Aprilli teises pooles toimus Euroopa Liidu poliitikas mitu olulist arengut, mis mõjutavad otseselt ka ettevõtluskeskkonda ja tööstust. Fookuses olid ühtse turu süvendamise uus tegevuskava, energiakriisi mõjud majanduspoliitikale ning muutused ELi kaubandussuhetes.
Allpool on ülevaade peamistest otsustest ja aruteludest, mis kujundavad lähiaastate Euroopa majandus- ja tööstuspoliitikat.
Autor:
Kristi Sõber
ELi ja rahvusvaheliste suhete valdkonnajuht, Eesti Tööandjate Keskliit
Kolm peamist teemat
Ühtse turu tegevuskava: One Europe, One Market
24.aprillil allkirjastasid Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu presidendid Nicosia tippkohtumise raames ühise tegevuskava „One Europe, One Market”. Dokumendi tugevus on võrreldes varasematega see, et rohkem kui 30 konkreetsele seadusandlikule algatusele on lisatud siduvad tähtajad ja kõigi kolme institutsiooni ühine kvartalipõhine seiregrupp peaks tagama vastutuse.
Tegevuskava viis sammast on: reeglite lihtsustamine, siseturu süvendamine, kaubanduse tugevdamine, energiahindade alandamine koos dekarboniseerimisega ning digitaalse ja tehisintellekti ümberkujundamine. Siseturu sambas on kohustus kõrvaldada kümme kõige kahjulikumat tõket, mida dokumendis nimetatakse „kohutavaks kümneks” (terrible ten), hiljemalt märtsiks 2027. Konkreetsete näidetena figureerivad tegevuskavas digitaalne euro 2026. aasta lõpuks ning uus piiriülese ettevõtte asutamise raamistik (EU Inc.), mille alusel saaks ettevõtte luua 48 tunniga alla 100 euro eest. Kaubandusleppeid on lubatud Indiaga, Indoneesiaga ja Austraaliaga 2027. aastaks.
Skeptitsismiks on siiski põhjust. Ühtse turu süvendamine on ELi poliitikas olnud prioriteediks vähemalt kolm aastakümmet ning suur osa tõketest, mida nüüd kõrvaldada lubatakse, on tuntud probleemid juba aastatest. Nõukogu pehmendas tegevuskava algset teksti läbirääkimiste käigus: eemaldas viited tugevdatud koostöö võimalusele ning muutis mõnede toimikute tähtajad ebatäpsemaks. Sisuline küsimus on, kas institutsioonide vastutus kvartalihinnangutes on piisavalt terav, et ületada liikmesriikide vastuseisu konkreetsete tõkete kõrvaldamisel.
Energiakriis kujundab majanduspoliitikat aktiivselt
Komisjon esitles AccelerateEU kommunikatsiooni (22.04) vastusena Lähis-Ida kriisist tulenevale energiašokile. Tööriistakastis on gaasireservide koordineerimine, energiavautšerid, aktsiisimaksu vähendamine ning uus ajutine riigiabi raamistik METSAF – lühend ingliskeelsest nimest Middle East Temporary State Aid Framework. See lubab toetada kuni 70% kütusehinna lisandumisest põllumajanduses, kalanduses, maanteetranspordis, lennunduses ja lühimaa meretranspordis kuni 31.12.2026. Lisaks tõsteti elektrimahuka tööstuse elektrihinna toetuse ülemmäär 50%-lt 70%-le ilma lisanõueteta dekarboniseerimiseks.
Eesti ettevõtjate jaoks on see raamistik kahemõtteline: formaalselt on võimalus toetusi kasutada olemas, kuid Eesti riigiabi traditsioon on olnud tagasihoidlik. Küsimus, kas ja millisel määral Eesti neid instrumente rakendab, jääb lahtiseks – samal ajal kui teiste liikmesriikide ettevõtted toetusi saavad, võib see Eesti ettevõtjad konkurentsivõime mõttes ebasoodsamasse olukorda seada.
Kontekstina tasub märkida, et mõttekoja Bruegel analüüsi kohaselt on liikmesriigid energiakriisi vastu senini kulutanud kokku üle 10 miljardi euro, millest ligi 80% on olnud sihitamata – see tähendab, et toetused jõuavad kõige haavatavamate asemel laias laastus kõigini. Komisjon on liikmesriike korduvalt palunud meetmeid sihtida, kuid tegelik käitumine on läinud teist teed. See muster võib korduda ka praegu.
Energiamahuka tööstuse jaoks on oluline ka lubadus vaadata üle energiamaksudirektiiv, mis võimaldaks elektrit fossiilkütustest madalamalt maksustada. See on pikaajaline soov, mida Euroopa tööstus on esitanud aastaid, kuid maksudirektiivis kokkuleppimine nõuab liikmesriikide ühehäälsust, mis on ajalooliselt osutunud ületamatuks tõkkeks.
