtete arv ja suurus
Käive
Eksport
Lisandväärtus ja tootlikkus
Keskmine palk
Hõivatud valdkonnas
Olulisemad järeldused

42. Tööjõu- ja oskuste vajadus
Hinnang põhikutsealade tööjõuvajaduse muutusele
Põhikutsealade enamlevinud õpiteed
ning muutused oskuste vajaduses

54. Valdkonna koolituspakkumine
Õppekavad
Õppurite statistika tasemeõppes
Vastuvõtt
Lõpetajad
Katkestamise määr
Õppe kvaliteet ja arenguvajadused
Täiendus- ja ümberõppe võimalused ja vajadused

69. Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus
Juhtide ja spetsialistide põhikutsealad
Oskustöötajate põhikutsealad
Olulisemad järeldused

77. Ettepanekud valdkonna tööturu koolitusvajaduse täitmiseks
Ettepanekud taseme-, täiendus- või ümberõppe mahu, struktuuri ja korralduse muutmiseks
Ettepanekud taseme-, täiendus- või ümberõppe sisu jt oskuste omandamist mõjutavate tegurite muutmiseks

85. Kasutatud allikad

91. Lisad
Lisa 1. Olulisemad mõisted
Lisa 2. Intervjueeritavad
Lisa 3. Ekspertintervjuu kava
Lisa 4. Analüüsitud õppekavad
Lisa 5. MKMi poolt koostatud „Tööjõuvajaduse prognoos OSKA metalli- ja masinatööstuse valdkonnas“
Lisa 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosi koostamise metoodika lühikirjeldus
Lisa 7. Kokkuvõte OSKA metalli- ja masinatööstuse valdkondliku eksperdikogu ettepanekutest põhisõnumite lõikes

Masina- ja metallitööstusel on väga oluline roll Eesti majanduses. Selle valdkonna majandusnäitajad räägivad iseenda eest: masina- ja metallitööstus on tööandjaks ligi kolmandikule tööstussektoris hõivatu- test; 2/3 käibest moodustab eksport ning valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid. Masinatööstus toodab seadmeid kõikidele teistele tööstusharudele, metalle ja metalliga seotud detaile on kõikjal, kuid enamasti ei teata, mida Eestis täna valmistatakse ja millised on meie omatooted.

Eesti masinatööstusel on muljetavaldavalt rikas ajalugu. Eestis on tehtud vaguneid (1897), vedureid ja tramme, reisi- ja transpordilennukeid (1930ndatel) ja suuregaba- riidilisi seadmeid aatomi- ja kosmosetööstusele, aga ka tuumareaktoreid tehiskaaslastele (1940ndatel).1 Eesti ettevõtetel on tänagi kompetentsust ehitada tramme, laevu või aidata arendada ka riigisisesest vajadusest lähtuvaid tooteid. Kindlasti suudaks masina- ja metalli- tööstus oma näitajaid veelgi parandada ja enam tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koos- tööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ja haridussektor valmistaks valdkonnale sobivat tööjõudu. Ettevõtete tänane äriedu sõltub paraku suuresti sellest, kui suuri riske ettevõtja endale lubada saab.

Masinaehituse õpetamisel on Eestis pikk ajalugu. Tallinna Tehnikumis alustati masinaehituse õpetami- sega juba 1918. a. Esimestena kaitsesid oma lõpu- projekte 1923. a masinaehitajad Konstantin Linquist („Reisijate lennuk 4 reisija jaoks, kiirus 140–160 km tunnis. Mootori ja tema asetus lennukil 1917.“) ja Georg Liidemann („Naelavabriku jõujaam diiseliga 130 hobujõudu. Seletuskiri ja 9 joonist.“).2 Tänapäeval on noortel masina- ja metallitööst mugavamaid valikuid ning nendele erialadele peab peagi tikutulega õppijaid otsima. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inse- neride puudus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele. Kui noored saaksid enne karjääri- valikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, mida tähendab mõiste lisand- väärtus ja kuidas tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö erialasid eelistama.

OSKA raport „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadu- sele: masina ja metallitööstus“ on viimase aja tõsisem, põhjalikum ja laiahaardelisem uuring valdkonna tuleviku prognoosimisel. Suur tänu uuringu tegijatele ja ekspertidele kaasamõtlemise eest – see on olnud ülimalt vajalik ettevõtmine. Murekohti on valdkonnas omajagu, aga need… on ainult lahendamiseks. Ühel päeva hakatakse jälle Eestis ise tramme ja vedureid tegema ja noored insenerid teevad oma lõputöid uutest, põnevatest ja maailma muutvatest masinatest.

Sisukat raportiga tutvumist, oma järelduste tegemist ja senisest tõhusamat koostööd, sest masina- ja metalli- tööstus on panustamist väärt.

Lugupidamisega,
Triin Ploompuu
Eesti Masinatööstuse Liit, tegevjuht

Indrek Rohtma
Eesti Masinatööstuse Liit, juhatuse esimees

Koostajad: Terje Kaelep, Anneli Leemet SA Kutsekoda Retsensendid: Aivar Koplimets, Terasman OÜ; Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikool; Meelis Mereküla, Haridus- ja Teadusministeerium; Allan Märk, AS Norma; Uku Varblane, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Akadeemiline toimetaja: Olav Aarna, SA Kutsekoda Keeletoimetaja: Villu Känd Kujundus: Velvet OÜ Infograafika: Velvet OÜ Fotod: AQ Lasertool OÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Velvet OÜ Täname raporti valmimisele kaasa aitamise eest: Kätlin Ehvert, Eesti Töötukassa; Anni Hartikainen, Eesti Väikelaevaehituse Liit; Liia Lauri, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur; Allan Märk, AS Norma; Kaidi Nõmmela, Haridus- ja Teadusministeerium; Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit; Jüri Riives, IMECC OÜ; Indrek Rohtma, Eesti Masinatööstuse Liit; Vello Vainola, Tallinna Tehnikakõrgkool; Uku Varblane, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ ELi vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine (edaspidi OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Väljaandja: SA Kutsekoda Autoriõigus: SA Kutsekoda, 2016

Category Archives: Uuring

Eesti Masinatööstuse Liit 85

OSKA: metalli- ja masinatööstus