OSKA: metalli- ja masinatööstus

5. Eessõna
6. Lühendid
7. Sissejuhatus
8. Metoodika

11.Valdkond ja põhikutsealad
Valdkond ja põhikutsealad klassifikaatorite vaates
Põhikutsealade kirjeldus

16. Valdkondlikud trendid, uuringud ja arengukavad
Valdkonna arengut Eestis mõjutavad üleilmsed trendid
Valdkondlikud uuringud
Valdkonna arengut mõjutavad arengukavad
Olulised järeldused

Masina- ja metallitööstusel on väga oluline roll Eesti majanduses. Selle valdkonna majandusnäitajad räägivad iseenda eest: masina- ja metallitööstus on tööandjaks ligi kolmandikule tööstussektoris hõivatu- test; 2/3 käibest moodustab eksport ning valdkonna lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajad edestavad teiste tööstusharude omasid. Masinatööstus toodab seadmeid kõikidele teistele tööstusharudele, metalle ja metalliga seotud detaile on kõikjal, kuid enamasti ei teata, mida Eestis täna valmistatakse ja millised on meie omatooted.

Eesti masinatööstusel on muljetavaldavalt rikas ajalugu. Eestis on tehtud vaguneid (1897), vedureid ja tramme, reisi- ja transpordilennukeid (1930ndatel) ja suuregaba- riidilisi seadmeid aatomi- ja kosmosetööstusele, aga ka tuumareaktoreid tehiskaaslastele (1940ndatel).1 Eesti ettevõtetel on tänagi kompetentsust ehitada tramme, laevu või aidata arendada ka riigisisesest vajadusest lähtuvaid tooteid. Kindlasti suudaks masina- ja metalli- tööstus oma näitajaid veelgi parandada ja enam tulu teenida, kui ettevõtjad koonduksid tõhusamaks koos- tööks ekspordi suurendamisel erinevatel sihtturgudel ja haridussektor valmistaks valdkonnale sobivat tööjõudu. Ettevõtete tänane äriedu sõltub paraku suuresti sellest, kui suuri riske ettevõtja endale lubada saab.

Masinaehituse õpetamisel on Eestis pikk ajalugu. Tallinna Tehnikumis alustati masinaehituse õpetami- sega juba 1918. a. Esimestena kaitsesid oma lõpu- projekte 1923. a masinaehitajad Konstantin Linquist („Reisijate lennuk 4 reisija jaoks, kiirus 140–160 km tunnis. Mootori ja tema asetus lennukil 1917.“) ja Georg Liidemann („Naelavabriku jõujaam diiseliga 130 hobujõudu. Seletuskiri ja 9 joonist.“).2 Tänapäeval on noortel masina- ja metallitööst mugavamaid valikuid ning nendele erialadele peab peagi tikutulega õppijaid otsima. Valdkonnas on sobiva oskustööjõu ja inse- neride puudus ning tihti ei vasta lõpetajate oskused tööandjate ootustele. Kui noored saaksid enne karjääri- valikute tegemist teada, mis tänapäevases tehases tegelikult toimub, mida tähendab mõiste lisand- väärtus ja kuidas tekib raha, võiks see suunata noori ka masina- ja metallitöö erialasid eelistama.

OSKA raport „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadu- sele: masina ja metallitööstus“ on viimase aja tõsisem, põhjalikum ja laiahaardelisem uuring valdkonna tuleviku prognoosimisel. Suur tänu uuringu tegijatele ja ekspertidele kaasamõtlemise eest – see on olnud ülimalt vajalik ettevõtmine. Murekohti on valdkonnas omajagu, aga need… on ainult lahendamiseks. Ühel päeva hakatakse jälle Eestis ise tramme ja vedureid tegema ja noored insenerid teevad oma lõputöid uutest, põnevatest ja maailma muutvatest masinatest.

Sisukat raportiga tutvumist, oma järelduste tegemist ja senisest tõhusamat koostööd, sest masina- ja metalli- tööstus on panustamist väärt.

Lugupidamisega,
Triin Ploompuu
Eesti Masinatööstuse Liit, tegevjuht

Indrek Rohtma
Eesti Masinatööstuse Liit, juhatuse esimees

Koostajad: Terje Kaelep, Anneli Leemet SA Kutsekoda Retsensendid: Aivar Koplimets, Terasman OÜ; Jakob Kübarsepp, Tallinna Tehnikaülikool; Meelis Mereküla, Haridus- ja Teadusministeerium; Allan Märk, AS Norma; Uku Varblane, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Akadeemiline toimetaja: Olav Aarna, SA Kutsekoda Keeletoimetaja: Villu Känd Kujundus: Velvet OÜ Infograafika: Velvet OÜ Fotod: AQ Lasertool OÜ, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Velvet OÜ Täname raporti valmimisele kaasa aitamise eest: Kätlin Ehvert, Eesti Töötukassa; Anni Hartikainen, Eesti Väikelaevaehituse Liit; Liia Lauri, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur; Allan Märk, AS Norma; Kaidi Nõmmela, Haridus- ja Teadusministeerium; Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit; Jüri Riives, IMECC OÜ; Indrek Rohtma, Eesti Masinatööstuse Liit; Vello Vainola, Tallinna Tehnikakõrgkool; Uku Varblane, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ ELi vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ ehk OSKuste Arendamise koordinatsioonisüsteemi loomine (edaspidi OSKA) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Väljaandja: SA Kutsekoda Autoriõigus: SA Kutsekoda, 2016