ELi kaubanduspositsioon geopoliitilises surves
Aprill tõi kaubandusrindel kokku kolm omavahel seotud arengut. EL–Mercosuri vahekaubandusleping jõustus ajutiselt 1. mail pärast üle kahekümne aasta kestnud läbirääkimisi. Lepe tagab tollimaksuvabastuse teatud toodetele ning kaitsemeetmed tundlikele sektoritele. Ajutine jõustumine tähendab, et kaubanduosa rakendub juba praegu, kuid lõplik jõustumine eeldab Euroopa Parlamendi heakskiitu pärast ELi Kohtu seisukohta lepingu õigusarhitektuuri kohta – see protsess võib võtta aega.
EL ja USA allkirjastasid 24. aprillil vastastikuse mõistmise memorandumi kriitiliste mineraalide tarneahelate tugevdamiseks. Eesmärk on luua vastukaal Hiina domineerimisele haruldaste maametalide sektoris, kus Hiina kontrollib praegu umbes 90% ülemaailmsest tarneahelast. Memorandum on siiski mittesiduv ja kujutab pigem kavatsuste kokkulepet – konkreetsed mehhanismid tuleb alles välja töötada.
Tööstuse kiirendamise määruse, mis peaks toetama ELi tööstust strateegilistes sektorites, ümber tekkisid pinged, kui Hiina ähvardas 27. aprillil vastumeetmetega. Seaduse läbirääkimised on algusjärgus ning raportöörid kolmes parlamendikomisjonist (tööstus, kaubandus ja siseturg) pole veel kinnitatud.
Kiirülevaade
MFF 2028–2034
Euroopa Parlament hääletas 28. aprillil läbirääkimispositsiooni poolt häältega 370 poolt, 201 vastu, 84 erapooletut. Parlament soovib eelarve laeks 1,27% ELi kogurahvatulust ehk umbes 10% rohkem kui Komisjoni ettepanek. Samal nädalal peeti Nicosia tippkohtumisel esimene MFF arutelu riigipeade tasandil – traditsioonilised lõhed eelarve suuruse üle jäid alles. Liikmesriigid ei ole veel ühises seisukohas kokku leppinud, mistõttu kolmepoolsed läbirääkimised Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni vahel ei ole veel alanud (pikemalt on lahti kirjutatud fookusteema all).
Regulatiivne keskkond ja riigiabi
Üldise grupierandi määruse (GBER) uuendus, mis laiendab riigiabi andmise võimalusi ilma eelnevat luba küsimata, sai Euroopa tööandjatelt põhimõtteliselt positiivse hinnangu, kuid nõuti põhjalikku mõjuanalüüsi enne vastuvõtmist. Komisjon teatas, et ei algata kemikaalide registreerimist ja hindamist reguleeriva REACH-määruse läbivaatamist 2026. aastal, vaatamata varasematele ootustele, vaid keskendub selle lihtsustamisele.
Digimajandus
Tehisintellekti regulatsiooni (AI Act) läbirääkimistest eemaldati kaks AI arendamist lihtsustanud ettepanekut: pseudonümiseeritud andmete vabastus isikuandmete kaitse üldmäärusest ning AI treenimise automaatne „põhjendatud huvi” klausel. Komisjon leidis esialgselt, et Meta rikub digiplatvormi regulatsiooni seoses alaealiste juurdepääsuga Instagramile ja Facebookile, trahv võib ulatuda kuni 6%-ni ülemaailmsest aastakäibest, kuid lõplik otsus võtab aega.
Tööhõive ja sotsiaalpoliitika
Parlament ja Nõukogu jõudsid pärast 20 läbirääkimisvooru kokkuleppele sotsiaalkindlustuse koordineerimise määruse uuendamise kohta. See määrus reguleerib, milline riik maksab sotsiaalhüvitisi töötajatele, kes liiguvad ELi riikide vahel. Peamised muudatused: eelteate kohustus ei kehti lühiajalistele äriretkedele kuni 3 päeva (v.a. ehitussektor), liitumisperiood on 22 nädalat ning ekspordiperiood 6 kuud.
Välispoliitika
Nõukogu võttis vastu 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu ning kinnitas Ukraina toetuslaenu 90 miljardit eurot aastateks 2026–2027, mis finantseeritakse ühisvõla kaudu kapitaliturgudel. EL ja Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon (ASEAN) süvendasid partnerlust 25. ministrikohtumise raames Bruneis, eesmärgiga jõuda pikaajalise piirkondadevahelise kaubandusleppeni.
