Õpik “Tööstuse väljakutse 4.0” 2020

Käesolevaid arenguid majanduses iseloomustab neljas tööstus- revolutsioon (Industry 4.0, eesti keeles Tööstus 4.0). See on uus väljakutse ja eesmärgiks on riigi ja ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine. Mitmed riigid on välja töötanud oma digitaalse aren- gu programmid (lisaks Saksamaa Industrie 4.0 veel näiteks Rootsi – Sweden 2030 või Inglismaal Catapult programme). Tänaseks päevaks on suuremas osas Euroopa digitaliseerimise ja riigi teatav osalus ning eestvedamine selles.

Eesti mehhatroonika- ja masinatööstus on Eesti riigile tähtis tootmis- haru – valdav enamus selle toodangust eksporditakse ja selle tooted on kõrge lisandväärtusega. See on toomisharu, mis annab tööd küm- netele tuhandetele inimestele ja toob Eestisse nii investeeringuid kui maksuraha. Samas on selles sektoris raske leida tööjõudu ning juba täna ei jätku kõigi tellimuste täitmiseks piisavalt inimesi. Mehhatroo- nika ja masinatööstuses on kiiresti arenev tööstusharu paraku sageli ei tundu noortele piisavalt atraktiivne. Tegelikult on mehhatroonika ja masinatööstus väga moodne tööstusharu, kasutades kaasaegseid digitaallahendusi, tööstusroboteid ja automatiseerimise vahendeid.

Tootmise digitaliseerimise eesmärgiks on integreeritud tootmine, mis võimaldab erinevate allüksuste eesmärgipärast ja ladusat koos- tööd, mis omakorda loob eeldused tootmistsükli (tellimuse teostuse tsükli) kestvuse lühendamiseks ja ettevõtte ressursside paremaks kasutamiseks. Automatiseerimine on väga tihedalt seotud tootmise digitaliseerimisega ning koostoimes võimaldavad nad suurendada ettevõtte konkurentsivõimet.

Tootmise digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendusi on mit- meid ja nad realiseeruvad ettevõtte väärtusahela erinevates posit- sioonides.

Näiteks CRM (Customer Relationship Management) – kliendisuhete halduses;

CAD/CAM (Computer Aided Design); ERP (Enterprise Resource Planning);

PLM (Product Lifecycle Management) – tootmise ettevalmistamisel ja teostuses;

MES (Manufacturing Execution System) – tootmisandmete halduses; CMMS (Computerized Machine Maintenance System) – seadmete

hoolduse korraldamisel;

WMS (Warehouse Management System) – ettevõtte lao- ja logistika süsteemide juhtimiseks;

LIMS (Laboratory Information Management System) toodete kva- liteedinäitajate parandamiseks ja tarnetäpsuse ning tarnekindluse garanteerimiseks, jms.

Automatiseerimise lahendused tuginevad tänapäeval numbriliselt juhitavate seadmete, tööstusrobotite, programmeeritavate kont- rollerite, eriliigiliste sensorite ja mitmesuguste juhtimisplatvormide kasutamisele.

Tööstus 4.0 rajaneb küber-füüsikalistel tootmissüsteemidel
(CPS – Cyber-Physical Production Systems) ja asjade internetil (IoT – Internet of Things) ning seob suuremal v vähemal määral eelkirjelda- tud digitaalsüsteemid üheks tervikuks.

Nimelt seotakse tööstus 4.0 füüsilised objektid nagu targad masinad, konveierid, tootmistaristu ja tooted virtuaalmaailmaga. Tekivad nn „digitaalsed kaksikud“ kõikides tootmistegevusega seotud faasides: tootearendus, tootmine, tootmise jälgimine, logistika ja taaskasutus.

Kaasajal ei insener ega seadme operaator ettevõttes ei saa enam läbi ühe kitsa valdkonna teadmistega. Integreeritud teadmised ja nende praktilise kasutamise oskused on eeldused edukaks toimetu- lekuks erinevates töökohtades ettevõttes. Tööstus 4.0 rakendused ja nendega kaasnevad teemavaldkonnad ainult võimendavad seda.

Kiired tempod: tootmises lühikesed tarneajad ja teadmiste oman- damisel suured hulgad erinevaid teadmisi on ühelt poolt 21.sajani paratamatus ning teisalt kutsub esile paradigmade muutusi nii tootmises kui koolituses. Ka Erasmus + projekt 4CHANGE on tugevalt suunatud integreeritud teadmiste omandamisele.

Projekti üheks väljundiks on koostatud õpik Industry Challange 4.0 (originaal inglise keelne), mille tõlge on tehtud ka eesti keelde. Õpik käsitleb nii tootmistehnika baasteadmisi ja integreerib neid Tööstus 4.0 keskse moodsa tehnoloogilise arenguga.

Raamatu lugeja – olgu siis õppur või tehnik tootmises leiab kindlasti nii käsiraamatulisi teadmisi, mida vaja oma oskuste arendamiseks kui ka uusi üldtehnilisi teadmisi, mida vaja oma kompetentsuse taseme tõstmiseks. Lisaks tehnilistele oskustele, on järjest väärtusli- kumaks muutumas arusaam meeskonnatöö põhimõtetest, oskused iseseisvalt vastu võtta tarku otsuseid, olla osaline muutuste juhti- mises, järjepidev iseõppimine ja ka vajadusel teiste juhendamine. Piirid traditsiooniliste „sinikraede“ ja „valgekraede“ vahel on kiiresti kadumas. Hinnatakse tehniliste, tehnoloogiliste (sh ka infotehno- loogiliste) ja majandusalaste teadmiste kombinatsiooni ja seda nii tehniliste lahenduste väljatöötamisel kui nende praktilise realisat- siooni tasandil.

Teadmistes on väärtus ja kompetentsuses kapital. Edu ja jõudu raa- matu lugemisel.

Professor Jüri Riives
Teadus- ja arenduskeskus IMECC