07.10.2025 toimunud koosolekul nelja valdkonna vastutava kooli (Lasnamäe KHK, Mustamäe THK, Pärnu KHK ja Võrumaa HTK, Rakvere Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tallinna Tehnikakõrgkool) keskenduti metallialase kutsehariduse maine tõstmisele ja noorte jõudmisele erialale. Arutati, kuidas saavad valdkonna ettevõtjad ja erialaliit abiks olla. Kohal olid kõik suuremad kutsehariduskeskused, v.a Ida-Viru. 

Peamised väljakutsed 

Kutsehariduse maine ja positsioon haridussüsteemis – sügavalt juurdunud hoiak “kui sa ei õpi, siis…” suunab noori läbi gümnaasiumi kõrgkooli, kuigi oskustega hea või suurepärase tasemeni jõudmine pakub tulevikukindlust. Nagu Andri Haran rõhutas, ei tohiks kutsekoolid vastandu gümnaasiumi või ülikooliga, vaid konkureerivad nendega võrdväärse valikuvariandina. Tegelikkus on see, et kutsekooli lõpetaja on tööturul paremas seisus kui gümnaasiumi lõpetaja, mõnel juhul isegi kui bakalaureusekraadi omanik. 

Tunne on jäänud, et karjäärinõustajate hoiak oma töös ei tutvusta piisavalt ametialaseid mudeleid, mis omakorda ei pruugi kutseharidust adekvaatselt kajastada. Siin peitub suur töö – veel rohkem on vaja teha õpetajate kvaliteedi ja teadlikkuse tõstmisel, eriti põhikooliõpetajate, sh tööõpetuse õpetajate seas. 

Ott Pärna lisas, et gümnaasiumikohtade ülepakkumine – defitsiiti ei suunata ametikoolidesse, kuigi mingi osa 10. klassi õpilasi võiksid vabalt üle tulla. 

Praktika kättesaadavus – eriti Tallinnas ei võeta 18-aastaseid ja nooremaid praktikale, mis piirab õpilaste kokkupuudet tööturuga. 

Lahendused ja algatused 

Turundus ja kommunikatsioon: 

• Loome inspireerivaid eeskujusid – Kalle Pruuden kui “kõige ägedam metallimees” plakatile 

• Tootearenduse edulood ja nt. drooni tehnoloogia (lisandväärtus) esiletõstmine 

• EuroSkills ja WorldSkills saavutuste laialdane tutvustamine, edulugude III astme õppuriteni toomine. Ettevõtjate kaasamine karjääripäevadele 

• Ühise turundusmaterjali loomine 

• Sõnumi selge edastamine: “Edukaks läbi oskuse” 

Andri rõhutas, et meil on palju tööd vaja teha kutseõppe turundamisel – see ei ole üksnes koolide ülesanne, vaid kogu valdkonna ühine vastutus. 

Haridussüsteemi reform: 

• Tehnoloogiaõppekava (metallitööde) juurutamine põhikoolidesse 

• Igas maakonnas vähemalt üks põhikool, mida võiks EML koos ettevõtjatega aidata sisustada. Veljo tõi lauda varasema mõtte, mida on ka Heli Kaldasega (TLÜ Haapsalu kolledži juht) arutatud, et iga Haapsalu tehnoloogia õpetaja eriala lõpetanud võiks või peaks saama kaasa täis või osalises mahus kaasaegset õppevara. 

• HTM peab algatama ja toetama kutsekoolide ja üldhariduskoolide tihedamat koostööd 

• Keevituse ja metallilõikamise tutvustamine juba III kooliastmes 

Õpetajate ja juhendajate koolitamine: 

• Karjäärinõustajate koolitus (koostöö OSKA-ga) 

• Tööõpetuse õpetajate (täiend)koolitus (HTMi vahendid alakasutatud, ei promota), 

• Ettevõtete juhendajate koolitus 

• Õpetajate ja juhendajate praktikavõimalused ettevõtetes – stažeerimine 

• Kuidas kutsekoolid saaksid rohkem panustada õpetajate oskuste täiendamisse – see on võtmeküsimus, millele tuleb leida praktilised lahendused 

Koostöö ettevõtetega: 

• Jüri Puidet korraldas Pärnus ümarlaua kohalike metalliettevõtetega 

• Koolide karjääripäevad – ettekanded ja tehaste külastused 

• Kuni 18 aastaste vanusepiirangu ümbermõtestamine praktikale võtmisel 

Järgmised sammud 

Liidu eesmärk on jõuda 10 000 noore töötubadesse (nt Pernova metallitöötuba “isutekitajana”), messidel osalenud koolide koondamine, kaasaegse õppematerjali loomine (e-koolikott, uued materjalid (analoogselt puidutööstuse omale)) ning pikaajaline strateegia 2029+. 

Oluline on mõista, et kutsekoolid on oluline osa Eesti majanduse lisandväärtuse kasvatamise ambitsioonist ja nad tuleb ka sisuliselt sinna kaasata. See ei ole üksnes hariduspoliitika küsimus, vaid majanduslik vajalikkus. 

Nagu olen varem meediasse kirjutanud, ei tohiks laps olla “rongist maha jäänud” juhul, kui ta soovib inseneriks saada. Vajame süsteemset muutust hoiakutes ja praktilist tuge kõigil tasanditel – põhikoolist kutsekooli ja tööturule. Peame murdma müüdi, et kutseharidus on neile, kes ei suuda mujale kandideerida – tegelikkus on vastupidine: oskustega noor on tööturul tugevamas positsioonis kui pelga gümnaasiumi või isegi bakalaureusekraadiga noor ilma praktiliste oskusteta (Andri Haran 8.10.2025).

Veljo Konnimois 
Eesti Metallitööstuseliidu Nõukogu Esimees