Fookusteema: MFF 2028–2034 läbirääkimised
Euroopa Parlament andis 28. aprillil oma läbirääkimismandaadi ning Nicosia tippkohtumine käivitas poliitilise debati riigipeade tasandil. ELi järgmise seitsmeaastase eelarveraamistiku ehk MFF-i läbirääkimised on nüüd formaalselt lahti.
Tulevane MFF erineb praegusest põhimõtteliselt ühes olulises aspektis. Praegu on ELil 52 eraldiseisvat rahastamisprogrammi: alates põllumajandusest kuni teadus- ja arendustegevuseni. Tulevikus asendataks need 16-ga ning liikmesriigid koostaksid ühtse riiklike ja piirkondlike partnerluskavade dokumendi, mis hõlmab nii põllumajandust, ühtekuuluvust kui sotsiaalpoliitikat korraga. Komisjon esitleb seda lihtsustamisena, kuid Euroopa Kontrollikoda (ELi eelarve sõltumatu audiitor) hoiatas aprillis, et see ümberkorraldus võib hoopis seada prioriteedikaalutlused ohtu, kuna eri poliitikavaldkondade huvid peavad hakkama konkureerima sama rahakoti nimel.
Eelarve suuruse küsimus on teravalt lahtine. Parlament nõuab 1,27% ELi kogurahvatulust, mõned liikmesriigid soovivad kärpida. Lahendust otsitakse uutest omavahenditest ehk ELi tasandil kogutavatest uutest tuluallikatest, mis ei tule liikmesriikide otsestest maksetest: digiteenuste maks, veebimängude maks, krüptovarade kapitalitulumaks ning süsiniku piirimehhanismi laiendamine. Kokku peaks see katma umbes 60 miljardit eurot aastas. See on poliitiliselt mugav lahendus, kuna keegi otseselt rohkem maksma ei pea, kuid uute omavahendite üle on ELis arutletud aastaid ilma kokkuleppeta, ja seekordse edu eelduseks on liikmesriikide ühehäälsus, mis on seni puudunud.
Ettevõtjate jaoks on MFF-is kaalul mitu konkreetset küsimust. Euroopa Konkurentsivõimefond on peamine uus vahend, mis peaks koondama investeeringud tehnoloogiasse, kaitsetööstusesse ja kriitilistesse toorainesektoritesse. ELi teadusrahastusprogramm Horizon Europe võiks saada parlamendi ettepanekul 25 miljardit lisavahendeid (see alles ettepanek! läbirääkimised pole alanud!). Ühtekuuluvusfondid, millest Eesti on ajalooliselt märkimisväärselt saanud, säilivad parlamendi positsioonis, kuid nende haldusarhitektuur muutub oluliselt uue riiklike partnerluskavade süsteemi tõttu. Mida see praktikas tähendab, selgub alles läbirääkimiste käigus.
Enne kui kolmepoolsed läbirääkimised saavad üldse alata, peavad liikmesriigid esmalt omavahel ühise seisukoha kokku leppima ja praegu on positsioonid eelarve suuruse, omavahendite ja programmide struktuuri osas märkimisväärselt erinevad. Küprose eesistumise eesmärk on suviseks Euroopa Ülemkoguks (18.–19.06) konkreetne läbirääkimisraamistik koos numbritega, see oleks juba iseenesest oluline samm edasi. Seejärel võtab juulist eesistumise üle Iirimaa, kelle kätte jääb läbirääkimiste edasiviimine 2026. aasta lõpuni. Ajalooliselt on MFF-läbirääkimised kestnud poolteist kuni kaks aastat ning lõppenud tavaliselt kompromissiga, mis jääb kaugele kõigi osapoolte esialgsetest positsioonidest. Arvestades praeguste seisukohtade lahknevust, on kokkulepe 2026. aasta lõpuks pigem optimistlik stsenaarium ja kui selleni ei jõuta, lähevad läbirääkimised 2027. aasta jaanuarist üle Leedu eesistumisele.
Mida jälgime edasi
18.–19. juuni. Euroopa Ülemkogu: kas Küprosele õnnestub esitada läbirääkimisraamistik koos numbritega? See on esimene tõeline katsumus, kas liikmesriigid suudavad oma positsioonid piisavalt lähendada, et läbirääkimised sisuliselt käivitada.
6.mai Komisjoni esitab sotsiaalpakett ja toimub ringmajanduse seaduse orientatsiooniarutelu: esimesed sisulised sammud Komisjoni 2026. aasta kevadprogrammist.
Jooksev: Tööstuse kiirendamise määrus on kolmes parlamendikomisjonist (tööstus, kaubandus ja siseturg): raportööride kinnitamine näitab, millised poliitilised jõud selle teksti kujundavad.
Jooksev: METSAF riigiabi raamistiku kasutamine liikmesriikides: kas ja kuidas Eesti seda instrumenti oma kannatanud sektoritele rakendab.
